02014A0830(02) — ET — 18.10.2019 — 005.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

▼C1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline

ASSOTSIEERIMISLEPING

▼B

(ELT L 261 30.8.2014, lk 4)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2016, 10. november 2016,

  L 335

133

9.12.2016

►M2

ELi JA GRUUSIA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARVALDKONNA ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2017, 7. märts 2017,

  L 98

22

11.4.2017

►M3

GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2018, 14. märts 2018,

  L 100

1

19.4.2018

►M4

ELi-GRUUSIA TOLLI ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2018, 20. märts 2018,

  L 140

107

6.6.2018

►M5

KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ELI-GRUUSIA ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS nr 1/2019, 18. oktoober 2019,

  L 296

30

15.11.2019

►M6

OTSUS nr 2/2019 KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ELI-GRUUSIA ASSOTSIEERIMISKOMITEE NIMEL, 18. oktoober 2019,

  L 296

33

15.11.2019


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 297, 15.10.2014, lk  42  (2014/830)

►C2

Parandus, ELT L 080, 25.3.2015, lk  128  (2014/830)




▼B

▼C1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline

ASSOTSIEERIMISLEPING

▼B



PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,

ühelt poolt ning

GRUUSIA,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika suuna – idapartnerluse – raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid ulatuslikult ja uuenduslikult edasi arendada, tugevdada ja laiendada;

TUNNUSTADES Gruusia Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;

TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb – demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;

TUNNISTADES, et Gruusia on Ida-Euroopa riik, kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja järgida;

TUNNISTADES, et Gruusial on ajaloolised sidemed ja ühised väärtused liikmesriikidega;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Gruusia suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS veelgi süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist vastavalt lepinguosalist ühistele väärtustele;

MÕISTES, et sisereformid demokraatia ja turumajanduse süvendamiseks aitavad Gruusial osaleda ELi poliitikas, programmides ja asutuste töös. Reformiprotsess ja konfliktile püsiva lahenduse leidmine on vastastikku tugevdavad ning soodustavad usalduse tekkimist konflikti käigus lõhestatud kogukondade vahel;

SOOVIDES käesoleva lepingu tulemuslikuks rakendamiseks aidata kaasa Gruusia poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, nagu kodanikuühiskonna areng, hea valitsemistava, muu hulgas maksunduse valdkonnas, kaubanduse integreerimine ja majanduskoostöö tihendamine, institutsioonide arendamine, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimine ning korruptsioonivastane võitlus, vaesuse vähendamine ning vabadus, turvalisus ja õigus, ning märkides ELi valmidust toetada asjaomaseid reforme Gruusias;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi, Istanbuli ja Viini 1991. ja 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS veel kord kinnitada rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd desarmeerimise valdkonnas;

TUNNISTADES lisaväärtust, mis tuleneb Gruusia aktiivsest osalemisest erinevates piirkondlikes koostöövormides;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP), sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);

TÄIELIKULT AUSTADES rahvusvahelises õiguses, ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Helsingi kohtumise lõppaktis ning ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastes resolutsioonides sätestatud sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtteid;

TUNNISTADES seda, kui oluline on Gruusia pühendumine leppimisele ning Gruusia jõupingutused konflikti rahumeelse ja püsiva lahendamise teel oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks ning täieliku ja tegeliku kontrolli saavutamiseks Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna üle kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, ning seda, kui oluline on ELi pühendumine konfliktile rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmise toetamisele;

TUNNISTADES sellega seoses, et väga oluline on rakendada 12. augusti 2008. aasta kuuepunktiline leping ja selle rakendusmeetmed, tagada märkimisväärne rahvusvaheline kohalolek kohapeal rahu ja julgeoleku tagamiseks, teostada teineteist toetavat mittetunnustamis- ja kaasamispoliitikat ning toetada Genfi rahvusvahelist arutelu ja riigisiseste põgenike ja pagulaste tagasipöördumist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

VÕTTES EESMÄRGIKS Gruusia ELiga poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integreerumisega tuua kasu kõigile Gruusia kodanikele, sealhulgas konflikti tulemusel jagatud piirkondadele;

VÕTTES EESMÄRGIKS võidelda organiseeritud kuritegevuse ja salakaubanduse vastu ning veelgi süvendada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS ELi ja Gruusia liikuvuspartnerlust silmas pidades süvendada dialoogi ja koostööd liikuvuse, rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, pöörates igakülgse lähenemisviisi raames tähelepanu seaduslikule rändele, sealhulgas korduvrändele, ning koostööle, mida tehakse võitluses ebaseadusliku rände ja inimeste salaja üle piiri toimetamise vastu ning tagasivõtulepingu tõhusaks rakendamiseks;

TUNNISTADES, et kui aeg selleks on küps, on oluline anda Gruusia kodanikele viisavaba reisimise võimalus, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded ning rakendunud on viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Gruusias muu hulgas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS saavutada majanduslik integreerumine muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), sealhulgas õigusnormide ühtlustamise teel;

USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid, kaitsta keskkonda ja leevendada kliimamuutusi, lakkamatult parandada keskkonna juhtimist ja pidada silmas keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd ja rakendades rahvusvahelisi lepinguid;

VÕTTES EESMÄRGIKS parandada energiavarustuse kindlust ning muu hulgas arendada lõunapoolset gaasikoridori, muu hulgas edendades projekte, millega arendatakse Gruusia taristut, sealhulgas Gruusiat läbiva transiidi taristut, süvendades turuintegratsiooni ja õigusnormide järkjärgulist ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega ning edendades energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;

TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;

SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu olulisi tegureid;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia, ettevõtluse, noorsoo, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada mõlemapoolset piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;

TUNNISTADES Gruusia kohustust kooskõlas käesoleva lepinguga järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tulemuslikult rakendada;

TUNNISTADES Gruusia kohustust töötada välja institutsiooniline ja haldustaristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;

VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid;

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Gruusiale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes). Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas kõnealuse protokolli artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Gruusiale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kõnealustele aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaselt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

Eesmärgid

1.  Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel.

2.  Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a) 

edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Gruusia osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;

b) 

tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c) 

aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Gruusias;

d) 

ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti põhimõtete kohaselt edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e) 

teha koostööd konfliktide rahumeelseks lahendamiseks;

f) 

süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

g) 

toetada Gruusia püüdlusi arendada oma majandust rahvusvahelise koostöö kaudu, sealhulgas tema õigusaktide ühtlustamise teel ELi õigusaktidega;

h) 

vastavalt käesolevale lepingule integreerida Gruusia järk-järgult ELi siseturuga, eelkõige luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest WTOs;

i) 

luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.



I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

1.  Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

2.  Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.

3.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames. Eelkõige lepivad nad kokku edendada territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimist.

4.  Lepinguosalised kohustuvad edendama õigusriiki, head valitsemistava, võitlust korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutlikku arengut ja tegelikku mitmepoolsust ning võitlust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu. See kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.



II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.  Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning võimaldab suhete ambitsioonikat ja innovatiivset tugevdamist.

2.  Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a) 

süvendada poliitilist assotsiatsiooni ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas;

b) 

edendada ÜRO põhikirjas ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis sätestatud territoriaalse terviklikkuse, rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtteid;

c) 

edendada konfliktide rahumeelset lahendamist;

d) 

edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

e) 

tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;

f) 

süvendada koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise, sealhulgas massihävitusrelvade väljatöötamisega seotud olnud teadlastele alternatiivsete töökohtade loomise valdkonnas;

g) 

edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

h) 

parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse ja vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

i) 

arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas

j) 

veelgi edendada koostööd erinevates piirkondlikes koostöövormides;

k) 

võimaldada kõigil Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piires elavatel Gruusia kodanikel saada kasu ELi ja Gruusia poliitilisest assotsiatsioonist, sealhulgas lähenemisest julgeolekupoliitika valdkonnas.

Artikkel 4

Siseriiklikud reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades: demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine; inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine; kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus; avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine; tulemusliku korruptsioonivastase võitluse jätkamine, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise koostöö tõhustamist korruptsioonivastase võitluse alal, ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.

Artikkel 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.  Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes. Lepinguosalised rõhutavad ka oma täielikku toetust põhimõttele, et relvajõudude paigutamiseks riigi territooriumile on vaja vastuvõtva riigi nõusolekut. Lepinguosalised on ühel meelel, et välisriigi relvajõudude paigutamiseks nende territooriumile on vaja vastuvõtva riigi selgesõnalist nõusolekut kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 6

Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust tervikuna muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et karistamatuse vältimiseks tuleks võtta meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2.  Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust jätkata oma koostööd Rahvusvahelist Kriminaalkohtuga, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.

Artikkel 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Gruusia võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda ELi-poolne kutse.

Artikkel 8

Piirkondlik stabiilsus

1.  Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eri raamistikes tehtava piirkondliku koostöö edendamiseks, eelkõige lahendamata piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2.  Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides. Lepinguosalised kasutavad ka täielikult ära mitmepoolse idapartnerluse raamistiku, mille raames on võimalik teha koostööd, pidada avatud ja vaba dialoogi ning edendada partnerriikide suhteid.

Artikkel 9

Konfliktide rahumeelne lahendamine

1.  Lepinguosalised rõhutavad veel kord, et seavad eesmärgiks konfliktide rahumeelse lahendamise, austades täiel määral Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele ja lepitamisele. Kuni konfliktile püsiva lahenduse leidmiseni ning sõltumata konfliktiga seotud küsimuste lahendamise kehtestatud vormist, on konflikti rahumeelse lahendamise küsimus üks lepinguosaliste vahelise poliitilise dialoogi ning lepinguosaliste ja huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise dialoogi kesksetest teemadest.

2.  Lepinguosalised tunnistavad, et väga oluline on Gruusia pühendumine lepituse otsimisele ning tema tegevus oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks konfliktile rahumeelse ja kestva lahenduse otsimise teel; 12. augusti 2008. aasta kuuepunktilise lepingu ja selle rakendusmeetmete täielik rakendamine; teineteist toetava mittetunnustamise ja kaasamise poliitika teostamine; Genfi rahvusvahelise arutelu ning riigisiseste põgenike isikute ja pagulaste ohutu ja väärika alalisse elukohta tagasipöördumise toetamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; ning rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas vajaduse korral ELi sisuline kaasamine.

3.  Lepinguosalised koordineerivad oma tegevust Gruusia konflikti rahumeelsel lahendamisel, sealhulgas humanitaarküsimustes, omavahel ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4.  Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 10

Massihävitusrelvad

1.  Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.  Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa:

a) 

astudes samme kõikidele muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks, ning

b) 

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.

Artikkel 11

Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.  Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raames, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3.  Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4.  Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad.

5.  Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.

Artikkel 12

Võitlus terrorismiga

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd terrorismi mis tahes avaldumisvormide ja ilmingute ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et terrorismivastane võitlus peab toimuma täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja põhimõtete ning terrorismivastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste dokumentidega.

3.  Lepinguosalised rõhutavad, et kõik maailma riigid peaksid ratifitseerima ja täielikult rakendama kõik terrorismivastase võitlusega seotud ÜRO konventsioonid ja protokollid. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse tervikliku konventsiooni eelnõu küsimustes ning teevad koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Euroopa Nõukogu konventsioonide rakendamisel. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.



III JAOTIS

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Artikkel 13

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

1.  Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edasisele edendamisele.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.

3.  Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 14

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt käesoleva lepingu I lisas osutatud ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele õigusaktidele ja standarditele.

Artikkel 15

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, seavad sisse igakülgse dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände vastase võitluse, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.

2.  Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a) 

rände algpõhjused ja tagajärjed;

b) 

siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, sealhulgas 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;

c) 

riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;

d) 

tõhusa ja ennetava poliitika edasiarendamine ebaseadusliku rände, rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e) 

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Gruusia Siseministeeriumi vahelise operatiivkoostöö alustamist käsitleva 4. detsembri 2008. aasta kokkuleppe rakendamine;

f) 

piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitus, parimad tavad ja muud operatiivmeetmed.

3.  Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.

Artikkel 16

Isikute liikumine, sealhulgas isikute tagasivõtmine

1.  Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a) 

Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011, ning

b) 

Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011,

2.  Lepinguosalised jätkavad kodanike liikuvuse edendamist ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi – viisavabaduse – poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise kaheetapilises tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.

Artikkel 17

Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.  Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja eelkõige rahvusvahelise ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Siia kuuluvad:

a) 

inimeste, kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

b) 

kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c) 

ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;

d) 

rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide vahendite omastamine;

e) 

võitlus aktiivse ja passiivse korruptsiooniga avalikus ja erasektoris;

f) 

dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

g) 

küberkuritegevus.

2.  Lepinguosalised tõhustavad ja arendavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Gruusia ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonis ja selle kolmes protokollis ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis.

Artikkel 18

Ebaseaduslikud uimastid

1.  Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamise ja uimastivastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi narkostrateegiast (2013–2020) ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 19

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja muude valdkondade süsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2.  Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja nendega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.

Artikkel 20

Koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1.  Täielikus kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 12 sätestatud terrorismivastase võitluse aluspõhimõtetega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et terrorismivastane võitlus on eelkõige õiguskaitse ja kohtuvaldkonna ülesanne, ning lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, ning eelkõige:

a) 

tagavad terroriaktide käsitamise kuriteona vastavalt määratlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuses 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta;

b) 

vahetavad teavet terrorirühmituste, terroristide ja nende toetusvõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning eelkõige isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate õigusaktidega;

c) 

vahetavad asjakohaste õigusaktide alusel kogemusi terrorismi ennetamise ja tõkestamise, selleks kasutatavate vahendite ja meetodite ning nende tehniliste aspektide, samuti koolituse kohta;

d) 

vahetavad teavet radikaliseerumise ja värbamise tõkestamise ja kõrvaldamise parimate tavade ning taastamise edendamise küsimustes;

e) 

vahetavad seisukohti ja kogemusi terrorismis kahtlustatavate isikute piiriülese liikumise ja reisimise ning terrorismiohu kohta;

f) 

vahetavad parimaid tavasid terrorismivastases võitluses, eelkõige kriminaalmenetluse käigus inimõiguste kaitsmise kohta;

g) 

võtavad meetmeid keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaterrorismi ohu vastu ning kohustuvad võtma meetmeid, et vältida keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumamaterjalide terroristlikel eesmärkidel omandamist, üleandmist ja kasutamist ning ebaseaduslikke tegusid kõrge riskiastmega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarajatiste suhtes.

2.  Koostöö toimub lepinguosalistevaheliste konsultatsioonide alusel ning lähtub ÜRO ja Euroopa Nõukogu asjakohaste organite asjakohastest analüüsidest.

Artikkel 21

Õiguskoostöö

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2.  Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised süvendada koostööd mitmepoolsete lepingutega ettenähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.



IV JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED



1. PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs



1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 22

Eesmärk

Lepinguosalised loovad alates käesoleva lepingu jõustumisest vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga.

Artikkel 23

Kohaldamisala ja ulatus

1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse ( 1 ) suhtes.

2.  Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu I protokollis kehtestatud päritolureeglitele.



2. Jagu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 24

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

a) 

tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 31;

b) 

tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”,

c) 

muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 30.

Artikkel 25

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse iga lepinguosalise vastavas tariifinomenklatuuris kooskõlas 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonil põhineva 2012. aasta harmoneeritud süsteemi ja selle hilisemate muudatustega.

Artikkel 26

Imporditollimaksude tühistamine

1.  Lepinguosalised kaotavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaupadelt, võetavad tollimaksud alates käesoleva lepingu jõustumisest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.

2.  Käesoleva lepingu lisas II-A loetletud tooteid võib liitu importida tollimaksuvabalt kõnealuses lisas sätestatud tariifikvootide piires. Tariifikvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.

3.  Liitu imporditud käesoleva lepingu II-B lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse küll tollimaksu, kuid tooted vabastatakse selle väärtuselisest komponendist.

4.  Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 27 sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi.

5.  Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised emma-kumma lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollitariifide liberaliseerimist. Käesoleva lõike kohase otsuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 27

Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism

1.  Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu II-C lisas on esitatud Gruusiast liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.

2.  Kui ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Gruusiale teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teatise kättesaamisest ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, esitab Gruusia liidule mõjuva põhjenduse selle kohta, et Gruusia suudab toota liitu eksporditavaid tooteid rohkem kui märgitud nimetatud lisas. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu II-C lisas märgitud mahust ja kui Gruusia ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.

3.  Liit teatab Gruusiale lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.

4.  Liit lõpetab ajutise peatamise enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Gruusia esitab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kindlad ja piisavad tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu II-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Gruusias muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.

5.  Liidu ja Gruusia kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Gruusia taotluse korral muuta käesoleva lepingu II-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Gruusias.

Artikkel 28

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele ega suurendada käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid tollimakse. See ei takista kumbagi lepinguosalist tollimaksu säilitamast või suurendamast, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.

Artikkel 29

Eksporditollimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 30 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.

Artikkel 30

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 26 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.



3. Jagu

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 31

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 32

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.



4. Jagu

Kaupadega seotud erisätted

Artikkel 33

Ülderandid

Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.



5. Jagu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 34

Soodustuste ajutine tühistamine

1.  Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt olulised käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud tariifse sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma kohustusi võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.  Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta kooskõlas käesoleva artikliga ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.  Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:

a) 

asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b) 

korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c) 

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel kontrollkäikude korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

4.  Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5.  Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) 

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kõnealuses komitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b) 

kui lepinguosalised on alustanud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;

c) 

käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui lõpeb selle kohaldamise tinginud olukord.

6.  Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma sisekorrale.

Artikkel 35

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu I protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 36

Lepingud teiste riikidega

1.  Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2.  Lepinguosalised konsulteerivad ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Gruusia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.



2. PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed



1. Jagu

Üleilmsed kaitsemeetmed

Artikkel 37

Üldsätted

1.  Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.

2.  Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.  Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 38

Läbipaistvus

1.  Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2.  Olenemata käesoleva lepingu artiklist 37 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

3.  Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

Artikkel 39

Meetmete kohaldamine

1.  Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2.  Kui lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks.



2. Jagu

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

Artikkel 40

Üldsätted

1.  Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.  Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.  Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 41

Läbipaistvus

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2.  Lepinguosalised tagavad, et kõik olulised asjaolud ja kaalutlused, mis on meetmete kohaldamise otsuse aluseks, avaldatakse täielikult ja arusaadaval kujul kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3.  Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 42

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 43

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.



3. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

Artikkel 44

Kohaldamisala ja mõisted

1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2.  Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille ametiasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3.  Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 45

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 46

Tehniline koostöö

1.  Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2.  Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a) 

õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b) 

kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;

c) 

Gruusia standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine;

d) 

toetus Gruusia osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e) 

tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning

f) 

vajaduse korral ühist huvi pakkuvate küsimuste suhtes seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).

Artikkel 47

Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine

1.  Pidades silmas eri valdkondade õigusaktide ühtlustamise prioriteete, võtab Gruusia vajalikud meetmed, et ühtlustada oma tehnilised normid ning standardid, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus, mille soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-B lisas. Ühtlustatavate meetmete loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-A lisas, mida võib muuta käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusega.

2.  Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Gruusia:

a) 

ühtlustab järk-järgult ja oma prioriteetide kohaselt oma õigusaktid liidu õigustikuga ning

b) 

loob ja säilitab haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.

3.  Gruusia ei muuda oma prioriteetsete ühtlustamisvaldkondade horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusaktid järk-järgult ühtlustada asjakohase liidu õigustikuga ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.

4.  Gruusia tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad kõnealuste organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

5.  Oma standardisüsteemi integreerimiseks tagab Gruusia võimalust mööda, et tema standardiseerimisasutus:

a) 

võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende standardite vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Gruusia õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;

b) 

samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tunnistab kehtetuks kokkusobimatud riiklikud standardid;

c) 

järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.

Artikkel 48

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut sektorit, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Gruusia valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on täielikult ühtlustatud liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.

Artikkel 49

Märgistamine ja etikettimine

1.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 47 ja 48 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja õiguspärase eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2.  Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a) 

nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik kõnealuses valdkonnas liidu õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks,

b) 

lepinguosaline võib kehtestada etikettimise ja märgistuse vormi, kuid ei nõua etikettide heakskiitmist, registreerimist ega sertimist; ning

c) 

lepinguosalistel on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.



4. PEATÜKK

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 50

Eesmärk

1.  Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust põhikaupadega, mis on hõlmatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmetega:

a) 

tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;

b) 

ühtlustades Gruusia regulatiivsüsteemi liidu omale;

c) 

tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d) 

rajades käesoleva lepingu IV lisas esitatud ja lepinguosalise võetavate meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;

e) 

jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

f) 

luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g) 

täiustades käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.

2.  Käesoleva peatüki eesmärk on ka tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.

Artikkel 51

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

Artikkel 52

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes. Selline kohaldamisala ei piira käesoleva lepingu artiklis 55 sätestatud ühtlustamise ulatust.

Artikkel 53

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;

2) 

„loomad” – loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3) 

„loomsed saadused” – loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;

4) 

„loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks” – käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osa punktis II loetletud terved loomakered ja loomade kehaosad, loomse päritoluga tooted ja muud loomsed tooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks;

5) 

„taimed” – elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned ja iduplasma. Taimede elusosad on:

a) 

puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,

b) 

köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,

c) 

varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

d) 

lõikelilled,

e) 

oksad lehtede või okastega,

f) 

langetatud puud lehtede või okastega,

g) 

taimede koekultuurid,

h) 

lehed, lehestik,

i) 

elus õietolm ja

j) 

pungad, pistikud, pookoksad;

6) 

„taimsed saadused” – taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu IV-A lisa 3. osas sätestatud taimed;

7) 

„seemned” – seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8) 

„kahjurid” – mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik (kahjulikud organismid);

9) 

„kaitstud alad” – alad nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkti h või seda asendava sätte tähenduses;

10) 

„loomahaigus” – kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11) 

„vesiviljelusorganismi haigus” – kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE veeloomade tervishoiueeskirjades;

12) 

„loomade nakkus” – olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;

13) 

„loomade heaolu standardid” – loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14) 

„sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A punktis 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15) 

„piirkond” – loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;

16) 

„kahjurivaba ala” – ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;

17) 

„piirkondadeks jaotamine” – piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;

18) 

„loomade või loomsete saaduste saadetis” – sama tüüpi loomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

19) 

„taimede või taimsete saaduste saadetis” – ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

20) 

„partii” – ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21) 

„samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”) – olukord, kus eksportiva lepinguosalise rakendatavad meetmed, mis on loetletud käesoleva lepingu IV lisas, saavutavad objektiivselt importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnustatud asjakohase kaitsetaseme või vastuvõetavaks tunnistatud riskitaseme, olenemata sellest, kas need erinevad nimetatud lisas loetletud meetmetest, mida rakendab importiv lepinguosaline;

22) 

„sektor” – lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23) 

„allsektor” – sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24) 

„põhikaubad” – tooted ja muud esemed, millele on osutatud punktides 2–7;

25) 

„impordi eriluba” – importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki kohaldamisalas;

26) 

„tööpäevad” – nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27) 

„ülevaatus” – sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28) 

„taimetervise kontroll” – taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29) 

„kontrollimine” – teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.

Artikkel 54

Pädevad asutused

Käesoleva lepingu artiklis 65 „Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee” osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.

Artikkel 55

Järkjärguline ühtlustamine

1.  Gruusia ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar-, loomade heaolu valdkonna ning muud käesoleva lepingu IV lisas loetletud õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XI lisas sätestatud põhimõtetele ja korrale.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3.  Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XI lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.

4.  Gruusia esitab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist IV lisas loetletud ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele, millega kauplemist tahetakse õigusaktide ühtlustamise teel soodustada. Nimetatud ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.

Artikkel 56

Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

Loomahaiguste ja -nakkuste ning kahjuristaatuse tunnustamine

1.  Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:

a) 

seoses käesoleva lepingu VI-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu VI lisas sätestatud korras;

b) 

kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus V-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist VI lisa C osas sätestatud korras. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel, lisades oma taotlusele selgitavad märkused;

c) 

lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust V-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning

d) 

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.

2.  Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a) 

lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil staatust seoses käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu VI-B lisale, ning

b) 

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel.

Piirkondadeks jaotamise/tsoneerimise tunnustamine ning kahjurivabad ja kaitstud alad

3.  Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu V-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu VI lisa A ja B osale.

5.  Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 58 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62.

6.  Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt FAO ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7.  Pärast lõigete 4–6 kohaste menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

Bioturvarühmitamine

8.  Lepinguosalised võivad pidada täiendavat arutelu bioturvarühmitamise küsimustes.

Artikkel 57

Samaväärsuse tunnustamine

1.  Samaväärsust võib tunnustada:

a) 

üksikmeetme;

b) 

meetmete rühma või

c) 

sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2.  Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.

3.  Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4.  Kui tänu käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksikmeetmeid, meetmete rühmi või süsteeme, teatab Gruusia sellest kohe liidule. Seda käsitatakse alusena, millest lähtudes võib Gruusia taotleda asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi alustamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5.  Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.

6.  Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7.  Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

a) 

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

b) 

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele viivitamata mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.

8.  Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Eksportiv lepinguosaline esitab importivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud käesoleva artikliga hõlmatud määratlusteks ja otsusteks. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.  Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 65 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.

Samaväärsuse tunnustamise staatus loetletakse käesoleva lepingu XII lisas.

Artikkel 58

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2.  Käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 57 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.

3.  Sellega seoses teavitab liit Gruusiat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Gruusia saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.

Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka kontaktpunktides toimunud muudatustest.

Artikkel 59

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1.  Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a) 

meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 56;

b) 

käesoleva lepingu V-A lisas loetletud loomahaiguste ja V-B lisas loetletud kantud kahjurite esinemine ja areng;

c) 

epidemioloogilise tähtsusega leiud või nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu V-A ja V-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d) 

täiendavad meetmed, mida lepinguosaline on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2.  Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõikes 1 osutatud kontaktpunktidele.

Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-posti teel edastatud teadet.

3.  Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda kõnealuse lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4.  Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5.  Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõiget 3.

6.  Hiljem, kui Gruusia on rakendanud vajalikud veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktid ja loonud tingimused nende ladusaks toimimiseks kohapeal, võetakse kasutusele kõnealustes valdkondades eriolukordades kohaldatav kiire ja varajase vastastikuse hoiatamise mehhanism.

Artikkel 60

Kaubandustingimused

1.  Imporditingimused enne samaväärsuse tunnustamist

a) 

Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad käesoleva lepingu IV-A lisaga ning IV-C lisa punktidega 2 ja 3 hõlmatud põhikaupade impordi suhtes tingimused, enne kui nad samaväärsust tunnustavad. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 56 võetud otsuste rakendamist, on importiva lepinguosalise imporditingimused kohaldatavad eksportiva lepinguosalise kogu territooriumile. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele IV-A ja IV-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

b) 
i) 

Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras.

ii) 

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel.

iii) 

Kui importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2.  Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

a) 

90 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 10 nimetatud samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu IV-A lisas ning IV-C lisa punktides 2 ja 3 osutatud põhikaupadega. Kõnealuste kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu X-B lisale.

b) 

Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

3.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei nõua lepinguosalised üksteiselt käesoleva lepingu IV-A lisas ja IV-C lisa punktis 2 nimetatud põhikaupade impordi luba.

4.  Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 65 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et võimaldada importi kokkulepitud imporditingimuste alusel.

5.  Ettevõtete loetelu ja ajutine heakskiitmine

a) 

Käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu VII lisa punktis 2, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu VII lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel importimist lubada, 30 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised.

Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu VII lisa.

b) 

Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6.  Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline nõutava selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.

Artikkel 61

Sertimismenetlus

1.  Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu X lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2.  Käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3.  Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 62

Kontrollimine

1.  Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a) 

vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega;

b) 

saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada kõnealuse süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused; seejuures peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest.

2.  Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamisel peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3.  Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt 60 tööpäeva ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4.  Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.

5.  Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele 60 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

6.  Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 55, 57 ja 63 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.

Artikkel 63

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu IX lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 62 osutatud kontrolliprotsessis.

2.  Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu IX lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseõigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 55, 57 ja 60 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab artiklis 65 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu IX lisa B osa.

3.  Kui kohaldatakse inspekteerimistasusid, ei või need olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4.  Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5.  Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 62 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud põhikaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

Artikkel 64

Kaitsemeetmed

1.  Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2.  Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

3.  Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 59 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 59 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 65

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee

1.  Käesolevaga moodustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2.  Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:

a) 

arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi;

b) 

teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega;

c) 

vaadata läbi käesoleva lepingu IV–XII lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;

d) 

muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu IV–XII lisa, ning

e) 

käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VIII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4.  Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5.  Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.

6.  Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.



5. PEATÜKK

Toll ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 66

Eesmärgid

1.  Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

2.  Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 67

Õigusaktid ja menetlused

1.  Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a) 

kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku jõustamise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b) 

vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c) 

kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d) 

võtta meetmeid, mis tõhustavad ja lihtsustavad tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendavad nende läbipaistvust;

e) 

kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f) 

vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust kõigi ettevõtete jaoks;

g) 

tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

h) 

kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud õigusakte, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta; lepinguosalised võivad arvesse võtta Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprints);

i) 

võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

j) 

näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k) 

kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;

l) 

kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning

m) 

tagada, et sektorites, kus lisaks erasektori ettevõtetele osutavad teenuseid ka valitsusasutused, kohaldatakse läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2.  Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a) 

võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;

b) 

lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

c) 

kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;

d) 

astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning

e) 

tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni 2007. aasta tolli suutlikkuse mõõtmise metoodika dokumendi (Customs Blueprint) eetika peatükile.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kõrvaldavad:

a) 

tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõuded ja

b) 

kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõuded.

4.  Transiidi kohta:

a) 

käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil;

b) 

lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Gruusia tulevase ühinemise ühise transiidisüsteemiga ( 2 );

c) 

lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

Artikkel 68

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a) 

tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Tuleks pidada korrapäraseid konsultatsioone ning näha ette, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;

b) 

vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas;

c) 

teha üldsusele kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja riigist väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

d) 

vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad muu hulgas Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel, ning

e) 

tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

Artikkel 69

Tasud

1.  Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.

2.  Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste sätete kohaldamist, kehtib järgmine:

a) 

tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;

b) 

tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c) 

tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d) 

teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi, ning

e) 

uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 70

Tolliväärtuse määramine

1.  Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu sätetest ja nende muudatustest. Kõnealused WTO asutamislepingu sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 71

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Asjakohasel juhul kasutavad lepinguosalised selleks Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint).

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a) 

vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b) 

töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c) 

teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d) 

vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;

e) 

teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;

f) 

vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning UNECE;

g) 

teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

h) 

vahetavad parimaid tavasid eelkõige võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta, eriti aga riskipõhise tollikontrolli süsteemide ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kohta;

i) 

edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning

j) 

asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.

Artikkel 72

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu II protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 71 ettenähtud koostöövorme.

Artikkel 73

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 74

Tolli allkomitee

1.  Käesolevaga moodustatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.  Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas, kuid mitte ainult, tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.

3.  Tolli allkomitee muu hulgas:

a) 

jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli nõuetekohast täitmist;

b) 

võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c) 

vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;

d) 

vajadusel esitab soovitusi ning

e) 

võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 75

Tollialaste õigusaktide ühtlustamine

Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XIII lisale.



6. PEATÜKK

Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus



1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 76

Eesmärk, kohaldamisala ja ulatus

1.  Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.  Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked” ning ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.

3.  Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents” ning lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

4.  Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5.  Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

6.  Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XIV lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt ( 3 ).

Artikkel 77

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„meede” – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

b) 

„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mille võtjaks on:

i) 

keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

ii) 

valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

c) 

„lepinguosalise füüsiline isik” – ELi liikmesriigi või Gruusia kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

d) 

„juriidiline isik” – rakendatava seaduse järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud mis tahes aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

e) 

„lepinguosalise juriidiline isik” on punktis d määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas ELi liikmesriigi või Gruusia õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil ( 4 ) või Gruusia territooriumil.

Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Gruusia territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Gruusia äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Gruusia majandusega.

Olenemata eelmisest lõigust kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool ELi või Gruusiat asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt ELi mõne liikmesriigi või Gruusia kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt kas liikmesriigis või Gruusias ning nad sõidavad liikmesriigi või Gruusia lipu all;

f) 

lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” – juriidiline isik, kelle omanik on lepinguosalise juriidilise isik või kes kuulub lepinguosalise juriidilise isiku tegeliku kontrolli alla ( 5 );

g) 

juriidilise isiku „filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

h) 

„ettevõtete asutamine” –

i) 

liidu või Gruusia juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas Gruusia või liidu territooriumil;

ii) 

füüsiliste isikute puhul liidu ja Gruusia füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

i) 

„majandustegevus” – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;

j) 

„tegevus” – majandustegevusega tegelemine;

k) 

„teenused” – kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

l) 

„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” – teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

m) 

„piiriülene teenuste osutamine” – teenuse osutamine:

i) 

lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või

ii) 

lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);

n) 

lepinguosalise „teenusepakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;

o) 

„ettevõtja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.



2. Jagu

Ettevõtete asutamine

Artikkel 78

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a) 

tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine ( 6 );

b) 

relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c) 

audiovisuaalteenused;

d) 

riigisisene merekabotaaž ( 7 ) ning

e) 

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused ( 8 ) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) 

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii) 

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) 

arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv) 

lendude maapealne teenindus;

v) 

lennujaamateenused.

Artikkel 79

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.  Võttes arvese käesoleva lepingu XIV-E lisas loetletud piiranguid, pakub Gruusia alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a) 

liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b) 

Gruusias asutatud liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam ( 9 ).

2.  Võttes arvesse XIV-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a) 

Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b) 

liidus asutatud Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam ( 10 ).

3.  Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu u XIV-A ja XIV-E lisas loetletud ning käesolevas lepingus ettenähtud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Gruusia juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.

Artikkel 80

Läbivaatamine

1.  Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi käesoleva jao ja käesoleva lepingu artiklis 79 osutatud reservatsioonide loetelu.

2.  Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Vajaduse korral leiavad lepinguosalised sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Artikkel 81

Muud lepingud

Käesoleva peatüki sätted ei piira lepinguosaliste investorite õigusi, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles osalevad mõni liidu liikmesriik ja Gruusia.

Artikkel 82

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.  Käesoleva lepingu artikkel 79 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.  Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.



3. Jagu

Piiriülene teenuste osutamine

Artikkel 83

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a) 

audiovisuaalteenused;

b) 

riigisisene merekabotaaž ( 11 ) ning

c) 

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused ( 12 ) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) 

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii) 

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) 

arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv) 

lendude maapealne teenindus;

v) 

lennujaamateenused.

Artikkel 84

Turulepääs

1.  Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas loetletud erikohustustega.

2.  Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a) 

piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b) 

piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol või

c) 

teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

Artikkel 85

Võrdne kohtlemine

1.  Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2.  Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3.  Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4.  Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

Artikkel 86

Kohustuste loetelud

Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.

Artikkel 87

Läbivaatamine

Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 86 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu artiklites 103, 113, 122 ja 126 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.



4. Jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 88

Kohaldamisala ja mõisted

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega kooskõlas käesoleva lepingu artikli 76 lõikega 5.

2.  Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„juhtivtöötajad” – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) ( 13 ) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;

i) 

„ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega) – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;

ii) 

„äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse:

1) 

„tegevjuhid” – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:

— 
asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud;
— 
teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud, ning
— 
isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks.
2) 

„spetsialistid – juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b) 

„kõrgharidusega praktikandid” – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil ( 14 );

c) 

„müügiesindajad” ( 15 ) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;

d) 

„lepingulised teenusepakkujad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

e) 

„sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

f) 

„kvalifikatsioon” – diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

Artikkel 89

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.  Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning IV-C ja XIV-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 88 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2.  Kui käesoleva lepingu XIV-C ja XIV-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.

Artikkel 90

Müügiesindajad

Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning XIV-B ja XIV-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 91

Lepingulised teenusepakkujad

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.  Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a) 

füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles sellise juriidilise isiku töötaja, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b) 

teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku töötaja vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus ( 16 ) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c) 

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i) 

kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi ( 17 ), ning

ii) 

kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d) 

füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e) 

füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f) 

käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse;

g) 

teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.

Artikkel 92

Sõltumatud spetsialistid

1.  Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.  Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a) 

füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte kauemaks kui 12 kuud;

b) 

füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;

c) 

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i) 

kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, ( 18 ) ning

ii) 

kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d) 

füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

e) 

käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.



5. Jagu

Õigusraamistik



1. Alljagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 93

Kohaldamisala ja mõisted

1.  Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:

a) 

teenuste piiriülest osutamist;

b) 

käesoleva lepingu artikli 77 lõikes 9 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil ja

c) 

käesoleva lepingu artikli 88 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.  Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses kooskõlas käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes niivõrd, kuivõrd asjaomase sektori suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-C, XIV-D, XIV-G ja XIV-H lisas loetletud piirangud.

3.  Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast käesoleva lepingu asjakohastest lisadest tulenevaid piiranguid.

4.  Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„litsentsimisnõuded” – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;

b) 

„litsentsimismenetlus” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c) 

„kvalifikatsiooninõuded” – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;

d) 

„kvalifikatsioonimenetlused” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel,

e) 

„pädev asutus” – kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.

Artikkel 94

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1.  Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.  Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a) 

proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b) 

selged ja ühemõttelised;

c) 

objektiivsed;

d) 

eelnevalt kindlaks määratud;

e) 

eelnevalt avalikustatud;

f) 

läbipaistvad ja kättesaadavad.

3.  Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.  Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5.  Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.  Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 95

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.  Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.  Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu ( 19 ) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.

3.  Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.

4.  Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

5.  Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.

6.  Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.

7.  Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.

8.  Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9.  Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.



2. Alljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 96

Vastastikune tunnustamine

1.  Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2.  Lepinguosalised õhutavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid kutseühinguid esitama käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.

3.  Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:

a) 

mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ja

b) 

vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.

4.  Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra ja seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

5.  Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

Artikkel 97

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.  Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteis oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.  Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.



3. Alljagu

Arvutiteenused

Artikkel 98

Arvutiteenuste käsituslepe

1.  Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4.

2.  Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC ( 20 ) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:

a) 

arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine;

b) 

andmete töötlemine ja salvestamine ning

c) 

nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.

Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- ja domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a) 

arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine;

b) 

arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine; või

c) 

andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused, kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.



4. Alljagu

Posti- ja kulleriteenused

Artikkel 99

Kohaldamisala ja mõisted

1.  Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kulleriteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„litsents” – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;

b) 

„universaalteenus” – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.

Artikkel 100

Universaalteenus

Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

Artikkel 101

Litsentsid

1.  Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.

2.  Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:

a) 

kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ja

b) 

litsentsitingimused.

3.  Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 102

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 103

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.



5. Alljagu

Elektroonsed sidevõrgud ja -teenused

Artikkel 104

Kohaldamisala ja mõisted

1.  Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsete sideteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„elektroonsed sideteenused” – teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonsete sidevõrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu suhtes;

b) 

„üldkasutatav sidevõrk” – elektroonne sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste osutamiseks;

c) 

„elektroonne sidevõrk” – ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d) 

„reguleeriv asutus” – elektroonse side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas alljaos nimetatud elektroonse side reguleerimine;

e) 

„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, s.t olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

f) 

„vastastikune sidumine” – ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;

g) 

„universaalteenus” – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis; selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

h) 

„juurdepääs” – elektroonsete sideteenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalitele ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele; juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i) 

„lõppkasutaja” – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonseid sideteenuseid;

k) 

„kliendiliin” – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

Artikkel 105

Reguleeriv asutus

1.  Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonse sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2.  Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.  Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4.  Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mille suhtes rakendatakse eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 107 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5.  Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 107 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 107 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6.  Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

7.  Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8.  Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 106

Elektroonsete sideteenuste osutamise luba

1.  Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.

2.  Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.  Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a) 

tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b) 

tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c) 

on litsentsi taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud,

d) 

ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud ( 21 ) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

Artikkel 107

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.  Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonseid sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2.  Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

3.  Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 105 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

a) 

mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;

b) 

vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

c) 

kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides;

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

d) 

osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel.

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

e) 

kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada.

Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske;

f) 

avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

g) 

läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille alusel eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.

4.  Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 104 lõike 2 punktis d osutatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 108

Piiratud ressursid

1.  Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.  Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonsete sideteenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3.  Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks reguleerivale asutusele.

4.  Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 109

Universaalteenus

1.  Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.  Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.  Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4.  Lepinguosalised tagavad, et organisatsioonid, kes annavad välja kõiki abonente sisaldavaid, kasutajatele trükituna või elektroonselt kättesaadavaid katalooge, rakendavad teiste poolt neile esitatud teabe suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 110

Piiriülene elektroonsete sideteenuste osutamine

Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja oleks asutatud, viibiks või elaks lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 111

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonse sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 112

Teenusepakkujate vaidlused

1.  Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas jaos osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma lepinguosalise taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2.  Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.

3.  Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 113

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.



6. Alljagu

Finantsteenused

Artikkel 114

Kohaldamisala ja mõisted

1.  Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„finantsteenus” – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:

i) 

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

1) 

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a) 

elukindlustus;

b) 

kahjukindlustus;

2) 

edasikindlustus ja retrotsessioon;

3) 

kindlustuse vahendamine, nagu näiteks tegevus kindlustustusmaakleri või kindlustusagendina, ning

4) 

kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii) 

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1) 

hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

2) 

kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3) 

kapitalirent;

4) 

kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5) 

tagatis- ja garantiitehingud;

6) 

kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

a) 

rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusertifikaadid);

b) 

välisvaluutaga;

c) 

tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

d) 

valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

e) 

vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;

f) 

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7) 

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8) 

rahamaakleri tegevus;

9) 

varahaldus, nagu kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10) 

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11) 

finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine;

12) 

kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b) 

„finantsteenuse pakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c) 

„avalik-õiguslik üksus” –

i) 

lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused; ja

ii) 

eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, kõnealuste funktsioonide täitmisel;

d) 

„uus finantsteenus” – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 115

Ettevaatuserand

1.  Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a) 

investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;

b) 

lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.  Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 116

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1.  Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a) 

ametliku väljaande kaudu või

b) 

muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2.  Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

3.  Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Artikkel 117

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda tegevusluba teenuse osutamiseks. Sellise tegevusloa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja tegevusloa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

Artikkel 118

Andmetöötlus

1.  Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2.  Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 119

Erandid

1.  Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.  Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 120

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 121

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 122

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 116 lõikes 3 loetletud parimate tavade standarditega ja käesoleva lepingu XV-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.



7. Alljagu

Transporditeenused

Artikkel 123

Kohaldamisala

Käesolevas alljaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” rahvusvaheliste veoteenuste liberaliseerimise põhimõtted.

Artikkel 124

Rahvusvaheline meretransport

1.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„rahvusvaheline merevedu” – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;

b) 

„mereveoste käitlemisteenused” – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i) 

kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;

ii) 

kauba kinnitamine ja lahtivõtmine;

iii) 

kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c) 

„tollivormistusteenused” (ka „tollimaakleri teenused”) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d) 

„konteinerjaama- ja depooteenused” – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e) 

„laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i) 

mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

ii) 

ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;

f) 

„ekspedeerimisteenused” – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g) 

„fiiderteenused” – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

2.  Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.

Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a) 

lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;

b) 

lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

3.  Neid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:

a) 

tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning

b) 

kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

4.  Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

5.  Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

6.  Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Gruusia sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

7.  Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.

Artikkel 125

Lennutransport

Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.

Artikkel 126

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.



6. Jagu

E-kaubandus



1. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 127

Eesmärgid ja põhimõtted

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema vastavuses rahvusvaheliste isikuandmete kaitse normidega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 128

Koostöö e-kaubanduse valdkonnas

1.  Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a) 

üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;

b) 

vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c) 

soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;

d) 

tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ja

e) 

muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.  Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.



2. Alljagu

Vahendusteenuste osutajate vastutus

Artikkel 129

Vahendusteenuste kasutamine

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed ( 22 ).

2.  Käesoleva lepingu artikli 130 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 131 ja 132 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.

Artikkel 130

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

a) 

ei algata edastust;

b) 

ei vali edastuse saajat ning

c) 

ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2.  Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.  Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 131

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1.  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a) 

ei muuda teavet;

b) 

järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c) 

järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d) 

ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e) 

kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, ( 23 ) et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2.  Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 132

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1.  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a) 

teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b) 

sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.  Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.

Artikkel 133

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.  Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 130, 131 ja 132 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.  Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.



7. Jagu

Erandid

Artikkel 134

Ülderandid

1.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 415 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XXVII-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2.  Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a) 

vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b) 

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c) 

seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;

d) 

vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e) 

vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad:

i) 

kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii) 

isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii) 

ohutust;

f) 

vastuolus käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine ( 24 ).

3.  Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XIV-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 135

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 136

Julgeolekuerandid

1.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a) 

kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b) 

takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i) 

seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;

ii) 

seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

iii) 

seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, millest neid saadakse, või

iv) 

sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c) 

takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.



7. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 137

Jooksvad maksed

Lepinguosalised kohustuvad hoiduma piirangute kehtestamisest ning lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 138

Kapitali liikumine

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:

a) 

kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul;

b) 

kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

Artikkel 139

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Gruusia vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 140

Hõlbustamine ja edasiarendamine

1.  Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2.  Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3.  Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.



8. PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 141

Eesmärgid

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2.  Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja kommunaalteenuste sektoris. Sellega nähakse ette Gruusia riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

Artikkel 142

Kohaldamisala

1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, kommunaalmajandussektori ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning selliste lepingute kasutamise korral ka ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2.  Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid kommunaalmajandussektori avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel ( 25 ).

3.  Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud künnisväärtuse.

4.  Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Kõnealuste künniste kohaldamisel arvutab ja konverteerib Gruusia lepingu väärtused oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.

5.  Künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 143

Institutsiooniline raamistik

1.  Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2.  Gruusia määrab eelkõige:

a) 

keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika ja selle rakendamine kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamist liidu õigustikuga vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale;

b) 

erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3.  Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.

Artikkel 144

Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded

1.  Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

Avaldamine

2.  Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali ( 26 ) kaudu viisil, mis võimaldab:

a) 

konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning

b) 

huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3.  Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4.  Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

Hankemenetlus

5.  Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6.  Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.

7.  Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8.  Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.

9.  Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.

10.  Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Kõnealuseid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11.  Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a) 

seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b) 

valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12.  Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13.  Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.

14.  Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada sellise otsuse läbivaatamist.

Kohtulik kaitse

15.  Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 145

Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine

1.  Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Gruusia käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2.  Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Gruusiat tegevuskava rakendamisel.

Artikkel 146

Järkjärguline ühtlustamine

1.  Gruusia ühtlustab oma riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult liidu riigihangete õigustikuga.

2.  Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XVI-C–XVI-F, XVI-H, XVI-I ja XVI-K lisale. Käesoleva lepingu XVI-G ja XVI-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XVI-L–XVI-O lisas on loetletud need liidu õigustiku elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Gruusiat viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Taotluse korral annab ta ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3.  Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4.  Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 144.

Artikkel 147

Turulepääs

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale.

2.  Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse hinnangu põhjal, mis antakse vastu võetud õigusaktide vastavuse kohta liidu õigustikule ning nende tegeliku rakendamise kohta. Sellist hindamist teostab korrapäraselt käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

3.  Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XVI-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele:

a) 

võimaldab liit Gruusia ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;

b) 

võimaldab Gruusia liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Gruusias või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Gruusia ettevõtetele.

4.  Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud väärtusest.

5.  Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 148

Teave

1.  Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2.  Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 149

Koostöö

1.  Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma parimate tavade ja õigusraamistiku kohta.

2.  Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” finantskoostööd käsitlevate sätetega võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3.  Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XVI-P lisas.



9. PEATÜKK

Intellektuaalomandi õigused



1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 150

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a) 

soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b) 

saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

Artikkel 151

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.  Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.  Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 153–189.

3.  Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud 1967. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

Artikkel 152

Ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.



2. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste standardid



1. Alljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 153

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a) 

kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioonis sätestatud õigused ja kohustused;

b) 

1961. aasta rahvusvaheline teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon;

c) 

TRIPS-leping;

d) 

WIPO autoriõiguse leping;

e) 

WIPO esituse ja fonogrammide leping.

Artikkel 154

Autorid

Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a) 

oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b) 

oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük;

c) 

oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Artikkel 155

Esitajad

Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:

a) 

lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine ( 27 );

b) 

lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c) 

teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

d) 

lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e) 

lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal.

Artikkel 156

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:

a) 

lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b) 

teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

c) 

lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.

Artikkel 157

Ringhäälinguorganisatsioonid

Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a) 

oma ringhäälingusaadete salvestamine;

b) 

oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;

c) 

oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning

d) 

oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 158

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1.  Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

2.  Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

Artikkel 159

Kaitse kestus

1.  Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2.  Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.

3.  Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:

a) 

kui esituse salvestis, mis on jäädvustatud muul viisil kui fonogrammil, kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b) 

kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4.  Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:

a) 

kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;

b) 

kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.

5.  Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6.  Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

Artikkel 160

Tehniliste meetmete kaitse

1.  Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.  Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a) 

mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b) 

millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või

c) 

mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.  Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

Artikkel 161

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1.  Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:

a) 

kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet või

b) 

levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,

kui selline isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta vastavalt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriikliku õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.  Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 162

Erandid ja piirangud

1.  Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 154–159 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.

2.  Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 155–158 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:

a) 

edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b) 

seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 155–158 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

Artikkel 163

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

1.  Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.  Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3.  Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4.  Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

5.  Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriikliku õigusega.

Artikkel 164

Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.



2. Alljagu

Kaubamärgid

Artikkel 165

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a) 

märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll ja

b) 

märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe.

Artikkel 166

Registreerimismenetlus

1.  Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.

2.  Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.

3.  Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.

Artikkel 167

Tuntud kaubamärgid

Lepinguosalised rakendavad Pariisi konventsiooni artikli 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta ning võivad arvesse võtta ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

Artikkel 168

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja artiklis 176 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.



3. Alljagu

Geograafilised tähised

Artikkel 169

Kohaldamisala

1.  Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2.  Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 170 osutatud õigusaktide kohaldamisalasse.

Artikkel 170

Kehtestatud geograafilised tähised

1.  Olles läbi vaadanud Gruusia 22. augusti 1999. aasta toodete päritolu ja geograafilisi tähiseid käsitleva seaduse, leiab liit, et kõnealune seadus vastab käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

2.  Olles läbi vaadanud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad; nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta ning selle rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitsega Euroopa Liidus; nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) II osa II jaotise I peatüki I jao ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Gruusia, et kõnealused õigusaktid, eeskirjad ja menetlused vastavad käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

3.  Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud liidu geograafilistele tähistele, samuti liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb Gruusia kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4.  Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud Gruusia geograafilistele tähistele, samuti Gruusia poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

5.  Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

Artikkel 171

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 170 lõigetes 3 ja 4 osutatud kirjelduste kokkuvõtte läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 179 lõikes 3 sätestatud korras.

2.  Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 172

Geograafiliste tähiste kaitse kohaldamisala

1.  Käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 171 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:

a) 

kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i) 

sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele, või

ii) 

kui selline kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;

b) 

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise ( 28 ) eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;

c) 

muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d) 

mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2.  Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3.  Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

4.  Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.

Artikkel 173

Geograafiliste tähiste transkriptsiooni kaitse

1.  Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on gruusia tähestikus või muus ametlikult liikmesriikides kasutatavas tähestikus (v.a ladina), kaitstakse koos nende ladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

2.  Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on ladina tähestikus, kaitstakse koos nende gruusia transkriptsiooniga või muu liikmesriikides ametlikult kasutatava mitteladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

Artikkel 174

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.  Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või piiritusjooke.

2.  Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

Artikkel 175

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad artiklitega 170–174 ette nähtud kaitse ametiasutuste asjakohase haldustegevusega. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 176

Seos kaubamärkidega

1.  Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2.  Käesoleva lepingu artiklis 170 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2012.

3.  Käesoleva lepingu artiklis 171 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4.  Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5.  Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda pikendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 177

Üldeeskirjad

1.  Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.  Artiklites 170 ja 171 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega.

3.  Registreeritud nimetuste tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud allkomitee.

4.  Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

5.  Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

Artikkel 178

Koostöö ja läbipaistvus

1.  Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2.  Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

Artikkel 179

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.  Käesolevaga moodustatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb liidu ja Gruusia esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.  Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Gruusias, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3.  Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

a) 

käesoleva lepingu artikli 170 lõigetes 1 ja 2 esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine;

b) 

käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine;

c) 

teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

d) 

teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole.



4. Alljagu

Disainilahendused

Artikkel 180

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad 1999. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioonist.

Artikkel 181

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1.  Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse ( 29 ). Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduse omanikule ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.

2.  Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:

a) 

kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning

b) 

sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele.

3.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

4.  Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

5.  Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest või kooskõlas tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkuleppega kindlaks määratud kuupäevast, ilma et see piiraks Pariisi konventsiooni kohaldamist.

Artikkel 182

Erandid

1.  Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2.  Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

Artikkel 183

Suhe autoriõigusega

Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.



5. Alljagu

Patendid

Artikkel 184

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad WIPO patendikoostöölepingust.

Artikkel 185

Patendid ja rahvatervis

1.  Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust.

2.  Lepinguosalised järgivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust ja aitavad kaasa selle rakendamisele.

Artikkel 186

Täiendava kaitse tunnistus

1.  Lepinguosalised nendivad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriikliku õiguse kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.

2.  Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3.  Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

4.  Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

Artikkel 187

Ravimi müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse ( 30 )

1.  Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.  Lepinguosalised tagavad õigusnormide abil, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud teavet ei avalikustata kolmandatele isikutele, vaid see on konfidentsiaalne, ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.

3.  Seda silmas pidades ei luba lepinguosalised kooskõlas müügiloaga, mis on antud katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale, teistel taotlejatel ilma selle taotleja nõusolekuta turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt kuus aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu andmise kuupäevast. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi müügiloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.

4.  Lõikes 3 osutatud kuue aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni seitsme aastani, kui loa omanik esimese kuue aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.

5.  Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Gruusia liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

Artikkel 188

Taimekaitsevahendite müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse

1.  Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2.  Kumbki lepinguosaline tagab, et taimekaitsevahendi müügiloa taotleja poolt esimesena esitatud andmeid kaitstakse ebaausa kommertskasutuse vastu ega kasutata ühegi muu isiku heaks, kes soovib saada taimekaitsevahendi müügiluba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et esimene taotleja on andnud sõnaselgelt loa kõnealuseid andmeid kasutada.

3.  Esmakordselt müügiloa saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:

a) 

see on mõeldud loa saamiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning

b) 

see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega.

4.  Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 189

Taimesordid

Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja tugevdamiseks.



3. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine

Artikkel 190

Üldised kohustused

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks ( 31 ).

2.  Kõnealused täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.

3.  Lisaks peavad kõnealused täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 191

Õigustatud taotlejad

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a) 

intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b) 

kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;

c) 

kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste valdajate üldtunnustatud esindajad;

d) 

kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.



1. Alljagu

Tsiviilõiguslik kaitse

Artikkel 192

Tõendite säilitamise meetmed

1.  Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.  Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

3.  Juhul, kui asitõendite säilitamiseks võetakse meetmeid teist poolt ära kuulamata, teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete võtmist.

Artikkel 193

Õigus saada teavet

1.  Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik:

a) 

kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b) 

kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;

c) 

kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt või

d) 

kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba tootjale, valmistajale või levitajale või teenuste osutajale.

2.  Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a) 

asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse, ning

b) 

toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a) 

antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b) 

reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;

c) 

reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d) 

antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui seeläbi oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, või

e) 

reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 194

Ajutised meetmed

1.  Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

2.  Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.  Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda juurdepääsu eeldatava rikkuja valduses olevatele panga-, finants- ja äridokumentidele.

Artikkel 195

Kohtuasja sisulisest otsustamisest tulenevad meetmed

1.  Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2.  Lepinguosaliste kohtuasutustel on õigus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui tuginetakse erilistele põhjustele, et seda mitte teha.

3.  Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

4.  Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesolevas artiklis sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesolevas artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 196

Kahjutasu

1.  Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:

a) 

võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või

b) 

võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuste intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud.

2.  Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 197

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba, ilma et see piiraks siseriiklike menetlusnormidega ettenähtud erandite kohaldamist.

Artikkel 198

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud tööstusomandi või intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

Artikkel 199

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Käesolevas alljaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a) 

kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;

b) 

punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes.



2. Alljagu

Muud sätted

Artikkel 200

Piiril võetavad meetmed

1.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 75 ja XIII lisa kohaldamist, nähakse käesoleva artikliga ette lepinguosaliste tolliasutuste kohustus teha koostööd ning üldpõhimõtted, millest lähtuvad käesoleva lepingu eeskirjad intellektuaalomandi õiguste tolliasutuste poolt jõustamise kohta.

2.  Lepinguosalised tagavad, et piiril intellektuaalomandi kaitseks meetmete võtmisel täidetakse järjekindalt GATT 1994 ja TRIPS-lepingust tulenevaid kohustusi.

3.  Käesolevas artiklis on sätestatud menetlusnormid piiril võetavate meetmete kohta. Käesolevas artiklis on sätestatud tingimused ja menetlused, millest tolliasutused lähtuvad oma tegevuses, kui tollikontrolli on jõudnud või oleks pidanud jõudma intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaup. Need sätted ei mõjuta kuidagi lepinguosaliste materiaalõigusnorme intellektuaalomandi kohta.

4.  Selleks et intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse eesmärgil teha kindlaks, kas kaubasaadetises on intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupa, kehtestab toll erinevaid meetodeid. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.

5.  Lepinguosalised lepivad kokku, et rakendavad järjekindlalt TRIPS-lepingu artiklit 69 selliste kaupadega rahvusvaheline kauplemise suhtes, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Sel eesmärgil loovad lepinguosalised tolliasutuste kontaktpunktid, teevad need üksteisele teatavaks ning on valmis vahetama andmeid ja teavet selliste kaupadega kauplemise kohta, mis mõjutab mõlemat lepinguosalist. Eriti edendavad nad teabevahetust ja koostööd tolliorganite vahel seoses võltsitud kaubamärke kandvate ja autoriõigusi rikkuvate kaupadega kauplemisega. Ilma et see piiraks kohaldamast käesoleva lepingu II protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes, vahetavad tolliasutused teavet vajaduse korral kiiresti ja kooskõlas lepinguosaliste isikuandmete kaitse alaste õigusaktidega.

6.  Lepinguosalise tolliasutused teevad taotluse saamisel või omal algatusel koostööd, et anda teise lepinguosalise tolliasutustele asjakohast kättesaadavat teavet, eriti kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile või teisest lepinguosalisest pärit kaupadega.

7.  Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee kehtestab käesolevas artiklis osutatud andmete ja teabe vahetamise konkreetse korra.

8.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5–7 rakendamisel kasutatavaid koostöövorme, kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumise suhtes käesoleva lepingu II protokolli, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

9.  Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks allkomiteeks on käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee.

Artikkel 201

Tegevusjuhendid

Lepinguosalised toetavad:

a) 

kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse;

b) 

lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.

Artikkel 202

Koostöö

1.  Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.  Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

a) 

teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; kõnealuste valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b) 

intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;

c) 

kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;

d) 

suutlikkuse suurendamine töötajate koolitus ja vahetus;

e) 

intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

f) 

institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;

g) 

laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus: selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega.



10. PEATÜKK

Konkurents

Artikkel 203

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine (sealhulgas subsideerimine) võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.

Artikkel 204

Monopolidevastased ja ettevõtjate ühinemist käsitlevad õigusnormid ja nende rakendamine

1.  Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ning ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle, et ennetada tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.

2.  Lepinguosalistel peab olema asutus, kes vastutab artiklis 1 osutatud konkurentsialaste õigusnormide rakendamise eest ja kellel on selle ülesande täitmiseks vajalikud vahendid.

3.  Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.

Artikkel 205

Riigimonopolid, riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõiguse saanud äriühingud

1.  Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema õigusnormidega.

2.  Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigused saanud äriühingute suhtes kohaldatakse artikli 204 lõikes 1 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.

Artikkel 206

Subsiidiumid

1.  „Subsiidium” – käesoleva artikli kohaldamisel meede, mis, olenemata sellest, kas see on antud kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks, vastab subsiidiumide lepingu artiklis 1 sätestatud tingimustele, ning on eripärane kõnealuse lepingu artikli 2 tähenduses.

2.  Lepinguosaline tagab subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil peab lepinguosaline iga kahe aasta tagant esitama teisele lepinguosalisele aruande, milles ta märgib oma riigi valitsuse või muu avaliku asutuse poolt kaupade tootmisele antud subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, summa või eelarve ja võimaluse korral saaja. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

3.  Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe teenuste osutamisele antud konkreetsete subsiidiumide kohta ja vastab küsimustele.

Artikkel 207

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu artiklite 203, 204 ja 205 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.

Artikkel 208

Suhe WTOga

Käesolevas peatükis sätestatu ei piira lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige subsiidiumide lepingust ja vaidluste lahendamist reguleerivatest eeskirjadest.

Artikkel 209

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.



