02016Y0312(02) — ET — 06.05.2024 — 010.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS, 15. detsember 2015, piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 097 12.3.2016, lk 9) |
Muudetud:
EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,
15. detsember 2015,
piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta
(ESRN/2015/2)
2016/C 97/02
1. JAGU
SOOVITUSED
Soovitus A. Asjaomaste asutuste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete piiriülese mõju hindamine
1. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse enne makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme vastuvõtmist hinnata selle piiriülest mõju. Hinnata tuleks vähemalt ülekandumise kanaleid riski korrigeerimise ja õigusnormide erinevuste ärakasutamise osas vastavalt ESRNi käsiraamatu 11. peatükis määratletud meetoditele.
2. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse hinnata järgmist:
asutuse jurisdiktsioonis makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete rakendamise võimalikku piiriülest mõju (kõrvalehoidumine ja õigusaktide erinevuste ärakasutamine) ja
ettepandud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete piiriülene mõju teistele liikmesriikidele ja ühisturule.
3. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse vähemalt kord aastas jälgida nende kehtestatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete piiriülese mõju realiseerumist ja arenguid.
Soovitus B. Asjaomaste asutuste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmetest teavitamine ja kõigipoolsuse taotlemine
1. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse teavitada ESRNi makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmest hiljemalt kahe nädala jooksul alates selle vastuvõtmisest. Teatis peaks hõlmama piiriülese mõju ning muudes asjaomastes asutustes kõigipoolse ülevõtmise vajaduse hindamist. Asjaomasel meetme algatanud asutusel palutakse esitada nimetatud teave inglise keeles, ESRNi veebilehel avaldatud vormil.
2. Kui asjaomaste meetmete tulemusliku toimimise tagamiseks on vajalik kõigipoolne üle võtmine muudes liikmesriikides, soovitatakse asjaomasel meetme algatanud asutusel esitada ESRNile koos meetme teavitusega ka kõigipoolsuse taotlus. Taotlus peab sisaldama ettepanekut olulisuse künnise kohta.
3. Kui makrotasandi usaldatavuspoliitika meede algatati enne käesoleva soovituse vastuvõtmist või kui meetme kehtestamisel ei peetud kõigipoolsust vajalikuks, kuid asjaomane meetme algatanud asutus leiab hiljem, et kõigipoolsus on siiski vajalik, soovitatakse asjaomasel meetme algatanud asutusel esitada ESRNile kõigipoolsuse taotlus.
Soovitus C. Asjaomaste asutuste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete kõigipoolne ülevõtmine
1. Asjaomastel asutustel soovitatakse kõigipoolselt üle võtta muude asjaomaste asutuste vastuvõetud ning ESRNi kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed. Kõigipoolselt soovitatakse üle võtta lisas täpsemalt kirjeldatud järgmised meetmed:
100 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha;
90 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele ostjatele, s.t mitte esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha. Seda piirmäära rakendatakse proportsionaalselt portfelli allahindluse kaudu. Eelkõige võivad laenuandjad 15 % nendele laenusaajatele antud uute hüpoteeklaenude portfellist välja anda üle 90 % suuruse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga, kuid alla 100 % suuruse maksimaalse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga;
80 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele hüpoteeklaenudele (sealhulgas üürileandmise eesmärgil ostmise segment).
2. Asjaomastel asutustel soovitatakse kõigipoolselt üle võtta käesolevas soovituses nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed, rakendades sama makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, mille on rakendanud meetme algatanud asutus. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede ei ole riigi õiguses kasutatav, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist meede kõigipoolselt üle võtta, rakendades asjaomases jurisdiktsioonis võimalikku makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, mille mõju on kõige sarnasem algatatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmega.
3. Kui makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kõigipoolseks ülevõtmiseks ei soovitata kehtestada kindlat tähtaega, soovitatakse asjaomastel asutustel makrotasandi usaldatavuspoliitika kõigipoolsuse saavutamise meetmed vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva soovituse viimase muudatuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Vastuvõetud ja kõigipoolselt ülevõetud meetmed peaks võimaluse korral algama samal kuupäeval.
Soovitus D. Muude asjaomaste asutuste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete kõigipoolsest ülevõtmisest teavitamine
Asjaomastel asutustel soovitatakse teavitada ESRNi muude asjaomaste asutuste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete kõigipoolsest ülevõtmisest. Nimetatud teatis tuleks saata hiljemalt ühe kuu jooksul alates kõigipoolsuse saavutamise meetmete vastuvõtmisest. Teatise esitajal palutakse esitada nimetatud teave inglise keeles ESRNi veebilehel avaldatud vormil.
2. JAGU
RAKENDAMINE
1. Tõlgendamine
Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„meetme algatamine” – makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kohaldamine riigisiseselt;
„vastuvõtmine” – asjaomase asutuse vastuvõetud otsus makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kehtestamise, kõigipoolse ülevõtmise või muutmise kohta;
„finantsteenus” – mis tahes panga-, laenu-, kindlustus-, pensioni-, investeerimis- või makseteenus;
„makrotasandi usaldatavuspoliitika meede” – asjaomase asutuse poolt liidu või riigi õiguse kohaselt vastuvõetud või algatatud meede, mille eesmärgiks on määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis c määratletud süsteemse riski vältimine või ärahoidmine;
„teatis” – asjaomaste asutuste poolt, sealhulgas EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 9 kohaselt ESRNile inglise keeles esitatud kirjalik teatis, mis on muu hulgas kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 133 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 458, ning mis võib hõlmata kooskõlastamise taotlust, mis on muu hulgas kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikega 4 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 8;
„kõigipoolsus” – korraldus, mille puhul ühe jurisdiktsiooni asjaomane asutus kohaldab muus jurisdiktsioonis meetme algatanud asutuse kehtestatud sama või samaväärset makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kõikide oma jurisdiktsiooni finantseerimisasutuste suhtes, kui neil on sama riskipositsioon, mis selles jurisdiktsioonis;
„asjaomane meetme algatanud asutus” – asjaomane asutus, kelle ülesandeks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kohaldamine riigisiseselt;
„asjaomane asutus” – asutus, kellele on tehtud ülesandeks võtta vastu ja/või algatada makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid, sealhulgas järgmised asutused:
määratud asutus kooskõlas direktiivi 2013/36/EL 4. peatüki ja määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 458, pädev asutus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 40 määratlusele, EKP kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 9 lõikega 1; või
makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutus, mille eesmärk, institutsionaalne korraldus, aruandekohustus jms on määratletud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2011/3 ( 4 );
„olulisuse künnis” – kvantitatiivne künnis, mis on vähese tähtsusega, kui see on alla finantsteenuse pakkuja makrotasandi usaldatavusriski riskipositsiooni jurisdiktsioonis, kus makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme algatanud asutus seda meedet kohaldab.
