02013R0068 — ET — 24.07.2022 — 004.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 68/2013,

16. jaanuar 2013,

söödamaterjalide kataloogi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 029 30.1.2013, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1017, 15. juuni 2017,

  L 159

48

21.6.2017

 M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/145, 30. jaanuar 2019,

  L 27

11

31.1.2019

 M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/764, 10. juuni 2020,

  L 183

1

11.6.2020

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1104, 1. juuli 2022,

  L 177

4

4.7.2022




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 68/2013,

16. jaanuar 2013,

söödamaterjalide kataloogi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklis 24 osutatud söödamaterjalide kataloog koostatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määrus (EL) nr 575/2011 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Söödamaterjale, mis on märgistatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 575/2011 enne 19. augustit 2013, võib turule viia ning kasutada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M4




LISA

SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG

A OSA

Üldsätted

1) Kataloogi kasutamine on söödakäitlejate poolt vabatahtlik. C osas loetletud söödamaterjali nimetust võib kasutada üksnes söödamaterjali puhul, mis vastab kõnealuse kande nõuetele.

2) Kõik C osa söödamaterjalide loetelu kanded peavad vastama söödamaterjalide kasutamise piirangutele kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega; erilist tähelepanu tuleb pöörata geneetiliselt muundatud organismidest või neist toodetud söödamaterjalide vastavusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003, ( 1 ) või mis on saadud geneetiliselt muundatud mikroorganismidega seotud käärimisprotsessi tulemusel. Loomsetest kõrvalsaadustest söödamaterjalid või neid sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1069/2009 ( 2 ) ja komisjoni määrusele (EL) nr 142/2011 ( 3 ) ning nende suhtes võib kohaldada piiranguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 999/2001 ( 4 ) Kataloogi kantud söödamaterjale kasutavad söödakäitlejad tagavad, et söödamaterjal vastab määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 4 nõuetele.

3) „Endine toit“ tähendab toitu (v.a toidujäätmed), mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas kõigi liidu toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis-, pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte. Määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 1 osutatud maksimumsisalduse kindlaksmääramist ei kohaldata endise toidu ja toidujäätmete suhtes. Seda kohaldatakse juhul, kui neid söödana täiendavalt töödeldakse.

4) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 183/2005 ( 5 ) artiklis 4 osutatud heale tavale ei sisalda söödamaterjalid valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui kataloogis on kindlaks määratud lubatud maksimumsisaldus. Söödas keelatud aineid ei või esineda ning selliste ainete puhul maksimumsisaldust ette ei nähta. Läbipaistvuse eesmärgil lisavad söödakäitlejad söödamaterjalidele, mille puhul on jääkained lubatud, tavapärase kaubandustegevuse raames asjakohase teabe.

5) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 4 osutatud hea tavaga ja järgides ALARA ( 6 ) põhimõtet, kuid ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ, ( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 ( 8 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 ( 9 ) kohaldamist, on asjakohane söödamaterjalide kataloogis täpsustada selliste valmistamisprotsessist ja abiainetest pärit keemiliste lisandite maksimumsisaldus, mida on söödamaterjalis 0,1 % või rohkem. Kataloogis võib kindlaks määrata ka selliste keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisalduse, mida esineb vähem kui 0,1 %, kui seda peetakse hea kauplemistava kohaselt sobivaks. Kui käesoleva lisa B või C osas ei ole teisiti märgitud, on kõik maksimumsisaldused väljendatud massiprotsendina ( 10 ).

Keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisaldused on esitatud kas töötlemisviiside kirjelduses B osas, söödamaterjali kirjelduses C osas või asjaomase kategooria lõpus C osas. Kui C osas ei ole konkreetset maksimumsisaldust kindlaks määratud, kohaldatakse asjaomase töötlemisviisi puhul B osas sätestatud maksimumsisaldust kõikide C osas loetletud söödamaterjalide suhtes juhul, kui söödamaterjali kirjelduses osutatakse asjaomasele töötlemisviisile ja kui asjaomane töötlemisviis vastab B osas esitatud kirjeldusele.

6) Söödamaterjale, mida ei ole loetletud C osa 12. peatükis ja mis saadakse kääritamise teel või milles looduslikult esinevad mikroorganismid, võib lasta turule koos elusmikroorganismidega tingimusel, et neid sisaldavate söödamaterjalide ja segasööda ettenähtud kasutus

a) 

ei ole mikroorganismide paljundamine ega

b) 

ole seotud mikroorganismi(de) ülesandega vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale.

Mikroorganismide esinemist või sellest tulenevaid mis tahes funktsioone ei ole lubatud teatada söödamaterjalide ja neid sisaldava segasööda märgistusel.

7) Söödamaterjali botaaniline puhtusaste on vähemalt 95 %. Eelmisest tootmistsüklist pärinevate botaaniliste lisandite, nagu muude õliseemnete või õliviljade sisaldus ei tohi ületada 0,5 % iga õliseemne või õlivilja liigi kohta. Neist üldeeskirjadest erinevuse puhuks tuleb C osa söödamaterjalide loetelus kindlaks määrata konkreetne norm.

8) C osas esitatud söödamaterjali nimetusele lisatakse ( 11 ) vajaduse korral B osas olevas töötlemisviiside sõnastiku viimases veerus loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetus/-omadus näitamaks, et kõnealust söödamaterjali on nimetatud viisil või viisidel töödeldud, välja arvatud juhul, kui see töötlemisviis on ette nähtud C osas esitatud söödamaterjali vastavas kirjelduses. Söödamaterjal, mille nimetus on kombinatsioon C osas loetletud nimetusest ja B osas loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetusest/-omadusest, loetakse kataloogi kuuluvaks ning tema märgistusel peab olema esitatud kohustuslik teave asjaomase söödamaterjali kohta, mis on esitatud vastavalt B ja C osa viimases veerus. Kui töötlemisviisi puhul kasutatav konkreetne meetod on märgitud B osa viimases veerus, tuleb see esitada ka söödamaterjali nimetuses. Kui söödamaterjali nimetus ja tootmisviisiga seotud omaduse kombinatsioon on C osas olemas, kehtib üksnes C osa viimases veerus esitatud teave. Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud söödamaterjali nimetus on vajaduse korral C osas loetletud nimetus koos B osas loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetuse/-omadusega.

9) Kui söödamaterjali töötlemisviis erineb B osas töötlemisviiside sõnastikus esitatud asjaomase töötlemisviisi kirjeldusest, tuleb töötlemisviis esitada asjaomase söödamaterjali kirjelduses.

10) Paljude söödamaterjalide puhul võib kasutada sünonüüme. Sellised sünonüümid lisatakse nurksulgudes asjaomase söödamaterjali kande veergu „Nimetus“ C osa söödamaterjalide loetelus.

11) C osa söödamaterjalide loetelus (v.a loomsed kõrvalsaadused) kasutatakse vajaduse korral sõna „toode“ või „kaassaadus“, selle asemel et kasutada sõna „kõrvalsaadus“; sellega võetakse arvesse turuolukorda ja söödakäitlejate tegelikku keelekasutust, mille eesmärk on esile tõsta söödamaterjalide kaubanduslikku väärtust.

12) Taime botaaniline nimi esitatakse ainult kõnealust taime käsitleva esimese kande kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus.

13) Teatava kataloogi kantud söödamaterjali analüütiliste koostisosade kohustusliku märgistamise aluseks on vajadus näidata, kas konkreetse koostisosa kontsentratsioon teatavas tootes on kõrge või kas töötlemisviis on muutnud toote toiteomadusi.

14) Määruse (EÜ) 767/2009 artikli 15 punktis g on koostoimes sama määruse I lisa punktiga 6 ette nähtud märgistamisnõuded niiskusesisalduse kohta. Sama määruse artikli 16 lõike 1 punktis b on koostoimes sama määruse V lisaga ette nähtud märgistamisnõuded muude analüütiliste koostisosade kohta. Peale selle tuleb määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 5 kohaselt esitada märgistusel soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on suurem kui 2,2 % üldjuhul või teatavate söödamaterjalide puhul siis, kui see ületab selle määruse V lisa asjaomases jaos sätestatud taset. Mõned C osa söödamaterjalide loetelu kanded erinevad nendest nõuetest järgmises:

a) 

C osa söödamaterjalide loetelus analüütilisi koostisosi käsitlev kohustuslik teave asendab määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomases jaos ettenähtud kohustusliku teabe;

b) 

kui C osa söödamaterjalide loetelus on kohustusliku teabe veerg täitmata jäetud selliste analüütiliste koostisosade osas, millest oleks määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomase jao kohaselt tulnud teatada, ei tule ühtki neist koostisosadest kanda märgisele. Kui soolhappes lahustumatu tuha sisaldus on suurem kui 2,2 %, tuleb see siiski märkida ka juhul, kui osa söödamaterjalide loetelus ei ole sisalduse taset ette nähtud;

c) 

kui C osa söödamaterjalide loetelu kohustusliku teabe veerus on kehtestatud üks või enam konkreetset niiskusesisalduse taset, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 6 ettenähtud taseme asemel neid tasemeid. Kui niiskusesisaldus on väiksem kui 14 %, ei ole selle deklareerimine kohustuslik. Kui kõnealuses veerus ei ole konkreetset niiskusesisaldust ette nähtud, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 6.

15) Söödakäitleja, kes väidab, et söödamaterjalil on rohkem omadusi, kui C osa söödamaterjalide loetelu kirjelduse veerus märgitud või kes osutab B osas loetletud töötlemisviisile, mida saab väitega samastada (nt töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas), peab täitma määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 13 kohaseid nõudeid. Peale selle võib söödamaterjal vastata erisöötmise eesmärgile kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklitega 9 ja 10.

16) Kui C osa loetelus esitatud söödamaterjal, mille puhul joonealuses märkuses on nõutud selle materjali nimetusele liigi nime lisamist, koosneb mitmest liigist, võib seda käsitada söödamaterjalina üksnes siis, kui söödamaterjalidena kasutatud taimede või loomade, või nende osade omadused ja päritolu on samad.

B OSA

Töötlemisviiside sõnastik



 

Töötlemisviis

Määratlus

Üldnimetus või omadus

1

Tuulamine

Osakeste eraldamine õhuvooluga

Tuulatud

2

Aspireerimine

Tolmu, väikeste osakeste ja teravilja muude tahkete osakeste eraldamine liikumises olevast puistes teraviljast õhuvoolu abil

Aspireeritud

3

Blanšeerimine

Protsessi käigus orgaanilise aine kuumtöötlemine keetmise või aurutamise teel, et denatureerida looduslikud ensüümid, pehmendada kudesid ja eemaldada toores lõhn, millele järgneb kastmine külma vette küpsemise peatamiseks

Blanšeeritud

4

Pleegitamine

Loodusliku värvuse eemaldamine keemiliste või füüsikalist protsesside teel või aktiivmulla kasutamisega

Pleegitatud

5

Jahutamine

Temperatuuri langetamine keskkonnatemperatuurist allapoole, jättes selle siiski ülespoole jäätumispiiri, et hõlbustada säilitamist

Jahutatud

6

Tükeldamine

Osakeste suuruse vähendamine ühe või mitme noa abil

Tükeldatud

7

Puhastamine

Ainete (saasteainete, nt kivide) või taime vegetatiivsete osade, nt lahtiste õle-, koore- ja umbrohuosakeste eemaldamine

Puhastatud/sorteeritud

8

Kontsentreerimine (1)

Vee ja/või muude koostisosade eemaldamine (2)

Kontsentraat

9

Kondenseerimine

Aine muutmine gaasilisest vedelaks

Kondenseeritud

10

Kuumutamine

Kuumuse kasutamine söödamaterjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutmiseks

Kuumutatud

11

Purustamine

Osakeste suuruse vähendamine purusti abil

Purustatud

12

Kristallimine

Puhastamine vedelast lahusest tahkete kristallide moodustamise abil. Vedelikus sisalduvad lisandid ei lähe tavaliselt kristalli struktuuri

Kristallitud

13

Koorimine (3)

Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine

Kooritud, osaliselt kooritud

14

Lüdimine/kroovimine/koorimine

Ubade, terade ja seemnete väliskestade üldjuhul füüsiline eemaldamine

Lüditud, kroovitud, kooritud (4)

15

Pektiini eemaldamine

Pektiinide ekstraheerimine söödamaterjalist

Pektiinita

16

Kuivatamine

Niiskuse kõrvaldamine

Kuivatatud või dehüdreeritud

17

Lima eemaldamine

Limakihi eemaldamine pinnalt

Lima eemaldatud

18

Suhkru eraldamine

Mono- ja disahhariidide täielik või osaline kõrvaldamine melassist ja muudest suhkrusisaldusega materjalidest keemilise või füüsikalise meetodiga

Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega

19

Detoksifitseerimine

Protsessi käigus hävitatakse toksilised saasteained või vähendatakse nende sisaldust.

Detoksifitseeritud

20

Destilleerimine

Vedelike fraktsioneerimine, milleks vedelikku keedetakse ning kondenseerunud aur kogutakse eraldi anumasse

Destilleeritud

21

Kuivatamine

Vee eemaldamine tehnilise meetodi abil või looduslikul teel

Kuivatatud (looduslikult või tehnilise meetodiga), vajaduse korral

22

Sileerimine

Protsess, millega söödamaterjalide loomulikku lagunemist kontrollitakse hapestamisega anaeroobses keskkonnas, mis tuleneb loomulikust käärimisest või/ja silokonservantide lisamisest

Sileeritud

23

Aurustamine

Veesisalduse vähendamine

Aurustatud

24

Paisutamine

Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine.

Paisutatud

25

Õlipressimine

Õli/rasva eemaldamine pressimise teel

Kook/kakk ja õli/rasv

26

Ekstraheerimine

Toorainest vee või muu lahusti abil lahustuvate koostisosade osaline või täielik eraldamine vedela või tahke faasi kaudu, mille tulemusel saadud materjalid on ekstrakt (5)a ekstraheerimise üks või mitu kaassaadust (6)

Ekstrakt/õli/suhkur või ekstraheerimise kaassaadus/jahu/melass/pulp, vajaduse korral

27

Ekstrusioon

Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee kiire aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine, millega kaasneb tootele erikuju andmine läbi ava (matriitsi) surumisega

Ekstrudeeritud

28

Kääritamine, fermenteerimine

Töötlemisviis, mille käigus toodetakse mikroorganisme, nagu bakterid, seened või pärmid, või kasutatakse nende toimet materjalidele, et muuta nende keemilist koostist või omadusi

Kääritatud, fermenteeritud

29

Filtrimine

Tahkete osakeste eraldamine vedeliku surumisega läbi poorse aine või membraanfiltri, mille tulemusel saadakse filtritud söödamaterjal ja filtritud jääkained2

Filtritud

30

Helvestamine

Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine, et toota õhukesi materjalitükke

Helbed

31

Jahvatamine

Kuivade terade suuruse vähendamine, et hõlbustada koostisosade eraldamist peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks

Jahu, kliid, peenkliid (7)või söödajahu, vajaduse korral

32

Külmkoorimine

Õli küllastunud ja küllastumata komponentide eraldamine õli jahutamisega. Jahutamisel õli küllastunud komponendid hanguvad, samas kui õli küllastumata osad on vedelad ja neid saab nt dekanteerida. Külmkooritud toode on hangunud õli

Külmkooritud

33

Peenestamine

Töötlemisviis, mille käigus söödamaterjal purustatakse osakesteks.