11. PEATÜKK

Kaubandusvaldkonna energiaküsimused

Artikkel 210

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„energiakaubad” – toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);

b) 

„energiatranspordirajatis” – kõrgsurve-torujuhe maagaasi edastamiseks ning kõrgepinge-põhivõrgud ja -liinid, sealhulgas gaasi- ja elektripõhivõrkude vahelised ühendused; naftajuhtmed, raudteed ja muud paiksed rajatised, mis on ette nähtud energiakaupade edastamiseks;

c) 

„transiit” – energiatoodete transport kas ümberlaadimise, tolliladustamise, ümberjaotamisega või ilma nendeta või vahetades transpordivahendeid, kui selline edastamine on ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise territooriumi, keda selline vedu läbib;

d) 

„loata võtmine” – tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises energiatranspordirajatisest.

Artikkel 211

Transiit

Lepinguosalised tagavad, et transiit toimub kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad GATT 1994st ja energiaharta lepingust.

Artikkel 212

Transiitkaupade loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.

Artikkel 213

Transiidi peatamise keeld

1.  Lepinguosaline ei võta energiakaupu ega sekku muul viisil läbi tema territooriumi toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui võtmine või muul viisil sekkumine on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes või kui energiatranspordirajatiste tegevuse jätkamisel ilma parandusmeetmeid võtmata tekib põhjendamatu oht avalikule julgeolekule, kultuuripärandile, tervisele, ohutusele ja keskkonnale, kusjuures sellised meetmed ei tohi endast kujutada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist.

2.  Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XVIII lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud lõikes 1 sätestatud tingimustel.

3.  Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

Artikkel 214

Käitaja transiidikohustus

Lepinguosalised tagavad, et energiatranspordirajatiste käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:

a) 

minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise ohtu;

b) 

operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.

Artikkel 215

Reguleerivad asutused

1.  Iga lepinguosaline määrab gaasi- ja elektrituru reguleerimiseks sõltumatu reguleeriva asutuse. Reguleeriv asutus peab olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest eraettevõtetest, turuosalistest ja käitajatest.

2.  Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.  Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

Artikkel 216

Turukorraldus

1.  Lepinguosalised tagavad, et energiaturgude käitamisel lähtutakse eesmärgist luua konkurentsil põhinev, turvaline ja jätkusuutlik turg ning et ettevõtete õiguste ja kohustuste kehtestamisel ei diskrimineerita ühtegi ettevõtet.

2.  Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub julgeolekuga, sealhulgas tarnekindlusega, tarne korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja kontrollitavad.

3.  Maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

Artikkel 217

Juurdepääs energiatranspordirajatistele

1.  Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil rakendatakse kolmandatele isikutele energiatranspordirajatiste, maagaasi veeldusveeldusjaamade ja gaasihoidlate kasutamise võimaldamise süsteem, et see süsteem oleks avatud kõigile kasutajatele ning seda rakendataks läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt.

2.  Lepinguosaline tagab, et energiatranspordirajatiste kasutamise tariifid ja kõik muud energiatranspordirajatiste kasutamise tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega põhjusta diskrimineerimist elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

3.  Lepinguosaline tagab, et tehnilised ja lepingujärgsed füüsilised ja virtuaalsed võimsused eraldatakse läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ja korra kohaselt.

4.  Lepinguosalised tagavad, et kui kolmandatel isikutel ei lubata energiatranspordirajatist kasutada, annab energiaedastusrajatise operaator kolmandale isikule tema taotluse alusel põhjendatud selgituse ning et keeldumist on võimalik edasi kaevata.

5.  Lepinguosaline võib teha erandeid lõigetest 1–4 vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele. Eelkõige võib lepinguosaline oma õigusaktidega ette näha võimaluse teha uute suurte energiatranspordirajatiste puhul juhtumipõhiselt ja piiratud ajaks erandi kolmandatele isikutele kasutamise võimaldamise eeskirjadest.

Artikkel 218 ( 32 )

Suhe energiaühenduse lepinguga

1.  Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.

2.  Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.



12. PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 219

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„üldkohaldatavad meetmed” – seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma meetmeid, mis on suunatud konkreetsele isikule või isikute rühmale;

b) 

„huvitatud isik” – lepinguosalise territooriumil elav füüsiline isik või seal asutatud juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib otseselt mõjutada.

Artikkel 220

Eesmärk

Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

Artikkel 221

Avaldamine

1.  Lepinguosalised tagavad, et:

a) 

üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b) 

selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c) 

üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille hulka kuuluvad oht julgeolekule ja erakorraline olukord.

2.  Lepinguosalised:

a) 

püüavad piisavalt varases etapis avalikustada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b) 

annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning

c) 

püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta.

Artikkel 222

Päringud ja kontaktpunktid

1.  Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.

2.  Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.

3.  Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

4.  Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

Artikkel 223

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

1.  Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult.

2.  Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:

a) 

püüdma teatada huvitatud isikutele, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b) 

andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c) 

tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega.

Artikkel 224

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1.  Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.  Lepinguosalised tagavad, et kõnealuste kohtute või menetluste korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a) 

piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b) 

otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusnormides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.  Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 225

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.  Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise parimaid tavasid ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.

2.  Lepinguosalised tunnistavad, et hea haldustava põhimõtted ( 33 ) on olulised, ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.

Artikkel 226

Erieeskirjad

Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.



13. PEATÜKK

Kaubandus ja jätkusuutlik areng

Artikkel 227

Kontekst ja eesmärgid

1.  Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaküsimusi ( 34 ) käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 228

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1.  Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.

2.  Sellega seoses püüavad lepinguosalised tagada, et nende õigusnormid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid.

Artikkel 229

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööküsimustes.

2.  Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle järgimismehhanismist, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu oma 86. istungil 1998. aastal, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:

a) 

ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b) 

kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine;

c) 

lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning

d) 

tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

3.  Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt Gruusia ja liikmesriikide ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.

4.  Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet olukorra ja sündmuste kohta selles valdkonnas.

5.  Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

Artikkel 230

Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad

1.  Lepinguosalised tunnistavad mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.

2.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.  Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.

4.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle protokolli (Kyoto protokolli) lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.

5.  Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 231

Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt:

a) 

lepinguosalised tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt töö- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise;

b) 

lepinguosalised püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;

c) 

lepinguosalised püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, muu hulgas võttes kasutusele tehnoloogia ja standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;

d) 

lepinguosalised lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus ja ökomärgised;

e) 

lepinguosalised lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja parimate tavade vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, eelkõige OECD suunistest rahvusvahelistele ettevõtetele.

Artikkel 232

Bioloogiline mitmekesisus

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.

2.  Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a) 

edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust;

b) 

vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus;

c) 

edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

d) 

tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid.

Artikkel 233

Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et metsal on märkimisväärne roll lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

2.  Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a) 

edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast, milleks võib sõlmida kahepoolseid ja piirkondlikke lepinguid;

b) 

vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel;

c) 

võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;

d) 

vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus;

e) 

edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

f) 

tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist.

Artikkel 234

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:

a) 

edendama kalavarude majandamise parimaid tavasid, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

b) 

võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;

c) 

täitma kalavarude pikaajalise kaitse meetmeid ja kasutama mere bioloogilisi ressursse jätkusuutlikult vastavalt peamistele seda valdkonda käsitlevatele ÜRO ja FAO dokumentidele;

d) 

edendama lepinguosaliste andmete kogumise kavade ja teaduskoostöö koordineerimist, et parandada kalavarude majandamise teaduslikku nõustamist;

e) 

tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning

f) 

tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule.

Artikkel 235

Kaitsetaseme säilitamine

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriikliku keskkonna- või tööõigusega ettenähtud kaitse vähendamise teel.

2.  Lepinguosaline ei tohi loobuda keskkonna- või tööõiguse täitmisest või teha sellest erandeid või sellist loobumist või erandite tegemist võimaldada, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.

3.  Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööõiguse järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 236

Teadusinfo

Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonna või töötingimuste parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi. Lepinguosalised võivad lähtuda ka ettevaatuspõhimõttest.

Artikkel 237

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- või töötingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.

Artikkel 238

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 239

Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks töö- ja keskkonnapoliitika kaubandusaspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) 

koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu töö- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

b) 

jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine;

c) 

töö- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju töö- ja keskkonnaõigusele, sealhulgas töö- ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale;

d) 

käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid;

e) 

seisukohtade ja parimate tavade vahetus ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamise ja tulemusliku rakendamise kohta;

f) 

era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;

g) 

ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende rakendamist ja nende kohta teabe levitamist;

h) 

ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;

i) 

mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;

j) 

kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;

k) 

kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks;

l) 

kaubandusega seotud meetmed metsade kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks, et vähendada metsade hävitamist eelkõige ebaseadusliku metsaraie tõttu, ning

m) 

kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.

Artikkel 240

Institutsioonid ja seiremehhanism

1.  Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.

2.  Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.

3.  Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 239 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.

4.  Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue jätkusuutlikku arengut käsitleva riikliku nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Sellised rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta.

5.  Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

Artikkel 241

Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum

1.  Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas riiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

2.  Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.  Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 242

Valitsuste konsultatsioonid

1.  Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 243 kehtestatud korrast.

2.  Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.

3.  Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.

4.  Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.

5.  Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.

6.  Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 243

Eksperdikomisjon

1.  Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 242 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

2.  Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. alljagu „Vahekohtumenetlus” ja 3. alljagu „Vaidluste lahendamise menetlus” ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 270, samuti käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XX I lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

3.  Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

4.  Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööpoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisa.

5.  Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 249 ja XX lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.

6.  Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.

7.  Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruanne sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendusi. Lepinguosalised teevad aruande üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.

8.  Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühmasid ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avalikustamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.



14. PEATÜKK

vaidluste lahendamine



1. Jagu

Eesmärk ja kohaldamisala

Artikkel 244

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.

Artikkel 245

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.



2. Jagu

Konsultatsioonid ja vahendus

Artikkel 246

Konsultatsioonid

1.  Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.  Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse vaidlusalune meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3.  Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.

4.  Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

5.  Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 248 kohase menetluse algatamist.

6.  Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.

7.  Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

Artikkel 247

Vahendus

Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist tema kaubandushuve kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XIX lisale.



3. Jagu

Vaidluste lahendamise menetlus



1. Alljagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 248

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 246 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2.  Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline nimetab oma taotluses vaidlusaluse meetme ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

Artikkel 249

Vahekohtu moodustamine

1.  Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.  Pärast vahekohtu moodustamise taotluse saamist konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja püüavad kokku leppida vahekohtu koosseisu. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 võivad lepinguosalised vahekohtu koosseisu kindlaks määrata igal ajal enne vahekohtu moodustamist.

3.  Kui vahekohtu koosseisus ei suudeta kokku leppida viie päeva möödumisel vahekohtu moodustamisest, võib kumbki lepinguosaline taotleda käesolevas lõikes sätestatud vahekohtu koosseisu kindlaksmääramise menetluse kohaldamist. Kümne päeva jooksul alates käesolevas lõikes sätestatud taotluse esitamisest võib lepinguosaline nimetada vahekohtuniku käesoleva lepingu artikliga 268 ettenähtud nimekirjast. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku nimetada, valib käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja valikus kokkuleppele ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad loosi teel vahekohtu eesistuja osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu.

4.  Kui vähemalt üks vahekohtunik tuleb nimetada loosi teel, võetakse loosi viie päeva jooksul alates lõikes 3 osutatud loosi teel valimise taotluse esitamisest.

5.  Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust nõustub enda nimetamisega vastavalt käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorrale.

6.  Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 268 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel. Vahekohtunikud valitakse loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast või kui üks lepinguosaline ei ole kandidaate esitanud, tehakse valik teise lepinguosalise esitatud kandidaatide seast.

7.  Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud loosi teel valimist, kuid mitte käesoleva artikli lõike 2 esimest lauset ega käesoleva artikli lõike 3 ülejäänud sätteid, kusjuures käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 250

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast oma moodustamise kuupäeva eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

Artikkel 251

Vahekohtu aruanne

1.  Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Vahearuannet ei avalikustata.

2.  Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.  Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

4.  Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

5.  Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

Artikkel 252

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.  Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.  Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.  Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või kuni vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.  Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

Artikkel 253

Vahekohtu otsuse teatavakstegemine

1.  Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.  Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

3.  Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.



2. Alljagu

Otsuse täitmine

Artikkel 254

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, võtab kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada otsuse heauskne täitmine.

Artikkel 255

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta suudab otsust täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.  Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamise kuupäeva lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

4.  Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 256

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätete täitmiseks on võetud lõike 1 kohane meede või kas see meede vastab osutatud sättele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellises taotluses nimetatakse vaidlusalune meede ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 257

Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast kõnealuse lepinguosalisega konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.

2.  Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 256 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine piisavas, rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.  Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 osutatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5.  Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine on ajutine ja seda ei kohaldata, kui:

a) 

lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt käesoleva lepingu artiklile 262 või

b) 

lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätted, või

c) 

artiklis 245 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 256 lõikele 2.

Artikkel 258

Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks

1.  Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.

2.  Erandina käesoleva lepingu artiklitest 255, 256 ja 257 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise piisavas ulatuses, mis on võrdväärne tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.

3.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või otsuse mittetäitmisest tingitud kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 257 lõike 4 või artikli 259 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

Artikkel 259

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.

Artikkel 260

Vahekohtunike asendamine

Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 249 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 20 päeva võrra, artikli 249 lõikes 7 osutatud kiireloomuliste vaidluste puhul aga viie päeva võrra.



3. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 261

Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest või kaasesimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 269 ei tulene teisiti.

Artikkel 262

Lepinguosalisi rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal kokku leppida käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vaidluse mõlemat osapoolt rahuldavas lahenduses. Nad teavitavad sellisest lahendusest üheskoos käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja kui see on kohaldatav, ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.

Artikkel 263

Kodukord

1.  Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XX lisas sätestatud kodukorra ja XXI lisas esitatud tegevusjuhendiga.

2.  Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 264

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tehakse teatavaks mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.

Artikkel 265

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 266

Vahekohtu otsused

1.  Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtu nõupidamised on konfidentsiaalsed ja vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.

2.  Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et tagada teabe esitanud lepinguosalise õigusaktide kohaselt konfidentsiaalseks tunnistatud teabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 267

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.  Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesolevas lepingus sisalduva, liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja kohaldamist.

2.  Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.



4. Jagu

Üldsätted

Artikkel 268

Vahekohtunike nimekirjad

1.  Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise osanimekirja ning osanimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2.  Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

3.  Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada selliseid lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 249 ettenähtud korras.

Artikkel 269

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.  Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.

2.  Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva peatüki või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne kõnealuse menetluse lõpetamist ühe lepingu alusel algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, kasutavad lepinguosalised hüvitise taotlemiseks ainult ühte foorumit, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.  Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:

a) 

loetakse WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega luua WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14, ning

b) 

loetakse käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega käesoleva lepingu artikli 248 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see arvatakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 253 lepinguosalistele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

4.  Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 270

Tähtajad

1.  Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.  Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.



15. PEATÜKK

Iv jaotises ettenähtud õigusaktide ühtlustamise suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 271

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik

1.  Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 419.

2.  Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Gruusia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.

3.  Kui Gruusia leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.

Artikkel 272

Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Õigusaktide ühtlustamise käigus tunnistab Gruusia kehtetuks oma õigusnormid ja lõpetab haldustavad, mis on vastuolus liidu õigusega, mille suhtes ta ühtlustab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, ning oma siseriikliku õigusega, mis on liidu õigusega juba ühtlustatud.

Artikkel 273

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine

1.  Liit alustab IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Gruusia on vastavalt käesoleva lepingu artikli 271 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.  Liit hindab, kas Gruusia õigus on ühtlustatud ELi õigusega ning kas selle rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Gruusia annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, milles omavahel kokku lepitakse.

3.  Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Gruusias on olemas tema õiguse tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.

4.  Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja haldustavasid, mis on vastuolus liidu õigusega ning siseriikliku õigusega, mis on käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusega.

5.  Liit teatab Gruusiale hindamise tulemustest tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 276 lõikega 1, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikli 419 lõikega 4, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 274

Õigusaktide ühtlustamise käik

1.  Gruusia tagab käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” alusel ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides vastavalt käesoleva lepingu artiklile 418.

2.  Liit teavitab Gruusiat kõigist lõplikest komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Gruusial tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.

3.  Gruusia teavitab liitu oma meetmetest, sealhulgas seadusandlikest algatustest ja haldustavast, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Gruusia kohustuste täitmist.

4.  Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised lõigetes 2 ja 3 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Gruusia õigusele ja käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.

5.  Kui Gruusia muudab oma õigust pärast käesoleva lepingu artikli 273 kohast hindamist, et võtta arvesse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis tehtud muudatuste mõju õigusaktide ühtlustamisele, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273. Kui Gruusia võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273.

6.  Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Gruusia õigus on ühtlustatud liidu õigusaega ning seda rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib ajutiselt peatada, kui olukord seda nõuab, kui Gruusia ei ühtlusta oma õigust liidu õigusega pärast käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sellist muutmist, mis mõjutab ühtlustamist, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Gruusia õigus ei ole enam kooskõlas liidu õigusega, või kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õiguse muudatustele.

7.  Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Gruusiale. Gruusia võib suunata küsimuse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kolme kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.

Artikkel 275

Teabevahetus

Teabevahetus käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 222 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 276

Üldsätted

1.  Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette hindamise ajakava, vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.

2.  Käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.

3.  Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.

4.  Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.



V JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ



1. PEATÜKK

Majandusdialoog

Artikkel 277

1.  EL ja Gruusia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2.  Gruusia püüab luua toimiva turumajanduse ning järk-järgult ühtlustada oma majandus- ja rahandusalased õigusnormid ELi omadega, tagades ka oma makromajanduspoliitika usaldusväärsuse.

Artikkel 278

Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et seavad sisse korrapärase majandusdialoogi, mille eesmärk on:

a) 

teabevahetus makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste, struktuurireformide ning majandusarengu strateegia küsimustes;

b) 

teadmiste ja parimate tavade vahetus näiteks riigi rahanduse, raha- ja vahetuskursipoliitika raamistike, finantssektori poliitika, majandusstatistika jms kohta;

c) 

teabe ja kogemuste vahetus piirkondliku integratsiooni, sealhulgas Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse kohta;

d) 

kahepoolse majandus-, finants- ja statistikakoostöö olukorra läbivaatamine.



2. PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine ja finantskontroll

Artikkel 279

Lepinguosalised teevad koostööd avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas eesmärgiga:

a) 

vastavalt Gruusia valitsuse heakskiidetud avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevale poliitikadokumendile välja arendada ja rakendada juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhinev avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli süsteem, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsioon, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga;

b) 

näha avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis ette sellised finantsjärelevalve süsteemi rakendamise tingimused, mille puhul kõnealuse funktsiooni toimimine põhineb esitatud kaebustel ning täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata;

c) 

avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis kindlaksmääratud asutuste vahel tulemuslik koostöö, et toetada valitsemistava edasiarendamist;

d) 

toetada avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegelevat kesküksust ja tugevdada selle pädevust;

e) 

tugevdada riigikontrolli kui Gruusia kõrgeima auditiasutuse sõltumatust ning organisatsioonilist ja auditisuutlikkust, suurendada tema rahalisi ja inimressursse ning rajada kõrgeima auditiasutuse tegevus rahvusvahelistelt tunnustatud Rahvusvahelise Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI) standardeile, ning

f) 

vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.



3. PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 280

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Artikkel 281

Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 280, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 282

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Gruusia maksusüsteemi ja -halduse arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, tagavad tõhusa maksukogumise ja tugevdavad võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 283

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooniga, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 284

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 285

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



4. PEATÜKK

Statistika

Artikkel 286

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk – ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Gruusia ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

Artikkel 287

Koostöö eesmärk on:

a) 

riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade – avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate – vajadustest;

b) 

Gruusia statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;

c) 

ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifitseerimise kohaldamist;

d) 

riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada Euroopa statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Gruusia statistikasüsteemi arendamisele;

e) 

kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning

f) 

kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

Artikkel 288

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a) 

makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika, maksebilansistatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;

b) 

rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused ja sotsiaalstatistika;

c) 

põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

d) 

ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

e) 

energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f) 

piirkondlik statistika

g) 

horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine, ning

h) 

muud asjakohased valdkonnad.

Artikkel 289

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele lähendamisele ELi statistikaõigustikule, tuginedes Gruusia statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 290

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. Gruusiale tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.

Artikkel 291

Gruusia statistikaõigusaktide järk-järguline ühtlustamine ELi statistikaõigustikuga toimub vastavalt kord aastas ajakohastatavale statistikanõuete kogumikule, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIII lisa).



VI JAOTIS

MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA



1. PEATÜKK

Transport

Artikkel 292

Lepinguosalised:

a) 

laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b) 

edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet, ning

c) 

püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.

Artikkel 293

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a) 

jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige keskkonda säästvate, tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

b) 

valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas nimetatud rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, õhu-, sisevee- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;

c) 

taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d) 

taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduva rahastamispoliitika väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;

e) 

ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tõhusa jõustamise tagamise menetlustega;

f) 

teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning

g) 

kõigi asjaomaste transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

Artikkel 294

1.  Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Gruusia, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.

2.  Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

a) 

piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu idapartnerluse transpordialase vaekogu, Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), Bakuu protsess ja muud transpordialgatused;

b) 

rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega, ning

c) 

ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

Artikkel 295

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 296

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.



2. PEATÜKK

Energiakoostöö

Artikkel 297

Koostöö peaks lähtuma partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist ning selle eesmärk peaks olema energeetikasektoris turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale .

Artikkel 298

See koostöö peaks hõlmama muu hulgas järgmisi valdkondi:

a) 

energiastrateegia ja -poliitika;

b) 

ELi normidega kooskõlas olevate konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja tõhusate energiaturgude arendamine, sealhulgas regulatiivraamistiku väljatöötamine, kus kolmandatele isikutele võimaldatakse diskrimineerimiseta juurdepääsu võrkudele ja tarbijatele;

c) 

piirkondlik energiakoostöö, pidades silmas Gruusia võimalikku ühinemist energiaühenduse asutamislepinguga, mille juures Gruusia on praegu vaatleja;

d) 

atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel;

e) 

ühist huvi pakkuv energiataristu, mis majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistaks energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore;

f) 

energiavarustuse kindluse suurendamine, turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide järkjärguline ühtlustamine ELi õigustiku põhielementidega,

g) 

energiatarnete ja -kaubanduse, transiidi ja transpordi pikaajalise stabiilsuse ning hinnapoliitika, sealhulgas üldise kulupõhise energiaressursside edastamise süsteemi vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja süvendamine kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade, eelkõige energiaharta lepinguga;

h) 

majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlik energiatõhususe ja -säästu edendamine;

i) 

majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutliku taastuvenergia arendamine ja toetamine, pöörates peatähelepanu hüdroenergiale, ning kõnealuses valdkonnas kahepoolse ja piirkondliku integratsiooni edendamine;

j) 

teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning

k) 

koostööd tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.

Artikkel 299

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 300

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



3. PEATÜKK

Keskkond

Artikkel 301

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob Gruusia ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 302

1.  Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) 

keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline kavandamine, keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonnahindamine, haridus ja koolitus, seire ja keskkonnaalased infosüsteemid, kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;

b) 

õhu kvaliteet;

c) 

vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, veenappus ja põud ning merekeskkond;

d) 

jäätmekäitlus;

e) 

looduskaitse, sealhulgas metsandus ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;

f) 

tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning

g) 

kemikaalide kasutamine.

2.  Koostöö eesmärk on ka integreerida keskkonnaküsimused lisaks keskkonnapoliitikale ka muudesse poliitikavaldkondadesse.

Artikkel 303

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; teevad koostööd kahepoolsel tasandil, piirkondlikul tasandil, muu hulgas kasutades Lõuna-Kaukaasia olemasolevaid koostööstruktuure, ja rahvusvahelisel tasandil, eriti seoses lepinguosaliste poolt ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, ning teevad vastavalt vajadusele koosööd asjaomaste asutuste raames.

Artikkel 304

1.  Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a) 

sellise riikliku keskkonnaalase tegevuskava väljatöötamine, mis hõlmab Gruusia üldiseid riiklikke ja valdkonnapõhiseid strateegilisi keskkonnasuuniseid ning käsitleb institutsioonilisi ja haldusküsimusi;

b) 

keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamine ja

c) 

inim- ja finantsressursside vajaduse väljaselgitamine.

2.  Riiklikku keskkonnaalast tegevuskava ajakohastatakse korrapäraselt kooskõlas Gruusia õigusaktidega.

Artikkel 305

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 306

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



4. PEATÜKK

Kliimameetmed

Artikkel 307

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

Artikkel 308

Koostöö eesmärk on kliimamuutuse leevendamine ja selle mõjuga kohanemise soodustamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) 

kliimamuutuse mõju vähendamine;

b) 

kliimamuutustega kohanemine;

c) 

süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;

d) 

ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine, ning

e) 

kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas.

Artikkel 309

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas, rakendavad ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas asjakohasel juhul seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele ja regionaalsele koostööle.

Artikkel 310

Koostöö hõlmab muu hulgas ühist huvi pakkuvat arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:

a) 

riiklik kohanemiskava;

b) 

vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad, sealhulgas Gruusiale sobivad leevendusmeetmed;

c) 

meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;

d) 

osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud meetmed.

Artikkel 311

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 312

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



5. PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika ning kaevandused

Artikkel 313

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga vastavalt ELi ja Gruusia õigusaktidele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena (VKEd) käsitatavate ettevõtjate seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Gruusias tegutsevate ELi ja Gruusia ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 314

Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:

a) 

rakendada VKEde arendamise poliitikat, mis tugineb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse dialoogi raames. See koostöö hõlmab keskendumist ka mikro- ja käsitööettevõtjatele, kes on äärmiselt olulised nii ELi kui ka Gruusia majanduses;

b) 

luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist) näiteks keskkonna ja energeetika valdkonnas;

c) 

lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;

d) 

innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e) 

toetada suhete tihendamist ELi ja Gruusia ettevõtjate ning nimetatud ettevõtjate ja ELi ja Gruusia asutuste vahel;

f) 

toetada ELi ja Gruusia vahelise ekspordi elavdamise meetmeid;

g) 

asjakohasel juhul soodustada nii ELi ja Gruusia tööstussektorite kaasajastamist ja ümberkorraldamist;

h) 

arendada ja tugevdada koostööd mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist ning parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd muude kui energiamaavarade kaevandamise valdkonnas ning eelkõige metallimaakide ja mineraaltoormega seotud mäetööstuse küsimustes. Vahetatakse teavet mäetööstussektori ja toorainesektori arengu, toorainega kauplemise, mäetööstuse jätkusuutliku arengu parimate tavade, mäetööstuse valdkonna koolituse ja oskuste ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta.

Artikkel 315

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. See hõlmab ka ELi ja Gruusia ettevõtete esindajaid.



6. PEATÜKK

Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audit ning ettevõtete üldjuhtimine

Artikkel 316

Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:

a) 

osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele;

b) 

rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditistandardite rakendamine riigi tasandil ja eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning

c) 

ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega.

Artikkel 317

Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised tagada ELi liikmesriikide äriregistrite ja Gruusia riikliku ettevõtteregistri vahelise tõhusa teabevahetuse.

Artikkel 318

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 319

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



7. PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 320

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

a) 

toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b) 

tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c) 

tagada kogu Gruusia finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d) 

edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, ning

e) 

tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

Artikkel 321

1.  Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2.  Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 322

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 323

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



8. PEATÜKK

Koostöö infoühiskonna valdkonnas

Artikkel 324

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema elektroonsete sideteenuste turule juurdepääsu soodustamine ning valdkonnas konkurentsi ja investeerimise elavdamine.

Artikkel 325

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel teemadel:

a) 

teabe ja parimate tavade vahetamine riiklike infoühiskonna algatuste rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega, ning

b) 

teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonse side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Gruusia enda ning Gruusia ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet.

Artikkel 326

Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Gruusia e-side valdkonna riiklike reguleerivate asutuste koostööd.

Artikkel 327

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



9. PEATÜKK

Turism

Artikkel 328

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 329

Kahepoolne ja Euroopa tasandi koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:

a) 

eelkõige maapiirkondade kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, pidades silmas kohaliku arengu vajadusi ja prioriteete;

b) 

kultuuripärandi tähtsus ning

c) 

turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

Artikkel 330

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a) 

teabe-, parimate tavade, kogemuste ja oskusteabe vahetus;

b) 

era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmava strateegilise partnerluse säilitamine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks;

c) 

turismivoogude, -toodete ja -turgude, taristu, inim- ja institutsiooniliste ressursside edendamine ja arendamine;

d) 

tõhusa poliitika arendamine ja rakendamine;

e) 

turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning

f) 

muu hulgas kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

Artikkel 331

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.



10. PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu areng

Artikkel 332

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 333

Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a) 

põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b) 

riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja parimatele tavadele;

c) 

põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine;

d) 

maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja parimate tavade jagamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e) 

põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine kõigi sidusrühmade huvides;

f) 

kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine muu hulgas geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas;

g) 

veinitootmine ja agroturism;

h) 

teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

i) 

seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.

Artikkel 334

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.



11. PEATÜKK

Kalanduse ja merenduse juhtimine



1. Jagu

Kalanduspoliitika

Artikkel 335

1.  Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades, nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga, mis on määratletud FAO 2001. aasta rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

2.  Kõnealuse koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.

Artikkel 336

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a) 

kalavarude hea majandamine ja parimad tavad, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisi põhimõttele;

b) 

jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

c) 

piirkondlik koostöö, muu hulgas asjakohasel juhul piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames.

Artikkel 337

Viidates käesoleva lepingu artiklile 336 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku koostööd Musta mere piirkonnas ja suhteid asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega.

Artikkel 338

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, et tagada jätkusuutliku kalanduse edendamisele suunatud poliitika rakendamine selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:

a) 

vee-elusressursside, kalapüügi ja tehniliste meetmete majandamine;

b) 

kalapüügi järelevalve ja kontroll, kasutades vajalikke jälgimisseadmeid, sealhulgas elektroonseid seireseadmeid ja jälgimisvahendeid, ning õigusaktide täitmise tagamise ja kontrolli mehhanismide rakendamine;

c) 

omavahel kokkusobivate püügi-, lossimis-, laevastiku-, bioloogiliste ja majandamisandmete ühtlustatud kogumine;

d) 

püügivõimsuse majandamine, sealhulgas toimiva kalalaevaregistri pidamine;

e) 

turgude tõhususe parandamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning

f) 

majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine.



2. Jagu

Merenduspoliitika

Artikkel 339

Võttes arvesse kalandus-, meretranspordi- ja keskkonnaalast koostööd, samuti koostööd muudes poliitikavaldkondades ning lähtudes rahvusvahelistest mereõiguse kokkulepetest, mis tuginevad ÜRO mereõiguse konventsioonile, arendavad lepinguosalised koostööd ka integreeritud merenduspoliitikas, eelkõige:

a) 

edendavad integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele, head valitsemistava ja parimate tavade vahetamist mereruumi kasutamisel;

b) 

edendavad mereala ruumilist planeerimist kui vahendit, mis võimaldab teha konkureerivate inimtegevuse valdkondade lepitamise küsimustes paremaid otsuseid, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

c) 

edendavad rannikualade integreeritud majandamist kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et tagada rannikualade jätkusuutlik areng ja suurendada rannikualade vastupanuvõimet neid ähvardavatele ohtudele, sealhulgas kliimamuutuste mõjule;

d) 

edendavad muu hulgas parimate tavade vahetamise teel innovatsiooni ja merega seonduvate tööstusvaldkondade ressursitõhusust, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet;

e) 

edendavad merega seonduvate tööstusvaldkondade, teenuste ning merele ja selle uurimisele keskenduvate teadusasutuste strateegiliste liitude loomist;

f) 

püüavad tõhustada piiri- ja valdkondadeülest mereseiret, et tegeleda intensiivse mereliiklusega seonduvate ohtudega, laevade heidetega, mereõnnetustega ja ebaseadusliku tegevusega merel, ning

g) 

algatavad merevaldkonna sidusrühmade regulaarse dialoogi ja toetavad erinevate sidusrühmade võrgustike tegevust.

Artikkel 340

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a) 

teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta merega seonduvates tööstusvaldkondades ja merekeskkonna küsimustes;

b) 

projektide rahastamisvõimalusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetus, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused, ning

c) 

lepinguosaliste vahelise koostöö tõhustamine asjaomastel rahvusvahelistel merendusfoorumitel.

Artikkel 341

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.



12. PEATÜKK

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas

Artikkel 342

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 343

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:

a) 

poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b) 

lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c) 

Gruusia teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammidesse;

d) 

kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;

e) 

lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja lähetusprogrammid;

f) 

lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning

g) 

lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö.

Artikkel 344

Eesmärgiks tuleks seada koostoime loomine selliste koostöömeetmete ning käesoleva lepingu VII jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” kohase ELi ja Gruusia rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel.



13. PEATÜKK

Tarbijapoliitika

Artikkel 345

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.

Artikkel 346

Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:

a) 

kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine;

b) 

tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine, sealhulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, tarbijate teavitamissüsteemide, tarbijate teavitamise ja harimise, tarbijate õiguste ning tarbijate kaebuste lahendamise küsimustes;

c) 

haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning

d) 

sõltumatute tarbijaühenduste arengu stimuleerimine ja tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine.

Artikkel 347

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



14. PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused

Artikkel 348

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.

Artikkel 349

Koostöö seisneb teabe ja parimate tavade vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a) 

vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

b) 

tööhõivepoliitika, mille eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c) 

aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada lepinguosalise tööturu vajadusi;

d) 

tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e) 

võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimisega eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused; võitlus sool, rassil või rahvusel, usul ja veendumustel, puudel, vanusel ning seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu;

f) 

sotsiaalpoliitika eesmärgiga parandada sotsiaalkaitset ning sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteeti, juurdepääsetavust ja rahalist jätkusuutlikkust;

g) 

sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas kõigi asjakohaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel;

h) 

töötervishoiu ja tööohutuse parandamine ning

i) 

äriühingute sotsiaalset vastutust käsitlev dialoog ja teadlikkuse suurendamine.

Artikkel 350

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist poliitika kujundamisse ja reformimisse ning lepinguosaliste koostöösse vastavalt käesoleva lepingu VIII jaotise „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” asjakohastele osadele.

Artikkel 351

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis asjaomastes organisatsioonides.

Artikkel 352

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud mitmes sotsiaalse vastutust käsitlevas suunises, eriti OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele.

Artikkel 353

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 354

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



15. PEATÜKK

Rahvatervis

Artikkel 355

Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu oluline tegur.

Artikkel 356

Koostööd tehakse eeskätt järgmistes valdkondades:

a) 

Gruusia rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades tervishoiu kvaliteedi, arendades tervisevaldkonna inimressurssi ja tõhustades selle juhtimist ning parandades tervishoiu rahastamist;

b) 

nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi, tuberkuloosi ja antimikroobse resistentsuse epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;

c) 

mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja parimaid tavasid, edendades tervislikku eluviisi ja kehalist tegevust ning tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;

d) 

inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;

e) 

terviseteave ja -teadmised ning

f) 

rahvusvaheliste tervisekokkulepete, millega lepinguosalised on ühinenud, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni täielik rakendamine.

Artikkel 357

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



16. PEATÜKK

Haridus, koolitus ja noored

Artikkel 358

Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et elavdada koostööd ja dialoogi muu hulgas poliitilistes küsimustes, seades eesmärgiks õigusaktide ja tavade lähendamise ELi omadele. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.

Artikkel 359

Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a) 

elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;

b) 

kõigi haridusastmete – alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduseni – haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;

c) 

kõrghariduse kvaliteedi parandamine vastavalt ELi kõrghariduse ajakohastamise tegevuskavale ja Bologna protsessile;

d) 

rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;

e) 

võõrkeelte õppimise toetamine;

f) 

kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise edendamine ning valdkonnas läbipaistvuse tagamine;

g) 

koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, võttes arvesse ELi head tava selles valdkonnas, ning

h) 

Euroopa integratsiooniprotsessi mõistmise ja tundmise süvendamine, ELi ja idapartnerluses osalevate riikide suhteid käsitleva akadeemilise dialoogi tugevdamine ning osalemine ELi asjaomastes programmides.

Artikkel 360

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:

a) 

süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noortöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b) 

toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu;

c) 

edendada noorteorganisatsioonide koostööd.

Artikkel 361

Gruusia teostab ja arendab vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale poliitikat, mis on kooskõlas ELi poliitika ja tavaga, järgides nimetatud lisa ja selles osutatud dokumente.



17. PEATÜKK

Kultuurikoostöö

Artikkel 362

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas 2005. aasta ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Gruusia kultuuritööstuste arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Gruusia kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

Artikkel 363

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a) 

kultuurikoostöö ja -vahetus;

b) 

kunsti ja kunstnike liikuvus ning kultuurisektori suutlikkuse suurendamine;

c) 

kultuuridevaheline dialoog;

d) 

kultuuripoliitikadialoog ning

e) 

koostöö rahvusvahelistel foorumitel nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et edendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.



18. PEATÜKK

Koostöö audiovisuaal- ja meediavaldkonnas

Artikkel 364

Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalvaldkonnas. Koostöö eesmärk on tugevdada ELi ja Gruusia audiovisuaaltööstust eelkõige spetsialistide koolituse ja teabevahetuse ning kino ja televisiooni valdkonnas ühistootmise toetamise kaudu.

Artikkel 365

1.  Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd audiovisuaal- ja meediavaldkonnas, et suurendada meedia sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

2.  Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitust.

Artikkel 366

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a) 

audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlev dialoog;

b) 

dialoog rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja WTO, ning

c) 

audiovisuaal- ja meedia-, sealhulgas kinokoostöö.

Artikkel 367

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



19. PEATÜKK

Koostöö spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas

Artikkel 368

Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja head tava, et edendada tervislikku eluviisi ning propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ja liikuvust spordi valdkonnas ning võidelda üleilmsete sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, rassismi ja vägivallaga.



20. PEATÜKK

Kodanikuühiskonna koostöö

Artikkel 369

Lepinguosalised süvendavad kodanikuühiskonna koostööd, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a) 

ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;

b) 

ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Gruusia, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja väljakutsetest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda;

c) 

Gruusias ELi samavõrra parema tundmise ja mõistmise tagamine eelkõige Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

Artikkel 370

Lepinguosalised edendavad ELi ja Gruusia suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Sellise dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a) 

tagada kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Gruusia suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;

b) 

kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige pidades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;

c) 

institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise jaoks sobiva keskkonna loomine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d) 

kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga tugevdada poliitilises protsessis osalevaid kodanikuühiskonna organisatsioone.

Artikkel 371

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.



21. PEATÜKK

Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö

Artikkel 372

1.  Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalarengu poliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et viia Gruusia tavad vastavusse järgmiste põhimõtetega:

a) 

mitmetasandilise valitsemissüsteemi tugevdamine, kuna see mõjutab nii üleriigiliust kui ka kohalikku tasandit, pöörates erilist tähelepanu kohalike sidusrühmade kaasamise viisidele;

b) 

kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning

c) 

regionaalarengu programmide ja projektide rakendamises osalejate kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.

Artikkel 373

1.  Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku tasandi ametiasutuste kaasamist piirkondlikku, s.h piiriülesesse poliitikakoostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd vastastikku sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada Gruusia regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:

a) 

täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahelist koordineerimist, eelkõige nendevahelise vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b) 

suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi põhimõtete ja tavaga;

c) 

jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja parimaid tavasid, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.

Artikkel 374

1.  Lepinguosalised süvendavad ja edendavad koostööd muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, nagu näiteks transport, energia, sidevõrgud, kultuur, haridus, turism ja tervis.

2.  Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikide- ja piirkondadevaheliste programmidega, ergutavad Gruusia piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.

3.  Selle tegevuse raamistik on:

a) 

Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö, sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames;

b) 

idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes;

c) 

koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga.

Artikkel 375

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.



22. PEATÜKK

Kodanikukaitse

Artikkel 376

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust selles valdkonnas.

Artikkel 377

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.

Artikkel 378

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning rakendavad kahepoolselt ja mitmepoolsete programmide raames ka ühismeetmeid. Koostöö toimub muu hulgas lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja/või halduskokkulepete rakendamise teel.

Artikkel 379

Koostööl võivad olla järgmised eesmärgid:

a) 

kontaktandmete vahetamine ja korrapärane ajakohastamine, et tagada dialoogi kestmine ning võimalus võtta teineteisega ühendust ööpäevaringselt;

b) 

hädaolukordades vastastikuse abistamise soodustamine, asjakohasel viisil ja vastavalt piisavate ressursside olemasolule;

c) 

ELi või Gruusiat tabanud suurte hädaolukordade kohta varajaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine ööpäevaringselt;

d) 

teabe vahetamine lepinguosaliste poolt kolmandatele riikidele hädaolukorras abi andmise kohta juhtudel, mil ELi kodanikukaitse mehhanism on aktiveeritud;

e) 

koostöö seoses abi taotlemise ja osutamisega vastuvõtva riigi toetusel;

f) 

parimate tavade ja suuniste vahetamine katastroofide ennetamise, nendeks valmistumise ja neile reageerimise valdkonnas;

g) 

koostöö suurõnnetuste ohu vähendamise alal, sealhulgas asutuste seostamine ja selgitustöö; teavitamine, koolitus ja teabevahetus; loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise ja nende leevendamise parimad tavad;

h) 

koostöö suurõnnetuste teadmusbaasi parandamise ning katastroofijuhtimise ohu- ja riskianalüüsi valdkonnas;

i) 

koostöö suurõnnetuste keskkonna- ja tervisemõju hindamisel;

j) 

ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;

k) 

lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Gruusia korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning

l) 

koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.



23. PEATÜKK

Osalemine euroopa liidu ametite töös ja programmides

Artikkel 380

Gruusia võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Gruusia sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka Gruusia rahalise osaluse suurust.

Artikkel 381

Gruusia võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Gruusia osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia poolt liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

Artikkel 382

Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Gruusia osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Gruusiale uute ELi ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 380 ja 381 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.



VII JAOTIS

RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED



1. PEATÜKK

Rahaline abi

Artikkel 383

Gruusia saab rahalist abi asjakohaste ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Gruusiaga võib teha koostööd ka Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning muud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva peaüki kohaselt.

Artikkel 384

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette asjakohaste ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.

Artikkel 385

Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, milles kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Gruusia vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 386

Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.

Artikkel 387

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste asjakohaste lepingute raames.

Artikkel 388

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.

Artikkel 389

Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Gruusia finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.



2. PEATÜKK

Pettusevastased ja kontrollisätted

Artikkel 390

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu IV protokollis sätestatud mõisteid.

Artikkel 391

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Gruusia võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti omi.

Artikkel 392

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed

Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada ELi vahendite kasutamisega seotud pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 393

Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö

1.  Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Gruusia ja ELi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.  OLAF võib oma Gruusia partneritega kokku leppida teha edasist koostööd pettustevastase võitluse valdkonnas kooskõlas Gruusia õigusaktidega, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Gruusia asutustega.

3.  Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 14.

Artikkel 394

Pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ennetamine

1.  ELi ja Gruusia asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.

2.  ELi ja Gruusia ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.

3.  Gruusia ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.

4.  Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.

5.  Komisjonil on eelkõige õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.

6.  Lepinguosalised esitavad vastavalt nende endi korrale üksteisele kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad üksteisele viivitamatult teada oma menetluste või süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.

Artikkel 395

Kohtumenetlus, uurimine ja süüdistuse esitamine

Gruusia ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel kohtumenetluse algatamise, sealhulgas vastavalt vajadusele uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Pädevaid Gruusia asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada OLAF.

Artikkel 396

Pettusest, korruptsioonist ja eeskirjade eiramisest teatamine

1.  Gruusia ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse ja korruptsiooni juhtumite kohta, ning teavitavad Euroopa Komisjoni viivitamatult muude eeskirjade eiramisest, sealhulgas huvide konfliktist seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit ja Euroopa Komisjoni.

2.  Gruusia ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Gruusia ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.

Artikkel 397

Auditid

1.  Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

2.  Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi kohapeal selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.

3.  Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Gruusias asuvate alltöövõtjate ruumides.

4.  Euroopa Komisjoni inspektoritele, Euroopa Komisjoni volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele, sh digitaalsetele dokumentidele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Gruusia avaliku sektori asutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.

5.  Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi ELi vahendeid saanud töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Gruusia auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.

Artikkel 398

Kohapealne kontroll

1.  Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

2.  OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Gruusia pädevate asutustega, võttes arvesse Gruusia õigusnorme.

3.  Gruusia ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Gruusia pädevate asutuste ametnikud.

4.  Kui asjaomased Gruusia ametiasutused avaldavad selleks huvi, viivad kontrolli ja inspekteerimise läbi OLAF ja Gruusia ametiasutused ühiselt.

5.  Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Gruusia ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.

Artikkel 399

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Gruusia õigusaktide kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 400

Tagasinõudmine

1.  Gruusia ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita järgmised sätted alusetult makstud ELi vahendite rahastavale valitsusasutusele tagasinõudmise kohta.

2.  Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Gruusia ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Gruusia ametiasutuste võetud meetmeid.

3.  Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Gruusiaga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.

4.  Kui Euroopa Komisjon rakendab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Gruusias täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) 

täitmisele pööramine toimub vastavalt Gruusia tsiviilmenetlusele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik asutus, kelle Gruusia valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb;

b) 

kui kõnealused formaalsused on asjaomase lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Gruusia õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele;

c) 

täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Gruusia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

5.  Täitekorralduse annab välja Gruusia valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Gruusias kehtiva menetlusega. ELi asutuse täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

6.  Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaldamisalas sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

Artikkel 401

Konfidentsiaalsus

Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Gruusia õiguse ja ELi institutsioonide suhtes kehtivate vastavasisuliste sätete alusel samamoodi kui muud sarnast teavet. Sellist teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Gruusias, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

Artikkel 402

Õigusaktide ühtlustamine

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



VIII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED



1. PEATÜKK

Institutsiooniline raamistik

Artikkel 403

Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 404 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.



Assotsiatsiooninõukogu

Artikkel 404

1.  Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2.  Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla mis tahes koosseisus.

3.  Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 405

1.  Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Gruusia valitsuse liikmed.

2.  Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.

3.  Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Gruusia esindaja.

4.  Asjakohasel juhul ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda lepinguosaliste muude asutuste esindajad.

Artikkel 406

1.  Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva lepinguga, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.

2.  Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Gruusia õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ELi õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks väljavalitud ELi ja Gruusia koostatavate ja kehtivate õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.

3.  Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.



Assotsiatsioonikomitee

Artikkel 407

1.  Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.

2.  Assotsieerimiskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

3.  Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi ELi esindaja ja Gruusia esindaja.

Artikkel 408

1.  Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad.

2.  Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3.  Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud, ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 406 lõikele 1. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, võttes arvesse lepinguosaliste sisemenetlusi.

4.  Kõigi käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks kohtub assotsieerimiskomitee erikoosseisus. Assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 409

Eri- ja allkomiteed ning -organid

1.  Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.

2.  Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” konkreetseid sätteid.

3.  Assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid muu hulgas ka selleks, et analüüsida käesoleva lepingu V jaotises „Majandus- ja valdkondlik koostöö” ja VI jaotises „Muu koostööpoliitika” viidatud regulaarse dialoogi suhtes tehtud edusamme.

4.  Allkomiteedel on õigus teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5.  Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru assotsieerimiskomiteele, iga kord, kui see tuleb kokku kaubanduskomiteena.

6.  Allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee, sealhulgas kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee poole.



Parlamentaarne assotsieerimiskomitee

Artikkel 410

1.  Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Gruusia parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

2.  Parlamentaarne assotsieerimiskomitee koosneb Euroopa Parlamendi ja Gruusia parlamendi liikmetest.

3.  Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.

4.  Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Gruusia parlamendi esindaja.

Artikkel 411

1.  Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille assotsieerimisnõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.

2.  Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3.  Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4.  Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.



Kodanikuühiskonna platvorm

Artikkel 412

1.  Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid kursis käesoleva lepingu rakendamisega ja saada selleks nendepoolset teavet.

2.  Käesolevaga moodustatakse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muu hulgas idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

3.  Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab oma kodukorra.

4.  Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

Artikkel 413

1.  Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

2.  Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

3.  Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.



2. PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 414

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu kohaldamisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke õigusi, sealhulgas omandiõigust.

Artikkel 415

Julgeolekuerandid

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:

a) 

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) 

mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c) 

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 416

Diskrimineerimise keeld

1.  Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a) 

meetmed, mida Gruusia rakendab ELi ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel,

b) 

meetmed, mida EL või selle liikmesriigid rakendavad Gruusia suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Gruusia kodanike ega äriühingute vahel.

2.  Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 417

Järkjärguline ühtlustamine

Gruusia ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. Kõnealune säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud konkreetseid põhimõtteid ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 418

Dünaamiline ühtlustamine

Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Gruusia õigusaktid ELi õigusaktidega vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, muu hulgas võttes arvesse ELi õigustiku arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud. See säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 419

Õigusaktide ühtlustamise järelevalve

1.  Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine.

2.  Järelevalve raames hindab EL Gruusia õiguse ühtlustamist ELi õigusega vastavalt käesolevale lepingule, sealhulgas rakendamis- ja jõustamisaspekte. Hindamist võib läbi viia EL üksi ja omal algatusel vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, EL kokkuleppel Gruusiaga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Gruusia ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.

3.  Järelevalve võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja asutuste, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

4.  Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

5.  Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, otsustab assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artiklitega 406 ja 408 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.

6.  Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Asjaomase organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.

Artikkel 420

Kohustuste täitmine

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.  Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused artikli 421 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

Artikkel 421

Vaidluste lahendamine

1.  Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes kõnealuse jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

2.  Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 407 ja 409 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.  Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4.  Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklite 407 ja 409 kohaselt moodustatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

5.  Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 422

Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1.  Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 421 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõudest võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel loobuda ja seda ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2.  Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 ja artiklile 421.

3.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:

a) 

lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja

b) 

käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.

Artikkel 423

Seos muude lepingutega

1.  Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel Luksemburgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.

2.  Käesolev leping asendab lõikes 1 osutatud lepingu. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3.  14. juulil 2011. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2012 jõustunud Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 424

1.  Kuni füüsiliste ja juriidiliste isikute ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Gruusiat siduvate kehtivate lepingutega.

2.  Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

Artikkel 425

1.  Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erilepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.

2.  Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide õigust teha Gruusiaga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga koostöölepinguid.

Artikkel 426

Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 427

Kestus

1.  Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.  Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 428

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Gruusiat.

Artikkel 429

Territoriaalne kohaldatavus

1.  Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gruusia territooriumi suhtes.

2.  Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna suhtes, mille üle Gruusia valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Gruusia tagab käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.

3.  Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu otsuse selle kohta, millal on tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine kogu Gruusia territooriumil.

4.  Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Gruusia territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.

5.  Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.

Artikkel 430

Lepingu hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Artikkel 431

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1.  Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.  Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Gruusia kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele ja õigusaktidele.

4.  Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:

a) 

liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning

b) 

Gruusia asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohase ratifitseerimiskirja.

5.  Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.

6.  Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.

7.  Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.

Artikkel 432

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS, on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и седми юни две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de junio de dos mil catorce.

V Bruselu dne dvacátého sedmého června dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende juni to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Juni zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta juunikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the twenty-seventh day of June in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le vingt-sept juin deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset sedmog lipnja dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette giugno duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada divdesmit septītajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų birželio dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év június havának huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste juni tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego czerwca roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de junho de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte iunie două mii paisprezece.

V Bruseli dvadsiateho siedmeho júna dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega junija leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde juni tjugohundrafjorton.

image

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

signatory

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика България

signatory

Za Českou republiku

signatory

For Kongeriget Danmark

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

Eesti Vabariigi nimel

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

signatory

Για την Ελληνική Δημοκρατία

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la République française

signatory

signatory

signatory

Za Republiku Hrvatsku

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

signatory

Latvijas Republikas vārdā –

signatory

Lietuvos Respublikos vardu

signatory

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

signatory

Magyarország részéről

signatory

Għar-Repubblika ta’ Malta

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

Pentru România

signatory

Za Republiko Slovenijo

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

▼C2

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

signatory

For the European Union

Pour l’Union européenne

Za Europsku uniju

Per l’Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

▼B

Зa Eвpoпeйcката общност зa aтoмна енергия

Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica

Za Evropské společenství pro atomovou energii

For Det Europæiske Atomenergifællesskab

Für die Europäische Atomgemeinschaft

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Гια την Ευρωπαїκή Κоινότητα Ατομικής Εvέργειας

For the European Atomic Energy Community

Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique

Za Europsku zajednicu za atomsku energiju

Per la Comunità europea dell'energia atomica

Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –

Europos atominės energijos bendrijos vardu

Az Európai Atomenergia-közösség részéről

F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika

Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie

W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej

Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica

Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice

Za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu

Za Evropsko skupnost za atomsko energijo

Euroopan atominienergiajärjestön puolesta

För Europeiska atomenergigemenskapen

signatory

signatory

signatory

I LISA

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Käesoleva lepingu ja muude lepingute rakendamisel tagavad lepinguosalised, et isikuandmeid kaitstakse vähemalt tasemel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, 28. jaanuaril 1981 allakirjutatud konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (ETS nr 108) ning selle 8. novembril 2001 allakirjutatud lisaprotokolliga, milles käsitletakse järelevalveasutusi ja riikidevahelisi andmevoogusid (ETS nr 181). Vajaduse korral võtab lepinguosaline arvesse ka nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R(87)15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

II LISA

TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE

II-A LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE IGA-AASTASEID TOLLIMAKSUVABU TARIIFIKVOOTE (LIIT)



CN-kood 2012

Toote kirjeldus

Kogus (tonnides)

0703 20 00

Küüslauk, värske või jahutatud

220

II-B LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE SISENEMISHINDA ( 35 )

ja mis vabastatakse imporditollimaksu väärtuselisest komponendist (LIIT)



CN-kood 2012

Toote kirjeldus

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

0707 00 05

Kurgid, värsked või jahutatud

0709 91 00

Artišokid, värsked või jahutatud

0709 93 10

Kabatšokid, värsked või jahutatud

0805 10 20

Magusad apelsinid, värsked

0805 20 10

Klementiinid

0805 20 30

Monrealid ja satsumad

0805 20 50

Mandariinid ja vilkingid

0805 20 70

Tangeriinid

0805 20 90

Värsked või kuivatatud tangelod, ortanikiid, malakiinid jms tsitrushübriidid (v.a klementiinid, monrealid, satsumad, mandariinid, vilkingid ja tangeriinid)

0805 50 10

Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

0806 10 10

Värsked lauaviinamarjad

0808 10 80

Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember)

0808 30 90

Värsked pirnid (v.a siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember)

0809 10 00

Värsked aprikoosid

0809 21 00

Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked

0809 29 00

Kirsid (v.a hapukirsid), värsked

0809 30 10

Nektariinid, värsked

0809 30 90

Virsikud (v.a nektariinid), värsked

0809 40 05

Värsked ploomid

2009 61 10

Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 30, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

2009 69 19

Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

2009 69 51

Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

2009 69 59

Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga)

2204 30 92

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

2204 30 94

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

2204 30 96

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

2204 30 98

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

II-C LISA



TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE DUMPINGUVASTASTEST MEETMETEST KÕRVALEHOIDMISE VÄLTIMISE MEHHANISMI (LIIT)

Tootekategooria

CN-kood 2012

Toote kirjeldus

Käivituskogus (tonnides)

Põllumajandustooted

1  Veise-, sea- ja lambaliha

0201 10 00

Veiste rümbad või poolrümbad, värsked või jahutatud

4 400

0201 20 20

Veiste komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud

0201 20 30

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, kontidega, värsked või jahutatud

0201 20 50

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud

0201 20 90

Veiste jaotustükid, värsked või jahutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid)

0201 30 00

Värske või jahutatud veiseliha, kontideta

0202 10 00

Külmutatud veise rümbad ja poolrümbad

0202 20 10

Külmutatud veise komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega

0202 20 30

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, külmutatud, kontidega

0202 20 50

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, külmutatud, kontidega

0202 20 90

Veiste jaotustükid, külmutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid)

0202 30 10

Veiste külmutatud eesveerandid, kontideta, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis

0202 30 50

Kontideta veise õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid, külmutatud

0202 30 90

Külmutatud veiseliha, kontideta (v.a eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis; ja õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid)

0203 11 10

Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad

0203 12 11

Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega

0203 12 19

Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 19 11

Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid

0203 19 13

Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid

0203 19 15

Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

0203 19 55

Värke või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 19 59

Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 21 10

Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad

0203 22 11

Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega

0203 22 19

Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 29 11

Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid

0203 29 13

Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 29 15

Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

0203 29 55

Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 29 59

Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)

0204 22 50

Lambajalad, värsked või jahutatud

0204 22 90

Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad)

0204 23 00

Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontideta

0204 42 30

Külmutatud lamba selja- ja/või neerutükid

0204 42 50

Külmutatud lambajalad

0204 42 90

Külmutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad)

0204 43 10

Külmutatud lambatallede liha, kontideta

0204 43 90

Külmutatud lambaliha, kontideta (v.a lambatallede liha)

2  Kodulinnuliha

0207 11 30

Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

550

0207 11 90

Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad)

0207 12 10

Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

0207 12 90

Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad)

0207 13 10

Liigi Gallus domesticus lindude kondita jaotustükid, värsked või jahutatud

0207 13 20

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad

0207 13 30

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 13 50

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 13 60

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 13 99

Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 14 10

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tükid, kontideta

0207 14 20

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad

0207 14 30

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 14 50

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 14 60

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 14 99

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks)

0207 24 10

Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 24 90

Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud värsked või jahutatud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid)

0207 25 10

Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 25 90

Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid)

0207 26 10

Värsked või jahutatud kodukalkuni tükid, kontideta

0207 26 20

Kodukalkunite värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad

0207 26 30

Kodukalkunite värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 26 50

Kodukalkunite värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 26 60

Kodukalkunite värsked või jahutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega

0207 26 70

Kodukalkunite värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred)

0207 26 80

Kodukalkunite värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

0207 26 99

Kodukalkunite värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 27 10

Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta

0207 27 20

Kodukalkunite külmutatud pool- või veerandrümbad

0207 27 30

Kodukalkunite külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 27 50

Kodukalkunite külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 27 60

Kodukalkunite külmutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega

0207 27 70

Kodukalkunite külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred)

0207 27 80

Kodukalkunite külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

0207 27 99

Kodukalkunite külmutatud söödav rups (v.a maks)

0207 41 30

Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 41 80

Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

0207 42 30

Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 42 80

Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

0207 44 10

Värsked või jahutatud kodupartide jaotustükid, kontideta

0207 44 21

Värsked või jahutatud kodupartide pool- või veerandrümbad

0207 44 31

Värsked või jahutatud kodupartide tiivad

0207 44 41

Värsked või jahutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 44 51

Kodupartide värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 44 61

Kodupartide värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 44 71

Kodupartide värsked või jahutatud paletotid, kontidega

0207 44 81

Kodupartide värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 44 99

Kodupartide värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 45 10

Külmutatud kodupartide jaotustükid, kontideta

0207 45 21

Külmutatud kodupartide pool- või veerandrümbad

0207 45 31

Külmutatud kodupartide tiivad

0207 45 41

Külmutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 45 51

Külmutatud kodupartide rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 45 61

Külmutatud kodupartide koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 45 81

Kodupartide külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 45 99

Külmutatud kodupartide söödav rups (v.a maks)

0207 51 10

Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud, veretustatud, lõplikult puhastamata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

0207 51 90

Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 52 90

Külmutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 54 10

Värsked või jahutatud koduhanede jaotustükid, kontideta

0207 54 21

Värsked või jahutatud koduhanede pool- või veerandrümbad

0207 54 31

Värsked või jahutatud koduhanede tiivad

0207 54 41

Värsked või jahutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 54 51

Koduhanede värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 54 61

Koduhanede värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 54 71

Koduhanede värsked või jahutatud paletotid, kontidega

0207 54 81

Koduhanede värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 54 99

Koduhanede värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 55 10

Külmutatud koduhanede jaotustükid, kontideta

0207 55 21

Külmutatud koduhanede pool- või veerandrümbad

0207 55 31

Külmutatud koduhanede tiivad

0207 55 41

Külmutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 55 51

Külmutatud koduhanede rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 55 61

Külmutatud koduhanede koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 55 81

Koduhanede külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 55 99

Külmutatud koduhanede söödav rups (v.a maks)

0207 60 05

Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade liha, tükeldamata

0207 60 10

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontideta

0207 60 31

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade tiivad

0207 60 41

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 60 51

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 60 61

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 60 81

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 60 99

Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade söödav rups (v.a maks)

1602 31 11

Tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha (v.a vorstid jms tooted)

1602 31 19

Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 31 80

Kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab kontideta linnuliha või rupsi alla 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 32 11

Liigi Gallus domesticus lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)

1602 32 19

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 32 30

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 32 90

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)

1602 39 21

Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)

3  Piimatooted

0402 10 11

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg

1 650

0402 10 19

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg

0402 10 91

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg

0402 10 99

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg

0405 10 11

Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 19

Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee)

0405 10 30

Taastatud või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 50

Vadakuvõi rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 90

Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid kuni 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

4  Koorega munad

0407 21 00

Värsked kodulindude munad, koorega (v.a viljastatud munad inkubeerimiseks)

6 600  (1)

0407 29 10

Värsked kodulindude munad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks)