2. Erandid
1. Asjaomasel asutusel on õigus oma jurisdiktsiooni piires vabastada teatava kõigipoolse makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kohaldamisest finantsteenuse pakkuja, kelle riskipositsioon makrotasandi usaldatavusriski suhtes jurisdiktsioonis, kus asjaomase makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme algatanud asutus seda meedet kohaldab, on vähese tähtsusega (de minimis põhimõte). Asjaomasel asutusel palutakse ESRNi erandist teavitada kõigipoolsuse saavutamise meetmest teavitamise vormil, mis on avaldatud ESRNi veebilehel.
De minimis põhimõtte kohaldamiseks soovitab ESRN olulisuse künnist, mis põhineb asjaomase asutuse poolt ettepandul vastavalt 1. jao soovituse B punktile 2. Künnise kindlaksmääramisel tuleks lähtuda ESRNi määratletud parimatest praktikatest. Olulisuse künnis on soovitatav maksimaalne künnise tase. Kõigipoolsust kasutavad asutused võivad kohaldada soovitatavat künnist, määrata kohasel juhul oma jurisdiktsioonile madalama künnise või võtta meede kõigipoolselt üle ilma olulise künniseta. De minimis põhimõtte kohaldamisel peaks asutus jälgima võimalikku kõrvalehoidumist või õigusaktide erinevuste ärakasutamist ning vajalikel juhtudel lüngad täitma.
2. Kui asjaomased asutused on meetme kõigipoolselt üle võtnud ja avaldanud veel enne, kui meede soovitatakse kõigipoolselt üle võtta käesolevase soovituse alusel, ei pea kõigipoolsuse saavutamise meedet muutma ka juhul, kui see erineb meetme algatanud asutuse rakendatud meetmest.
3. Tähtajad ja aruandlus
1. Asjaomane asutus peab ESRNile ja nõukogule esitama aruande käesolevast soovitusest tulenevate meetmete võtmise kohta või esitama piisava põhjenduse nende võtmata jätmise kohta. Aruanne esitatakse iga kahe aasta järel. Esimese aruande esitamise tähtpäev on 30. juuni 2017. Aruandes tuleb käsitleda vähemalt järgmist:
teave võetud meetmete sisu ja tähtaegade kohta;
hinnang võetud meetmete toime kohta käesoleva soovituse eesmärke silmas pidades;
üksikasjalik põhjendus de minimis põhimõtte kohaselt tehtud erandite, sealhulgas tegevusetuse või käesolevast soovitusest kõrvalekandumise kohta ja mis tahes viivituste kohta.
2. Jagatud vastutuse korral peaksid asjaomased asutused teabe tähtaegseks esitamiseks vajalikud küsimused teineteisega kooskõlastama.
3. Asjaomasel asutusel palutakse ESRNi esimesel võimalusel teavitada ettepandud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmetest.
4. Makrotasandi usaldatavuspoliitika kõigipoolsuse saavutamise meedet käsitletakse samaväärsena kui sellel on võimaluste piires:
sama majanduslik mõju;
sama kohaldamisala ja
samad tagajärjed täitmata jätmise korral (sanktsioonid).
4. Soovituse muutmine
Käesolevat soovitust võib muuta haldusnõukogu otsusega. Muudatused võivad eelkõige hõlmata soovituse C kohaselt kõigipoolselt üle võetavate makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete ja meetmepõhist teavet, sealhulgas ESRNi soovitatav olulisuse künnis, sisaldavate asjakohaste lisade täiendamist või muutmist. Haldusnõukogu võib eespool toodud lõigetes sätestatud tähtaegu pikendada, kui ühe või enama soovituse järgimiseks tuleb algatada õigusloome menetlus. Eelkõige võib haldusnõukogu käesolevat otsust muuta seoses liidu õiguse kohustusliku tunnustamise raamistiku läbivaatamisega Euroopa Komisjoni poolt, võttes arvesse käesoleva soovitusega kehtestatud vabatahtliku kõigipoolsuse korralduse käigus omandatavaid kogemusi.
5. Jälgimine ja hindamine
1. ESRNi sekretariaat:
abistab asjaomaseid asutusi, lihtsustades koordineeritud aruandlust asjaomaste vormide koostamise kaudu ja täpsustab vajadusel meetmete võtmise korda ja tähtaegu;
kontrollib nõuete järgimist asjaomaste asutuste poolt, sh abistab neid nende taotluste korral ja esitab nõuete järgimise aruandeid haldusnõukogule.
2. Haldusnõukogu hindab asjaomaste asutuste aruandeid võetud meetmete ja põhjenduste kohta ning otsustab asjakohastel juhtudel, kas käesolevat soovitust on järgitud ja asjaomaste asutuste põhjendused tegevusetuse kohta on piisavad.