Peenestatud

34

Praadimine

Söödamaterjali kuumutamine õlis või rasvas

Praetud

35

Želeerimine

Töötlemisviis, mille käigus moodustub želee – tahke sültjas aine, mis võib olla pehme ja nõrk või ka kõva ja sitke, tavaliselt kasutatakse želeerimiseks tarretusaineid

Želeeritud

36

Granuleerimine

Söödamaterjalide töötlemisviis osakeste teatava suuruse ja konsistentsi saavutamiseks

Granuleeritud

37

Purustamine/jahvatamine

Tahkete söödamaterjalide osakeste suuruse vähendamine kuiv- või märgtöötlemise teel

Purustatud või jahvatatud

38

Kuumtöötlemine

Eritingimustes (nt rõhu ja niiskusega) toimunud kuumtöötlemine

Kuumtöödeldud

39

Hüdrogeenimine

Katalüütiline protsess, mille eesmärk on küllastada kõrgel temperatuuril vesiniku ülerõhul õlide/rasvade/rasvhapete kaksiksidemed, et saada osaliselt või täielikult küllastunud triglütseriidid/rasvhapped, või polüoolid, kui süsivesikute karbonüülrühmad taandatakse hüdroksüülrühmadeks

Hüdrogeenitud, osaliselt hüdrogeenitud

40

Hüdrolüüs

Lagundamine lihtsamateks keemilisteks ühenditeks vee ning kuumuse/rõhu, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil. Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 hõlmatud hüdrolüüsitud söödamaterjalide puhul kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud määratlust

Hüdrolüüsitud

41

Veeldamine

Tahkest või gaasilisest olekust vedelasse olekusse viimine

Veeldatud

42

Leotamine

Söödamaterjaliks ettenähtud tooraine või söödamaterjali paigutamine vedelikku selle ühendite lahustamiseks mehaaniliste meetodite abil. Selle tulemusena söödamaterjali suurus väheneb2

Leotatud

43

Linnastamine

Töötlemisviis, mille käigus lastakse tera idanema, et aktiveerida looduslikke ensüüme, mis lõhustavad tärklise kääritatavateks süsivesikuteks ning valgud aminohapeteks ja peptiidideks

Linnastatud

44

Sulatamine

Tahkest olekust vedelaks olekuks muutmine kuumuse abil

Sulatatud

45

Mikroniseerimine

Töötlemisviis, mille käigus tahke aine osakeste keskmist läbimõõtu vähendatakse mikromeeterskaalani

Mikroniseeritud

46

Kupatamine

Töötlemisviis, mis hõlmab vees leotamist ja kuumtöötlemist ning mille tulemusena tärklis täielikult geelistub; sellele järgneb kuivatamine

Kupatatud

47

Pastöriseerimine

Kindlaksmääratud aja jooksul kuumtöötlemine kriitilise temperatuurini kahjulike mikroorganismide hävitamiseks; sellele järgneb kiire jahutamine

Pastöriseeritud

48

Koorimine

Puu- ja juurviljade koore eemaldamine

Kooritud

49

Granuleerimine

Kuju andmine vormpressimise abil

Graanul, granuleeritud

50

Riisi lihvimine

Kroovitud riisilt kliide ja idude täielik või osaline eemaldamine

Lihvitud

51

Eelpaisutamine

Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees

Eelpaisutatud (8)

52

Pressimine (9)

Vedela ja tahke faasi osaline või täielik eraldamine mehaanilise jõu abil

Pressitud

53

Rafineerimine

Lisandite või soovimatute koostisosade täielik või osaline eraldamine keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil

Rafineeritud, osaliselt rafineeritud

54

Röstimine

Söödamaterjali kuumutamine kuivalt, et soodustada seeduvust, lisada värvi ja/või vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid

Röstitud

55

Valtsimine

Osakeste suuruse vähendamine, surudes materjali, nt terad pöörlevate rullide vahelt läbi.

Valtsitud

56

Töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas

Töötlemisviis, mille puhul kas füüsilise töötluse ( kuumuse, rõhu, auru ja nende tingimuste kombinatsiooniga) ja/või nt lignosulfonaatide, naatriumhüdroksiidi või orgaaniliste hapete (nagu propioon- või parkhappe) kasutamise eesmärk on kaitsta toitaineid lagunemise eest vatsas.

Kaitseks lagunemise eest vatsas ei tohi söödamaterjale töödelda formaldehüüdiga

Töödeldud kaitseks lagunemise eest vatsas [lisada vajaduse korral]

57

Sõelumine

Eri suurusega osakeste eraldamine, raputades või valades söödamaterjali läbi sõela(sõelte)

Sõelutud

58

Koorimine

Vedeliku pinnakihi (nt piimarasva) eraldamine mehaaniliste vahenditega

Kooritud

59

Viilutamine

Söödamaterjali lõikamine viiludeks

Viilutatud

60

Immutamine

Söödamaterjali (tavaliselt seemnete) niisutamine ja pehmendamine küpsemisaja vähendamiseks, seemnekesta eraldamise hõlbustamiseks, vedeliku imendumise hõlbustamiseks, et idanemisprotsessi aktiveerida või et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavate looduslike tegurite kontsentratsiooni.

Immutatud

61

Pihustuskuivatamine

Vedeliku niiskusesisalduse vähendamine söödamaterjalist pihuse või udu moodustamisega, et suurendada pindala-massi suhet, millest puhutakse läbi kuuma õhku

Pihustuskuivatamisega valmistatav pulber

62

Aurutamine

Töötlemisviis, mille käigus kasutatakse kuumutamisel ja küpsetamisel rõhu all olevat auru eesmärgiga soodustada seeduvust

Aurutatud

63

Röstimine

Kuumtöötlemine kuiva kuumusega, et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid või need kõrvaldada (kasutatakse tavaliselt õliseemnete puhul).

Röstitud

64

Ultrafiltrimine

Vedelike filtrimine läbi peenmembraanfiltri, millest pääsevad läbi üksnes väikesed molekulid

Ultrafiltritud

65

Idu eemaldamine

Töötlemisviis, millega purustatud viljaterad puhastatakse idudest osaliselt või täielikult

Idu eemaldatud, idutatud

66

Infrapunamikroniseerimine

Kuumtöötlemisviis, kus teravilja, juurte, seemnete, mugulate või nende kaassaaduste kuumutamiseks ja röstimiseks kasutatakse infrapunakuumust

Infrapunamikroniseeritud

67

Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade lõhustamine

Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade keemiline hüdrolüüsimine. Rasvade/õlide reageerimine veega rõhu all kõrgel temperatuuril, mille tulemusena saadakse hüdrofoobses faasis toorrasvhapped ja hüdrofiilses faasis glütserooliveed (toorglütserool)

Lõhustatud

68

Ultrahelitöötlus

Lahustuvate ühendite mehaaniline eraldamine vees, kasutades võimast ultraheliseadet ja kuumutamist

Ultraheliga töödeldud

69

Toidupakendi mehaaniline eemaldamine

Pakendimaterjali mehaaniline eemaldamine

Mehaaniliselt lahti pakitud

70

Leelisega töötlemine

[soodaga töötlemine]

Naatriumhüdroksiidi (10)kasutamine kiudainerikka söödamaterjali puhul selle seedivuse parandamiseks

Soodaga töödeldud

(1)   

Vajaduse korral võib saksa keeles sõna „Konzentrieren“ asendada sõnaga „Eindicken“; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt“.

(2)   

Selle tulemusena saadud söödamaterjalidega tagatakse eelkõige valkude, süsivesikute, rasvade, energia, mineraalide või kiudainetega varustatus.

(3)   

Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „decortication“ asendada sõnaga „dehulling“ või „dehusking“; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled“ või „dehusked“.

(4)   

Riisi puhul nimetatakse seda töötlemisviisi „kroovimiseks“ ning üldnimetus on „kroovitud“.

(5)   

Ekstrakt osutab vedelale faasile, mis sisaldab lahustuvaid koostisosi (nt rasv/õli, suhkur ja muud lahustuvad koostisosad). Söödamaterjalidena kasutatavate ekstraktide ülesanne on rahuldada vajadus eelkõige valkude, süsivesikute, rasvade, energia, mineraalide või kiudainete järele. Asjaolu, et ekstraheerimine on söödamaterjalide puhul loetletud töötlemisviisina, ei välista ekstraktide liigitamist söödalisanditeks

(6)   

Ekstraheerimise kaassaadus osutab ekstraheerimisprotsessi muule ülejäänud osale kui ekstraktile, nt jahule või pulbile. Selliste ekstraheerimise kaassaaduste kui söödamaterjalidega rahuldatakse vajadus eelkõige valkude, süsivesikute, rasvade, energia, mineraalide või kiudainete järele

(7)   

Prantsuse keeles võib kasutada nimetust „issues“.

(8)   

Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen“ ja üldnimetust „Quellwasser“ (tärklise puhul). Taani keeles võib kasutada üldomadust „Kvældning“ ja üldnimetust „Kvældet“ (tärklise puhul).

(9)   

Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage“ asendada mõistega „Extraction mécanique“.

(10)   

Järgida tuleb nõuetekohase ja ohutu kasutamise juhiseid.

C OSA

Söödamaterjalide loetelu

1.    Teravili ja sellest saadud tooted



Number

Nimetus (1)

Kirjeldus

Kohustuslik teave

1.1.1

Oder

Hordeum vulgare L. terad

 

1.1.2

Oder, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud odrast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

Tärklis

1.1.3

Oder, röstitud

Odra röstimisel saadav toode, osaliselt röstitud kuni heleda värvuse saavutamiseni

Tärklis, kui > 10 %

Toorvalk, kui > 15 %

1.1.4

Odrahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud odraterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses odrakesti

Tärklis

1.1.5

Odrakiud

Odratärklise tootmise saadus. Koosneb endospermi osakestest ja peamiselt kiust

Toorkiud

Toorvalk, kui > 10 %

1.1.6

Odra jämekliid

Toode, mis saadakse odraterade kuivjahvatamisel, sõelumisel ja kroovimisel

Toorkiud

Toorvalk, kui > 10 %

1.1.7

Odra peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke

Toorkiud

Tärklis

1.1.8

Odravalk

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise ja kliide eraldamist; koosneb peamiselt valgust.

Toorvalk

1.1.9

Odravalgusööt

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise eraldamist; koosneb peamiselt valgust ja endospermiosakestest.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

— toorvalk

— Tärklis

1.1.10

Odra ekstraktid

Odratoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus

Toorvalk

1.1.11

Odrakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud odraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

Toorkiud

1.1.12

Vedel odratärklis

Odrast tärklise tootmisel saadav sekundaarne tärklisefraktsioon

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

— tärklis

1.1.13

Linnastatud odra sõelumisjäägid

Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest odrateradest ja odraterafraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud

Toorkiud

Toortuhk, kui > 2,2 %

1.1.14

Linnastatud odra ja linnaste peenosised

Linnastamisprotsessi käigus eraldatud odraterafraktsioonidest ja linnastest koosnev toode.

Toorkiud

1.1.15

Linnastatud odra kestad

Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest

Toorkiud

1.1.16

Odrameski tahke osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat tahket söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

— toorvalk

1.1.17

Odrameski vedel osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat lahustuvat söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

— toorvalk

1.1.18

Linnased (2)

Idandatud teraviljast saadud toode, kuivatatud, jahvatatud ja/või ekstraheeritud.

 

1.1.19

Linnase juurealgmed (2)

Teravilja linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teravilja peenosistest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud viljateradest

 

1.2.1

Mais (3)

Zea mays L. ssp. mays terad

 

1.2.2

Maisihelbed (3)

Toode, mis saadakse kooritud maisiterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses maisikesti

Tärklis

1.2.3

Maisi peenkliid (3)

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliidel. Võib sisaldada teataval määral maisiiduosakesi

Toorkiud

Tärklis

Toorrasv, kui > 5 %

1.2.4

Maisikliid (3)

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest

Toorkiud

1.2.5

Maisitõlviku südamikud (3)

Maisitõlviku keskosa. Võib sisaldada väikestes kogustes maisiteri ja kandelehti, mida ei ole eemaldatud mehaanilise koristamise käigus

Toorkiud

Tärklis

1.2.6

Maisi sõelumisjäägid (3)

Maisiterafraktsioonid, mis on eraldatud toote saabumisel tehtud sõelumise käigus

 

1.2.7

Maisikiud (3)

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt kiust

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

— toorkiud

1.2.8

Maisivalk [Maisigluteen] (3)

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast valgust (prolamiinid).

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 90 %

Kui niiskusesisaldus on < 70 %:

— toorvalk

1.2.9

Maisivalgusööt [Maisigluteenisööt] (3)

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb kliidest ja maisi ekstraktidest. Toode võib sisaldada ka purustatud maisiteri ja maisiidudest õli ekstraheerimise kaassaadusi. Lisatud võib olla muid tärklisest saadud tooteid ja tärklisetoodete rafineerimisel ja kääritamisel saadud tooteid

Võib sisaldada kuni 2 % naatriumi ja 2 % kloriidi

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

— toorvalk

— Toorkiud

— Tärklis

1.2.10

Maisiidud (3)

Toode, mis saadakse maisimanna, -jahu või -tärklise tootmisel. Koosneb peamiselt maisiidudest, kestadest ja endospermiosadest

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

— toorvalk

— Toorrasv

1.2.11

Maisiidukook (3)

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi

Toorvalk

Toorrasv

1.2.12

Maisiidusrott (3)

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel

Toorvalk

1.2.13

Maisiidu toorõli (3)

Maisiidude pressimise ja/või ekstraheerimise teel saadud õli ja rasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

1.2.14

Mais, paisutatud (3)

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud maisist rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

Tärklis

1.2.15

Maisileotis (3)

Maisi leotamisel saadav kontsentreeritud vedelfraktsioon

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

— Toorvalk

1.2.16

Suhkrumaisisilo (3)

Suhkrumaisi töötlemise kaassaadus, mis koosneb tükeldatud ja kuivatatud või pressitud tõlviku keskosast, kestadest ja tõlvikualustest. Valmistamiseks tükeldatakse suhkrumaisi tõlvikud, kestad ja lehed koos suhkrumaisi teradega

Toorkiud

1.2.17

Purustatud mais, millelt on idud eemaldatud (3)

Purustatud maisist idude eemaldamisel saadav toode. Koosneb peamiselt endospermiosakestest ning võib sisaldada teataval määral maisiidu- ning -kestaosiseid

Toorkiud

Tärklis

1.2.18

Sõmer maisijahu (3)

Jahvatatud maisi kõvad osad, mis sisaldavad vähe või ei sisalda kliisid või idusid

Toorkiud

Tärklis

1.2.19

Maisiidusöödasrott (3)

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorvalk

1.2.20

Maisitõlvikusegu

Maisiterad ja -tõlvikud

 

1.2.21

Maisitõlvikusegu, kestadega

Maisiterad, -tõlvikud ja -kestad

 

1.3.1

Hirss

Panicum miliaceum L. terad

 

1.4.1

Kaer

Avena sativa L. ja muude kaerakultivaride terad

 

1.4.2

Kooritud kaer

Kooritud kaeraterad

 

1.4.3

Kaerahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti

Tärklis

1.4.4

Kaera peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

Toorkiud

Tärklis

1.4.5

Kaerakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

Toorkiud

1.4.6

Kaera jämekliid

Toode, mis saadakse kaeraterade kroovimisel

Toorkiud

1.4.7

Kaer, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud kaerast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

Tärklis

1.4.8

Kaeratangud

Puhastatud kaer, millelt on kestad eemaldatud

Toorkiud

Tärklis

1.4.9

Kaerajahu

Toode, mis saadakse kaeraterade jahvatamisel

Toorkiud

Tärklis

1.4.10

Kaera söödajahu

Suure tärklisesisaldusega kaeratoode, mis saadakse pärast koorimist

Toorkiud

1.4.11

Kaerasööt

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

Toorkiud

1.5.1

Kinoa (tšiili hanemaltsa) seemned, ekstraheerimisjääk

Tšiili hanemaltsa (Chenopodium quinoa Willd.) puhastatud kogu seeme, millelt on eemaldatud seemne väliskestas sisalduv saponiin

 

1.6.1

Purustatud riis

Hariliku riisi (Oryza sativa L.) tera osa, mille pikkus moodustab vähem kui kolmveerandi kogu riisitera pikkusest. Riis võib olla kupatatud

Tärklis

1.6.2

Lihvitud riis

Kroovitud riis, millelt on lihvimise käigus kliid ja idud peaaegu täielikult eemaldatud. Riis võib olla kupatatud

Tärklis

1.6.3

Eelpaisutatud riis

Lihvitud või purustatud riisi eelpaisutamisel saadav toode

Tärklis

1.6.4

Ekstrudeeritud riis

Toode, mis saadakse riisijahu ekstrudeerimisel

Tärklis

1.6.5

Riisihelbed

Toode, mis saadakse eelpaisutatud riisiterade või purustatud riisi helvestamisel

Tärklis

1.6.6

Kroovitud riis

Koorimata harilik riis (Oryza sativa L.), millelt on eemaldatud ainult väliskest. Kroovimise ja töötlemise käigus võib osa kliidest kaotsi minna

Tärklis

Toorkiud

1.6.7

Jahvatatud söödariis

Riisi lihvimisel väljasõelutud idanevate, kriitjate või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest

Tärklis

1.6.8

Riisijahu

Lihvitud või poleeritud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla kupatatud

Tärklis

1.6.9

Jahu kroovitud riisist

Kroovitud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla kupatatud

Tärklis

Toorkiud

1.6.10

Riisikliid

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Riis võib olla kupatatud või ekstrudeeritud

Toorkiud

1.6.11

Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla kupatatud

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.12

Riisikliid, millest on eemaldatud rasv

Riisikliid, mis saadakse õli ekstraheerimisel

Toorkiud

1.6.13

Riisikliiõli

Õli, mis on ekstraheeritud töödeldud riisikliidest

 

1.6.14

Riisi peenkliid

Riisijahu ja -tärklise valmistamisel saadav toode, mis saadakse kuiv- või märgjahvatamisel ja sõelumisel. Koosneb peamiselt tärklisest, valgust, rasvast ja kiust. Riis võib olla kupatatud. Võib sisaldada kuni 0,25 % naatriumi ja kuni 0,25 % sulfaati

Tärklis, kui > 20 %

Toorvalk, kui > 10 %

Toorrasv, kui > 5 %

Toorkiud

1.6.15

Riisi peenkliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt aleuroonkihi osistest ja endospermist. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla kupatatud

Tärklis

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.16

Riis

Oryza sativa L. terad

 

1.6.17

Riisiidud

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt idudest

Toorrasv

Toorvalk

1.6.18

Riisiidukook5

Toode, mis jääb alles pärast seda, kui riisiidu on õli saamise eesmärgil purustatud

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

1.6.20

Riisivalk

Riisitärklise valmistamise saadus, mis saadakse märgjahvatamisel, sõelumisel, eraldamisel, kontsentreerimisel ja kuivatamisel

Toorvalk

1.6.21

Vedelsööt riisist

Kontsentreeritud vedel toode, mis saadakse riisi märgjahvatamisel ja sõelumisel

Tärklis

1.6.22

Riis, paisutatud

Toode, mis saadakse riisiterade või purustatud riisi paisutamisel

Tärklis

1.6.23

Riis, kääritatud

Riisi kääritamisel saadav toode

Tärklis

1.6.24

Defektsed riisiterad, lihvitud/kriitjas riis, jahvatatud

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt tervetest või purustatud defektsetest teradest ja/või kriitjatest teradest ja/või kahjustatud teradest ja/või iseenesest värvunud (roheline, punane, kollane) teradest ja/või tavapäraselt kooritud teradest

Tärklis

1.6.25

Valmimata riis, lihvitud

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt valmimata ja/või kriitjatest riisiteradest

Tärklis

1.7.1

Rukis

Secale cereale L. terad

 

1.7.2

Rukki peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kesta- ja teraosi

Tärklis

Toorkiud

1.7.3

Rukkisöödajahu

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel

Tärklis

Toorkiud

1.7.4

Rukkikliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

Tärklis

Toorkiud

1.8.1

Sorgo [Milo]

Sorghum bicolor (L.) Moench) terad/seemned.