0407 90 10

Kodulindude munad, koorega, konserveeritud või kuumtöödeldud

5  Munad ja albumiinid

0408 11 80

Inimtoiduks kõlblikud kuivatatud munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

330

0408 19 81

Inimtoiduks kõlblikud vedelad munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0408 19 89

Inimtoiduks kõlblikud munakollased (v.a vedelad), külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kuivatatud)

0408 91 80

Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased)

0408 99 80

Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a kuivatatud munad ja munakollased)

3502 11 90

Kuivatatud ovoalbumiin, (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber), inimtoiduks kõlblik

3502 19 90

Ovoalbumiin, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber))

3502 20 91

Piimaalbumiin (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik, kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber)

3502 20 99

Piimaalbumiin: (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber)

6  Seened

0711 51 00

Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu

220

2003 10 20

Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, täielikult kuumtöödeldud

2003 10 30

Seened perekonnast Agaricus, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a täielikult kuumtöödeldud ja lühiajaliseks säilitamiseks)

7  Teraviljad

1001 91 90

Nisuseeme, seemneks (v.a kõva nisu, harilik nisu ja speltanisu)

200 000

1001 99 00

Nisu ja meslin (v.a seemneks ja kõva nisu)

1003 90 00

Oder (v.a seemneks)

1004 10 00

Kaeraseeme, seemneks

1004 90 00

Kaer (v.a seemneks)

1005 90 00

Mais (v.a seemneks)

1101 00 15

Jahu harilikust nisust ja speltanisust

1101 00 90

Püülijahu meslinist

1102 20 10

Püülijahu maisist, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1102 20 90

Püülijahu maisist, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist

1102 90 10

Püülijahu odrast

1102 90 90

Püülijahu teraviljadest (v.a nisust, meslinist, rukkist, maisist, riisist, odrast ja kaerast)

1103 11 90

Tangud ja püülijahu harilikust nisust ja speltanisust

1103 13 10

Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1103 13 90

Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist

1103 19 20

Rukki- või odratangud ja -jahu

1103 19 90

Teraviljatangud ja -jahu (v.a nisust, kaerast, maisist, riisist, rukkist ja odrast)

1103 20 25

Rukki- või odragraanulid

1103 20 40

Maisigraanulid

1103 20 60

Nisugraanulid

1103 20 90

Teraviljagraanulid (v.a rukkist, odrast, kaerast, maisist, riisist ja nisust)

1104 19 10

Nisuterad, valtsitud või helvestatud

1104 19 50

Maisiterad, valtsitud või helvestatud

1104 19 61

Valtsitud odraterad

1104 19 69

Helvestatud odraterad

1104 23 40

Kroovitud maisiterad, lõigatud või jämedalt purustatud; kruupideks jahvatatud maisiterad

1104 23 98

Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud maisiterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu)

1104 29 04

Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud odraterad

1104 29 05

Kruupideks jahvatatud odraterad

1104 29 08

Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud odraterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu)

1104 29 17

Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud teravili (v.a riis, kaer, mais ja oder)

1104 29 30

Kruupideks jahvatatud teravili (v.a oder, kaer, mais või riis)

1104 29 51

Nisuterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata

1104 29 59

Teravili, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata (muu kui oder, kaer, mais, nisu ja rukis)

1104 29 81

Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud nisuterad (v.a valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata)

1104 29 89

Teravili, lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud (v.a oder, kaer, mais, nisu ja rukis ning valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata, ja poolkroovitud või kroovitud riis ja purustatud riis)

1104 30 10

Nisuidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

1104 30 90

Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud (v.a nisu)

8  Linnased ja nisugluteen

1107 10 11

Nisulinnased jahuna (v.a röstitud)

330

1107 10 19

Nisulinnased (v.a jahuna ja röstitud)

1107 10 91

Linnased jahuna (v.a röstitud ja nisulinnased)

1107 10 99

Linnased (v.a röstitud, nisulinnased ja jahuna)

1107 20 00

Röstitud linnased

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

9  Tärklised

1108 11 00

Nisutärklis

550

1108 12 00

Maisitärklis

1108 13 00

Kartulitärklis

10  Suhkrud

1701 12 10

Toor-peedisuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega)

8 000

1701 12 90

Toor-peedisuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega)

1701 91 00

Rafineeritud roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega, tahkel kujul

1701 99 10

Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega)

1701 99 90

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (v.a roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega ning toorsuhkur ja valge suhkur)

1702 20 10

Vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

1702 30 10

Isoglükoos tahkel kujul, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist

1702 30 50

Glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos)

1702 30 90

Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos ja glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata)

1702 40 10

Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a invertsuhkur)

1702 40 90

Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvilisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a isoglükoos ja invertsuhkur)

1702 60 10

Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur)

1702 60 80

Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina

1702 60 95

Fruktoos tahkel kujul ja fruktoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a isoglükoos, inuliinisiirup, keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur)

1702 90 30

Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, saadud glükoosi polümeeridest

1702 90 50

Maltodekstriin tahkel kujul ja maltodekstriinisiirup (v.a maitse- või värvainelisanditega)

1702 90 71

Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

1702 90 75

Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist, pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

1702 90 79

Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist (v.a suhkur ja melass pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata)

1702 90 80

Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 10 %, kuid kuni 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina

1702 90 95

Suhkrud tahkel kujul, k.a invertsuhkur ning muu suhkru ja suhkrusiirupi segud, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, ilma maitse- või värvainelisanditeta (v.a roo- või peedisuhkur, keemiliselt puhas sahharoos ja maltoos, laktoos, vahtrasuhkur, glükoos, fruktoos, maltodekstriin ja nende siirupid, isoglükoos, inuliinisiirup, tehismesi ka karamell)

2106 90 30

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid

2106 90 55

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga glükoosi- ja maltodekstriinisiirup

2106 90 59

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid (v.a isoglükoosisiirup, laktoosisiirup, glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup)

11  Kliid, pebred jm jäägid

2302 10 10

Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

2 200

2302 10 90

Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega üle 35 % massist

2302 30 10

Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

2302 30 90

Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist)

2302 40 10

Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist (v.a maisi, riisi või nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid)

2302 40 90

Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a maisi, riisi ja nisu ning tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist)

2303 10 11

Maisitärklise tootmisjäägid kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud)

Töödeldud põllumajandustooted

12  Suhkrumais

0710 40 00

Suhkrumais, kuumtöötlemata, aurutatud või keedetud, külmutatud

1 500

0711 90 30

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais, näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu

2001 90 30

Suhkrumais Zea mays var. saccharata, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud

2004 90 10

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud

2005 80 00

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud)

13  Töödeldud suhkur

1302 20 10

Kuivatatud pektiinid, pektinaadid ja pektaadid pulbrina

6 000

1302 20 90

Vedelad pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

1702 50 00

Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul

1702 90 10

Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul

1704 90 99

Kondiitritootemass, martsipan, nugat ja muud valmis suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm, valge šokolaad, kurgupastillid ja köhatropsid, kummikompvekid, k.a marmelaad, sefiir, pastilaa, karamellkompvekid, iirised (toffee) jms maiustused, pressitud tabletid ja kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis massiga vähemalt 1 kg)

1806 10 30

Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 65 %, kuid alla 80 %

1806 10 90

Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 80 %,

1806 20 95

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid alla 18 % massist (v.a kakaopulber, maitsestatud šokolaadiglasuur ja granuleeritud piimašokolaad)

1901 90 99

Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning toiduained piimast, rõõsast koorest, petipiimast, hapupiimast, hapukoorest, vadakuvõist, jogurtist, keefirist või sarnastest rubriikide 0401 –0404 toodetest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata (v.a linnaseekstrakt ja jaemüügiks pakitud lastetoit ning segud ja taignad alamrubriigis 1901 90 91 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks)

2101 12 98

Tooted kohvist

2101 20 98

Tooted teest või matest

2106 90 98

Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist

3302 10 29

Lõhnaainetel põhinevad tooted, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust)

14  Töödeldud teravili

1904 30 00

Bulgurnisu, töödeldud teradena, saadud kõvade nisuterade kuumtöötlemisel

3 300

2207 10 00

Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

2207 20 00

Denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

2208 90 91

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga kuni 2 liitrit

2208 90 99

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga üle 2 liitri

2905 43 00

Mannitool

2905 44 11

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 19

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena (v.a D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav)

2905 44 91

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a vesilahusena)

2905 44 99

D-glütsitool (sorbitool) (v.a vesilahusena ja D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav)

3505 10 10

Dekstriinid

3505 10 50

Esterdatud ja eeterdatud tärklised (v.a dekstriinid)

3505 10 90

Modifitseeritud tärklised (v.a esterdatud ja eeterdatud tärklised ja dekstriinid)

3505 20 30

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 25 %, kuid alla 55 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3505 20 50

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 55 %, kuid alla 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3505 20 90

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3809 10 10

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

3809 10 30

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist

3809 10 50

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist

3809 10 90

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 83 % massist

3824 60 11

Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 19

Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 91

Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 99

Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool])

15  Sigaretid

2402 10 00

Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

500

2402 20 90

Tubakat sisaldavad sigaretid (v.a nelgiõli sisaldavad)

(1)    image

III LISA

ÜHTLUSTAMINE

▼M5

III-A LISA

ÜHTLUSTATAVATE VALDKONDLIKE ÕIGUSAKTIDE LOETELU

Järgnev loetelu sisaldab Gruusia prioriteete liidu uue ja üldise lähenemisviisi direktiivide ühtlustamiseks vastavalt Gruusia valitsuse 2010. aasta märtsi standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise, tehniliste normide ja metroloogia strateegiale ning õigusreformi ja tehniliste normide väljatöötamise programmile.



1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (1)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (2)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (3)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

4.

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (4)

Ajakava: 2013. aasta jooksul

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (5)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (6)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

7.

Komisjoni 4. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/43/EÜ nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta (7)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (8)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (9)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (10)

Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (11)

Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (12)

Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (13)

Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (14)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (15)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud) (16)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (17)

Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (18)

Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (19)

Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

20.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (20)

Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest

(1)   ELT L 81, 31.3.2016, lk 1.

(2)   ELT L 96, 29.3.2014, lk 251.

(3)   ELT L 189, 27.6.2014, lk 164.

(4)   EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17.

(5)   ELT L 96, 29.3.2014, lk 45.

(6)   ELT L 354, 28.12.2013, lk 90.

(7)   ELT L 94, 5.4.2008, lk 8.

(8)   ELT L 96, 29.3.2014, lk 309.

(9)   ELT L 153, 22.5.2014, lk 62.

(10)   ELT L 96, 29.3.2014, lk 79.

(11)   ELT L 96, 29.3.2014, lk 357.

(12)   ELT L 117, 5.5.2017, lk 1.

(13)   ELT L 117, 5.5.2017, lk 176.

(14)   ELT L 81, 31.3.2016, lk 99.

(15)   ELT L 81, 31.3.2016, lk 51.

(16)   ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(17)   ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(18)   ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

(19)   ELT L 96, 29.3.2014, lk 107.

(20)   ELT L 96, 29.3.2014, lk 149.

▼B

III-B LISA

HORISONTAALSETE ÕIGUSAKTIDE SOOVITUSLIK LOETELU

Järgnevas loetelus on esitatud horisontaalsed põhimõtted ja tavad, mis on sätestatud käesoleva lepingu artikli 47 lõikes 1 osutatud asjakohases ELi õigustikus. Gruusia saab sellest lähtuda oma horisontaalmeetmete ühtlustamisel liidu omadega, kuid loetelu ei ole täielik.

1. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta

2. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega

3. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta

4. 

Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/3/EÜ

5. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist

6. 

Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

IV LISA

KOHALDAMISALA

IV-A LISA

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

1.   OSA

Peamiste elusloomade kategooriate suhtes kohaldatavad meetmed

I. 

Hobuslased (sh sebrad) või eeslid või kõnealuste liikide ristamisel saadud järeltulijad

II. 

Veised (sealhulgas Bubalus bubalis ja piison)

III. 

Lambad ja kitsed

IV. 

Sead

V. 

Kodulinnud (sealhulgas kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned)

VI. 

Eluskala

VII. 

Koorikloomad

VIII. 

Molluskid

IX. 

Eluskalade munad ja sugurakud

X. 

Haudemunad

XI. 

Sperma, munarakud, embrüod

XII. 

Muud imetajad

XIII. 

Muud linnud

XIV. 

Roomajad

XV. 

Kahepaiksed

XVI. 

Teised selgroogsed

XVII. 

Mesilased

2.   OSA

Loomsete toodete suhtes kohaldatavad meetmed

I.   Inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete peamised kategooriad

1. 

Kodukabiloomade, kodulindude ja jäneseliste, tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite värske liha, sealhulgas rups

2. 

Hakkliha, lihavalmistised, lihamass, lihatooted

3. 

Elusad kahepoolmelised molluskid

4. 

Kalandustooted

5. 

Toorpiim, ternespiim, piimatooted ja ternespiimatooted

6. 

Munad ja munatooted

7. 

Konnakoivad ja teod

8. 

Sulatatud loomarasvad ja kõrned

9. 

Töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad

10. 

Želatiin, inimtoiduks ettenähtud želatiini valmistamiseks vajalik tooraine

11. 

Kollageen

12. 

Mesi ja mesindustooted

II.   Loomsete kõrvalsaaduste peamised tootekategooriad:



Tapamajas

Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused

Piimatöötlemisettevõtetes

Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused

Ternespiim ja ternespiimatooted

Muudes loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatistes

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin

Vill ja karvad

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Töötlemisettevõtted

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Söödatoorainena kasutatavad veretooted

Kabiloomade töödeldud toornahad

Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli

Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad

Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen

Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat

kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat

Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks

Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödatoorainena kasutatavad munatooted

Lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted)

Lemmikloomatoidu konservid

Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid

Koerte närimiskondid

Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Jahitrofeesid tootvas ettevõttes

Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad

Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed

Vahesaadusi tootvates ettevõtetes

Vahesaadused

Väetised ja mullaparandusained

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano

Töödeldud toodete ladustamises

Kõik töödeldud tooted

III.   Haigustekitajad

3.   OSA

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, ( 36 ) mis on võimalikud kahjurite kandjad, mis oma laadi või töötlemisviisi tõttu võivad olla ohtlikud kahjurite sissetoomise ja leviku seisukohast.

4.   OSA

Toidu ja söödalisandite suhtes kohaldatavad meetmed

Toit:

1) 

lisaained (kõik lisaained ja toiduvärvid);

2) 

abiained;

3) 

toidu lõhna- ja maitseained;

4) 

toiduensüümid.

Sööt: ( 37 )

5) 

söödalisandid;

6) 

söödatooraine;

7) 

segasööt ja lemmikloomatoit, kui 2. osa (II) seda ei hõlma;

8) 

soovimatud ained söödas.

IV-B LISA

LOOMADE HEAOLUSTANDARDID

Loomade heaolustandardid hõlmavad:

1) 

loomade tuimastust ja tapmist;

2) 

loomade transporti ja sellega seotud toiminguid;

3) 

põllumajandusloomi.

IV-C LISA

MUUD IV JAOTISE 4. PEATÜKI ALLA KUULUVAD MEETMED

1) Pakendimaterjalide ainete migratsioonist pärit kemikaalid;

2) liittooted;

3) geneetiliselt muundatud organismid (GMOd);

4) kasvuhormoonid, türeostaadid, teatavad hormoonid ja beetaagonistid.

Gruusia ühtlustab oma GMOsid käsitlevad õigusaktid ühtlustamisloetellu kantud liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu artikli 55 lõikele 4.

IV-D LISA

PÄRAST LIIDU ÕIGUSAKTIDEGA ÜHTLUSTAMIST KASUTUSELE VÕETAVAD MEETMED

1) Toidu puhastamise kemikaalid;

2) kloonid;

3) kiiritamine (ionisatsioon).

V LISA

LOETELU TEATAMISKOHUSTUSLIKE LOOMA- JA AKVAKULTUURLOOMADE HAIGUSTE KOHTA NING REGULEERITUD KAHJURITEST, MILLE OSAS SAAB TUNNUSTADA HAIGUSVABA PIIRKONNA STAATUST

V-A LISA

TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMA- JA KALAHAIGUSED, MILLE PUHUL TUNNUSTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST NING MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE

1. Suu- ja sõrataud

2. Sigade vesikulaarhaigus

3. Vesikulaarne stomatiit

4. Hobuste aafrika katk

5. Sigade aafrika katk

6. Lammaste katarraalne palavik

7. Patogeenne linnugripp

8. Newcastle’i haigus (NCD)

9. Veiste katk

10. Sigade klassikaline katk

11. Veiste nakkav pleuropneumoonia

12. Veiste katk (väikemäletsejaliste katk)

13. Lammaste ja kitsede rõuged

14. Rifti oru palavik

15. Nodulaarne dermatiit

16. Hobuste venetsueela entsefalomüeliit

17. Malleus

18. Kargtaud

19. Enteroviirus-entsefalomüeliit

20. Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)

21. Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)

22. Lõhe nakkav aneemia (ISA)

23. Bonamia ostreae

24. Marteilia refringens

V-B LISA

KAHJURITEGA SEOTUD HETKEOLUKORRA TUNNUSTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD VÕI KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A.   Kahjuritega seotud hetkeolukorra tunnustamine

Iga lepinguosaline koostab ja edastab reguleeritud kahjurite nimekirja järgmiste põhimõtete alusel:

1) 

kahjurid, mida teadaolevalt tema territooriumi üheski osas ei esine;

2) 

kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad ja mis on ametliku kontrolli all;

3) 

kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad, mis on ametliku kontrolli all ja millega seoses on loodud kahjurivabad piirkonnad või kaitsealused piirkonnad.

Kahjuritega seotud hetkeolukorra nimekirja kõikidest muudatustest tuleb teisele lepinguosalisele kohe teatada, kui nendest ei ole teatatud asjaomasele rahvusvahelisele organisatsioonile.

B.   Kahjurivabade piirkondade ja kaitsealuste piirkondade tunnustamine

Lepinguosalised tunnustavad kaitsealuste piirkondade põhimõtet ja kahjurivabade piirkondade põhimõtet ning nende kohaldamist seoses asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standarditega.

VI LISA

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD JA KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A.   Looma- ja akvakultuurloomade haigused

1.   Loomahaigused

Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste staatuse tunnustamise aluseks on Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskiri.

Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks loomahaiguste puhul on OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri.

2.   Akvakultuurloomade haigused

Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks akvakultuurloomade haiguste puhul on OIE veeloomade tervishoiu eeskiri.

B.   Kahjurid

Teatavate kahjurite osas kahjurivabade piirkondade või kaitsealuste piirkondade loomise kriteeriumid vastavad ühele järgmisest:

— 
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4, mis käsitleb nõudeid kahjurivabade piirkondade loomiseks ja asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standardite määratlusi, või
— 
nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkt h.

C.   Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste eristaatuse tunnustamise kriteeriumid

1. Kui importiv lepinguosaline peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks loomahaigusest, välja arvatud käesoleva lepingu V-A lisas loetletud haigustest, esitab ta eksportivale lepinguosalisele asjakohased tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud järgmised kriteeriumid:

— 
haiguse olemus ning selle varasem esinemine tema territooriumil;
— 
vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel, patoloogilistel või epidemioloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb õigusaktide alusel teatada pädevatele asutustele;
— 
ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti;
— 
vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine kõnealuse haiguse vastu on olnud keelatud, ja geograafiline piirkond, kus keeld on kehtinud;
— 
haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2. Nii üldised kui ka konkreetsed lisatagatised, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, ei tohi ületada neid, mida importiv lepinguosaline rakendab riigisiseselt.

3. Lepinguosalised teavitavad teineteist mis tahes muudatusest käesoleva lisa punkti C alapunktis 1 nimetatud haigusega seotud kriteeriumites. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib sellist teatamist silmas pidades käesoleva lisa punkti C alapunkti 2 kohaselt kindlaks määratud lisatagatisi muuta või tühistada.

VII LISA

ETTEVÕTETE AJUTINE HEAKSKIITMINE

Ettevõtete ajutise heakskiitmise tingimused ja sätted

1.

Ettevõtete ajutine heakskiitmine tähendab, et importiv lepinguosaline kiidab impordi eesmärgil ajutiselt heaks eksportiva lepinguosalise ettevõtted selle lepinguosalise esitatud asjakohaste tagatiste alusel ilma ettevõtete eelneva kontrollita importiva lepinguosalise poolt kooskõlas käesoleva lisa punktiga 4. Käesoleva lisa punktis 2 sätestatud loetelusid muudetakse või täiendatakse käesoleva lisa punktis 4 sätestatud korras ja tingimustel, et võtta arvesse saadud uusi taotlusi ja tagatisi. Kontroll võib moodustada menetluse osa üksnes ettevõtete algse loetelu puhul kooskõlas punkti 4 alapunktiga d.

2.

Ajutist heakskiitu kasutatakse algselt järgmiste ettevõtete kategooriate puhul:

2.1. 

Inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi tootvad ettevõtted:

— 
tapamajad kodukabiloomade, kodulindude, jäneseliste ja tehistingimustes peetavate ulukite värske liha tootmiseks (IV-A lisa, 1. osa)
— 
ulukiliha käitlemisega tegelevad ettevõtted;
— 
lihalõikusettevõtted;
— 
ettevõtted hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete tootmiseks;
— 
elusate kahepoolmeliste molluskite puhastamis- ja saatmiskeskused;
— 
järgmisi tooteid tootvad ettevõtted:
— 
munatooted;
— 
piimatooted;
— 
kalandustooted;
— 
töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad;
— 
želatiin ja kollageen;
— 
kalaõli;
— 
kalatöötlemislaevad;
— 
külmutuslaevad.
2.2. 

Heakskiidetud või registreeritud ettevõtted, kus toodetakse loomseid kõrvalsaadusi, ja selliste loomsete kõrvalsaaduste peamised kategooriad, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks



Heakskiidetud või registreeritud ettevõtete tüüp

Toode

Tapamajad

Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused

Piimatöötlemisettevõtted

Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused

Ternespiim ja ternespiimatooted

Muud loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatised

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin

Vill ja karvad

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Töötlemisettevõtted

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Söödatoorainena kasutatavad veretooted

Kabiloomade töödeldud toornahad

Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli

Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad

Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen

Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat

Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks

Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödatoorainena kasutatavad munatooted

Lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted)

Lemmikloomatoidu konservid

Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid

Koerte närimiskondid

Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Jahitrofeesid tootvad ettevõtted

Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad

Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed

Vahesaadusi tootvad ettevõtted

Vahesaadused

Väetised ja mullaparandusained

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano

Töödeldud toodete ladustamine

Kõik töödeldud tooted

3.

Importiv lepinguosaline koostab ajutiselt heakskiidetud ettevõtete loetelud punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt ja teeb need loetelud üldsusele kättesaadavaks.

4.

Ajutise heakskiitmise tingimused ja kord:

a) 

importiv lepinguosaline on lubanud asjassepuutuvate loomsete toodete importi eksportiva lepinguosalise territooriumilt ning asjassepuutuvate toodete asjaomased imporditingimused ja sertifitseerimisnõuded on kehtestatud;

b) 

eksportiva lepinguosalise pädev asutus on esitanud importivale lepinguosalisele piisavad tagatised asjaomaste importiva lepinguosalise tervishoiunõuete täitmise kohta toodete töötlemisel loetellu või loeteludesse kantud ettevõtetes ja ettevõtete ametliku heakskiitmise kohta ekspordiks importiva lepinguosalise territooriumile;

c) 

juhul kui ettevõte ei vasta mainitud tagatiste tingimustele, peavad eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel olema reaalsed volitused ekspordi peatamiseks importiva lepinguosalise territooriumile ettevõttest, mille kohta ta on esitanud tagatised;

d) 

importiva lepinguosalise poolne kontroll vastavalt käesoleva lepingu artikli 62 sätetele võib moodustada ajutise heakskiitmise menetluse osa. Kõnealune kontroll käsitleb ettevõtete heakskiitmise eest vastutava pädeva asutuse struktuuri ja korraldust, sellele pädevale asutusele kuuluvaid volitusi ning tagatisi, mida asutus saab anda importiva osapoole eeskirjade rakendamise kohta. Selline kontroll võib hõlmata ka eksportiva osapoole poolt esitatud loetellu või loeteludesse kuuluvate ettevõtete teatava valikrühma kohapealset kontrolli.

Võttes arvesse pädevuse struktuuri ja jaotust Euroopa Liidus, võib sellist kontrolli Euroopa Liidus rakendada üksikute liikmesriikide suhtes;

e) 

käesoleva punkti alapunktis d sätestatud kontrolli tulemuste alusel võib importiv lepinguosaline muuta olemasolevat ettevõtete loetelu.

VIII LISA

SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE MENETLUS

1.   Põhimõtted

a) 

Samaväärsuse saab kindlaks teha üksikmeetme, meetmete rühmade või teatava põhikauba või põhikaupade kategooriatega seotud süsteemide kohta või nende kõigi kohta.

b) 

Kaubavahetust ei tohi katkestada ega asjaomase kauba importi eksportivalt lepinguosaliselt ei tohi peatada põhjusel, et importiv lepinguosaline vaatab läbi eksportiva lepinguosalise taotlust tunnustada konkreetset põhikaupa puudutava menetluse samaväärsust.

c) 

Samaväärsuse tunnustamise menetlus on eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise vaheline vastastikmõjuline protsess. Menetlus hõlmab üksikmeetmete samaväärsuse objektiivset tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt ja samaväärsuse objektiivset hindamist importiva lepinguosalise samaväärsuse võimalikku tunnustamist silmas pidades.

d) 

Eksportiva lepinguosalise asjaomaste meetmete lõpliku tunnustamise otsustab üksnes importiv lepinguosaline.

2.   Eeltingimused

a) 

Protsess sõltub tervislikust ja kahjuritega seotud hetkeolukorrast, õigusaktidest ja põhikaubaga seotud kontrollimise ja kontrollisüsteemi tõhususest eksportiva lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil võetakse arvesse asjaomase sektori õigusakte ning eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse struktuuri, hierarhiat, volitusi, töökorda ja ressursse ning pädevate asutuste toimimise tõhusust kontrollimise ja kontrollisüsteemide osas, sealhulgas põhikaubaga seotud õigusaktide täitmist ja importiva lepinguosalise teavitamise kiirust tuvastatud ohtude korral. Sellist tunnustamist võivad toetada dokumendid ja kontroll ning varasemate kogemuste, hindamiste ja kontrollidega seotud dokumendid, samuti varasemad dokumenteeritud aruanded ja teave.

b) 

Lepinguosalised algatavad käesoleva lepingu artikli 57 kohase samaväärsuse tunnustamise menetluse pärast käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 4 sätestatud ühtlustamisloetellu kantud meetmeid, meetmete rühma või süsteemi käsitleva ühtlustamise edukat lõpuleviimist.

c) 

Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse üksnes siis, kui põhikaubale ei kohaldata eksportiva lepinguosalise suhtes importiva lepinguosalise kehtestatud kaitsemeetmeid.

3.   Menetlus

a) 

Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse, esitades importivale lepinguosalisele taotluse sektori või allsektori põhikauba või põhikaupade kategooria üksikmeetme või meetmete rühma või süsteemi või kõigi nende samaväärsuse tunnustamise kohta.

b) 

Eksportiv lepinguosaline taotleb selleks, et saada mõne põhikauba või põhikaupade kategooria importimise luba, oma programmi või kava samaväärsuse tunnustamist, milleks ta esitab importivale lepinguosalisele taotluse ja nõutavad dokumendid ning teabe käesoleva lepingu XI lisa kohaste, käesoleva punkti alapunktis a nimetatud meetmeid ja süsteeme käsitlevate õigusaktide ühtlustamise hetkeseisu kohta.

c) 

Kõnealuse taotlusega eksportiv lepinguosaline:

i) 

selgitab kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria kaubavahetuse tähtsust;

ii) 

esitab üksikmeetme(d), mida ta suudab täita kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooria suhtes;

iii) 

esitab üksikmeetme(d), mille suhtes ta taotleb samaväärsust kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooriate suhtes;

d) 

vastuseks kõnealusele taotlusele esitab importiv lepinguosaline üldise ja üksikeesmärgi ning oma meetme(te) motiivi, sealhulgas riski identifitseerimine;

e) 

selle selgitusega teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist oma siseriiklike meetmete ja imporditingimuste seosest kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooriate osas.

f) 

eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema poolt identifitseeritud meetmed on samaväärsed imporditingimustega kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria osas;

g) 

importiv lepinguosaline hindab objektiivselt samaväärsuse tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt;

h) 

importiv lepinguosaline otsustab, kas samaväärsus on saavutatud või mitte;

i) 

importiv lepinguosaline esitab eksportiva lepinguosalise taotluse korral eksportivale lepinguosalisele täieliku selgituse ja täiendavad andmed oma määratluste ja otsuste kohta.

4.   Meetmete samaväärsuse tõendamine eksportiva lepinguosalise poolt ja sellise tõendamise hindamine importiva lepinguosalise poolt

a) 

Eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt importiva lepinguosalise imporditingimustes esitatud iga identifitseeritud meetme samaväärsust. Vajaduse korral tõendatakse samaväärsust objektiivselt mis tahes kava või programmi osas, mida importiv lepinguosaline nõuab impordi lubamise tingimusena (nt jääkide kava jne);

b) 

Objektiivne tõendamine ja hindamine sellega seoses peaks niipalju kui võimalik põhinema järgmisel:

i) 

rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja/või

ii) 

nõuetekohastel teaduslikel tõenditel tuginevad standardid; ja/või

iii) 

riskianalüüs; ja/või

iv) 

dokumendid, aruanded ja teave, mis on seotud varasemate kogemuste, hindamiste ja/või

v) 

kontrollidega ja

vi) 

meetme õiguslik seisund või haldusseisundi tase ja

vii) 

rakendamise ja õigusnormide täitmise tase, eelkõige järgmise alusel:

— 
järelevalve- ja seireprogrammide vastavad ja asjaomased tulemused;
— 
eksportiva lepinguosalise kontrolli tulemused;
— 
tunnustatud analüüsimeetoditega tehtud analüüsi tulemused;
— 
importiva lepinguosalise kontrolli ja impordikontrollide tulemused;
— 
eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste tulemuslikkus ning
— 
varasem kogemus.

5.   Importiva lepinguosalise otsused

Menetlus võib hõlmata inspekteerimist ja kontrolli.

Importiva lepinguosalise negatiivse otsuse korral esitab ta eksportivale lepinguosalisele üksikasjaliku ja põhjendatud selgituse.

6.

Taimede ja taimetoodete puhul tehakse fütosanitaarmeetmete samaväärsus kindlaks käesoleva lepingu artikli 57lõikes 6 osutatud tingimuste alusel.

IX LISA

IMPORDIKONTROLLID JA INSPEKTEERIMISTASUD

A.   Impordikontrolli põhimõtted

Impordikontroll koosneb dokumentide kontrollist, identsuskontrollist ja füüsilisest kontrollist.

Loomade ja loomsete saaduste puhul sõltuvad füüsilised kontrollid ja nende sagedus sellise importimisega seotud riski tasemest.

Selleks et tagada, et taimsed saadused ja muud tooted ei oleks kahjuritest saastatud, tagab importiv lepinguosaline toodete või nende representatiivse valimi hoolika ametliku kontrollimise.

Juhul kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et kontrollitavad tooted ei vasta asjaomastele standarditele ja/või nõuetele, võtab importiv lepinguosaline meetmed vastavalt kaasnevale riskile. Võimaluse korral tuleb importijale või tema esindajale anda juurdepääs partiile ning võimaldada tal esitada vajalik teave, et importiv lepinguosaline saaks teha partii kohta lõpliku otsuse. Selline otsus peab olema vastavuses sellise importimisega kaasneva riski tasemega.

B.   Füüsilise kontrolli sagedus

B.1.   Loomade ja loomsete toodete importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse



Piirikontrolli liik

Sagedus

1.  Dokumentide kontroll

100  %

2.  Identsuskontroll

100  %

3.  Füüsiline kontroll

 

Elusloomad 100 %

100  %

I kategooria tooted

Värske liha, sealhulgas rups, ning tooted veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuslaste lihast vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivile 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (muudetud).

Kalatooted hermeetiliselt suletud mahutites, mis on ette nähtud hoidma neid stabiilsena ümbritseva õhu temperatuuri suhtes, värske ja külmutatud kala ning kuivatatud ja/või soolatud kalandustooted

Terved munad

Pekk ja sulatatud rasvad

Loomasooled

Ööpäevased tibud

20  %

II kategooria tooted

Linnuliha ja linnulihatooted

Küülikuliha, ulukiliha (looduslik / tehistingimustes peetav) ja vastavad tooted

Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted

Munatooted

Inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomne valk (100 % esimesest kuuest lahtisest kaubasaadetisest) – Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid.

Muud kalandustooted, välja arvatud need, mis on nimetatud komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid (teatavaks tehtud numbri K (2006) 5171 all), (muudetud).

Kahepoolmelised molluskid

Mesi

50  %

III kategooria tooted

Sperma

Embrüod

Sõnnik

Piim ja piimatooted (ei ole ette nähtud inimtoiduks)

Želatiin

Konnakoivad ja teod

Kondid ja nendest valmistatud tooted

Toornahad

Harjased, vill, karvad ja suled

Sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted

Mesindustooted

Ulukitrofeed

Töödeldud lemmikloomatoit

Tooraine lemmikloomatoidu tootmiseks

Tooraine, veri, verepreparaadid, näärmed ja elundid kasutamiseks farmaatsias või tehnilisel otstarbel

Hein ja põhk

Haigustekitajad

Töödeldud loomne valk (pakendatud)

Miinimum 1 %

Maksimum 10 %

Töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (lahtine kaup)

100 % esimese kuue saadetise puhul (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (muudetud) VII lisa II peatüki punktid 10 ja 11).

B.2.   Muu kui loomset päritolu toidu importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse



— Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud — ex 0904 20 90

— Vürtspaprika tooted (karri) — 0910 91 05

— Curcuma longa (kollajuur) — 0910 30 00

(Toit — kuivatatud vürtsid)

— Punane palmiõli — ex 1511 10 90

10 % sudaanvärvainete puhul

B.3.   Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete importimine Euroopa Liitu või Gruusiasse

Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul:

Importiv lepinguosaline kontrollib saadetis(t)e fütosanitaarseisundit.

Lepinguosalised hindavad ülalnimetatud lisas loetletud, väljastpoolt ELi pärinevate põhikaupade fütosanitaarkontrolli vajadust kahepoolses kaubavahetuses.

Reguleeritud põhikaupade, välja arvatud komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1756/2004 (millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid) kohaselt määratletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete impordikontrolli sagedust võib vähendada.

X LISA

SERTIFITSEERIMINE

A.   Sertifitseerimise põhimõtted

Taimed ja taimsed saadused ning muud tooted:

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sertifitseerimisel kohaldavad pädevad asutused asjakohastes rahvusvahelistes taimekaitsemeetmete standardites sätestatud põhimõtteid.

Loomad ja loomsed saadused:

1. 

Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et sertifikaati väljastavatel ametnikel on piisavad teadmised veterinaaria-alastest õigusaktidest sertifitseeritavate loomade või loomsete saaduste kohta ja nad on üldiselt informeeritud eeskirjadest, mida tuleb järgida sertifikaatide koostamisel ja väljastamisel, ning vajaduse korral enne sertifitseerimist teostatavate järelpärimiste, testide või kontrollimiste olemusest ja ulatusest.

2. 

Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi tõendada andmeid, mille kohta neil ei ole isiklikke teadmisi või mida nad ei saa kindlaks teha.

3. 

Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi alla kirjutada tühjadele või mittetäielikele sertifikaatide vormidele ega sertifikaatidele loomade või loomsete saaduste kohta, mida nad ei ole kontrollinud või mis on juba väljunud nende kontrolli alt. Kui sertifikaadile kirjutatakse alla teise sertifikaadi või tunnistuse alusel, peab viimatinimetatud dokument olema enne allakirjutamist sertifikaati väljastava ametniku valduses.

4. 

Sertifikaate väljastav ametnik võib tõendada andmeid, mis on:

a) 

tuvastatud käesoleva lisa punktide 1, 2 ja 3 alusel teise isiku poolt, kellele on antud vastav luba pädeva asutuse poolt ja kes tegutseb viimatinimetatud asutuse kontrolli all, tingimusel et sertifikaate väljastav ametnik võib kinnitada andmete täpsust, või

b) 

saadud seireprogrammide raames viitega ametlikult tunnustatud kvaliteedi tagamise programmidele või epidemioloogilise järelevalvesüsteemi kaudu, kui see on lubatud asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt.

5. 

Lepinguosaliste pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimise usaldusväärsus. Eelkõige tagavad nad, et nende poolt määratud sertifikaate väljastavad ametnikud:

a) 

on seisundis, mis tagab nende erapooletuse ja neil puudub otsene ärihuvi sertifitseeritavate loomade või toodete või vastavate majandite või ettevõtete suhtes, kust need pärit on; ja

b) 

on täielikult teadlikud iga nende poolt allakirjutatava sertifikaadi sisu tähtsusest.

6. 

Sertifikaadid koostatakse selliselt, et on tagatud seos konkreetse sertifikaadi ja konkreetse partii vahel sertifikaati väljastavale ametnikule arusaadavas keeles ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles vastavalt käesoleva lisa C osale.

7. 

Igal pädeval asutusel peab olema võimalik seostada sertifikaati vastava sertifikaadi väljastanud ametnikuga ja tagada, et kõikide väljastatud sertifikaatide koopiad on kättesaadavad pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul.

8. 

Selleks et takistada võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljastamist ja veterinaaria-alastes õigusaktides sätestatud eesmärkidel väljastatavate sertifikaatide väärkasutamist, kehtestavad lepinguosalised vajaliku kontrolli.

9. 

Ilma et see piiraks kohtumenetlust või karistuste kohaldamist, teostavad pädevad asutused uurimist või kontrolle ja võtavad karistamiseks vajalikke meetmeid võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmise korral, millele nende tähelepanu on juhitud. Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaate väljastavate ametnike ajutine vabastamine nende kohustustest kuni uurimise lõpetamiseni. Eelkõige:

a) 

kui kontrolli käigus leitakse, et sertifikaati väljastav ametnik on teadlikult väljastanud võltsitud sertifikaadi, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et asjaomane isik ei saaks õigusrikkumist korrata;

b) 

kui kontrolli käigus leitakse, et üksikisik või ettevõte on ametlikku sertifikaati väärkasutanud või muutnud, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et kõnealune üksikisik või ettevõte ei saaks õigusrikkumist korrata. Selliste meetmete hulka võib kuuluda keeldumine ametliku sertifikaadi väljastamisest asjaomasele isikule või ettevõttele.

B.   Käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a nimetatud sertifikaat.

Sertifikaadis sisalduv terviseohutuse kinnitus sisaldab teavet asjaomase põhikauba samaväärsuse staatuse kohta. Terviseohutuse kinnitus kinnitab vastavust eksportiva lepinguosalise tootmisstandarditele, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsena.

C.   Sertifitseerimise ametlikud keeled

1.   Import Euroopa Liitu

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted:

Sertifikaadid koostatakse keeles, mida sertifikaati väljastav ametnik mõistab, ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles.

Loomad ja loomsed saadused:

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles ja vähemalt ühes selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub käesoleva lepingu artiklis 63 sätestatud impordikontroll. ELi liikmesriik võib nõustuda ka mõne muu liidu ametliku keele kasutamisega kui tema oma keel.

2.   Import Gruusiasse

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud gruusia keeles ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles.

XI LISA

ÜHTLUSTAMINE

XI-A LISA

SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE VALDKONNA ÜHTLUSTAMISE EDUSAMMUDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED

I   OSA

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Üldeeskirjad

Gruusia sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlev õigus ühtlustatakse järk-järgult ELi sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevate õigusega, võttes aluseks ühtlustatavate õigusaktide loetelu. Nimetatud loetelu jagatakse meetmetega seotud prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu IV lisas sätestatule. Sel põhjusel määrab Gruusia kindlaks prioriteetsed kaubandusvaldkonnad.

Oma siseriiklike eeskirjade ELi õigustikuga ühtlustamiseks Gruusia

a) 

rakendab asjaomasesse liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad ja tagab nende täitmise täiendavate siseriiklike eeskirjade ja menetluste vastuvõtmise teel, või

b) 

võtab liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad üle asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetluste muutmise teel.

Mõlemal juhul Gruusia:

a) 

tunnistab kehtetuks õigusaktid, määrused ja muud meetmed, mis ei ole kooskõlas ühtlustatud siseriiklike eeskirjadega;

b) 

tagab ühtlustatud siseriiklike eeskirjade tõhusa rakendamise.

Gruusia dokumenteerib sellise ühtlustamise vormikohastes vastavustabelites, märkides ära siseriiklike eeskirjade jõustumise kuupäeva ja viite ametlikule teatajale, milles eeskirjad avaldati. Ettevalmistuste tegemisel ja hindamise läbiviimisel kasutatava vastavustabeli vorm on esitatud käesoleva lisa II osas. Kui ühtlustamine ei ole lõpule viidud, kirjeldavad inspekteerijad ( 38 ) puudusi märkuste jaoks ettenähtud veerus.

Olenemata kindlaks määratud prioriteetsetest valdkondadest koostab Gruusia konkreetsed vastavustabelid, millest nähtub, kuidas on ühtlustatud muud üldised ja konkreetsed õigusaktid, sealhulgas üldeeskirjad, mis on seotud:

a) 

kontrollisüsteemidega:

— 
siseturuga;
— 
impordiga;
b) 

loomatervise ja loomade heaoluga:

— 
loomade identifitseerimise ja registreerimisega ning nende liikumise registreerimisega;
— 
loomahaiguste kontrollimeetmetega;
— 
siseriikliku kauplemisega elusloomadega, sperma, munarakkude ja embrüotega;
— 
loomade heaoluga põllumajandusettevõttes, loomade veo ja tapmise ajal;
c) 

toiduohutusega:

— 
toidu ja sööda turuleviimisega;
— 
toiduainete märgistuse, esitlemise ja reklaamimisega, kaasa arvatud toitumis- ja tervisealaste väidetega;
— 
jääkide kontrollimisega;
— 
sööda erieeskirjadega;
d) 

loomsete kõrvalsaadustega;

e) 

taimetervisega:

— 
kahjulike organismidega;
— 
taimekaitsevahenditega;
f) 

geneetiliselt muundatud organismidega:

— 
mis on keskkonda viidud;
— 
geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga.

II   OSA

Hindamine

1.   Menetlus ja metoodika

Gruusia ühtlustab järkjärguliselt oma sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitleva õiguse, mis kuulub käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4 peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” alla, Euroopa Liidu õigusega ja täidab seda tõhusalt ( 39 ).

Vastavustabelid koostatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 2 toodud vormile iga ühtlustatud õigusakti kohta ning nende ingliskeelne versioon esitatakse inspekteerijatele ülevaatamiseks.

Kui üksikmeetme, meetmete rühma, sektori, allsektori, põhikauba või põhikaupade rühmaga seotud süsteemide hindamise tulemus on positiivne, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

2.   Vastavustabelid

2.1.   Vastavustabelite koostamisel tuleb silmas pidada järgmist:

Vastavustabeli koostamise aluseks on ELi õigusaktid, kusjuures lähtutakse ühtlustamise ajal kehtivast õigusakti redaktsioonist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata õigusaktide täpsele tõlkimisele riigikeelde, kuna keelelised ebatäpsused võivad põhjustada vaidlusi, eriti kui need on seotud õiguse kohaldamisalaga ( 40 ).

2.2.   Vastavustabeli vorm



ELi õigusakti (koos muudatustega) (pealkiri)

JA

siseriikliku õigusakti (pealkiri)

VAHELINE

vastavustabel

(Avaldatud (koht))

Avaldamise kuupäev:

Rakendamise kuupäev:

ELi õigusakt

Siseriiklik õigusakt

Märkused

(Gruusia)

Inspekteerijate märkused

 

 

 

 

Selgitus:

ELi õigusakt: vastavustabeli vasakus veerus esitatakse ELi õigusakti artiklite, lõigete, punktide jne täielik pealkiri ja viide ( 41 ).
Siseriiklik õigusakt: vasakus veerus esitatud liidu õigusakti sätetele vastavate siseriiklike õigusaktide sätete kohta esitatakse Gruusia õigusakti täielik pealkiri ja viide. Õigusakti sisu kirjeldatakse täpsemalt teises veerus.
Gruusia märkused: selles veerus esitab Gruusia vastava artikli, lõike, punkti jne viited ja muud sätted, eriti kui sätte tekst ei ole ühtlustatud. Ühtlustamata sätte kohta esitatakse ühtlustamata jätmise põhjendus.
Inspekteerijate märkused: juhul kui inspekteerijad leiavad, et ühtlustamist ei ole saavutatud, esitavad nad selles veerus oma hinnangu põhjenduse ja puuduse kirjelduse.

▼M2

XI-B LISA

LOETELU ELI ÕIGUSAKTIDEST, MILLEGA GRUUSIA PEAB OMA ÕIGUSAKTE ÜHTLUSTAMA

Vastavalt lepingu artikli 55 lõikele 4 ühtlustab Gruusia oma õigusakte järgmiste ELi õigusaktidega järgnevalt esitatud tähtaegade jooksul.



Liidu õigusakt

Ühtlustamise tähtaeg

1. jagu. Veterinaarvaldkond

Nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004, 17. detsember 2003, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1505/2006, 11. oktoober 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise raames läbi viidava kontrolli miinimumtasemega

2015

Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ, 29. september 2003, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1082/2003, 23. juuni 2003, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidava kontrolli miinimumtaseme kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 911/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/98, 27. veebruar 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad minimaalsete haldussanktsioonide kohaldamise kohta veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames

2015

Nõukogu direktiiv 2002/60/EÜ, 27. juuni 2002, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga

2015

Nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ, 14. juuli 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle'i haiguse tõrjeks

2015

Nõukogu direktiiv 2001/89/EÜ, 23. oktoober 2001, ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks

2015

Nõukogu direktiiv 2008/71/EÜ, 15. juuli 2008, sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta

2016

Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 616/2009, 13. juuli 2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades

2016

Komisjoni otsus 2010/367/EL, 25. juuni 2010, kodu- ja metslindude seas läbiviidavate linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta liikmesriikides

2016

Komisjoni otsus 2002/106/EÜ, 1. veebruar 2002, millega kiidetakse heaks diagnostika käsiraamat, milles kehtestatakse sigade katku kinnitamiseks kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks

2016

Komisjoni otsus 2003/422/EÜ, 26. mai 2003, sigade aafrika katku diagnostika käsiraamatu heakskiitmise kohta

2016

Komisjoni otsus 2006/437/EÜ, 4. august 2006, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

2016

Komisjoni otsus 2001/183/EÜ, 22. veebruar 2001, milles sätestatakse proovivõtuplaanid ja diagnostikameetodid teatavate kalahaiguste avastamiseks ja nende esinemise kinnitamiseks ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 92/532/EMÜ

2016

Nõukogu direktiiv 2006/88/EÜ, 24. oktoober 2006, vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002

2017

Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1251/2008, 12. detsember 2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu

2017

Nõukogu direktiiv 92/118/EMÜ, 17. detsember 1992, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ

2017

Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 998/2003, 26. mai 2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ

2018

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1266/2007, 26. oktoober 2007, nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega

2018

Nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ, 20. november 2000, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks

2018

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2011, 14. juuli 2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 tervishoiualaste ennetusmeetmete osas koertel esineva Echinococcus multilocularis'e nakkuse tõrjeks

2018

Nõukogu direktiiv 2002/99/EÜ, 16. detsember 2002, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/28/EÜ, 31. märts 2004, millega muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

2018

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1662/95, 7. juuli 1995, millega kehtestatakse teatav ühenduse otsustamismenetluste üksikasjalik rakenduskord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate toodete müügilubade andmiseks

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004

2018

Nõukogu direktiiv 2004/68/EÜ, 26. aprill 2004, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003, 17. november 2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1177/2006, 1. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames

2019

Komisjoni otsus 2007/843/EÜ, 11. detsember 2007, millega kiidetakse heaks teatavate kolmandate riikide salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus aretuskarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003 ja muudetakse otsust 2006/696/EÜ seoses kodulindude ja haudemunade impordi suhtes kohaldatavate tervishoiunõuetega

2019

Komisjoni direktiiv 2006/130/EÜ, 11. detsember 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ rakendamise kohta kriteeriumide kehtestamise osas, mille alusel vabastatakse teatavad toiduloomade veterinaarravimid veterinaararsti retsepti esitamise nõudest

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 141/2007, 14. veebruar 2007, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 kohast tunnustamise nõuet söödakäitlemisettevõtete suhtes, mis toodavad või turustavad kategooria „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” alla kuuluvaid söödalisandeid

2019

Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega

2020

Komisjoni otsus 2000/428/EÜ, 4. juuli 2000, millega kehtestatakse sigade vesikulaarhaiguse kinnitamise ja eristusdiagnoosi diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid

2020

Komisjoni direktiiv 2008/38/EÜ, 5. märts 2008, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri

2020

Komisjoni direktiiv 82/475/EMÜ, 23. juuni 1982, millega sätestatakse söödamaterjali kategooriad, mida lubatakse kasutada lemmikloomade segatoidu märgistamisel

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ

2020

Komisjoni soovitus 2011/25/EL, 14. jaanuar 2011, millega kehtestatakse juhised söödamaterjalide, söödalisandite, biotsiidide ja veterinaarravimite eristamiseks

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 68/2013, 16. jaanuar 2013, söödamaterjalide kataloogi kohta

2020

Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009, 27. jaanuar 2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks

2021

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 378/2005, 4. märts 2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta seoses ühenduse tugilabori ülesannete ja kohustustega söödalisandite loataotluste puhul

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 429/2008, 25. aprill 2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses taotluste koostamise ja esitamise ning söödalisandite hindamise ja lubamisega

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2005, 5. detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes

2021

Nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, 20. juuli 1998, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset

2022

Komisjoni otsus 2006/778/EÜ, 14. november 2006, teatavaid põllumajandusloomi pidavate tootmisettevõtete kontrollimise käigus teabe kogumise miinimumnõuete kohta

2022

Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded

2022

Nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded

2022

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel

2022

Komisjoni direktiiv 2002/4/EÜ, 30. jaanuar 2002, nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta

2022

Nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ, 28. juuni 2007, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad

2022

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/97, 25. juuni 1997, ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta

2022

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 750/2014, 10. juuli 2014, milles käsitletakse sigade epideemilise diarröa vastaseid kaitsemeetmeid seoses tervishoiunõuetega, mis kehtivad sigade importimisel liitu

2023

Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, 19. juuli 1999, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded

2023

Komisjoni määrus (EL) nr 101/2013, 4. veebruar 2013, milles käsitletakse piimhappe kasutamist veiserümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks

2023

Nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ, 26. märts 1990, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused

2024

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta

2024

Komisjoni soovitus 2004/704/EÜ, 11. oktoober 2004, dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taustanivoode jälgimise kohta söötades

2024

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 139/2013, 7. jaanuar 2013, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu

2024

Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

2024

Komisjoni määrus (EL) nr 605/2010, 2. juuli 2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel

2025

Nõukogu direktiiv 90/427/EMÜ, 26. juuni 1990, zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega

2025

Nõukogu direktiiv 2009/156/EÜ, 30. november 2009, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

2025

Komisjoni määrus (EÜ) nr 504/2008, 6. juuni 2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivid 90/426/EMÜ ja 90/427/EMÜ hobuslaste identifitseerimise meetoditega seoses

2025

Nõukogu direktiiv 2009/157/EÜ, 30. november 2009, tõupuhaste aretusveiste kohta

2026

Komisjoni otsus 84/247/EMÜ, 27. aprill 1984, millega sätestatakse tõupuhaste aretusveiste tõuraamatuid pidavate või asutavate tõuaretusorganisatsioonide ja -ühingute tunnustamise kriteeriumid

2026

Nõukogu direktiiv 87/328/EMÜ, 18. juuni 1987, tõupuhaste aretusveiste tõuaretuses vastuvõetavaks tunnistamise kohta

2026

Nõukogu direktiiv 94/28/EÜ, 23. juuni 1994, millega nähakse ette põhimõtted seoses zootehniliste ja genealoogiliste nõuetega, mida kohaldatakse loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kolmandatest riikidest, ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta

2026

Nõukogu direktiivi 92/35/EMÜ, 29. aprill 1992, milles sätestatakse hobuste Aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed

2026

Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded

2026

Komisjoni rakendusotsus 2012/137/EL, 1. märts 2012, kodusigade sperma impordi kohta liitu

2027

Nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ, 19. detsember 1988, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta

2027

Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ, 26. juuni 1990, võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta

2027

2. jagu. Toiduohutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

2015

Komisjoni määrus (EL) nr 16/2011, 10. jaanuar 2011, millega kehtestatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi rakendusmeetmed

2015

Komisjoni otsus 2004/478/EÜ, 29. aprill 2004, toidu- ja söödakriisi reguleerimise üldplaani vastuvõtmise kohta

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2074/2005, 5. detsember 2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks

2015

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 931/2011, 19. september 2011, loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta

2015

Nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, 29. aprill 1996, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ

2015

Komisjoni otsus 97/747/EÜ, 27. oktoober 1997, millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavate loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seireks

2015

Nõukogu direktiiv 96/22/EÜ, 29. aprill 1996, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ

2015

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93, 8. veebruar 1993, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes

2015

Komisjoni otsus 2002/657/EÜ, 12. august 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas

2016

Komisjoni otsus 2006/677/EÜ, 29. september 2006, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23. veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

2016

Komisjoni määrus (EL) nr 1047/2012, 8. november 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1924/2006 toitumisalaste väidete loetelu osas

2016

Komisjoni rakendusotsus 2013/63/EL, 24. jaanuar 2013, millega võetakse vastu suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 10 sätestatud tervisealaste väidete eritingimuste rakendamiseks

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1170/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses loeteludega, milles on esitatud vitamiinid ja mineraaltoitained ja nende ühendid, mida võib lisada toidule, sealhulgas toidulisanditele

2016

Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2007, 28. märts 2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mikroelementide ja toidu töötlemisel tekkivate saasteainete sisalduse kontrolliks toiduainetes

2016

Komisjoni otsus 94/360/EÜ, 20. mai 1994, teatavate kolmandatest riikidest pärit toodete partiide suhtes rakendatavate füüsiliste kontrollide vähendatud sageduse kohta nõukogu direktiivi 90/675/EMÜ alusel

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/91/EL, 13. detsember 2011, toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta

2017

Nõukogu otsus 92/608/EMÜ, 14. november 1992, millega sätestatakse otseselt inimtoiduks ettenähtud kuumtöödeldud piima analüüsi- ja kontrollmeetodid

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 645/2000, 28. märts 2000, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis on vajalikud nõukogu direktiivi 86/362/EMÜ artikli 7 ja nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ artikli 4 teatavate sätete nõuetekohaseks toimimiseks seoses vastavalt teraviljas ja taimset päritolu toodetes, kaasa arvatud puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kontrollimise korraga

2017

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 489/2012, 8. juuni 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 16 rakenduseeskirjad

2017

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 307/2012, 11. aprill 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 8 rakenduseeskirjad

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 609/2013, 12. juuni 2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1331/2008, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

2017

Komisjoni määrus (EL) nr 234/2011, 10. märts 2011, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) rakendamise kohta

2018

Komisjoni määrus (EL) nr 257/2010, 25. märts 2010, millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ

2018

Komisjoni soovitus 2004/787/EÜ, 4. oktoober 2004, mis käsitleb tehnilisi suuniseid toodetena või toodete koostises esinevate geneetiliselt muundatud organismide ja geneetiliselt muundatud organismidest toodetud materjalide proovide võtmise ja tuvastamise kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1830/2003

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

2018

Komisjoni otsus 2007/363/EÜ, 21. mai 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta

2019

Komisjoni määrus (EL) nr 231/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97, 27. jaanuar 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta

2019

Komisjoni soovitus 97/618/EÜ, 29. juuli 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turuleviimise avalduse jaoks vajalike teadusaspektide ja teabe esitamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel esmase ohutushindamise aruannete koostamise kohta

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2023/2006, 22. detsember 2006, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2004, 6. aprill 2004, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 üksikasjalikke rakenduseeskirju, mida kohaldatakse uut geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevate loataotluste, olemasolevatest toodetest teatamise ja ohuhindamise soodsate tulemustega läbinud geneetiliselt muundatud materjali juhusliku või tehniliselt vältimatu sisalduse suhtes

2019

Komisjoni soovitus 2013/165/EL, 27. märts 2013, toksiinide T-2 ja HT-2 esinemise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 873/2012, 1. oktoober 2012, üleminekumeetmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisas sätestatud lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitleva liidu loetelu suhtes

2020

Nõukogu direktiiv 78/142/EMÜ, 30. jaanuar 1978, vinüülkloriidmonomeeri sisaldavaid ja toiduainetega kokkupuutumiseks mõeldud materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

2020

Komisjoni direktiiv 92/2/EMÜ, 13. jaanuar 1992, millega sätestatakse proovivõtumenetlus ja ühenduse analüüsimeetod kiirkülmutatud toitude temperatuuri ametlikuks kontrolliks

2020

Nõukogu direktiiv 89/108/EMÜ, 21. detsember 1988, kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2020

Komisjoni määrus (EÜ) nr 37/2005, 12. jaanuar 2005, temperatuuri jälgimise kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides

2020

Komisjoni otsus 2005/463/EÜ, 21. juuni 2005, millega luuakse võrkude rühm geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegset viljelemist käsitleva teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks

2020

Komisjoni otsus 2009/770/EÜ, 13. oktoober 2009, millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ

2020

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 872/2012, 1. oktoober 2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud lõhna- ja maitseainete loetelu, lisatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisasse ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1565/2000 ja komisjoni otsus nr 1999/217/EÜ

2021

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2065/2003, 10. november 2003, toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta

2021

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1321/2013, 10. detsember 2013, millega kehtestatakse loetelu lubatud suitsutuspreparaatidest-esmatoodetest, mida kasutatakse sellisel kujul toidus või selle pinnal ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaatide valmistamiseks

2021

Komisjoni direktiiv 93/11/EMÜ, 15. märts 1993, mis käsitleb N-nitrosamiinide ja N-nitrosamiinideks muutuvate ainete eraldumist elastomeerist või kummist pudeli- ja rõngasluttidest

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1895/2005, 18. november 2005, teatavate epoksüderivaatide kasutamise piirangu kohta toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja esemetes

2021

Komisjoni soovitus, 13. juuli 2010, suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1882/2006, 19. detsember 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

2021

Komisjoni otsus 86/474/EMÜ, 11. september 1986, kohapealsete kontrollide rakendamise kohta veiste, sigade ja värske liha importimisel kolmandatest riikidest

2022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2022

Komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, 14. jaanuar 2011, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta

2022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, 18. juuni 2009, loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta

2022

Komisjoni direktiiv 2003/40/EÜ, 16. mai 2003, milles kehtestatakse loodusliku mineraalvee komponentide loetelu, kontsentratsioonipiirid ja märgistamise nõuded ning osooniga rikastatud õhu kasutustingimused loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel

2022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2013, 13. detsember 2013, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega

2022

Komisjoni määrus (EL) nr 115/2010, 9. veebruar 2010, millega sätestatakse aktiveeritud alumiiniumoksiidi kasutamise tingimused fluoriidi eemaldamiseks looduslikust mineraalveest ja allikaveest

2023

Komisjoni otsus 2000/608/EÜ, 27. september 2000, mis käsitleb direktiivi 90/219/EMÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) III lisas visandatud riski hindamise juhiseid

2023

Komisjoni määrus (EL) nr 28/2012, 11. jaanuar 2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009

2023

Komisjoni otsus 2005/34/EÜ, 11. jaanuar 2005, millega kehtestatakse ühtlustatud standardid teatavate jääkide olemasolu kontrolliks kolmandatest riikidest imporditud loomsetes saadustes

2023

Nõukogu direktiiv 82/711/EMÜ, 18. oktoober 1982, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks vajalikud põhireeglid

2023

Nõukogu direktiiv 84/500/EMÜ, 15. oktoober 1984, toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud keraamikatooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2023

Komisjoni direktiiv 96/8/EÜ, 26. veebruar 1996, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta

2023

Nõukogu otsus 2002/812/EÜ, 3. oktoober 2002, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide toodetena või toodete koostises turuleviimisega seotud teabe koondvorm

2023

Komisjoni määrus (EL) nr 210/2013, 11. märts 2013, idusid tootvate ettevõtete tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 852/2004

2024

Komisjoni määrus (EL) nr 579/2014, 28. mai 2014, millega lubatakse erand teatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa sätetest, mis on seotud vedelate õlide ja rasvade mereveoga

2024

Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, 16. mai 2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited

2024

Nõukogu direktiiv 85/572/EMÜ, 19. detsember 1985, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri

2024

Komisjoni määrus (EÜ) nr 124/2009, 10. veebruar 2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandest muusse kui selleks ettenähtud sööta

2024

Komisjoni direktiiv 2007/42/EÜ, 29. juuni 2007, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta

2024

Komisjoni soovitus 2011/516/EL, 23. august 2011, dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes

2025

Komisjoni soovitus 2006/794/EÜ, 16. november 2006, dioksiinide, dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide ja muude kui dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide taustanivoode seire kohta toiduainetes