LISA
Belgia
Süsteemse riski puhver kõikide sisereitingutel põhinevate jaenõuete suhtes, mis on tagatud Belgias asuva elamukinnisvaraga
I. Meetme kirjeldus
1. Kuni 31. märtsini 2024 kohaldatava Belgia meetmega, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 133, kehtestatakse 9 % suurune süsteemse riski puhvri määr kõikide sisereitingutel põhinevate füüsiliste isikute jaenõuete suhtes, mis on tagatud Belgias asuva elamukinnisvaraga (nii makseviivituses mitteolevad kui makseviivituses olevad nõuded).
2. Alates 1. aprillist 2024 kohaldatava Belgia meetmega, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 133, kehtestatakse 6 % suurune süsteemse riski puhvri määr kõikide sisereitingutel põhinevate füüsiliste isikute jaenõuete suhtes, mis on tagatud Belgias asuva elamukinnisvaraga (nii makseviivituses mitteolevad kui makseviivituses olevad nõuded).
II. Kõigipoolsus
3. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse Belgia meede kõigipoolselt üle võtta ning kohaldada seda kõikide sisereitingutel põhinevate füüsiliste isikute jaenõuete suhtes, mis on tagatud Belgias asuva elamukinnisvaraga (nii makseviivituses mitteolevad kui makseviivituses olevad nõuded). Teise võimalusena võib meetme kõigipoolselt üle võtta läbi järgmise COREP aruandlusvormi: Sisereitingutel põhinevate füüsiliste isikute jaenõuded, mis on tagatud , Belgias asuva elamukinnisvaraga (nii makseviivituses mitteolevad kui makseviivituses olevad nõuded).
4. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste kehtestamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt nelja kuu jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
III. Olulisuse piirmäär
5. Meetmele on lisatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine olulisuse piirmäär, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel asutustel kohaldada de minimis põhimõtet. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võib süsteemse riski puhvri nõudest vabastada, kui nende asjaomased sektoripõhised riskipositsioonid ei ületa 2 miljardit eurot. Seetõttu soovitatakse kõigipoolset ülevõtmist ainult krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise piirmäära ületamisel.
6. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse olulisuse ülempiiriks 2 miljardit eurot. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.
Saksamaa
2 % suurune süsteemse riski puhvri määr i) kõigi sisereitingutel põhinevate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud Saksamaal asuva elamukinnisvaraga, ja ii) kõigi standardmeetodil põhinevate riskipositsioonide suhtes, mis on täielikult tagatud Saksamaal asuva elamukinnisvaraga, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 125 lõikes 2
I. Meetme kirjeldus
1. Saksamaa meetmega, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 133, kehtestatakse 2 % suurune süsteemse riski puhvri määr füüsiliste ja juriidiliste isikute kõikidele riskipositsioonidele (st jae- ja mittejaepositsioonidele), mis on tagatud Saksamaal asuva elamukinnisvaraga. Meedet kohaldatakse i) Saksamaal tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit oma nende riskiga kaalutud varade arvutamiseks, mis on tagatud Saksamaal asuva elamukinnisvaraga, ja ii) Saksamaal tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad standardmeetodit oma nende riskiga kaalutud varade arvutamiseks, mis on täielikult ja täielikult tagatud Saksamaal asuva elamukinnisvaraga, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 125 lõikes 2.
II. Kõigipoolsus
2. Asjaomastel asutustel soovitatakse Saksamaa meede kõigipoolselt üle võtta, kohaldades seda riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes.
3. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste kehtestamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole.
4. Asjaomastel asutustel soovitatakse tagada, et kõigipoolselt üle võetud meedet kohaldatakse ja järgitakse alates 1. veebruarist 2023.
III. Olulisuse piirmäär
5. Meetmele on lisatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine olulisuse piirmäär, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel asutustel kohaldada de minimis põhimõtet. Krediidiasutused võib süsteemse riski puhvri nõudest vabastada, kui nende asjaomased sektoripõhised riskipositsioonid ei ületa 10 miljardit eurot. Seetõttu soovitatakse kõigipoolset ülevõtmist ainult krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise piirmäära ületamisel.
6. Asjaomased asutused peaksid jälgima riskipositsioonide olulisust. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse olulisuse ülempiiriks 10 miljardit eurot. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.
Leedu:
2 % suurune süsteemse riski puhvri määr kõikide Leedu Vabariigis elavate füüsiliste isikute elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete suhtes.
I. Meetme kirjeldus
1. Leedu meetmega, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 133, kehtestatakse 2 % suurune süsteemse riski puhvri määr kõikide Leedu füüsiliste isikute jaenõuete suhtes, mis on tagatud elamukinnisvaraga.
II. Kõigipoolsus
2. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse Leedu meede kõigipoolselt üle võtta ning kohaldada Leedus tegevusloa aluselt tegutsevate pankade filiaalide suhtes ja Leedu füüsiliste isikute otseste piiriüleste nõuete suhtes, mis on tagatud elamukinnisvaraga. Märkimisväärne osa kõikidest hüpoteeklaenude positsioonidest kuulub Leedus tegutsevatele välisfiliaalidele; seetõttu aitaks meetme kõigipoole ülevõtmine teiste liikmesriikide poolt edendada võrdseid tingimusi ning tagada, et kõik olulised turuosalised võtavad arvesse elamukinnisvaraga seotud riskide suurenemist Leedus, ning tugevdavad oma vastupanuvõimet.
3. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste kehtestamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt nelja kuu jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
III. Olulisuse piirmäär
4. Meetmele on lisatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine olulisuse piirmäär, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel asutustel kohaldada de minimis põhimõtet. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võib süsteemse riski puhvri nõudest vabastada, kui nende asjaomased sektoripõhised riskipositsioonid ei ületa 50 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 0,5 % Leedu krediidiasutuste sektori asjaomastest riskipositsioonidest. Seetõttu soovitatakse kõigipoolset ülevõtmist ainult krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise piirmäära ületamisel.
