02013R1408 — ET — 25.10.2023 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1408/2013,

18. detsember 2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

(ELT L 352 24.12.2013, lk 9)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316,  21. veebruar 2019,

  L 51I

1

22.2.2019

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2046,  24. oktoober 2022,

  L 275

55

25.10.2022

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/2391,  4. oktoober 2023,

  L 

1

5.10.2023



▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1408/2013,

18. detsember 2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris



Artikkel 1

Reguleerimisala

1.  

Käesolevat määrust kohaldatakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud:

a) 

abi, mille summa on kindlaks määratud turuleviidud toodangu hinna või koguse alusel;

▼M2

b) 

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, ( 1 ) täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

▼B

c) 

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

2.  
Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes muus sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, kohaldatakse viimati nimetatud muudele sektoritele ja tegevusvaldkondadele antava abi suhtes kõnealuse määruse sätteid tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

▼M3

3.  
Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega, kohaldatakse viimati nimetud sektorile antava abi suhtes komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 ( 2 ) sätteid, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

▼M3

1.  

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„põllumajandustooted“ – aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( 3 ) reguleerimisalasse kuuluvad kalapüügi- ja vesiviljelustooted;

b) 

„kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmine“ – kõik veeorganismide püügi, kasvatamise või viljelemisega seotud toimingud, samuti põllumajandusettevõttes või pardal tehtavad toimingud, mis on vajalikud loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks, sealhulgas lõikamine, fileerimine või külmutamine, ning esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele;

▼B

2.  

„Üks ettevõtja” hõlmab käesoleva määruse tähenduses kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a) 

ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) 

ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) 

ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) 

ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, kes on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

▼M1

3.  
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tootesektor” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 4 ) artikli 1 lõike 2 punktides a kuni w loetletud sektoreid.
4.  
Käesoleva määruse kohaldamisel on „sektori ülempiir” abi suurim kumulatiivne summa abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, mis vastab 50 %-le liikmesriigi kohta antava vähese tähtsusega abi maksimumsummale, mis on sätestatud II lisas.

▼M1

Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

1.  
Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.
2.  
Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000  eurot.
3.  
Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada I lisas sätestatud riiklikku ülempiiri.
3a.  

Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000  eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel:

a) 

abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri;

b) 

liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.

4.  
Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtjale on antud kohaldatavate riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada, sõltumata kuupäevast, mil vähese tähtsusega abi ettevõtjale välja makstakse.
5.  
Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri kohaldatakse sõltumata vähese tähtsusega abi vormist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.
6.  
Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri kohaldamisel on abi andmise väljund rahaline toetus. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui rahaline toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

7.  
Kui lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri uue vähese tähtsusega abi andmisel ületatakse, ei kohaldata selle uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.
8.  
Ühinemiste ja omandamiste korral võetakse arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele varem antud vähese tähtsusega abi, et otsustada, kas uuele või ülevõtvale ettevõtjale antav mis tahes vähese tähtsusega abi ületab vastavaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid või riiklikku või sektori ülempiiri. Enne ühinemist või omandamist seaduslikult antud vähese tähtsusega abi on jätkuvalt seaduslik.
9.  
Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldiseisvaks ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist määratud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline omistamine ei ole võimalik, jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.

▼B

Artikkel 4

Brutotoetusekvivalendi arvutamine

1.  
Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”).
2.  
Toetuste või intressimäära toetustena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina.
3.  

Laenudena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui:

a) 

abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B- ja

▼M1

b) 

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul on laen tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 100 000  eurot viieks aastaks või 50 000  eurot kümneks aastaks; või artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul on laenu summa 125 000  eurot viieks aastaks või 62 500  eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse seda vähem kui viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või

▼B

c) 

brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.

▼M1

4.  
Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäärast.
5.  
Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäära.

▼B

6.  

Tagatistena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina juhul, kui:

a) 

abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B- ja

▼M1

b) 

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 150 000  eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 75 000  eurot ja tagatise kestus kümme aastat; artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 187 500  eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 93 750  eurot ja tagatise kestus kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse lühemaks ajaks kui viie või kümne aasta pikkune ajavahemik, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või

▼B

c) 

brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või

d) 

enne kohaldamist

i) 

on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlalisena komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, ja

ii) 

meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

7.  
Muude vahenditena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina tingimusel, et nimetatud vahendiga nähakse ette piirmäär, mis tagab, et asjaomast ülemmäära ei ületata.

Artikkel 5

Kumuleerimine

1.  
Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida sellis(t)ele muu(de)le sektori(te)le või tegevusvaldkonnale/-valdkondadele antava vähese tähtsusega abiga kuni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani, tingimusel et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, näiteks tegevuste eraldi käsitlemise või kulude eristamisega, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EL) nr 1407/2013 kohast vähese tähtsusega abi.