2025

Komisjoni määrus (EL) nr 589/2014, 2. juuni 2014, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 252/2012

2025

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, 3. aprill 2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006

2025

Komisjoni soovitus 2003/598/EÜ, 11. august 2003, mis käsitleb patuliiniga saastumise vältimist ja vähendamist õunamahlas ning muudes jookides, mille koostisosaks on õunamahl

2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/3/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta

2026

Komisjoni määrus (EL) nr 907/2013, 20. september 2013, millega kehtestatakse eeskiri üldnimetuse kasutamise avalduste esitamiseks

2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/32/EÜ, 23. aprill 2009, toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 450/2009, 29. mai 2009, toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta

2026

Komisjoni määrus (EL) nr 284/2011, 22. märts 2011, Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 282/2008, 27. märts 2008, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta

2026

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 321/2011, 1. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 10/2011, et piirata bisfenool A kasutamist imikute plastist lutipudelites

2026

3. jagu. Taimekaitse

Komisjoni direktiiv 2008/61/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks

2015

Komisjoni soovitus 2014/63/EL, 6. veebruar 2014, Diabrotica virgifera virgifera Le Conte'i tõrje kohta liidu piirkondades, kus selle esinemine on kinnitust leidnud

2015

Komisjoni direktiiv 2004/105/EÜ, 15. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks ametlike fütosanitaarsertifikaatide või reekspordi fütosanitaarsertifikaatide näidised, mis peavad kolmandatest riikidest ja nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ loetletud riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kaasas olema

2015

Komisjoni direktiiv 94/3/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega sätestatakse menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta

2015

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta

2016

Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad

2016

Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ, 11. juuni 2007, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ

2016

Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ, 20. juuli 1998, haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta

2017

Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi

2017

Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1756/2004, 11. oktoober 2004, millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid

2018

Komisjoni direktiiv 98/22/EÜ, 15. aprill 1998, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides

2018

Komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ, 30. juuli 1992, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad

2018

Komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta

2018

Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta

2018

Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta

2018

Komisjoni määrus (EL) nr 544/2011, 10. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses toimeainete andmenõuetega

2018

Komisjoni määrus (EL) nr 283/2013, 1. märts 2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

2018

Komisjoni direktiiv 2002/63/EÜ, 11. juuli 2002, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ

2018

Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta

2019

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, 18. september 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted

2019

Komisjoni rakendusotsus 2012/756/EL, 5. detsember 2012, Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta

2019

Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta

2019

Komisjoni rakendusotsus 2012/138/EL, 1. märts 2012, Anoplophora chinensis'e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

2020

Komisjoni rakendusotsus 2012/270/EL, 16. mai 2012, organismide Epitrix cucumeris (Harris), Epitrix papa sp.n., Epitrix subcrinita (Lec.) ja Epitrix tuberis (Gentner) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

2020

Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta

2020

Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta

2020

Komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega sätestatakse, et teatud sulgemissüsteemid loetakse nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses „ühekordselt kasutatavateks”

2020

Nõukogu otsus 2003/17/EÜ, 16. detsember 2002, kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse kohta ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta

2020

Komisjoni määrus (EÜ) nr 217/2006, 8. veebruar 2006, milles sätestatakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide loaga ajutiselt lubada minimaalsetele idanevusnõuetele mittevastava seemne turustamine

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 284/2013, 1. märts 2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 547/2011, 8. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

2020

Nõukogu direktiiv 2006/91/EÜ, 7. november 2006, San José kilptäi tõrje kohta

2021

Komisjoni otsus 2006/464/EÜ, 27. juuni 2006, ajutiste erakorraliste meetmete kohta Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks

2021

Komisjoni otsus 2007/365/EÜ, 25. mai 2007, Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) ühendusse sissetoomise ja seal levimise takistamiseks võetavate erakorraliste meetmete kohta

2021

Komisjoni määrus (EL) nr 546/2011, 10. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtsete põhimõtetega

2021

Komisjoni otsus 2002/757/EÜ, 19. september 2002, ajutiste erakorraliste fütosanitaarmeetmete kohta Phytophtora ramorum Werres, De Cock & Man in 't Veld sp nov. ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks

2022

Komisjoni rakendusotsus 2014/497/EL, 23. juuli 2014, Xylella fastidiosa (Well et Raju) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta

2022

Komisjoni rakendusotsus 2012/535/EL, 26. september 2012, erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus

2022

Komisjoni otsus 80/755/EMÜ, 17. juuli 1980, millega lubatakse trükkida nõutav teave kustumatult teraviljaseemne pakenditele

2022

Komisjoni direktiiv 2004/29/EÜ, 4. märts 2004, millega määratakse kindlaks viinamarjasortide tunnused ja kontrolli miinimumtingimused

2022

Komisjoni direktiiv 93/61/EMÜ, 2. juuli 1993, milles sätestatakse loetelu tingimuste kohta, millele peab nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ kohaselt vastama köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, v.a seeme

2022

Komisjoni direktiiv 93/62/EMÜ, 5. juuli 1993, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/33/EMÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta

2022

Komisjoni direktiiv 93/48/EMÜ, 23. juuni 1993, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ kohaselt vastama puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjal ja viljapuud

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 541/2011, 1. juuni 2011, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga

2022

Nõukogu otsus 2004/371/EÜ, 20. aprill 2004, söödakultuuridena kasutamiseks mõeldud seemnesegude turustamise tingimuste kohta

2023

Komisjoni direktiiv 2008/124/EÜ, 18. detsember 2008, millega lubatakse teatavate söödakultuuride ning õli- ja kiudtaimede liikide seemne turustamist ainult juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud eliitseemne või sertifitseeritud seemnena

2023

Komisjoni direktiiv 2010/60/EL, 30. august 2010, millega sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks

2023

Komisjoni rakendusotsus 2012/340/EL, 25. juuni 2012, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ kohase ajutise katse korraldamist seoses ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul

2023

Komisjoni otsus 2009/109/EÜ, 9. veebruar 2009, ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes, et teha kindlaks, kas teatavad liigid, mida ei ole loetletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ või 2002/57/EÜ, vastavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A lisamise tingimustele

2023

Komisjoni otsus 2004/200/EÜ, 27. veebruar 2004, melon-maavitsa mosaiikviiruse ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimise kohta

2023

Komisjoni direktiiv 93/64/EMÜ, 5. juuli 1993, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/34/EMÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta

2023

Komisjoni direktiiv 93/79/EMÜ, 21. september 1993, milles nähakse ette täiendavad rakendussätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ alusel peetavate viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuusortide loetelude kohta

2023

Komisjoni direktiiv 93/49/EMÜ, 23. juuni 1993, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja dekoratiivtaimed

2023

Komisjoni direktiiv 1999/66/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse tarnija poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ kohaselt koostatud märgistusele või muudele dokumentidele esitatavad nõuded

2023

Komisjoni direktiiv 1999/68/EÜ, 28. juuni 1999, milles nähakse ette lisasätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ alusel peetavate dekoratiivtaimesortide loetelude kohta

2023

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2023

Nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ, 9. detsember 1974, nelgimähkuri tõrje kohta

2024

Komisjoni otsus 2007/433/EÜ, 18. juuni 2007, ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O'Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks

2024

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2301/2002, 20. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad väikeste seemnekoguste määratluse kohta

2024

Komisjoni direktiiv 2003/90/EÜ, 6. oktoober 2003, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate põllumajandustaimesortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas

2024

Komisjoni otsus 2004/842/EÜ, 1. detsember 2004, rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks

2024

Komisjoni määrus (EÜ) nr 637/2009, 22. juuli 2009, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega

2024

Komisjoni otsus 90/639/EMÜ, 12. november 1990, millega määratakse kindlaks nimetused, mida peavad kandma otsuses 89/7/EMÜ loetletud köögiviljasortidest tuletatud sordid

2024

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 208/2013, 11. märts 2013, idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta

2024

Komisjoni rakendusotsus 2012/697/EL, 8. november 2012, perekonna Pomacea (Perry) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta

2025

Komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ, 24. juuni 1993, millega määratletakse teatavad direktiivi 77/93/EMÜ V lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad või tootmispiirkondades asuvad laod ja laomajandid peavad olema kantud ametlikku registrisse

2025

Komisjoni direktiiv 2003/91/EÜ, 6. oktoober 2003, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas

2025

Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/20/EL, 6. veebruar 2014, millega määratakse kindlaks liidu eliitseemnekartuli ja sertifitseeritud seemnekartuli klassid ning selliste klasside suhtes kohaldatavad tingimused ja nimetused

2025

Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/21/EL, 6. veebruar 2014, millega määratakse kindlaks supereliitseemnekartuli suhtes kohaldatavad miinimumtingimused ja liidu klassid

2025

Komisjoni otsus 97/125/EÜ, 24. jaanuar 1997, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult õli- ja kiudtaimede seemne pakenditele ja muudetakse otsust 87/309/EMÜ, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele

2025

Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord

2025

Komisjoni määrus (EL) nr 211/2013, 11. märts 2013, milles käsitletakse idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete liitu importimiseks kehtestatud sertifitseerimisnõudeid

2025

Komisjoni otsus 2004/266/EÜ, 17. märts 2004, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult söödakultuuriliikide seemnete pakenditele

2026

Komisjoni rakendusotsus 2014/87/EL, 13. veebruar 2014, liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) leviku vastu võetavate meetmete kohta

2026

Komisjoni otsus 2007/410/EÜ, 12. juuni 2007, kartuli värtnaviroidi ühendusse toomist ja seal levimist takistavate meetmete kohta

2026

Komisjoni direktiiv 2008/62/EÜ, 20. juuni 2008, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks

2026

Komisjoni direktiiv 2009/145/EÜ, 26. november 2009, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ja geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete turustamiseks

2026

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94, 27. juuli 1994, ühenduse sordikaitse kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1768/95, 24. juuli 1995, ühenduse sordikaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2009, 17. september 2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis

2026

▼B

XII LISA

SAMAVÄÄRSUSE STAATUS

XIII LISA

TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE

Tolliseadustik

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määrusega (välja arvatud artiklid 1–3, artikli 8 lõike 1 esimene lõik, artiklid 18 ja 19, artikli 94 lõige 1, artiklid 97 ja 113, artikli 117 punkt c, artiklid 129, 163–165, 174, 179, 209, 210, 211, artikli 215 lõige 4 ja artiklid 247–253) nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Lepinguosalised vaatavad artiklites 84 ja 130–136 käsitletud tollikontrolli all töötlemise alase ühtlustamise uuesti läbi enne ülalnimetatud ühtlustamistähtaja lõppu.

Õigusnormide ühtlustamine artikli 173, artikli 221 lõike 3 ja artikli 236 lõike 2 suhtes toimub nii kiiresti kui võimalik.

Ühistransiit ja ühtne haldusdokument

20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsioon

20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud konventsioonidega, kaasa arvatud võimaliku ühinemise kaudu nimetatud konventsioonidega, nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Vabastused tollimaksudest

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009 16. november 2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määruse I ja II jaotisega nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 608/2013, 12. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis

Ajakava: Gruusia ühtlustab eespool nimetatud määruse sätted (välja arvatud artikkel 26) kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kohustus ühtlustada õigusaktid määrusega (EL) nr 608/2013 ei kohusta Gruusiat võtma meetmeid, kui Gruusia intellektuaalomandi materiaalõigus ja eeskirjad ei taga teatava intellektuaalomandi õiguste kaitset.

XIV LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND; PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND; JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND

Liit

1. Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-A lisa

2. Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-B lisa

3. Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-C lisa

4. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-D lisa

Gruusia

5. Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-E lisa

6. Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-F lisa

7. Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-G lisa

8. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-H lisa

XVI-A, XVI-B, XVI-C ja XIV-D lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:



AT

Austria

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CY

Küpros

CZ

Tšehhi Vabariik

DE

Saksamaa

DK

Taani

EL

Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid

ES

Hispaania

EE

Eesti

FI

Soome

FR

Prantsusmaa

GR

Kreeka

HR

Horvaatia

HU

Ungari

IE

Iirimaa

IT

Itaalia

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

MT

Malta

NL

Madalmaad

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SK

Slovaki Vabariik

SI

Sloveenia

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik

XVI-E, XVI-F, XVI-G ja XIV-H lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:



GE

Gruusia

XIV-A LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1. Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad Gruusia ettevõtetele ja investoritele liidu reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 2.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes;

b) 

sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.

Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad kõnealuses punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 79 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

2. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

3. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

4. Käesoleva lepingu artikli 79 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis käsitlevad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevuslitsentse või lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna see ei ole lepinguga piiratud.

5. Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema tema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-C lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.

Horisontaalreservatsioonid

Kommunaalteenused

EL: Riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi ( 42 ).

Ettevõtluse liigid

EL: Kohtlemine, mis saab osaks liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud tütarettevõtjatele (Gruusia äriühingute tütarettevõtjad), mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene liikmesriigis asutatud Gruusia äriühingu filiaalidele ega esindustele. ( 43 )

AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

EE: Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema liidus.

FI: Välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana ning vähemalt üks partneritest täisühingus või usaldusühingu täisosanik peab olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alaline resident. Kõigi sektorite puhul peab vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ja tegevdirektor olema EMP resident; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Gruusia organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.

HU: Riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.

PL: Gruusia ettevõtjad võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).

RO: Äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: Välismaa äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPs. Väljaspool EMPd elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse raamatupidamist arvestatakse eraldi. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel filiaali ja elukohta käsitlevates nõuetes erandeid teha. Alla aastapikkused ehitusprojektid, mida teostab väljaspool EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, on filiaali asutamise või residendist esindaja määramise kohustuse täitmisest vabastatud Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMPs elav füüsiline isik, Rootsi õiguse alusel asutatud juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMPsse kuuluva riigi õigusaktide alusel ning mille registrijärgne asukoht, peakorter või peamine tegevuskoht asub EMPs. Asutajaks võib olla partnerlus juhul, kui kõik isikliku piiramatu vastutusega omanikud resideerivad EMPs. Väljaspool EMPd asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPs elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu teenuseid. Vastavad tingimused kehtivad kõikide muude juriidilise isiku liikide asutamise suhtes.

SK: Gruusia füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovakkia elamisloa.

Investeerimine

ES: Et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele mõjutama ka riigi majandusväliseid huve) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba.

BG: Välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Gruusia kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba:

a) 

loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis ning

b) 

punktis a nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.

FR: Gruusia ostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes, või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:

— 
kuni 7,6 miljoni euro suuruseid investeeringuid Prantsusmaa äriühingutesse käibega kuni 76 miljonit eurot võib teha, kui etteteatamisest ja kõnealuste summade järgimise kontrollimisest on möödunud 15 päeva;
— 
muudeks investeeringuteks antakse luba automaatselt üks kuu pärast etteteatamist, kui majandusminister ei ole erandlike asjaolude korral kasutanud oma õigust investeering edasi lükata.

Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirata avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.

HU: Hiljuti erastatud äriühingutes Gruusia poolse osalemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Valitsus võib kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas tegutsevates ettevõtjates kasutada teatavaid erivolitusi (kõigi kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt olulisteks peetavaid ülesandeid täitvate juriidiliste isikute suhtes). Sama kehtib teatavates energia-, transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonna strateegiliselt olulisteks peetavate tegevuste suhtes.

PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel või juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.

Kinnisvara

Maa ja kinnisvara ostmise suhtes kehtivad järgmised piirangud ( 44 ):

AT: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.

BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja alaliselt välismaal elavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud õigusi kinnisvara omandamiseks (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).

CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada ainult juhul, kui neile juba kuuluv hoone on sellisele maale ehitatud või kui kõnealune maa on sellise hoone kasutamiseks hädavajalik. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.

CY: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.

HU: Kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud põllumaad osta. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt.

GR: Vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.

HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.

IE: Kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.

IT: Välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.

LT: Maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.

LV: Piirangud maa ostmiseks maapiirkondades ja linnades või linnapiirkondades; lubatud on maa rentimine kuni 99 aastaks.

PL: Kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks on vaja luba. Luba antakse siseministri haldusaktiga kaitseministri nõusolekul, ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul.

RO: Füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.

SI: Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati.

SK: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandus- ja metsamaad. Teatavate kinnisvarakategooriate suhtes kehtivad erieeskirjad. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks (Mooduste nr 3 ja 4 puhul).

Valdkondlikud reservatsioonid

A.   Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie

FR: Põllumajandusettevõtete asutamise suhtes kolmandate riikide ettevõtjate poolt ja nende poolt viinamarjaistanduste omandamise suhtes nõutakse luba.

AT, HU, MT, RO: Põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.

IE: Gruusia residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba.

BG: Metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

B.   Kalandus ja vesiviljelus

EL: Liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad ja ELi territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

SE: Laev loetakse Rootsi laevaks ja ta võib sõita Rootsi lipu all juhul, kui rohkem kui pool sellest kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad 50 % ulatuses EMP kodanikele või äriühingutele, nende registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPs ning tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, antakse ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks on olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga.

UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.

C.   Mäetööstus

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, ( 45 ) kust on pärit üle 5% ELi nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

D.   Tootmine

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all ( 46 ), kust on pärit üle 5% ELi nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

HR: Kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul elukohanõue.

IT: Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis.

SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Juriidilistest isikutest perioodikaväljaannete omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kes elab Rootsis.

Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks ( 47 ) (v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)

EL: Elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all ( 48 ), kust on pärit üle 5 % ELi nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

FI: Auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

1.   Äriteenused

Kutseteenused

EL: Õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels” ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.

AT: Õigusteenuste puhul ei tohi välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma asukohariigis täieliku erialase väljaõppe) osalus mistahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.

Kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.

Meditsiiniteenuste (välja arvatud hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide) ja veterinaariateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („advokatsko sadrujue” ja „advokatsko drujestvo”) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele, riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide puhul peavad Gruusia ettevõtjad investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DK: välismaalastest audiitorid võivad sõlmida partnerkokkuleppe Taani riigi poolt volitatud audiitoritega pärast loa hankimist Taani Ettevõtlusametilt.

FI: Riiklikult või eraõiguslikult rahastatud tervise- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda teenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.

FR: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („association d’avocats” ja „société en participation d’avocat”) reserveeritakse advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Arhitektuuriteenuste, meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisettevõtjatel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu „société d'exercice liberal” (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée ou sociétés en commandite par actions) ja „société civile professionnelle”. Veterinaariateenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.

GR: Hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaariateenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.

ES: Vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Piirangud puuduvad, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelises õiguses. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri („odvjetnici”) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus – ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.

Auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.

HU: Ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib EMPsse mittekuuluvate riikide kodanike suhtes alalise elukoha nõue.

LV: Vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma ELi või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele.

LT: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt ¾ audiitorifirma aktsiatest kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele.

PL: Kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue.

SK: Arhitekti-, inseneri- ja veterinaariateenuste osutamiseks on vaja täita alalise elukoha nõue.

SE: Õigusteenuste puhul advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. Likvideerijate suhte kehtib elukohanõue. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded. Auditeerimisteenuste osutamise suhtes kehtib EMP elukohanõue.

Teadus- ja arendusteenused

EL: Riiklikult rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral antakse ainuõigused ja/või -volitused üksnes ELi kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakorter on ELis.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

A.   Laevadega seotud

LT: Laevad peavad kuuluma Leedu füüsilistele isikutele või Leedus asutatud äriühingutele.

SE: Gruusia osaluse korral laevas tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.

B.   Õhusõidukitega seotud

EL: Õhusõidukitega seotud rendi- ja liisinguteenuste puhul, kuigi lühiajaliste liisingulepingute puhul võib lubada erandeid, peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitali omandi ja kontrolli nõuetele (sealhulgas juhatuse liikmete kodakondsus) vastav juriidiline isik.

Muud äriteenused

EL, välja arvatud HU ja SE: Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

EL, välja arvatud BE, DK, GR, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE ja UK: Personali töölerakendamise ja värbamise teenuste puhul kehtivad kodakondsuse- ja elukohanõuded.

EL, välja arvatud AT ja SE: Juurdlusteenust puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

AT: Töölerakendamisteenuste ja tööjõu rendi agentuuride valdkonnas võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakorter on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.

BE: Väljaspool EMPd peakorterit omav äriühing peab tõendama, et osutab päritoluriigis töölerakendamise teenuseid. Turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukohanõue.

BG: Aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul kehtib kodakondsusenõue. Personali töölerakendamis- ja värbamisteenuste, kontori abipersonali värbamise teenuste, juurdlusteenuste, turvateenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Vandetõlkide kodakondsusnõue.

DK: Turvateenuste puhul kehtib elukohanõue ning enamiku juhatuse liikmete ja juhtide puhul kehtib kodakondsusnõue. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EE: Turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkijate puhul nõutakse ELi kodakondsust.

FI: Diplomeeritud tõlkijatel EMP elukohanõue.

FR: Töölerakendamisteenuste valdkonnas õiguste andmise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FR: Välisettevõtjatel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.

HR: Töölerakendamis-, uurimis- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

LV: Juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo juhatusse kuuluvad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

LT: Turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud.

PL: Juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkijatele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.

PT: Juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse ettevõtjatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.

SE: Kirjastajal ning kirjastus- ja trükiettevõtte omaniku suhtes kehtib elukohanõue. Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.

SK: Juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP või Šveitsi kodanikud.

4.   Turustusteenused

EL: Relvade, laskemoona ja lõhkeainete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Mõnedes riikides kehtib kodakondsus- ja elukohanõue apteegipidamise ja tubakamüüjate suhtes.

FR: Tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Alkoholi ja ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Ravimite ja spetsiifiliste meditsiinitoodete jaemüük on lubatud ainult füüsilistele isikutele. Elukohanõue on vajalik apteekrilitsentsi ja/või apteegi avamiseks ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteegieksamit, võivad saada ainult loa võtta üle juba eelneval kolmel aastal tegutsenud apteegi.

HR: Tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

6.   Keskkonnateenused

EL: Majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

7.   Finantsteenused ( 49 )

EL: Investeerimisfondide vara depositooriumina võivad tegutseda ainult firmad, mille registrijärgne asukoht on ELis. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.

AT: Välismaise kindlustusandja filiaalile ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta või ei ole võrreldav aktsiaseltsi või vastastikuse kindlustusseltsiga. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

BG: Pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes. Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

CY: üksnes Küprose Börsi liikmed (börsimaaklerid) võivad tegelda äriga, mis on seotud väärtpaberimaaklerlusega Küprosel. Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmena registreerida üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).

GR: Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.

ES: Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

HU: Välisriigi institutsioonide filiaalid ei tohi osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega riskikapitali haldust. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ja kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.

IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad avatud investeerimisfondidena ja muutuva suurusega kapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, kes tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, eurofond), peab usaldusisik/hoiulevõtja ja investeerimisfirma olema asutatud Iirimaal või mõnes teises liikmesriigis (filiaalid ei ole lubatud). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas:

a) 

Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor/registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või

b) 

muu liikmesriigi tegevusluba.

PT: Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes liikmesriikides.

Filiaali loomiseks Portugalis peavad välisriikide kindlustusseltsid tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemispraktika. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud kindlustusvahenduse eesmärgil, mis on reserveeritud vastavalt liikmesriigi õigusele loodud äriühingutele.

FI: Kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit.

Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühel nõukogu liikmel ning tegevdirektoril elukohanõue.

Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.

Välisriigi kindlustajatele ei või anda tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, kes annab kohustuslikku pensionikindlustust.

Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühel asutajal, ühel juhatuse ja nõukogu liikmel, tegevdirektoril ja isikul, kellel on volitused krediidiasutuse nimel allkirjastada, elukohanõue.

IT: Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide korral, mis ei ole ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivselt investeerimise ettevõtted (eurofondid), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema registreeritud juriidilise isikuna Itaalias või mõnes muus liikmesriigis ning asutatud filiaali kaudu Itaalias. ELi õigusaktidega ühtlustamata eurofondide valitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning ELi õigusaktidega ühtlustatud eurofondide valitsejad, mille peakontor on ELis, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud eurofondid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.

LT: Varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja asutamist (mitte filiaalid).

Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal.

Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning neil on õigus osutada liikmesriikides või EMP riikides investeerimisteenuseid.

PL: Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

SK: Välisriigi kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina).

Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).

SE: Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu. Hoiupanga asutaja peab olema ELis elav füüsiline isik.

8.   Tervise-, sotsiaal- ja haridusteenused

EL: Riiklikult rahastavate tervise-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Eraõiguslikult rahastavate muude terviseteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.

EL (v.a. NL, SE ja SK): Alg-, kesk, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE, CY, CZ, DK, FR, DE, GR, HU, IT, ES, PT ja UK: Eraõiguslikult rahastavate sotsiaalteenuste (v.a. v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Eraõiguslikult rahastavate tervise- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.

GR: Kõrgharidusteenuste puhul haridusasutuste asutamiseks, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Eraõiguslikult asutatud alg- ja keskkoolide omanike ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Alghariduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: jätab õiguse võtta ja säilitada meetmeid, mis käsitlevad ametiasutuste poolt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajaid. Nimetatud reservatsiooni kohaldatakse riiklikult rahastatud ja eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad või õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele.

UK: Eraõiguslikult rahastatud kiirabiteenuste või eraõiguslikult rahastatud raviasutuste teenuste, v.a haiglateenuste võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

9.   Turismi ja reisimisega seotud teenused

BG, CY, GR, ES ja FR: Giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: Hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a. toitlustamine õhutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine (mitte filiaalina).

IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel on vaja eriluba.

10.   Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Uudiste ja meediaagentuuri teenused

FR: Välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul kohaldatakse võrdse kohtlemise suhtes juriidiliste isikute asutamisel vastastikkuse põhimõtet.

Spordi- ja muud puhketeenused

EL: Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Õiguskindluse huvides täpsustatakse, et turulepääsu ei tagata.

AT: Suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul peavad juriidiliste isikute direktorid olema EMP kodanikud.

Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

BE, FR, HR ja IT: Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

11.   Transport

Meretransport

EL: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.

HR: Välismaised juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenusepakkujate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.

Siseveetransport ( 50 )

EL: Riigisisese kabotaaži puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

AT ja HU: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Siseveetranspordi puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % aktsiakapitalist, hääleõigusest ja juhatuse enamus peab kuuluma EMP kodanikele.

HR: Siseveetranspordi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Õhutransporditeenused

EL: Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

EL: ELi lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

EL: Kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist ( 51 ) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

Raudteetransport

HR: Reisijate- ja kaubavedude ning puksiirteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Maanteetransport

EL: Kabotaažiteenuste jaoks on nõutav asutamine (mitte filiaalina). Veokorraldajatel on elukohanõue.

AT: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.

BG: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

GR: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel –tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.

FI: Autovedude osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele.

FR: Välisinvestoritel on keelatud osutada linnadevahelist bussiveo teenust.

LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.

RO: Litsentsi saamiseks võivad maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.

SE: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Autoveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama ELis. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, v.a. maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad võivad üldiselt kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Juhul kui sõiduk on registreeritud välismaal, see kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhiline elukoht on välismaal ning kui kõnealune sõiduk tuuakse ajutiselt Rootsi, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutise kasutuse on Rootsi transpordiamet määratlenud tavaliselt mitte pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.

14.   Energiateenused

EL: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Gruusia juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all ( 52 ), kust on pärit üle 5 % ELi nafta- ja maagaasiimpordist, ( 53 ) välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.

EL: Tuumaenergiapõhise elektritootmise ja tuumkütuse töötlemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energia varustuskindlust.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE ja LV: Maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, HU, IT, LU, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE ja UK: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SI: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Jätab endale õiguse nõuda vastastikkuse põhimõtte rakendamist seoses litsentside andmisega süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks.

15.   Muud mujal nimetamata teenused

PT: Seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: Matuse, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

XIV-B LISA

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (LIIT)

1. Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Gruusia teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse;

b) 

teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

2. Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse:

a)

„CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991;

b)

„CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3. Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4. Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6. Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7. Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 punkti m alapunktides i ja ii kirjeldatud teenuste osutamise viisile.



Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.  ÄRITEENUSED

A.  Kutseteenused

 

a)  Õigusteenused

(CPC 861) (1)

õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, CY, ES, GR, LT ja MT: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BE: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse seadusjärgse esindamise teenuste puhul, kehtib kodakondsusnõue koos elukohanõuetega. Kvoote kohaldatakse kassatsioonikohtus („Cour de cassation”) tsiviilmenetluses esindamise suhtes.

BG: Välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: Advokaatide „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealale pääsu suhtes kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HU: Välisriikidest pärit advokaatide õigustegevus peab piirduma õigusnõustamisega.

LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Õigusnõustamise teenuste turustamise õigus on juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis, ja Taanis registreeritud õigusbüroodel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue.

Mooduse nr 1 puhul

HR: Piirangud õigusnõustamisel välis-ja rahvusvahelises õiguses puuduvad. Piiranguteta Horvaatia õiguse praktiseerimisel.

b) 1.  Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

Mooduse nr 1 puhul

FR, HU, IT, MT, RO ja SI: Piiranguteta

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Kõik liikmesriigid: puuduvad

b) 2.  Auditeerimisteenused

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI ja UK: Piiranguteta

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral.

HR: Välismaised audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele.

SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada kohustuslikke auditeerimisteenuseid kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute ja füüsiliste isikute juures. Üksnes kõnealused isikud ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Kinnitamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „kinnitatud audiitor” ja „volitatud audiitor” võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud. Kooperatiivsete tulundusühingute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või kinnitatud raamatupidajad, peavad elama EMPs, v.a. juhul kui valitsus või valitsuse poolt määratud valitsusasutus otsustab eraldi juhtumi korral teisiti.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

c)  Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863) (2)

Mooduse nr 1 puhul

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

CY: Maksunõunikel peab olema rahandusministri luba. Loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse analoogselt välisinvesteeringutele antavate lubade suhtes (loetletud horisontaaljaotises), sest need kehtivad käesoleva allsektori suhtes, kusjuures alati arvestatakse tööhõive olukorraga selles allsektoris.

BG, MT, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)  Arhitektiteenused

ning

e)  Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

Mooduse nr 1 puhul

AT: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

BE, CY, GR, IT, MT, PL, PT ja SI: Piiranguteta

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

HR: Arhitektiteenused: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab ehitus- ja planeerimisministeerium.

Linnaplaneerimine: Teenuseid tohivad pakkuda ehitus- ja planeerimisministeeriumi heakskiidu saanud füüsilised ja juriidilised isikud.

HU ja RO: Piiranguteta maastikuarhitektiteenuste puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

f)  Inseneriteenused; ning

g)  integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

Mooduse nr 1 puhul

AT, SI: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

CY, GR, IT, MT ja PT: Piiranguteta

HR: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab ehitus- ja planeerimisministeerium.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

h)  Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused

(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK ja UK: Piiranguteta

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin, mille puhul: Puuduvad.

SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

i)  Veterinaariateenused

(CPC 932)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI ja SK: Piiranguteta

UK: piiranguteta, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste ning üldnõustamise, juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

j) 1.  Ämmaemandateenused

(CPC 93191 osa)

j) 2.  Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused

(CPC 93191 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK ja UK: Piiranguteta

FI ja PL: Piiranguteta, v.a õdede puhul.

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin: Puuduvad.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

k)  Ravimite jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük

(CPC 63211)

ja muud apteekriteenused (3)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CZ, DE, CY, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta

LV ja LT: piiranguteta, v.a postimüügi korral.

HU: piiranguteta, v.a CPC 63211 korral.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

(CPC 84)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Teadus- ja arendusteenused

 

a)  Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 852, v.a psühholoogiteenused) (4)

b)  Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) ning

c)  Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Riiklikult rahastatud teadus- ja arendusteenuste puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.

D.  Kinnisvarateenused (5)

 

a)  Oma või renditud varaga seotud

(CPC 821)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)  Tasu eest või lepingu alusel

(CPC 822)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

a)  Laevadega seotud

(CPC 83103)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, DE, HU, MT ja RO: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)  Õhusõidukitega seotud

(CPC 83104)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

BG, CY, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta.

AT, BE, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SI, SE ja UK: ELi lennuettevõtjate kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Erandeid võib teha lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel.

c)  Muude transpordivahenditega seotud

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)  Muude masinate ja seadmetega seotud

(CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

e)  Isiklike ja majapidamistarvetega seotud

(CPC 832)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

f)  Telekommunikatsiooniseadmete rentimine

(CPC 7541)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

F.  Muud äriteenused

 

a)  Reklaamiteenused

(CPC 871)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

b)  Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

(CPC 864)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

d)  Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

HU: Piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602).

e)  Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

Mooduse nr 1 puhul

IT: piiranguteta bioloogi ja keemiaanalüütiku kutseala puhul.

BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta

f)  Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 881 osa)

Mooduse nr 1 puhul

IT: Piiranguteta agronoomi ja „periti agrari” kutseala puhul.

EE, MT, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

g)  Kalandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 882 osa)

Mooduse nr 1 puhul

LV, MT, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

h)  Tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused

(CPC 884 osa ja CPC 885 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

i)  Personali töölerakendamise ja värbamise teenused

 

i) 1.  Juhtide otsimise teenused

(CPC 87201)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI ja SE: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta.

i) 2.  Töölerakendamisteenused

(CPC 87202)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

i) 3.  Kontori abipersonali värbamise teenused

(CPC 87203)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta

i) 4.  Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenused

(CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206 ja CPC 87209)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Kõik liikmesriigid, v.a HU: Piiranguteta..

HU: Puuduvad.

j) 1.  Juurdlusteenused

(CPC 87301)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta

j) 2.  Turvateenused

(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

Mooduse nr 1 puhul

HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BE, BG, CY, CZ, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

k)  Seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI ja UK: piiranguteta uurimisteenuste korral.

HR: Puuduvad, v.a et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil teostada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l )1.  Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 1 puhul

Merelaevade korral: BE, BG, DE, DK, GR, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PT, SI ja UK: Piiranguteta.

Siseveelaevade korral: EL, v.a. EE, HU, LV ja PL: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l) 2.  Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l) 3.  Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

l) 4.  Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l) 5.  metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6)

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 and CPC 8866)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

m)  Hoonete puhastusteenused

(CPC 874)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

n)  Fotograafiateenused

(CPC 875)

Mooduse nr 1 puhul

BG, EE, MT ja PL: piiranguteta aerofotograafiateenuste osutamise korral.

HR, LV: Piiranguteta erifotograafiateenuste korral (CPC 87504).

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

o)  Pakendamisteenused

(CPC 876)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

p)  Trükkimine ja kirjastamine

(CPC 88442)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

q)  Konverentsiteenused

(CPC 87909 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

r)  Muud

 

r) 1.  Tõlketeenused

(CPC 87905)

Mooduse nr 1 puhul

PL: Piiranguteta vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste korral.

HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral.

HR: Piiranguteta ametlike dokumentide puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

r) 2.  Sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused

(CPC 87907)

Mooduse nr 1 puhul

DE: Kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

HR: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

r) 3.  Inkassoteenused

(CPC 87902)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

r) 4.  Krediidiinfoteenused

(CPC 87901)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

r) 5.  Paljundusteenused

(CPC 87904) (7)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

r) 6.  Telekommunikatsioonialase nõustamise teenused

(CPC 7544)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

r) 7.  Telefonivastamisteenused

(CPC 87903)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

2.  KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

A.  Posti- ja kulleriteenused

(Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (8) käitlemisega (9) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule:

 

i)  Mis tahes liiki füüsilisel kandjal (10) olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, sealhulgas otsepostitus ja hübriidpostiteenus;

ii)  Adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine (11),

iii)  Adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine (12),

iv)  Eespool punktides i — iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena,

v)  Eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkullerteenused (14),

vi)  Adresseerimata postisaadetiste käitlemine,

vii)  Dokumendivahetus (15)

Allsektorid i, iv ja v võib jätta välja, kui need kuuluvad reserveeritud teenuste valdkonda, s.t kirjasaadetised hinnaga kuni 5-kordne avalik põhitariif ja mille kaal ei ületa 350 grammi (16), pluss kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatav tähitud posti teenus.)

(CPC 751 osa, CPC 71235 (17) osa ja CPC 73210 (18) osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

puuduvad (13)

B.  Telekommunikatsiooniteenused

(Käesolevad teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust.)

 

a)  kõik elektromagnetiliste vahendite (19) abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist hõlmavad teenused, v.a ringhääling (20)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  satelliitlevi edastamise teenused (21)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: puuduvad, v.a see, et käesoleva sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektrooniliste sideteenuste õigusliku raamistikuga.

BE: Piiranguteta

3.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

4.  JAOTUSTEENUSED

(v.a. relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

A.  Komisjonimüügiagentide teenused

a)  mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

b)  muude komisjonimüügiagentide teenused

(CPC 621)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL, v.a. AT, SI, SE ja FI: piiranguteta kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise korral.

AT: piiranguteta pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise korral.

B.  Hulgimüügiteenused

a)  mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

b)  telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused

(CPC 7542 osa)

c)  muud hulgimüügiteenused

(CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused (22))

AT, BG: piiranguteta meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise korral.

HR: Piiranguteta tubakatoodete turustamise puhul.

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, FR, PL ja RO: piiranguteta tubaka ja tubakatoodete turustamise korral.

BG, FI, PL ja RO: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

SE: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

AT, BG, CZ, FI, RO, SK ja SI: piiranguteta ravimite turustamise korral,

C.  Jaemüügiteenused (23)

Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused

(CPC 61112, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused

(CPC 7542 osa)

Toiduainete jaemüügiteenused

(CPC 631)

Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (24)

(CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297)

D.  Frantsiisimine

(CPC 8929)

BG, HU ja PL: piiranguteta kaubamaakleri teenuste puhul.

FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul piiranguteta, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud värskete toiduainete 17 turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Piiranguteta ravimite hulgimüügi korral.

MT: piiranguteta komisjonimüügiagentide teenuste korral.

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: piiranguteta jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük.

5.  HARIDUSTEENUSED

(üksnes erateenused)

A.  Esimese taseme hariduse teenused

(CPC 921)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta

FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta

B.  Teise taseme hariduse teenused

(CPC 922)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, FI, HR, MT, RO ja SE: Piiranguteta

FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).

C.  Kõrgharidusteenused

(CPC 923)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta

FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

CZ ja SK: piiranguteta kõrgharidusteenuste puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).

D.  Täiskasvanuharidusteenused

(CPC 924)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta.

AT: piiranguteta raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul.

E.  Muud haridusteenused

(CPC 929)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE ja UK: Piiranguteta.

Mooduse nr 1 puhul

HR: Puuduvad kirjavahetuse või telekommunikatsiooni teel antava hariduse puhul.

6.  KESKKONNATEENUSED

A.  Reoveeteenused

(CPC 9401) (25)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, LT ja LV: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, LT ja LV: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.  Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)  Jäätmekäitlusteenused

(CPC 9402)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE ja HU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE ja HU: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)  kanalisatsiooni- jms teenused

(CPC 9403)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, HU ja LT: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, HU ja LT: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

C.  Välisõhu ja kliima kaitse

(CPC 9404) (26)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, LT, PL, RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.  Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine

a)  saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine

(CPC 94060 osa) (27)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.  Müra ja vibratsiooni vähendamine

(CPC 9405)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, LT, PL ja RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.  Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

a)  loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406 osa)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI ja RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

G.  Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused

(CPC 94090)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI ja RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

7.  FINANTSTEENUSED

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)  rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

AT: Reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon), on keelatud. Kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertsõhutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal.

DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele.

DE: Kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu.

FR: Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes ELis asutatud kindlustusandjad.

PL: Piirangud lubatud edasikindlustuse ja retrosessiooni korral, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses.

PT: õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis katavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes ELis asutatud isikud või äriühingud.

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)  rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

BG: Piiranguteta otsekindlustuse korral, välja arvatud teenuste puhul, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. Välisriigi kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaaria Vabariigis asuvate riskidega. Välisriigi kindlustusandja võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

B.  Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

CY, LV ja MT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)  rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

LT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)  rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus.

BG, LV, LT ja PL: piiranguteta kindlustusvahenduse korral.

ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet.

FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub ELis või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht ELis.

HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:

a)  elukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele;

b)  kahjukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele, v.a liikluskindlustus;

c)  mere-, lennu-, transpordikindlustus.

HU: kindlustusseltsid, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.

IT: piiranguteta aktuaaride puhul. Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda erandit ei kohaldata rahvusvaheliste transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta vahendusteenuste puhul.

BG: Otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Nendest lepingutest tulenev kindlustushüvitis makstakse välja Bulgaarias. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:

a)  elukindlustus: Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada elukindlustust;

b)  kahjukindlustus:

i)  Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada muud kahjukindlustust kui liikluskindlustus;

ii)  isiku- või varakindlustus, mida Horvaatia Vabariigis ei pakuta; - äriühingud, kes ostavad kindlustusteenust välismaalt seoses investeeringutega välismaistesse tööstusettevõtetesse, sh nende tööstusettevõtete sisseseade kindlustus; - välislaenude tagasisaamise kindlustus (tagatise kindlustus); - nende täielikus omandis ettevõtete ja ühisettevõtete isiku- ja varakindlustus, kelle majandustegevus toimub välisriigis, kui see on kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega või kui seda nõuavad nende registreerimistingimused; - ehitatavad või remonditavad laevad, kui nii on sätestatud välismaise kliendiga (ostjaga) sõlmitud lepingus;

c)  mere-, lennu-, transpordikindlustus.

IT: Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE ja UK: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

CY: Piiranguteta, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

BE: Investeerimisalase nõustamise teenuse osutamiseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias.

BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

EE: Hoiuste vastuvõtmise korral nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele.

Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus.

HR: Piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenused, tagatis- ja garantiitehingud, rahamaaklerlus, finantsteabe hankimine ja edastamine ning nõustamis- ja muud finantstugiteenused.

LT: Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või büroo Leedus.

IE: Investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimisalaseks nõustamiseks on nõutav kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor/registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuste osutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga.

IT: Piiranguteta „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul.

LV: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

LT: Pensionifondide haldamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek.

MT: Piiranguteta, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

RO: Piiranguteta kapitalirendi, rahaturu instrumentidega, välisvaluutaga, tuletisinstrumentidega, vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega, vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning muude vabalt võõrandatavate instrumentide ja finantsvaradega kauplemise, igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, varahalduse ning finantsvarade arveldus- ja kliiringuteenuste korral. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu.

SI:

i)  Riigi võlakirjade emissioonides osalemine ja pensionifondide haldamine: Piiranguteta.

ii)  Kõik muud allsektorid, välja arvatud finantsteabe esitamine ja edastamine, laenu võtmine (kõik laenuliigid) ning tagatiste ja kohustuste võtmine välisriigi krediidiasutustelt siseriiklike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt ning nõustamine ja muud finantsabiteenused: Piiranguteta. Sloveenia börsi liikmed peavad olema asutatud Sloveenia Vabariigis või olema välismaiste investeerimisühingute või pankade filiaalid.

Mooduse nr 2 puhul

BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

8.  TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED

(üksnes erateenused)

A.  Haiglateenused

(CPC 9311)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin.

C.  Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused

(CPC 93193)

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.  Sotsiaalteenused

(CPC 933)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

BE: Piiranguteta sotsiaalteenuste puhul, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud.

9.  TURISMI- JA REISITEENUSED

A.  Hotellid, restoranid ja toitlustamine

(CPC 641, CPC 642 and CPC 643)

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (28)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: piiranguteta, v.a toitlustamise korral.

HR: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(sh reisijuhid)

(CPC 7471)

Mooduse nr 1 puhul

BG, HU: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

C.  Giiditeenused

(CPC 7472)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK ja SI: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

10.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

(mitteaudiovisuaalteenused)

A.  Meelelahutusteenused

(sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

(CPC 9619)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta

BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); autorite, heliloojate, skulptorite, meelelahutajate ja muude individuaalkunstnike teenused (CPC 96192); teatri kõrvalteenused (CPC 96193)

EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused.

LT ja LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).

B.  Uudiste ja meediaagentuuride teenused

(CPC 962)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

(CPC 963)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

D.  Sporditeenused

(CPC 9641)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral.

BG, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta

Mooduse nr 1 puhul

CY, EE ja HR: Piiranguteta

E.  Puhkeparkide ja supelrandade teenused

(CPC 96491)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

11.  TRANSPORDITEENUSED

A.  Meretransport

a)  Rahvusvaheline reisijatevedu

(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž (29))

b)  Rahvusvaheline kaubavedu

(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž) (30)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, GR, IT, LT, MT, PT, RO, SI ja SE: Fiiderteenused tegevusloa alusel.

B.  Siseveetransport

a)  Reisijatevedu

(CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž)

b)  Kaubavedu

(CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi ja Doonau laevaliiklust käsitlevat Belgradi konventsiooni.

AT: Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias.

BG, CY, EE, FI, HR, HU, LT, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta

CZ ja SK: Piiranguteta ainult mooduse nr 1 puhul

C.  Raudteetransport

a)  Reisijatevedu

(CPC 7111)

b)  Kaubavedu

(CPC 7112)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

D.  Maanteetransport

a)  Reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

b)  Kaubavedu

(CPC 7123, v.a postivedu enda tarbeks (31))

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.  Kaupade (v.a kütus) torutransport (32)

(CPC 7139)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta

12.  TRANSPORDI ABITEENUSED (33)

A.  Meretranspordi abiteenused

a)  Mereveose käitlemise teenused

b)  Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)  Tollivormistusteenused

d)  Konteinerjaama- ja depooteenused

e)  Mereagentuuriteenused

f)  Meretranspordi ekspedeerimise teenused

g)  Laevade rentimine koos meeskonnaga

(CPC 7213)

h)  Puksiirteenused

(CPC 7214)

i)  Meretranspordi tugiteenused

(CPC 745 osa)

j)  Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta mereveose käitlemise teenuste ning puksiirteenuste, tollivormistusteenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste korral

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga.

BG: Piiranguteta

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta hoiustamis- ja laoteenuste korral.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.  Siseveetranspordi abiteenused

a)  Veosekäitlemisteenused

(CPC 741 osa)

b)  Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)  Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

d)  Laevade rentimine koos meeskonnaga

(CPC 7223)

e)  Puksiirteenused

(CPC 7224)

f)  Siseveetranspordiga seotud teenused

(CPC 745 osa)

g)  Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmääruseid.

EL: Piiranguteta puksiirteenuste korral, v.a. CZ, LV, SK mooduse nr 2 puhul, mille kohaselt: Puuduvad

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga.

C.  Raudteetranspordi abiteenused

a)  Veosekäitlemisteenused

(CPC 741 osa)

b)  Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)  Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

d)  Puksiirteenused

(CPC 7113)

e)  Raudteetranspordi tugiteenused

(CPC 743)

f)  Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta puksiirteenuste korral.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.  Maanteetranspordi abiteenused

a)  Veosekäitlemisteenused

(CPC 741 osa)

b)  Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)  Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

d)  Kommertsveokite rent (koos juhiga)

(CPC 7124)

e)  Maanteetranspordi abiteenused

(CPC 744)

f)  Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused ja maanteetranspordi tugiteenused, mille jaoks on vaja luba.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.  Õhutranspordi abiteenused

 

a)  Lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine)

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta, v.a toitlustamise korral.

Mooduse nr 2 puhul

BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta.

b)  Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Õhusõidukite rentimine koos meeskonnaga

(CPC 734)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus.

Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki ELi lennuettevõtjale eritingimustel ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või tegevusraskusega toimetulemiseks, mida ei ole võimalik piisavalt saavutada ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtja litsentseerinud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit.

e)  Müük ja turustamine

f)  Arvutipõhine ettetellimissüsteem

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist (34) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

g)  Lennujaamade juhtimine

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.  Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (35)

a)  Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused,

(CPC 742 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

13.  MUUD TRANSPORDITEENUSED

Kombineeritud transporditeenuse osutamine

BE, DE, DK, GR, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT ja UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loetelus nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist.

AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI ja SK: Piiranguteta.

14.  ENERGIATEENUSED

A.  Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883) (36)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Kütuste torutransport

(CPC 7131)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta

C.  Torude kaudu veetavate kütuste hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.  Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüügiteenused

(CPC 62271)

ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.  Mootorikütuse jaemüügiteenused

(CPC 613)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.  Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük

(CPC 63297)

ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral.

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: Piiranguteta kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi korral, v.a postimüük, mille korral puuduvad.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

G.  Energiajaotusega seotud teenused

(CPC 887)

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral, kus puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

15.  MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

a)  pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused

(CPC 9701)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)  juuksuriteenused

(CPC 97021)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

c)  iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused

(CPC 97022)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)  muud mujal liigitamata iluraviteenused

(CPC 97029)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

e)  spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (37)

(CPC ver. 1.0 97230)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

g)  sidevõrguteenused (CPC 7543)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

(1)   Hõlmab õigusnõustamise, seadusjärgse esindamise, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusmenetluse ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase ELi liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(2)   Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a. Õigusteenused.

(3)   Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes proviisorid. Mõnes liikmesriigis on proviisoritele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

(4)   CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h. Meditsiini- ja hambaraviteenused.

(5)   Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(6)   Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

(7)   Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja mis on esitatud punktis 1.F p.

(8)   „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(9)   Mõistet „käitlemine” tuleks käsitada vormistamist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist hõlmavana.

(10)   Nt kirjad, postkaardid.

(11)   Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid.

(12)   Ajakirjad, ajalehed ja perioodikaväljaanded.

(13)   Allsektoritele i–iv võidakse nõuda konkreetseid universaalteenuse osutamise kohustusi kehtestavaid lube ja/või sissemaksete tegemist tagatisfondi.

(14)   Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.

(15)   Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse kõnealuse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(16)   „Kirjasaadetis” – mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirjasaadetistena.

(17)   Posti maanteevedu omal kulul.

(18)   Posti õhuvedu omal kulul.

(19)   Kõnealused teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B. Arvutiteenused.

(20)   Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.

(21)   Kõnealused teenused hõlmavad telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad raadio- ja telesaadete edastamises ja vastuvõtmises satelliidi vahendusel (satelliidi kaudu edastamise katkematu ahel, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammi signaalide levitamiseks üldsusele). See hõlmab satelliitsideteenuste müüki, kuid ei sisalda teleprogrammide pakettide müüki majapidamistele.

(22)   Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 18.D.

(23)   Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l.).

(24)   Ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.)

(25)   Vastab reoveekäitlusteenustele.

(26)   Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(27)   Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(28)   Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 12.D.a (lendude maapealne teenindus).

(29)   Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(30)   Sisaldab fiiderteenuseid ja seadmete teisaldamist rahvusvaheliste merevedajate poolt samas riigis asuvate sadamate vahel, kui sellega ei kaasne tulu.

(31)   CPC 71235 osa, mis on esitatud KOMMUNIKATSIOONITEENUSTE all punktis 2.A. Posti- ja kulleriteenused

(32)   Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.B.

(33)   Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

(34)   „Võrdväärne kohtlemine” – ELi lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.

(35)   Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.C.

(36)   Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.

(37)   Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 1.A.h Meditsiiniteenused, 1.A.j.2 Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatud teenused ja terviseteenused (8.A ja 8.C).

XIV-C LISA

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1. Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja selles määratletakse sellised piirangud. Kõnealune loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning

b) 

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Liit ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

2. Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a) 

„CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning

b) 

„CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3. Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

4. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Gruusia juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7. Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.



Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Äriühingusiseste üleviimiste ulatus

BG: Äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate ELi kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust.

HU: Piirangud lubatud füüsiliste isiku puhul, kes on olnud Gruusia juriidilise isiku osanik

KÕIK SEKTORID

Kõrgharidusega praktikandid

AT, CZ, DE, ES, FR ja HU puhul: Väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga.

BG ja HU: Kõrgharidusega praktikantide puhul on nõutav majandusvajaduste test (1).

KÕIK SEKTORID

Tegevdirektorid ja audiitorid

AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

FI: Välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, kuid teatavatele äriühingutele võidakse teha erand.

FR: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.

RO: Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: Juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis.

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (2).

6.  ÄRITEENUSED

 

A.  Kutseteenused

 

a)  Õigusteenused

(CPC 861) (3)

õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels”.

AT, CY, ES, GR, LT, MT, RO ja SK: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. ES puhul: pädevad asutused võivad teha erandeid.

BE, FI: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote.

BG: Gruusia advokaadid võivad esindada üksnes Gruusia kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

 

HR: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus või muu ELi liikmesriigi kodakondsus).

HU: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel.

LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegutsemise luba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

LU: Kodakondsusnõue õigusteenuste osutamise puhul seoses Luksemburgi ja ELi õigusega.

SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue.

b) 1.  Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

FR: Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat.

IT: Elukohanõue.

b) 2.  Auditeerimisteenused

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral.

DK: Elukohanõue.

ES: Diplomeeritud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

FI: Vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema alaline elanik.

GR: Vannutatud audiitoritel kodakondsusnõue.

HR: Auditeerimisteenuseid võivad pakkuda üksnes Horvaatia Audiitorite Koja poolt ametlikult tunnustatud litsentsiga sertifitseeritud audiitorid.

IT: Üksikutel audiitoritel elukohanõue.

SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Heakskiitmiseks on nõutav alaline elukoht.

c)  Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863) (4)

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

BG ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

HU: Elukohanõue.

d)  Arhitektiteenused

ning

e)  Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Kodakondsusnõue linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul.

GR, HU ja IT: Elukohanõue.

SK: Kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välismaise institutsiooni liikmestaatust. Elukohanõue, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist.

f)  Inseneriteenused;

ning

g)  integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 and CPC 8673)

EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

HR, IT ja SK: Elukohanõue.

GR ja HU: Elukohanõue (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes).

h)  Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused

(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

CZ, IT ja SK: Elukohanõue.

CZ, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku terviseameti luba, mille andmisel lähtutakse konkreetse piirkonna arstide ja hambaarstide majandusvajadustest.

PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

PT: Psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

i)  Veterinaariateenused

(CPC 932)

BG, DE, GR, FR, HR ja HU: Kodakondsusnõue.

CZ ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue.

IT: Elukohanõue.

PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

j) 1.  Ämmaemandateenused

(CPC 93191 osa)

AT: Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

CY, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

HU: Piiranguteta.

IT: Elukohanõue.

LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikult terviseametilt loa saanud ämmaemandate koguarv asjaomases piirkonnas.

PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

j) 2.  Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused

(CPC 93191 osa)

AT: Välisriikide teenuseosutajad võivad tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad. Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE, FR ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

CY, CZ, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

HU: Kodakondsusnõue.

DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

CY, CZ, GR ja IT: Loa saamiseks on vajalik majandusvajaduste test: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust.

LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikult terviseametilt loa saanud õdede koguarv asjaomases piirkonnas.

k)  ravimite jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük

(CPC 63211)

ja muud apteekriteenused (5)

FR: Kodakondsusnõue. Kehtestatud kvootide raames on Gruusia kodanike juurdepääs siiski võimalik, kui teenuseosutajale on antud Prantsusmaa ülikoolis kraad farmaatsia alal.

DE, GR ja SK: Kodakondsusnõue.

HU: Kodakondsusnõue, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211).

IT ja PT. Elukohanõue.

D.  Kinnisvarateenused (6)

 

a)  Oma või renditud varaga seotud

(CPC 821)

FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue.

LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue.

b)  Tasu eest või lepingu alusel

(CPC 822)

DK: Elukohanõue, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti.

FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue.

LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue.

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

e)  Isiklike ja majapidamistarvetega seotud

(CPC 832)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

f)  Telekommunikatsiooniseadmete rentimine

(CPC 7541)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

F.  Muud äriteenused

 

e)  Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

IT ja PT. Elukohanõue bioloogidele ja keemiaanalüütikutele.

f)  Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 881 osa)

IT: Elukohanõuded agronoomide ja „periti agrari” puhul.

j) 2.  Turvateenused

(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

BE: Juhtivtöötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue.

DK: Tegevjuhtidel ja lennujaama valveteenistuse töötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

ES ja PT: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

FR: Tegevjuhtidel ja direktoritel kodakondsusnõue.

IT: Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukohanõue, et saada turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks vajalik luba.

k)  Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

BG: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

DE: Riiklikult määratud mõõdistajatel kodakondsusnõue.

FR: Kodakondsusnõue mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaseadusega

IT ja PT. Elukohanõue.

l) 1.  Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

MT: Kodakondsusnõue.

l) 2.  Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

LV: Kodakondsusnõue.

l) 3.  Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

EL: Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi korral on spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

l) 5.  Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (7)

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue, v.a:

BE, DE, DK, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE ja UK CPC 633, 8861, 8866 puhul; BG: isiklike ja majapidamistarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: (CPC 63301, CPC 63302, CPC 63303 osa, CPC 6334 ja CPC 63309)

AT puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8866;

EE, FI, LV ja LT CPC 633, CPC 8861 – 8866;

CZ ja SK puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8865; ning

SI puhul CPC 633, CPC 8861 ja CPC 8866.

m)  Hoonete puhastusteenused

(CPC 874)

CY, EE, HR, MT, PL, RO ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

n)  Fotograafiateenused

(CPC 875)

HR ja LV: Erifotograafiateenuste puhul kodakondsusnõue.

PL: Aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.

p)  Trükkimine ja kirjastamine

(CPC 88442)

HR: Kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

SE: Kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue.

IT: Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud.

q)  Konverentsiteenused

(CPC 87909 osa)

SI: Kodakondsusnõue.

r) 1.  Tõlketeenused

(CPC 87905)

FI: Elukohanõue diplomeeritud tõlkijatel.

DK: Elukohanõue ametlike tõlkijate ja tõlkide puhul, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole sellest loobunud

r) 3.  Inkassoteenused

(CPC 87902)

BE ja GR: Kodakondsusnõue.

IT: Piiranguteta.

r) 4.  Krediidiinfoteenused

(CPC 87901)

BE ja GR: Kodakondsusnõue.

IT: Piiranguteta.

r) 5.  Paljundusteenused

(CPC 87904) (8)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

8.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

9.  TURUSTUSTEENUSED

(v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

 

C.  Jaemüügiteenused (9)

 

c)  Toiduainete jaemüügiteenused

(CPC 631)

FR: Tubakamüüjatel kodakondsusnõue.

10.  HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused)

 

A.  Esimese taseme hariduse teenused

(CPC 921)

FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

GR: Õpetajatel kodakondsusnõue.

B.  Keskharidusteenused

(CPC 922)

FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

GR: Õpetajatel kodakondsusnõue.

LV: Puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224).

C.  Kõrgharidusteenused

(CPC 923)

FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

CZ ja SK: Kõrgharidusteenuste osutamise puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310).

IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Professoritel kodakondsusnõue.

12.  FINANTSTEENUSED

 

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

AT: Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

EE: Otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva Gruusia osalusega aktsiaseltsi juhatusse kuuluda Gruusia kodanikud üksnes proportsionaalselt Gruusia osaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis.

ES: aktuaaridel elukohanõue (või kaheaastase kogemuse nõue).

FI: Kindlustusandja tegevjuhatajate ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht on ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.

HR: Elukohanõue.

IT: Aktuaaridel elukohanõue.

B.  Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

BG: Peadirektorite ja juhataja puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias.

FI: Krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema ELis, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud erandit.

HR: Elukohanõue. Juhatus juhib krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt.

IT: Elukohanõue EÜ liikmesriigi territooriumil „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul.

LT: Vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedus.

PL: Vähemalt üks panga tegevjuht peab vastama kodakondsusnõudele.

13.  TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED

(üksnes erateenused)

 

A.  Haiglateenused

(CPC 9311)

B.  Kiirabiteenused

(CPC 93192)

C.  Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused

(CPC 93193)

E.  Sotsiaalteenused

(CPC 933)

FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: Arstide, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

14.  TURISMI- JA REISITEENUSED

 

A.  Hotellid, restoranid ja toitlustamine

(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (10)

BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: Elukohanõue kodumajapidamistes ja maakodudes osutatavate majutus- ja toitlustusteenuste puhul.

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid)

(CPC 7471)

BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: Büroojuhataja ametikoha puhul turismiministeeriumi luba.

C.  Giiditeenused

(CPC 7472)

BG, CY, ES, FR, GR, HR, HU, LT, MT, PL, PT ja SK: Kodakondsusnõue.

IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel on vaja eriluba.

15.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

(v.a audiovisuaalteenused)

 

A.  Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

(CPC 9619)

FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsusnõue.

16.  TRANSPORDI TEENUSED

 

A.  Meretransport

 

a)  Rahvusvaheline reisijatevedu

(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž)

b)  Rahvusvaheline kaubavedu

(CPC 7212, v.a riiklik kabotaaž).

EL: Laevade meeskondadel kodakondsusnõue.

AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

D.  Maanteetransport

 

a)  Reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK, HR: Kodakondsusnõue ja elukohanõue juhatajate puhul.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

b)  Kaubavedu

(CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks (11))

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG ja MT: Kodakondsusnõue.

HR: Juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue.

E.  Kaupade (v.a kütus) torutransport (12)

(CPC 7139)

AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

17.  TRANSPORDI ABITEENUSED (13)

 

A.  Meretranspordi abiteenused

a)  Mereveose käitlemise teenused

b)  Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)  Tollivormistusteenused

d)  Konteinerjaama- ja depooteenused

e)  Mereagentuuriteenused

f)  Meretranspordi ekspedeerimise teenused

g)  Laevade rentimine koos meeskonnaga

(CPC 7213)

h)  Puksiirteenused

(CPC 7214)

AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

BG ja MT: Kodakondsusnõue.