5. Piirmäära kohaldamise põhjendused:
Piirmäär aitab maandada õigusliku killustatuse ohtu, kuna sama olulisuse piirmäär kehtib ka Leedus tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes;
Olulisuse piirmäära kohaldamine aitab tagada võrdsed tingimused, kuna süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse sarnase suurusjärgu riskipositsioonidega krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes;
Piirmäär on oluline finantsstabiilsuse tagamiseks, kuna elamukinnisvaraga seotud riskid sõltuvad peamiselt eluasemeturu dünaamikast, mis osaliselt sõltub eluaseme ostmiseks väljastatud uute laenude mahust. Seetõttu tuleb meedet kohaldada turuosaliste suhtes, kes turul aktiivselt tegutsevad, kuigi nende hüpoteeklaenude portfellide maht ei ole nii suur, kui suurematel laenupakkujatel.
6. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 on 50 miljoni euro suurune olulisuse piirmäär soovitatav maksimaalne lävi. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.
Luksemburg:
Õiguslikult siduvad laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärad Luksemburgis asuva elamukinnisvaraga seotud uutele hüpoteeklaenudele, kusjuures erinevate laenusaajate kategooriate suhtes kohaldatakse erinevaid laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärasid:
100 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha;
90 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele ostjatele, s.t mitte esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha. Seda piirmäära rakendatakse proportsionaalselt portfelli allahindluse kaudu. Eelkõige võivad laenuandjad 15 % nendele laenusaajatele antud uute hüpoteeklaenude portfellist välja anda üle 90 % suuruse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga, kuid alla 100 % suuruse maksimaalse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga;
80 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele hüpoteeklaenudele (sealhulgas üürileandmise eesmärgil ostmise segment).
I. Meetme kirjeldus
1. Luksemburgi ametiasutused kehtestasid õiguslikult siduvad laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärad Luksemburgis asuva elamukinnisvaraga seotud uutele hüpoteeklaenudele. Vastavalt süsteemse riski komitee (Comité du Risque Systémique) ( 5 ) soovitusele on Banque centrale du Luxembourgiga kooskõlastatult tegutsev finantssektori järelevalvekomitee (Commission de Surveillance du Secteur Financier) ( 6 ) kehtestanud laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärad, mis erinevad kolme laenusaajate kategooria lõikes. Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärad on nende kolme kategooria puhul järgmised:
100 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha;
90 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele ostjatele, s.t mitte esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha. Seda piirmäära rakendatakse proportsionaalselt portfelli allahindluse kaudu. Eelkõige võivad laenuandjad 15 % nendele laenusaajatele antud uute hüpoteeklaenude portfellist välja anda üle 90 % suuruse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga, kuid alla 100 % suuruse maksimaalse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga;
80 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele hüpoteeklaenudele (sealhulgas üürileandmise eesmärgil ostmise segment).
2. Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on laenusaaja poolt elamukinnisvaraga tagatud kõikide laenude või laenuosade summa (laenu andmise ajal) ja kinnisvara väärtuse (samal ajal) suhe.
3. Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärasid kohaldatakse omandiõiguse liigist (nt täielik omandiõigus, kasutusvaldus, võõrandamisõigusega kasutusvaldus) sõltumatult.
4. Meedet kohaldatakse mis tahes eraõigusliku laenusaaja suhtes, kes võtab hüpoteeklaenu elamukinnisvara ostmiseks Luksemburgis mitteärilistel eesmärkidel. Meedet kohaldatakse ka juhul, kui laenusaaja kasutab tehingu lõpuleviimiseks õiguslikku struktuuri, nt kinnisvarasse investeerivat äriühingut, ning ühistaotluste puhul. Mõiste „elamukinnisvara“ hõlmab ehitusmaad, olenemata sellest, kas ehitustööd toimuvad vahetult pärast ostu või aastaid hiljem. Meedet kohaldatakse ka juhul, kui laenusaajale antakse laen pikaajalise rendilepinguga seotud kinnisvara ostmiseks. Kinnisvara võib olla omaniku kasutuses või ostetud üürileandmise eesmärgil.
II. Kõigipoolsus
5. Liikmesriikidel, kelle laenuandmisega tegelevatel krediidiasutustel, kindlustusseltsidel ja spetsialistidel (hüpoteeklaenuandjatel) on otsese piiriülese krediidi kaudu asjakohased olulised Luksemburgi krediidiriski positsioonid, soovitatakse Luksemburgi meede oma jurisdiktsioonis kõigipoolselt üle võtta. Kui nimetatud meede nende jurisdiktsioonis kõikide asjaomaste piiriüleste riskipositsioonide osas puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat meedet, millel on algatatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmega samaväärne mõju.
6. Liikmesriigid peaksid ESRNi teavitama Luksemburgi meetme kõigipoolsest ülevõtmisest või de minimis erandi kasutamisest kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 soovitusega D. Nimetatud teatis tuleks esitada hiljemalt ühe kuu jooksul alates kõigipoolsuse saavutamise meetme vastuvõtmist ESRNi veebilehel avaldatud vormil. ESRN avaldab teatised ESRNi veebilehel ning teavitab seeläbi avalikkust riikide kõigipoolsuse kohaldamise otsustest. See teavitus hõlmab kõigipoolsust kohaldava liikmesriigi tehtud erandeid ning võetud kohustust jälgida kõrvalehoidumisi ja vajaduse korral reageerida.
7. Liikmesriikidel soovitatakse meede kõigipoolselt üle võtta kolme kuu jooksul alates käesoleva soovituse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.