 

1.8.2

Valge sorgo

Teatavate sorgokultivaride valge seemnekestaga terad

 

1.8.3

Sorgosööt

Kuivatatud toode, mis saadakse sorgotärklise eraldamisel. Koosneb peamiselt kliidest. Toode võib sisaldada leotusvee kuivjääke ja sellele võib olla lisatud idusid

Toorvalk

1.9.1

Speltanisu

Liikide Triticum spelta L., Triticum dicoccum (Schrank) või Triticum monococcum L. terad

 

1.9.2

Speltanisukliid

Speltanisujahu valmistamise saadus. Koosneb peamiselt väliskestadest ja sisaldab teataval määral idu- ja endospermiosi

Toorkiud

1.9.3

Speltakestad

Toode, mis saadakse speltanisuterade kroovimisel

Toorkiud

1.9.4

Speltanisu peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud speltanisu ümbertöötlemisel speltanisujahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke

Toorkiud

Tärklis

1.10.1

Tritikale

Hübriidi Triticum × Secale cereale L. terad

 

1.11.1

Nisu

Triticum aestivum L., Triticum durum Desf. ja muude nisukultivaride terad

 

1.11.2

Nisu juurealgmed

Nisuidude linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teraviljaosakestest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud nisuteradest

 

1.11.3

Nisu, eelpaisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud nisust rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

Tärklis

1.11.4

Nisu peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke

Toorkiud

Tärklis

1.11.5

Nisuhelbed

Toode, mis saadakse kroovitud nisuterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses nisukesti

Toorkiud

Tärklis

1.11.6

Nisusöödajahu

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel

Toorkiud

1.11.7

Nisukliid (4)

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

Toorkiud

1.11.8

Linnastatud kääritatud nisuosised

Toode, mis saadakse nisu ja nisukliide linnastamise ja kääritamise ühendamisel. Seejärel toode kuivatakse ja jahvatatakse

Tärklis

Toorkiud

1.11.10

Nisukiud

Nisu töötlemisel ekstraheeritud kiud. Koosneb peamiselt kiust

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

— toorkiud

1.11.11

Nisuidud

Jahutööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlemisel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi

Toorvalk

Toorrasv

1.11.12

Nisuidud, kääritatud

Toode, mis saadakse nisuidude kääritamisel

Toorvalk

Toorrasv

1.11.13

Nisuidukook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste nisuidude (Triticum aestivum L., Triticum durum Desf.) ning muude nisusortide ja kroovitud speltanisu (Triticum spelta L., Triticum dicoccum (Schrank), Triticum monococcum L.) pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi

Toorvalk

1.11.15

Nisuvalk

Nisuvalk, mis ekstraheeritakse tärklise- või etanoolitootmise käigus, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud

Toorvalk

1.11.16

Nisu gluteensööt

Nisutärklise ja -gluteeni tootmise saadus. Koosneb kliidest, millelt võivad idud olla osaliselt eemaldatud. Tootele võib olla lisatud nisu lahustuvaid koostisosi, purustatud nisu ja muid tärklisest ja tärklisetoodete rafineerimisel või kääritamisel saadud tooteid

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

— Toorvalk

— Tärklis

1.11.18

Puhas nisugluteen

Nisuvalk, mida iseloomustab suur viskoelastsus hüdraadina ja mille kuivaines on vähemalt 80 % valku (N × 6,25) ja tuhasisaldus kuni 2 %

Toorvalk

1.11.19

Vedel nisutärklis

Toode, mis saadakse tärklise/glükoosi ja gluteeni tootmisel nisust

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

— Tärklis

1.11.20

Valku sisaldav nisutärklis, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse nisutärklise tootmisel, koosneb osaliselt suhkrut sisaldavast tärklisest, lahustuvatest valkudest ja muudest endospermi lahustuvatest osadest

Toorvalk

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

1.11.21

Nisu lahustuvad koostisosad

Nisutoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus. Võib olla hüdrolüüsitud.

Niiskusesisaldus, kui < 55 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 55 %:

— toorvalk

1.11.22

Nisupärmi kontsentraat

Alkoholitootmises nisutärklise kääritamise järel moodustuv märg kaassaadus

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

— toorvalk

1.11.23

Linnastatud nisu sõelumisjäägid

Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest nisuteradest ja nisuteraosadest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud

Toorkiud

1.11.24

Linnastatud nisu ja linnaste peenosised

Linnastamisprotsessi käigus eraldatud nisuteraosadest ja linnastest koosnev toode

Toorkiud

1.11.25

Linnastatud nisu kestad

Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest

Toorkiud

1.11.26

Nisu aleuroon

Toode, mis saadakse nisuklii aleuroonikihi lõhustumisel

Toorvalk

Toorkiud

1.12.2

Terajahu (2)

Terade jahvatamisel saadav jahu

Tärklis

Toorkiud

1.12.3

Teraviljavalgu kontsentraat (2)

Kuivatatud kontsentraat, mis saadakse viljast pärast tärklise eraldamist pärmiga kääritamise teel.

Toorvalk

1.12.4

Viljaterade sõelumisjäägid (2)

Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb väikestest teradest ja teraosadest (võivad olla idandatud), mis on enne terade edasist töötlemist eraldatud. Toode sisaldab rohkem toorkiudu (nt kesti) kui fraktsioneerimata teraviljad

Toorkiud

1.12.5

Teraviljaidud (2)

Jahu- ja tärklisetööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlusel eraldatud teraviljaidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi

Toorvalk

Toorrasv

1.12.6

Pärmivaba virre teraviljast (2)

Teraviljatoode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde kontsentraadi kokkuaurutamisel

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

— toorvalk

1.12.7

Piiritustööstuse tahked jäägid (2)

Vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde tsentrifuugimisel ja/või filtrimisel tahkeks fraktsiooniks

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

— toorvalk

1.12.8

Piiritustööstuse jääkide kontsentraat (2)

Alkoholitootmises saadav vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse nisumeski ja suhkrusiirupi kääritamisel ja destilleerimisel pärast kliide ja gluteeni eelnevat eraldamist. See võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi.

Võib sisaldada kuni 4 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

toorvalk, kui > 10 %

1.12.9

Piiritustööstuse jäägid ja jääklahused (2)

Alkoholitootmise kõrvaltoode, mis saadakse teraviljameski ja/või muude tärkliserikaste ja suhkrut sisaldavate toodete kääritamisel ja destilleerimisel. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi. Võib sisaldada 2 % sulfaati ja/või kuni 2 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

— toorvalk

1.12.10

Piiritustööstuse kuivjäägid (2)

Toode, mis saadakse alkoholi väljadestilleerimisel kääritatud terade tahkete kaassaaduste kuivatamisel Võib sisaldada kuni 2 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

Toorvalk

1.12.11

Tumedad piiritustööstuse kuivjäägid (2) [Piiritustööstuse kuivjäägid ja lahustuvad koostisosad (2)

Toode, mis saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel kääritatud terade tahketele kaassaadustele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel. Võib sisaldada kuni 2 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

Toorvalk

1.12.12

Õlleraba (2)

Õlletootmise saadus, mis koosneb linnastatud ja linnastamata teraviljast ja muudest tärkliserikaste toodete kaassaadustest, mis võivad sisaldada humalat. Turustatakse tavaliselt niiskena, võimalik on ka müük kuivtootena. Võib sisaldada kuni 0,3 % dimetüülpolüsiloksaani, kuni 1,5 % ensüüme, kuni 1,8 % bentoniiti

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

— toorvalk

1.12.13

Raba (2)

Teraviljast viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb linnastatud teravilja kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud kaassaadustest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on raskusjõu abil eraldatud

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

— toorvalk

1.12.14

Viljameski

Õlle, linnaseekstrakti ja viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb jahvatatud linnaste ja muu suhkru- ja tärkliserikka linnastamata materjali kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud kaassaadustest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on pressimise teel eraldatud

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

— toorvalk

1.12.15

Kääritamispära

Linnaste esimesel destilleerimisel destilleerimisnõusse jääv toode

Toorvalk, kui > 10 %

1.12.16

Kääritamispära siirup

Linnaste esimesel destilleerimisel saadav toode, mis saadakse destilleerimisnõusse jäänud kääritamispära kokkuaurutamisel

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

— toorvalk

(1)   

Vajaduse korral võib nimetuse asendada nimetusega […]

(2)   

Nimetusele võib lisada teraviljaliigi.

(3)   

Inglise keeles võib nimetuse „maize“ asemel kasutada ka nimetust „corn“.

(4)   

Kui see toode on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peenjahvatatud“ või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust.

2.    Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

2.1.1

Babassupalmi kook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse babassupalmi (Orbignya) sortide pähklite pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.2.1

Põldtudra seeme

Camelina sativa L. Crantz seemned

 

2.2.2

Põldtudrakook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudra seemnete pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.2.3

Põldtudrasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudrakoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

Toorvalk

2.3.1

Kakaoseemne väliskestad

Theobroma cacao L. kuivatatud ja röstitud seemnete integumendid

Toorkiud

2.3.2

Kakaoseemne kestad

Theobroma cacao L. seemnete töötlemisel saadav toode

Toorkiud

Toorvalk

2.3.3

Kakaosrott, osaliselt kooritud kakaoubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse Theobroma cacao L. kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad.

Toorvalk

Toorkiud

2.4.1

Koprakook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.4.2

Koprakook, hüdrolüüsitud (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimise ja ensümaatilise hüdrolüüsi abil

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.4.3

Koprasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel

Toorvalk

2.5.1

Puuvillaseemned

Gossypium ssp. seemned, mille küljest on kiud eemaldatud

 

2.5.2

Puuvillaseemnesrott, osaliselt kooritud puuvillaseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest (Toorkiu sisaldus kuivaines kuni 22,5 %)

Toorvalk

Toorkiud

2.5.3

Puuvillaseemnekook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud.

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.6.1

Maapähklikook (2) osaliselt kooritud maapähklitest (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud hariliku maapähkli (Arachis hypogaea L.) ja muude perekonna Arachis liikidesse kuuluvate pähklite pressimisel.(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.6.2

Maapähklisrott (2) osaliselt kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

Toorvalk

Toorkiud

2.6.3

Maapähklikook (2) (1) kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.6.4

Maapähklisrott (2) kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel

Toorvalk

Toorkiud

2.6.5

Maapähklid (2)

Arachis hypogaea L. ja muud perekonna Arachis liikidesse kuuluvate pähklite seemned

 

2.7.1

Kapokikook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kapokipuu (Ceiba pentandra L. Gaertn.) seemnete pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

2.8.1

Linaseemned

Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) seemned (botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) tervelt, pressituna või jahvatatuna

 

2.8.2

Linaseemnekook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.8.3

Linaseemnesrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

Toorvalk

2.8.4

Linaseemne söödakook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.8.5

Linaseemne söödasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorvalk

2.9.1

Sinepikliid

Sinepi (Brassica juncea L.) töötlemisel saadav toode. Koosneb kestaosakestest ja seemneosistest

Toorkiud

2.9.2

Sinepiseemnesrott

Toode, mis saadakse lenduva sinepiõli ekstraheerimisel sinepiseemnetest

Toorvalk

2.10.1

Õliramtilla seemned

Õliramtilla (Guizotia abyssinica (L. f.) Cass.) seemned

 

2.10.2

Õliramtillakook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse õliramtilla seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %)

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.11.1

Oliivipulp

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku õlipuu (Olea europea L.) pressitud viljade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.11.2

Rasvatustatud söödasrott oliividest

Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbikoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorvalk

Toorkiud

2.11.3

Rasvatustatud oliivisrott

Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi

Toorvalk

Toorkiud

2.12.1

Palmituumakook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmide (Elaeis guineensis Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey, Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.12.2

Palmituumasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmituumade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta

Toorvalk

Toorkiud

2.13.1

Kõrvitsaseemned

Hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemned

 

2.13.2

Kõrvitsaseemnekook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemnete pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

2.14.1

Rapsiseemned (3)

Järgmiste liikide seemned: raps (Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. kolmepesaline rüps (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.)) O.E. Schulz) ja suviraps (Brassica napus ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %

 

2.14.2

Rapsiseemne (3) kook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.14.3

Rapsiseemnesrott (3)

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

Toorvalk

2.14.4

Rapsiseemned, (3) ekstrudeeritud

Toode, mis saadakse tervest rapsiseemnest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist

Toorvalk

Toorrasv

2.14.5

Rapsiseemnevalgu (3) kontsentraat

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi või rapsiseemne valgufraktsiooni eraldamisel

Toorvalk

2.14.6

Rapsiseemne (3) söödakook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.14.7

Rapsiseemne (3) söödasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorvalk

2.15.1

Saflooriseemned

Värvisafloori (Carthamus tinctorius L.) seemned

 

2.15.2

Saflooriseemnesrott, osaliselt kooritud saflooriseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud saflooriseemnete ekstraheerimisel

Toorvalk

Toorkiud

2.15.3

Saflooriseemnete kestad

Toode, mis saadakse saflooriseemnete koorimisel

Toorkiud

2.16.1

Seesamiseemned

Sesamum indicum L. seemned

 

2.17.1

Seesamiseemned, osaliselt kooritud

Õlitööstuse toode, mis saadakse osade kestade eemaldamisel

Toorvalk

Toorkiud

2.17.2

Seesamiseemnete kestad

Toode, mis saadakse seesamiseemnete koorimisel

Toorkiud

2.17.3

Seesamiseemnekook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku seesami seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %)

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.18.1

Põldsojaoad, röstitud

Sobival viisil kuumtöödeldud põldsojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

 

2.18.2

Põldsojaoakook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse sojaubade pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.18.3

Põldsojaoasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

Toorvalk

Toorkiud

kui > 8 % kuivainest

2.18.4

Põldsojaoasrott, kooritud põldsojaubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min)

Toorvalk

2.18.5

Põldsojaoakestad

Toode, mis saadakse põldsojaubade koorimisel

Toorkiud

2.18.6

Põldsojaoad, ekstrudeeritud

Toode, mis saadakse põldsojaubadest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist

Toorvalk

Toorrasv

2.18.7

Põldsojavalgu kontsentraat

Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada inaktiveeritud ensüüme

Toorvalk

2.18.8

Põldsojaoapulp [Põldsojaoapasta]

Toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel toiduainete valmistamiseks

Toorvalk

2.18.9

Põldsojaoamelass

Sojaubade töötlemisel saadav toode

Toorvalk

Toorrasv

2.18.10

Põldsojaubade töötlemise kaassaadus

Tooted, mis saadakse põldsojaubade töötlemisel põldsojaube sisaldavate toiduainete valmistamiseks

Toorvalk

2.18.11

Põldsojaoad

Põldsojaoad (Glycine max L. Merr.)

(Ureaasi aktiivsus > 0,4 mg N/g × min)

2.18.12

Põldsojahelbed

Toode, mis saadakse kooritud põldsojaoa aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

Toorvalk

2.18.13

Põldsojaoa söödasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 1,5 % seebirasvu

Toorvalk

Toorkiud

kui > 8 % kuivainest

2.18.14

Põldsojaoa söödasrott, kooritud põldsojaubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max L. Merr.). (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 1,5 % seebirasvu

Toorvalk

2.18.15

Kääritatud põldsojavalgu kontsentraat

Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või nende osi

Toorvalk

2.18.16

Põldsojaoajahu, röstitud või aurutatud

Röstitud või aurutatud põldsojaoad, mis on jahuks jahvatatud. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

 

2.19.1

Päevalilleseemned

Päevalille (Helianthus annuus L.) seemned

 

2.19.2

Päevalilleseemnekook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnete pressimisel

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.19.3

Päevalilleseemnesrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

Toorvalk

Toorkiud

2.19.4

Päevalilleseemnesrott, kooritud päevalilleseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %

Toorvalk

Toorkiud

2.19.5

Päevalilleseemne kestad

Toode, mis saadakse päevalilleseemnete koorimisel

Toorkiud

2.19.6

Päevalilleseemne söödasrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorvalk

2.19.7

Päevalilleseemne söödasrott, kooritud päevalilleseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

— 1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

— 1,3 % toorletsitiine,

— 2 % seebirasvu

Toorkiu maksimumsisaldus: 27,5 % kuivainest

Toorvalk

Toorkiud

2.19.8

Päevalilleseemnejahu suure valgu- ja väikese tselluloosisaldusega fraktsioon

Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine).

Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 45 %.

Toorkiu maksimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 8 %

Toorvalk

Toorkiud

2.19.9

Päevalilleseemnejahu suure tselluloosisaldusega fraktsioon

Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine).

Toorkiu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 38 %

Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 17 %

Toorvalk

Toorkiud

2.19.10

Päevalilleseemne söödajahu suure valgu- ja väikese tselluloosisaldusega fraktsioon

Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni 1 % aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude).

Toorvalgu miinimumsisaldus: 9,5 % niiskusesisaldusega jahus 45 %

Toorkiu maksimumsisaldus: 10 % niiskusesisaldusega jahus 8 %

Toorvalk, toorkiud

2.19.11

Päevalilleseemnejahu suure tselluloosisaldusega fraktsioon

Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni 1 % aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude).

Toorkiu miinimumsisaldus: 10 % niiskusesisaldusega jahus 38 %.

Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 17 %

Toorvalk, toorkiud

2.20.1

Taimeõli ja -rasv (4)

Õliseemnetest või õliviljadest pressimise ja/või ekstraheerimise teel saadud õli ja rasv (v.a riitsinusest saadav kastoorõli)

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

2.21.1

Toorletsitiinid

Õliseemnetest ja viljadest saadud toorõlist fosfatiidide veega eraldamisel saadav toode. Fosfatiidide toorõlist eraldamise käigus võib olla lisatud sidrunhapet, fosforhapet või naatriumhüdroksiidi või ensüüme.

 

2.22.1

Kanepiseemned

Cannabis sativa L. sortide seemned, mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 (5)kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile

 

2.22.2

Kanepiseemnekook (1)

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide seemnete (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

2.22.3

Kanepiseemneõli

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide seemnete (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) pressimisel

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

2.23.1

Unimagunaseemned

Papaver somniferum L. seemned

 

2.23.2

Unimagunaseemnesrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse unimagunaseemnekoogi ekstraheerimisel

Toorvalk

2.24.1

Õlisalveiseemned

Salvia hispanica L. seemned

 

(1)   

Termini „kook“ asemel võib kasutada terminit „kakk“.

(2)   

Arachis hypogaea L. puhul võib nimetuse „maapähkel“ asendada nimetusega „arahhis“.

(3)   

Vajaduse korral võib lisada märkuse „vähese glükosinolaadisisaldusega“, nagu see on määratletud ühenduse õigusaktides.

(4)   

Vajaduse korral võib mõiste „taimeõli ja rasv“ asendada mõistega „taimeõli“ või „taimne rasv“. Mõistele tuleb lisada taimeliigi nimi ja vajaduse korral taimeosa nimetus. Tuleb täpsustada, kas õli(d) ja või rasv(ad) on toor- või rafineeritud toode/tooted.

(5)   

Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1.).

3.    Kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

3.1.1

Aedoad, röstitud

Aedoa (Phaseolus spp.) või vigna (Vigna spp.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud

 

3.1.2

Aedoavalgu kontsentraat

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud aedoa mahlast

Toorvalk

3.2.1

Jaanikaunad

Hariliku jaanikaunapuu (Ceratonia siliqua L.) kuivatatud viljad, mis sisaldavad jaanikaunaseemneid

Toorkiud

3.2.3

Jämejahvatatud jaanikaunad

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned

Toorkiud

3.2.4

Jaanikaunapulber [jaanikaunajahu]

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) mikroniseerimisel, kusjuures enne on eraldatud seemned

Toorkiud

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

3.2.5

Jaanikaunaidud

Jaanikaunapuu seemneidud

Toorvalk

3.2.6

Jaanikaunaidukook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse jaanikaunaidude pressimisel

Toorvalk

3.2.7

Jaanikaunaseemned

Jaanikaunadest saadud seemned, mis koosnevad endospermist, kestast ja idust.

Toorkiud

3.2.8

Jaanikaunaseemnekest

Jaanikaunaseemnekest, mis saadakse hariliku jaanikaunapuu seemnete koorimisel.

Toorkiud

3.3.1

Kikerherned

Cicer arietinum L. seemned

 

3.4.1

Lääts-hiirehernes

Ervum ervilia L. seemned

 

3.5.1

Põld-lambaläätse seemned

Põld-lambaläätse (Trigonella foenum-graecum L.) seemned

 

3.6.1

Guaarajahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa (Cyamopsis tetragonoloba (L.) Taub.) seemnetest

Toorvalk

3.6.2

Guaaraidujahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa seemneidudest

Toorvalk

3.7.1

Põlduba

Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja var. minuta (Alef.) Mansf.) seemned

 

3.7.2

Põldoahelbed

Toode, mis saadakse kooritud põldubade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel

Tärklis

Toorvalk

3.7.3

Põldoa kelmed [Põldoa kestad]

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest

Toorkiud

Toorvalk

3.7.4

Põldoad, kooritud

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt põldoaseemnetest

Toorvalk

Toorkiud

3.7.5

Põldoavalk

Toode, mis saadakse põldubade jahvatamisel ja tuulamisel

Toorvalk

3.8.1

Läätsed

Lens culinaris a.o. Medik. seemned.

 

3.8.2

Läätsekestad

Toode, mis saadakse läätseseemnete koorimisel

Toorkiud

3.9.1

Maguslupiin

Lupinus spp. seemned, mille hulgas võib olla kuni 5 % mõruseemneid

Toorvalk

3.9.2

Maguslupiin, kooritud

Maguslupiini kooritud seemned

Toorvalk

3.9.3

Lupiinikelmed [lupiinikestad]

Toode, mis saadakse lupiiniseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest

Toorvalk

Toorkiud

3.9.4

Lupiinipulp

Toode, mis saadakse maguslupiini koostisainete ekstraheerimisel

Toorkiud

3.9.5

Lupiini peenkliid

Toode, mis saadakse lupiinijahu valmistamisel maguslupiinist. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest

Toorvalk

Toorkiud

3.9.6

Lupiinivalk

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud maguslupiinimahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena.

Toorvalk

3.9.7

Lupiinivalgujahu

Toode, mis saadakse maguslupiini töötlemisel suure valgusisaldusega jahu tootmiseks

Toorvalk

3.10.1

Mungoad

Vigna radiata L. oad

 

3.11.1

Herned

Pisum spp. seemned

 

3.11.2

Hernekliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest

Toorkiud

3.11.3

Hernehelbed

Toode, mis saadakse kooritud herneseemnete aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel

Tärklis

3.11.4

Hernejahu

Toode, mis saadakse herneste jahvatamisel

Toorvalk

3.11.5

Hernekestad

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest ja vähemal määral endospermist

Toorkiud

3.11.6

Herned, kooritud

Kooritud herneseemned

Toorvalk

Toorkiud

3.11.7

Herne peenkliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest

Toorvalk

Toorkiud

3.11.8

Herne sõelumisjäägid

Mehaanilisel sõelumisel saadav toode, mis koosneb herneseemnete fraktsioonidest, mis eraldatakse enne täiendavat töötlemist

Toorkiud

3.11.9

Hernevalk

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud hernemahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud

Toorvalk

3.11.10

Hernepulp [Herne sisekiud]

Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt sisekiududest ja tärklisest

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 85 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

3.11.11

Herne lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt lahustuvatest valkudest ja oligosahhariididest.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 85 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorvalk

3.11.12

Hernekiud

Toode, mis saadakse kooritud herneste jahvatamise ja sõelumise järgsel ekstraheerimisel

Toorkiud

3.11.13

Hernekreem

Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt lahustuvatest valkudest, sisekiust, tärklisest ja oligosahhariididest. Võib sisaldada kuni 1 % orgaanilisi happeid

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 85 %

Toorvalk

Toorkiud

Tärklis

3.12.1

Vikk

Vicia sativa L. var. sativa ja muude sortide seemned

 

3.13.1

Põld-seahernes

Lathyrus sativus L. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud

Kuumtöötlemismeetod

3.14.1

Üheõieline hiirehernes

Vicia monanthos Desf. seemned

 

4.    Mugul- ja juurviljad ja nendest saadud tooted



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

4.1.1

Suhkrupeet

Suhkrupeedi (Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell.) juur

 

4.1.2

Suhkrupeedi pealsed ja juured

Suhkrutootmisest saadav värske toode, mis koosneb peamiselt puhastatud suhkrupeeditükkidest, mille küljes võib olla leheosi.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.3

Peedisuhkur [Sahharoos]

Suhkrupeedist vee abil ekstraheeritud suhkur

 

4.1.4

Peedimelass

Siirupitoode, mis saadakse peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.5

Peedimelass, mille suhkru- ja/või betaiinisisaldust on osaliselt vähendatud

Toode, mis saadakse sahharoosi ja/või betaiini täiendaval veega ekstraheerimisel peedimelassist. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.6

Isomaltuloosi melass

Kristallimata fraktsioon, mis saadakse suhkrupeedist isomaltuloosi tootmisel sahharoosi ensüümidega töötlemise abil

Niiskusesisaldus, kui > 40 %

4.1.7

Märjad (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud. Niiskusesisaldus vähemalt 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 92 %

4.1.8

Pressitud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.9

Pressitud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud ja millele on lisatud melassi. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus väheneb (piimhappe)kääritamise tõttu. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.10

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ja mis on mehaaniliselt pressitud ning kuivatatud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10,5 %

4.1.11

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud, mis on mehhaaniliselt pressitud ja kuivatatud ning millele on lisatud melassi. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid ja kuni 2 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

4.1.12

Suhkrusiirup

Suhkru ja/või melassi töötlemisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,5 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 35 %

4.1.13

(Suhkru)peeditükid, keedetud

Toode, mis saadakse toidusiirupi tootmisel suhkrupeedist.

Kuivatatuna:

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Pressituna:

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.15

(Suhkru)peedimelass, betaiinirikas, vedel/kuivatatud (1)

Toode, mis saadakse suhkru veega ekstraheerimisel ja suhkrupeedimelassi täiendaval filtrimisel. Sel viisil saadud toode sisaldab melassi koostisosi ja kuni 20 % looduslikku betaiini.

Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit.

Betaiinisisaldus

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 14 %

4.1.16

Isomaltuloos

Isomaltuloos on kristalne monohüdraat, mis saadakse suhkrupeedist sahharoosi ensüümidega töötlemise abil

 

4.2.1

Peedimahl

Punapeedist (Beta vulgaris convar. crassa var. conditiva) pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse, on säilitanud tüüpilise juurviljamaitse ja -lõhna.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.3.1

Porgandid

Kollase või punase porgandi (Daucus carota L.) juured.

 

4.3.2

Porgandikoored, aurutatud

Porgandi töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb porgandijuurtest auruga töötlemisel eemaldatud porgandikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat porganditärklist. Niiskusesisaldus kuni 97 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui > 97 %

4.3.3

Porgandikaaped

Niiske toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil porgandite ja porgandijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud. Niiskusesisaldus kuni 97 %.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui > 97 %

4.3.4

Porgandihelbed

Toode, mis saadakse kollase või punase porgandi juurte helvestamise teel, seejärel toode kuivatakse

 

4.3.5

Porgand, kuivatatud

Kollase või punase porgandi juured igal kujul, kuivatatuna.

Toorkiud

4.3.6

Porgandisööt, kuivatatud

Toode, mis koosneb kuivatatud porgandipulbist ja -koortest.

Toorkiud

4.3.7

Porgandimahl

Porgandijuurtest pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 %

4.4.1

Sigurijuured

Cichorium intybus L. juured

 

4.4.2

Siguri pealsed ja juured

Siguri töötlemisel saadav värske toode. Koosneb peamiselt puhastatud sigurijuuretükkidest ja leheosadest.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.4.3

Siguriseemned

Cichorium intybus L. seemned

 

4.4.4

Pressitud siguripulp

Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest. Siguri (lahustuvad) süsivesikud ja vesi on osaliselt eemaldatud. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,2 % sulfitit

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.4.5

Kuivatatud siguripulp

Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest, mis seejärel kuivatatakse. Siguri (lahustuvad) süsivesikud on osaliselt ekstraheeritud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.6

Sigurijuurepulber

Toode, mis saadakse sigurijuure tükeldamisel, kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada kuni 1 % paakumisvastaseid aineid

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.7

Sigurimelass

Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligofruktoosi tootmise käigus. Sigurimelass koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid

Toorvalk

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.8

Sigurimelassi raba

Siguritöötlemise kaassaadus, mis saadakse pärast inuliini ja oligofruktoosi eraldamist ja ioonvahetiga elueerimist. Sigurimelassi raba koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 1 % vahutamisvastaseid aineid

Toorvalk

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 40 %

4.4.9

Inuliin (2)

Inuliin on Cichorium intybus L., Inula helenium L. või Helianthus tuberosus juurtest ekstraheeritud fruktaan; toorinuliin võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit.

 

4.4.10

Oligofruktoosisiirup

Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel; tooroligofruktoosisiirup võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.11

Oligofruktoos, kuivatatud

Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel ja kuivatamisel

 

4.5.1

Küüslauk, kuivatatud

Puhta jahvatatud küüslaugu (Allium sativum L.) pulber, värvus valgest kollaseni

 

4.6.1

Maniokk [Tapiokk] [Kassaava]

Manihot esculenta Crantz juuremugulad, igal kujul

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 70 %

4.6.2

Maniokk, kuivatatud [Tapiokk, kuivatatud]

Manioki juuremugulad, igal kujul, kuivatatud

Tärklis

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.1

Sibulapulp

Niiske toode, mis saadakse sibulate (perekond Allium) töötlemisel, sisaldab nii kesti kui ka terveid sibulaid. Kui toode saadakse sibulaõli tootmisel, koosneb ta peamiselt kuumutatud sibulajääkidest

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.2

Sibulad, praetud

Kooritud ja peenestatud sibulatükid, mis seejärel praetakse

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Toorrasv

4.7.3

Sibula ekstraktid, kuivatatud

Kuiv toode, mis saadakse värskete sibulate töötlemisel. Toode saadakse alkoholi ja/või veega ekstraheerimisel, vee- või alkoholifraktsioon eraldatakse ja pihustuskuivatatakse. Koosneb peamiselt süsivesikutest

Toorkiud

4.8.1

Kartulid

Solanum tuberosum L. mugulad

Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 %

4.8.2

Kartulid, kooritud

Kartulid, millelt on auruga töötlemisel eemaldatud kest

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.3

Kartulikoored, aurutatud

Kartuli töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud kartulikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat kartulitärklist

Niiskusesisaldus, kui > 93 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.4

Kartulilõigud, toored

Toode, mis saadakse inimtoiduks ettenähtud kartulitoodete valmistamisel, kartulid võivad olla kooritud

Niiskusesisaldus, kui > 88 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.5

Kartulikaaped

Toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil kartulite ja kartulijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud

Niiskusesisaldus, kui > 93 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.6

Kartul, püreena

Blanšeeritud või keedetud ja seejärel püreestatud kartulitoode

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.7

Kartulihelbed

Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.8

Kartulipulp

Toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist

Niiskusesisaldus, kui < 77 % või > 88 %

4.8.9

Kartulipulp, kuivatatud

Kuivatatud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist

 

4.8.10

Kartulivalk

Toode, mis saadakse tärklisetootmisel, koosneb peamiselt valgust, mis on järele jäänud pärast tärklise eraldamist.

Toorvalk

4.8.11

Kartulivalk, hüdrolüüsitud

Valk, mis saadakse kartulivalgu kontrollitud ensümaatilise hüdrolüüsi abil

Toorvalk

4.8.12

Kartulivalk, kääritatud

Toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamise ja pihustuskuivatamise tulemusena.

Toorvalk

4.8.13

Kartulivalk, kääritatud, vedel

Vedel toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamisel

Toorvalk

4.8.14

Kartulimahl, kontsentreeritud

Kontsentreeritud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ainetest, mis jäävad järele pärast seda, kui kartulipulbist on eemaldatud osa kiudu, valku ja tärklist ning osa veest on aurustunud

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

— Toorvalk

— Toortuhk

4.8.15

Kartuligraanulid

Kartulid, mis on pestud, kooritud, mille suurust on vähendatud (lõikamine, helvestamine jne) ja mis on kuivatatud

 

4.9.1

Maguskartul ehk bataat

Ipomoea batatas L. mugulad, igal kujul

Niiskusesisaldus, kui < 57 % või > 78 %

4.10.1

Maapirn [Topinambur]

Helianthus tuberosus L. mugulad, igal kujul

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 80 %

4.11.1

Aedrõika mahl

Aedrõika juurtest (Raphanus sativus L.) pressitud mahl, kuivatatud ja pastöriseeritud

Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 50 %

(1)   

Mõisted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.

(2)   

Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.

