02014R0183 — ET — 11.07.2022 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 183/2014,

20. detsember 2013,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 057 27.2.2014, lk 3)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/954, 12. mai 2022,

  L 165

24

21.6.2022




▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 183/2014,

20. detsember 2013,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramine määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 111, 159, 166, 167, 168, 178, 246 ja 266 kohaldamisel

1.  
Käesoleva määruse kohaldamisel peavad summad, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kaasama üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse, võrduma kõigi summadega, mille võrra on vähendatud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, et vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastada üksnes krediidiriskiga seotud kahju, ning mis on kajastatud sellisena kasumiaruandes, sõltumata sellest, kas need tulenevad väärtuse langustest, väärtuse korrigeerimistest või bilansiväliste kirjete jaoks mõeldud eraldistest.

Majandusaasta jooksul kajastatud mis tahes summad, mis tekivad esimese lõigu kohaselt, võib kaasata üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse üksnes juhul, kui vastavad summad on maha arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest kas vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 1 või, vahekasumi või aasta kasumi korral, mida ei ole kinnitatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 26 lõikele 2, omavahendite kindlaksmääramise eesmärgil esimese taseme põhiomavahendite viivitamatu vähendamise teel.

2.  

Lõikes 1 osutatud summad peab krediidiasutus või investeerimisühing kaasama üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse, kui need vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:

a) 

need on nii ajaliselt kui ka summa poolest vabalt ja täielikult kättesaadavad, et katta krediidiriskist tulenevad veel realiseerumata kahjud;

b) 

need kajastavad riskipositsioonide rühma krediidiriskist tulenevat kahju, mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole hetkel tõendeid, et kahjujuhtum on toimunud.

3.  
Kõik muud lõikes 1 osutatud summad tuleb kaasata spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse.
4.  

Juhul kui lõike 2 kriteeriumid on täidetud, kaasab krediidiasutus või investeerimisühing järgmised kahjud üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse:

a) 

kahjud, mis on kajastatud, et katta viimaste aastate suurem keskmine portfellikahjum, kuigi hetkel puuduvad tõendid kahjujuhtudest, mis toetaksid varem täheldatud kahjutaset;

b) 

kahjud, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik riskipositsioonide rühma krediidikvaliteedi halvenemisest, kuid mille puhul teatav maksete tasumatajätmine on varasema kogemuse põhjal statistiliselt võimalik.

5.  

Krediidiasutus või investeerimisühing kaasab alati järgmised kahjud lõikes 3 osutatud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse:

a) 

kahjud, mis on kajastatud kasumiaruandes õiglases väärtuses mõõdetud instrumentide puhul ning mis kajastavad krediidiriskist tulenevat väärtuse langust kohaldatava raamatupidamistava alusel;

b) 

praegustest või varasematest sündmustest tulenevad kahjud, millel on negatiivne mõju märkimisväärsele üksikule riskipositsioonile või riskipositsioonidele, mis ei ole üksikult märkimisväärsed, kuid mida hinnatakse üksikult või koos;

c) 

kahjud, mille puhul ajaloolised andmed, korrigeerituna praegu vaadeldavate andmete alusel, osutavad sellele, et kahju on tekkinud, kuid krediidiasutus või investeerimisühing ei tea veel, milline üksik riskipositsioon kõnealust kahju kandis.

▼M1

6.  

Ilma et see mõjutaks lõike 1 kohaldamist, kui finantsinstitutsioon arvutab spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, et määrata makseviivituses oleva riskipositsiooni tagamata osale määruse (EL) nr 575/2013 artikli 127 lõike 1 punktides a ja b osutatud riskikaalud, võtab ta arvesse võlgniku poolt selle riskipositsiooni eest võlgnetava summa ja järgnevate punktide summa positiivset erinevust:

a) 

täiendav omavahendite vähendamine, kui see riskipositsioon on täielikult maha kantud;

b) 

kõik selle riskipositsiooniga seotud juba tehtud omavahendite vähendamised.