III. Olulisuse piirmäär
8. Meedet täiendavad kaks olulisuse piirmäära, et võimaldada kõigipoolsust kohaldavatel liikmesriikidel kohaldada de minimis põhimõtet: riigipõhine olulisuse piirmäär ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine olulisuse piirmäär. Luksemburgile antavate piiriüleste hüpoteeklaenude kogusumma riigipõhine olulisuse piirmäär on 350 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu 1 %-le riigisisese elamukinnisvaraturu kogumahust 2020. aasta detsembris. Luksemburgile antavate piiriüleste hüpoteeklaenude kogusumma krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine olulisuse piirmäär on 35 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu 0,1 %-le Luksemburgi elamukinnisvaraturu kogumahust 2020. aasta detsembris. Kõigipoolsust nõutakse vaid juhul, kui ületatakse nii riigi- kui ka krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine piirmäär.
Madalmaad:
Keskmise riskikaalu alampiir, mida kohaldavad krediidiasutused, kes kasutavad Madalmaades asuva elamukinnisvaraga tagatud füüsiliste isikute jaenõuete riskipositsioonide portfellide suhtes sisereitingute meetodit. Iga riskipositsiooni kirje osas, mis kuulub meetme kohaldamisalasse, määratakse 12 % suurune riskikaal laenu osale, mis ei ületa 55 % laenu tagamiseks kasutatava kinnisvara turuväärtusest; ülejäänud laenu osale määratakse 45 % suurune riskikaal. Portfelli keskmise riskikaalu alampiir on individuaalsete laenude riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal.
I. Meetme kirjeldus
1. Madalmaade meetmega, mida kohaldatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi, on kehtestatud keskmise riskikaalu alampiir sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste Madalmaades asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega tagatud füüsiliste isikute jaenõuete riskipositsioonide portfellidele. Meetme kohaldamisalast on välja jäetud riikliku hüpoteekide tagamise skeemiga hõlmatud laenud.
2. Keskmise riskikaalu alampiir arvutatakse järgmiselt:
Iga riskipositsiooni kirje osas, mis kuulub meetme kohaldamisalasse, määratakse 12 % suurune riskikaal laenu osale, mis ei ületa 55 % laenu tagamiseks kasutatava kinnisvara turuväärtusest; ülejäänud laenu osale määratakse 45 % suurune riskikaal. Arvutamisel kasutatav laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv määratakse kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 kohaldatavate sätete kohaselt.
Portfelli keskmise riskikaalu alampiir on individuaalsete laenude riskikaalude riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal, mis on arvutatud eespool selgitatud viisil. Keskmise riskikaalu alampiiri arvutamisel ei võeta arvesse individuaalseid, mille suhtes meedet ei kohaldata.
3. Meede ei asenda määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud ning sellest tulenevaid kehtivaid kapitalinõudeid. Pangad, kelle suhtes meedet kohaldatakse, peavad arvutama kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluva hüpoteeklaenude portfelli osa keskmise riskikaalu nii määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud tavapäraselt kohaldatavate nõuete kui ka meetmega ette nähtud meetodi alusel. Seejärel peavad nad kapitalinõuete arvutamisel kohaldama kahest keskmisest riskikaalust kõrgemat.
II. Kõigipoolsus
4. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse Madalmaade meede kõigipoolselt üle võtta ning kohaldada seda riigisiseselt tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kellel on Madalmaades asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded füüsiliste isikute vastu, kuna asjaomane pangandussektor võib oma filiaalide kaudu olla otseselt või kaudselt avatud Madalmaade eluasemeturu süsteemsele riskile.
5. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel kohaldada sama meedet, mida kohaldab meetme algatanud asutus Madalmaades, soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul.
6. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste kehtestamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt nelja kuu jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
III. Olulisuse piirmäär
7. Meetmele on lisatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine olulisuse piirmäär, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel asutustel kohaldada de minimis põhimõtet. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võib vabastada keskmise riskikaalu alampiirist, mida kohaldatakse Madalmaades asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega tagatud füüsiliste isikute jaenõuete portfelli suhtes, kui asjaomane määr ei ületa 5 miljardit eurot. Olulisuse piirmäära hulka ei arvestata riikliku hüpoteekide tagamise skeemiga hõlmatud laene.
8. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse olulisuse ülempiiriks 5 miljardit eurot. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.
Norra:
I. Meetmete kirjeldus
1. Finansdepartementet (Norra rahandusministeerium) kehtestas alates 31. detsembrist 2020 kolm makrotasandi usaldatavusjärelevalve meedet: i) süsteemse riski puhver Norras asuvate riskipositsioonide suhtes vastavalt Norra suhtes ja Norras 31. detsembril 2022 kohaldatava kapitalinõuete direktiivi artiklile 133; ii) riskikaalu alampiir Norras asuva elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonide suhtes vastavalt Norra suhtes ja Norras 31. detsembril 2022 kohaldatava kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv; ja iii) riskikaalu alampiir Norras asuva ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide suhtes vastavalt Norra suhtes ja Norras 31. detsembril 2022 kohaldatava kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv.
2. Süsteemse riski puhvri määraks on kehtestatud 4,5 % ja seda kohaldatakse kõikide Norras tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes. Krediidiasutuste puhul, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit, kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes 3 % suurust süsteemse riski puhvrit kuni 30. detsembrini 2023; seejärel kohaldatakse riigisiseste riskipositsioonide suhtes 4,5 % suurust süsteemse riski puhvrit.
3. Elamukinnisvara riskikaalu alampiiri meede on krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine Norra elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonide keskmise riskikaalu alampiir, mida kohaldatakse sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste suhtes. Kinnisvara riskikaalu alampiir on elamukinnisvaraportfelli riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal. Norra elamukinnisvaraga seotud riskipositsioone tuleks käsitada Norras asuva kinnisvaraga tagatud jaenõuetena.
4. Ärikinnisvara riskikaalu alampiiri meede on krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine Norra ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide keskmise riskikaalu alampiir, mida kohaldatakse sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste suhtes. Kinnisvara riskikaalu alampiir on ärikinnisvaraportfelli riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal. Norra ärikinnisvaraga seotud riskipositsioone tuleks käsitada Norras asuva kinnisvaraga tagatud nõuetena äriühingute vastu.