DK: Elukohanõue tollivormistusteenuste puhul.

GR: Tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

i)  Meretranspordi tugiteenused

(CPC 745 osa)

j)  Muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine)

(CPC 749 osa)

 

D.  Maanteetranspordi abiteenused

d)  Kommertsveokite rent (koos juhiga)

(CPC 7124)

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG ja MT: Kodakondsusnõue.

F.  Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (14)

a)  Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused,

(CPC 742 osa)

AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

19.  ENERGIATEENUSED

 

A.  Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883) (15)

SK: Elukohanõue.

20.  MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

 

a)  pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused

(CPC 9701)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

b)  juuksuriteenused

(CPC 97021)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

c)  iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused

(CPC 97022)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

d)  muud mujal liigitamata iluraviteenused

(CPC 97029)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

e)  spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (16)

(CPC ver. 1.0 97230)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

(1)   Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(2)   Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistiku raames.

(3)   See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja ELi liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(4)   Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a (õigusteenused).

(5)   Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes proviisorid. Mõnes liikmesriigis on proviisoritele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

(6)   Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(7)   Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1 kuni 6.F.l.4.

(8)   Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 8442 alla ja on esitatud punktis 6.F. p).

(9)   Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.).

(10)   Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 17.E.a (lendude maapealne teenindus).

(11)   CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 7.A. Posti- ja kulleriteenused.

(12)   Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.

(13)   Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.

(14)   Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.

(15)   Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.

(16)   Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h Meditsiini- ja hambaraviteenused, 6.A.j.2. Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatavad teenused ja terviseteenused (13.A ja 13.C).

XIV-D LISA

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2. Loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b) 

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Liit ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite.

3. Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a)

„CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning

b)

„CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

4. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

5. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse Gruusia lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

6. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7. Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8. Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud liidu poolt käesoleva lepingu XIV-A lisas.

9. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

10. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 91, järgmistes allsektorites:

a) 

õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas (s.t kolmandate riikide õigus);

b) 

raamatupidamisteenused;

c) 

maksualase nõustamise teenused;

d) 

arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;

e) 

inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused;

f) 

arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

g) 

uurimis- ja arendusteenused;

h) 

reklaamiteenused;

i) 

juhtimiskonsultatsiooniteenused;

j) 

juhtimiskonsultatsiooniga seotud teenused;

k) 

tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused;

l) 

seonduvad teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused

m) 

seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel;

n) 

tõlketeenused;

o) 

ehitusuuringuteenused;

p) 

keskkonnateenused;

r) 

reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused;

s) 

meelelahutusteenused.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:

a) 

õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas (s.t kolmandate riikide õigus);

b) 

arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;

c) 

inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused;

d) 

arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

e) 

juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;

f) 

tõlketeenused.



Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (1).

Õigusabiteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (s.t kolmandate riikide seadused)

(CPC 861 osa) (2)

AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT ja GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI ja SK: Majandusvajaduste testid.

DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

FR: Täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal on nõutav. Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: Esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue.

Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212 v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 and CPC 86220)

BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas.

FR: Loanõue. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga.

BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

HR: Elukohanõue.

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863) (3)

BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas; kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

CY: Piiranguteta maksudeklaratsioonide esitamise puhul.

PT: Piiranguteta.

HR, HU: Elukohanõue.

Arhitektiteenused ning Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas.

BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test.

HR, HU ja SK: Elukohanõue.

Inseneriteenused ning Integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas.

BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test.

HR ja HU: Elukohanõue.

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

(CPC 84)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

BE: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, DE, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK ja UK: Majandusvajaduste test.

HR: Lepinguliste teenuste osutajate puhul elukohanõue. Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Teadus- ja arendusteenused

(CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused (4), 853)

EL, välja arvatud BE: Volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping on nõutav (5).

CZ, DK ja SK: Majandusvajaduste test.

BE ja UK: Piiranguteta.

HR: Elukohanõue.

Reklaamiteenused

(CPC 871)

BE, CY, DE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

BE ja HR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, BG, CY, CZ, DK, FI, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

HU: Majandusvajaduste test, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602), sellisel juhul Piiranguteta.

Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

BE, EE, GR, ES, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

DE: Piiranguteta riiklikult määratud mõõdistajate puhul.

FR: Piiranguteta mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega.

BG: Piiranguteta.

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6)

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Tõlkimine

(CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge)

DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, IT ja GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

CY ja LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

HR: Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Ehitusplatsi pinnaseuuringud

(CPC 5111)

BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Keskkonnateenused

(CPC 9401 (7), CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404 (8), CPC 94060 (9) osa, CPC 9405, CPC 9406 osa ja CPC 9409)

BE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, GR, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid (10))

(CPC 7471)

AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI ja SE: Puuduvad.

BG, GR, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

BE, CY, DK, FI ja IE: Piiranguteta, välja arvatud reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma kohapeal giid olemata)

HR: Elukohanõue.

UK: Piiranguteta.

Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused)

(CPC 9619)

BG, CZ, DE, DK, EE, GR, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK ja SE: Tippkvalifikatsioon (11) võib olla nõutav. Majandusvajaduste test.

AT: Tippkvalifikatsioon ja majandusvajaduste test, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega, järgmistel tingimustel: Puuduvad.

CY: Majandusvajaduste test ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul.

FR: Piiranguteta lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui:

— tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada kolmeks kuuks.

— Majandusvajaduste test

— meelelahutusasutus peab maksma Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniametile maksu.

SI: Paigal viibimise aeg on piiratud 7 päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul paigal viibimise aeg on piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta.

BE ja UK: Piiranguteta.

(1)   Selleks, et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu liidus, on vaja vastastikuse tunnustamise kokkulepet, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistikus.

(2)   Sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad õigusteenuste suhtes ELi liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -kord. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis.

(3)   Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud Õigusabiteenuste all rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas.

(4)   CPC 85201 osa, mis on esitatud Meditsiini- ja hambaraviteenuste all.

(5)   Kõikide liikmesriikide puhul, v.a DK, peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping peavad vastama 12. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta) kehtestatud tingimustele.

(6)   Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud Arvutiteenuste all.

(7)   Vastab reoveekäitlusteenustele.

(8)   Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(9)   Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(10)   Teenuseosutajad, kelle ülesandeks on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma, ilma giidina tegutsemata teatud asukohtades.

(11)   Kui kvalifikatsiooni ei ole omandatud ELis ja selle liikmesriikides, võib asjaomane liikmesriik hinnata, kas see vastab tema territooriumil nõutavale kvalifikatsioonile.

XIV-E LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (GRUUSIA) ( 54 )

1. Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad liidu ettevõtetele ja investoritele Gruusia reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 1.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes, ning

b) 

sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.

Sektorites, kus Gruusia reservatsiooni ei kehtesta, võtab riik käesoleva lepingu artikli 79 lõikes 1 sätestatud kohustusi ilma reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone).

2. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

3. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

4. Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 79 ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, näiteks õigusliku vormi nõue või kõigi territooriumil tegutsevate teenusepakkujate suhtes, sõltumata kodakondsusest, elukohast ega muudest samaväärsetest kriteeriumidest, kohaldatav litsentsi- või loanõue, sest leping neid ei piira.

5. Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-G lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.

Horisontaalsed reservatsioonid

Toetused

Subsiidiumide andmisel võidakse piirduda konkreetses geograafilises alapiirkonnas asutatud isikutega.

Erastamine

Organisatsioonil, kus valitsuse osalus ületab 25 %, puudub õigus osaleda ostjana erastamisprotsessis (turulepääsu piirang).

Piiratud vastutusega äriühingu vähemalt üks juht peab elama Gruusias. Filiaali loomiseks peab esindaja (füüsiline isik), kes on volitatud äriühingut esindama, elama Gruusias.

Kinnisvara ostmine

Piiranguteta, välja arvatud järgneva puhul:

i) 

mittepõllumajandusliku maa ostmine,

ii) 

teenuste osutamiseks hoonete ostmine;

iii) 

põllumajandusliku maa kuni 49 aastaks rentimine ja mittepõllumajandusliku maa kuni 99 aastaks rentimine.

iv) 

põllumajandusliku maa ühisettevõtete kaudu ostmine.

Sektoripõhised reservatsioonid

Kalandus

Kalanduse puhul turulepääsuga seotud, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Juurdepääs Gruusia vetele kala väljapüügiks antakse vastastikkuse põhimõtte alusel.

Äriteenused

— 
Siirdatavate organite tarnimise ning lahangute (9312) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Muude kutsealaste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (1,A(k)) ( 55 ).
— 
Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenuste (CPC 881, v.a. 88110) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Koksi, rafineeritud naftatoodete, tuumkütuse tasu või lepingu alusel tööstusliku tootmisega seotud teenuste (CPC 8845) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Aerofotograafia (CPC 87504) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Sideteenused

— 
Postiteenuste (CPC 7511) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Kombineeritud programmide tootmisega seotud teenuste ja ringhäälinguteenuste (CPC 96133) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Programmide edastamisteenuste (CPC 7524) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Muude kommunikatsiooniteenuste (2,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

Vähemalt 50 % kogu töötajatest peavad olema Gruusia kodanikud.

Turustusteenused

muude turustusteenuste (4,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Haridusteenused

— 
Riiklikult rahastatud keskharidusteenuste (CPC 922) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Riiklikult rahastatud kõrgharidusteenuste (CPC 923) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Muude haridusteenuste (CPC 929) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Finantsteenused

— 
Muude finantsteenuste, sealhulgas töötajatele makstava hüvitise (7,C)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Tervisega seotud ja sotsiaalteenused

— 
Gruusias töötavad arstid peavad oskama gruusia keelt (riigikeel).
— 
muude tervisega seotud ja sotsiaalteenuste (8,D)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Turismi ja reisimisega seotud teenused

Muude Turismi ja reisimisega seotud teenuste (9,D)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Muude meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenuste (10,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Transporditeenused

— 
Meretranspordiga toimuva reisijateveo (CPC 7211) ja meretranspordi tugiteenuste (CPC 745 osa) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Õhutransporditeenuste, sealhulgas reisijateveo (CPC 731), kaubaveo (CPC 732), õhusõidukite koos meeskonnaga rentimise (CPC 734) ja õhutranspordi tugiteenuste (CPC 746) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Raudteetransporditeenused (CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113) - Raudteeinfrastruktuur kuulub riigile ning selle kasutamine on riigi monopol. Puudub raudteetranspordi puhul.
— 
Raudteetransporditeenuste tugiteenuste (CPC 743) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Maanteetransporditeenuste, sealhulgas reisijateveo (CPC 7121 ja CPC 7122), kaubanduslike veokite koos meeskonnaga rentimise (CPC 7124) ja maanteetranspordi tugiteenuste (CPC 744) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vastastikkuse põhimõttel põhinevad maanteetransporti käsitlevad kahepoolsed lepingud, mis võimaldavad vastavatel riikidel teostada rahvusvahelist reisijate- ja kaubavedu.
— 
Torutranspordi, sealhulgas kütuseveo (CPC 7131) ja muude kaupade transpordi (CPC 7139) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Muude transporditeenuste (11,I)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
— 
Muude, mujal nimetamata teenuste (CPC 95, CPC 97, CPC 98 ja CPC99) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

XIV-F LISA

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (GRUUSIA) ( 56 )

1. Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Gruusia poolt käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning neis tegevustes liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse, ning

b) 

teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

2. Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

3. Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4. Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6. Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7. Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 punkti m alapunktides i ja ii kirjeldatud teenuste osutamise viisile.

Horisontaalsed reservatsioonid

Piiranguteta subsiidiumide puhul.

Sektoripõhised reservatsioonid



Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.  ÄRITEENUSED

A.  Kutseteenused

a)  Õigusteenused

(Sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes)

(CPC 861)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

(CPC 862)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Arhitektiteenused

(CPC 8671)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Inseneriteenused

(CPC 8672)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)  Integreeritud inseneriteenused

(CPC 8673)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)  Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8674*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)  Meditsiini- ja hambaraviteenused

(v.a. siirdatavad organid ning lahangud)

(CPC 9312)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)  Veterinaariateenused

(CPC 932)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)  Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused

(CPC 841)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Tarkvararakendusteenused

(CPC 842)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Andmetöötlusteenused

(CPC 843)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Andmebaasiteenused

(CPC 844)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused

(CPC 845)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Andmete ettevalmistamisteenused

(CPC 849)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Teadus- ja arendusteenused

a)  Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 851)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 852)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused

(CPC 853)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.  Kinnisvarateenused

a)  Oma või renditud varaga seotud teenused

(CPC 821)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused

(CPC 822)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)  Laevadega seotud

(CPC 83103)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Õhusõidukitega seotud

(CPC 83104)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Muude transpordiseadmetega seotud

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Muude masinate ja seadmetega seotud

(CPC 83106 – CPC 83109)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused

(CPC 83202)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

F)  Muud äriteenused

a)  Reklaamiteenused

(CPC 871)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Turu-uuringuteenused

(CPC 864)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)  Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused

(CPC 88110)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)  Kalastamisega seotud teenused

(CPC 882**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)  Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)  Tööstusliku tootmisega seotud teenused

(CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC 8849)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

j)  Energiajaotusega seotud teenused

(CPC 887**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

k)  Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused

(CPC 87205 ja CPC 87206)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

m)  Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

p)  Fotograafiateenused

(CPC 875) (v.a aerofotograafia)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

q)  Pakendamisteenused

(CPC 876)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

r)  Trükkimis- ja kirjastamisteenused

(CPC 88442)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

s)  Konverentsiteenused

(CPC 8790 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

t)  Muud

Tarbe- ning majakaupade parandamise teenused

(CPC 633)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused

(CPC 886)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Muud äriteenused

(CPC 879, v.a. 87909)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

2  KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

B.  Kulleriteenused

(CPC 7512)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Telekommunikatsiooniteenused

a)  Telefoniteenused

(CPC 7521)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Pakettkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Ahelkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Teleksiteenused

(CPC 7523**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Telegraafiteenused

(CPC 7522)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)  Faksiteenused

(CPC 7521* ja CPC 7529*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)  Rendiliiniteenused

(CPC 7522* ja CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)  Elektronpost

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)  Kõnepost

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

j)  Sidusinfo ja andmebaasiotsingud

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

k)  Elektrooniline andmevahetus (EDI)

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

l)  Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

m)  Koodide ja protokollide teisendamine

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

n)  Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine)

(CPC 843*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

o)  Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused

(CPC 75213*)

Personaalsed sideteenused

(CPC 75213*)

Kaugotsinguteenused

(CPC 75291*)

Mobiilandmesideteenused

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.  Audiovisuaalteenused

a)  Kino- ja videofilmide tootmis- ning turustamisteenused

(CPC 9611)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Kinofilmide linastamine

(CPC 9612)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Raadio- ja teleteenused, v.a. edastamisteenused

(CPC 9613 v.a. 96133)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Helisalvestised

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

3.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

A.  Üldehitus

(CPC 512)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Üldehitus tsiviilehitusele

(CPC 513)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Paigaldus- ja koostetööd

(CPC 514 ja 516);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.  Ehitiste viimistlemise tööd

(CPC 517)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

E.  Muud

(CPC 511, CPC 515 ja CPC 518)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

4.  TURUSTUSTEENUSED

A.  Komisjonimüügiagentide teenused

(CPC 621)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Hulgimüügiteenused

(CPC 622)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Jaemüügiteenused

(CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.  Frantsiisimine

(CPC 8929)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

5.  HARIDUSTEENUSED

A.  Põhiharidusteenused

(CPC 921)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Eraõiguslikult rahastatud põhiharidusteenused

(CPC 922*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Eraõiguslikult rahastatud kõrgharidusteenused

(CPC 923*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.  Täiskasvanute koolitus

(CPC 924)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

6.  KESKKONNATEENUSED

A.  Reoveeteenused

(CPC 9401)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.  Jäätmekäitlusteenused

(CPC 9402)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

C.  Kanalisatsiooni- jms teenused

(CPC 9403)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.  Heitgaaside puhastusteenused

(CPC 9404)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.  Müravähendamisteenused

(CPC 9405)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.  Muud loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

G.  Muud keskkonnakaitseteenused

(CPC 9409)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

7.  FINANTSTEENUSED

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)  Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus)

(CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)  Kahjukindlustusteenused

(CPC 8129 v.a. CPC 81291 ja v.a. CPC 81293)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

— Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused

(CPC 81293)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Edasikindlustus ja retrotsessioon

(CPC 81299)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused

(CPC 8140)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina

(CPC 8140)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Pangandus- ja muud finantsteenused

a)  Hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt

(CPC 81115 – CPC 81119)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine

(CPC 8113)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Kapitalirent

(CPC 8112)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Kõik makse- ja rahaedastusteenused

(CPC 81339)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Tagatis- ja garantiitehingud

(CPC 81199)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)  Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

—  rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne)

(CPC 81339);

—  välisvääringutega

(CPC 81333);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

— derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid

(CPC 81339);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

— vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms

(CPC 81339);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

— vabalt võõrandavate väärtpaberitega

(CPC 81321);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

— muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega

(CPC 81339)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)  Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine

(CPC 8132)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)  Rahamaaklerlus

(CPC 81339)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)  Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused

(CPC 8119 ja CPC 81323)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

j)  Finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused

(CPC 81339 ja CPC 81319)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

k)  Nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta.

(CPC 8131 ja CPC 8133)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

l)  Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt

(CPC 8131, CPC 842 ja CPC 844)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

8.  TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

A.  Terviseteenused

(CPC 931, v.a CPC 93191)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Sotsiaalteenused

(CPC 933).

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

9.  TURISMI- JA REISITEENUSED

A.  Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine)

(CPC 641 – CPC 643)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(CPC 7471)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Giiditeenused

(CPC 7472)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

10.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.  Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused)

(CPC 9619)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Uudisteagentuuride teenused

(CPC 962)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

(CPC 963)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.  Spordi- ja muud puhketeenused

(CPC 964)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

11.  TRANSPORDITEENUSED

A.  Meretransporditeenused

b)  Kaubavedu

(CPC 7212)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Laevade rentimine koos meekonnaga

(CPC 7213)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Puksiirteenused

(CPC 7214)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.  Siseveetransport

a)  Reisijatevedu

(CPC 7221)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)  Kaubavedu

(CPC 7222)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)  Laevade rent koos meeskonnaga

(CPC 7223)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Pukseerimisteenused

(CPC 7224)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)  Siseveetranspordi tugiteenused

(CPC 745**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.  Õhutransport

b)  Müük ja turustamine

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)  Õhusõidukite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

E.  Raudteetranspordi teenused

(CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)  Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.  Maanteetransport

d)  Maanteetranspordiseadmete hooldus ja remont

(CPC 6112 ja CPC 8867)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)  Kaubaveoteenused

(CPC 7123)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

H.  Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused

a)  Veosekäitlemisteenused

(CPC 741)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)  Hoiu- ja laoteenused

(CPC 742)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

c)  Kaubaveoagentuuri teenused

(CPC 748)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)  Muud transpordi tugi- ja lisateenused

(CPC 749*)

— Ekspediitoriteenused

— Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

— Veoste ülevaatusteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

XIV-G LISA

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND ( 57 )(GRUUSIA)

1. Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja selles määratletakse sellised piirangud. Kõnealune loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b) 

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Gruusia ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) peatüki 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

2. Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

3. Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

4. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse ELi personali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7. Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.



Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.  ÄRITEENUSED

A.  Kutseteenused

Siirdatavad organid ning lahangud

(CPC 9312 osa)

Piiranguteta

Muud kutsealased teenused (1, A(k))* (1)

Piiranguteta

F)  Muud äriteenused

Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused

(CPC 881, v.a. CPC 88110)

Piiranguteta

Koksi, rafineeritud naftatoodete, tuumkütuse tasu või lepingu alusel tööstusliku tootmisega seotud teenused

(CPC 8845)

Piiranguteta

Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused

(CPC 872, v.a. CPC 87205 ja CPC 87206)

Piiranguteta

Uurimis- ja turvateenused

(CPC 873)

Piiranguteta

Aerofotograafia

(CPC 87504)

Piiranguteta

2.  KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

A.  Postiteenused

(CPC 7511)

Piiranguteta

4.  TURUSTUSTEENUSED

E.  Muud turustusteenused (4,E)*

Piiranguteta

5.  HARIDUSTEENUSED

E.  Muud haridusteenused

(CPC 929)

Piiranguteta

7.  FINANTSTEENUSED

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus

Piiranguteta

C.  Muud finantsteenused (7,C)*

Piiranguteta

8.  TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

Muud tervisega seotud ja sotsiaalteenused (8,D)*

Piiranguteta

9.  TURISMI- JA REISITEENUSED

D.  Muud turismi ja reisimisega seotud teenused (9,D)*

Piiranguteta

10.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

E.  Muud meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (10,E)*

Piiranguteta

11.  TRANSPORDITEENUSED

A.  Meretransporditeenused

a)  Reisijatevedu

(CPC 7211)

Piiranguteta

f)  Meretranspordi abiteenused

(CPC 745***)

Piiranguteta

B.  Siseveetransport

d)  Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Piiranguteta

f)  Siseveetranspordi tugiteenused

(CPC745**)

Piiranguteta

C.  Õhutransport

a)  Reisijatevedu

(CPC 731)

Piiranguteta

b)  Kaubavedu

(CPC 732)

Piiranguteta

c)  Õhusõidukite rent koos meeskonnaga

(CPC 734)

Piiranguteta

e)  Õhutranspordi abiteenused

(CPC 746)

Piiranguteta

E.  Raudteetranspordi teenused

e)  Raudteetransporditeenuste abiteenused

(CPC 743)

Piiranguteta

F.  Maanteetransport

a)  Reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

Piiranguteta

c)  Kaubanduslike veokite rentimine koos juhiga

(CPC 7124)

Piiranguteta

e)  Maanteetransporditeenuste tugiteenused

(CPC 744)

Piiranguteta

G.  Torutransport

a)  Kütuste transport

(CPC 7131)

Piiranguteta

b)  Muude kaupade transport

(CPC 7139)

Piiranguteta

Muud transporditeenused (11,I)*

Piiranguteta

12.  Muud mujal nimetamata teenused

(CPC 95, CPC 97, CPC 98 ja CPC 99)

Piiranguteta

(1)   * Teenuse klassifitseerimine vastavalt KWTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelule (MTN.GNS/W/120).

XIV-H LISA

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND ( 58 )(GRUUSIA)

1. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2. Loend koosneb järgmistest elementidest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b) 

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Gruusia ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale käesolevas lisas selgesõnaliselt loetletud sektorite.

3. Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

4. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

5. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

6. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7. Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8. Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud Gruusia poolt käesoleva lepingu XIV-E lisas.

9. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

10. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

11. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:

a) 

õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861);

b) 

arhitektuuriteenused (CPC 8671);

c) 

inseneriteenused (CPC kood 8672);

d) 

komplekssed inseneriteenused (CPC 8673);

e) 

linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*);

f) 

arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

g) 

juhtimisalased nõustamisteenused (CPC 865);

h) 

juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866);

i) 

muud äriteenused (CPC 879).



Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.  ÄRITEENUSED

A.  Kutseteenused

a)  Õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes)

(CPC 861)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Advokatuuri vastuvõtmisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)  Majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

(CPC 862)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Arhitektuuriteenused

(CPC 8671)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

e)  Inseneriteenused

(CPC kood 8672)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

f)  Komplekssed inseneriteenused

(CPC 8673)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

g)  Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8674*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

h)  Eraõiguslikud meditsiini- ja hambaraviteenused

(CPC 9312, v.a. siirdatavad organid ning lahangud)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)  Veterinaariateenused

(CPC 932)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)  Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused

(CPC 841)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

b)  Tarkvararakendusteenused

(CPC 842)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

c)  Andmetöötlusteenused

(CPC 843)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

d)  Andmebaasiteenused

(CPC 844)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused

(CPC 845)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

e)  andmete ettevalmistamisteenused

(CPC 849, v.a. CPC 8499)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

C.  Teadus- ja arendusteenused

a)  Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 851)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 852)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused

(CPC 853)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.  Kinnisvarateenused

a)  Oma või renditud varaga seotud teenused

(CPC 821)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused

(CPC 822)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)  Laevadega seotud

(CPC 83103)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Õhusõidukitega seotud

(CPC 83104)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Muude transpordiseadmetega seotud

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Muude masinate ja seadmetega seotud

(CPC 83106 – CPC 83109)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)  Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused

(CPC 83202)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.  Muud äriteenused

a)  Reklaamiteenused

(CPC 871)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Turu-uuringuteenused

(CPC 864)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

d)  Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

e)  Tehniliste katsete ja analüüsi teenused

(CPC 8676)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)  Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused

(CPC 88110)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)  Kalastamisega seotud teenused

(CPC 882**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)  Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)  Tööstusliku tootmisega seotud teenused

(CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC8849)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)  Energiajaotusega seotud teenused

(CPC 887**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)  Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused

(CPC 87205 ja CPC 87206)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

m)  Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

p)  Fotograafiateenused

(CPC 875*, v.a. CPC 87504)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

q)  Pakendamisteenused

(CPC 876)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

r)  Trükkimis- ja kirjastamisteenused

(CPC 88442)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

s)  Konverentsiteenused

(CPC 8790 osa)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

t)  Muud tarbe- ning majakaupade parandamise teenused

(CPC 633)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused

(CPC 886)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Muud äriteenused

(CPC 879)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul

2.  KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

B.  Kulleriteenused

(CPC 7512)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Telekommunikatsiooniteenused

a)  Telefonisideteenused

(CPC 7521)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Pakettkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Ahelkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Teleksiteenused

(CPC 7523**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)  Telegraafiteenused

(CPC 7522)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)  Faksiteenused

(CPC 7521*, +7529*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)  Rendiliiniteenused

(CPC 7522* ja CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)  Elektronpost

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)  Kõnepost

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)  Sidusinfo ja andmebaasiotsingud

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)  Elektrooniline andmevahetus (EDI)

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

l)  Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

m)  Koodide ja protokollide teisendamine

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

n)  Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine)

(CPC 843*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

o)  Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused

(CPC 75213*)

Personaalsed sideteenused

(CPC 75213*)

Kaugotsinguteenused

(CPC 75291*)

Mobiilandmesideteenused

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

3.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

A.  Üldehitus

(CPC 512)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Üldehitus tsiviilehitusele

(CPC 513)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Paigaldus- ja koostetööd

(CPC 514+516)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.  Ehitiste viimistlustööd

(CPC 517)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.  Muud

(CPC 511, CPC 515 ja CPC 518)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

4.  TURUSTUSTEENUSED

A.  Komisjonimüügiagentide teenused

(CPC 621)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Hulgikaubandusteenused

(CPC 622)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Jaemüügiteenused

(CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.  Frantsiisimine

(CPC 8929)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

5.  HARIDUSTEENUSED

A.  Põhiharidusteenused

(CPC 921)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Keskharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud

(CPC 922*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Kõrgharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud

(CPC 923*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.  Täiskasvanute koolitus

(CPC 924)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

6.  KESKKONNATEENUSED

A.  Reoveeteenused

(CPC 9401);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Prügimäeteenused

(CPC 9402)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Sanitaaria- jms teenused

(CPC 9403)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.  Heitgaaside puhastusteenused

(CPC 9404)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.  Müravähendamisteenused

(CPC 9405)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.  Muud loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

G.  Muud keskkonnakaitseteenused

(CPC 9409)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

7.  FINANTSTEENUSED

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)  Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus)

(CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Kahjukindlustusteenused

(CPC 8129)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

— Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused

(CPC 81293)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Edasikindlustus ja retrotsessioon

(CPC 81299)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused

(CPC 8140)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina

(CPC 8140)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Pangandus- ja muud finantsteenused

a)  Deposiitide ja teiste tagasimakstavate summade vastuvõtmine üldsuselt

(CPC 81115 – 81119)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine

(CPC 8113)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Finantsliising

(CPC 8112)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Kõik makse- ja rahaedastusteenused

(CPC 81339)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)  Tagatised ja kohustused

(CPC 81199)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)  Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

—  rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne)

(CPC 81339);

—  välisvääringutega

(CPC 81333);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

— derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid

(CPC 81339);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

— vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms

(CPC 81339);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

— vabalt võõrandavate väärtpaberitega

(CPC 81321);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

— muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega

(CPC 81339)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)  Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine.

(CPC 8132)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)  Rahamaaklerlus;

(CPC 81339);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)  Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused

(CPC 8119 ja CPC 81323)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)  Finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused

(CPC 81339 ja CPC 81319)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)  Nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta

(CPC 8131 ja CPC 8133).

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

l)  Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt

(CPC 842, CPC 844 ja CPC 8131)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

8.  TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

A.  Muud terviseteenused

(CPC 931, v.a CPC 93191)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Sotsiaalteenused

(CPC 933).

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

9.  TURISMI- JA REISITEENUSED

A.  Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine)

(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(CPC 7471)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Giiditeenused

(CPC 7472)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

10.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.  Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused)

(CPC 9619)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.  Uudisteagentuuride teenused

(CPC 962)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

(CPC 963)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.  Spordi- ja muud puhketeenused

(CPC 964)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

11.  TRANSPORDITEENUSED

A.  Meretransporditeenused

b)  Kaubavedu

(CPC 7212**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Laevade rentimine koos meekonnaga

(CPC 7213)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)  Puksiirteenused

(CPC 7214)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.  Õhutransport

Müük ja turustamine, sealhulgas arvutipõhised broneerimissüsteemid

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Õhusõidukite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.  Raudteetranspordi teenused

(CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.  Maanteetransport

c)  Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112 ja CPC 8867)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Kaubavedu

(CPC 7123)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

H.  Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused

a)  Veosekäitlemisteenused

(CPC 741)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)  Hoiu- ja laoteenused

(CPC 742)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)  Kaubaveoagentuuri teenused

(CPC 748)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)  Muud transpordi tugi- ja lisateenused

(CPC 749*)

— Ekspediitoriteenused

— Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

—  Veoste ülevaatusteenused

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

XV LISA

ÜHTLUSTAMINE

XV-A LISA

FINANTSTEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

A.   PANGANDUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega

Tähtaeg: direktiivi 2007/44/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ( 59 )

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta ( 60 )

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. asata direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda kõnealuses direktiivis esitatud künnistest erinevate tasemete rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega

Tähtaeg: direktiivi 2001/65/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/51/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi 2003/51/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi 2006/46/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

B.   KINDLUSTUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aasta ja ühend-aruannete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted, v.a. artikkel 33, rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Kõnealuse direktiivi artikli 33 rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Komisjoni 18. detsembri 1991. aasta soovitus kindlustusvahendajate kohta (92/48/EMÜ)

Tähtaeg: puudub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, võttes arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

C.   VÄÄRTPABERID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Tähtaeg: direktiivi 2007/14/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda investeeringute tagamise skeemide puhul erinevate künniste rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega

Tähtaeg: direktiivi 2004/72/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega

Tähtaeg: direktiivi 2003/124/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/125/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega

Tähtaeg: direktiivi 2003/125/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

D.   EUROFONDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega

Tähtaeg: direktiivi 2007/16/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

E.   TURU INFRASTRUKTUUR

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

Tähtaeg: direktiivi 2009/44/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

F.   MAKSED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

G.   RAHAPESUVASTANE VÕITLUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta

Tähtaeg: direktiivi 2006/70/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XV-B LISA

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/21/EÜ sätteid:

— 
tugevdada elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatust ja haldussuutlikkust;
— 
korraldada avalikke arutelusid uute reguleerivate meetmete teemal;
— 
kehtestada tõhusad edasikaebamist võimaldavad mehhanismid riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas;
— 
määratleda asjaomased toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud.

Tähtaeg: direktiivi 2002/21/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/20/EÜ sätteid:

— 
rakendada määrust üldlubade andmise kohta ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramise kohta ainult erandkorras põhjendatud juhtudel.

Tähtaeg: direktiivi 2002/20/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis viidi läbi kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:

— 
juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega;
— 
juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega;
— 
läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega.

Tähtaeg: direktiivi 2002/19/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/22/EÜ sätteid:

— 
rakendada universaalteenuse osutamise määrust, sealhulgas arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomist;
— 
tagada kasutajate huvide ja õiguste austamine, eelkõige numbri operaatoritevahelise teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine

Tähtaeg: direktiivi 2002/22/EÜ kõnealused sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/58/EÜ sätteid:

— 
rakendusmäärus, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks.

Tähtaeg: direktiivi 2002/58/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta

— 
võtta vastu poliitiline tegevuskava ja määrus, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine

Tähtaeg: kõnealuse otsuse kohaldamisest tulenevaid meetmeid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XV-C LISA

POSTI- JA KULLERITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta

Tähtaeg: direktiivi 2002/39/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega

Tähtaeg: direktiivi 2008/6/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XV-D LISA

RAHVUSVAHELISE MERETRANSPORDI SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Meresõiduohutus– lipuriik / klassifikatsiooniühingud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lipuriik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sadamariigi kontroll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli ( 61 )

Direktiivi kohaldatakse järgmiste eranditega:

— 
kõnealuse direktiivi preambuli põhjendus 15,
— 
kõnealuse direktiivi XII lisa punkti 1 neljas taane (mis on seotud lipuriikide valge, halli ja musta nimekirja koostamisega),
— 
kõnealuse direktiivi artikkel 16, mis on seotud teatavate laevade sissesõidu keelamisega,
— 
kõnealuse direktiivi sätted, milles viidatakse otseselt sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile, täpsemalt preambuli põhjendused 9, 13, 14, 30 ja 40, artikli 1 punktid b ja c, artikli 2 punktid 2, 4 ja 22, artikli 3 lõige 2, artikli 5 lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 7 lõige 3, artikli 8 lõike 1 punktid a ja b ning lõike 3 punkt a, artikli 10 lõige 3, artikli 13 lõike 1 punkt b, artikli 19 lõige 4, artikli 24 lõige 1, artikkel 26, artikli 32 esimese lõigu punkt a, artikkel 33, I lisa I jao punkti 1 alapunkti c alapunktid i ja ii, punkti 1 alapunkti d alapunktid i ja ii, punkti 1 alapunkti e alapunktid i ja ii, I lisa II jao punktid 1, 2A ja 2B, III lisa punkt f, VI lisa, VIII lisa punktid 2 ja 11, X lisa punkti 3.2 alapunkt 13, XII lisa punkt 1.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted, välja arvatud eespool loetletud erandid, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevaliikluse jälgimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õnnetusjuhtumite uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reisijate vedajate vastutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja töökorralduslikud eeskirjad

Reisilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Naftatankerid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul

Ajakava ühekordse põhja ja parrastega tankerite järkjärguliseks kaotamiseks vastavalt MARPOLi konventsiooniga ettenähtud ajakavale.

Puistlastilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevapere

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Keskkond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, sätete kohaldamist. – Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsember 1999. aasta direktiiv 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Meresõidu turvalisus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

▼M6

XVI LISA

RIIGIHANKED

XVI-A LISA

PIIRMÄÄRAD

Käesoleva lepingu artikli 142 lõikes 3 nimetatud piirmäär mõlema lepinguosalise jaoks on:

a) 

144 000 eurot keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ning selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul;

b) 

221 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga a;

c) 

5 548 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul;

d) 

5 548 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;

e) 

5 548 000 eurot kontsessioonide puhul;

f) 

443 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;

g) 

750 000 eurot sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul;

h) 

1 000 000 eurot sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris.

XVI-B LISA

INSTITUTSIOONILISE REFORMI, ÜHTLUSTAMISE JA TURULEPÄÄSU ESIALGNE AJAKAVA



Etapp

 

Esialgne ajakava

ELi toodete pääs Gruusia turule

Gruusia toodete pääs ELi turule

 

1

Käesoleva lepingu artikli 143 lõike 2 ja artikli 144 rakendamine

Käesoleva lepingu artiklis 145 sätestatud reformistrateegia kokkulepe

Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned keskvalitsusasutustele

Tarned keskvalitsusasutustele

 

2

Direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 89/665/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine

Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele

Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele

XVI-C ja XVI-D lisa

3

Direktiivi 2014/25/EL ja direktiivi 92/13/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine

Kuus aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned kõigile kommunaalteenuste sektori hankijatele

Tarned kõigile hankijatele

XVI-E ja XVI-F lisa

4

Direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 2014/23/EL muude elementide ühtlustamine ja rakendamine

Seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid

Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid

XVI-G, XVI-H ja XVI-I lisa

5

Direktiivi 2014/25/EL muude elementide ühtlustamine ja rakendamine.

Kaheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud

Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud

XVI-J ja XVI-K lisa

XVI-C LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2014/24/EL ( 62 )PÕHIELEMENDID

(2. ETAPP)



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala

Punkt 1

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2, 5 ja 6

Artikkel 2

Mõisted: lõike 1 punktid 1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 18, 19, 20, 22, 23 ja 24

Artikkel 3

Segahanked

Punkt 2

Künnised

Artikkel 4

Piirmäärad

Artikkel 5

Riigihanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid

Punkt 3

Erandid

Artikkel 7

Vee-, energeetika- ja transpordisektori ning postiteenuste sektori lepingud

Artikkel 8

Erandid elektroonilise side valdkonnas

Artikkel 9

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud riigihankelepingud ja korraldatud ideekonkursid

Artikkel 10

Erandid teenuste hankelepingute puhul

Artikkel 11

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

Artikkel 12

Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud

Punkt 4

Eriolukorrad

Alapunkt 1

Subsideeritavad lepingud ning teadus- ja arendusteenused

Artikkel 13

Avaliku sektori hankijate subsideeritavad lepingud

Artikkel 14

Teadus- ja arendusteenused

Alapunkt 2

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud riigihanked

Artikkel 15

Kaitse ja julgeolek

Artikkel 16

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahanked

Artikkel 17

Kaitse- või julgeolekuaspekte sisaldavad hankelepingud ja ideekonkursid, mis on sõlmitud või korraldatud rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt

II PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 18

Riigihanke üldpõhimõtted

Artikkel 19

Ettevõtjad

Artikkel 21

Konfidentsiaalsus

Artikkel 22

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad: lõiked 2–6

Artikkel 23

Nomenklatuurid

Artikkel 24

Huvide konfliktid

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 26

Menetluse valik lõiked 1, 2, lõigete 4, 5, 6 esimene alternatiiv

Artikkel 27

Avatud hankemenetlus

Artikkel 28

Piiratud hankemenetlus

Artikkel 29

Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus

Artikkel 32

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Punkt 1

Ettevalmistamine

Artikkel 40

Esialgsed turu-uuringud

Artikkel 41

Taotlejate ja pakkujate eelnev osalemine

Artikkel 42

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 43

Märgistus

Artikkel 44

Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal: lõiked 1 ja 2

Artikkel 45

Alternatiivsed lahendused

Artikkel 46

Hankelepingute osadeks jaotamine

Artikkel 47

Tähtaegade kehtestamine

Punkt 2

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 48

Eelteated

Artikkel 49

Hanketeated

Artikkel 50

Lepingu sõlmimise teated: lõiked 1 ja 4

Artikkel 51

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 esimene lõik, lõike 5 esimene lõik

Artikkel 53

Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus

Artikkel 54

Ettepanekute tegemine taotlejatele

Artikkel 55

Taotlejate ja pakkujate teavitamine

Punkt 3

Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine

Artikkel 56

Üldpõhimõtted

Alapunkt 1

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 57

Kõrvalejätmise alused

Artikkel 58

Valikukriteeriumid

Artikkel 59

Euroopa ühtne hankedokument: lõige 1 mutatis mutandis, lõige 4

Artikkel 60

Tõendamisvahendid

Artikkel 62

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõiked 1 ja 2

Artikkel 63

Teiste üksuste suutlikkusele toetumine

Alapunkt 2

Taotlejate, pakkumuste ja lahenduste arvu vähendamine

Artikkel 65

Nõuetele vastavate taotlejate arvu piiramine osalemiskutse esitamisel

Artikkel 66

Pakkumuste ja lahenduste arvu piiramine

Alapunkt 3

Lepingu sõlmimine

Artikkel 67

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Artikkel 68

Olelusringi kulude arvestamine: lõiked 1 ja 2

Artikkel 69

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõiked 1–4

IV PEATÜKK

Hankelepingu täitmine

Artikkel 70

Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 71

Allhanked

Artikkel 72

Hankelepingute muutmine nende kehtivusajal

Artikkel 73

Lepingute lõpetamine

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 74

Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute sõlmimine

Artikkel 75

Teadete avaldamine

Artikkel 76

Lepingute sõlmimise põhimõtted

LISAD

 

II lisa

Artikli 2 lõike 1 punkti 6 alapunktis a osutatud tegevuste loetelu

III lisa

Artikli 4 punktis b osutatud toodete loetelu seoses avaliku sektori hankijate poolt riigikaitse valdkonnas sõlmitud lepingutega

IV lisa

Pakkumuste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike vahendite ja seadmetega seotud nõuded

V lisa

Teave, mis peab sisalduma teadetes

A osa:

Teave, mis peab sisalduma eelteate avaliku sektori hankijaprofiilis avaldamise teates

B osa:

Teave, mis peab sisalduma eelteadetes (millele on osutatud artiklis 48)

C osa:

Hanketeates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 49)

D osa

Lepingu sõlmimise teates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 50)

G osa

Teave, mis avaldatakse teates lepingu muutmise kohta selle kehtivuse ajal (millele on osutatud artikli 72 lõikes 1)

H osa

Sotsiaal- ja muude eriteenuste lepingute hanketeadetes avaldatav teave (millele on osutatud artikli 75 lõikes 1)

I osa.

Sotsiaal- ja muude eriteenuste lepingute eelteadetes avaldatav teave (millele on osutatud artikli 75 lõikes 1)

J osa:

Sotsiaal- ja muude eriteenuste lepingu sõlmimise teadetes avaldatav teave (millele on osutatud artikli 75 lõikes 2)

VII lisa

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

IX lisa

Artikliga 54 ette nähtud pakkumuse esitamise ettepaneku, dialoogis osalemise ettepaneku või huvi kinnitamise ettepaneku sisu

X lisa

Artikli 18 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste konventsioonide loend

XII lisa

Tõendid kvalifitseerimise tingimuste puhul

XIV lisa

Artiklis 74 osutatud teenused

XVI-D LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, ( 63 )mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 64 )

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL ( 65 ) ( 66 ), PÕHIELEMENDID

(2. ETAPP)



Artikkel 1

Läbivaatamise korra ulatus ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korra nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b

Lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad

XVI-E LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2014/24/EL ( 67 )PÕHIELEMENDID

(3. ETAPP)



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2, 5 ja 6

Artikkel 2

Mõisted: punktid 1–9, 13–16 ja 18–20

Artikkel 3

Avaliku sektori hankijad (lõiked 1 ja 4)

Artikkel 4

Võrgustiku sektori hankijad: lõiked 1–3

Artikkel 5

Sama tegevust hõlmav segahange

Artikkel 6

Mitut tegevust hõlmavad riigihanked

II PEATÜKK

Tegevusvaldkonnad

Artikkel 7

Ühissätted

Artikkel 8

Gaas ja soojusenergia

Artikkel 9

Elekter

Artikkel 10

Vesi

Artikkel 11

Transporditeenused

Artikkel 12

Sadamad ja lennuväljad

Artikkel 13

Postiteenused

Artikkel 14

Nafta ja gaasi ammutamine ning söe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine

III PEATÜKK

Kohaldamisala

Punkt 1

Künnised

Artikkel 15

Piirmäärad

Artikkel 16

Hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid: lõiked 1–4 ja 7–14

Punkt 2

Hankelepingute ja ideekonkursside erandid; erisätted riigihangete jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte

Alapunkt 1

Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja energeetikavaldkonnas kohaldatavad erandid

Artikkel 18

Kolmandatele isikutele edasimüügi või rentimise eesmärgil sõlmitavad hankelepingud: lõige 1

Artikkel 19

Muul eesmärgil kui hõlmatud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad hankelepingud ja korraldatavad ideekonkursid: lõige 1

Artikkel 20

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud ja korraldatud ideekonkursid

Artikkel 21

Erandid teenuste hankelepingute puhul

Artikkel 22

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

Artikkel 23

Teatavate võrgustiku sektori hankijate sõlmitavad hankelepingud vee hankimiseks ja elektrienergia tarnimiseks või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

Alapunkt 2

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud riigihanked

Artikkel 24

Kaitse ja julgeolek

Artikkel 25

Sama tegevust hõlmav segahange, millega kaasnevad kaitse- või julgeolekuaspektid

Artikkel 26

Mitut tegevust hõlmavad riigihanked, millega kaasnevad kaitse- või julgeolekuaspektid

Artikkel 27

Kaitse- ja julgeolekuaspekte sisaldavad hankelepingud ja ideekonkursid, mis on sõlmitud või korraldatud rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt

Alapunkt 3

Erisuhted (koostöö, sidusettevõtted ja ühisettevõtted)

Artikkel 28

Avaliku sektori hankijate vahelised hankelepingud

Artikkel 29

Sidusettevõtjatega sõlmitud hankelepingud

Artikkel 30

Ühisettevõtte või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijaga sõlmitavad hankelepingud

Alapunkt 4

Eriolukorrad

Artikkel 32

Teadus- ja arendusteenused

IV PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 36

Riigihanke üldpõhimõtted

Artikkel 37

Ettevõtjad

Artikkel 39

Konfidentsiaalsus

Artikkel 40

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 41

Nomenklatuurid

Artikkel 42

Huvide konfliktid

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 44

Menetluse valik lõiked 1, 2 ja 4

Artikkel 45

Avatud hankemenetlus

Artikkel 46

Piiratud hankemenetlus

Artikkel 47

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus

Artikkel 50

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine: punktid a–i

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Punkt 1

Ettevalmistamine

Artikkel 58

Esialgsed turu-uuringud

Artikkel 59

Taotlejate ja pakkujate eelnev osalemine

Artikkel 60

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 61

Märgistus

Artikkel 62

Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal

Artikkel 63

Tehniliste kirjelduste edastamine

Artikkel 64

Alternatiivsed lahendused

Artikkel 65

Hankelepingute osadeks jaotamine

Artikkel 66

Tähtaegade kehtestamine

Punkt 2

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 67

Perioodilised eelteated

Artikkel 68

Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teated

Artikkel 69

Hanketeated

Artikkel 70

Lepingu sõlmimise teated: lõiked 1, 3 ja 4

Artikkel 71

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõige 1, lõike 5 esimene lõik

Artikkel 73

Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus

Artikkel 74

Ettepanekute tegemine taotlejatele

Artikkel 75

Kvalifitseerimise taotlejate, taotlejate ja pakkujate teavitamine

Punkt 3

Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine

Artikkel 76

Üldpõhimõtted

Alapunkt 1

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 78

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 79

Teiste üksuste suutlikkusele toetumine: lõige 2

Artikkel 80

Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kasutamine vastavalt direktiivile 2014/24/EL

Artikkel 81

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõiked 1 ja 2

Alapunkt 2

Lepingu sõlmimine

Artikkel 82

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Artikkel 83

Olelusringi kulude arvestamine: lõiked 1 ja 2

Artikkel 84

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõiked 1–4

IV PEATÜKK

Hankelepingu täitmine

Artikkel 87

Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 88

Allhanked

Artikkel 89

Hankelepingute muutmine nende kehtivusajal

Artikkel 90

Lepingute lõpetamine

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 91

Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute sõlmimine

Artikkel 92

Teadete avaldamine

Artikkel 93

Lepingute sõlmimise põhimõtted

LISAD

 

I lisa

Artikli 2 punkti 2 alapunktis a sätestatud tegevuste loetelu

V lisa

Pakkumuste, osalemistaotluste, kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud vahenditele ja seadmetele esitatavad nõuded

VI lisa

 

A osa

Perioodilistes eelteadetes avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 67)

B osa

Teave, mis sisaldub hankijaprofiili lisatava perioodilise eelteate avaldamise teadetes, mida ei kasutata hanke teadetena (millele on osutatud artikli 67 lõikes 1)

VIII lisa

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

IX lisa

Avaldamisega seotud tingimused

X lisa

Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 44 lõike 4 punktis b ja artiklis 68)

XI lisa

Hanketeates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 69)

XII lisa

Hankelepingu sõlmimise teates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 70)

XIII lisa

Artikliga 74 ette nähtud pakkumuse esitamise ettepaneku, dialoogis osalemise ettepaneku, läbirääkimiste alustamise ettepaneku või huvi kinnitamise ettepaneku sisu

XIV lisa

Artikli 36 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste sotsiaal- ja keskkonnakonventsioonide loetelu

XVI lisa

Teave, mis avaldatakse teates hankelepingu muutmise kohta selle kehtivuse ajal (millele on osutatud artikli 89 lõikes 1)

XVII lisa

Artiklis 91 osutatud teenused

XVIII lisa

Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepinguid käsitlevatesse teadetesse lisatav teave (millele on osutatud artiklis 92)

XVI-F LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ ( 68 ), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 69 )

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL, ( 70 ) ( 71 )PÕHIELEMENDID

(3. ETAPP)



Artikkel 1

Läbivaatamise korra ulatus ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korra nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b

Lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad

XVI-G LISA

(4. ETAPP)

I.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL ( 72 )muud mittekohustuslikud elemendid

Direktiivi 2014/24/EL sätted, mida on nimetatud käesolevas lisas, ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala

Punkt 1

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted (lõike 1 punktid 14 ja 16)

II PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 20

Reserveeritud hankelepingud

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 37

Keskne hankimine ja kesksed hankijad

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Punkt 3

Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine

Alapunkt 1

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 64

Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 77

Teatavatele teenustele reserveeritud hankelepingud

II.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL mittekohustuslikud elemendid ( 73 )

Direktiivi 2014/23/EL sätted, mida on nimetatud käesolevas lisas, ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.



I JAOTIS

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I PEATÜKK

Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

IV jagu

Eriolukorrad

Artikkel 24

Reserveeritud kontsessioonid

XVI-H LISA

(4. ETAPP)

I.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL ( 74 )muud kohustuslikud elemendid



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala

Punkt 1

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted (lõike 1 punkt 21)

II PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 22

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad: lõige 1

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 26

Menetluse valik lõige 3, lõike 4 teine alternatiiv

Artikkel 30

Võistlev dialoog

Artikkel 31

Innovatsioonipartnerlus

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 33

Raamlepingud

Artikkel 34

Dünaamilised hankesüsteemid

Artikkel 35

Elektrooniline oksjon

Artikkel 36

Elektroonilised kataloogid

Artikkel 38

Ajutised ühishanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Punkt 2

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 50

Lepingu sõlmimise teated: lõiked 2 ja 3

III JAOTIS

Erihangete kord

II PEATÜKK

Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 78

Kohaldamisala

Artikkel 79

Teated

Artikkel 80

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate valimise eeskirjad

Artikkel 81

Žürii koosseis

Artikkel 82

Žürii otsused

LISAD

 

V lisa

Teave, mis peab sisalduma teadetes

E osa:

Ideekonkursi teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 79 lõikes 1)

F osa:

Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta (millele on osutatud artikli 79 lõikes 2)

VI lisa

Teave, mis tuleb esitada elektrooniliste oksjonitega seotud hankedokumentides (artikli 35 lõige 4)

II.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL ( 75 )kohustuslikud elemendid



I JAOTIS

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I PEATÜKK

Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I jagu

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted, mõisted ja piirmäär

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2 ja 4

Artikkel 2

Ametiasutuste vaba otsustamise põhimõte

Artikkel 3

Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 4

Vabadus määrata kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused

Artikkel 5

Mõisted

Artikkel 6

Avaliku sektori hankijad: lõiked 1 ja 4

Artikkel 7

Võrgustiku sektori hankijad

Artikkel 8

Piirmäär ja kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodid

II jagu

Erandid

Artikkel 10

Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid

Artikkel 11

Erandid elektroonilise side valdkonnas

Artikkel 12

Erandid veemajandussektoris

Artikkel 13

Sidusettevõtjale antud kontsessioonid

Artikkel 14

Ühisettevõttele või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijale antud kontsessioonid

Artikkel 17

Avaliku sektori üksuste vahelised kontsessioonid

III jagu

Üldsätted

Artikkel 18

Kontsessiooni kestus

Artikkel 19

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 20

Segalepingud

Artikkel 21

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahankelepingud

Artikkel 22

Lepingud, mis hõlmavad nii II lisas osutatud tegevusalasid kui ka muid tegevusalasid

Artikkel 23

Kontsessioonid, mis hõlmavad II lisas osutatud tegevusalasid ning kaitse- või julgeolekualaseid tegevusi

IV jagu

Eriolukorrad

Artikkel 25

Teadus- ja arendusteenused

II PEATÜKK

Põhimõtted

Artikkel 26

Ettevõtjad

Artikkel 27

Nomenklatuurid

Artikkel 28

Konfidentsiaalsus

Artikkel 29

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

II JAOTIS

Kontsessioonide andmise eeskirjad: üldpõhimõtted ja menetluslikud tagatised

I PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 30

Üldpõhimõtted lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 31

Kontsessiooniteated

Artikkel 32

Kontsessiooni andmise teated

Artikkel 33

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 esimene lõik

Artikkel 34

Kontsessiooni alusdokumentide elektrooniline kättesaadavus

Artikkel 35

Korruptsiooni vastu võitlemine ja huvide konfliktide ennetamine

II PEATÜKK

Menetluslikud tagatised

Artikkel 36

Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded

Artikkel 37

Menetluslikud tagatised

Artikkel 38

Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

Artikkel 39

Kontsessiooni taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad

Artikkel 40

Taotlejate ja pakkujate teavitamine

Artikkel 41

Hindamise kriteeriumid

III JAOTIS

Kontsessiooni täitmise eeskirjad

Artikkel 42

Allhanked

Artikkel 43

Hankelepingute muutmine nende kehtivusajal

Artikkel 44

Kontsessiooni lõpetamine

Artikkel 45

Järelevalve ja aruandlus

LISAD

 

I lisa

Artikli 5 punktis 7 osutatud tegevusalade loetelu

II lisa

Artiklis 7 osutatud võrgustiku sektori hankijate tegevusalad

III lisa

Artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud liidu õigusaktide loetelu

IV lisa

Artiklis 19 osutatud teenused

V lisa

Teave, mis avaldatakse artiklis 31 osutatud kontsessiooniteadetes

VI lisa

Teave, mis avaldatakse artikli 31 lõikes 3 osutatud eelteadetes seoses sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonidega

VII lisa

Teave, mis avaldatakse artiklis 32 osutatud kontsessiooni andmise teates

VIII lisa

Teave, mis avaldatakse artiklis 32 osutatud kontsessiooni andmise teates seoses sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonidega

IX lisa

Avaldamisega seotud tingimused

X lisa

Artikli 30 lõikes 3 osutatud rahvusvaheliste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste konventsioonide loend

XI lisa

Teave, mis avaldatakse teates kontsessiooni muutmise kohta selle kehtivuse ajal vastavalt artiklile 43

XVI-I LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, ( 76 )mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 77 )

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL ( 78 ), MUUD ELEMENDID

(4. ETAPP)



Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt c

lõige 5

XVI-J LISA

(5. ETAPP)

I.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL ( 79 )muud mittekohustuslikud elemendid

Direktiivi 2014/25/EL sätted, mida on nimetatud käesolevas lisas, ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted: punktid 10–12

IV PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 38

Reserveeritud hankelepingud

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 55

Keskne hankimine ja kesksed hankijad

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 94

Teatavatele teenustele reserveeritud hankelepingud

II.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL ( 80 )muud kohustuslikud elemendid



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted: punkt 17

III PEATÜKK

Kohaldamisala

Punkt 1

Künnised

Artikkel 16

Hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid: lõiked 5 ja 6

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 44

Menetluse valik lõige 3

Artikkel 48

Võistlev dialoog

Artikkel 49

Innovatsioonipartnerlus

Artikkel 50

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine: punkt j

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 51

Raamlepingud

Artikkel 52

Dünaamilised hankesüsteemid

Artikkel 53

Elektrooniline oksjon

Artikkel 54

Elektroonilised kataloogid

Artikkel 56

Ajutised ühishanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Punkt 2

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 70

Lepingu sõlmimise teated: lõige 2

Punkt 3

Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine

Alapunkt 1

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 77

Kvalifitseerimissüsteemid

Artikkel 79

Teiste üksuste suutlikkusele toetumine: lõige 1

III JAOTIS

Erihangete kord

II PEATÜKK

Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 95

Kohaldamisala

Artikkel 96

Teated

Artikkel 97

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate valimise eeskirjad ja žürii

Artikkel 98

Žürii otsused

LISAD

 

VII lisa

Hankedokumentides sisalduv teave elektroonilise oksjoni kohta (artikli 53 lõige 4)

XIX lisa

Ideekonkursi teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 96 lõikes 1)

XX lisa

Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta (millele on osutatud artikli 96 lõikes 1)

XVI-K LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ, ( 81 )mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 82 )

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL ( 83 ), MUUD ELEMENDID

(5. ETAPP)



Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt c

lõige 5

XVI-L LISA

I.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL ( 84 )sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti

Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala

Punkt 1

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 3 ja 4

Artikkel 2

Mõisted: lõige 2

Punkt 2

Künnised

Artikkel 6

Piirmäärade ja keskvalitsusasutuste nimekirja läbivaatamine

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 25

WTO riigihankelepingu ja muude rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 39

Eri liikmesriikide avaliku sektori hankijaid hõlmavad hanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Punkt 1

Ettevalmistamine

Artikkel 44

Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal: lõige 3

Punkt 2

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 51

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 teine lõik, lõiked 2, 3, 4, lõike 5 teine lõik, lõige 6

Artikkel 52

Avaldamine riigi tasandil

Punkt 3

Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine

Alapunkt 1

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 61

Elektrooniline tõendite andmebaas (e-Certis)

Artikkel 62

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõige 3

Alapunkt 3

Hankelepingu sõlmimine

Artikkel 68

Olelusringi kulude arvestamine: lõige 3

Artikkel 69

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõige 5

IV JAOTIS

Juhtimine

Artikkel 83

Õigusaktide täitmise tagamine

Artikkel 84

Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta

Artikkel 85

Liikmesriikide aruandlus ja statistiline teave

Artikkel 86

Halduskoostöö

V JAOTIS

Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 87

Volituste delegeerimine

Artikkel 88

Kiirmenetlus

Artikkel 89

Komiteemenetlus

Artikkel 90

Ülevõtmine ja üleminekusätted

Artikkel 91

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 92

Läbivaatamine

Artikkel 93

Jõustumine

Artikkel 94

Adressaadid

LISAD

 

I lisa

Keskvalitsusasutused

VIII lisa

Avaldamisega seotud tingimused

XI lisa

Registrid

XIII lisa

Artikli 68 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loend

XV lisa

Vastavustabel

II.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL ( 85 )sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti

Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.



I JAOTIS

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I PEATÜKK

Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I jagu

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted, mõisted ja piirmäär

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõige 3

Artikkel 6

Avaliku sektori hankijad: lõiked 2 ja 3

Artikkel 9

Piirmäära läbivaatamine

II jagu

Erandid

Artikkel 15

Võrgustiku sektori hankijate poolne teavitamine

Artikkel 16

Otseselt konkurentsile avatud tegevusalade väljaarvamine

II JAOTIS

Kontsessioonide andmise eeskirjad: üldpõhimõtted ja menetluslikud tagatised

I PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 30

Üldpõhimõtted: lõige 4

Artikkel 33

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 teine lõik, lõiked 2, 3 ja 4

IV JAOTIS

Direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ muutmine

Artikkel 46

Direktiivi 89/665/EMÜ muutmine

Artikkel 47

Direktiivi 92/13/EMÜ muutmine

V JAOTIS

Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 49

Kiirmenetlus

Artikkel 50

Komiteemenetlus

Artikkel 51

Ülevõtmine

Artikkel 52

Üleminekusätted

Artikkel 53

Järelevalve ja aruandlus

Artikkel 54

Jõustumine

Artikkel 55

Adressaadid

XVI-M LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2014/25/EL ( 86 )SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.