5.    Muud seemned ja viljad ning nendest saadud tooted



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

5.1.1

Tammetõrud

Hariliku tamme (Quercus robur L.), kivitamme (Quercus petraea (Matt.) Liebl.), korgitamme (Quercus suber L.) või muude perekonna Quercus liikide terved viljad

 

5.1.2

Tammetõrud, kooritud

Toode, mis saadakse tammetõrude koorimisel

Toorvalk

Toorkiud

5.2.1

Mandlid

Hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata

 

5.2.2

Mandlikestad

Mandlikestad, mis saadakse kooritud mandlituumadest füüsilise eraldamise ja jahvatamise teel

Toorkiud

5.2.3

Mandlituumakook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse mandlituumade pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

5.3.1

Aniisiseemned

Hariliku aniisi (Pimpinella anisum) seemned

 

5.4.1

Õunapulp, kuivatatud [õunte pressimisjäägid, kuivatatud]

Toode, mis saadakse aed-õunapuu (Malus domestica) viljadest mahla või siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna kuivatatud pulbist ja koortest

Toorkiud

5.4.2

Õunapulp, pressitud [õunte pressimisjäägid, pressitud]

Niiske toode, mis saadakse õunamahla või -siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna pressitud viljalihast ja koortest

Toorkiud

5.4.3

Õunamelass

Toode, mis saadakse pärast õunapulbist pektiini valmistamist

Toorvalk

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

5.5.1

Suhkrupeediseemned

Suhkrupeediseemned

 

5.6.1

Tatar

Hariliku tatra (Fagopyrum esculentum) seemned

 

5.6.2

Tatra jämekliid ja kliid

Toode, mis saadakse tatraterade jahvatamisel

Toorkiud

5.6.3

Tatra peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse tatra sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi. Ei tohi sisaldada rohkem kui 10 % toorkiudu

Toorkiud

Tärklis

5.7.1

Punase peakapsa seemned

Punase peakapsa (Brassica oleracea var. capitata f. Rubra) seemned

 

5.8.1

Kanaari paelrohu seemned

Phalaris canariensis seemned

 

5.9.1

Hariliku köömne seemned

Carum carvi L. seemned

 

5.12.1

Terved või purustatud kastanid

Toode, mis saadakse kastanijahu valmistamisel, koosneb peamiselt endospermiosakestest, väikestest kestaosistest ja väikesest hulgast kastani (Castanea spp.) jääkidest

Toorvalk

Toorkiud

5.13.1

Tsitruspulp (1)

Toode, mis saadakse tsitruse (Citrus (L.) ssp.) viljadest mahla pressimise käigus. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult

Toorkiud

5.13.2

Tsitruspulp, (1) kuivatatud

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitrusviljadest, kuivatatud. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult

Toorkiud

5.14.1

Aasristiku seemned

Trifolium pratense L. seemned

 

5.14.2

Valge ristiku seemned

Trifolium repens L. seemned

 

5.15.1

Kohvioakestad

Toode, mis saadakse kohvipuu (Coffea L.) kooritud seemnetest

Toorkiud

5.16.1

Rukkililleseemned

Centaurea cyanus L. seemned

 

5.17.1

Kurgiseemned

Cucumis sativus L. seemned

 

5.18.1

Küpressiseemned

Cupressus L. seemned

 

5.19.1

Datlid

Phoenix dactylifera L. viljad

 

5.19.2

Datliseemned

Phoenix dactylifera L. terved seemned

Toorkiud

5.20.1

Apteegitilli seemned

Foeniculum vulgare Mill. seemned

 

5.21.1

Viigimarjad

Ficus carica L. viljad

 

5.22.1

Puuviljatuumad (2)

Toode koosneb pähkli või luuviljakivi sees olevatest söödavatest seemnetest

 

5.22.2

Puuviljapulp (2)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel

Toorkiud

5.22.3

Puuviljapulp, kuivatatud (2)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel ja mis seejärel kuivatatakse

Toorkiud

5.23.1

Salatkress

Lepidium sativum L. seemned

Toorkiud

5.24.1

Kõrreliste heintaimede seemned

Sugukondadesse Poaceae, Cyperaceae ja Juncaceae kuuluvate kõrreliste seemned

 

5.25.1

Viinamarjaseemned

Viinamarjapulbist eraldatud viinapuu (Vitis L.) marjade seemned, millest õli ei ole ekstraheeritud

Toorrasv

Toorkiud

5.25.2

Viinamarjaseemnejahu

Toode, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest

Toorkiud

5.25.3

Viinamarjapulp [viinamarjade pressimisjääk]

Viinamarjapulp, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud võimlaikult palju rootsusid ja seemneid

Toorkiud

5.25.4

Viinamarjaseemnete lahustuvad koostisosad

Toode, mis saadakse viinamarjaseemnetest pärast viinamarjamahla tootmist. Sisaldab peamiselt süsivesikuid

Toorkiud

5.26.1

Sarapuupähkel

Corylus (L.) spp. terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata

 

5.26.2

Sarapuupähklikook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse sarapuupähklituumade pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

5.27.1

Pektiin

Pektiin saadakse sobiva taimse materjali, tavaliselt tsitrusviljade ja õunte (looduslike liinide) vesiekstraktsioonil. Orgaanilise sadestina võib kasutada ainult metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult. Pektiin koosneb peamiselt polügalakturoonhappe metüülosaestritest ja nende ammooniumi-, naatriumi-, kaaliumi- ning kaltsiumisooladest

 

5.28.1

Pronks-lutiklille seemned

Perilla frutescens L. seemned ja nende jahvatamisel saadud tooted

 

5.29.1

Männipähklid

Pinus (L.) spp. seemned

 

5.30.1

Pistaatsiapähklid

Pistacia vera L. viljad

 

5.31.1

Teeleheseemned

Plantago (L.) spp. seemned

 

5.32.1

Rediseseemned

Raphanus sativus L. seemned

 

5.33.1

Spinatiseemned

Spinacia oleracea L. seemned

 

5.34.1

Ohakaseemned

Carduus marianum L. seemned

 

5.35.1

Tomatipulp [Tomati pressimisjäägid]

Toode, mis saadakse harilikust tomatist (Solanum lycopersicum L.) mahla pressimisel. Koosneb peamiselt tomatikestadest ja seemnetest

Toorkiud

5.36.1

Hariliku raudrohu seemned

Achillea millefolium L. seemned

 

5.37.1

Aprikoosituumakook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku aprikoosipuu (Prunus armeniaca L.) viljatuumade pressimisel. Võib sisaldada vesiniktsüaniidhapet

Toorvalk

Toorkiud

5.38.1

Pärsia haukaputke kook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse pärsia haukaputke (Bunium persicum L.) seemnete pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

5.39.1

Hariliku kurgirohu seemne kook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kurgirohu (Borago officinalis L.) seemnete pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

5.40.1

Kuningakepiseemnekook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse kuningakepi (Oenothera L.) seemnete pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

5.41.1

Granaatõunaseemnekook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku granaadipuu (Punica granatum L.) viljaseemnete pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

5.42.1

Kreeka pähkli kook5

Õlitööstuse toode, mis saadakse kreeka pähklipuu (Juglans regia L.) pähklituumade pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

(1)   

Sõna „tsitrus“ asendatakse tsitruseliigi nimetusega.

(2)   

Sõna „puuvili“ asendatakse vajaduse korral puuvilja- või taimeliigi nimetusega.

6.    Tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

6.1.1

Peedilehed

Beta spp. lehed

 

6.2.1

Teraviljad11

Teraviljaliigi taim tervikuna või selle osad.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.3.1

Põhk11

Teraviljadest saadud põhk

 

6.3.2

Põhk, töödeldud11

Toode, mis saadakse teraviljapõhu töötlemisel sobiva meetodiga

Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga

6.4.1

Ristikujahu

Toode, mis saadakse ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % harilikku lutserni (Medicago sativa L.) ja hübriidlutserni (Medicago var. Martyn) või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.5.1

Söödakultuuride jahu (1) [rohujahu (1)] [rohujahu (1)]

Toode, mis saadakse söödakultuuride kuivatamisel ja jahvatamisel ning mõnel juhul kokkupressimisel (2)

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.1

Hein

Mis tahes rohttaime või liblikõielise taime või ürdi liigid, looduslikult või tehiskuivatatud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.2

Rohi; ürdid; liblikõielised taimed; kuivatatud

Mis tahes rohttaime, ürdi või liblikõielise taime liigist saadud toode, mis on tehiskuivatatud (igal kujul).

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.3

Rohi; ürdid; liblikõielised taimed; [haljassööt]

Värske biomass, mis koosneb rohttaimedest, liblikõielistest taimedest või ürtidest

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.4

Rohusilo

Põllu- ja rohumaalt saadud sileeritud biomass, mis koosneb mis tahes rohttaimedest, liblikõielistest taimedest või ürtidest

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.5

Kuivsilo

Sileeritud või kuivatatud põllukultuurid (rohttaimed, liblikõielised taimed või ürdid), mille kuivainesisaldus on vähemalt 50 %, pallidesse mässitud või tornhoidlas ladustatavad

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.7.1

Kanepijahu

Jahu, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) varte jahvatamisel

Toorvalk

6.7.2

Kanepikiud

Toode, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) varte mehaanilise pressimise käigus

Toorkiud

6.8.1

Põldoapõhk

Põldoa (Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja (var. minuta (Alef.) Mansf.) põhk

 

6.9.1

Linapõhk

Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) põhk

 

6.10.1

Lutsern

Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn taimed või nende osad

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.2

Lutsern, looduslikult kuivatatud

Lutsern, looduslikult kuivatatud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.3

Lutsern, kõrgel temperatuuril kuivatatud [Tehiskuivatatud lutsern]

Tehiskuivatatud lutsern, mis tahes kujul

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.4

Lutsern, ekstrudeeritud

Ekstrudeeritud lutsernigraanulid

 

6.10.5

Lutsernijahu (3) 16

Toode, mis saadakse lutserni kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % ristikut või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.6

Lutserni pressimisjäägid

Kuivatatud toode, mis saadakse lutsernist mahla pressimisel

Toorvalk

Toorkiud

6.10.7

Lutsernivalgu kontsentraat

Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mis on valgu sadestamiseks eelnevalt tsentrifuugimise teel eraldatud ja kuumtöödeldud

Toorvalk

Karoteen

6.10.8

Lutserni lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse valgu ekstraheerimisel lutsernimahlast

Toorvalk

6.11.1

Maisisilo

Zea mays L. ssp. mays sileeritud taimed või nende osad

 

6.12.1

Hernepõhk

Pisum spp. saadud põhk

 

6.13.1

Rapsiseemne7põhk

Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.), kolmepesalise rüpsi (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.) O.E. Schulz) ja rüpsi (Brassica rapa ssp. oleifera (Metzg.) põhk

 

(1)   

Nimetusele lisaks võib märkida ka taimeliigi nimetuse.

(2)   

Välja arvatud harilik kanep (Cannabis sativa L.)

(3)   

Termini „jahu“ asemel võib kasutada terminit „graanulid“. Nimetusele lisaks võib märkida kuivatamisviisi.

7.    Muud taimed, vetikad, seened, ja nendest saadud tooted



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

7.1.1

Vetikad (1)

Vetikad, elusad või töödeldud, sh värsked, jahutatud või külmutatud vetikad. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Jood, kui > 100 ppm

7.1.2

Vetikad, (1) kuivatatud

Toode, mis saadakse vetikate kuivatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks; vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Jood, kui > 100 ppm

7.1.3

Vetikasrott (1)

Toode, mis saadakse vetikaõli valmistamisel vetikate ekstraheerimisel. Vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Jood, kui > 100 ppm

7.1.4

Vetikaõli (1)

Vetikate ekstraheerimisel saadud õli. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

7.1.6

Merevetikajahu (1)

Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige puna-, pruun- ja rohevetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Jood, kui > 100 ppm

7.1.7

Punavetikatest (Asparagopsis) saadud vetikajahu

Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige punavetikate (Asparagopsis) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib olla pestud joodi- ja broomisisalduse vähendamiseks

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Jood, kui > 100 ppm

7.2.1

Seened, (1) kuivatatud

Kuivatatud seened ja/või seeneniidistik, mis saadakse suure kiudaine, aminohapete ja polüsahhariidide sisaldusega söögiseentest

Toorkiud

Toorvalk

7.3.1

Puukoored (1)

Puude või põõsaste puhastatud ja kuivatatud koored

Toorkiud

7.4.1

Õied,15  (1) , kuivatatud

Söödavate taimede kuivatatud õite kõik osad ja nende fraktsioonid

Toorkiud

7.5.1

Brokoli, kuivatatud

Toode, mis saadakse brokoli (Brassica oleracea var. italica Plenck) kuivatamisel pärast pesemist, suuruse vähendamist (lõikamist, helvestamist jne) ja vee eraldamist

 

7.6.1

Suhkruroomelass

Siirupine toode, mis saadakse suhkruroost (Saccharum L.) suhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 3,5 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

7.6.2

Suhkruroomelass, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse sahharoosi täiendaval vee abil ekstraheerimisel suhkruroomelassist

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

7.6.3

Roosuhkur [sahharoos]

Suhkruroost vee abil ekstraheeritud suhkur

 

7.6.4

Suhkruroo pressimisjäägid

Toode, mis saadakse suhkru vee abil ekstraheerimisel suhkruroost. Koosneb peamiselt kiududest.

Toorkiud

7.7.1

Lehed,15  (1) , uivatatud

Söödavate taimede kuivatatud lehed ja nende fraktsioonid

Toorkiud

7.8.1

Lignotselluloos

Toode, mis saadakse looduslikult kuivanud toorpuidu mehaanilisel töötlemisel, koosneb peamiselt lignotselluloosist

 

7.8.2

Pulbertselluloos

Toode saadakse ligniini lagunemisel ja eraldumisel ning töötlemata puidu taimsest kiust15 tselluloosina täiendava puhastamisega. Seda muudetakse üksnes mehaanilisel töötlemisel. Neutraalset detergendikiudu (NDF) vähemalt 87 %

 

7.9.1

Magusjuure juured

Glycyrrhiza L. juured

 

7.10.1

Münt

Toode, mis saadakse Mentha spicata L., Mentha × piperita L. või Mentha viridis L. maapealsete osade kuivatamisel, igal kujul

 

7.11.1

Spinat, kuivatatud

Spinacia oleracea L. kuivatamisel saadav toode, igal kujul

 

7.12.1

Mohaave tääkliilia

Yucca schidigera Roezl. vartest saadud pulber

Toorkiud

7.12.2

Mohaave tääkliilia mahl

Toode, mis saadakse Yucca schidigera varte lõikamisel ja pressimisel, koosneb peamiselt süsivesikutest

 

7.13.1

Taimne süsi [Puusüsi]

Toode, mis saadakse orgaanilise taimematerjali söestamisel

 

7.14.1

Puit (1)

Keemiliselt töötlemata puit või puidukiud

Toorkiud

7.14.2

Puidumelass (1)

Toode, mis saadakse töötlemata toorpuidu kuumtöötlemisel ja pressimisel, koosneb peamiselt ksüloosist

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

7.15.1

Maavitsalise jahu

Toode, mis saadakse maavitsaliste sugukonda kuuluva taime (Solanum glaucophyllum) lehtede kuivatamisel ja jahvatamisel

Toorkiud

Vitamiin D3

(1)   

Nimetusele lisatakse vajaduse korral taime-, seene- või vetikaliigi nimi. Kui saadud söödamaterjal sisaldab üle 5 % muid liike, tuleb need ka märkida.

8.    Piimatooted ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuetele ja määruse (EL) nr 142/2011 X lisas esitatud erinõuetele piima, ternespiima ning muude teatavate piimasaaduste kohta



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

8.1.1

Või ja võitooted

Või ja või tootmisel või töötlemisel saadavad tooted (nt vadak), kui neid ei ole eraldi loetletud

Toorvalk

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 6 %

8.2.1

Petipiim/petipiimapulber (1)

Toode, mis saadakse või valmistamisel koorest või samalaadsel töötlusel.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Toorvalk

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 6 %

8.3.1

Kaseiin

Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga väljasadestatud kaseiini kuivatamisel

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 10 %

8.4.1

Kaseinaat

Toode, mis eraldatakse kohupiimast või kaseiinist kasutades neutraliseerivaid aineid ja kuivatamist

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 10 %

8.5.1

Juust ja juustutooted

Juust ning juustust ja piimapõhistest toodetest saadud tooted

Toorvalk

Toorrasv

8.6.1

Ternespiim/ternespiimapulber (1)

Kuni viis päeva pärast poegimist piimalooma piimanäärmetest erituv vedelik

Toorvalk

8.7.1

Piimatootmise kõrvalsaadused

Tooted, mis saadakse piimatoodete tootmisel, sh tsentrifuugimis- või separeerimissete, piimavesi, piimas leiduvad mineraalained.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Niiskus

Toorvalk

Toorrasv

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

8.8.1

Kääritatud piimatooted

Piima kääritamisel saadavad tooted (nt jogurt jne)

Toorvalk

Toorrasv

8.9.1

Laktoos

Piimast või vadakust saadud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.10.1

Piim/piimapulber18

Ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.11.1

Lõss/lõssipulber (1)

Piim, mille rasvasisaldust on koore eraldamise abil vähendatud

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.12.1

Piimarasv

Toode, mis saadakse piima koorimisel

Toorrasv

8.13.1

Piimavalgupulber (1)

Toode, mis saadakse piimast keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud valgu kuivatamisel

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.14.1

Kondenspiim ja sellest saadud tooted

Kondenspiim ja selle tootmisel või töötlemisel saadud tooted

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.15.1

Piimapermeaat/piimapermeaadi pulber (1)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud.

Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist

Toortuhk

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.16.1

Piimaretentaat/piimaretentaadi pulber (1)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – membraanile jäänud osa

Toorvalk

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.17.1

Vadak/vadakupulber (1)

Toode, mis saadakse juustu, kohupiima või kaseiini valmistamisel või samalaadsel töötlusel.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

Toortuhk

8.18.1

Laktoosivaba vadak/laktoosivaba vadakupulber (1)

Vadak, millest laktoos on osaliselt eraldatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

Toortuhk

8.19.1

Vadakuvalk/vadakuvalgupulber (1)

Toode, mis saadakse vadakust keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud vadakuvalgu kuivatamisel.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.20.1

Demineraliseeritud laktoosivaba vadak/demineraliseeritud laktoosivaba vadakupulber (1)

Vadak, millest laktoos ja mineraalained on osaliselt eraldatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Toorvalk

Laktoos

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.21.1

Vadakupermeaat/vadakurpermeaadipulber (1)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud. Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Toortuhk

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.22.1

Vadakuretentaat/vadakuretentaadipulber (1)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel – membraanile jäänud osa.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

— kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

— kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

— kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Toorvalk

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

(1)   

Mõisted ei ole sünonüümid, tooted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet. Termin „pulber“ osutab niiskusesisaldusele alla 12 % ning võib asendada termineid „kuivatatud“ või „kontsentreeritud ja kuivatatud“.

9.    Maismaaloomadest saadud tooted ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuetele. Söödamaterjali nimetust tuleb määruse (EL) nr 142/2011 X lisa või XIII lisa või määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa kohaselt täiendada märkega, et täpsustada määruse (EÜ) nr 999/2001 kohaseid erinõudeid ja kasutamispiirangute selget kindlaksmääramist.



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

9.1.1

Loomsed kõrvalsaadused (1)

Püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavad kehaosad, värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.2.1

Loomne rasv (2)

Maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel, v. a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes) rasvast koosnev toode. Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

9.3.1

Mesinduse kõrvalsaadused (3)

Töödeldud või töötlemata mesi, mesilasvaha, mesilasemapiim, taruvaik ja õietolm

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

9.4.1

Töödeldud loomne valk (2)

Toode, mis saadakse maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel) kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.5.1

Želatiini valmistamisel saadud valgud (2)

Želatiini valmistamisel saadud kuivatatud loomsed valgud, mis saadakse toormaterjalidest vastavalt määrusele (EÜ) nr 853/2004.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.6.1

Hüdrolüüsitud loomsed valgud (2)

Polüpeptiidid, peptiidid ja aminohapped ning nende segud, mis saadakse loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi abil, mis võib olla kontsentreeritud kuivatamisega

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.7.1

Verejahu (2)

Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuumtöötlemisel

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.8.1

Veretooted (1)

Tooted, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade verest või verefraktsioonidest; mõiste hõlmab kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.9.1

Toidujäägid [toidujääkide ringlussevõtt]

Igasugused loomset päritolu materjali sisaldavad toidujäägid, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.10.1

Kollageen (2)

Valgupõhine toode, mis saadakse loomade kontidest, toornahast ja kõõlustest.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.11.1

Sulejahu

Toode, mis saadakse tapaloomade sulgede kuivatamisel ja jahvatamisel

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.12.1

Želatiin (2)

Loodusliku päritoluga lahustuv valk, geelistuv või geelistumatu, mis saadakse loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.13.1

Kõrned (2)

Toode, mis saadakse loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemisel; värsked, külmutatud või kuivatatud.

Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.14.1

Loomse päritoluga tooted (1)

Loomseid tooteid sisaldav endine toit; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud)

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.15.1

Munad

Kana (Gallus gallus L.) terved munad, koorega või kooreta

 

9.15.2

Albumiin

Toode, mis saadakse munadest pärast munakoorte ja munakollase eraldamist; pastöriseeritud, võib olla denatureeritud

Toorvalk

Denaturatsiooni meetod, vajaduse korral

9.15.3

Munatooted, kuivatatud

Tooted, mis koosnevad pastöriseeritud kuivatatud munadest (ilma kooreta) või kuivatatud albumiini ja kuivatatud munakollast (erinevas vahekorras) sisaldavast segust

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

9.15.4

Suhkruga munapulber

Kuivatatud suhkrustatud munad tervelt või osadena

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

9.15.5

Munakoored, kuivatatud

Tooted, mis saadakse kodulindude munadest pärast munakollase ja albumiini eraldamist Koored kuivatakse

Toortuhk

9.16.1

Elusad selgrootud maismaaloomad (1)

Elusad selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist

 

9.16.2

Surnud selgrootud maismaaloomad (1)

Surnud selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist, töödeldud või mitte, kuid töödeldud muul viisil kui määruses (EÜ) nr 1069/2009 osutatud

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

9.17.1

Villarasvast saadud kolesterool

Toode, mis saadakse villarasvast (lanoliin) seebistamise, eraldamise ja kristallimise teel. (3β)-kolest-5-een-3-ool, C27H46O minimaalne sisaldus: 90 %.

 

(1)   

Ilma et see piiraks komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) esitatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete märgistamise, äridokumentide ja loomatervise sertifikaatide suhtes, märgitakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil, asjakohase teabe andmiseks nimetuse asemel vajaduse korral:


— loomaliik ja

— loomse saaduse osa, nt maks, liha (ainult skeletilihase puhul), ja/või

— eluetapp (nt vastsed) ja/või

— sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud (nt linnulihavaba)


või lisatakse asjakohase teabe andmiseks vajaduse korral:

— loomaliik ja/või

— loomse saaduse osa, nt maks, liha (ainult skeletilihase puhul), ja/või

— eluetapp (nt vastsed) ja/või

— sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud.

(2)   

Ilma et see piiraks määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) ja määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisas esitatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete märgistamise, äridokumentide ja loomatervise sertifikaatide suhtes, lisatakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil, asjakohase teabe andmiseks nimetuse asemel vajaduse korral:


— töödeldud loomaliik (nt siga, mäletsejaline, lind) ja/või

— eluetapp (nt vastsed) ja/või

— töödeldud materjal (nt kondid) ja/või

— kasutatud töötlemisviis (nt rasvatustamine, rafineerimine) ja/või

— sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud (nt linnulihavaba).

(3)   

Nimetus asendatakse vajaduse korral eritoote nimetusega.

10.    Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

10.1.1

Veeselgrootud (1)

Mere- või mageveeselgrootud tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

10.2.1

Veeloomadest saadud ühendtooted (1)

Tooted ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud tooteid

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

10.3.1

Koorikloomajahu (2)

Toode, mis saadakse tervete koorikloomade (sh looduslike ja tehistingimustes kasvatatud krevettide) või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

10.4.1

Kalad (2)

Terved kalad või nende osad; värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.4.2

Kalajahu (2)

Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel; kalamahl võib olla tootele enne kuivatamist tagasi lisatud

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.4.3

Kalamahl

Kontsentreeritud toode, mis eraldatakse kalajahu tootmisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

10.4.4

Kalavalk, hüdrolüüsitud

Valgud, mis saadakse tervete kalade või nende osade hüdrolüüsi teel; võib olla kuivatamise abil kontsentreeritud

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.4.5

Kalaluujahu

Toode, mis saadakse kala kehaosade kuumutamisel, pressimise ja kuivatamisel. Koosneb peamiselt kalaluudest

Toortuhk

10.4.6

Kalaõli

Kaladest või nende osadest saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud (nimetus võib hõlmata liigiomaseid üksikasju, nt tursamaksaõli)

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.4.7

Kalaõli, hüdrogeenitud

Kalaõli hüdrogeenimise tulemusena saadud õli

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.4.8

Kalaõlisteariin [külmkooritud kalaõli]

Kalaõli suure küllastatud rasvade sisaldusega fraktsioon, mis saadakse toorkalaõli rafineerimisel rafineeritud kalaõliks külmkoorimise teel, mille käigus küllastatud rasvad hanguvad ja seejärel kogutakse

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.5.1

Hiilgevähiõli

Planktilisest hiilgevähist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.5.2

Hiilgevähivalgu kontsentraat, hüdrolüüsitud

Toode, mis saadakse tervete hiilgevähkide või nende osade ensümaatilise hüdrolüüsi teel, sageli kuivatamise abil kontsentreeritud

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.6.1

Meres elavate rõngusside jahu

Toode, mis saadakse tervete meres elavate rõngusside (sh Nereis virens (M. Sars)) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel

Toorrasv

Tuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.7.1

Meres elava zooplanktoni jahu

Toode, mis saadakse meres elava zooplanktoni (sh tavalise hiilgevähi) kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.7.2

Meres elava zooplanktoni õli

Meres elavast zooplanktonist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.8.1

Molluskijahu

Toode, mis saadakse tervete molluskite (sh kalmaaride ja kahepoolmeliste karploomade) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.9.1

Kalmaarijahu

Toode, mis saadakse tervete kalmaaride või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.10.1

Meritähejahu

Toode, mis saadakse tervete meritähtede (Asteroidea) või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.11.1

Mereselgrootute (1) jahu

Toode, mis saadakse tervete mereselgrootute või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

(1)   

Nimetusele tuleb lisada loomaliigi nimi.

(2)   

Tehistingimustes kasvatatud kalade/koorikloomade puhul tuleb vajaduse korral lisada nimetusele loomaliigi nimi.

11.    Mineraalained ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

11.1.1

Kaltsiumkarbonaat (1) [lubjakivi]

Toode, mis saadakse, jahvatades selliseid kaltsiumkarbonaati (CaCO3) sisaldavaid materjale nagu lubjakivi või sadestades seda välja happelistest lahustest.

Võib sisaldada kuni 0,25 % propüleenglükooli. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.2

Mereloomade lubjarikkad kojad

Looduslikku päritolu toode, mis saadakse mereloomade kodadest (nt austri- või merikarbid), jahvatatud või granuleeritud

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.3

Kaltsiummagneesiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) ja magneesiumkarbonaadi (MgCO3) looduslik segu. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

Kaltsium

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.4

Lupja sisaldavad merevetikad (maerl)

Looduslikku päritolu toode, mis saadakse lupja sisaldavatest merevetikatest, jahvatatud või granuleeritud

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.5

Lithothamne

Looduslikku päritolu toode, mis saadakse lupja sisaldavatest merevetikatest (Phymatolithon calcareum (Pall.)), jahvatatud või granuleeritud

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.6

Kaltsiumkloriid

Kaltsiumkloriid (CaCl2) ja selle hüdraatvormid. Võib sisaldada kuni 0,2 % baariumsulfaati

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.7

Kaltsiumhüdroksiid (2)

Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2).

Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.8

Kaltsiumsulfaat, veevaba

Veevaba kaltsiumsulfaat (CaSO4), mis saadakse veevaba kaltsiumsulfaadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaatdihüdraadi veetustamisel

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.9

Kaltsiumsulfaathemihüdraat

Kaltsiumsulfaathemihüdraat (CaSO4 × ½ H2O), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi osalisel veetustamisel

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.10

Kaltsiumsulfaatdihüdraat

Kaltsiumsulfaatdihüdraat (CaSO4 × 2H2O), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaathemihüdraadi hüdraatimisel

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.11

Orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad (3)

Toidus kasutada lubatud vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad. (4)

Kaltsium

Orgaaniline hape

11.1.12

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (CaO), mis saadakse loodusliku lubjakivi põletamisel. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.13

Kaltsiumglükonaat

Glükoonhappe kaltsiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Ca(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.14

Kaltsiumkelaadid (5)

Ca(x)1-3 x nH2O

(x) = söödalisandina lubatud sojavalgu aminohapete hüdrolüsaadi või sünteetiliste aminohapete anioon. Katiooni kelaatide moodustumist tõendatakse maksimaalselt 10 % selliste molekulidega, mille molekulmass ületab 1 500  Da, ning söödamaterjali kelaatunud struktuuri tõendava asjakohase analüüsimeetodiga.

Võib sisaldada kuni 40 % kloriidi

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.15

Kaltsiumsulfaat/-karbonaat

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi valmistamisel

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.16

Kaltsiumpidolaat

Kaltsium-L-pidolaat (C10H12CaN2O6) Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.17

Kaltsiumkarbonaat-magneesiumoksiid

Looduslike kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavate ainete, näiteks dolomiidi kuumtöötlemisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

Kaltsium

Magneesium

11.1.18

Kaltsiumnitraadi kaksiksool

5 Ca(NO3)2 x NH4NO3x10 H2O Saadakse kaltsiumkarbonaatkivi ja lämmastikhappe keemilise sünteesi teel

Kaltsium

Lämmastik

11.2.1

Magneesiumoksiid

Põletatud magneesiumoksiid (MgO), sisaldab vähemalt 70 % MgO-d

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

Rauasisaldus Fe2O3-na, kui > 5 %

11.2.2

Magneesiumsulfaatheptahüdraat

Magneesiumsulfaat (MgSO4 × 7 H2O)

Magneesium

Väävel

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.3

Magneesiumsulfaatmonohüdraat

Magneesiumsulfaat (MgSO4 × H2O)

Magneesium

Väävel

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.4

Magneesiumsulfaat, veevaba

Veevaba magneesiumsulfaat (MgSO4)

Magneesium

Väävel

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.5

Magneesiumpropionaat

Magneesiumpropionaat (C6H10MgO4)

Magneesium

11.2.6

Magneesiumkloriid

Magneesiumkloriid (MgCl2) või lahus, mis saadakse mereveest loodusliku kontsentreerimise teel pärast naatriumkloriidi sadestamist

Magneesium

Kloor

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.7

Magneesiumkarbonaat

Looduslik magneesiumkarbonaat (MgCO3)

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.8

Magneesiumhüdroksiid

Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2)

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.9

Magneesiumkaaliumsulfaat

Magneesiumkaaliumsulfaat (K2Mg(SO4)2 x nH2O, n = 4,6)

Magneesium

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.10

Orgaaniliste hapete magneesiumisoolad (3)

Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete magneesiumisoolad (4)

Magneesium

Orgaaniline hape

11.2.11

Magneesiumglükonaat

Glükoonhappe magneesiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga MG(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.2.12

Magneesiumkelaaadid (5)

valem MG(x)1-3 x nH2O

(x) = söödalisandina lubatud sojavalgu aminohapete hüdrolüsaadi või sünteetiliste aminohapete anioon.

Katiooni kelaatide moodustumist tõendatakse maksimaalselt 10 % selliste molekulidega, mille molekulmass ületab 1 500  Da, ning söödamaterjali kelaatunud struktuuri tõendava asjakohase analüüsimeetodiga.

Võib sisaldada kuni 55 % kloriidi ja/või sulfaati

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.2.13

Magneesiumpidolaat

Magneesium-L-pidolaat (C10H12MgN2O6) Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.1

Dikaltsiumfosfaat (6) (7) [Kaltsiumvesinikortofosfaat]

Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud kaltsium-monovesinikfosfaat (CaHPO4 × nH2O, n = 0 või 2).

Ca/P > 1,2.

Võib sisaldada kuni 3 % NaCl-na väljendatud kloriidi

Kaltsium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.2

Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu

Toode, mis koosneb kaltsiumvesinikfosfaadist ja monokaltsiumfosfaadist (CaHPO4 × Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1)

0,8 < Ca/P < 1,3

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.3

Monokaltsiumfosfaat [Kaltsiumtetravesinikdiortofosfaat]

Kaltsiumdivesinikfosfaat (Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1)

Ca/P <0,9

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.4

Trikaltsiumfosfaat (7) [Trikaltsiumortofosfaat]

Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud trikaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2 × H2O) või hüdroksüülapatiit (Ca5(PO4)3OH)

Ca/P > 1,3

Kaltsium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.5

Kaltsiummagneesiumfosfaat

Kaltsiummagneesiumfosfaat (Ca3Mg3(PO4)4)

Kaltsium

Magneesium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.6

Defluoreeritud fosfaat

Anorgaanilisest toorainest saadud põletatud toode, mida on täiendavalt kuumtöödeldud

Üldfosfor

Kaltsium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.7

Dikaltsiumpürofosfaat [Dikaltsiumdifosfaat]

Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud dikaltsiumpürofosfaat (Ca2P2O7)

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.8

Magneesiumfosfaat

Toode, mis sisaldab ühe-, kahe- või kolmealuselist magneesiumvesinikfosfaati.

Üldfosfor

Magneesium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.9

Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat

Toode, mis koosneb naatriumkaltsiummagneesiumfosfaadist.