II. Kõigipoolsus
5a. Asjaomastel asutustel soovitatakse Norra meetmed, mida kohaldatakse Norra riskipositsioonide suhtes kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5, kõigipoolselt üle võtta. Asjaomastel asutustel soovitatakse süsteemse riski puhvri määr kõigipoolselt üle võtta 18 kuu jooksul pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2021/3 ( 7 ) avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Norra elamu- ja ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide riskikaalu alampiirid tuleks vastu võtta tavapärase kolmekuulise üleminekuperioodi jooksul pärast soovituse ESRN/2021/3 avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
5b. Kuna Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2023/1 ( 8 ) osutatud olulisuse künnise alandamine võib nõuda, et asjaomane asutus võtaks vastu uue riikliku kõigipoolse ülevõtmise meetme või muudaks kehtivaid riiklikke meetmeid, millega on kõigipoolselt üle võetud Norra süsteemse riski puhvri meede, kohaldatakse kõigipoolse ülevõtmise meetmete rakendamiseks standardset kolmekuulist üleminekuperioodi, mis järgneb soovituse ESRN/2023/1 avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.
6. Kui samad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed nende jurisdiktsioonis puuduvad, soovitatakse asjaomastel asutustel kooskõlas soovituse C punktiga 2 pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivaid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmetele võimalikult samaväärne mõju. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärsed meetmed elamu- ja ärikinnisvara riskipositsioonide keskmiste riskikaalu alampiiride kõigipoolsuse saavutamiseks üle võtta 12 kuu jooksul ning süsteemse riski puhvri määra kõigipoolsuse saavutamiseks 18 kuu jooksul pärast soovituse ESRN/2021/3 avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kui olulisuse piirmäära alandamiseks on vaja, et asjaomane asutus võtaks vastu käesolevas lõigus kirjeldatud uue riikliku kõigipoolse ülevõtmise meetme või muudaks kehtivaid riiklikke meetmeid, millega on kõigipoolselt üle võetud Norra süsteemse riski puhvri meede, kohaldatakse kõigipoolse ülevõtmise meetmete rakendamiseks standardset kolmekuulist üleminekuperioodi, mis järgneb soovituse ESRN/2023/1 avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.
[7. Punkt 7 jäeti välja soovitusega ESRN/2023/1]
III. Olulisuse piirmäär
8. Meetmetele on lisatud krediidiasutuse- või investeerimisühingu põhised Norra riskipositsioonide olulisuse piirmäärad, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel asutustel kohaldada de minimis põhimõtet järgmiselt:
süsteemse riski puhvri puhul kehtestatakse olulisuse piirmääraks 5 miljardit NOK, mis vastab ligikaudu 0,16 %-le Norras andmeid esitavate krediidiasutuste riskiga kaalutud riskipositsioonidest;
elamukinnisvara riskikaalu alampiiri olulisuse piirmäär on brutolaenuandmise maht 32,3 miljardit NOK, mis vastab ligikaudu 1 %-le Norra klientide elamukinnisvaraga tagatud brutolaenuandmise mahule;
ärikinnisvara riskikaalu alampiiri olulisuse piirmäär on brutolaenuandmise maht 7,6 miljardit NOK, mis vastab ligikaudu 1 %-le Norra klientide ärikinnisvaraga tagatud brutolaenuandmise mahule.
9. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad liikmesriikide asjaomased asutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kelle riskipositsioonid Norras on vähese tähtsusega. Riskipositsioonid on vähese tähtsusega, kui need jäävad alla punktis 8 sätestatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäärade kohaldamisel peaksid asjaomased asutused kontrollima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Norra meetmeid riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate, varem erandi saanud krediidiasutuste suhtes punktis 8 sätestatud olulisuse piirmäärade ületamise korral.
10. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 on punktis 8 sätestatud olulisuse piirmäärad soovitatav maksimaalne lävi. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäärade asemel soovitusest madalamaid piirmäärasid või kohaldada meetmeid kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.
11. Kui liikmesriikides ei ole tegevusloa alusel tegutsevaid krediidiasutusi, kelle riskipositsioonid Norras on olulised, võivad liikmesriikide asjaomased asutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunkti 1 kohaselt otsustada Norra meetmeid kõigipoolselt mitte üle võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Norra meetmete kõigipoolsuse soovitust, kui krediidiasutus ületab asjaomased olulisuse piirmäärad.
Rootsi
I. Meetmete kirjeldus
1. Rootsi meedet kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunki iv alusel Rootsis tegevusloa alusel tegutsevate, sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste suhtes, ning meede hõlmab krediidiasutusepõhist riskipositsioonidega kaalutud keskmise riskikaalu alampiiri 25 %, mida kohaldatakse Rootsis resideeruvate võlgnike kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli suhtes. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine on individuaalsete riskipositsioonide, mida arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 154, riskikaalude keskmine, mida kaalutakse vastava riskipositsiooni väärtuses.
2. Rootsi meedet kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv Rootsis tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutavad sisereitingute meetodit, ning see hõlmab krediidiasutusepõhist riskipositsioonidega kaalutud keskmise riskikaalu alampiiri 35 %, mida kohaldatakse teatud Rootsi ärikinnisvaraga tagatud äriühingute riskipositsioonide portfelli suhtes, ning krediidiasutusepõhist riskipositsioonidega kaalutud keskmise riskikaalu alampiiri 25 %, mida kohaldatakse teatud Rootsi elamukinnisvaraga tagatud äriühingute riskipositsioonide portfelli suhtes. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine on individuaalsete riskipositsioonide, mida arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 153, riskikaalude keskmine, mida kaalutakse vastava riskipositsiooni väärtuses. Meedet ei kohaldata nõuetele äriühingute suhtes, mis on tagatud järgmisega: (i) põllumajandusega seotud vara; (ii) omavalitsuste või riigi otsese omandis olev vara; (iii) vara, mida kasutatakse enam kui 50 % ulatuses omaenda äritegevuse elluviimiseks; ja (iv) mitme eluasemega kinnisvara, millel ei ole ärilist eesmärki (näiteks elanike omandis olevad korteriühistud, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine), või mis mahutavad vähem kui neli eluaset.