I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 3 ja 4

Artikkel 3

Avaliku sektori hankijad: lõiked 2 ja 3

Artikkel 4

Võrgustiku sektori hankijad: lõige 4

III PEATÜKK

Kohaldamisala

Punkt 1

Künnised

Artikkel 17

Piirmäärade läbivaatamine

Punkt 2

Hankelepingute ja ideekonkursside erandid; erisätted riigihangete jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte

Alapunkt 1

Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja energeetikavaldkonnas kohaldatavad erandid

Artikkel 18

Kolmandatele isikutele edasimüügi või rentimise eesmärgil sõlmitavad hankelepingud: lõige 2

Artikkel 19

Muul eesmärgil kui hõlmatud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad hankelepingud ja korraldatavad ideekonkursid: lõige 2

Alapunkt 3

Erisuhted (koostöö, sidusettevõtted ja ühisettevõtted)

Artikkel 31

Teabe edastamine

Alapunkt 4

Eriolukorrad

Artikkel 33

Erikorra alusel sõlmitavad hankelepingud

Alapunkt 5

Otseselt konkurentsile avatud tegevused ja nendega seotud menetlussätted

Artikkel 34

Otseselt konkurentsile avatud tegevused

Artikkel 35

Menetlus, millega tehakse kindlaks artikli 34 kohaldatavus

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 43

WTO riigihankelepingu ja muude rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 57

Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijaid hõlmavad riigihanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Punkt 2

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 71

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõiked 2, 3 ja 4, lõike 5 teine lõik, lõige 6

Artikkel 72

Avaldamine riigi tasandil

Punkt 3

Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine

Alapunkt 1

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 81

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõige 3

Alapunkt 2

Lepingu sõlmimine

Artikkel 83

Olelusringi kulude arvestamine: lõige 3

Punkt 4

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused ja suhted nende riikidega

Artikkel 85

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused

Artikkel 86

Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

IV JAOTIS

Juhtimine

Artikkel 99

Õigusaktide täitmise tagamine

Artikkel 100

Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta

Artikkel 101

Liikmesriikide aruandlus ja statistiline teave

Artikkel 102

Halduskoostöö

V JAOTIS

Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 103

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 104

Kiirmenetlus

Artikkel 105

Komiteemenetlus

Artikkel 106

Ülevõtmine ja üleminekusätted

Artikkel 107

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 108

Läbivaatamine

Artikkel 109

Jõustumine

Artikkel 110

Adressaadid

LISAD

 

II lisa

Artikli 4 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu

III lisa

Artikli 34 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu

IV lisa

Artiklis 35 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tähtaeg

XV lisa

Artikli 83 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu

XVI-N LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, ( 87 )MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ ( 88 )NING EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2014/23/EL ( 89 ), SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.



Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt a

lõige 4

Artikkel 3

Korrektiivmeetmed

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 4

Rakendamine

Artikkel 4a

Läbivaatamine

XVI-O LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ, ( 90 )MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ ( 91 )NING EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2014/23/EL ( 92 ), SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.



Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt a

lõige 4

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 8

Korrektiivmeetmed

Artikkel 12

Rakendamine

Artikkel 12a

Läbivaatamine

XVI-P LISA

GRUUSIA KOOSTÖÖVALDKONDADE SOOVITUSLIK NIMEKIRI

1. Gruusia valitsusasutustes riigihangetega tegelevate ametnike koolitamine nii Gruusias kui ka ELi liikmesriikides.

2. Riigihangetes osalemisest huvitatud tarnijate koolitamine.

3. Riigihangete valdkonna parimaid tavasid ja reguleerivaid eeskirju käsitleva teabe ja kogemuste vahetamine.

4. Riigihankeid käsitleva veebisaidi funktsionaalsuse suurendamine ning riigihangete järelevalvesüsteemi loomine.

5. ELi poolsed konsultatsioonid ja metoodiline abi riigihangetega seotud kaasaegse elektroonilise tehnoloogia rakendamiseks.

6. Selliste ametiasutuste tugevdamine, mille ülesandeks on poliitika sidususe tagamine kõigis riigihangetega seotud valdkondades ning hankijate otsuste erapooletu kaalumine (läbivaatamine). (vrd käesoleva lepingu artikli 143 lõige 2).

▼B

XVII LISA

GEOGRAAFILISED TÄHISED

XVII-A LISA

GEOGRAAFILISTE TÄHISTE REGISTREERIMISE JA KONTROLLI NÕUDED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 1 JA 2

1. 

Territooriumil kaitstavate geograafiliste tähiste register.

2. 

Haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafilised tähised näitavad, et kaup on pärit kummagi lepinguosalise territooriumilt, piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga.

3. 

Nõue, mille kohaselt registreeritud nimetus peab vastama konkreetsele tootele või konkreetsetele toodetele, mille kohta on koostatud tootekirjeldus, mida võib muuta üksnes nõuetekohast haldusmenetlust rakendades.

4. 

Tootmise suhtes kohaldatavad kontrollisätted.

5. 

Õigus, mille kohaselt võib geograafilises piirkonnas tegutsev ja kontrollisüsteemi järgiv tootja toota kaitstud nimetusega märgistatud tooteid, juhul kui tema tooted vastavad kehtivale spetsifikaadile.

6. 

Vastuväite esitamise menetlus, mis võimaldab arvesse võtta nimetuste varasemate kasutajate seaduslikke huve, olenemata sellest, kas kõnealused nimetused on intellektuaalomandina kaitstud või mitte.

7. 

Nõue, et kaitstud nimetused ei või muutuda üldnimedeks.

8. 

Registreerimissätted, mis võivad hõlmata registreeritud nimetustega osaliselt või täielikult kattuvate nimetuste, kaupade tavakeelsete nimetuste ning taimesordi või loomatõu nimede koostisosaks olevate terminite registreerimisest keeldumist. Selliste sätete puhul võetakse arvesse asjaomaste poolte seaduslikke huve.

XVII-B LISA

ARTIKLI 170 LÕIGETES 2 JA 3 NIMETATUD TOODETE SUHTES VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSSE LISATAVAD KRITEERIUMID

1. Nimetuste loetelu koos vastava transkriptsiooniga ladina või gruusia tähestikus.

2. Andmed tooteklasside kohta.

3. Liikmesriike (ELi puhul) või kolmandaid riike või liikmesriikides (ELi puhul), Gruusias või kolmandates riikides tegutsevaid või asuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, kutsutakse üles esitama vastuväiteid sellise kaitse suhtes, esitades nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite.

4. Vastuväide peab Euroopa Komisjonini või Gruusia valitsuseni jõudma kolme kuu jooksul alates teadaande avaldamisest.

5. Vastuvõetavad on üksnes vastuväited, mis saadakse punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul, ning millest nähtub, et vastava nimetuse kaitse:

a) 

on vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimetusega ja võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

b) 

on vastuolus homonüümse nimetusega ja mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt;

c) 

asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;

d) 

asjaomane nimetus ohustaks täiesti või osaliselt identset nimetust või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne teatise avaldamist;

e) 

oleks vastuolus nimetusega, mida peetakse üldnimetuseks.

6. Punktis 5 osutatud kriteeriume hinnatakse ELi (intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus õigused on kaitstud) või Gruusia territooriumist lähtuvalt.

▼M3

XVII-C LISA

TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 3 JA 4

A OSA

Euroopa Liidu põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, piiritusjoogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Gruusias



ELi liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

Toote liik

BE

Jambon d'Ardenne

Jambon daRden

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

BE

Potjesvlees uit de Westhoek

პოტხესვლეეს უიტ დე ვეშტჰოკ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

BE

Fromage de Herve

fRomaJ de eRv

Juust

BE

Beurre d'Ardenne

beR daRden

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

BE

Brussels grondwitloof

brasels gronvitlof

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BE

Plate de Florenville

პლატე დე ფლორენვილე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BE

Poperingse hopscheuten / Poperingse hoppescheuten

პოპერინგს ჰოპშეუტენ / პოპერინგს ჰოპპეშეუტენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BE

Vlaams – Brabantse tafeldruif

flams-brabance tafeldruif

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BE

Geraardsbergse Mattentaart

gerarsbergse matentaart

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

BE

Liers vlaaike

ლიერს ვლაიკე

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

BE

Gentse azalea

გენტსე აზალეა

Lilled ja dekoratiivtaimed

BE

Vlaamse laurier

ფლამშე ლაურიერ

Lilled ja dekoratiivtaimed

BE

Pâté gaumais

pate gome

Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping”) I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

BG

Горнооряховски суджук

Transkriptsioon ladina tähestikus: Gornooryahovski sudzhuk

გორნოორიახოვსკი სუჯუკ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

BG

Българско розово масло

Transkriptsioon ladina tähestikus: Bulgarsko rozovo maslo

ბალგარსკო როზოვო მასლო

Eeterlikud õlid

CZ

Jihočeská Niva

იჰოჩესკა ნივა

Juust

CZ

Jihočeská Zlatá Niva

იჰოჩესკა ზლატა ნივა

Juust

CZ

Olomoucké tvarůžky

ოლომოუცკე ტვარუჟკი

Juust

CZ

Chelčicko — Lhenické ovoce

ხელჩიცკო — ლჰენიცკე ოვოცე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

CZ

Nošovické kysané zelí

noSovicke kisane zeli

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

CZ

Všestarská cibule

vSestarska cibule

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

CZ

Pohořelický kapr

pohorJelicki kapr

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

CZ

Třeboňský kapr

trJebonski kapr

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

CZ

Březnický ležák

ბრჟეზნიცკი ლეჟაკ

Õlu

CZ

Brněnské pivo / Starobrněnské pivo

ბრნენსკე პივო / სტარობრნენსკე პივო

Õlu

CZ

Budějovické pivo

budeiovicke pivo

Õlu

CZ

Budějovický měšťanský var

budeiovicki meStianski var

Õlu

CZ

Černá Hora

ჩერნა ხორა

Õlu

CZ

České pivo

Ceske pivo

Õlu

CZ

Českobudějovické pivo

Ceskobudeiovicke pivo

Õlu

CZ

Chodské pivo

xodske pivo

Õlu

CZ

Znojemské pivo

znoiemske pivo

Õlu

CZ

Hořické trubičky

horJicke trubiCki

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Karlovarské oplatky

კარლოვარსკე ოპლატკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Karlovarské trojhránky

კარლოვარსკე ტროიჰრანკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Karlovarský suchar

karlovarski suxar

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Lomnické suchary

lomnicke suxari

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Mariánskolázeňské oplatky

marianskolazenske oplatki

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Pardubický perník

pardubicki pernik

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Štramberské uši

Stramberske uSi

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Valašský frgál

ვალაშსკი ფრგალ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Český kmín

Ceski kmin

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

CZ

Chamomilla bohemica

xamomila bohemika

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

CZ

Žatecký chmel

Jatecki xmel

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

DK

Vadehavslam

ველჰაუსლამ

Värske liha (ja rups)

DK

Vadehavsstude

ველჰაუსტულ

Värske liha (ja rups)

DK

Danablu

დანაბლუ

Juust

DK

Esrom

ესრომ

Juust

DK

Lammefjordsgulerod

ლამეფიორდსგულეროდ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DK

Lammefjordskartofler

ლამეფიორდსკარტოფლერ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Bayerisches Rindfleisch / Rindfleisch aus Bayern

ბაიერიშეს რინდფლაიშ/ რინდფლაიშ აუს ბაიერნ

Värske liha (ja rups)

DE

Diepholzer Moorschnucke

dipholcer moorSnuke

Värske liha (ja rups)

DE

Lüneburger Heidschnucke

liuneburger haideSnuke

Värske liha (ja rups)

DE

Schwäbisch-Hällisches Qualitätsschweinefleisch

SvebiS-heliSes kvalitetsSvaineflaiS

Värske liha (ja rups)

DE

Weideochse vom Limpurger Rind

ვაიდეოხსე ფომ ლიმფურგერ რინდ

Värske liha (ja rups)

DE

Aachener Weihnachts-Leberwurst / Oecher Weihnachtsleberwurst

ახენერ ვაინახტს-ლებერვურსტ / ოხერ ვაინახტს ლებერვურსტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Ammerländer Dielenrauchschinken / Ammerländer Katenschinken

amerlender dilenrauxSinken / amerlender katenSinken

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Ammerländer Schinken / Ammerländer Knochenschinken

amerlender Sinken / amerlender knoxenSinken

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Eichsfelder Feldgieker / Eichsfelder Feldkieker

აისფელდერ ფელდგიკერ / აისფელდერ ფელდკიკერ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Flönz

ფლონც

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Göttinger Stracke

გეტინგერ შთრაქე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Göttinger Feldkieker

გეტინგერ ფელდქიქერ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Greußener Salami

roisner salami

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Halberstädter Würstchen

ჰალბერშთედთერ ვიურსთჰენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Hofer Rindfleischwurst

ჰოფარ რინდფლაიშვურსთ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Holsteiner Katenschinken / Holsteiner Schinken / Holsteiner Katenrauchschinken / Holsteiner Knochenschinken

ჰოლშთაინერ ქათენშინქენ / ჰოლშთაინერ შინქენ/ ჰოლშთაინერ ქათენრაუხშინქენ/ ჰოლშთაინერ ქნოხენშინქენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Nürnberger Bratwürste / Nürnberger Rostbratwürste

niurenberger bratviurste / niurenberger rostbratviurste

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Oecher Puttes / Aachener Puttes

ოეხრე პუტეს/ ახენერ პუტეს

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Schwarzwälder Schinken

Svarcvelder Sinken

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Thüringer Leberwurst

Tiuringer lebervurst

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Thüringer Rostbratwurst

Tiuringer rostbratvurst

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Thüringer Rotwurst

Tiuringer rotvurst

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Westfälischer Knochenschinken

ვესტფილეშერ კნოხენშინკენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Allgäuer Bergkäse

algoier bergkeze

Juust

DE

Allgäuer Emmentaler

algoier ementaler

Juust

DE

Allgäuer Sennalpkäse

ალგოიერ ზენალპკეზე

Juust

DE

Altenburger Ziegenkäse

altenburger cigenkeze

Juust

DE

Hessischer Handkäse / Hessischer Handkäs

ჰესიშერ ჰანდქეზე / ჰესიშერ ჰანდქეზ

Juust

DE

Holsteiner Tilsiter

ჰოლშტაინერ ტილსიტერ

Juust

DE

Nieheimer Käse

ნიჰაიმერ ქეზე

Juust

DE

Odenwälder Frühstückskäse

odenvelder friuStukskeze

Juust

DE

Weißlacker / Allgäuer Weißlacker

ვაისლაკერ/ ალგაუერ ვაისლაკერ

Juust

DE

Obazda / Obatzter

ობაცდა / ობატცტერ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

DE

Lausitzer Leinöl

lauticer lainoel

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

DE

Abensberger Spargel / Abensberger Qualitätsspargel

აბენსკბერგერ შპარგელ /აბენსკბერგერ ქუალიტეტშპარგელ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Bamberger Hörnla / Bamberger Hörnle / Bamberger Hörnchen

ბამბერგერ ჰორნლა/ ბამბერგერ ჰორნლე /ბამბერგერ ჰორნხენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Bayerischer Meerrettich / Bayerischer Kren

baieriSer meerreih / baieriSer kren

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Bornheimer Spargel / Spargel aus dem Anbaugebiet Bornheim

ბონჰაიმერ შპარგელ / შპარგელ აუს დემ ანბაუგებიეთ ბორნჰაიმ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Dithmarscher Kohl

დიტმარშერ ქოლ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Filderkraut / Filderspitzkraut

ფილდეკრაუტ/ფილდეშპიცკრაუტ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Frankfurter Grüne Soße / Frankfurter Grie Soß

ფრანკფურტერ გრუნე ზოსე / ფრანკფურტერ გრი ზოს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Fränkischer Grünkern

ფრანკიშერ გრუნკერნ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Höri Bülle

ჰორი ბულე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Spargel aus Franken / Fränkischer Spargel / Franken-Spargel

სპარგელ აუს ფრანკენ / ფრანკიშერ შპარგელ / ფრანკენ-შპარგელ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Stromberger Pflaume

შტრომბერგერ ფლაუმე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Walbecker Spargel

ვალბექერ შფარგელ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Feldsalat von der Insel Reichenau

feldsalaT fon der inzel raihenau

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Gurken von der Insel Reichenau

gurken fon der inzel raihenau

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Lüneburger Heidekartoffeln

ლიუნებურგერ ჰაიდექართოფელნ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Rheinisches Zuckerrübenkraut / Rheinischer Zuckerrübensirup / Rheinisches Rübenkraut

რაინიშეს ცუქერრუბენქრაუთ / რაინიშერ ცუქერრუბენსირუპ / რაინიშეს რუბენქრაუთ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Rheinisches Apfelkraut

რაინიშეს აპფელქრაუთ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Salate von der Insel Reichenau

salate fon der inzel raihenau

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Schrobenhausener Spargel/Spargel aus dem Schrobenhausener Land/Spargel aus dem Anbaugebiet Schrobenhausen

შრობენჰაუზენერ შფარგელ/შფარგელ აუს დემ შრობენჰაუზენერ ლანდ/შპარგელ აუს დემ ანბაუგებით შრობენჰაუზენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Spreewälder Gurken

Spreevelder gurken

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Spreewälder Meerrettich

Spreevelder meerretih

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Tomaten von der Insel Reichenau

tomaten fon der inzel raihenau

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Aischgründer Karpfen

აიშგრუნდერ კარპფენ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Fränkischer Karpfen / Frankenkarpfen / Karpfen aus Franken

ფრანკიშე კარპფენ/ფრანკენკარპფენ/კარპფენ აუს ფრანკენ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Glückstädter Matjes

გლუქშტედტერ მატიეს

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Holsteiner Karpfen

holStainer karpfen

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Oberlausitzer Biokarpfen

ობერლაუზიტცერ ბიოკარპფენ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Oberpfälzer Karpfen

oberpfelcer karpfen

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Schwarzwaldforelle

Svarcvaldforele

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Bayerisches Bier

baieriSes bier

Õlu

DE

Bremer Bier

bremer bier

Õlu

DE

Dortmunder Bier

dortmunder bier

Õlu

DE

Hofer Bier

hofer bier

Õlu

DE

Kölsch

kiolS

Õlu

DE

Kulmbacher Bier

ulmbaxer bier

Õlu

DE

Mainfranken Bier

mainfranken bier

Õlu

DE

Münchener Bier

miunhener bier

Õlu

DE

Reuther Bier

roiTer bier

Õlu

DE

Aachener Printen

aaxener printen

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Bayerische Breze / Bayerische Brezn / Bayerische Brez’n / Bayerische Brezel

ბაიერიშე ბრეცე / ბაერიშე ბრეცნ / ბაერიშე ბრეზენ / ბაერიშე ბრეზელ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Bremer Klaben

ბრემერ კლაბენ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Dresdner Christstollen / Dresdner Stollen/ Dresdner Weihnachtsstollen

დრეზდნერ ქრისთშთოლენ / დრეზდნერ შთოლენ/ დრეზდნერ ვაინახთსშთოლენ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Lübecker Marzipan

liubeker marcipan

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Meißner Fummel

maisner fumel

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Nürnberger Lebkuchen

niurenberger lebkuxen

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Salzwedeler Baumkuchen

ზალცვედელერ ბაუმქუხენ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Westfälischer Pumpernickel

ვესტფელიშერ პუმპერნიკელ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Düsseldorfer Mostert / Düsseldorfer Senf Mostert / Düsseldorfer Urtyp Mostert / Aechter Düsseldorfer Mostert

დიუსელდორფერ მოსთერთ / დიუსელდორფერ ზენფ მოსთერთ / დიუსელდორფერ ურთიფ მოსთერთ / ეხთერ დიუსელდორფერ მოსთერთ

Sinepipasta

DE

Schwäbische Maultaschen / Schwäbische Suppenmaultaschen

შვებიშე მაულთაშენ / შვებიშე სუპენმაულთაშენ

Pastatooted

DE

Schwäbische Spätzle / Schwäbische Knöpfle

შვებიშე შპეცლე / შვებიშე ქნოპფლე

Pastatooted

DE

Elbe-Saale Hopfen

ელბე ზაალე ჰოპფენ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

DE

Hessischer Apfelwein

ჰესიშერ აპფელვაინ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

DE

Hopfen aus der Hallertau

ჰოპფენ აუს დერ ჰალერტაუ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

DE

Spalt Spalter

შპალტ შპალტე

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

DE

Tettnanger Hopfen

თეთნანგერ ჰოპფენ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IE

Connemara Hill lamb / Uain Sléibhe Chonamara

konemara hil lamb / uain sleib Conamara

Värske liha (ja rups)

IE

Timoleague Brown Pudding

Timolig braun puding

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IE

Imokilly Regato

imokili regato

Juust

IE

Clare Island Salmon

klear ailand salmon

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IE

Waterford Blaa / Blaa

ვოთერფორდ ბლაა/ ბლაა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IE

Oriel Sea Minerals

ორიელ სი მინერალს

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IE

Oriel Sea Salt

ორიელ სი სოლთ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

EL

Αρνάκι Ελασσόνας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Arnaki Elassonas

არნაკი ელასონას

Värske liha (ja rups)

EL

Κατσικάκι Ελασσόνας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Katsikaki Elassonas

კატსიკაკი ელასონას

Värske liha (ja rups)

EL

Ανεβατό

Transkriptsioon ladina tähestikus: Anevato

anevato

Juust

EL

Γαλοτύρι

Transkriptsioon ladina tähestikus: Galotyri

Ralotiri

Juust

EL

Γραβιέρα Αγράφων

Transkriptsioon ladina tähestikus: Graviera Agrafon

Rraviera aRrafon

Juust

EL

Γραβιέρα Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Graviera Kritis

Rraviera kritis

Juust

EL

Γραβιέρα Νάξου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Graviera Naxou

Rraviera naqsu

Juust

EL

Καλαθάκι Λήμνου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kalathaki Limnou

kalaTaki limnu

Juust

EL

Κασέρι

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kasseri

kaseri

Juust

EL

Κατίκι Δομοκού

Transkriptsioon ladina tähestikus: Katiki Domokou

katiki domoku

Juust

EL

Κεφαλογραβιέρα

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kefalograviera

kefaloRraviera

Juust

EL

Κοπανιστή

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kopanisti

kopanisti

Juust

EL

Λαδοτύρι Μυτιλήνης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Ladotyri Mytilinis

ladotiri mitilinis

Juust

EL

Μανούρι

Transkriptsioon ladina tähestikus: Manouri

manuri

Juust

EL

Μετσοβόνε

Transkriptsioon ladina tähestikus: Metsovone

mecovone

Juust

EL

Μπάτζος

Transkriptsioon ladina tähestikus: Batzos

baZos

Juust

EL

Ξυνομυζήθρα Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Xynomyzithra Kritis

qsinomiziTra kritis

Juust

EL

Ξύγαλο Σητείας / Ξίγαλο Σητείας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Xygalo Siteias / Xigalo Siteias

ქსიღალო სიტიას

Juust

EL

Πηχτόγαλο Χανίων

Transkriptsioon ladina tähestikus: Pichtogalo Chanion

pixtoRalo xanion

Juust

EL

Σαν Μιχάλη

Transkriptsioon ladina tähestikus: San Michali

san mixali

Juust

EL

Σφέλα

Transkriptsioon ladina tähestikus: Sfela

Sfela

Juust

EL

Φέτα

Transkriptsioon ladina tähestikus: Feta

feta

Juust

EL

Φορμαέλλα Αράχωβας Παρνασσού

Transkriptsioon ladina tähestikus: Formaella Arachovas Parnassou

formaela araxovas parnasu

Juust

EL

Άγιος Ματθαίος Κέρκυρας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Agios Mattheos Kerkyras

aRios matTeos kerkiras

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Αγουρέλαιο Χαλκιδικής

Transkriptsioon ladina tähestikus: Agoureleo Chalkidikis

აღულეო ხალკიდიკის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Αποκορώνας Χανίων Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Apokoronas Chanion Kritis

apokoronas xanion kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Αρχάνες Ηρακλείου Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Arxanes Irakliou Kritis

arxanes irakliu kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Βιάννος Ηρακλείου Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Vianos Irakliou Kritis

vianos irakliu kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Βόρειος Μυλοπόταμος Ρεθύμνης Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Vorios Mylopotamos Rethymnis Kritis

vorios milopotamos reTimnis kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Γαλανό Μεταγγιτσίου Χαλκιδικής

Transkriptsioon ladina tähestikus: Galano Metaggitsiou Chalkidikis

გალავო მეტაგიციუ ხალკიდიკის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο «Τροιζηνία»

Transkriptsioon ladina tähestikus: Exeretiko partheno eleolado "Trizinia"

eqseretiko parTeno eleolado «trizinia~

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis

ექსერეტიკო პართენო ელეოლადო სელინო კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο Θραψανό

Transkriptsioon ladina tähestikus: Exeretiko partheno eleolado Thrapsano

eqseretiko parTeno eleolado Trafsano

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Ζάκυνθος

Transkriptsioon ladina tähestikus: Zakynthos

zakinTos

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Θάσος

Transkriptsioon ladina tähestikus: Thassos

Tasos

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Καλαμάτα

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kalamata

kalamata

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Κεφαλονιά

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kefalonia

kefalonia

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kolymvari Chanion Kritis

kolimvari xanion kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Κρανίδι Αργολίδας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kranidi Argolidas

kranidi arRolidas

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Κροκεές Λακωνίας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Krokees Lakonias

krokees arRolidas

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Λακωνία

Transkriptsioon ladina tähestikus: Lakonia

lakonia

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Λέσβος / Mυτιλήνη

Transkriptsioon ladina tähestikus: Lesvos / Mytilini

lesvos / mitilini

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Λυγουριό Ασκληπιείου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Lygourio Asklipiou

liRurio asklipiiu

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Μεσσαρά

Transkriptsioon ladina tähestikus: Messara

მესარა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Ολυμπία

Transkriptsioon ladina tähestikus: Olympia

olimpia

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Πεζά Ηρακλείου Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Peza Irakliou Kritis

peza irakliu kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Πέτρινα Λακωνίας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Petrina Lakonias

petrina lakonias

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Πρέβεζα

Transkriptsioon ladina tähestikus: Preveza

preveza

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Ρόδος

Transkriptsioon ladina tähestikus: Rodos

rodos

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Σάμος

Transkriptsioon ladina tähestikus: Samos

samos

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Σητεία Λασιθίου Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Sitia Lasithiou Kritis

sitia lasiTiu kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Φοινίκι Λακωνίας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Finiki Lakonias

finiki lakonias

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Χανιά Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Chania Kritis

xania kritis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

EL

Ακτινίδιο Πιερίας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Aktinidio Pierias

aktinidio pierias

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Ακτινίδιο Σπερχειού

Transkriptsioon ladina tähestikus: Aktinidio Sperchiou

aktinidio sperxiu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Ελιά Καλαμάτας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Elia Kalamatas

elia kalamatas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Θρούμπα Αμπαδιάς Ρεθύμνης Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Throumba Ampadias Rethymnis Kritis

Trumba ambadias reTimnis kritis

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Θρούμπα Θάσου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Throumba Thassou

Trumba Tasu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Θρούμπα Χίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Throumba Chiou

Trumba xiu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κελυφωτό φυστίκι Φθιώτιδας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kelifoto fystiki Fthiotidas

kelifoto fistiki ftiotidas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κεράσια τραγανά Ροδοχωρίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kerassia Tragana Rodochoriou

kerasia traRana rodoxoriu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κονσερβολιά Αμφίσσης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Amfissis

konservolia amfisis

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κονσερβολιά Άρτας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Artas

konservolia artas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κονσερβολιά Αταλάντης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Atalantis

konservolia atalantis

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κονσερβολιά Πηλίου Βόλου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Piliou Volou

konservolia piliu volu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κονσερβολιά Ροβίων

Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Rovion

konservolia rovion

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κονσερβολιά Στυλίδας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Stylidas

konservolia stilidas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα

Transkriptsioon ladina tähestikus: Korinthiaki Stafida Vostitsa

korinTiaki stafida vostica

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Κουμ Κουάτ Κέρκυρας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Koum kouat Kerkyras

kum kuat kerkiras

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Μανταρίνι Χίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Mandarini Chiou

მანდარინი ხიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Μήλα Ζαγοράς Πηλίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Mila Zagoras Piliou

mila zagoras piliu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Μήλα Ντελίσιους Πιλαφά Τριπόλεως

Transkriptsioon ladina tähestikus: Mila Delicious Pilafa Tripoleas

mila delisius pilafa tripoleos

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Μήλο Καστοριάς

Transkriptsioon ladina tähestikus: Milo Kastorias

milo kastorias

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Ξερά σύκα Κύμης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Xera syka Kymis

qsera sika kimis

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Ξηρά Σύκα Ταξιάρχη

Transkriptsioon ladina tähestikus: Xira Syka Taxiarchi

ქსირა სიკა ტაქსიარხი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Πατάτα Κάτω Νευροκοπίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Patata Kato Nevrokopiou

patata kato nevrokopiu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Πατάτα Νάξου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Patata Naxou

პატატა ნაქსუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Πορτοκάλια Μάλεμε Χανίων Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Portokalia Maleme Chanion Kritis

portokalia maleme xanion kritis

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Πράσινες Ελιές Χαλκιδικής

Transkriptsioon ladina tähestikus: Prasines Elies Chalkidikis

პრასინეს ელიეს ჰალკიდიკის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Ροδάκινα Νάουσας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Rodakina Naoussas

rodakina nausas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Σταφίδα Ζακύνθου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Stafida Zakynthou

stafida zakinTu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Σταφίδα Ηλείας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Stafida Ilias

სტაფიდა ილიას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Σταφίδα Σουλτανίνα Κρήτης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Stafida Soultanina Kritis

სტაფიდა სულტანინა კრიტის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Σύκα Βραβρώνας Μαρκοπούλου Μεσογείων

Transkriptsioon ladina tähestikus: Syka Vavronas Markopoulou Messongion

sika vravronas markopulu mesogion

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Τοματάκι Σαντορίνης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Tomataki Santorinis

ტომატაკი სანდორინის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Τσακώνικη μελιτζάνα Λεωνιδίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Tsakoniki Melitzana Leonidiou

cakoniki melitZana leonidiu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φάβα Σαντορίνης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fava Santorinis

ფავა სანტორინის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φάβα Φενεού

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fava Feneou

ფავა ფენეუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φασόλια (Γίγαντες Ελέφαντες) Πρεσπών Φλώρινας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia (Gigantes Elefantes) Prespon Florinas

fasolia (RiRantes elefantes) prespon florinas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φασόλια (πλακέ μεγαλόσπερμα) Πρεσπών Φλώρινας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia (plake megalosperma) Prespon Florinas

fasolia (plake megalosperma) prespon florinas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

ΦΑΣΟΛΙΑ ΓΙΓΑΝΤΕΣ — ΕΛΕΦΑΝΤΕΣ ΚΑΣΤΟΡΙΑΣ

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fasolia Gigantes-Elefantes Kastorias

fasolia RiRantes elefantes kastorias

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φασόλια γίγαντες ελέφαντες Κάτω Νευροκοπίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia Gigantes Elefantes Kato Nevrokopiou

fasolia RiRantes elefantes kato nevrokopiu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φασόλια Βανίλιες Φενεού

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fasolia Vanilies Feneou

ფასოლია ვანილიეს ფენეუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φασόλια κοινά μεσόσπερμα Κάτω Νευροκοπίοu

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia kina Messosperma Kato Nevrokopiu

fasolia kina mesosperma kato

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φιρίκι Πηλίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Firiki Piliou

ფირიკი პილიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φυστίκι Αίγινας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fystiki Aeginas

fistiki eRinas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Φυστίκι Μεγάρων

Transkriptsioon ladina tähestikus: Fystiki Megaron

fistiki meRaron

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

EL

Αυγοτάραχο Μεσολογγίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Avgotarocho Messolongiou

avRotaraxo mesolonRu

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

EL

Κρητικό παξιμάδι

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kritiko paximadi

kritiko paqsimadi

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

EL

Μαστίχα Χίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Masticha Chiou

mastixelio xiu

Looduslikud kummivaigud ja vaigud

EL

Τσίχλα Χίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Tsikla Chiou

cixla xiu

Looduslikud kummivaigud ja vaigud

EL

Μαστιχέλαιο Χίου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Mastichelaio Chiou

mastixa xiu

Eeterlikud õlid

EL

Κρόκος Κοζάνης

Transkriptsioon ladina tähestikus: Krokos Kozanis

krokos kozanis

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

EL

Μέλι Ελάτης Μαινάλου Βανίλια

Transkriptsioon ladina tähestikus: Meli Elatis Menalou Vanilia

meli elatis menalu vanilia

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Carne de Ávila

karne de avila

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de Cantabria

karne de kantabria

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de la Sierra de Guadarrama

karne de la siera de gvadarama

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de Morucha de Salamanca

კარნე დე მორუჩა დე სალამანკა

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de Vacuno del País Vasco / Euskal Okela

karne de vakuno del pais vasko / euskal okela

Värske liha (ja rups)

ES

Cordero de Extremadura

კორდერო დე ესტრემადურა

Värske liha (ja rups)

ES

Cordero de Navarra / Nafarroako Arkumea

kordero de navara / nafaroako arkumea

Värske liha (ja rups)

ES

Cordero Manchego

kordero manCego

Värske liha (ja rups)

ES

Cordero Segureño

კორდერო სეგურენიო

Värske liha (ja rups)

ES

Gall del Penedès

გოლ დელ პენედეს

Värske liha (ja rups)

ES

Lechazo de Castilla y León

leCaso de kastilia i leon

Värske liha (ja rups)

ES

Pollo y Capón del Prat

polio i kapon del prat

Värske liha (ja rups)

ES

Ternasco de Aragón

ternasko de aragon

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera Asturiana

ternera asturiana

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera de Aliste

ტერნერა დე ალისტე

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera de Extremadura

ternera de eqstremadura

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera de Navarra / Nafarroako Aratxea

ternera de navara / nafaroako aratxea

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera Gallega

ternera galiega

Värske liha (ja rups)

ES

Botillo del Bierzo

botilio del bierso

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Cecina de León

sesina de leon

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Chorizo de Cantimpalos

ჩორისო დე კანტიმპალოს

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Chorizo Riojano

ჩორიზო რიოხანო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Chosco de Tineo

ჩოსკო დე ტინეო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Dehesa de Extremadura

deesa de estremadura

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Guijuelo

gixuelo

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Jamón de Huelva

xamon de uelva

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Jamón de Serón

ხამონ დე სერონ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Jamón de Teruel / Paleta de Teruel

xamon de teruel / paleta de teruel

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Jamón de Trevélez

xamon e treveles

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Lacón Gallego

lakon galiego

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Los Pedroches

ლოს პედროჩეს

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Salchichón de Vic / Llonganissa de Vic

salCiCon de vik / lionganissa de vik

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Sobrasada de Mallorca

sobrasada de maliorka

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Afuega'l Pitu

afuegal pitu

Juust

ES

Arzùa-Ulloa

აღზუა ულოა

Juust

ES

Cabrales

kabrales

Juust

ES

Cebreiro

sebreiro

Juust

ES

Gamoneu / Gamonedo

gamoneu / gamonedo

Juust

ES

Idiazabal

იდიაზიაბალ

Juust

ES

Mahón-Menorca

maon-menorka

Juust

ES

Picón Bejes-Tresviso

pikon bexes-tresviso

Juust

ES

Queso Camerano

ქუესო კამერანო

Juust

ES

Queso Casín

კესო კასინ

Juust

ES

Queso de Flor de Guía / Queso de Media Flor de Guía / Queso de Guía

კესო დე ფლორ დე გია / კესო დე მედია ფლორ დე გია / კესო დე გია

Juust

ES

Queso de La Serena

keso de la serena,

Juust

ES

Queso de l’Alt Urgell y la Cerdanya

keso de alt urJei i la serdania

Juust

ES

Queso de Murcia

keso de mursia

Juust

ES

Queso de Murcia al vino

keso de mursia al vino

Juust

ES

Queso de Valdeón

keso de valdeon

Juust

ES

Queso Ibores

keso ibores

Juust

ES

Queso Los Beyos

ქუესო ლოს ბეიოს

Juust

ES

Queso Majorero

keso maxorero

Juust

ES

Queso Manchego

keso manCego

Juust

ES

Queso Nata de Cantabria

keso nata de kantabria

Juust

ES

Queso Palmero / Queso de la Palma

kueso palmero / kueso de la palma

Juust

ES

Queso Tetilla / Queixo Tetilla

ქუესო ტეტილა / ქუეიხო ტეტილა

Juust

ES

Queso Zamorano

keso samorano

Juust

ES

Quesucos de Liébana

kesukos de liebana

Juust

ES

Roncal

ronkal

Juust

ES

San Simón da Costa

san simon da kosta

Juust

ES

Torta del Casar

torta del kasar

Juust

ES

Miel de Galicia / Mel de Galicia

miel de galisia / mel de galisia

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

ES

Miel de Granada

miel de granada

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

ES

Miel de La Alcarria

miel de la alkaria

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

ES

Miel de Liébana

მიელ დე ლიებანა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

ES

Miel de Tenerife

მიელ დე ტენერიფე

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

ES

Aceite Campo de Calatrava

ასეიტე კამპო დე კალატრავა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite Campo de Montiel

ასეიტე კამპო დე მონტიელ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de La Alcarria

aseite de la alkaria

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de la Comunitat Valenciana

აცეიტე დე ლა კომუნიტატ ვალენსიანა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de Lucena

აცეიტე დე ლუჩენა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de la Rioja

aseite de la rioxa

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de Mallorca / Aceite mallorquín / Oli de Mallorca / Oli mallorquí

asiete de maliorka / asiete maliorkin / oli de maliorka / oli maliorki

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de Navarra

აცეიტე დე ნავარრა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de Terra Alta / Oli de Terra Alta

aseite de tera alta / oli de tera alta

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite del Baix Ebre-Montsià / Oli del Baix Ebre-Montsià

ასეიტე დელ ბაიშ ებრე-მონტსია / ოლი დელ ბაიშ ებრე-მონტსია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite del Bajo Aragón

aseite del baxo aragon

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite Monterrubio

aseite monterubio

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite Sierra del Moncayo

აცეიტე სიერა დელ მონკაიო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Antequera

antekera

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Baena

baena

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Estepa

ესტეპა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Gata-Hurdes

gata-urdes

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Les Garrigues

les gariges

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Mantequilla de l’Alt Urgell y la Cerdanya / Mantega de l’Alt Urgell i la Cerdanya

მანტექუილლა დე ელ ალტ ურგელ ი ლა ცერდანია / მანტექუილლა დე ელ ალტ ურგელ ი ლა ცერდანია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Mantequilla de Soria

mantekilia de soria

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Montes de Granada

montes de granada

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Montes de Toledo

montes de toledo

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Montoro-Adamuz

მონტორო — ადამუზ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Oli de l’Empordà / Aceite de L’Empordà

ოლი დე ლ'ემპორდა / აცეტე დე ლ'ემპორდა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Poniente de Granada

poniente de granada

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Priego de Córdoba

priego de kordoba

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra de Cádiz

siera de kadis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra de Cazorla

siera de kasorla

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra de Segura

siera de segura

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra Mágina

siera de maxina

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Siurana

siurana

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Ajo Morado de las Pedroñeras

axo morado de las pedronieras

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Aceituna Aloreña de Málaga

აცეიტუნა ალორენია დე მალაღა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Aceituna de Mallorca / Aceituna Mallorquina / Oliva de Mallorca / Oliva Mallorquina

აცეიტუნა დე მალიორკა / აცეიტუნა მალიორკინა / ოლივა დე მალიორკა / ოლივა მალიორკინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Alcachofa de Benicarló / Carxofa de Benicarló

"alkaCofa de benikarlo / karofa de

benikarlo"

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Alcachofa de Tudela

alkaCofa de tudela

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Almendra de Mallorca / Almendra Mallorquina / Ametlla de Mallorca / Ametlla Mallorquina

ალმენდრა დე მალიორკა / ალმენდრა მალიორკინა / ამეტილა დე მალიორკა / ამეტლია მალიორკინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Alubia de La Bañeza-León

ალუბია დე ლა ბანეზა-ლეონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Arroz de Valencia / Arròs de València

aros de valensia / aros de valensia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Arroz del Delta del Ebro / Arròs del Delta de l’Ebre

aros del delta del ebro / aros del delta del ebr

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Avellana de Reus

aveliana de reus

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Berenjena de Almagro

berenxena de almagro

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Calasparra

kalaspara

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Calçot de Valls

kalsot de vals

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Castaña de Galicia

კასტანია დე გალისია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Cebolla Fuentes de Ebro

ცებოლა ფუენტეს დე ებრო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Cereza del Jerte

seresa del xerte

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Cerezas de la Montaña de Alicante

seresas de la montania de alikante

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Chirimoya de la Costa tropical de Granada-Málaga

ჩირიმოია დე ლა კოსტა ტროპიკალ დე გრანადა-მალაღა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Cítricos Valencianos/ Cítrics Valencians

sitrikos valensianos/ sitriks valensians

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Clementinas de las Tierras del Ebro / Clementines de les Terres de l’Ebre

"klementinas de las tieras del ebro / klemantinde letede lebრე"

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Coliflor de Calahorra

koliflor de kalaora

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Espárrago de Huétor-Tájar

esparago de Huetor-Tajar

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Espárrago de Navarra

Eesparago de navara

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Faba Asturiana

faba asturiana

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Faba de Lourenzá

ფაბა დე ლოურენცა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Fesols de Santa Pau

ფესოლს დი სანტა პაუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Garbanzo de Escacena

გარბანცო დე ესკასენა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Garbanzo de Fuentesaúco

garbanso de fuentesauko

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Gofio Canario

გოფიო კანარიო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Granada Mollar de Elche / Granada de Elche

გრანად მოლიარ დე ელჩე /გრანადა დე ელჩე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Grelos de Galicia

გრელოს დე გალიცია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Judías de El Barco de Ávila

xudias de el barko de avila

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Kaki Ribera del Xúquer

kaki ribera del xuker

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Lenteja de La Armuña

lentexa de la armunia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Lenteja de Tierra de Campos

lentexa de tiera de kampos

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Manzana de Girona / Poma de Girona

manana de xirona / poma de xirona

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Manzana Reineta del Bierzo

mansana reineta del bierso

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Melocotón de Calanda

melokoton de kalanda

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Melón de la Mancha

მელონ დე ლა მანჩა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Melón de Torre Pacheco-Murcia

მელონ დე ტორე პაჩეკო მურსია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Mongeta del Ganxet

მუნჯეტა დეო განჩეტ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Nísperos Callosa d'En Sarriá

nisperos kaliosa den saria

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Papas Antiguas de Canarias

პაპას ანტიგუა დე კანარია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pasas de Málaga

პასას დე მალაღა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pataca de Galicia / Patata de Galicia

pataka de galisia / patata de galisia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Patatas de Prades / Patates de Prades

patatas de prades / patat de prad

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pemento de Mougán

პემენტო დე მოუღან

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pemento do Couto

პემენტო დო კოუტო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pera de Jumilla

pera de xumilia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pera de Lleida

პერა დე იეიდა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Peras de Rincón de Soto

peras de rinkon de soto

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pemento da Arnoia

პემენტო და არნოია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pemento de Herbón

პემენტო დე ერბონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pemento de Oímbra

პემენტო დე ოიმბრა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimiento Asado del Bierzo

pimiento asado del bierso

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimiento de Fresno-Benavente

პიმიენტო დე ფრესნო ბენავენტე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimiento de Gernika or Gernikako Piperra

პიმიენტო დე გერნიკა OR გერნიკაკო პიპერა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimiento Riojano

pimiento rioxano

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimientos del Piquillo de Lodosa

pimientos del pikilio de lodosa

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Plátano de Canarias

პლატანო დე კანარიას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Tomate La Cañada

ტომატე ლა კანიადა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Uva de mesa embolsada ”Vinalopó”

uva de mesa embolsadavinalopo

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Caballa de Andalucia

kabaia de andalusia

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Mejillón de Galicia / Mexillón de Galicia

mexilion dealisia / meქსilion dealisia

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Melva de Andalucia

melva de andalusia

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Mojama de Barbate

მოხამა დე ბარბატე

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Mojama de Isla Cristina

მოხამა დე ისლა კრისტინა

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Alfajor de Medina Sidonia

alfaxor de medina sidonia

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Ensaimada de Mallorca / Ensaimada mallorquina

ensaimada de maliorka / ensaimada maliorkina

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Jijona

xixona

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Mantecadas de Astorga

mantekadas de astorga

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Mantecados de Estepa

მანტეკადოს დე ესტეპა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Mazapán de Toledo

masapan de toledo

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Pa de Pagès Català

პა დე პაჯეს კატალა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Pan de Alfacar

პან დე ალფაკარ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Pan de Cea

pan de sea

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Pan de Cruz de Ciudad Real

პან დე კრუზ დე კიუდად რეალ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Polvorones de Estepa

პოლვორონეს დე ესტეპა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Sobao Pasiego

სობაო პასიეგო

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Tarta de Santiago

ტარტა დე სანტიაგო

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Turrón de Agramunt / Torró d'Agramunt

turron de agramunt / torro dagramunt

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Turrón de Alicante

turon de alikante

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Cochinilla de Canarias

კოჩინილა დე კანარიას

Košenill (loomne tooraine)

ES

Azafrán de la Mancha

asafran de la manCa

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Chufa de Valencia

Cufa de valensia

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Pimentón de la Vera

pimenton de la vera

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Pimentón de Murcia

pimenton de mursia P

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Sidra de Asturias / Sidra d'Asturies

sidra de asturias / sidra dasturiეს

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Vinagre de Jerez

ბინაგრე დე ხერეს

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Vinagre de Montilla-Moriles

ვინაგრე დე მონტილია-მორილეს

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Vinagre del Condado de Huelva

ბინაგრე დელ კონტანდო დე უელვა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Agneau de l'Aveyron

anio de laveiRon

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau de lait des Pyrénées

ანუიო დე ლე დე პიერენი

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau de Lozère

anio de lozeR

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau de Pauillac

anio de poiak

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau de Sisteron

anio de sisteRon

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Bourbonnais

anio diu buRbone

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Limousin

anio diu limuzen

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Périgord

ანიო დიუ პერიგორ

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Poitou-Charentes

anio diu puatu-SaRant

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Quercy

anio diu keRsi

Värske liha (ja rups)

FR

Barèges-Gavarnie

bareJ-gavarni

Värske liha (ja rups)

FR

Bœuf de Charolles

ბეფ დე შაროლ

Värske liha (ja rups)

FR

Bœuf charolais du Bourbonnais

bef SaRole diu buRbone

Värske liha (ja rups)

FR

Boeuf de Bazas

bef de bazas

Värske liha (ja rups)

FR

Bœuf de Chalosse

bef de Salos

Värske liha (ja rups)

FR

Boeuf de Vendée

ბეფ დე ვანდე

Värske liha (ja rups)

FR

Bœuf du Maine

bef diu men

Värske liha (ja rups)

FR

Dinde de Bresse

dind de bRes

Värske liha (ja rups)

FR

Fin Gras / Fin Gras du Mézenc

ფინ გრა / ფინ გრა დუ მეზენ

Värske liha (ja rups)

FR

Génisse Fleur d’Aubrac

ჟენის ფლოღ დო ბღაკ

Värske liha (ja rups)

FR

Maine – Anjou

მენ ანჟუ

Värske liha (ja rups)

FR

Oie d'Anjou

უა დანჟუ

Värske liha (ja rups)

FR

Pintade de l'Ardèche

პინტადე დე ლ'არდეშ

Värske liha (ja rups)

FR

Pintadeau de la Drôme

პინტადე დე ლა დრომე

Värske liha (ja rups)

FR

Porc d'Auvergne

პორ დოვერნ

Värske liha (ja rups)

FR

Porc de Franche-Comté

პორ დე ფრანშ-კონტე

Värske liha (ja rups)

FR

Porc de la Sarthe

poR de la sart

Värske liha (ja rups)

FR

Porc de Normandie

poR de noRmandi

Värske liha (ja rups)

FR

Porc de Vendée

poR de vande

Värske liha (ja rups)

FR

Porc du Limousin

poR diu limuzen

Värske liha (ja rups)

FR

Porc du Sud-Ouest

პორ დუ სუდ ოუესტ

Värske liha (ja rups)

FR

Poulet de l'Ardèche / Chapon de l'Ardèche

პულეტ დე ლარდეშ / შაპუნ დუ ლ'არდეშ

Värske liha (ja rups)

FR

Poulet des Cévennes / Chapon des Cévennes

პულეტ დე სევენ / შაპუნ დე სევენ

Värske liha (ja rups)

FR

Prés-salés de la baie de Somme

პრე სალეს დე ლა ბეიე დე სომე

Värske liha (ja rups)

FR

Prés-salés du Mont-Saint-Michel

პრე სალე დე მონ სან მიშელ

Värske liha (ja rups)

FR / ES

Rosée des Pyrénées Catalanes

როზე დე პიერენე კატალანე

Värske liha (ja rups)

FR

Taureau de Camargue

toRo de kamaRg

Värske liha (ja rups)

FR / ES

Ternera de los Pirineos Catalanes / Vedella dels Pirineus Catalans / Vedell des Pyrénées Catalanes

ტერნერა დე ლოს პირინეოს კატალანეს / ვედელა დელს პირინეუს კატალანს / ვედელ დეს პირინეეს კატალანეს

Värske liha (ja rups)

FR

Veau d'Aveyron et du Ségala

vo de laveiRon e diu segala

Värske liha (ja rups)

FR

Veau du Limousin

vo diu limuzen

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles d'Alsace

volai dalzas

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles d'Ancenis

volai danseni

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles d'Auvergne

volai doveRn

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Bourgogne

volai de burgon

Värske liha (ja rups)

FR

Volaille de Bresse / Poulet de Bresse / Poularde de Bresse / Chapon de Bresse

volai de bRes, pule de bRes / pulaRd de bRes / Sapon de bRes

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Bretagne

volai de bRetan

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Challans

volai de Salan

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Cholet

volai de Sole

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Gascogne

volai de gaskon

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Houdan

volai de udan

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Janzé

volai de Janze

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de la Champagne

volai de la Sampan

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de la Drôme

volai de la dRom

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de l'Ain

volai de len

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Licques

volai de lik

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de l'Orléanais

volai de loRleane

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Loué

volai de lue

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Normandie

volai de noRmandi

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Vendée

volai de vande

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles des Landes

volai de land

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Béarn

volai diu beaRn

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Berry

volai diu beRi

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Charolais

volai diu SaRole

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Forez

volai diu fore

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Gatinais

volai diu gatine

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Gers

volai diu JeR

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Languedoc

volai diu langedok

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Lauragais

volai diu loRage

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Maine

volai diu men

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du plateau de Langres

volai diu plato de langR

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Val de Sèvres

volai diu val de sevR

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Velay

volai diu vele

Värske liha (ja rups)

FR

Boudin blanc de Rethel

buden blan de Retel

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Canard à foie gras du Sud-Ouest (Chalosse, Gascogne, Gers, Landes, Périgord, Quercy)

kanaR a fua gRa diu siud uest (Salos, gaskon, JeR, land, peRigoR, keRsi)

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Coppa de Corse / Coppa de Corse – Coppa di Corsica

კოპა დე კორს/კოპა დე კორს-კოპა დე კორსიკა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon d'Auvergne

ჟამბონ დ'უვერნე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon de Bayonne

Jambon de baion

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon de l'Ardèche

ჟამბონ დე ლარდეშ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon de Lacaune

ჟამბონ დე ლაკუნე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon de Vendée

ჟანბონ დე ვანდე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon sec de Corse / Jambon sec de Corse – Prisuttu

ჟამბონ სეკ დე კორს/ჟამბონ სეკ დე კორს — პრიზუტუ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon sec des Ardennes / Noix de Jambon sec des Ardennes

ჯამბონ სეკ დე არდენ / ნუა დე ჯამბონ სეც დეს არდენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Lonzo de Corse / Lonzo de Corse – Lonzu

ლონზო დე კოღსე / ლონზო დე კოღსე-ლონზუ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Pâté de Campagne Breton

პატე დე კამპან ბრეტონ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Rillettes de Tours

რილეტე დე ტურ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Saucisse de Montbéliard

სუსის დე მუნბელიარ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Saucisse de Morteau or Jésus de Morteau

სოსის დე მოღტუ ან ჟესუს დე მოღტუ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Saucisson de l'Ardèche

სოსისონ დე ლარდეშ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Saucisson de Lacaune / Saucisse de Lacaune

სოსისონ დე ლაკუნ / სოსის დე ლაკუნ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Saucisson sec d'Auvergne / Saucisse sèche d'Auvergne

სუცისონ სეკ დ უვერნე / სუცისე სეშ დუვერნე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Abondance

abondans

Juust

FR

Banon

banon

Juust

FR

Beaufort

bofor

Juust

FR

Bleu d'Auvergne

ble d'overn

Juust

FR

Bleu de Gex Haut-Jura / Bleu de Septmoncel

ბლე დე ჯექს ო-ჯიურა / ბლე დე სემონსელ

Juust

FR

Bleu des Causses

ble dez koses

Juust

FR

Bleu du Vercors-Sassenage

ble du verkor-sasenaJ

Juust

FR

Brie de Meaux

bri de mo

Juust

FR

Brie de Melun

bri de melan

Juust

FR

Brocciu Corse/ Brocciu

broksiu koRs/ broksiu

Juust

FR

Camembert de Normandie

kamamber de normandi

Juust

FR

Cantal / fourme de Cantal / Cantalet

კანტალ / ფურმ დე კანტალ / კანტალეტ

Juust

FR

Chabichou du Poitou

SabiSu de puatu

Juust

FR

Chaource

Saurs

Juust

FR

Charolais

შაროლე

Juust

FR

Chevrotin

Sevroten

Juust

FR

Comté

komte

Juust

FR

Crottin de Chavignol/ Chavignol

kroten de Savinioli/ Savinioli

Juust

FR

Emmental de Savoie

emantal de savua

Juust

FR

Emmental français est-central

emantal fRanse est-santRal

Juust

FR

Époisses

epuase

Juust

FR

Fourme d'Ambert

furm d'amber

Juust

FR

Fourme de Montbrison

ფოღმე დე მონბღიზონ

Juust

FR

Gruyère

გღუერ

Juust

FR

Laguiole

lagiol

Juust

FR

Langres

langre

Juust

FR

Livarot

livaro

Juust

FR

Maroilles / Marolles

aroile / marole

Juust

FR

Mâconnais

მაკონე

Juust

FR

Mont d'or / Vacherin du Haut-Doubs

მონ დ'ორ / ვაშერენ დუ ოტ დუბს

Juust

FR

Morbier

morbie

Juust

FR

Munster / Munster-Géromé

მუნსტერ / მუნსტერ-ჯერომე

Juust

FR

Neufchâtel

nefSatel

Juust

FR

Ossau-Iraty

oso-irati

Juust

FR

Pélardon

pelardon

Juust

FR

Picodon

pikodon

Juust

FR

Pont-l'Évêque

pon-l'evek

Juust

FR

Pouligny-Saint-Pierre

pulini-sen-pier

Juust

FR

Reblochon / reblochon de Savoie

rebloSon / rebloSon de savua

Juust

FR

Rigotte de Condrieu

რიგოტე დე კონტრიუ

Juust

FR

Soumaintrain

სუმანტრაინ

Juust

FR

Rocamadour

rokamadur

Juust

FR

Roquefort

rokfor

Juust

FR

Saint-Marcellin

სან მარსელინ

Juust

FR

Saint-Nectaire

sen-nekter

Juust

FR

Sainte-Maure de Touraine

sent-mor de turen

Juust

FR

Salers

saler

Juust

FR

Selles-sur-Cher

sel-siur-Ser

Juust

FR

Tome des Bauges

tom de boJ

Juust

FR

Tomme de Savoie

tom de savua

Juust

FR

Tomme des Pyrénées

tom de piRene

Juust

FR

Valençay

valansei

Juust

FR

Crème d'Isigny

kRem disini

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Crème de Bresse

კღემე დე ბღესე

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Crème fraîche fluide d'Alsace

kRem fReS fluid dalzas

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Miel d'Alsace

miel dalzas

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Miel de Corse / Mele di Corsica

miel de koRs / mele di koRsika

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Miel de Provence

miel de pRovans

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Miel de sapin des Vosges

miel de sapen de vosJ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Miel des Cévennes

მიელ დე სევენე

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Œufs de Loué

e de lue

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

FR

Beurre Charentes-Poitou / Beurre des Charentes / Beurre des Deux-Sèvres

ბერ შარანტ-პუატუ / ბერ დე შარანტ / ბერ დე დე-სევღე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Beurre d'Isigny

beR disini

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Beurre de Bresse

ბოღე დე ბღესე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive d'Aix-en-Provence

uil doliv deqs-an-provans

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Corse / Huile d'olive de Corse-Oliu di Corsica

uil doliv de koRs / uil doliv de koRs-oliu di korsika

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Haute-Provence

uil doliv de ot-provans

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de la Vallée des Baux-de-Provence

uil doliv de la vale de bo-de-pRovans

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Nice

uil doliv de nis

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Nîmes

uil doliv de nim

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Nyons

uil doliv de nion

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Abricots rouges du Roussillon

აბრიკოტ რუჟ დუ რუსილლონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Ail blanc de Lomagne

ai blan de loman

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Ail de la Drôme

ai de la dRom

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Ail fumé d'Arleux

აი ფუმე დ'აღლუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Ail rose de Lautrec

ai Roz de lotRek

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Artichaut du Roussillon

არტიშუ დუ რუსილიონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Asperge des sables des Landes

asperJ de sabl de land

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Asperges du Blayais

ასპერჟუ დუ ბლაიე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Béa du Roussillon

ბეა დიუ რუსიონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Chasselas de Moissac

Sasela de muasak

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Châtaigne d’Ardèche

შატენე დ'არდეშ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Citron de Menton

სიტრონ დე მენტონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Clémentine de Corse

klementin de koRs

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Coco de Paimpol

koko de pempol

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Echalote d'Anjou

ეშალოტ დ'ანჟუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Farine de blé noir de Bretagne / Farine de blé noir de Bretagne — Gwinizh du Breizh

ფარინ დე ბლე ნუარ დე ბრეტან / ფარინ დე ბლე ნუარ დე ბრეტან -გვინიზ დუ ბღეიზ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Farine de châtaigne corse / Farina castagnina corsa

ფარინ დე შატენ კორს / ფარინა კასტანინა კორსა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Farine de Petit Épeautre de Haute Provence

ფარინ დე პეტიტ ეპუტრე დე ოტ პღოვანს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Figue de Solliès

ფიგ დე სოლიეს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Fraise du Périgord

fRez diu peRigoR

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Fraises de Nîmes

ფრეს დე ნიმ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Haricot tarbais

ariko taRbe

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Kiwi de l'Adour

kivi de ladur

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Lentille verte du Puy

lanti vert diu pvi

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Lentilles vertes du Berry

lantii veRt diu beRi

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Lingot du Nord

lingo diu nor

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Mâche nantaise

maS nantez

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Melon de Guadeloupe

მელონ დე გვადელუპ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Melon du Haut-Poitou

melon diu o-puatu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Melon du Quercy

melon diu keRsi

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Mirabelles de Lorraine

miRabel de loRen

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Mogette de Vendée

მოჟეტ დე ვანდე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Muscat du Ventoux

muskat diu vantu

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Noisette de Cervione — Nuciola di Cervioni

ნუაზეტ დე სეღვიონ — ნუსიოლა დი სეღვიონი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Noix de Grenoble

nua de gRenobl

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Noix du Périgord

nua diu perigor

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Oignon de Roscoff

ონიონ დე როსკოფ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Oignon doux des Cévennes

onion du de seven

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olive de Nice

ოლივ დე ნის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olive de Nîmes

ოლივ დე ნიმ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence

oliv kase de la vale de bo de pRovans

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olives noires de la Vallée des Baux de Provence

oliv nuaR de la vale de bo de pRovans

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olives noires de Nyons

oliv nuaR de nion

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Petit Épeautre de Haute Provence

peti epotde ot povns

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Poireaux de Créances

puaRo de kReans

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pomelo de Corse

პომელო დე კოღს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pomme de terre de l'Île de Ré

pom de teR de li de Re

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pomme du Limousin

pom diu limuzen

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pommes de terre de Merville

pom de teR de meRvil

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pommes des Alpes de Haute Durance

პომე დეს ალპე დე ოტ დურანს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pommes et poires de Savoie

pome e puaR de savua

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pruneaux d'Agen / Pruneaux d'Agen mi-cuits

pRiuno daJen / pRiuno daJen mi-kui

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Riz de Camargue

Ri de kamaRg

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Anchois de Collioure

anSua de koliuR

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FR

Coquille Saint-Jacques des Côtes d'Armor

koki sen-Jak de kot daRmoR

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FR

Huîtres Marennes Oléron

uitr maren oleron

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FR

Moules de Bouchot de la Baie du Mont-Saint-Michel

მულ დე ბუშო დე ლა ბე დიუ მონ-სენ-მიშელ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FR

Bergamote(s) de Nancy

bergamot de nansi

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

FR

Brioche vendéenne

brioS vandeen

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

FR

Gâche Vendéenne

გაშ ვონდეენ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

FR

Moutarde de Bourgogne

მუტარდ დე ბურგონ

Sinepipasta

FR

Pâtes d'Alsace

pat dalzas

Pastatooted

FR

Raviole du Dauphiné

რავიოლ დუ დოფინე

Pastatooted

FR

Foin de Crau

fuen de kRo

Hein

FR

Huile essentielle de lavande de Haute-Provence / Essence de lavande de Haute-Provence

uil esansiel de lavand de ot-pRovans / esans de lavand de ot-pRovans

Eeterlikud õlid

FR

Cidre de Bretagne / Cidre Breton

sidR de bretane / sidRe beton

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Cidre de Normandie / Cidre Normand

sidRe de noRmandie / sidRe noRmand

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Cornouaille

kornuai

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Domfront

domfron

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Pays d'Auge / Pays d'Auge-Cambremer

pei d'oJ / pei d'oJ-kambremer

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Piment d'Espelette / Piment d'Espelette – Ezpeletako Biperra

"pimn despelette / pimn despelette — ezpeletako

bipera"

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Sel de Guérande / Fleur de sel de Guérande

სელ დე გერანდ / ფლერ დე სელ დე გერანდ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Sel de Salies-de-Béarn

სელ დე სალიე დე ბეარნ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

HR

Zagorski puran

ზაგორსკი პურან

Värske liha (ja rups)