Üldfosfor

Magneesium

Kaltsium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.10

Mononaatriumfosfaat [Naatriumdivesinikortofosfaat]

Mononaatriumfosfaat

(NaH2PO4 × nH2O ; n = 0, 1 või 2)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.11

Dinaatriumfosfaat [Dinaatriumvesinikortofosfaat]

Dinaatriumfosfaat (NaH2PO4 × nH2O ; n = 0, 2, 7 või 12)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.12

Trinaatriumfosfaat [Trinaatriumortofosfaat]

Trinaatriumfosfaat (NaH3PO4 × nH2O ; n = 0, 1/2, 1, 6, 8 või 12)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.13

Naatriumpürofosfaat [Tetranaatriumdifosfaat]

Naatriumpürofosfaat (Na4P2O7× nH2O ; n = 0 või 10)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.14

Monokaaliumfosfaat [Kaaliumdivesinikortofosfaat]

Monokaaliumfosfaat (KH2PO4)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.15

Dikaaliumfosfaat [Dikaaliumdivesinikortofosfaat]

Dikaaliumfosfaat (K2HPO4 × nH2O; n = 0, 3 või 6)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.16

Kaltsiumnaatriumfosfaat

Kaltsiumnaatriumfosfaat (CaNaPO4)

Üldfosfor

Kaltsium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.17

Monoammooniumfosfaat [Ammooniumdivesinikortofosfaat]

Monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4)

Üldlämmastik

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.18

Diammooniumfosfaat [Diammooniumvesinikortofosfaat]

Diammooniumfosfaat (NH4)2HPO4)

Üldlämmastik

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.19

Naatriumtripolüfosfaat [Pentanaatriumtrifosfaat]

Naatriumtripolüfosfaat (Na5P3O10× nH2O; n = 0 või 6)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.20

Naatriummagneesiumfosfaat

Naatriummagneesiumfosfaat (MgNaPO4)

Üldfosfor

Magneesium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.21

Magneesiumhüpofosfit

Magneesiumhüpofosfit (Mg(H2PO2)2 × 6H2O)

Magneesium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.22

Želatiinita kondijahu

Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv.

Üldfosfor

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.23

Kondituhk

Loomsete kõrvalsaaduste tuhastamisel, põletamisel või gaasistamisel tekkivad mineraalsed jäägid.

Üldfosfor

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.24

Kaltsiumpolüfosfaat

Kondenseerunud polüfosforhapete kaltsiumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n+2)PnO(3n+1)), kus n on vähemalt 2.

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.25

Kaltsiumdivesinikdifosfaat

Kaltsiumdivesinikpürofosfaat (CaH2P2O7)

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.26

Happeline magneesiumpürofosfaat

Happeline magneesiumpürofosfaat (MgH2P2O7) Valmistatud puhastatud fosforhappest ja puhastatud magneesiumhüdroksiidist või magneesiumoksiidist vee aurutamise ning ortofosfaadi difosfaadiks kondenseerimise teel.

Üldfosfor

Magneesium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.27

Dinaatriumdivesinikdifosfaat

Dinaatriumdivesinikdifosfaat (Na2H2P2O7)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.28

Trinaatriumdifosfaat

Trinaatriumvesinikdifosfaat (veevaba: Na3HP2O7; monohüdraat: Na3HP2O7 × nH2O; n = 0, 1 või 9)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.29

Naatriumpolüfosfaat [Naatriumheksametafosfaat]

Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete naatriumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.30

Trikaaliumfosfaat

Trikaaliumfosfaat (K3PO4 × nH2O; n = 0, 1, 3, 7 või 9)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.31

Tetrakaaliumdifosfaat

Tetrakaaliumpürofosfaat (K4P2O7× nH2O; n = 0, 1 või 3)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.32

Pentakaaliumtrifosfaat

Pentakaaliumtripolüfosfaat (K5P3O10)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.33

Kaaliumpolüfosfaat

Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete naatriumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.34

Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat

Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat

Üldfosfor

Naatrium

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.4.1

Naatriumkloriid (1)

Naatriumkloriid (NaCl) või toode, mis saadakse soolalahuse (küllastatud või muus protsessis vaesestatud) aurutamisel ja kristalliseerimisel (vaakumsool) või merevee aurutamisel (meresool ehk solaarsool) või kivisoola jahvatamisel

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.2

Naatriumbikarbonaat [Naatriumvesinikkarbonaat]

Naatriumbikarbonaat (NaHCO3)

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.3

Naatrium-/ammoonium(bi)karbonaat [Naatrium-/ammoonium(vesinik)karbonaat]

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi valmistamisel, sisaldab vähesel määral ammooniumvesinikkarbonaati (ammooniumvesinikkarbonaadi maksimumsisaldus 5 %)

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.4

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat (Na2CO3)

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.5

Naatriumseskvikarbonaat [Trinaatriumvesinikdikarbonaat]

Naatriumseskvikarbonaat (Na3H(CO3)2)

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.6

Naatriumsulfaat

Naatriumkarbonaat (Na2SO4)

Võib sisaldada kuni 0,3 % metioniini

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.7

Orgaaniliste hapete naatriumisoolad (3) ,  (8)

Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete naatriumisoolad27

Naatrium

Orgaaniline hape

11.4.8

Naatriumglükonaat

Glükoonhappe naatriumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Na(C6H11O7), ja selle hüdraatvormid

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.1

Kaaliumkloriid

Kaaliumkloriid (KCl) või merevee aurustumisel saadav toode või loodusliku kaaliumkloriidi jahvatamisel saadav toode

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.2

Kaaliumsulfaat

Kaaliumsulfaat (K2SO4)

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.3

Kaaliumkarbonaat

Kaaliumkarbonaat (K2CO3)

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.4

Kaaliumbikarbonaat [Kaaliumvesinikkarbonaat]

Kaaliumbikarbonaat (KHCO3)

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.5

Orgaaniliste hapete kaaliumisoolad (3) ,  (9)

Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaaliumisoolad (4)

Kaalium

Orgaaniline hape

11.5.6

Kaaliumpidolaat

Kaalium-L-pidolaat (C5H6KNO3) Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.6.1

Väävlipulber

Pulber, mis saadakse mineraali looduslikest leiukohtadest. Toodet saadakse ka väävli eraldamisel naftatöötlemise käigus

Väävel

11.7.1

Atapulgiit

Magneesiumist, alumiiniumist ja ränist koosnev looduslik mineraal

Magneesium

11.7.2

Kvarts

Looduslik mineraal, mis saadakse kvartsi sisaldavate materjalide jahvatamisel.

Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

 

11.7.3

Kristobaliit

Ränidioksiid (SiO2), mis saadakse kvartsi rekristalliseerimisel.

Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

 

11.8.1

Ammooniumsulfaat

Ammooniumsulfaat (NH4)2SO4), mis saadakse keemilise sünteesi tulemusena. Võib olla vesilahusena

Lämmastik

Väävel

11.8.3

Orgaaniliste hapete ammooniumisoolad (3)

Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete ammooniumisoolad (4)

Lämmastik

Orgaaniline hape

11.8.4

Ammooniumlaktaat (2)

Ammooniumlaktaat (CH3CHOHCOONH4). Hõlmab ammooniumlaktaati, mis saadakse käärimisprotsessis Lactobacillus delbrueckii ssp. bulgaricus, Lactococcus lactis ssp., Leuconostoc mesenteroides, Streptococcus thermophilus, Lactobacillus spp., või Bifidobacterium spp. kultuuridega; sisaldab vähemalt 7 % lämmastikku.

Võib sisaldada kuni 2 % fosforit, 2 % kaaliumi, 0,7 % magneesiumi, 2 % naatriumi, 2 % sulfaate, 0,5 % kloriide, 5 % suhkruid ja 0,1 % silikooniga vahutamisvastast ainet

Lämmastik

Toortuhk

Kaalium, kui > 1,5 %

Magneesium, kui > 1,5 %

Naatrium, kui > 1,5 %

11.8.5

Ammooniumatsetaat (2)

Ammooniumatsetaadi (CH3COONH4) vesilahus, mis sisaldab vähemalt 55 % ammooniumatsetaati

Lämmastik

11.9.1

Jäme kvartsipuru (lihasmao jaoks)

Toode, mis saadakse kruusana esineva loodusliku mineraali purustamisel

Osakeste suurus

11.9.2

Punakivi (lihasmao jaoks)

Toode, mis saadakse savi põletamisel saadud toodete purustamisel ja jahvatamisel

Osakeste suurus

Niiskusesisaldus, kui > 2 %

(1)   

Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse.

(2)   

Võib lasta turule ja kasutada kuni 30. maini 2028 kooskõlas määruse (EL) 2022/1104 artikliga 3.

(3)   

Nimetust tuleb vajaduse korral muuta või täiendada, et täpsustada rasvhapet ja/või orgaanilist hapet.

(4)   

Sellega ei välistata teatavate orgaaniliste hapete soolade liigitamist söödalisanditeks.

(5)   

Nimetusele tuleb lisada aminohappega või kasutatud aminohapetega.

(6)   

Nimetuses võib märkida ka tootmisprotsessi.

(7)   

Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada märge „luudest“.

(8)   

Naatriumtsitraate võib lasta turule ja kasutada kuni 30. maini 2028 kooskõlas määruse (EL) 2022/1104 artikliga 3.

(9)   

Kaaliumtsitraate võib lasta turule ja kasutada kuni 30. maini 2028 kooskõlas määruse (EL) 2022/1104 artikliga 3.

12.    Tooted ja kaassaadused, mis saadakse mikroorganismidega kääritamise teel

Numbriga „12.1“ algavad söödamaterjalid on käärimissaadused, mis saadakse tervetest mikroorganismidest või nende osadest. Numbriga „12.2“ algavad söödamaterjalid on käärimise kaassaadused, mis koosnevad peamiselt mikroobsest biomassist, ja numbriga „12.3“ algavad söödamaterjalid on muud käärimise kaassaadused.

Numbriga „12.1“ või „12.2“ algavad söödamaterjalid võivad sisaldada kuni 0,3 % vahutamisvastaseid aineid, 1,5 % filteraineid/selitavaid reagente ja 2,9 % propioonhapet. Numbriga „12.3“ algavad söödamaterjalid võivad sisaldada kuni 0,6 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid ja 0,2 % sulfiite.

Kõik kääritamisel kasutatavad mikroorganismid (sh idanemisvõimelised eosed) on hiljem inaktiveeritud, nii et tootes ei ole elusaid mikroorganisme.

Käesolevas peatükis esitatud geneetiliselt muundatud mikroorganismidest saadud söödamaterjalid peavad olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta.



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

12.1.5

Pärmid, inaktiveeritud [Õllepärmid, inaktiveeritud, vajaduse korral]

Pärmid (1)ja nende osad, (2)mis saadakse kultuuridest Saccharomyces bayanus, Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces pastorianus, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces marxianus, Metschnikowia pulcherrima, Metschnikowia fructicola, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii (3) Saccharomycodes ludwigii, Wickerhamomyces anomalus, Debaryomyces hansenii, Pichia guilliermondii, Yarrowia lypolitica või Brettanomyces ssp. substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

Kui niiskusesisaldus on < 75 %:

Toorvalk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.9

Seentest saadud üksikrakulised valgud (4)

Käärimissaadus, mis saadakse Aspergillus oryzae, Paecilomyces varioti või Trichoderma viride kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak või mineraalsoolad

Toorvalk

Toortuhk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.10

Toode, mis saadakse Bacillus subtilis’e kultuurist, valgurikas

Käärimissaadus, mis saadakse Bacillus subtilis’e kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak või mineraalsoolad

Toorvalk

Toortuhk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.12

Pärmidest saadavad tooted

Pärmid32 ja nende osad, (1) mis saadakse kultuuridest Saccharomyces bayanus, Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces pastorianus, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces marxianus, Metschnikowia pulcherrima, Metschnikowia fructicola, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii (2) Saccharomycodes ludwigii, Wickerhamomyces anomalus, Debaryomyces hansenii, Pichia guilliermondii, Yarrowia lypolitica või Brettanomyces ssp. pärmirakkude krakkimise ja/või fraktsiooni eraldamise teel substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

12.1.13

Bakteritest saadavad üksikrakulised valgud (4)

Valgutooted, mis saadakse bakteritega kääritamisel substraadil/söötmel, mis koosneb süsinikuallikaks olevast metanoolist (kääritatud kultuuriga Methylophilus methylotrophus) või looduslikust gaasist (kääritatud kultuuridega Methylococcus capsulatus, Alcaligenes acidovorans, Aneurinibacillus danicus (varasem nimetus Bacillus brevis) ja/või kultuuriga Bacillus firmus), taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

Toorvalk

Toortuhk

12.1.14

Inaktiveeritud bakterid ja nende osad (4)

Terved bakterid või nende osad, (1)mis saadakse Bifidobacterium spp., Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus delbrueckii ssp. bulgaricus, Lacticaseibacillus casei, Limosilactobacillus fermentum (varasem nimetus Lactobacillus fermentum), Lacticaseibacillus paracasei (varasem nimetus Lactobacillus paracasei), Lactiplantibacillus plantarum (varasem nimetus Lactobacillus plantarum), Limosilactobacillus reuteri (varasem nimetus Lactobacillus reuteri), Lacticaseibacillus rhamnosus (varasem nimetus Lactobacillus rhamnosus), Lactobacillus helveticus või Streptococcus thermophiles või söödalisandina lubatud muud liiki bakteritest, mis on kääritatud substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

Toortuhk

12.2.8

Valgurikas bakterimass (4)

Valgurikkad kaassaadused, mis saadakse aminohapete, vitamiinide, orgaaniliste hapete, ensüümide ja/või nende soolade tootmisel, mis saadakse kääritamise teel kultuuridega Bacillus coagulans, Bacillus subtilis, Bacillus velezensis, Bacillus licheniformis, Bacillus smithii, Corynebacterium casei, Corynebacterium glutamicum, Corynebacterium melassecola, Ensifer adhaerens, Enterococcus faecium, Escherichia coli K12 või Lactobacillaceae substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest Toode võib olla kuivatatud.

Toorvalk

Toortuhk

12.2.9

Seentest saadav biomass (4)

Valgurikkad kaassaadused, mis saadakse selliste toodete tootmisel nagu ensüümid, vitamiinid ja/või orgaanilised happed, mis saadakse kääritamise teel kultuuridega Ashbya gossypii, Aspergillus niger, Aspergillus tubingensis, Aspergillus sojae, Neurospora intermedia, Neurospora tetrasperma, Trichoderma viride, Trichoderma longibrachiatum või Trichoderma reesei substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

Toorvalk

Toortuhk

12.3.1

Raba [melassi kondenseeritud jääklahus]

Virrete tööstusliku tootmise kaassaadused, mis saadakse nt alkoholi-, orgaaniliste hapete ja pärmitootmise mikroobse kääritamise protsessis. Need koosnevad vedelast/pastataolisest fraktsioonist, mis saadakse pärast virde eraldamist. Võivad sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke ja/või nende osi (1)

Toorvalk

Substraat ja kasutatud tootmisprotsess, vajaduse korral.

12.3.2

Aminohapete (soolade) tootmisel saadavad kaassaadused (4)

Kaassaadused, mis saadakse aminohapete ja nende soolade tootmisel kääritamise teel kultuuridega Escherichia coli K12, Corynebacterium casei, Corynebacterium glutamicum või Corynebacterium melassecola substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

Toorvalk

Toortuhk

12.3.3

Ensüümide tootmisel saadavad kaassaadused (4)

Kaassaadused, mis saadakse ensüümide tootmisel kääritamise teel kultuuridega Aspergillus niger, Aspergillus tubingensis, Aspergillus oryzae, Aspergillus sojae, Neurospora intermedia, Trichoderma longibrachiatum, Trichoderma viride või Trichoderma reesei substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

Toorvalk

Toortuhk

12.3.4

Polühüdroksübutüraadirikas baktereid sisaldav toode

Toode, mis sisaldab 3-hüdroksübutüraati ja 3-hüdroksüvaleraati, toodetakse bakteriga Cupriavidus necator kääritamisel ning bakterite ja käärimislahuse tootmisel järele jääva eluvõimetu bakteriaalse valgu jahu kääritamise teel

Butüraat

12.3.5

Ammooniumlaktaadirikas baktereid sisaldav toode (4)

Ammooniumlaktaadi (CH3CHOHCOONH4) poolest rikas toode, mis saadakse kääritamise tulemusel kultuuridega Lactobacillus delbrueckii ssp. bulgaricus jm Lactobacillaceae, Lactococcus lactis, Leuconostoc mesenteroides, Streptococcus thermophiles või Bifidobacterium spp., sisaldab vähemalt 5,6 % lämmastikku

Lämmastik

Toortuhk

Kaalium, kui > 1,5 %

Magneesium, kui > 1,5 %

Naatrium, kui > 1,5 %

12.3.6

Glükoonhapperikka glükoon-delta-laktooni tootmisel saadav kaassaadus (4)

Kultuuridega Gluconobacter oxydans või Aspergillus niger kääritamisel saadava toiduainetes kasutatava glükoon-delta-laktooni kristallisatsioonil saadav vedel kaassaadus. Sisaldab vähemalt 50 % glükoonhapet

Glükoonhape

(1)   

Pärmitüve kohta kasutatav nimetus võib erineda teaduslikust taksonoomiast, seepärast võib kasutada ka pärmitüvede loetletud sünonüüme.