▼M3

2.  
Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning ka kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida kalandus- ja vesiviljelussektori tegevusvaldkondadele määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antava vähese tähtsusega abiga kuni kõnealuses määruses sätestatud asjaomase ülemmäärani, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EL) nr 717/2014 kohast vähese tähtsusega abi.

▼B

3.  
Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandi määruse või komisjoni otsusega. Sellist vähese tähtsusega abi, mida ei anta teatavate abikõlblike kulude katteks või mis ei tulene sellistest kuludest, võib kumuleerida muu riigiabiga, mida antakse grupierandi määruse või komisjoni otsuse alusel.

Artikkel 6

Järelevalve

▼M3

1.  
Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult või elektrooniliselt abi kavandatava summa, mis on väljendatud brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, viidates selgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Kui kooskõlas käesoleva määrusega antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita kõnealuse kohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames makstava abi maksimumsummale. Sellisel juhul kasutatakse kõnealust kindlaksmääratud summat selleks, et teha kindlaks, kas asjaomane vähese tähtsusega abi ülemmäär on saavutatud ja asjaomast riiklikku ega sektori ülempiiri ei ületata. Enne abi andmist peab liikmesriik saama asjaomaselt ettevõtjalt kirjaliku või elektroonilise kinnituse võimaliku muu vähese tähtsusega abi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul.

▼B

2.  
Kui liikmesriik on asutanud vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõiget 1 alates ajast, kui register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.

▼M1

Kui liikmesriik annab abi vastavalt artikli 3 lõikele 3a, peab tal olema toimiv vähese tähtsusega abi keskregister, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Lõiget 1 kohaldatakse kuni hetkeni, mil register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.

▼M1

3.  
Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

▼B

4.  
Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kõik käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad andmed. Registreeritud andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi.
5.  
Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja eelkõige seda, kas on kinni peetud ettevõtjale antud käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse kohase vähese tähtsusega abi kogusummast.

Artikkel 7

Üleminekusätted

1.  
Käesolevat määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab käesoleva määruse tingimustele. Abi, mis ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, juhiste ning teatiste alusel.
2.  
Vähese tähtsusega üksikabi, mida anti 1. jaanuarist 2005 kuni 30. juunini 2008 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.
3.  
Vähese tähtsusega üksikabi, mida antakse 1. jaanuarist 2008 kuni 30. juunini 2014 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1535/2007 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.
4.  
Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes kuulub käesoleva määruse tingimustele vastav vähese tähtsusega abi kava käesoleva määruse reguleerimisalasse veel kuue kuu jooksul.

Artikkel 8

Jõustumine ja kehtivus

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2014.

▼M1

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1



I LISA

Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3



(eurodes)

Liikmesriik

Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (1)

Belgia

106 269 708

Bulgaaria

53 020 042

Tšehhi

61 865 750

Taani

141 464 625

Saksamaa

732 848 458

Eesti

11 375 375

Iirimaa

98 460 375

Kreeka

134 272 042

Hispaania

592 962 542

Prantsusmaa

932 709 458

Horvaatia

28 920 958

Itaalia

700 419 125

Küpros

8 934 792

Läti

16 853 708

Leedu

34 649 958

Luksemburg

5 474 083

Ungari

99 582 208

Malta

1 603 917

Madalmaad

352 512 625

Austria

89 745 208

Poola

295 932 125

Portugal

87 570 583

Rumeenia

215 447 583

Sloveenia

15 523 667

Slovakkia

29 947 167

Soome

55 693 958

Rootsi

79 184 750

▼M2

Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga

29 741 417

▼M1

(1)   

Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad.



II LISA

Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3a



(eurodes)

Liikmesriik

Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (1)

Belgia

127 523 650

Bulgaaria

63 624 050

Tšehhi

74 238 900

Taani

169 757 550

Saksamaa

879 418 150

Eesti

13 650 450

Iirimaa

118 152 450

Kreeka

161 126 450

Hispaania

711 555 050

Prantsusmaa

1 119 251 350

Horvaatia

34 705 150

Itaalia

840 502 950

Küpros

10 721 750

Läti

20 224 450

Leedu

41 579 950

Luksemburg

6 568 900

Ungari

119 498 650

Malta

1 924 700

Madalmaad

423 015 150

Austria

107 694 250

Poola

355 118 550

Portugal

105 084 700

Rumeenia

258 537 100

Sloveenia

18 628 400

Slovakkia

35 936 600

Soome

66 832 750

Rootsi

95 021 700

▼M2

Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga

35 689 700

(1)   

Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad.


( 1 ) Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (ELT C 384I, 12.11.2019) protokolli artikli 10 ja 5. lisa kohaselt kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes jätkuvalt teatavaid liidu õiguse sätteid, mis käsitlevad riigiabi seoses meetmetega, mis mõjutavad Põhja-Iirimaa ja liidu vahelist kaubandust, käsitatakse kõiki käesolevas määruses sisalduvaid viiteid liikmesriigile viidetena liikmesriigile või Ühendkuningriigile seoses Põhja-Iirimaaga.

( 2 ) Komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).