HR

Baranjski kulen

ბარანსკი კულენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HR

Dalmatinski pršut

დალმატინსკი პრშუტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HR

Drniški pršut

დრნისკი პრშუტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HR / SI

Istarski pršut / Istrski pršut

ისტარსკი პრშუტ / ისტრსკი პრშუტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HR

Krčki pršut

კრჩკი პრშუტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HR

Ekstra djevičansko maslinovo ulje Cres

ექსტრა დიევიჩანსკო მასლინოვო ულიე კრეს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

HR

Krčko maslinovo ulje

კრშკო მასლინოვო ულიე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

HR

Lički krumpir

ლიჩკი კრუმპირ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HR

Neretvanska mandarina

ნერეტვანსკა მანდარინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HR

Ogulinski kiseli kupus / Ogulinsko kiselo zelje

ოგულინსკი კისელი კუპუს / ოგულინსკო კისელო ზელიე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HR

Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak

პოლიჩკი სოპარნიკ / პოლიჩკი ზალიანიკ / პოლიჩკი ულიენიაკ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Abbacchio Romano

abbakio romano

Värske liha (ja rups)

IT

Agnello del Centro Italia

ანიელო დელ ცენტრო იტალია

Värske liha (ja rups)

IT

Agnello di Sardegna

aniello di sardenia

Värske liha (ja rups)

IT

Cinta Senese

ჩინტა სენეზე

Värske liha (ja rups)

IT

Vitellone bianco dell'Appennino Centrale

vitellone bianco dellappenino Centrale

Värske liha (ja rups)

IT

Bresaola della Valtellina

brezaola della valtellina

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Capocollo di Calabria

kapokollo di kalabria

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Ciauscolo

ჩიაუსკოლო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Coppa di Parma

კოპა დი პარმა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Coppa Piacentina

koppa piaCentina

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Cotechino Modena

kotekino modena

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Crudo di Cuneo

კრუდო დი კუნეო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Culatello di Zibello

kulatello di Zibello

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Finocchiona

ფინოკიონა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Lardo di Colonnata

lardo di kolonnata

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Mortadella Bologna

mortadella bolonia

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Mortadella di Prato

მორტადელა დი პრატო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Pancetta di Calabria

panCetta di kalabria

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Pancetta Piacentina

panCetta piaCentina

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Porchetta di Ariccia

პორკეტა დი არიჩა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto Amatriciano

პროშუტო ამატრიჩანო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Carpegna

proSuto di karpenia

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Modena

proSuto di modena

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Norcia

proSuto di norCia

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Parma

proSuto di parma

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di San Daniele

proSuto di san daniele

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Sauris

პროშუტო დი საურის

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto Toscano

proSuto toskano

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto Veneto Berico-Euganeo

proSuto veneto beriko-auganeo

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salama da sugo

სალიამა და სუგო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Brianza

salame brianca

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Cremona

salame kremona

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame di Varzi

salame di varZi

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame d'oca di Mortara

salame doka mortara

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Felino

სალიამე ფელინო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Piacentino

salame piaCentino

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Piemonte

სალიამი პიემონტე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame S. Angelo

salame s. anjelo

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salamini italiani alla cacciatora

salamini italiani alla kaCCatora

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salsiccia di Calabria

salsiCa di kalabria

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Soprèssa Vicentina

sopressa viCentina

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Soppressata di Calabria

sopressata di kalabria

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Speck Alto Adige / Südtiroler Markenspeck/ Südtiroler Speck

Spekalto adije / zudtiroler markenSpek / zudtiroler Spek

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Valle d'Aosta Jambon de Bosses

valle daosta Jambon de bosses

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Valle d'Aosta Lard d'Arnad / Vallée d’Aoste Lard d’Arnad

valle daosta lard darnad/vallee daosta lard darnad

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Zampone Modena

Zampone modena

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Asiago

aziago

Juust

IT

Bitto

bitto

Juust

IT

Bra

bra

Juust

IT

Caciocavallo Silano

kaCokavallo silano

Juust

IT

Canestrato di Moliterno

კანესტრატო დი მოლიტერნო

Juust

IT

Canestrato Pugliese

kanestrato pulieze

Juust

IT

Casatella Trevigiana

kazatella trevijana

Juust

IT

Casciotta d'Urbino

kaSotta durbino

Juust

IT

Castelmagno

kastelmanio

Juust

IT

Fiore Sardo

fiore sardo

Juust

IT

Fontina

fontina

Juust

IT

Formaggella del Luinese

ფორმაჯელა დელ ლუინეზე

Juust

IT

Formaggio di Fossa di Sogliano

ფორმაჯიო დი ფოსა დი სოლიანო

Juust

IT

Formai de Mut dell'Alta Valle Brembana

formai de mut dellalta valle brembana

Juust

IT

Gorgonzola

gorgonZola

Juust

IT

Grana Padano

grana padano

Juust

IT

Montasio

montasio

Juust

IT

Monte Veronese

monte veroneze

Juust

IT

Mozzarella di Bufala Campana

moccarella di bufala kampana

Juust

IT

Murazzano

muraccano

Juust

IT

Nostrano Valtrompia

ნოსტრანო ვალტრომპია

Juust

IT

Parmigiano Reggiano

parmijano rejano

Juust

IT

Pecorino Crotonese

პეკორინო კროტონეზე

Juust

IT

Pecorino delle Balze Volterrane

პეკორინო დელე ბალცე ვოლტერანე

Juust

IT

Pecorino di Filiano

pekorino di filiano

Juust

IT

Pecorino di Picinisco

პეკორინო დი პიჩინისკო

Juust

IT

Pecorino Romano

pekorino romano

Juust

IT

Pecorino Sardo

pecorino sardo

Juust

IT

Pecorino Siciliano

pecorino siCiliano

Juust

IT

Pecorino Toscano

pecorino toskano

Juust

IT

Piacentinu Ennese

პიაჩენტინუ ენეზე

Juust

IT

Piave

პიავე

Juust

IT

Provolone del Monaco

პროვოლონე დელ მონაკო

Juust

IT

Provolone Valpadana

provolone valpadana

Juust

IT

Puzzone di Moena / Spretz Tzaorì

პუცონე დი მოენა/სპრეც ცაორი

Juust

IT

Quartirolo Lombardo

kuartirolo lombardo

Juust

IT

Ragusano

ragusano

Juust

IT

Raschera

raskera

Juust

IT

Robiola di Roccaverano

robiola di rokkaverano

Juust

IT

Salva Cremasco

სალვა კრემასკო

Juust

IT

Silter

სილტერ

Juust

IT

Spressa delle Giudicarie

spressa delle judikarie

Juust

IT

Squacquerone di Romagna

სკვაკვერონე დი რომანია

Juust

IT

Stelvio / Stilfser

Stelvio / stilfser

Juust

IT

Strachitunt

სტრაკიტუნტ

Juust

IT

Taleggio

talejo

Juust

IT

Toma Piemontese

toma piemonteze

Juust

IT

Valle d'Aosta Fromadzo

valle daosta fromadZo

Juust

IT

Valtellina Casera

valtellina kazera

Juust

IT

Vastedda della valle del Belìce

ვასტედა დელა ვალე დელ ბელიჩე

Juust

IT

Miele della Lunigiana

miele della lunijana

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

IT

Miele delle Dolomiti Bellunesi

მიელე დელე დოლომიტი ბელუნეზი

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

IT

Miele Varesino

მიელე ვარესინო

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

IT

Ricotta di Bufala Campana

რიკოტა დი ბუფალა კამპანა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

IT

Ricotta Romana

rikotta romana

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

IT

Alto Crotonese

alto krotoneze

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Aprutino Pescarese

aprutino peskareze

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Brisighella

brizigella

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Bruzio

brucio

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Canino

kanino

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Cartoceto

kartoCeto

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Chianti Classico

kianti klassiko

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Cilento

Cilento

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Collina di Brindisi

kollina di brindizi

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Colline di Romagna

kolline di Romania

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Colline Pontine

კოლინე პონტინე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Colline Salernitane

kolline salernitane

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Colline Teatine

kolline teatine

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Dauno

dauno

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Garda

garda

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Irpinia – Colline dell’Ufita

ირპინია-კოლინე დელ'უფიტა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Laghi Lombardi

lagi lombardi

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Lametia

ლამეტია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Lucca

ლუკკა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Molise

მოლისე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Monte Etna

მონტე ეტნა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Monti Iblei

მონტი იბლეი

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Penisola Sorrentina

პენისოლა სორენტინა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Pretuziano delle Colline Teramane

pretuciano delle kolline teramane

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Riviera Ligure

riviera ligure

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Sabina

sabina

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Sardegna

sardenia

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Seggiano

სეჯანო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Sicilia

სიცილია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Tergeste

terjeste

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terra di Bari

terra di bari

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terra d'Otranto

terra dotranto

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terre Aurunche

ტერე აურუნკე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terre di Siena

terre di siena

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terre Tarentine

terre tarentine

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Toscano

toskano

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Tuscia

tuSia

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Umbria

umbria

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Val di Mazara

val di maZara

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Valdemone

valdemone

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Valle del Belice

valle del beliCe

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Valli Trapanesi

valli trapanezi

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Veneto Valpolicella, Veneto Euganei e Berici, Veneto del Grappa

veneto valpoliCella, veneto euganei e beriCi, veneto del grappa

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Vulture

ვულტურე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Aglio Bianco Polesano

აგლიო ბიანკო პოლეზანო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Aglio di Voghiera

ალიო დი ვოგიერა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Amarene Brusche di Modena

ამარენე ბრუსკე დი მოდენა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Arancia del Gargano

aranCa del gargano

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Arancia di Ribera

არანჩა დი რიბერა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Arancia Rossa di Sicilia

aranCa rossa di siCilia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago Bianco di Bassano

asparago bianko di bassano

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago bianco di Cimadolmo

asparago bianko di Cimadolmo

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago di Badoere

ასპარაგო დი ბადოერე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago di Cantello

ასპარაგო დი კანტელო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago verde di Altedo

asparago verde di altedo

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Basilico Genovese

baziliko jenoveze

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Brovada

ბროვადა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Cappero di Pantelleria

kappero di pentelleria

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carciofo Brindisino

კარჩოფო ბრინდიზინო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carciofo di Paestum

karCofo di paestum

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carciofo Romanesco del Lazio

karCofo romanesko del lacio

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carciofo Spinoso di Sardegna

კარჩოფო სპინოზო დი სარდენია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carota dell'Altopiano del Fucino

karota dellaltopiano fuCino

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carota Novella di Ispica

კაროტა ნოველა დი ისპიკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna Cuneo

kastania kuneo

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna del Monte Amiata

kastania del monte amiata

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna di Montella

kastania di montella

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna di Vallerano

kastania di vallerano

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Ciliegia dell'Etna

ჩილიეჯა დელ ეტნა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Ciliegia di Marostica

Cilieja di marostika

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Ciliegia di Vignola

ჩილიეჯია დი ვინიოლა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Cipolla bianca di Margherita

ჩიპოლა ბიანკა დი მარგერიტა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Cipolla Rossa di Tropea Calabria

Cipolla rossa di tropea kalabria

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Cipollotto Nocerino

CipolottonoCerino

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Clementine del Golfo di Taranto

klementine del golfo di taranto

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Clementine di Calabria

klementine di kalabria

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagioli Bianchi di Rotonda

ფაჯოლი ბიანკი დი როტონდა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo Cannellino di Atina

ფაჯოლო კანელინო დი ატინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo Cuneo

ფაჯოლო კუნეო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo di Lamon della Vallata Bellunese

fajolo di lamon della vallata beluneze

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo di Sarconi

fajolo di sarkoni

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo di Sorana

fajolo di sorana

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Farina di castagne della Lunigiana

ფარინა დი კასტანე დელა ლუნიჯიანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Farina di Neccio della Garfagnana

farina di neCo della garfaniana

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Farro della Garfagnana

farro della garfaniana

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fichi di Cosenza

ფიკი დი კოზენცა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Farro di Monteleone di Spoleto

ფარო დი მონტელეონე დი სპოლეტო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fico Bianco del Cilento

fiko bianko del Cilento

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Ficodindia dell'Etna

fikodindia delletna

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Ficodindia di San Cono

ფიკოდინდია დი სანკონო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fungo di Borgotaro

fungo di borgotaro

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Insalata di Lusia

ინსალატა დი ლუსია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Kiwi Latina

kivi latina

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

La Bella della Daunia

la bella della daunia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Lenticchia di Castelluccio di Norcia

lentikia di kasteluCCio di norCia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone Costa d'Amalfi

limone kosta damalfi

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone di Rocca Imperiale

ლიმონე დი როკა იმპერიალე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone di Siracusa

ლიმონე დი სირაკუზა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone di Sorrento

limone di sorrento

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone Femminello del Gargano

limone femminello del gargano

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone Interdonato Messina

ლიმონე ინტერდონატო მესსინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone del Mugello

marrone del mujello

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone della Valle di Susa

მარონე დელა ვალე დი სუზა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di Caprese Michelangelo

მარონე დი კაპრეზე მიკელანჯელო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di Castel del Rio

marrone di kastel del rio

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di Combai

მარონე დი კომბაი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di Roccadaspide

marrone di rokkadaspide

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di San Zeno

marrone di san Zeno

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marroni del Monfenera

მორნი დელ მონფენერა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Mela Alto Adige / Südtiroler Apfel

noCiola del piemonte / noCiola piemonte

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Mela di Valtellina

მელა დი ვალტელინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Mela Rossa Cuneo

მელა როსა კუნეო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Mela Val di Non

mela val di non

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Melanzana Rossa di Rotonda

მელანძანა როსა დი როტონდა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Melannurca Campana

melanurka kampana

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Melone Mantovano

მელონე მანტოვანო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Nocciola del Piemonte / Nocciola Piemonte

noCiola del piemonte / noCiola piemonte

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Nocciola di Giffoni

noCiola di jiffoni

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Nocciola Romana

ნოჩიოლა რომანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Nocellara del Belice

noCellara del beliCe

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Oliva Ascolana del Piceno

olive askolana del piCeno

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Patata del Fucino

პატატა დელ ფუჩინო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Patata dell'Alto Viterbese

პატატა დელ ალტო ვიტერბეზე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Patata della Sila

პატატა დელა სილა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Patata di Bologna

პატატა დი ბოლონია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Patata novella di Galatina

პატატა ნოველა დი გალატინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Patata Rossa di Colfiorito

პატატა როსა დი კოლფიორიტო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Peperone di Pontecorvo

პეპერონე დი პონტეკორვო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Peperone di Senise

peperone di senize

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pera dell'Emilia Romagna

pera dellemilia romania

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pera mantovana

pera mantovana

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pesca di Leonforte

პესკა დი ლეონფორტე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pesca di Verona

პესკა დი ვერონა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pesca e nettarina di Romagna

peska e nettarina di romania

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pescabivona

პესკაბივონა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pistacchio Verde di Bronte

პისტაკიო ვერდე დი ბრონტე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pomodorino del Piennolo del Vesuvio

პომოდორინო დელ პიენოლო დელ ვეზუვიო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pomodoro di Pachino

pomodoro di pakino

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pomodoro S. Marzano dell’Agro Sarnese-Nocerino

pomodoro s. marcano dellagro sarneze-noCerino

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio di Chioggia

radikkio di kioja

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio di Verona

radikkio di verona

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio Rosso di Treviso

radikkio rosso di trevizo

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio Variegato di Castelfranco

radikkio variegato di kastelfranko

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Riso del Delta del Po

რისო დელ დელტა დელ პო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Riso di Baraggia Biellese e Vercellese

rizo di barajjia bielleze e verCelleze

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Riso Nano Vialone Veronese

rizo nano vialone veroneze

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Scalogno di Romagna

skalonio di romania

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Sedano Bianco di Sperlonga

სედანო ბიანკო დი სპერლონგა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Susina di Dro

სუზინა დი დრო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Uva da tavola di Canicattì

uva da tavola di kanikatti

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Uva da tavola di Mazzarrone

uva da tavola di macarone

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Uva di Puglia

უვა დი პულია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Acciughe Sotto Sale del Mar Ligure

aCuge sotto sale del mar ligure

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Cozza di Scardovari

კოცა დი სკარდოვარი

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Salmerino del Trentino

სალმერინო დელ ტრენტინო

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Tinca Gobba Dorata del Pianalto di Poirino

tinka gobba dorata del pianalto di poirino

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Trote del Trentino

ტროტე დელ ტრენტინო

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Cantuccini Toscani / Cantucci Toscani

კანტუჩინი ტოსკანი / კანტუჩი ტოსკანი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Coppia Ferrarese

koppia ferrareze

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Focaccia di Recco col formaggio

ფოკაჩა დი რეკო კოლ ფორმაჯო

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pagnotta del Dittaino

paniotta del dittano

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pampapato di Ferrara / Pampepato di Ferrara

პამპაპატო დი ფერარა / პამპეპატო დი ფერარა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pane casareccio di Genzano

pane kazareCCio di jencano

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pane di Altamura

pane di altamura

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pane di Matera

pane di matera

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pane Toscano

პანე ტოსკანო

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Panforte di Siena

პანფორტე დი სიენა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Piadina Romagnola / Piada Romagnola

პიადინა რომანიოლა / პიადა რომანიოლა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Ricciarelli di Siena

რიჩიარელი დი სიენა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Torrone di Bagnara

ტორონე დი ბანიარა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Cappellacci di zucca ferraresi

კაპელაჩი დი ზუკა ფერარეზი

Pastatooted

IT

Culurgionis d’Ogliastra

კულურჯონის დ'ოლიასტრა

Pastatooted

IT

Maccheroncini di Campofilone

მაკერონჩინი დი კამპოფილონე

Pastatooted

IT

Pasta di Gragnano

პასტა დი გრანიანო

Pastatooted

IT

Pizzoccheri della Valtellina

პიცოკერი დელა ვალტელინა

Pastatooted

IT

Bergamotto di Reggio Calabria – Olio essenziale

bergamotto di rejio kalabria — olio esenciale

Eeterlikud õlid

IT

Aceto Balsamico di Modena

aCeto balzamiko di modena

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Aceto balsamico tradizionale di Modena

aCeto balzamiko tradicionale di modena

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia

aCeto balzamiko tradicionale di rejo emilia

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Liquirizia di Calabria

ლიკუირიცია დი კალაბრია

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Sale Marino di Trapani

სალე მარინო დი ტრაპანი

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Zafferano dell'Aquila

Zafferano dellakuila

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Zafferano di San Gimignano

Zafferano di san jiminiano

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Zafferano di Sardegna

Zaferano di sardenia

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

CY

Παφίτικο Λουκάνικο

Transkriptsioon ladina tähestikus: Pafitiko Loukaniko

პაფიტიკო ლუკავიკო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

CY

Κολοκάσι Σωτήρας / Κολοκάσι-Πούλλες Σωτήρας

Transkriptsioon ladina tähestikus: Kolokasi Sotiras / Kolokasi-Poulles Sotiras

კალოკასი სოტირას / კალოკასი-პულეს სოტრიას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

CY

Γλυκό Τριαντάφυλλο Αγρού

Transkriptsioon ladina tähestikus: Glyko Triantafyllo Agrou

გლიკო ტრიანდაფილო აგრუ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CY

Κουφέτα Αμυγδάλου Γεροσκήπου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Koufeta Amygdalou Geroskipou

ქუპეთა ამიღდალუ ეროსქიფუ / ქუპეთა ამიღდალუ გეროსქიფუ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CY

Λουκούμι Γεροσκήπου

Transkriptsioon ladina tähestikus: Loukoumi Geroskipou

lukumi Reroskipu

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

LV

Latvijas lielie pelēkie zirņi

ლატვიას ლიელიე პელეკიე ზირნი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

LV

Carnikavas nēģi

ცარნიკავას ნეგი

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

LT

Lietuviškas varškės sūris

ლიეტუვიშკას ვარშკეს სურის

Juust

LT

Liliputas

ლილიპუტას

Juust

LT/PL

Seinų / Lazdijų krašto medus / Miód z Sejneńszczyny / Łoździejszczyzny

სეინუ / ლაზდიუ კრაშტო მედუს / მიუდ ზ სეინენშჩიზნი / ლოზძიეიშჩიზნი

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

LT

Daujėnų naminė duona

დაუიენუ ნამინე დუონა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

LT

Stakliškės

სტაკლიშკეს

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

LU

Viande de porc, marque nationale grand-duché de Luxembourg

viand de por mark nasional diu gran-diuSe de liuqsmbur

Värske liha (ja rups)

LU

Salaisons fumées, marque nationale grand-duché de Luxembourg

saleon fume, mark nasional diu gran-diuS de liuqsambur

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

LU

Miel – Marque nationale du Grand-Duché de Luxembourg

miel-mark naional diu gran-diuSe de liuqsmbur

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

LU

Beurre rose – Marque Nationale du Grand-Duché de Luxembourg

ber roz — mark naional diu grand-diuSe de liuqsmbur

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

HU

Magyar szürkemarha hús

მადიარ სიურკემარჰა ჰუშ

Värske liha (ja rups)

HU

Budapesti téliszalámi

budapeSti telisaliami

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HU

Csabai kolbász/Csabai vastagkolbász

ჩაბაი კოლბას / ჩაბაი ვაშტაგკოლბას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HU

Gyulai kolbász / Gyulai pároskolbász

დიულაი კოლბას / დიულაი პაროშკოლბას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HU

Szegedi szalámi / Szegedi téliszalámi

სჟეგედი სალიამი / სჟეგედი ტელისზალიამი

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HU

Gönci kajszibarack

გენცი კაისიბარაცკ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HU

Hajdúsági torma

ხაიდუშაგი თორმა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HU

Makói vöröshagyma / Makói hagyma

მაკოი ვოროშაგიმა / მაკოი ჰაგიმა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HU

Szentesi paprika

სენტეში პაპრიკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HU

Szőregi rózsatő

სერეგი როჟატე

Lilled ja dekoratiivtaimed

HU

Alföldi kamillavirágzat

ალფელდი კამილავირაგზათ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

HU

Kalocsai fűszerpaprika – örlemény

კალოჩაი ფიუსზერპაპრიკა — იორლემენი

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

HU

Szegedi fűszerpaprika-őrlemény/Szegedi paprika

სეგედი ფიუსერპაპრიკა-ერლემეინ /სეგედი პაპრიკა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

NL

Boeren-Leidse met sleutels

buren-leidse met sleitels

Juust

NL

Edam Holland

ედამ ჰოლამდ

Juust

NL

Gouda Holland

გაუდა ჰოლანდ

Juust

NL

Hollandse geitenkaas

ჰოლანდსე გეიტენკააშ

Juust

NL

Kanterkaas / Kanternagelkaas / Kanterkomijnekaas

"kanterkaas / kantermaxelkaas /

kanterkomeinekaas"

Juust

NL

Noord-Hollandse Edammer

nord-holands edamer

Juust

NL

Noord-Hollandse Gouda

nord-holands xauda

Juust

NL

Brabantse Wal asperges

ბრაბანტშე ვალ აშპერგეს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

NL

De Meerlander

დე მეერლანდერ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

NL

Opperdoezer Ronde

operduzer ronde

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

NL

Westlandse druif

vestlandse dreif

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Gailtaler Speck

gailtaler Spek

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

AT

Tiroler Speck

tirolerSpek

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

AT

Gailtaler Almkäse

gailtaler almkeze

Juust

AT

Tiroler Almkäse / Tiroler Alpkäse

tiroler almkeze; tiroler alpkeze

Juust

AT

Tiroler Bergkäse

Tiroler bergkeze

Juust

AT

Tiroler Graukäse

Tiroler graukeze

Juust

AT

Vorarlberger Alpkäse

forarlberger alpkeze

Juust

AT

Vorarlberger Bergkäse

ფორარლბერგერ ბერგკეზე

Juust

AT

Steirisches Kürbiskernöl

შტაირიშეs კიუrბისკერნოლ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

AT

Marchfeldspargel

marxfeldSpargel

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Pöllauer Hirschbirne

პოლაუა ჰირშბირნე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Steirische Käferbohne

შტაირიშე კაფარბონე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Steirischer Kren

StairiSer kren

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Wachauer Marille

vahauer marilie

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Waldviertler Graumohn

valdfiertler graumohn

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Mostviertler Birnmost

მოსთფირთლერ ბირნმოსთ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

PL

Jagnięcina podhalańska

იაგნიეჩინა პოდჰალანსკა

Värske liha (ja rups)

PL

Kiełbasa lisiecka

კიელბასა ლიშეცკა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PL

Krupnioki śląskie

კრუპნიოკი შლანსკე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PL

Bryndza Podhalańska

brindJa podhalanska

Juust

PL

Oscypek

oscipek

Juust

PL

Redykołka

რედიკოლკა

Juust

PL

Ser koryciński swojski

სერ კორიჩინსკი სვოისკი

Juust

PL

Wielkopolski ser smażony

velkopolski ser smaJoni

Juust

PL

Miód drahimski

მიუდ დრაჰიმსკი

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PL

Miód kurpiowski

მიუდ კურპიოვსკი

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PL

Miód wrzosowy z Borów Dolnośląskich

miud vJosovi z boruv dolnoSlonskix

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PL

Podkarpacki miód spadziowy

პოდკარპაცკი მიუდ სპაჯიოვი

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PL

Fasola korczyńska

ფასოლა კორჩინსკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca / Fasola z Doliny Dunajca

ფასოლა პიეკნი იაშ ზ დოლინი დუნაიცა / ფასოლა ზ დოლინი დუნაიცა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Fasola Wrzawska

ფასოლა ვჟავსკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Jabłka grójeckie

იაბლკა გრუიეცკე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Jabłka łąckie

იაბლკა ლონცკე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Suska sechlońska

სუსკა სეხლონსკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Śliwka szydłowska

შლივკა შიდლოვსკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Truskawka kaszubska / kaszëbskô malëna

ტრუსკავკა კასზუბსკა/ კასზებსკო მალენა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Wiśnia nadwiślanka

ვიშნია ნადვიშლანკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Karp zatorski

კარპ ზატორსკი

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

PL

Andruty kaliskie

andruti kaliskie

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PL

Cebularz lubelski

ცებულარჟ ლუბელსკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PL

Chleb prądnicki

ხლებ პრონდნიცკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PL

Kołocz śląski/kołacz śląski

კოლოჩ შლასკი / კოლაჩ შლასკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PL

Obwarzanek krakowski

ობვაჟანეკ კრაკოვსკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PL

Rogal świętomarciński

rogal SventomarCinski

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PT

Borrego da Beira

borego de beira

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego de Montemor-o-Novo

borego de montemor-o-novo

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego do Baixo Alentejo

borego do baiSo alenteJo

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego do Nordeste Alentejano

ბორეგო დო ნორდეშტე ალენტეჯანო

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego Serra da Estrela

borego sera de estrela

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego Terrincho

borego terinko

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito da Beira

kabrito da beira

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito da Gralheira

kabrito da gralieira

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito das Terras Altas do Minho

kabrito das teras altas do mino

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito de Barroso

kabrito de barozo

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito do Alentejo

კაბრიტო დო ალენტეჟო

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito Transmontano

kabrito transmontano

Värske liha (ja rups)

PT

Capão de Freamunde

კაპაო დე ფრეამუნდე

Värske liha (ja rups)

PT

Carnalentejana

karnalenteJana

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Arouquesa

karne aroukeza

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Barrosã

karne barozen

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Cachena da Peneda

karne kakena da peneda

Värske liha (ja rups)

PT

Carne da Charneca

karne da karneka

Värske liha (ja rups)

PT

Carne de Bísaro Transmontano / Carne de Porco Transmontano

კარნე დე ბისარო ტრანზმონტანო / კარნე დე პორკო ტრანზმონტანო

Värske liha (ja rups)

PT

Carne de Bovino Cruzado dos Lameiros do Barroso

karne de buvino kruzado dos lameiros do barozo

Värske liha (ja rups)

PT

Carne de Bravo do Ribatejo

კარნე დე ბრავო დო რიბატეჟო

Värske liha (ja rups)

PT

Carne de Porco Alentejano

karne de porko alenteJano

Värske liha (ja rups)

PT

Carne dos Açores

karne dos asores

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Marinhoa

karne marinioa

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Maronesa

karne maroneza

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Mertolenga

karne mertolenga

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Mirandesa

karne mirandeza

Värske liha (ja rups)

PT

Cordeiro Bragançano

kordiero bragansano

Värske liha (ja rups)

PT

Cordeiro de Barroso / Anho de Barroso / Cordeiro de leite de Barroso

kodeiro de barozo; anio de barozo; kordeiro de leite de barozo

Värske liha (ja rups)

PT

Cordeiro mirandês / Canhono mirandês

კორდეირო მირანდეს / კანიონო მირანდეს

Värske liha (ja rups)

PT

Vitela de Lafões

vitela de lafonS

Värske liha (ja rups)

PT

Alheira de Barroso-Montalegre

alieira de barozo-montalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Alheira de Mirandela

ალეირა დე მირანდელა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Alheira de Vinhais

aleira de vinias

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Butelo de Vinhais / Bucho de Vinhais / Chouriço de Ossos de Vinhais

ბუტელო დე ვინაის / ბუჩო დე ვინაის / კოურისო დე ოსსოს დე ვინაის

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Cacholeira Branca de Portalegre

kakoleira branka de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça de carne de Barroso-Montalegre

korisa de karne de barozo-montalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça de carne de Melgaço

შოურისა დე კარნე დე მელგასო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça de Carne de Vinhais / Linguiça de Vinhais

kourisa de karne de viniais / linguisa de viniais

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça de sangue de Melgaço

შოურისა დე სანგე დე მელგასო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça doce de Vinhais

korisa dose de vinias

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço azedo de Vinhais / Azedo de Vinhais / Chouriço de Pão de Vinhais

კოურისო აზედო დე ვინაის / აზედო დე ვინაის / კოურისო დე პაო დე ვინაის

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço de Abóbora de Barroso-Montalegre

koriso de abobora de barozo-montalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço de Carne de Estremoz e Borba

kouriso de karne de estremoz e borba

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço de Portalegre

kouriso de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço grosso de Estremoz e Borba

koriso groso de estremoz e borba

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço Mouro de Portalegre

kouriso moro de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Farinheira de Estremoz e Borba

farineira de estremoz e borba

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Farinheira de Portalegre

farineira de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Linguiça de Portalegre

linguisa de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Linguíça do Baixo Alentejo / Chouriço de carne do Baixo Alentejo

linguiCa do baiSo alenteJo / kuriso de karne do baiSo alenteJo

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Lombo Branco de Portalegre

lombo branko de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Lombo Enguitado de Portalegre

lombo enguitado de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Morcela de Assar de Portalegre

morsela de asar de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Morcela de Cozer de Portalegre

morsela de kozer de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Morcela de Estremoz e Borba

morsela de estremoz e borba

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paia de Estremoz e Borba

paia de estremoz e borba

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paia de Lombo de Estremoz e Borba

paia de lombo de estremoz e borba

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paia de Toucinho de Estremoz e Borba

paia de tousino de estremoz e borba

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Painho de Portalegre

paino de portalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paio de Beja

paio de beJa

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Barrancos / Paleta de Barrancos

პრესუნტო დე ბარანკოს /

პალეტა დე ბარანკოს

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Barroso

prezunto de barozo

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Camp Maior e Elvas / Paleta de Campo Maior e Elvas

prezunto de kamp maior e elvas / paleta

de kampmaior e elvas

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Melgaço

პრეზუნტო დე მელგასო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Santana da Serra / Paleta de Santana da Serra

prezunto de santana da sera / paleta de

santana da sera

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Vinhais / Presunto Bísaro de Vinhais

prezunto de vinias/ prezunto bizaro de vinias

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto do Alentejo / Paleta do Alentejo

prezunto du alenteJ/ paleta d

alenteJ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Salpicão de Barroso-Montalegre

salpikan de barozo-montalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Salpicão de Melgaço

სალპიკაო დე მელგასო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Salpicão de Vinhais

salpikon de viniais

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Sangueira de Barroso-Montalegre

sangueira de barozo-montalegre

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Queijo de Azeitão

keiJo de azeiten

Juust

PT

Queijo de cabra Transmontano / Queijo de Cabra Transmontano Velho

keiJo de kabra transmontano / keiJo de kabra transmontano veliu

Juust

PT

Queijo de Évora

keiJo de evora

Juust

PT

Queijo de Nisa

keiJo de niza

Juust

PT

Queijo do Pico

keiJo do piko

Juust

PT

Queijo mestiço de Tolosa

keiJo mestiko de toloza

Juust

PT

Queijo Rabaçal

keiJo rabasal

Juust

PT

Queijo S. Jorge

keiJo s. JorJe

Juust

PT

Queijo Serpa

keiJo serpa

Juust

PT

Queijo Serra da Estrela

keiJo sera da estrela

Juust

PT

Queijo Terrincho

keiJo terinko

Juust

PT

Queijos da Beira Baixa (Queijo de Castelo Branco, Queijo Amarelo da Beira Baixa, Queijo Picante da Beira Baixa)

keiJos de beira baiSa (keiJo de kastelo branko, keiJo amarelo da beira baiSa, keiJo pikante da beira baiSa)

Juust

PT

Mel da Serra da Lousã

mel da sera da louzen

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel da Serra de Monchique

mel da sera de monkike

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel da Terra Quente

mel da tera kuente

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel das Terras Altas do Minho

mel das teras altas do mino

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel de Barroso

mel de barozo

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel do Alentejo

mel do alenteJo

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel do Parque de Montezinho

mel do parke de montezinio

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel do Ribatejo Norte (Serra d'Aire, Albufeira de Castelo de Bode, Bairro, Alto Nabão)

mel do ribateJo norte (sera daire, albufeira de kastelo de bode, bairo, alto nabeno)

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Mel dos Açores

mel dos asores

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Requeijão da Beira Baixa

რექუიჟაო და ბეირა ბაიშა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Requeijão Serra da Estrela

rekeiJen sera da estrela

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Travia da Beira Baixa

ტრავია და ბეირა ბაიხა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PT

Azeite de Moura

azeite de mora

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeite de Trás-os-Montes

azeite de tras-os-montes

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeites da Beira Interior (Azeite da Beira Alta, Azeite da Beira Baixa)

azeites da beira interior (azeite da beira alta, azeite da beira baiSa)

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeite do Alentejo Interior

azeite do alenteJo interior

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeites do Norte Alentejano

azeites do norte alenteJano

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeites do Ribatejo

azeites do ribateJo

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Ameixa d'Elvas

ameiSa delvas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Amêndoa Douro

amendoa douro

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Ananás dos Açores/São Miguel

ananas dos asores/san miguel

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Anona da Madeira

anona da adeira

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Arroz Carolino das Lezírias Ribatejanas

aroz karolino das lezirias ribateJanas

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Arroz Carolino do Baixo Mondego

აროზ კაროლინო დო ბაიხო მონდეგო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Azeitona de conserva Negrinha de Freixo

azeitona de konserva negrina de freiSo

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Azeitonas de Conserva de Elvas e Campo Maior

aseitonas de konserva de elvas e kampo maior

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Batata de Trás-os-montes

batata de tras-os-montes

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Batata doce de Aljezur

ბატატა დოჩე დე ალჟეზურ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha da Terra Fria

kastania de tera fria

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha da Padrela

kastania da padrela

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha dos Soutos da Lapa

kastana dos soutos de lapa

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha Marvão-Portalegre

kastania marveon-portalegre

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Cereja da Cova da Beira

Cereja da Cova da eira

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Cereja de São Julião-Portalegre

sereJa de san Julieno-portalegre

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Citrinos do Algarve

Citrinos do lgarve

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Ginja de Óbidos e Alcobaça

გინჯა დე ობიდოს ე ალკობასა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã Bravo de Esmolfe

masan bravo de esmolfe

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã da Beira Alta

masan da beira alta

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã da Cova da Beira

masan da kova da beira

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã de Alcobaça

masan de alkobasa

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã de Portalegre

masan de portalegre

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã Riscadinha de Palmela

მასა რისკაჯინია დე პალმელა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maracujá dos Açores/S. Miguel

marakuJa dos asores/s.miguel

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Meloa de Santa Maria — Açores

მელოა დე სანტა მარია — ასორეს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Pêra Rocha do Oeste

pera roka do oeste

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Pêssego da Cova da Beira

pesego da kova da beira

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Fogaça da Feira

ფოგასა და ფეირა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PT

Ovos moles de Aveiro

ovuS moles de aveiru

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PT

Pão de Ló de Ovar

პაო დე ლო დე ოვარ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PT

Pastel de Chaves

პასტელ ჯი შავეს

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PT

Pastel deTentúgal

პასტელ დე ტენტუგალ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PT

Sal de Tavira / Flor de Sal de Tavira

სალ დე ტავირა / ფლორ დე სალ დე ტავირა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

RO

Salam de Sibiu

სალიამ დე სიბიუ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

RO

Telemea de Ibănești

ტელემეა დე იბანეშტი

Juust

RO

Magiun de prune Topoloveni

მაჯუმ დე პრუნე ტოპოლოვენი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

SI

Kranjska klobasa

კრანიშკა კლობასა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Kraška panceta

კრაშკა პანცეტა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Kraški pršut

კრაშკი პრშუტ / კრაშკი პერშუტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Kraški zašink

კრაშკი ზაშინკ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Šebreljski želodec

შებრელსკი ჟელოდეც

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Zgornjesavinjski želodec

ზგორნიესავინისკი ჟელოდეც

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Prekmurska šunka

პრეკმურსკა შუნკა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Prleška tünka

პრლეშკა ტიუნკა / პერლეშკა ტიუნკა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

SI

Bovški sir

ბოუშკი სირ

Juust

SI

Mohant

მოხანტ

Juust

SI

Nanoški sir

ნანოშკი სირ

Juust

SI

Tolminc

ტოლმინც

Juust

SI

Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre

eqstra deviSko olCno ole slovensktr lstre

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

SI

Štajersko Prekmursko bučno olje

შტაერსკო პრეკმურსკო ბუჩნო ოლიე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

SI

Kočevski gozdni med

კოჩეუსკი გოზდნი მედ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

SI

Kraški med

კრაშკი მედ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

SI

Slovenski med

სლოვენსკი მედ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

SI

Ptujski lük

პტუისკი ლუკ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

SI

Piranska sol

პირანსკა სოლ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

SK

Klenovecký syrec

კლენოვეჩკი სირეც

Juust

SK

Oravský korbáčik

ორავსკი კორბაჩიკ

Juust

SK

Slovenská bryndza

slovenska brindza

Juust

SK

Slovenská parenica

slovenska parenica

Juust

SK

Slovenský oštiepok

slovenski oStiepok

Juust

SK

Tekovský salámový syr

თეკოვსკი სალამოვი სირ

Juust

SK

Zázrivské vojky

ზაზრივსკე ვოიკი

Juust

SK

Zázrivský korbáčik

ზაზრივსკი კორბაჩიკ

Juust

SK

Skalický trdelník

skaliki trelnik

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

SK

Paprika Žitava / Žitavská paprika

პაპრიკა ჟიტავა / ჟიტავსკა პაპრიკა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

SK

Levický Slad

ლევიჩკი სალად

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FI

Lapin Poron liha

lapin poro, liha

Värske liha (ja rups)

FI

Lapin Poron kylmäsavuliha

ლაპინ პორონ კიულმესავულიჰა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FI

Lapin Poron kuivaliha

ლაპინ პორონ კუივალიჰა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FI

Lapin Puikula

lapen puikula

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FI

Kitkan viisas

კიტკან ვიიშას

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FI

Puruveden Muikku

პურუვედენ მუიკუ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FI

Kainuun rönttönen

kenun rentenen

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

SE

Svecia

Svecia

Juust

SE

Bruna bönor från Öland

ბრიუნა ბენურ ფრონ ელანდ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

SE

Kalix Löjrom

ქალიქს ლერუმ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

SE

Skånsk spettkaka

sqonsq sfeTTqaqa

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

SE

Upplandskubb

უპლანდსკუბ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

UK

Isle of Man Manx Loaghtan Lamb

aisl of men manqs louTan lamb

Värske liha (ja rups)

UK

Lakeland Herdwick

ლეიქლენდ ჰერდვიქ

Värske liha (ja rups)

UK

Orkney beef

orkni bif

Värske liha (ja rups)

UK

Orkney lamb

orkni lamb

Värske liha (ja rups)

UK

Scotch Beef

skoC bif

Värske liha (ja rups)

UK

Scotch Lamb

skoC lamb

Värske liha (ja rups)

UK

Shetland Lamb

Setland lamb

Värske liha (ja rups)

UK

Welsh Beef

uelS bif

Värske liha (ja rups)

UK

Welsh lamb

uelS lamb

Värske liha (ja rups)

UK

West Country Beef

ვესთ კანთრი ბიიფ

Värske liha (ja rups)

UK

West Country Lamb

ვესთ ქანთრი ლემ

Värske liha (ja rups)

UK

Melton Mowbray Pork Pie

melton moubrei pork pai

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

UK

Newmarket Sausage

ნიუმარკეტ სოსიჯ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

UK

Stornoway Black Pudding

სტორნოუვეი ბლექ პუდინგ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

UK

Traditional Cumberland Sausage

თრადიშენელ ქამბერლენდ სოსიჯ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

UK

Beacon Fell traditional Lancashire cheese

bekon fel tradiSenal lankaSir Ciz

Juust

UK

Bonchester cheese

bonCester Ciz

Juust

UK

Buxton blue

baqston bliu

Juust

UK

Dorset Blue Cheese

dorset bliu Ciz

Juust

UK

Dovedale cheese

dovedeil Ciz

Juust

UK

Exmoor Blue Cheese

eqsmur bliu Ciz

Juust

UK

Orkney Scottish Island Cheddar

ორკნეი სქოთიშ აილანდ ქედარ

Juust

UK

Single Gloucester

singl gluster

Juust

UK

Staffordshire Cheese

stafordSir Ciz

Juust

UK

Swaledale cheese

sueldeil Ciz

Juust

UK

Swaledale ewes' cheese

sueldeil uesCiz

Juust

UK

Teviotdale Cheese

tevaiotdeil Ciz

Juust

UK

Traditional Ayrshire Dunlop

თრადიშენალ აიშაია დანლოპ

Juust

UK

West Country farmhouse Cheddar cheese

uest kantri fermhauz Cedar Ciz

Juust

UK

White Stilton cheese / Blue Stilton cheese

vaisilon Ciiz / blu silon Ciiz;

Juust

UK

Yorkshire Wensleydale

იორკშაია ვენსლეიდეილ

Juust

UK

Cornish Clotted Cream

korniS klotid qrim

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

UK

Armagh Bramley Apples

არმა ბრემლი ეფლზ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

UK

Fenland Celery

ფენლანდ ქელერი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

UK

Jersey Royal potatoes

ჯერსი roial piteitos

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

UK

New Season Comber Potatoes / Comber Earlies

ნიუ სიზენ ქომბერ ფოთეითოს / ქომბერ ერლიზ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

UK

Pembrokeshire Earlies / Pembrokeshire Early Potatoes

პემბროკეშაია ერლის/ პემბროკეშაია ერლი ფოთეითოუს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

UK

Yorkshire Forced Rhubarb

იორქშაია ფორსდ რუბარბ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

UK

Arbroath Smokies

arbrouT smoukiz

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Conwy Mussels

კონვი მასელზ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Cornish Sardines

ქორნიშ სარდინს

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Fal Oyster

ფალ ოისტერ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Isle of Man Queenies

აილ ოფ მენ ქვინის

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Lough Neagh Eel

ლოხ ნეი ილ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Scottish Farmed Salmon

skotiS farmd salmon

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Scottish Wild Salmon

სქოთიშ ვაილდ სელმონ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Traditional Grimsby Smoked Fish

თრედიშენალ გრიმსბი სმოუქდ ფიშ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Whitstable oysters

uaitsteibl oisterz

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Kentish ale and Kentish strong ale

kentiS eil and kentiS strong eil

Õlu

UK

Rutland Bitter

rutland biter

Õlu

UK

Cornish Pasty

ქორნიშ ფესთი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

UK

Native Shetland Wool

ნეითივ შეთლანდ ვულ

Vill

UK

Anglesey Sea Salt / Halen Môn

ანგლესი სი სოლთ / ჰალენ მონ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

UK

East Kent Goldings

ისთ კენტ გოლდინგს

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

UK

Gloucestershire cider/perry

glusterSiri sidr/peri

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

UK

Herefordshire cider/perry

herfordSir sidr/peri

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

UK

Worcestershire cider / perry

uorsterSiri sidr / peri

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

B OSA

Gruusia põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, piiritusjoogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Euroopa Liidus



Kaitstav nimetus

Transkriptsioon ladina tähestikus

Toote liik

აჭარული ჩლეჩილი

Acharuli Chlechili

Juust

ჩოგი

Chogi

Juust

დამბალხაჭო

Dambalkhacho

Juust

იმერული ყველი

Imeruli Kveli

Juust

ქართული ყველი

Kartuli Kveli

Juust

კობი

Kobi

Juust

მეგრული სულგუნი

Megruli Sulguni

Juust

მესხური ჩეჩილი

Meskhuri Chechili

Juust

სულგუნი

Sulguni

Juust

სვანური სულგუნი

Svanuri Sulguni

Juust

ტენილი

Tenili

Juust

თუშური გუდა

Tushuri Guda

Juust

მაჭახელას თაფლი

Machakhelas tapli

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

მაწონი

Matsoni

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

ახალქალაქის კარტოფილი

Akhalkalakis kartopili

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ქუთაისის მწვანილი

Kutaisis mtsvanili

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ჩურჩხელა

Churchkhela

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ტყიბულის მთის ჩაი

Tqibulis mtischai

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

XVII-D LISA

TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 3 JA 4

A OSA

Euroopa Liidu veinid, mis on kaitstud Gruusias



ELi liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

 

BE

Côtes de Sambre et Meuse

kot de sambr e mez

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BE

Hagelandse wijn

hagelandse vin

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BE

Haspengouwse Wijn

haspenguvse vin

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BE

Heuvellandse Wijn

hevelandse vin

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BE

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

vlamse mouserende kvalitisvin

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BE

Crémant de Wallonie

კღემან დე ვალონი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BE

Vin mousseux de qualité de Wallonie

ვენ მუსო დე კალიტე დე ვალონი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BE

Vin de pays des Jardins de Wallonie

ven de pei de Jarden de valoni

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

BE

Vlaamse landwijn

vlamse landvin

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

BG

Асеновград Samaväärne nimetus: Asenovgrad

ასენოვგრად

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Болярово Samaväärne nimetus: Bolyarovo

ბოლიაროვო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Брестник Samaväärne nimetus: Brestnik

ბრესტნიკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Варна Samaväärne nimetus: Varna

ვარნა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Велики Преслав Samaväärne nimetus: Veliki Preslav

ველიკი პრესლავ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Видин

Samaväärne nimetus: Vidin

ვიდინ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Враца Samaväärne nimetus: Vratsa

ვრაცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Върбица Samaväärne nimetus: Varbitsa

ვარბიცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Долината на Струма Samaväärne nimetus: Struma valley

დოლინატა ნა სტრუმა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Драгоево Samaväärne nimetus: Dragoevo

დრაგოევო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Евксиноград

Samaväärne nimetus: Evksinograd

ევქსინოგრად

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Ивайловград

Samaväärne nimetus: Ivaylovgrad

ივაილოვგრად

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Карлово Samaväärne nimetus: Karlovo

კარლოვო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Карнобат Samaväärne nimetus: Karnobat

კარნობატ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Ловеч Samaväärne nimetus: Lovech

ლოვეჩ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Лозицa Samaväärne nimetus: Lozitsa

ლოზიცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Лом

Samaväärne nimetus: Lom

ლომ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Любимец Samaväärne nimetus: Lyubimets

ლიუბიმეც

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Лясковец Samaväärne nimetus: Lyaskovets

ლიასკოვეც

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Мелник Samaväärne nimetus: Melnik

მელნიკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Монтана Samaväärne nimetus: Montana

მონტანა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Нова Загора Samaväärne nimetus: Nova Zagora

ნოვა ზაგორა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Нови Пазар Samaväärne nimetus: Novi Pazar

ნოვი პაზარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Ново село Samaväärne nimetus: Novo Selo

ნოვო სელო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Оряховица Samaväärne nimetus: Oryahovitsa

არიახავიცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Павликени Samaväärne nimetus: Pavlikeni

პავლიკენი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Пазарджик Samaväärne nimetus: Pazardjik

პაზარჟიკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Перущица

Samaväärne nimetus: Perushtitsa

პერუშიცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Плевен Samaväärne nimetus: Pleven

პლევენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Пловдив Samaväärne nimetus: Plovdiv

პლოვდივ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Поморие Samaväärne nimetus: Pomorie

პომორიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Русе Samaväärne nimetus: Ruse

რუსე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Сакар Samaväärne nimetus: Sakar

საკარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Сандански Samaväärne nimetus: Sandanski

სანდანსკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Свищов Samaväärne nimetus: Svishtov

სვიშოვ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Септември Samaväärne nimetus: Septemvri

სეპტემვრი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Славянци Samaväärne nimetus: Slavyantsi

სლავიანცი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Сливен Samaväärne nimetus: Sliven

სლივენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Стамболово

Samaväärne nimetus: Stambolovo

სტამბოლოვო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Стара Загора Samaväärne nimetus: Stara Zagora

სტარა ზაგორა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Сунгурларе Samaväärne nimetus: Sungurlare

სუნგურლარე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Сухиндол Samaväärne nimetus: Suhindol

სუხინდოლ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Търговище Samaväärne nimetus: Targovishte

ტირგოვიშე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Хан Крум Samaväärne nimetus: Khan Krum

ხან კრუმ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Хасково Samaväärne nimetus: Haskovo

ხასკოვო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Хисаря Samaväärne nimetus: Hisarya

ხისარია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Хърсово Samaväärne nimetus: Harsovo

ხერსოვო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Черноморски район Samaväärne nimetus: Black Sea Region

ჩერნომორსკი რაიონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Шивачево

Samaväärne nimetus: Shivachevo

შივაჩევო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Шумен Samaväärne nimetus: Shumen

შუმენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Южно Черноморие Samaväärne nimetus: Southern Black Sea Coast

იუჟნო ჩერნომორიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Ямбол Samaväärne nimetus: Yambol

იამბოლ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

BG

Дунавска равнина Samaväärne nimetus: Danube Plain

დუნავსკა რავნინა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

BG

Тракийска низина

Samaväärne nimetus: Thracian Lowlands

ტრაკიისკა ნიზინა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

CZ

Čechy

ჩეხი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Litoměřická

ლიტომიერიცკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Mělnická

მიელნიცკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Mikulovská

მიკულოვსკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Morava

მორავა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Novosedelské Slámové vino

ნოვოსედელსკე სლამოვე ვინო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Slovácká

სლოვაცკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Šobes

შობს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Šobeské vino

შობესკე ვინო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Velkopavlovická

ველკოპავლოვიცკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Znojemská

ზნოემსკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

Znojmo

ზნოიმო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CZ

České

ჩესკე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

CZ

Moravské

მორავსკე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DK

Bornholm

ბორნჰოლმ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DK

Fyn

ფიუნ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DK

Jylland

იულენდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DK

Sjælland

სიალანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Ahr

არ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Baden

ბადენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Franken

ფრანკენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Hessische Bergstraße

ესიშე ბერგშტრასე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Mittelrhein

მეტელრაიმ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Mosel

mozel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Nahe

ნაე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Pfalz

ფალც

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Rheingau

რაინგაუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Rheinhessen

რაინჰესენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Saale-Unstrut

ზაალე უნშტრუტ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Sachsen

ზაქსენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Württemberg

ვურტენბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

DE

Ahrtaler Landwein

არტალერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Badischer Landwein

ბადიშერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Bayerischer Bodensee-Landwein

ბაერიშერ ბოდენზი ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Brandenburger Landwein

ბრანდენბურგერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein der Mosel

ლანდვაინ დერ მოზელ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein der Ruwer

ლანდვაინ დერ რუვა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein der Saar

ლანდვაინ დერ საარ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein Main

ლანდვაინ მაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein Neckar

ლანდვაინ ნეკა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein Oberrhein

ლანდვაინ ობერხაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein Rhein

ლანდვაინ რაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Landwein Rhein-Neckar

ლანდვაინ რაინ -ნეკა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Mecklenburger Landwein

მეკლენბურგერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Mitteldeutscher Landwein

მიტერდოიჩერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Nahegauer Landwein

ნაგავერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Pfälzer Landwein

ფალცერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Regensburger Landwein

რეგენბურგერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Rheinburgen-Landwein

რაინბურგენ-ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Rheingauer Landwein

რაინგაუერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Rheinischer Landwein

რაინიშერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Saarländischer Landwein

საარლანდიშერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Sächsischer Landwein

ზექსიშერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Schleswig-Holsteinischer Landwein

შლისვიგ ხოლშტეინიშერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Schwäbischer Landwein

შვებიშერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Starkenburger Landwein

სტარკენბურგერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

DE

Taubertäler Landwein

ტაუბერტელერ ლანდვაინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Αγχίαλος Samaväärne nimetus: Anchialos

anxialos

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Αμύνταιο Samaväärne nimetus: Amyndeon

ამინდეო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Αρχάνες Samaväärne nimetus: Archanes

არხანეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Γουμένισσα Samaväärne nimetus: Goumenissa

ღუმენისა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Δαφνές Samaväärne nimetus: Dafnes

დაფნეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Ζίτσα Samaväärne nimetus: Zitsa

ზიცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Λήμνος Samaväärne nimetus: Limnos

ლიმნოს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Malvasia Πάρος

Samaväärne nimetus: Malvasia Paros

მალვასია პაროს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Malvasia Σητείας

Samaväärne nimetus: Malvasia Sitia

მალვასია სიტიას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Malvasia Χάνδακας – Candia

Samaväärne nimetus: Malvasia Candia

მალვასია ხანდაკას — კანდია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μαντινεία Samaväärne nimetus: Mantinia

მანდინია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας Samaväärne nimetus: Mavrodaphne of Kefalonia

მავროდაფნი კეფალინიას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μαυροδάφνη Πατρών Samaväärne nimetus: Mavrodaphni of Patra

მავროდაფნი პატრონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μεσενικόλα Samaväärne nimetus: Mesenikola

მესენიკოლა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μονεμβασία – Malvasia

Samaväärne nimetus: Monemvasia – Malvasia

მონემვასია — მალვასია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μοσχάτος Κεφαλληνίας Samaväärne nimetus: Muscat of Kefalonia / Muscat de Céphalonie

მოსხატოს კეფალინიას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μοσχάτος Λήμνου

Samaväärne nimetus: Muscat of Limnos

მოსხატოს ლიმნუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μοσχάτο Πατρών Samaväärne nimetus: Muscat of Patra

მოსხატო პატრონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μοσχάτος Ρίου Πάτρας

Samaväärne nimetus: Muscat of Rio Patra

მოსხატოს რიუ პატრას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Μοσχάτος Ρόδου Samaväärne nimetus: Muscat of Rodos

მოსხატოს როდუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Νάουσα Samaväärne nimetus: Naoussa

ნაუსა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Νεμέα Samaväärne nimetus: Nemea

ნემეა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Πάρος Samaväärne nimetus: Paros

პაროს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Πάτρα Samaväärne nimetus: Patra

პატრა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Πεζά Samaväärne nimetus: Peza

პეზა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Πλαγιές Μελίτωνα Samaväärne nimetus: Slopes of Meliton

პლაგიეს მელიტონა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Ραψάνη Samaväärne nimetus: Rapsani

რაფსანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Ρόδος Samaväärne nimetus: Rhodes

როდოს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Ρομπόλα Κεφαλληνίας Samaväärne nimetus: Robola of Kefalonia

რომბოლა კეფალინიას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Σάμος Samaväärne nimetus: Samos

სამოს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Σαντορίνη Samaväärne nimetus: Santorini

სანტორინი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Σητεία Samaväärne nimetus: Sitia

სიტია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Χάνδακας – Candia

Samaväärne nimetus: Candia

ხანდაკას-კანდია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

EL

Άβδηρα Samaväärne nimetus: Avdira

ალვირა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Άγιο Όρος Samaväärne nimetus: Mount Athos / Holly Mount Athos / Holly Mountain Athos / Mont Athos / Άγιο Όρος Άθως

აგიო ოროს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Αγορά Samaväärne nimetus: Agora

აგორა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Αιγαίο Πέλαγος Samaväärne nimetus: Aegean Sea / Aigaio Pelagos

ეგეო პელაგოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ανάβυσσος Samaväärne nimetus: Anavyssos

ანავისოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Αργολίδα Samaväärne nimetus: Argolida

არგოლიდა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Αρκαδία Samaväärne nimetus: Arkadia

არკადია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Αττική Samaväärne nimetus: Attiki

ატიკი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Αχαΐα Samaväärne nimetus: Αchaia

ახაია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Βελβεντό

Samaväärne nimetus: Velvento

ველვენდო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Βερντέα Ζακύνθου

Samaväärne nimetus: Verdean of Zakynthos

ვერდეა ზაკინთუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Γεράνεια Samaväärne nimetus: Gerania

გერანია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Γρεβενά Samaväärne nimetus: Grevena

გრევენა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Δράμα

Samaväärne nimetus: Drama

დრამა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Δωδεκάνησος Samaväärne nimetus: Dodekanese

დოდეკანისოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Έβρος

Samaväärne nimetus: Evros

ევროს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ελασσόνα

Samaväärne nimetus: Elassona

ელასონა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Επανομή Samaväärne nimetus: Epanomi

ეპანომი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Εύβοια Samaväärne nimetus: Evia

ევია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ζάκυνθος

Samaväärne nimetus: Zakynthos

ზაკინთოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ηλεία Samaväärne nimetus: Ilia

ილია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ημαθία Samaväärne nimetus: Imathia

იმათია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ήπειρος

Samaväärne nimetus: Epirus

იპიროს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ηράκλειο Samaväärne nimetus: Heraklion

ირაკლიო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Θάσος

Samaväärne nimetus: Thasos

თასოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Θαψανά Samaväärne nimetus: Thapsana

თაფსანა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Θεσσαλία Samaväärne nimetus: Thessalia

თესალია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Θεσσαλονίκη Samaväärne nimetus: Thessaloniki

თესალონიკი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Θήβα Samaväärne nimetus: Thiva

თივა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Θράκη Samaväärne nimetus: Thrace

თრაკი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ικαρία Samaväärne nimetus: Ikaria

იკარია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ίλιον Samaväärne nimetus: Ilion

ილიონ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ίσμαρος Samaväärne nimetus: Ismaros

ისმაროს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ιωάννινα Samaväärne nimetus: Ioannina

იოანინა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Καβάλα

Samaväärne nimetus: Kavala

კავალა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Καρδίτσα Samaväärne nimetus: Karditsa

კარდიცა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κάρυστος Samaväärne nimetus: Karystos

კარისტოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Καστοριά

Samaväärne nimetus: Kastoria

კასტორია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κέρκυρα Samaväärne nimetus: Corfu

კერკირა ან კორფუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κίσσαμος

Samaväärne nimetus: Kissamos

კისამოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κλημέντι Samaväärne nimetus: Klimenti

კლიმენტი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κοζάνη Samaväärne nimetus: Kozani

კოზანი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κοιλάδα Αταλάντης

Samaväärne nimetus: Atalanti Valley

კილადა ატალანდის

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κόρινθος Samaväärne nimetus: Κορινθία / Korinthos / Korinthia

კორინთოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κρανιά Samaväärne nimetus: Krania

კრანია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κραννώνα Samaväärne nimetus: Krannona

კრანონა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κρήτη Samaväärne nimetus: Crete

კრიტი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Κυκλάδες Samaväärne nimetus: Cyclades

კიკლადეს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Kως

Samaväärne nimetus: Κοs

კოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Λακωνία Samaväärne nimetus: Lakonia

ლაკონია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Λασίθι Samaväärne nimetus: Lasithi

ლასითი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Λέσβος

Samaväärne nimetus: Lesvos

ლესვოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Λετρίνοι

Samaväärne nimetus: Letrini

ლეტრინი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Λευκάδα

Samaväärne nimetus: Lefkada

ლევკადა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ληλάντιο Πεδίο Samaväärne nimetus: Lilantio Pedio / Lilantio Field

ლილანტიო პედიო / ლილანტიო ფილდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μαγνησία Samaväärne nimetus: Magnisia

მაგნისია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μακεδονία Samaväärne nimetus: Macedonia

მაკედონია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μαντζαβινάτα Samaväärne nimetus: Mantzavinata

მანძავინატა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μαρκόπουλο Samaväärne nimetus: Markopoulo

მარკოპულო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μαρτίνο Samaväärne nimetus: Μartino

მარტინო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μεσσηνία Samaväärne nimetus: Messinia

მესინია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μεταξάτων

Samaväärne nimetus: Metaxata

მეტაქსატონ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μετέωρα Samaväärne nimetus: Meteora

მეტეორა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Μέτσοβο Samaväärne nimetus: Metsovo

მეტსოვო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Νέα Μεσημβρία

Samaväärne nimetus: Nea Mesimvria

ნეა მესიმვრია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Οπούντια Λοκρίδας

Samaväärne nimetus: Opountia Locris

ოპუნდია ლაკრივას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Παγγαίο Samaväärne nimetus: Paggeo / Pangeon