(2)   

Osad – mikroorganismi (sh membraani või raku sisemiste osade) kõik lahustuvad või lahustumatud fraktsioonid.

(3)   

Ei ole kasvatatud n-alkaanidel (määruse (EL) nr 767/2009, muudetud).

(4)   

Mikroorganismide liigid tuleb märkida koos söödamaterjaliga, võib lisada termini „inaktiveeritud“ (st „nimetus nagu kataloogis“ + „liiginimi“; nt i) Methylococcus capsulatus üksikrakulised valgud, ii) „inaktiveeritud Lactobacillus acidophilus“).

13.    Mitmesugused materjalid

Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.



Number

Nimetus1

Kirjeldus

Kohustuslik teave

13.1.1

Pagari- ja pastatoodete valmistamisel sadavad tooted

Tooted, mis saadakse leiva, küpsiste, vahvlite või pastatoodete valmistamisel

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.2

Valikpagaritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse saiade ja kookide valmistamisel

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.3

Hommikuhelveste valmistamisel saadavad tooted

Ained või tooted, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul

Toorvalk, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.4

Kondiitritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse maiustuste, sh šokolaadikaupade tootmisel

Tärklis

Toorrasv, kui > 5 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.1.5

Jäätise valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse jäätise tootmisel

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.1.6

Värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel saadavad tooted ja kaassaadused17

Tooted, mis saadakse värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel (sh koored, terved puu- ja köögiviljad ja nende segud). Võivad olla kuivatatud või külmutatud

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.7

Taimede töötlemisel saadavad tooted17

Tooted, mis saadakse tervete taimede15 või nende osade külmutamisel või kuivatamisel

Toorkiud

13.1.8

Vürtside ja maitseainete töötlemisel saadavad tooted17

Tooted, mis saadakse vürtside ja maitseainete või nende osade külmutamisel või kuivatamisel

Toorvalk, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.9

Maitsetaimede töötlemisel saadavad tooted17

Tooted, mis saadakse maitsetaimede või nende osade purustamisel, jahvatamisel, külmutamisel või kuivatamisel

Toorkiud

13.1.10

Kartuli töötlemisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse kartuli töötlemisel. Võivad olla kuivatatud või külmutatud

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.11

Kastmete valmistamisel saadavad tooted ja kaassaadused

Kastmete tootmisel saadavad ained, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul

Toorrasv

13.1.12

Soolaste suupistete valmistamisel saadavad tooted ja kaassaadused

Tooted ja kaassaadused, mis saadakse soolaste suupistete – kartulikrõpsude, kartulil ja/või teraviljal põhinevate suupistete (otse ekstruseeritud, tainapõhised ja granuleeritud suupisted) valmistamisel ja pähklid

Toorrasv

13.1.13

Valmistoidu valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse valmistoidu (1)valmistamisel.

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.14

Piiritusetootmisel saadavad taimsed kaassaadused

Tahked taimsed tooted (sh marjad ja seemned, nt aniis), mis saadakse pärast nende taimede alkoholilahuses leotamist või pärast alkoholi aurustamist/ destilleerimist või mõlemat, et saada lõhna- ja maitseaineid piiritusetööstuse jaoks Tooted peavad olema destilleeritud alkoholijääkide eemaldamiseks

Toorvalk, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

13.1.15

Õlletootmise jäägid loomasöödana

Õllevalmistamisel saadav toode, mis on turustamiskõlbmatu inimtarbimise jaoks

Alkoholisisaldus

Niiskusesisaldus, kui < 75 %

13.1.16

Magusamaitselised karastusjoogid

Karastusjoogitööstuse tooted, mis saadakse magusamaitseliste karastusjookide tootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatud magusamaitselised karastusjoogid

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.1.17

Puuviljasiirup

Puuviljasiirupitööstuse tooted, mis saadakse inimtarbimiseks ettenähtud puuviljasiirupi tootmisel

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.1.18

Magusamaitseline siirup

Magusamaitselise siirupi tööstuse tooted, mis saadakse siirupitootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatu siirup

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.1.19

Toiduettevõttes kasutatud taimeõlid

Toidukäitlejate poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 852/2004 toidu valmistamiseks kasutatud taimeõlid, mis ei ole puutunud kokku liha, loomsete rasvade, kala või veeloomadega

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

13.2.1

Karamellsuhkur

Toode, mis saadakse mis tahes suhkru kontrollitud kuumtöötlemisel

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.2

Dekstroos

Dekstroos saadakse tärklise hüdrolüüsil ja see koosneb puhtast kristallunud glükoosist, kristallisatsiooniveega või ilma

 

13.2.3

Fruktoos

Fruktoos puhta kristallilise pulbrina. Saadakse glükoosisiirupi glükoosist, kasutades glükoosi isomeraasi, ja sahharoosi inversioonist

 

13.2.4

Glükoosisiirup

Glükoosisiirup on tärklisest hüdrolüüsil saadud toidusahhariidide puhastatud ja kontsentreeritud vesilahus

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.2.5

Glükoosimelass

Toode, mis saadakse glükoosisiirupi rafineerimisel

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.6

Ksüloos

Puidust ekstraheeritud suhkur

 

13.2.7

Laktuloos

Poolsünteetiline disahhariid (4-O-D-galaktopüranosüül-D-fruktoos), mis saadakse glükoosi fruktoosiks isomeerimisel tekkinud laktoosist. Esineb kuumtöödeldud piimas ja piimatoodetes

 

13.2.8

Glükoosamiin (kitoosamiin) (2)

Aminosuhkur (monosahhariid), mis on polüsahhariidide kitosaani ja kitiini struktuuri osa. Saadakse koorikloomade või muude lülijalgsete eksoskeleti hüdrolüüsil või terade (nt maisi või nisu) kääritamisel

Naatrium või kaalium, vajaduse korral

13.2.9

Ksülo-oligosahhariid

Ksüloosimolekulide β1-4-sidemega ahelad (polümerisatsiooniaste 2–10), mida toodetakse mitmesugustest hemitselluloosirikastest lähteainetest ensümaatilise hüdrolüüsiga

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

13.2.10

Glüko-oligosahhariid

Toode, mis saadakse glükoosipolümeeride, glükoosi, sahharoosi ja maltoosi kääritamisel või hüdrolüüsil ja/või füüsikalis-termilisel töötlusel

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

13.2.11

Frukto-oligosahhariidid

Toode, mis saadakse suhkrupeedist või suhkruroost ensümaatilise protsessi teel või värsketest karjamaa heintaimedest mehaanilise töötlemise teel

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

13.2.12

Trehaloos

Mitteredutseeriv disahhariid, mis koosneb kahest omavahel α-1,1-glükosiidsidemega seotud glükoosijäägist. Toodetakse vedeltärklisest edasi mitmeetapilise ensümaatilise protsessiga

Trehaloos, kui < 98,0 % (veevaba alus)

Niiskusesisaldus, kui > 11,0 %

13.3.1

Tärklis (3)

Tärklis

Tärklis

13.3.2

Tärklis (3) eelpaisutatud

Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil paisutatud tärklisest

Tärklis

13.3.3

Tärklisesegu (3)

Toode, mis koosneb eri taimedest saadud looduslikust ja/või modifitseeritud tärklisest

Tärklis

13.3.4

Tärklise (3) hüdrolüsaatide kook

Tärklise hüdrolüüsil vedeliku filtrimisega saadud toode, mis koosneb valgust, tärklisest, polüsahhariididest, rasvast, õlist ja filterainetest (nt kobediatomiit, puidukiud)

Niiskusesisaldus, kui < 25 % või > 45 %

Kui niiskusesisaldus on < 25 %:

— Toorrasv

— Toorvalk

13.3.5

Dekstriin

Dekstriin on osaliselt happega hüdrolüüsitud tärklis

 

13.3.6

Maltodekstriin

Maltodekstriin on osaliselt hüdrolüüsitud tärklis

 

13.4.1

Polüdekstroos

Korrapäratult seotud glükoosipolümeer, mida saadakse D-glükoosist termilise polümerisatsiooniga

 

13.5.1

Polüoolid (4)

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud mono-, di- või oligosahhariididest või polüsahhariididest.

 

13.5.2

Isomalt

Suhkuralkohol, mis saadakse sahharoosist pärast ensüümidega töötlemist ja hüdrogeenimist.

 

13.5.3

Mannitool25

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud glükoosist ja/või fruktoosist

 

13.5.4

Ksülitool25

Toode, mis saadakse ksüloosi hüdrogeenimisel ja kääritamisel

 

13.5.5

Sorbitool25

Toode, mis saadakse glükoosi hüdrogeenimisel

 

13.6.1

Keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid (5)

Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel leelisega, mille järgneb hapestamine ja vesifaasi eraldamine. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

13.6.2

Glütserooliga esterdatud rasvhapped26

Glütseriidid, mis saadakse rasvhapete esterdamisel glütserooliga. Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Toorrasv

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.3

Rasvhapete mono-, di- ja triglütseriidid26

Toode koosneb rasvhapete ja glütserooli mono-, di- ja triestrite reaktsioonimassist.

Võib sisaldada vähesel määral vabu rasvhappeid ja kuni 7 % glütserooli.

Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

Toorrasv

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.4

Rasvhapete soolad26

Toode, mis saadakse vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete reageerimisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidiga, nimetatud metallide oksiidiga või sooladega.

Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

Toorrasv (pärast hüdrolüüsi)

Niiskus

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.5

Füüsikalise rafineerimise tulemusena saadavad rasvhapete destillaadid (3)

Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel destilleerimise teel. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, steroole ja tokoferoole

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

13.6.6

Toorrasvhapped (3) , (6)

Toode, mis saadakse orgaanilise aine kääritamisel, õli ensümaatilisel ümberesterdamisel või õli/rasvade lõhustamisel. Määratluse kohaselt koosneb toode toorrasvhapetest süsinikuarvuga C4–C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped. Võib sisaldada kuni 50 ppm niklit juhul, kui on läbinud hüdrogeenimise

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.7

Puhtad destilleeritud rasvhapped (3) , (4)

Toode, mis saadakse selliste toorrasvhapete destilleerimisel, mis on toodetud orgaanilise aine kääritamisel, õli ensümaatilisel ümberesterdamisel või õli/rasvade lõhustamisel. Määratluse kohaselt koosneb toode puhastest rasvhapetest süsinikuarvuga C4–C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped.

Võib sisaldada kuni 50 ppm niklit juhul, kui on läbinud hüdrogeenimise

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.8

Seebirasvad (3)

Toode, mis saadakse taimsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidi vesilahuse abil. Toode sisaldab rasvhapete soolasid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude

Niiskusesisaldus, kui < 40 ja > 50 %

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

13.6.9

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid, mida on esterdatud orgaaniliste hapetega26

Orgaaniliste hapetega esterdatud rasvhapete mono- ja triglütseriidid, mis sisaldavad vähemalt nelja süsinikuaatomit

Toorrasv

13.6.10

Rasvhapete sahharoosestrid26

Sahharoosi ja rasvhapete estrid

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.6.11

Rasvhapete sahharoglütseriidid26

Sahharoosestrite ja rasvhapete mono- ja diglütseriidide segu

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.6.12

Palmitoüülglükoosamiin

Paljude taimede, eelkõige enamiku liblikõieliste juurtes sisalduv orgaaniline lipiidne ühend. Palmitoüülglükoosamiini (C22H43NO6) toodetakse D-glükoosamiini atsüülimisel palmitiinhappega. Võib sisaldada kuni 0,5 % atsetooni

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 2 %

13.6.13

Rasvhapete laktülaatide sool

Rasvhapete ester, mis ei ole glütseriid. Toode võib olla piimhappega esterdatud rasvhapete kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumsool. Võib sisaldada vabu rasvhappeid ja piimhapet

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

13.6.14

Palmitoüületanoolamiid

Sojaletsitiinis, munades ja muudes söödaallikates sisalduv orgaaniline lipiidne ühend. Palmitoüületanoolamiidi (C18H37NO2) toodetakse etanoolamiiniga reageerinud palmitiinhappest sünteesimisel

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 2 %

13.8.1

Toorglütserool

[Toorglütserool]

Kaassaadus, mis saadakse järgmisest:

— õli/rasva lõhustamise õlikeemiline protsess rasvhapete ja glütseroolivee saamiseks, sellele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks või looduslike õlide/rasvade ümberesterdamine (võib sisaldada kuni 0,5 % metanooli) rasvhapete metüülestrite ja glütseroolivee saamiseks, millele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks;

— biodiislikütuse tootmine (rasvhapete metüül-või etüülestrid) määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamise teel. Glütserool võib sisaldada mineraal- ja orgaanilisi soolasid (kuni 7,5 %). Võib sisaldada kuni 0,5 % metanooli ja kuni 4 % muud orgaanilist ainet kui glütserooli (MONG), mis koosneb rasvhapete metüülestritest, rasvhapete etüülestritest, vabadest rasvhapetest ja glütseriididest;

— taimsete või loomsete õlide/rasvade seebistamine tavaliselt leeliste/leelismuldadega, seebi saamiseks.

Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

Glütserool

Kaalium, kui > 1,5 %

Naatrium, kui > 1,5 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.8.2

Glütserool

[Glütserool]

Toode, mis saadakse järgmisest:

— õlikeemiline protsess, milles õli/rasva lõhustamisele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine ja rafineerimine destilleerimise (vt B osa, töötlemisviiside sõnastik, kanne 20) või ioonvahetusprotsessi teel; b) looduslike õlide/rasvade ümberesterdamine rasvhapete metüülestrite ja glütseroolivee saamiseks, millele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks ning rafineerimine destilleerimise või ioonvahetusprotsessi teel;

— biodiislikütuse tootmine (rasvhapete metüül- või etüülestrid) määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamisel, seejärel glütserool rafineeritakse. Glütseroolisisaldus vähemalt 99 % kuivainest;

— taimsete või loomsete õlide/rasvade leeline hüdrolüüs tavaliselt leeliste/leelismuldadega, seebi saamiseks, sellele järgneb toorglütserooli rafineerimine ja destilleerimine.

— Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

Glütserool, kui < 99 % kuivainest

Naatrium, kui > 0,1 %

Kaalium, kui > 0,1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.9.1

Metüülsulfonüülmetaan

Keemilise sünteesi teel saadav orgaaniline väävliühend ((CH3)2SO2), identne taimedes looduslikult esineva ühendiga

Väävel

13.10.1

Turvas

Toode, mis tekib taimede (peamiselt turbasambla) looduslikul lagunemisel anaeroobses ja vähetoitelises keskkonnas

Toorkiud

13.10.2

Leonardiit

Toode on fenoolsete süsivesinike looduslik mineraalainekompleks (kasutatakse ka nimetust „humaat“), mis tekib orgaanilise aine lagunemisel miljonite aastate jooksul

Toorkiud

13.11.1

Propüleenglükool [1,2-propaandiool] [Propaan-1,2-diool]

Orgaaniline ühend (diool, kahe hüdroksüülrühmaga ühend) valemiga C3H8O2. Kergelt magusa maitsega viskoosne vedelik, hügroskoopne, seguneb vee, atsetooni ja kloroformiga. Võib sisaldada kuni 0,3 % dipropüleenglükooli

 

13.11.2

Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid26

Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid, eraldi või segudes diestritega

Propüleenglükool

Toorrasv

13.12.1

Hüaluroonhape36

Glükoosamiinglükaan (polüsahhariid), kus korduvaks ühikuks on aminosuhkur (N-atsetüül-D-glükoosamiin) ja D-glükuroonhape, mida esineb nahakoes, liigesevõides ja nabaväädis ning mis on toodetud näiteks loomsest koest või bakteriaalsel fermenteerimisel

Naatrium või kaalium, vajaduse korral

13.12.2

Kondroitiinsulfaat36

Toode, mis saadakse kõhre ja pehmeid sidekudesid sisaldavatest kõõlustest, kontidest ja muudest loomsetest kudedest ekstraheerimisel või mikroobsel fermentatsioonil eraldatud kondroitiini sulfaatimise teel

Naatrium

(1)   

Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta ) artikli 2 punktis g määratletud tähenduses (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1–26).

(2)   

Nimetust tuleb vajaduse korral täiendada sõnadega „loomsetest kudedest“ või „kääritamise tulemusel“.

(3)   

Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise päritolu kohta.

(4)   

Välja arvatud mannitool, sorbitool ja ksülitool.

(5)   

Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada märge botaanilise või loomse päritolu kohta.

(6)   

Söödamaterjali nimetust tuleb vajaduse korral täiendada sõnadega „lõhustamise tulemusel“, „kääritamise tulemusel“ või „ensümaatilise ümberesterdamise tulemusel“.



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

( 3 ) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

( 6 ) As Low As Reasonably Achievable (nii väike kui mõistlike vahenditega saavutatav).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta – nõukogu avaldus (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).

( 10 ) Käesolevas lõigus sätestatud keemilisi lisandeid ja abiaineid käsitlevaid sätteid ei kohaldata määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 24 lõikes 6 osutatud registris loetletud söödamaterjalide suhtes.

( 11 ) Erandina sellest kohustusest ei ole töötlemisviisi „kuivatamine“ puhul üldnimetuse/-omaduse lisamine kohustuslik.