II. Kõigipoolsus
3. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse liikmesriikide asjaomastel asutustel võtta Rootsi meetmed kõigipoolselt üle ja kohaldada neid riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste Rootsis asuvate filiaalide suhtes, kes kasutavad regulatiivse kapitalinõude arvutamiseks sisereitingute meetodi. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse liikmesriikide asjaomastel asutustel võtta Rootsi meetmed kõigipoolselt üle ja kohaldada neid riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste Rootsis asuvate filiaalide suhtes, kes kasutavad regulatiivse kapitalinõude arvutamiseks sisereitingute meetodit ning kelle riskipositsioonid on seotud Rootsis resideeruvate võlgnike kinnisvaraga tagatud jaenõuetega ja/või Rootsi äri- või elamukinnisvaraga tagatud nõuetega äriühingute vastu. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel Rootsi rakendatud meetmetega samaväärsed meetmed vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ( 9 ).
4. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed nende jurisdiktsioonis puuduvad, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmetega samaväärne mõju. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärsed meetmed vastu võtta hiljemalt nelja kuu jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (9) .
III. Olulisuse piirmäär
5. Meetmetele on lisatud krediidiasutusepõhine olulisuse piirmäär 5 miljardit SEK iga punktides 1 ja 2 kirjeldatud meetme kohta, et võimaldada meetmeid kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet.
6. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad kõnealuste liikmesriikide asjaomased asutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kelle riskipositsioonid jäävad alla 5 miljardi SEK suurust olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel peaksid asjaomased asutused kontrollima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Rootsi meetmeid riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate, varem erandi saanud krediidiasutuste suhtes 5 miljardi SEK suuruse olulisuse piirmäära ületamise korral konkreetse meetme puhul.
7. Kui riigisisese tegevusloa alusel tegutseval krediidiasutusel, kes kasutab sisereitingute meetodit, ei ole Rootsis asuva filiaali ja/või otsese piiriülese tegevuse kaudu lõikes 1 kirjeldatud jaenõudeid, mille maht oleks suurem kui 5 miljardit SEK, võivad liikmesriikide asjaomased asutused vastavalt soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktile 1 otsustada meedet kõigipoolselt mitte üle võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased asutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima punktis 1 kirjeldatud Rootsi meetme kõigipoolsuse soovitust, kui riigisisese tegevusloa alusel tegutsev, sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus ületab 5 miljardi SEK piiri.
8. Kui riigisisese tegevusloa alusel tegutseval krediidiasutusel, kes kasutab sisereitingute meetodit, ei ole Rootsis asuva filiaali ja/või otsese piiriülese tegevuse kaudu lõikes 2 kirjeldatud nõudeid äriühingute vastu, mille maht oleks suurem kui 5 miljardit SEK, võivad liikmesriikide asjaomased asutused vastavalt soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktile 1 otsustada meedet kõigipoolselt mitte üle võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased asutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima punktis 2 kirjeldatud Rootsi meetme kõigipoolsuse soovitust, kui riigisisese tegevusloa alusel tegutsev, sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus ületab 5 miljardi SEK piiri.
9. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse olulisuse ülempiiriks 5 miljardit SEK. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.
Portugal
4 % suurune sektoripõhine süsteemse riski puhvri määr kõikide sisereitingutel põhinevate füüsiliste isikute jaenõuete suhtes, mis on tagatud Portugalis asuva elamukinnisvaraga.
I. Meetme kirjeldus
1. Portugali meetmega, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 133 ning kõrgeimal konsolideerimistasandil, aktiveeritakse uus 4 % suurune sektoripõhine süsteemse riski puhvri määr kõikide sisereitingutel põhinevate füüsiliste isikute jaenõuete suhtes, mis on tagatud Portugalis asuva elamukinnisvaraga (nii makseviivituses mitteolevad kui makseviivituses olevad nõuded).
2. Meetme eesmärk on suurendada vastupanuvõimet hüpoteeklaenude kuhjunud haavatavuste suhtes majandustsükli võimaliku languse ja/või elamukinnisvarahindade ootamatu olulise korrektsiooni korral.
II. Kõigipoolsus
3. Asjaomastel asutustel soovitatakse Portugali meede kõigipoolselt üle võtta ning kohaldada seda kõikide sisereitingutel põhinevate füüsiliste isikute jaenõuete suhtes, mis on tagatud Portugalis asuva elamukinnisvaraga (nii makseviivituses mitteolevad kui makseviivituses olevad nõuded). Teise võimalusena võib meetme kõigipoolselt üle võtta läbi järgmise COREP aruandlusvormi: Sisereitingutel põhinevad elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded Portugalis asuvate füüsiliste isikute suhtes (nii makseviivituses mitteolevad kui makseviivituses olevad nõuded).
4. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste kehtestamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole.
5. Banco de Portugali taotluse alusel soovitatakse asjaomastel asutustel Portugali meede kõigipoolselt üle võtta, kohaldades seda kõrgeimal konsolideerimistasemel.
6. Asjaomastel asutustel soovitatakse tagada, et kõigipoolselt üle võetud meedet kohaldatakse ja järgitakse alates 1. oktoobrist 2024.