▼B

Artikkel 2

Riskipositsioonide rühma puhul ette nähtud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste määramine kõnealusesse rühma kuuluvatele riskipositsioonidele

1.  
Kui spetsiifiline krediidiriskiga korrigeerimine kajastab riskipositsioonide rühma krediidiriskiga seotud kahjusid, määravad krediidiasutused või investeerimisühingud kõnealuse spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimise selle rühma kõigile üksikutele riskipositsioonidele proportsionaalselt riskiga kaalutud varaga. Selleks tuleb kindlaks määrata riskipositsiooni väärtused, võtmata arvesse mis tahes spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.
2.  
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 159 osutatud oodatava kahju käsitlemiseks makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide rühma puhul ei pea krediidiasutused või investeerimisühingud määrama spetsiifilist krediidiriskiga korrigeerimist rühma üksikutele riskipositsioonidele.
3.  
Kui spetsiifiline krediidiriskiga korrigeerimine on seotud riskipositsioonide rühmaga, mille puhul krediidiriski omavahendite nõuded on osaliselt arvutatud standardmeetodi ja osaliselt sisereitingute meetodi alusel, määrab krediidiasutus või investeerimisühing kõnealuse spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimise riskipositsioonide rühmale, mida kumbki meetod hõlmab, proportsionaalselt rühma riskiga kaalutud varadega enne lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete kohaldamist. Selleks tuleb kindlaks määrata riskipositsiooni väärtused, võtmata arvesse mis tahes spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.
4.  
Riskipositsioonidele spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste määramisel tagavad krediidiasutused või investeerimisühingud, et sama osa ei määrata eri riskipositsioonidele kaks korda.

Artikkel 3

Krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamine riskipositsiooni väärtuse kindlakstegemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 111, 166, 167, 168, 246 ja 266

Riskipositsiooni väärtuse kindlakstegemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 111, 166–168, 246 ja 266 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooniga seotud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selle üksiku riskipositsiooni spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, või spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, mille krediidiasutus või investeerimisühing on määranud sellele riskipositsioonile vastavalt artiklile 2.

Artikkel 4

Üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamine oodatava kahju käsitlemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 159

1.  
Oodatava kahju käsitlemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 159 arvutab krediidiasutus või investeerimisühing selliste üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma, mis on seotud oodatava kahju käsitluse alla kuuluvate riskipositsioonidega, liites kokku kõnealused oodatavad kahjud, mis on kindlaks määratud üldiste krediidiriskiga korrigeerimistena vastavalt käesoleva määruse artiklile 1 ning mille krediidiasutus või investeerimisühing on määranud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 110 lõikele 3.
2.  

Oodatava kahju käsitlemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 159 arvutatakse selliste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma, mis on seotud oodatava kahju käsitluse alla kuuluvate riskipositsioonidega, liites kokku punktides a ja b sätestatud summad, välja arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid:

a) 

vastavalt artiklile 1 spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimistena kindlaks määratud summad, mis on seotud üksiku riskipositsiooni krediidiriskiga;

b) 

vastavalt artiklile 1 spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimistena kindlaks määratud summad, mis on seotud riskipositsioonide rühma krediidiriskiga ja mis on määratud vastavalt artiklile 2.

3.  
Makseviivituses oleva riskipositsiooniga seotud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma arvutatakse selle üksiku riskipositsiooni kõigi spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena või selliste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, mille krediidiasutus või investeerimisühing on määranud sellele riskipositsioonile vastavalt artiklile 2.

Artikkel 5

Makseviivituse kindlakstegemise eesmärgil spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamine omavahendite nõuete jaoks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178

Makseviivituse kindlakstegemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178 arvutatakse spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selliste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, mis on seotud üksiku riskipositsiooni või üksiku võlgniku krediidiriskiga.

Artikkel 6

Dokumenteerimine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud dokumenteerivad üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramise ja arvutamise.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.