III. Olulisuse piirmäär
7. Meetmele on lisatud krediidiasutuse- või investeerimisühingu põhine Portugali riskipositsioonide olulisuse piirmäär, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel asutustel kohaldada de minimis põhimõtet. Krediidiasutused võib süsteemse riski puhvri nõudest vabastada, kui nende asjaomased sektoripõhised riskipositsioonid ei ületa 1 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 1 %-le Portugali eluasemelaenude mahust.
8. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse olulisuse ülempiiriks 1 miljardit eurot. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata. Olulisuse piirmäära kehtestamisel peaksid asjaomased asutused arvesse võtma konkreetse finantsteenuste osutaja riskipositsioone Portugalis tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski suhtes ja hindama, kas seda saab pidada väheoluliseks.
9. Kui liikmesriikides ei ole tegevusloa alusel tegutsevaid krediidiasutusi, kelle riskipositsioonid Portugalis on olulised, võivad liikmesriikide asjaomased asutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunkti 1 kohaselt otsustada Portugali meetmeid kõigipoolselt mitte üle võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Portugali meetmete kõigipoolsuse soovitust, kui krediidiasutus ületab asjaomased olulisuse piirmäärad.
Taani
7 % suurune sektoripõhine süsteemse riski puhvri määr kõikide Taanis asuvate riskipositsioonide suhtes, mis on seotud mittefinantsettevõtetega, mille tegevusala on kinnisvaraalane tegevus ja hoonestusprojektide arendus määruses (EÜ) nr 1893/2006 sätestatud liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori tähenduses.
I. Meetme kirjeldus
1. 7 % suurust sektoripõhist süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riigisiseste krediidiasutuste suhtes.
2. Seda kohaldatakse kõikide Taanis asuvate riskipositsioonide suhtes, mis on seotud mittefinantsettevõtetega, mille tegevusala on kinnisvaraalane tegevus, välja arvatud sotsiaalelamuühistud ja elamuühistud, ning hoonestusprojektide arendus. Võlgniku asjaomane tegevusala on täpsustatud viitega liidu majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006 ( 10 ).
Meedet kohaldatakse individuaalselt ja konsolideeritult.
II. Kõigipoolsus
3. Asjaomastel asutustel soovitatakse Taani meede kõigipoolselt üle võtta, kohaldades seda kõikide Taanis asuvate riskipositsioonide suhtes, mis on seotud mittefinantsettevõtetega, mille konkreetne tegevusala on määratletud järgmiselt: „Kinnisvaraalane tegevus“ vastavalt NACE ( 11 ) koodile „L“, välja arvatud sotsiaalelamuühistud ja elamuühistud, ning „Hoonestusprojektide arendus“ (41.1) vastavalt NACE koodile „F“.
4. Taani tööstus-, äri- ja rahandusministeeriumi taotluse alusel soovitatakse asjaomastel asutustel Taani meede kõigipoolselt üle võtta, kohaldades seda individuaalselt ja konsolideeritult.
5. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolseks ülevõtmiseks soovitatud meetmega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste kehtestamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole.
6. Asjaomastel asutustel soovitatakse tagada, et kõigipoolselt üle võetud meedet kohaldatakse ja järgitakse alates 30. juunist 2024.
III. Olulisuse piirmäär
7. Meetmele on lisatud krediidiasutuse- või investeerimisühingu põhine Taani riskipositsioonide olulisuse piirmäär, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel asutustel kohaldada de minimis põhimõtet. Krediidiasutused võib süsteemse riski puhvri nõudest vabastada, kui nende asjaomased sektoripõhised riskipositsioonid ei ületa 200 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu 0,3 %-le Taani kinnisvaraettevõtjate seotud koguriskipositsioonidest.
8. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 on 200 miljoni euro suurune olulisuse piirmäär soovitatav maksimaalne lävi. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased asutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata. Olulisuse piirmäära kehtestamisel peaksid asjaomased asutused arvesse võtma konkreetse finantsteenuste osutaja riskipositsioone Taanis tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski suhtes ja hindama, kas seda saab pidada väheoluliseks.
9. Kui liikmesriikides ei ole tegevusloa alusel tegutsevaid krediidiasutusi, kelle riskipositsioonid Taanis on olulised, võivad liikmesriikide asjaomased asutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunkti 1 kohaselt otsustada Taani meetmeid kõigipoolselt mitte üle võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Taani meetmete kõigipoolsuse soovitust, kui krediidiasutus ületab asjaomased olulisuse piirmäärad.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
( 2 ) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 4 ) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 22. detsembri 2011. aasta soovitus riigi ametiasutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalve pädevuse kohta (ESRN/2011/3) (ELT C 41, 14.2.2012, lk 1).
( 5 ) Recommandation du comité du risque systémique du 9 novembre 2020 relative aux crédits portant sur des biens immobiliers à usage résidentiel situés sur le territoire du Luxembourg (CRS/2020/005)
( 6 ) CSSF Régulation N.20-08 du 3 décembre 2020 fixant des conditions pour l’octroi de crédits relatifs à des biens immobiliers à usage résidentiel situés sur le territoire du Luxembourg
( 7 ) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2021/3, 30. aprill 2021, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 222, 11.6.2021, lk 1).
( 8 ) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2023/1, 6. märts 2023. a., millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 158, 4.5.2023, lk 1).
( 9 ) Vt soovitus ESRB/2019/1 31. detsembril 2018 aktiveeritud makrotasandi usaldatavusmeetme kohta.
( 10 ) Konkreetsed sektoripõhiste riskipositsioonide alamkategooriad, mille suhtes sektoripõhist süsteemse riski puhvrit kohaldatakse, määratakse kindlaks lähtudes EBA suunistest nõuetekohaste sektori riskipositsiooni alamkategooriate kohta, millele pädevad või määratud asutused võivad rakendada süsteemse riski puhvrit direktiivi 2013/36/EL artikli 133 lõike 5 punkti f kohaselt, mis on avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu
( 11 ) NACE Rev.2, Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, määrus (EÜ) nr 1893/2006.