პაგეო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Παλλήνη Samaväärne nimetus: Pallini

პალინი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Παρνασσός Samaväärne nimetus: Parnasos

პარნასოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πέλλα Samaväärne nimetus: Pella

პელა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πελοπόννησος Samaväärne nimetus: Peloponnese

პელოპონისოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πιερία Samaväärne nimetus: Pieria

პიერია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πισάτις

Samaväärne nimetus: Pisatis

პისატის

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Αιγιαλείας

Samaväärne nimetus: Slopes of Aigialia

პლაგიეს ეგიალიას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Αίνου

Samaväärne nimetus: Slopes of Ainos

პლაგიეს ენუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Αμπέλου Samaväärne nimetus: Slopes of ampelos

პლაგიეს აბელუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Βερτίσκου Samaväärne nimetus: Slopes of Vertiskos

პლაღიეს ვერტისკოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Κιθαιρώνα Samaväärne nimetus: Slopes of Kithaironas

პლაგიეს კითერონა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Κνημίδας

Samaväärne nimetus: Slopes of Knimida

პლაგიეს კნიმიდას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Πάικου

Samaväärne nimetus: Slopes of Paiko

პლაგიეს პაიკუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Πάρνηθας Samaväärne nimetus: Slopes of Parnitha

პლაგიეს პარნითას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πλαγιές Πεντελικού Samaväärne nimetus: Slopes of Pendeliko / Βόρειες Πλαγιές Πεντελικού

პლაგიეს პენდელიკუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Πυλία Samaväärne nimetus: Pylia

პილია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρέθυμνο

Samaväärne nimetus: Rethimno

რეთიმნო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Αττικής Samaväärne nimetus: Retsina of Attiki

რეცინა ატიკის

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Βοιωτίας Samaväärne nimetus: Retsina of Viotia

რეცინა ვიოტიას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Γιάλτρων

Samaväärne nimetus: Retsina of Gialtra

რეცინა იალტრონ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Εύβοιας Samaväärne nimetus: Retsina of Evoia

რეცინა ევიას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Θηβών (Βοιωτίας) Samaväärne nimetus: Retsina of Thebes (Voiotias)

რეტსინა თივონ (ვიოტიას)

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Καρύστου

Samaväärne nimetus: Retsina of Karystos

რეტსინა კარისტუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Κορωπίου / Ρετσίνα Κρωπίας Samaväärne nimetus: Ρετσίνα Κορωπίου Αττικής / Retsina of Koropi / Retsina of Koropi Attiki

რეცინა კოროპიუ / რეცინა კროპიას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Μαρκόπουλου (Αττικής)

Samaväärne nimetus: Retsina of Markopoulo (Attiki)

რეცინა მარკოპულუ (ატიკის)

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Μεγάρων

Samaväärne nimetus: Retsina of Megara (Attiki)

რეცინა მეგარონ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Μεσογείων (Αττικής)

Samaväärne nimetus: Retsina of Mesogia (Attiki)

რეცინა მესოგიონ (ატიკის)

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Παιανίας / Ρετσίνα Λιοπεσίου

Samaväärne nimetus: Ρετσίνα Παιανίας Αττικής / Retsina of Paiania / Retsina of Paiania Attiki

რეცინა პეანიას / რეცინა ლიოპესიუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Παλλήνης

Samaväärne nimetus: Retsina of Pikermi (Attiki)

რეცინა პალინის

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Πικερμίου

Samaväärne nimetus: Ρετσίνα Πικερμίου (Αττικής) / Retsina of Pikermi (Attiki)

რეცინა პიკერმიუ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Σπάτων

Samaväärne nimetus: Ρετσίνα Σπάτων (Αττικής) / Retsina of Spata (Attiki)

რეციან სპატონ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ρετσίνα Χαλκίδας (Ευβοίας)

Samaväärne nimetus: Retsina of Halkida (Evoia)

რეცინა ხალკიდას (ევიას)

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Ριτσώνα Samaväärne nimetus: Ritsona

რიცონა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Σέρρες Samaväärne nimetus: Serres

სერეს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Σιάτιστα Samaväärne nimetus: Siatista

სიატისტა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Σιθωνία Samaväärne nimetus: Sithonia

სითონია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Σπάτα Samaväärne nimetus: Spata

სპატა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Στερεά Ελλάδα Samaväärne nimetus: Sterea Ellada

სტერეა ელადა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Τεγέα Samaväärne nimetus: Tegea

ტეღეა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Τριφυλία Samaväärne nimetus: Trifilia

ტრიფილია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Τύρναβος Samaväärne nimetus: Tyrnavos

ტირნავოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Φθιώτιδα

Samaväärne nimetus: Fthiotida / Phthiotis

ფთიოტიდა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Φλώρινα Samaväärne nimetus: Florina

ფლორინა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Χαλικούνα Samaväärne nimetus: Halikouna

ჰალიკოუნა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Χαλκιδική Samaväärne nimetus: Halkidiki

ჰალკიდიკი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Χανιά

Samaväärne nimetus: Chania

ქანია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

EL

Χίος

Samaväärne nimetus: Chios

ხიოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Abona

abona

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Alella

alelia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Alicante

ალიკანტე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Almansa

almansa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Arabako Txakolina / Txakolí de Álava / Chacolí de Álava

arabako tsakolina / tsakoli de alava / ჩაკოლი დე ალავა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Arlanza

arlansa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Arribes

aribes

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Aylés

აილეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Bierzo

bierso

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Binissalem

binisalem

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Bizkaiko Txakolina / Chacolí de Bizkaia / Txakolí de Bizkaia

biskaiko tsakolina / Cakoli de biskaia / ცაკოლი დე ბიზკაია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Bullas

bulias

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Calatayud

kalataiud

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Calzadilla

კალცადილა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Campo de Borja

kampo de borxa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Campo de la Guardia

კამპო დე ლა გვარდია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Cangas

kangas

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Cariñena

karinenia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Casa del Blanco

კასა დელ ბლანკო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Cataluña

katalunia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Cava

kava

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Chacolí de Getaria / Getariako Txakolina / Txakolí de Getaria

Cakoli de xetaria / xetariako tsakolina / ცაკოლი (ტსაკილი) დე გეტარია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Cigales

segales

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Conca de Barberà

კონკა დე ბარბერა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Condado de Huelva

kondado de uelva

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Costers del Segre

კოსტერს დელ სეგრე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Dehesa del Carrizal

deesa del karisal

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Dominio de Valdepusa

dominio de valdepusa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

El Hierro

el iero

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

El Terrerazo

el tereraso

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Empordà

ემპორდა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Finca Élez

finka eles

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Gran Canaria

გრან კანარია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Granada

გრანადა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Guijoso

gixoso

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Islas Canarias

ისლას კანარიას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Jerez / Jerez-Xérès-Sherry / Sherry / Xérès

ხერეს / xeres-seres-seri / სერი / სერეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Jumilla

xumilia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

La Gomera

ლა გომერა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

La Mancha

la manCa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

La Palma

ლა პალმა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Lanzarote

lansarote

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Lebrija

ლებრიხა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Los Balagueses

ლოს ბალაგესეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Málaga

malaga

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Manchuela

manCuela

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Manzanilla / Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

მანსანილია / მანსანილია-სანლუკარ დე ბარამედა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Méntrida

mentrida

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Mondéjar

mondexar

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Monterrei

მონტერეი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Montilla-Moriles

montilia-moriles

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Montsant

montsant

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Navarra

ნავარა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Pago de Arínzano

pago de arinsano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Pago de Otazu

პაგო დე ოტასუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Pago Florentino

პაგო ფლორენტინო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Penedès

პენედესი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Pla de Bages

pla de baxes

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Pla i Llevant

pla i levant

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Prado de Irache

პრადო დე ირაჩე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Priorat

priorat

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Rías Baixas

რიას ბაისას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Ribeira Sacra

რიბეირა საკრა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Ribeiro

ribeiro

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Ribera del Duero

ribera del duero

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Ribera del Guadiana

რიბერა დელ გვადიანა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Ribera del Júcar

ribera del xukar

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Rioja

რიოხა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Rueda

rueda

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Sierra de Salamanca

სიერა დე სალამანკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Sierras de Málaga

სიერას დე მალაგა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Somontano

somontano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Tacoronte-Acentejo

ტაკორონტე -ასენტეხო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Tarragona

taragona

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Terra Alta

tera alta

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Tierra de León

tiera de leon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Tierra del Vino de Zamora

tiera del vino de samora

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Toro

toro

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Uclés

ukles

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Utiel-Requena

utiel-rekenia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Valdeorras

valdeoras

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Valdepeñas

valdepenias

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Valencia

ვალენსია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Valle de Güímar

valie de gvimar

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Valle de la Orotava

valie de la orotava

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Valles de Benavente

valies de benavente

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Valtiendas

ვალტიენდას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Vinos de Madrid

ვინოს დე მადრიდი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Ycoden-Daute-Isora

ikoden-dot-isora

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

Yecla

iekla

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

ES

3 Riberas

3 რიბერას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Altiplano de Sierra Nevada

ალტიპლანო დე სიერა ნევადა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Bailén

bailen

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Bajo Aragón

ბახო არაგონი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Barbanza e Iria

barbansa e iria

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Betanzos

betansos

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Cádiz

kadis

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Campo de Cartagena

kampo de kartaxena

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Castelló

kastelio

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Castilla

kastilia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Castilla y León

kastilia i leon

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Córdoba

kordoba

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Costa de Cantabria

kosta de kantabria

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Cumbres del Guadalfeo

კუმბრეს დელ გვადალფეო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Desierto de Almería

desierto de almeria

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Extremadura

ekstremadura

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Formentera

formentera

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Ibiza / Eivissa

ibisa / ეივისა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Illes Balears

iles balears

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Isla de Menorca / Illa de Menorca

isla de menorka / ილია დე მენორკა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Laderas del Genil

ლადერას დელ ხენილ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Laujar-Alpujarra

lauxar-alpuxara

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Liébana

liebana

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Los Palacios

los palsios

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Mallorca

მალიორკა (მაიორკა)

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Murcia

მურსია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Norte de Almería

norte de almeria

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Ribera del Andarax

ribera del andaraks

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Ribera del Gállego-Cinco Villas

რიბერა დელ გალეგო-სინკო ვილიას

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Ribera del Jiloca

რიბერა დელ ხილოკა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Ribera del Queiles

ribera del keiles

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Serra de Tramuntana-Costa Nord

sera de tramuntana kosta nord

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Sierra Norte de Sevilla

siera norte de sevilia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Sierra Sur de Jaén

siera sur de xaen

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Sierras de Las Estancias y Los Filabres

სიერას დე ლას ესტანსიას ი ლოს ფილაბრეს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Torreperogil

toreperoxil

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Valdejalón

ვალდეხალონი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Valle del Cinca

ვალიე დელ სინკა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Valle del Miño-Ourense / Val do Miño-Ourense

balie de minio-ourense / ვალ დო მინიო-ოურენსე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Valles de Sadacia

balies de sadasia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

ES

Villaviciosa de Córdoba

viliavisiosa de kordoba

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Ajaccio

aJasio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Aloxe-Corton

aloqs-korton

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace / Vin d'Alsace

ალზას / ვენ დ'ალზას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Altenberg de Bergbieten

ალზას გრან კრუ ალტენბერგ დე ბერბიტენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Altenberg de Bergheim

alzas gand ku ალტენბერგ დე ბერგაიმ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Altenberg de Wolxheim

ალზას გრან კრუ ალტენბერგ დე ვოლცჰეიმ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Brand

ალზას გრან კრუ ბრენდ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Bruderthal

ალზას გრან კრუ ბრუდენტალ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Eichberg

ალზას გრან კრუ იშბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Engelberg

ალზას გრან კრუ ენგელბერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Florimont

ალზას გრან კრუ ფლორიმონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Frankstein

ალზას გრან კრუ ფრანკშტეინ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Froehn

ალზას გრან კრუ ფრო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Furstentum

ალზას გრან კრუ ფურშტენტუმ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Geisberg

ალზას გრან კრუ გისბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Gloeckelberg

ალზას გრან კრუ გლოკოლბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Goldert

ალზას გრან კრუ გოლბერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Hatschbourg

ალზას გრან კრუ ეჩბურგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Hengst

ალზას გრან კღუ ენგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Kaefferkopf

ალზას გრანდ კრუ კეფერკოფ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Kanzlerberg

ალზას გრან კრუ განზლერბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Kastelberg

ალზას გრან კრუ კასტელბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Kessler

ალზას გრან კრუ კესლერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Kirchberg de Barr

ალზას გრან კრუ კირბერ დე ბარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Kirchberg de Ribeauvillé

ალზას გრან კრუ ქიშბერგ დე რიბუვილე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Kitterlé

ალზას გრან კრუ კიტერლე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Mambourg

ალზას გრან კრუ მამბურგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Mandelberg

ალზას გრან კრუ მანდელბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Marckrain

ალზას გრან კრუ მაკრენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Moenchberg

ალზას გრან კრუ მონჩბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Muenchberg

ალზას გრან კრუ მუნჩბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Ollwiller

ალზას გრან კრუ ოლვილერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Osterberg

ალზას გრან კრუ ოსტერბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Pfersigberg

ალზას გრან კრუ ფერსიგბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Pfingstberg

ალზას გრან კრუ ფინსბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Praelatenberg

ალზას გრან კრუ პრელტენბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Rangen

ალზას გრან კრუ რანგენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Rosacker

ალზას გრან კრუ როსაკერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Saering

ალზას გრან კრუ საერინგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Schlossberg

ალზას გრან კრუ შლოსბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Schoenenbourg

ალზას გრან კრუ შონენბურგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Sommerberg

ალზას გრან კრუ სომერბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Sonnenglanz

ალზას გრან კრუ სონენგლაზ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Spiegel

ალზას გრან კრუ სპიგელ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Sporen

ალზას გრან კრუ სპორენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Steinert

ალზას გრან კრუ სტენეღ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Steingrubler

ალზას გრან კრუ შტეინგრუბლერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Steinklotz

ალზას გრან კრუ სშეინკლოტზ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Vorbourg

ალზას გრან კრუ ვორბურგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Wiebelsberg

ალზას გრან კრუ ვიებელსბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Wineck-Schlossberg

ალზას გრან კრუ ვინეკ შლოზბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Winzenberg

ალზას გრან კრუ ვინზენბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Zinnkoepflé

ალზას გრან კრუ ზინკომფლე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Alsace Grand cru Zotzenberg

alzas gand ku ზოტცენბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Anjou

ანჟუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Anjou-Coteaux de la Loire

ანჟუ კოტო დე ლა ლუარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Anjou Villages

ანჟუ ვილაჟ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Anjou Villages Brissac

ანჟუ ვილაჟ ბრისაკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Arbois

არბუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Auxey-Duresses

ოქსე დურეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bandol

bandol

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Banyuls

ბანიულს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Banyuls grand cru

ბანიულს გრან კრუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Barsac

barsak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bâtard-Montrachet

betar-montraSe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Béarn

ბერნ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Beaujolais

ბოჟოლე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Beaumes de Venise

ბომ დე ვენის

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Beaune

bon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bellet / Vin de Bellet

bele / ვან დე ბელე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bergerac

ბერჟერაკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bienvenues-Bâtard-Montrachet

bienvenues-batar-montraSe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Blagny

ბლანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Blanc Fumé de Pouilly / Pouilly-Fumé

ბლან ფუმე დე პუი / პუი ფუმე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Blaye

blei

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bonnes-mares

bon mar

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bonnezeaux

ბონეზო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bordeaux

ბორდო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bordeaux supérieur

ბორდო სუპერიორ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bourg / Bourgeais / Côtes de Bourg

bur / buJe / კოტ დე ბურ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bourgogne

ბურგონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bourgogne aligoté

ბურგონ aligote

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bourgogne grand ordinaire / Bourgogne ordinaire / Coteaux Bourguignons

ბურგონ გრანდ ორდინერ / ბურგონ ორდინერ / კოტო ბურგინონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bourgogne mousseux

ბურგონ მუსე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bourgogne Passe-tout-grains

burgon pas-tu-gren

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bourgueil

burgei

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bouzeron

buzron

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Brouilly

bruii

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Brulhois

ბრულუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Bugey

ბუჟე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Buzet

buze

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cabardès

kabarde

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cabernet d'Anjou

კაბერნე დანჟუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cabernet de Saumur

კაბერნე დე სამურ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cadillac

kadilak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cahors

kaor

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Canon Fronsac

კანონ ფრონსაკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cassis

kasis

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cérons

seron

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chablis

Sabli

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chablis grand cru

შაბლი გრანდ კრუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chambertin

Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chambertin-Clos de Bèze

შამბერტა კლო დე ბეზ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chambolle-Musigny

Sambol miuzini

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Champagne

Sampan

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chapelle-Chambertin

Sapel-Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Charlemagne

Sarleman

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Charmes-Chambertin

Sarm-Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chassagne-Montrachet

შასან-მონტrაშ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Château-Chalon

Sato-Salon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Château-Grillet

შატო გრიიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Châteaumeillant

Satomeian

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Châteauneuf-du-Pape

Satonef-diu-pap

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Châtillon-en-Diois

Sation an-diua

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chénas

შენა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chevalier-Montrachet

montraSe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cheverny

Saverni

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chinon

Sino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chiroubles

Sirubl

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Chorey-lès-Beaune

შორე ლე ბონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clairette de Bellegarde

kleret de belgard

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clairette de Die

kleret de di

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clairette du Languedoc

კლერე დუ ლანგდოკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clos de la Roche

klo de la roS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clos de Tart

klo de tar

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clos de Vougeot / Clos Vougeot

klo de vuJo / კლო ვუჟო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clos des Lambrays

klo de lambre

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Clos Saint-Denis

klo sen-deni

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Collioure

koliur

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Condrieu

kondrie

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Corbières

korbier

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Corbières-Boutenac

კორბიერ ბუტენაკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cornas

korna

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Corse / Vin de Corse

კოღს / ვენ დე კოღს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Corton

korton

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Corton-Charlemagne

korton-Sarleman

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Costières de Nîmes

kostier de nim

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côte de Beaune

კოტ დე ბონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côte de Beaune-Villages

kot de bon-vilaJ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côte de Brouilly

kot de brui

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côte de Nuits-Villages / Vins fins de la Côte de Nuits

კოტ დე ნუი ვილაჟ / ვენ ფან დე ლა კოტ დე ნუი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côte Roannaise

kot roanez

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côte Rôtie

kot roti

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux champenois

კოტო შამპენუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux d'Aix-en-Provence

koto deqs-an-provans

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux d'Ancenis

კოტო დ'ანსენი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux de Die

koto de di

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux de l'Aubance

კოტ დე ლობანს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux de Saumur

კოტო დო სომიურ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux du Giennois

koto diu Jienua

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux du Languedoc / Languedoc

კოტო დუ ლანგედოკ / ლანგედოკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux du Layon

koto du leion

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux du Loir

კოტ დუ ლუარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux du Lyonnais

koto diu lione

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux du Quercy

koto diu kersi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux du Vendômois

კოტ დუ ვანდომუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Coteaux Varois en Provence

კოტო ვარუა ან პროვანს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes d'Auvergne

კოტ დ'ოვერნ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Bergerac

kot dovern

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Blaye

kot de ble

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Bordeaux

კოტ დე ბორდო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Bordeaux-Saint-Macaire

კოტ დე ბორდო სენ მაკერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Duras

kot de diuras

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Millau

kot de mio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Montravel

kot de monravel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Provence

kot de provans

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes de Toul

kot de tul

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Forez

kot diu fore

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Jura

კოტ დუ ჟუღა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Marmandais

kot diu marmande

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Rhône

kot diu ron

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Rhône Villages

კოტ დუ რონ ვილაჟ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Roussillon

kot diu rusion

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Roussillon Villages

kot du Rusiion vilaJ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Côtes du Vivarais

kot diu vivare

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Cour-Cheverny

კურ შევერნი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crémant d'Alsace

kreman dalzas

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crémant de Bordeaux

kreman de bordo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crémant de Bourgogne

kreman de burgon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crémant de Die

kreman de di

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crémant de Limoux

kreman de limu

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crémant de Loire

kreman de luar

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crémant du Jura

kreman diu Jiura

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Criots-Bâtard-Montrachet

krio-batar-montraSe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Crozes-Hermitage / Crozes-Ermitage

kroz-ermitaJ / კროს ერმიტაჟ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Echezeaux

ეშეზუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Entraygues – Le Fel

antreg ლე ფელ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Entre-Deux-Mers

antr de-mer

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Estaing

ესტან

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Faugères

foJer

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Fiefs Vendéens

ფიეფ ვანდენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Fitou

fitu

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Fixin

fixen

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Fleurie

fleri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Floc de Gascogne

flok de gaskon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Fronsac

frosnak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Frontignan / Vin de Frontignan / Muscat de Frontignan

ფრონტინიან / ვინ დე ფრონტინიან / მუსკა დე ფრონტინიან

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Fronton

ფრონტონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Gaillac

გაიაკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Gaillac premières côtes

gaiak premier kot

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Gevrey-Chambertin

Jevri-Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Gigondas

Jigonda

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Givry

Jivri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Grand Roussillon

გრან რუსიონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Grands-Echezeaux

გრან ეშეზო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Graves

გრავ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Graves de Vayres

grav de ver

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Graves supérieures

gრავ სუპერიერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Grignan-les-Adhémar

გრინან-ლეზ-ადემარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Griotte-Chambertin

griot- Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Gros plant du Pays nantais

gro plan diu pei nante

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Haut-Médoc

o-medok

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Haut-Montravel

o montravel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Haut-Poitou

o-puato

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Hermitage / Ermitage / L'Ermitage / L'Hermitage

ermitaJ / ერმიტაჟ / ლ'ერმიტაჟ / ლ'ერმიტაჟ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Irancy

iransi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Irouléguy

irulegi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Jasnières

ჟასნიერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Juliénas

Juliena

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Jurançon

ჟურანსონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

La Grande Rue

la grand riu

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

La Romanée

ლა რომანე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

La Tâche

ლა ტაშ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Ladoix

ლადუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Lalande-de-Pomerol

ლალანდ დე პომეღოლ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Latricières-Chambertin

latrisier-Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Les Baux de Provence

le bo de provans

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

L'Etoile

ლ'ეტუალ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Limoux

limu

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Lirac

lirak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Listrac-Médoc

listrak-medok

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Loupiac

lupiak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Luberon

ლუბერონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Lussac Saint-Emilion

ლუსაკ სან ემილიონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Mâcon

მაკონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Macvin du Jura

makven diu Jiura

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Madiran

madiran

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Malepère

მალპერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Maranges

მარანჟ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Marcillac

marsiak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Margaux

margo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Marsannay

მარსანე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Maury

მორი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Mazis-Chambertin

mazi-Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Mazoyères-Chambertin

mezuaier Samberten

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Médoc

medok

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Menetou-Salon

მენტუ სალონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Mercurey

merkuri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Meursault

მერსო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Minervois

minervua

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Minervois-la-Livinière

minervua-la-liminier

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Monbazillac

monbaziak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Montagne-Saint-Emilion

montan san emilion

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Montagny

montani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Monthélie

მონტელიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Montlouis-sur-Loire

მონ ლუი სუღ ლუაღ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Montrachet

monraSe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Montravel

monravel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Morey-Saint-Denis

mori-sen-deni

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Morgon

morgon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Moselle

mozel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Moulin-à-Vent

mulen-a-van

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Moulis / Moulis-en-Médoc

muli / მული ენ მედოკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscadet

მუსკადე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscadet Coteaux de la Loire

მუსკადე კოტო დე ლა ლუარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscadet Côtes de Grandlieu

მუსკადე კოტ დე გრანლუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscadet Sèvre et Maine

მუსკადე სევრ ე მენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscat de Beaumes-de-Venise

muska de bom-de-veniz

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscat de Lunel

muska de lunel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscat de Mireval

muska de mireval

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscat de Rivesaltes

muska de riveზალტ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscat de Saint-Jean-de-Minervois

muska de sen-Jak de minervua -

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Muscat du Cap Corse

muska diu kap kors

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Musigny

muzini

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Nuits-Saint-Georges

ნუი სენ ჟორს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Orléans

ორლეან

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Orléans – Cléry

ორლეან კლერი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pacherenc du Vic-Bilh

პაშრანკ დუ ვი-ბილ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Palette

palet

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Patrimonio

patrimonio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pauillac

poiak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pécharmant

peSarman

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pernand-Vergelesses

პერნო ვერჟლეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pessac-Léognan

pesak-leonan

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Petit Chablis

პეტი შაბლი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pierrevert

pieeve

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pineau des Charentes

pino de Sarant

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pomerol

pomerol

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pommard

pomar

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pouilly-Fuissé

pui-fuise

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pouilly-Loché

pui-loSe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pouilly-sur-Loire

პუი სურ ლუარ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Pouilly-Vinzelles

puii-venzel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Premières Côtes de Bordeaux

პრემიერ კოტ დე ბორდო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Puisseguin Saint-Emilion

puisgen san

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Puligny-Montrachet

პულინი მონტრაშე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Quarts de Chaume

kade Som

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Quincy

კენსი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Rasteau

რასტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Régnié

renie

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Reuilly

როელი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Richebourg

riSbur

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Rivesaltes

რივეზალტ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Romanée-Conti

რომანე კონტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Romanée-Saint-Vivant

რომანე სენ ვივან

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Rosé d'Anjou

როზე დანჟუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Rosé de Loire

ღოსე დე ლუაღ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Rosé des Riceys

roze de risi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Rosette

rozet

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Roussette de Savoie

ღუსეტ დე სავუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Roussette du Bugey

რუსეტ დუ ბუჟე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Ruchottes-Chambertin

ruSot-Sambertin

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Rully

ruli

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Amour

sent-amur

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Aubin

სენ ობენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Bris

sen-bri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Chinian

sen-Sinian

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Emilion

san emilion

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Emilion Grand Cru

san emilion gand კრუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Estèphe

sent-estef

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Georges-Saint-Emilion

san-JoJ-san- emilion

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Joseph

sen-Jozef

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Julien

sen-Julien

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Mont

სენ მონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

სენ ნიკოლა დე ბურგეი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Péray

სენ-პერე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Pourçain

sen-pursen

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Romain

სენ ღომან

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Sardos

sent sardo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saint-Véran

sen-veran

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Sainte-Croix-du-Mont

sent-krua diu mon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Sainte-Foy-Bordeaux

სენტ ფოი ბორდო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Sancerre

sanser

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Santenay

სანტენე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saumur

სომიურ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saumur-Champigny

სომუღ შამპენი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Saussignac

sosiniak

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Sauternes

sotern

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Savennières

სავანიe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Savennières Coulée de Serrant

სავენიერ კულე დე სერან

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Savennières Roche aux Moines

სავენიერ როშ ო მუან

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Savigny-lès-Beaune

სავინი ლე ბეუნ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Savoie / Vin de Savoie

სავუა / ვენ დე სავუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Seyssel

სეისელ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Tavel

tavel

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Touraine

ტურენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Touraine Noble Joué

ტურენ ნობლ ჟუე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Tursan

tursan

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Vacqueyras

vakira

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Valençay

valansi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Ventoux

ვანტუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Vinsobres

ვანსობრ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Viré-Clessé

vire-klese

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Volnay

volne

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Vosne – Romanée

ვოსნ რომანე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Vougeot

vuJo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Vouvray

ვუვღე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

FR

Agenais

aJne

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Ain

en

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Allobrogie

alobroJi

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Alpes–de-Haute-Provence

alp de ot provans

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Alpes-Maritimes

alp maritim

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Alpilles

alpii

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Ardèche

ardeS

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Ariège

arieJ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Atlantique

ატლანტიკ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Aude

od

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Aveyron

averon

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Bouches-du-Rhône

buS diu ron

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Calvados

kalvados

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Cathare

katar

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Cévennes

სევენ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Charentais

შარaნტე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Cité de Carcassonne

site de karkason

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Collines Rhodaniennes

kolin rodanien

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Comté Tolosan

konte tolozan

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Comtés Rhodaniens

konte rodanien

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Corrèze

korez

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Côte Vermeille

kot vermeil

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux Charitois

koto Saritua

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux d’Ensérune

koto d'ანსერუნ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux de Coiffy

koto kuafi

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux de Glanes

koto de glan

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux de l'Auxois

koto de loqsua

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux de Narbonne

koto de narbon

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux de Peyriac

koto de peirak

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux de Tannay

koto de tane

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux des Baronnies

koto de baroni

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux du Cher et de l'Arnon

koto diu Ser e de laron

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux du Libron

koto diu libron

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Coteaux du Pont du Gard

koto diu pon diu gar

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Côtes Catalanes

kot katalan

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Côtes de Gascogne

kot de gaskon

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Côtes de Meuse

kot de mez

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Côtes de Thau

kot de to

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Côtes de Thongue

kot de tong

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Côtes du Tarn

kot diu tarn

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Drôme

drom

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Duché d'Uzès

diuSe duze

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Franche-Comté

franS-komte

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Gard

gard

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Gers

Jer

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Haute Vallée de l'Aude

ot vale de lod

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Haute Vallée de l'Orb

ot vale de lorb

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Haute-Marne

ot marn

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Haute-Vienne

ot-vien

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Hautes-Alpes

ot-alp

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Île de Beauté

il de bote

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Isère

izer

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Landes

lamd

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Lavilledieu

laviedio

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Lot

lo

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Maures

mor

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Méditerranée

mediterane

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Mont Caume

mon kom

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Pays d'Hérault

პაი დ'ეროლ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Pays d'Oc

pei d'ok

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Périgord

პერიგორ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Puy-de-Dôme

პუი დე დომ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Sables du Golfe du Lion

sabl diu golf diu lion

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Saint-Guilhem-le-Désert

sen gilem le dezer

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Sainte-Marie-la-Blanche

san mari la blanS

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Saône-et-Loire

son-e-luar

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Thézac-Perricard

perikar

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Torgan

torga

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Urfé

urfe

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Val de Loire

val de luar

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Vallée du Paradis

vale diu paradi

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Var

var

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Vaucluse

vokliuz

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Vicomté d'Aumelas

vikonte domla

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

FR

Yonne

ion

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

HR

Dalmatinska zagora

დალმატინსკა ზაგორა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Dingač

დინგაჩ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Hrvatska Istra

ხრვატსკა ისტრა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Hrvatsko Podunavlje

ხრვატსკო პოდუნავიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Hrvatsko primorje

ხრვატსკო პრიმორიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Istočna kontinentalna Hrvatska

ისტოჩნა კონტინენტალნა ხრვატსკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Moslavina

მოსლავინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Plešivica

პლეშივიცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Pokuplje

პოკუპლიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Prigorje-Bilogora

პრიგორიე — ბილოგორა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Primorska Hrvatska

პრიმორსკა ხრვატსკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Sjeverna Dalmacija

სიევერნა დალმაცია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Slavonija

სლავონია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Srednja i Južna Dalmacija

სრედნა ი იუჟნა დალმაცია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Zagorje – Međimurje

ზაგორიე მედჟიმურიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HR

Zapadna kontinentalna Hrvatska

ზაპადნა კონტინენტალნა ხრვატსკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Abruzzo

აბრუცო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aglianico del Taburno

alianiko del taburno

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aglianico del Vulture

alianiko del vulture

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aglianico del Vulture Superiore

ალიანიკო დელ ვულტურე სუპერიორე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Alba

ალბა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Albugnano

albuniano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Alcamo

alkamo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aleatico di Gradoli

aleatiko di gradoli

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aleatico di Puglia

aleatiko di pulia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aleatico Passito dell'Elba / Elba Aleatico Passito

ალეატიკო პასიტო დელ ელბა / ელბა ალეატიკო პასიტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Alezio

alecio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Alghero

algero

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Alta Langa

alta langa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Alto Adige / dell'Alto Adige / Südtirol / Südtiroler

alto adije / დელ'ალტო ადიჯე / სუდეტიორლა / სუდეტიორლერ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Amarone della Valpolicella

ამარონე დელა ვალპოლიჩელა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Amelia

ამელია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ansonica Costa dell'Argentario

ansonika kosta delarjentario

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aprilia

aprilia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Arborea

arborea

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Arcole

arkole

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Assisi

asizi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Asti

ასტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Atina

atina

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Aversa

aversa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bagnoli di Sopra / Bagnoli

ვანიოლი di sopra / ვანიოლი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bagnoli Friularo / Friularo di Bagnoli

ვანიოლი ფრიულარო / ფრიულარო დი ვანიოლი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barbaresco

barbaresko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barbera d'Alba

barbera dalba

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barbera d'Asti

ბარბერა დ'ასტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barbera del Monferrato

barbera del monferato

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barbera del Monferrato Superiore

barbera del monferato superiore

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barco Reale di Carmignano

barko reale di karminiano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bardolino

bardolino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bardolino Superiore

bardolino superiore

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barletta

ბარლეტა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Barolo

barolo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bianchello del Metauro

biankelo del metauro

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bianco Capena

bianko kapena

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bianco dell'Empolese

bianko delempoleze

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bianco di Custoza / Custoza

bianko di kustoca / კუსტოცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bianco di Pitigliano

bianko di pitiliano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Biferno

biferno

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bivongi

bivonji

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Boca

boka

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bolgheri

ბოლგერი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bolgheri Sassicaia

ბოლგერი სასიკაია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bonarda dell'Oltrepò Pavese

ბონარდა დელ ოლტრეპო პავესე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bosco Eliceo

bosko eliCeo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Botticino

botiCino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Brachetto d'Acqui / Acqui

braketo dakvi / აქუი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Bramaterra

bramatera

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Breganze

bregance

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Brindisi

brindizi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Brunello di Montalcino

brunelo di montalCino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Buttafuoco / Buttafuoco dell'Oltrepò Pavese

ბუტაფუოკო / ბუტაფუოკო დელ ოლტრეპო პავესე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cacc'e mmitte di Lucera

კაჩე მიტე დე ლუჩერა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cagliari

კალიარი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Calosso

კალოსო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Campi Flegrei

kampi flegrei

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Campidano di Terralba / Terralba

kampidano di teralba / ტერალბა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Canavese

kanaveze

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Candia dei Colli Apuani

kandia dei koli apuani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cannellino di Frascati

კანელინო დი ფრასკატი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cannonau di Sardegna

კანონაუ დი სარდენია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Capalbio

kapalbio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Capri

kapri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Capriano del Colle

kapriano del kole

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Carema

karema

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Carignano del Sulcis

kariniano del sulCis

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Carmignano

karminiano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Carso / Carso – Kras

karso / კარსო -კრას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Casavecchia di Pontelatone

კაზავეკია დი პონტელატონე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Casteggio

კასტეჯო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Castel del Monte

kastel del monte

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Castel del Monte Bombino Nero

კასტელ დელ მონტე ბომბინო ნერო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Castel del Monte Nero di Troia Riserva

კასტელ დელ მონტე ნერო დი ტროია რიზერვა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Castel del Monte Rosso Riserva

კასტელ დელ მონტე როსო რიზერვა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Castel San Lorenzo

kastel san lorenco

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Casteller

kasteler

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Castelli di Jesi Verdicchio Riserva

კასტელი დე იესი ვერდიკიო რიზერვა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Castelli Romani

kasteli romani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cellatica

Celatika

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cerasuolo d'Abruzzo

კერასუოლო დაბრუცო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cerasuolo di Vittoria

karasuolo di vitoria

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cerveteri

Cerveteri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cesanese del Piglio / Piglio

Cezaneze del pilio / პილიო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cesanese di Affile / Affile

Cezaneze di afile / აფილე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cesanese di Olevano Romano / Olevano Romano

Cezaneze di olevano romano / ოლევანო რომანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Chianti

კიანტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Chianti Classico

kianti klasiko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cilento

Cilento

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cinque Terre / Cinque Terre Sciacchetrà

ჩინკუე ტერე / ჩინკუე ტერე შაკეტრა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Circeo

CirCeo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cirò

Ciro

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cisterna d'Asti

Cizerna dasti

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colleoni / Terre del Colleoni

კოლეონი / ტერე დელ კოლეონი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Albani

koli albani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Altotiberini

koli altotiberini

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Asolani – Prosecco / Asolo – Prosecco

კოლი ასოლანი-პროსეკო / აზოლო პროსეკო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Berici

koli beriCi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Bolognesi

კოლი ბოლონიესი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Bolognesi Classico Pignoletto

კოლი ბოლონიესი კლასიკო პინიოლეტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli d'Imola

koli dimola

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli del Trasimeno / Trasimeno

koli del trazimeno / ტრაზიმენო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli dell'Etruria Centrale

koli deletruria Centrale

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli della Sabina

koli dela sabina

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli di Conegliano

კოლი დი კონელიანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli di Faenza

koli di faenca

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli di Luni

koli di luni

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli di Parma

koli di parma

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli di Rimini

koli di rimini

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli di Scandiano e di Canossa

koli di skandiano e di kanosa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Etruschi Viterbesi / Tuscia

koli etruski vitebrezi / ტუშა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Euganei

koli euganei

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Euganei Fior d'Arancio / Fior d'Arancio Colli Euganei

კოლი ეუგანეი ფიორ დი არანცო / ფიორ დი არანცო კოლი ეუგანეი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Lanuvini

koli lanuvini

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Maceratesi

koli maCeratezi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Martani

koli martani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Orientali del Friuli Picolit

კოლი ორიენტალი დელ ფრიული პიკოლიტ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Perugini

koli perujini

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Pesaresi

კოლი პესარესი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Piacentini

კოლი პიაჩენტინი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Romagna centrale

koli romania Centrale

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colli Tortonesi

koli tortonezi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Collina Torinese

kolina torineze

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colline di Levanto

koline di levanto

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colline Joniche Tarantine

კოლინე იონიკე ტარანტინე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colline Lucchesi

koline lukezi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colline Novaresi

koline novarezi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Colline Saluzzesi

koline salucezi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Collio Goriziano / Collio

კოლიო / kolio goriciano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Conegliano Valdobbiadene – Prosecco / Conegliano – Prosecco / Valdobbiadene – Prosecco

კონელიანო ვალდობიადენე-პროსეკო / კონელიანო პროსეკო / ვალდობიადენე პროსეკო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cònero

konero

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Contea di Sclafani

kontea di sklafani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Contessa Entellina

kontesa entelina

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Controguerra

kontro guera

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Copertino

kopertino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cori

kori

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cortese dell'Alto Monferrato

korteze delalto monferato

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Corti Benedettine del Padovano

korti benedetine del padovano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Cortona

kortona

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Costa d'Amalfi

კოსტა დ'ამალფი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Coste della Sesia

koste de la sezia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Curtefranca

kurtefranka

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Delia Nivolelli

delia nivoleli

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Dogliani

დოლიანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Dolcetto d'Acqui

dolCeto dakvi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Dolcetto d'Alba

dolCeto dalba

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Dolcetto d'Asti

dolCeto dasti

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Dolcetto di Diano d'Alba / Diano d'Alba

dolCeto di diano dalba / დიანო დ'ალბა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Dolcetto di Ovada

dolCeto di ovada

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Dolcetto di Ovada Superiore / Ovada

დოლჩეტო დი ოვადა სუპერიორე / ოვადა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Durello Lessini / Lessini Durello

დურელო ლესინი / ლესინი დურელო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Elba

elba

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Eloro

ელორო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Erbaluce di Caluso / Caluso

erbaluCe di kaluzo / კალუზო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Erice

eriCe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Esino

ezino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Est! Est!! Est!!! di Montefiascone

est! est!! est!!! di montefiaskone

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Etna

etna

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Etschtaler / Valdadige

ეტიშეტალერ / ვალდადიჯე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Falanghina del Sannio

ფალანგინა დელ სანიო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Falerio

ფალერიო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Falerno del Massico

falerno del masiko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Fara

fara

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Faro

faro

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Fiano di Avellino

fiano di avelino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Franciacorta

franCakorta

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Frascati

fraskati

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Frascati Superiore

ფრასკატი სუპერიორე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Freisa d'Asti

freiza dasti

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Freisa di Chieri

freiza di kieri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Friuli Annia

friuli ania

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Friuli Aquileia

friuli akvileia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Friuli Colli Orientali

ფრიული კოლი ორიენტალი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Friuli Grave

friuli grave

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Friuli Isonzo / Isonzo del Friuli

friuli izonco / ისონცო დელ ფრიული

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Friuli Latisana

friuli latizana

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Gabiano

gabiano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Galatina

galatina

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Galluccio

galuCo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Gambellara

gambelara

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Garda

garda

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Garda Colli Mantovani

garda koli mantovani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Gattinara

gatinara

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Gavi / Cortese di Gavi

gavi / კორტეზე დი გავი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Genazzano

jenacano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ghemme

geme

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Gioia del Colle

joia del kole

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Girò di Cagliari

jiro di kaliari

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Golfo del Tigullio – Portofino / Portofino

გოლფო დელ ტიგულიო-პორტოფინო / პორტოფინო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Grance Senesi

გრანჩე სენეზი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Gravina

gravina

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Greco di Bianco

greko di bianko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Greco di Tufo

greko di tufo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Grignolino d'Asti

griniolino dasti

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Grignolino del Monferrato Casalese

griniolino del monteferato kazaleze

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Grottino di Roccanova

grotino di rokanova

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Gutturnio

გუტურნიო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

I Terreni di Sanseverino

ი ტერენი დი სანსევერინო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Irpinia

ირპინია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ischia

iskia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lacrima di Morro / Lacrima di Morro d'Alba

lakrima di moro / ლაკრიმა დი მორო დე'ალბა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lago di Caldaro / Caldaro / Kalterer / Kalterersee

lago di kaldaro / კალდარო / კალტერერ / კალტერერსეე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lago di Corbara

lago di korbara

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lambrusco di Sorbara

lambrusko di sorbara

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

lambrusko grasparosa di kastelvetro

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lambrusco Mantovano

ლამბრუსკო მონტოვანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lambrusco Salamino di Santa Croce

lambrusko salamino di santa kroCe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lamezia

lamecia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Langhe

lange

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lessona

lesona

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Leverano

leverano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lison

ლიზონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lison-Pramaggiore

lizon-pramajore

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lizzano

licano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Loazzolo

loacolo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Locorotondo

lokorotondo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Lugana

lugana

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Malanotte del Piave / Piave Malanotte

მალანოტე დელ პიავე / პიავე მალანოტე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Malvasia delle Lipari

malvazia dele lipari

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Malvasia di Bosa

malvazia di boza

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Malvasia di Casorzo d'Asti / Casorzo / Malvasia di Casorzo

malvazia di kazorco dasti / კაზორცო / მალვასია დი კაზორცო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

malvazia di kastelnuovo don bosko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Mamertino di Milazzo / Mamertino

mamertino di milaco / მამერტინო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Mandrolisai

mandrolizai

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Maremma toscana

marema toskana

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Marino

marino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Marsala

marsala

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Martina / Martina Franca

martina / მარტინა ფრანკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Matera

მატერა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Matino

matino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Melissa

melisa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Menfi

მენფი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Merlara

merlana

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Modena / di Modena

montekasteli / დი მოდენა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Molise / del Molise

molize / დელ მოლიზე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Monferrato

მონფერატო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Monica di Sardegna

monika di sardenia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Monreale

monreale

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montecarlo

montekarlo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montecompatri Colonna / Colonna / Montecompatri

მონტეკომპატრი კოლონა / კოლონა / მონტეკომპატრი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montecucco

montekuko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montecucco Sangiovese

მონტეკუკო სანჯიოვეზე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montefalco

montefalko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montefalco Sagrantino

montefalko sagrantino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montello / Montello Rosso

მონტელო / მონტელო როსო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montello – Colli Asolani

მონტელო-კოლი ეზოლანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montepulciano d'Abruzzo

მონტეპულცანო დაბრუცო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montepulciano d'Abruzzo Colline Teramane

მონტეპულჩანო დაბრუზო კოლინე ტერამენე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Monteregio di Massa Marittima

monterejo di masa maritima

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Montescudaio

monteskudaio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Monti Lessini

monti lesini

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Morellino di Scansano

morelino di skansano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Moscadello di Montalcino

moskadelo di montalCino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Moscato di Pantelleria / Pantelleria / Passito di Pantelleria

moskato di panteleria / პანტელერია / პასიტო დი პანტელერია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Moscato di Sardegna

მოსკატო დი სარდენია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Moscato di Sennori / Moscato di Sorso / Moscato di Sorso – Sennori

მოსკატო დი სენორი / მოსკატო დი სორსო / მოსკატო დი სორსო სენორი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Moscato di Trani

moskato di trani

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Nardò

nardo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Nasco di Cagliari

nasko di kaliari

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Nebbiolo d'Alba

nebiolo dalba

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Negroamaro di Terra d'Otranto

ნეგროამარო დი ტერა დ'ონტრანტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Nettuno

netuno

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Noto

noto

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Nuragus di Cagliari

nuragus di kaliari

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Offida

ofida

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Olevano Romano

ოლევანო რომანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Oltrepò Pavese

oltrepo paveze

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Oltrepò Pavese metodo classico

ოლტრეპო პავესე მეტოდო კლასიკო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Oltrepò Pavese Pinot grigio

ოლტრეპო პავესე პინო გრიჯო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Orcia

orCa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Orta Nova

orta nova

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ortona

ორტონა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ortrugo

ორტუგო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Orvieto

orvieto

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ostuni

ostuni

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Parrina

parina

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Penisola Sorrentina

პენისოლა სორენტინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Pentro di Isernia / Pentro

pentro di izernia / პენტრო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Pergola

pergola

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Piave

პიავე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Piemonte

piemonte

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Pinerolese

pineroleze

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Pinot nero dell'Oltrepò Pavese

პინო ნერო დელ ოლტრეპო პავეზე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Pomino

pomino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Pornassio / Ormeasco di Pornassio

pornasio / ორნეასკო დი პორნასიო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Primitivo di Manduria

primitivo di manduria

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Primitivo di Manduria Dolce Naturale

პრიმიტივო დი მანდურიადოლჩე ნატურალე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Prosecco

პროსეკო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ramandolo

ramandolo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Recioto della Valpolicella

რეჩოტო დელა ვალპოლიჩელა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Recioto di Gambellara

reCoto di gambelara

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Recioto di Soave

reCoto di soave

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Reggiano

rejano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Reno

reno

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Riesi

riezi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Riviera del Brenta

riviera del brenta

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Riviera del Garda Bresciano / Garda Bresciano

riviera del garda breSano / გარდა ბრეშანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Riviera ligure di Ponente

რივიერა ლიგურე დი პონენტე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Roero

roero

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Roma

რომა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Romagna

რომანა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Romagna Albana

რომანია ალბანა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosazzo

როზაცო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rossese di Dolceacqua / Dolceacqua

roseze di dolCeakva / დოლჩეაკუა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso Cònero

როსო კონერო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso della Val di Cornia / Val di Cornia Rosso

როსო დელა ვალ დი კორნია / ვალ დი კორნია როსო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso di Cerignola

roso di Ceriniola

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso di Montalcino

roso di montalCino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso di Montepulciano

roso di montepulCano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso di Valtellina / Valtellina rosso

როსო დი ვალტელინა / ვალტელინა როსო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso Orvietano / Orvietano Rosso

roso orvietano / ორვიეტანო როსო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rosso Piceno / Piceno

roso piCeno / პიჩენო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Rubino di Cantavenna

rubino di kantavena

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Ruchè di Castagnole Monferrato

ruke di kastaniole monferato

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

S. Anna di Isola Capo Rizzuto

სანტ ანა დი იზოლა კაპო რიცუტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Salaparuta

salaparuta

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Salice Salentino

saliCe salentino

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sambuca di Sicilia

sambuka di siCilia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

San Colombano al Lambro / San Colombano

san kolombano al lambro / სან კოლომბანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

San Gimignano

san jiminiano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

San Ginesio

san jinezio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

San Martino della Battaglia

san martino dela batalia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

San Severo

san severo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

San Torpè

სან ტორპე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sangue di Giuda / Sangue di Giuda dell'Oltrepò Pavese

სანგუე დი ჯიუდა / სანგუე დი ჯუდა დელ ოლტრეპო პავესე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sannio

sanio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sant'Antimo

santantimo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Santa Margherita di Belice

santa margerita di beliCe

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sardegna Semidano

სარდენია სემიდანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Savuto

savuto

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Scanzo / Moscato di Scanzo

skanco / მოსკატო დი სკანცო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Scavigna

skavinia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sciacca

Saka

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Serenissima / Vigneti della Serenissima

სერენისიმა / ვინეტი დელა სერენისიმა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Serrapetrona

serapetrona

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sforzato di Valtellina / Sfursat di Valtellina

sforcato di valtelina / სფურსატ დი ვალტელინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sicilia

siCilia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Siracusa

sicano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sizzano

სირაკუზა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Soave

სოავე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Soave Superiore

soave superiore

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Sovana

sovana

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Spoleto

სპოლეტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Squinzano

skvincano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Strevi

strevi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Suvereto

სუვერეტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Tarquinia

tarkvinia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Taurasi

taurazi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Tavoliere / Tavoliere delle Puglie

ტავოლიერე / ტავოლიერე დელე პულიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Teroldego Rotaliano

teroldego rotaliano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terra d'Otranto

ტერა დ'ონტრანტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terracina / Moscato di Terracina

teraCina / მოსკატო დი ტერაჩინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terratico di Bibbona

ტერატიკო დი ბიბონა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terre Alfieri

ტერე ალფიერი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terre dell'Alta Val d'Agri

tere delalta val dagri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terre di Casole

tere di kazole

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terre di Cosenza

ტერე დი კოზენცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terre di Offida

ტერე დი ოფიდა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terre di Pisa

ტერე დი პიზა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Terre Tollesi / Tullum

tere tolezi / ტულუმ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Tintilia del Molise

ტინტილია დელ მოლიზე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Todi

ტოდი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Torgiano

torjano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Torgiano rosso riserva

torjano roso rizerva

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Trebbiano d'Abruzzo

trebiano dabruco

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Trentino

ტრენტინო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Trento

trento

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Val d'Arbia

val darbia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Val d'Arno di Sopra / Valdarno di Sopra

ვალ დ'არნო დი სოპრა / ვალდარნო დი სოპრა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Val di Cornia

ვალ დი კორნია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Val Polcèvera

ვალ პოლჩევერა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valcalepio

valkalepio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valdadige Terradeiforti / Terradeiforti

valdadije teradeiforti / ტერადეიფორტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valdichiana toscana

ვალდიკიანა ტოსკანა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valdinievole

ვალდინიევოლე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valle d'Aosta / Vallée d'Aoste

ვალე დ'აოსტა / ვალე დ'აოსტ / ვალე დ'ოსტ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valli Ossolane

ვალი ოსოლანე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valpolicella

ვალპოლიჩელა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valpolicella Ripasso

ვალპოლიჩელა რიპასო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valsusa

valsuza

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valtellina Superiore

ვალტელინა სუპერიორე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Valtènesi

ვალტენესი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Velletri

veletri

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Venezia

ვენეცია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Verdicchio dei Castelli di Jesi

verdikio dei kasteli di iezi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Verdicchio di Matelica

verdikio di matelika

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Verdicchio di Matelica Riserva

ვედიკიო დი მატელიკა რიზერვა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Verduno Pelaverga / Verduno

verduno pelaverga / ვერდუნო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vermentino di Gallura

vermentino di galura

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vermentino di Sardegna

vermentino di sardenia

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vernaccia di Oristano

vernaCa di oristano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vernaccia di San Gimignano

vernaCa di san jiminiano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vernaccia di Serrapetrona

vernaCa di serapetrona

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vesuvio

vezuvio

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vicenza

viCenca

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vignanello

vinianelo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Villamagna

ვილამანია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vin Santo del Chianti

vin santo del kianti

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vin Santo del Chianti Classico

vin santo del kianti klasiko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vin Santo di Carmignano

ვინ სანტო დი კარმინანო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vin Santo di Montepulciano

vin santo di montepulCano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vino Nobile di Montepulciano

vino nobile di montepulCano

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Vittoria

vitoria

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Zagarolo

Zagarolo

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

IT

Allerona

alerona

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Alta Valle della Greve

alta vale dela greve

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Alto Livenza

alto livenca

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Alto Mincio

alto minCo

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Anagni

ანანი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Arghillà

argila

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Avola

ავოლა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Barbagia

barbaja

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Basilicata

bazilikata

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Benaco bresciano

benako breSano

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Beneventano / Benevento

beneventano / ბენევენტო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Bergamasca

bergamaska

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Bettona

betona

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Bianco del Sillaro / Sillaro

bianko del silaro / სილარო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Bianco di Castelfranco Emilia

bianko di kastelfranko emilia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Calabria

kalabria

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Camarro

kamaro

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Campania

kampania

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Cannara

kanara

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Catalanesca del Monte Somma

კატალანესკა დელ მონტე სომა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Civitella d'Agliano

Civitela daliano

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colli Aprutini

koli aprutini

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colli Cimini

koli Cimini

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colli del Limbara

koli limbara

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colli del Sangro

koli del sangro

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colli della Toscana centrale

koli dela toskana centrale

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colli di Salerno

koli di salerno

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colli Trevigiani

koli trevijani

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Collina del Milanese

kolina del milaneze

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colline del Genovesato

კოლინე დელ ჯენოვეზატო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colline Frentane

koline frentane

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colline Pescaresi

koline peskarezi

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colline Savonesi

koline savonezi

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Colline Teatine

koline teatine

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Conselvano

konselvano

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Costa Etrusco Romana

კოსტა ეტრუსკო რომანა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Costa Toscana

კოსტა ტოსკანა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Costa Viola

kosta viola

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Daunia

daunia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

del Vastese / Histonium

del vasteze / ისტონიუმ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

delle Venezie

dele venecie

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Dugenta

dujenta

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Emilia / dell'Emilia

emilia / დელ ემილია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Epomeo

epomeo

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Fontanarossa di Cerda

fontanarosa di Cerda

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Forlì

forli

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Fortana del Taro

fortana del taro

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Frusinate / del Frusinate

fruzinate / დელ ფრუსინატე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Isola dei Nuraghi

izola dei nuragi

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Lazio

lacio

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Liguria di Levante

ლიგურია დი ლევენტე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Lipuda

lipuda

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Locride

lokride

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Marca Trevigiana

marka trevijana

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Marche

marke

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Marmilla

marmila

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Mitterberg

მიტერბერგ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Montecastelli

montekasteli

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Montenetto di Brescia

monteneto di breSa

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Murgia

murja

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Narni

narni

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Nurra

nura

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Ogliastra

oliastra

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Osco / Terre degli Osci

osko / ტერე დელი ოში

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Paestum

paestum

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Palizzi

palici

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Parteolla

parteola

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Pellaro

pelaro

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Planargia

planarja

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Pompeiano

pompeiano

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Provincia di Mantova

provinCa di mantova

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Provincia di Nuoro

provinCa di nuoro

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Provincia di Pavia

provinCa di pavia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Provincia di Verona / Verona / Veronese

provinCa di verona / ვერონა / ვერონეზე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Puglia

pulia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Quistello

kvistelo

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Ravenna

ravena

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Roccamonfina

rokamonfina

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Romangia

romanja

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Ronchi di Brescia

ronki di breSa

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Ronchi Varesini

ronki varezini

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Rotae

rotae

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Rubicone

rubikone

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Sabbioneta

sabioneta

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Salemi

salemi

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Salento

salento

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Salina

salina

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Scilla

Sila

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Sebino

sebino

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Sibiola

sibiola

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Spello

spelo

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Tarantino

tarantino

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terrazze dell'Imperiese

ტერაცე დელ იმპერიეზე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terrazze Retiche di Sondrio

terrace retike di sondrio

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terre Aquilane / Terre de L'Aquila

tere akvilane / ტერე დე ლ'აქუილა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terre del Volturno

tere del volturno

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terre di Chieti

tere di kieti

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terre di Veleja

tere di veleia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terre Lariane

tere lariane

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Terre Siciliane

ტერე სიჩილიანე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Tharros

taros

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Toscano / Toscana

toskano / ტოსკანა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Trexenta

treqsenta

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Umbria

umbria

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Val di Magra

val di magra

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Val di Neto

val di neto

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Val Tidone

val tidone

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Valcamonica

valkamonika

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Valdamato

valdamato

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Vallagarina

valagarina

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Valle Belice

vale beliCe

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Valle d'Itria

vale ditria

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Valle del Tirso

vale del tirso

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Valli di Porto Pino

vali di porto pino

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Veneto

veneto

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Veneto Orientale

veneto orientale

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Venezia Giulia

venecia julia

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

IT

Vigneti delle Dolomiti / Weinberg Dolomiten

vineti dele dolomiten / ვეინბერგ დოლომიტენ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

CY

Βουνί Παναγιάς – Αμπελίτης

Samaväärne nimetus: Vouni Panayias – Ampelitis

ვუნი პანაგიას ამპელიტის

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CY

Κουμανδαρία

Samaväärne nimetus: Commandaria

კუმანდარია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού

Samaväärne nimetus: Krasohoria Lemesou

კრასოხორია ლემესუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού – Αφάμης

Samaväärne nimetus: Krasohoria Lemesou – Afames

კრასოხორია ლემესუ აფამის

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού – Λαόνα

Samaväärne nimetus: Krasohoria Lemesou – Laona

კრასოხორია ლემესუ ლაონა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CY

Λαόνα Ακάμα

Samaväärne nimetus: Laona Akama

ლაუნა აკამა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CY

Πιτσιλιά

Samaväärne nimetus: Pitsilia

პიტსილია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

CY

Λάρνακα

Samaväärne nimetus: Larnaka

ლარნაკა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

CY

Λεμεσός

Samaväärne nimetus: Lemesos

ლემესოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

CY

Λευκωσία

Samaväärne nimetus: Lefkosia

ლევკოსია

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

CY

Πάφος

Samaväärne nimetus: Pafos

პაფოს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

LU

Moselle Luxembourgeoise

მოსელ ლუქსემბურჟუაზ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Badacsony / Badacsonyi

ბადაჩონი / ბადაჩონიი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Balaton / Balatoni

balaton / ბალატონი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Balaton-felvidék / Balaton-felvidéki

ბალატონ-ფელვიდეკ / ბალატონ -ფელვიდეკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Balatonboglár / Balatonboglári

ბალატონბოგლარ / ბალატონბოგლარი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Balatonfüred-Csopak / Balatonfüred-Csopaki

ბალატონფიურედ -ჩოპაკ / ბალატონფიურედ -ჩოპაკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Bükk / Bükki

ბუკ / ბუკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Csongrád / Csongrádi

ჩონგრად / ჩონგრადი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Debrői Hárslevelű

debroi-harSleveliu

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Duna / Dunai

duna / დუნაი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Eger / Egri

eger / ეგრი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Etyek-Buda / Etyek-Budai

ეტიეკ-ბუდა / ეტიეკ-ბუდაი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Hajós-Baja

ჰაიოშ-ბაია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Izsáki Arany Sárfehér

iJaki aran Sarfeher

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Káli

kali

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Kunság / Kunsági

კუნშაგ / კუნშაგი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Mátra / Mátrai

მატრა / მატრაი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Mór / Móri

მორ / მორი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Nagy-Somló / Nagy-Somlói

ნად-შომლო / ნად-შომლოი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Neszmély / Neszmélyi

nesmei / ნესზმელი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Pannon

pannon

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Pannonhalma / Pannonhalmi

პანონხალმა / პანონხალმი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Pécs

პეჩ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Somlói / Somló

Somloi / შომლო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Sopron / Soproni

შოპრონ / შოპრონი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Szekszárd / Szekszárdi

სეკსზარდ / სეკსზარდი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Tihany / Tihanyi

tihan / ტიჰანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Tokaj / Tokaji

ტოკაი / ტოკაიი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Tolna / Tolnai

ტოლნა / ტოლნაი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Villány / Villányi

ვილან / ვილანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Zala / Zalai

ზალა / ზალაი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

HU

Balatonmelléki

ბალატონმელეკი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

HU

Duna-Tisza-közi

დუნა-ტისზა-კოზი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

HU

Dunántúli / Dunántúl

dunantuli / დუნანტულ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

HU

Felső-Magyarországi / Felső-Magyarország

felSo-madiarorsagi / ფელსო-მაგიარორსაგ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

HU

Zempléni / Zemplén

zempleni / ზემპლინ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

MT

Gozo / Għawdex

gozo / გადექს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

MT

Malta

malta

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

MT

Maltese Islands

maltiz ailendz

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Drenthe

დრენტე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Flevoland

ფლევოლანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Friesland

ფრისლანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Gelderland

გელდერლანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Groningen

გრონინგენ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Limburg

ლიმბურგ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Noord-Brabant

ნორდ-ბრაბანტ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Noord-Holland

ნორდ-ჰოლანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Overijssel

ოვერაისელ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Utrecht

უტრეხტ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Zeeland

ზელანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

NL

Zuid-Holland

ზად-ჰოლანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

AT

Burgenland

ბურგენლენდ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Carnuntum

ქარნუნთუმ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Eisenberg

აიზენბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Kamptal

ქამფთალ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Kärnten

ქერნთენ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Kremstal

ქღემშტალ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Leithaberg

ლაითაბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Mittelburgenland

მითელბურგენლენდ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Neusiedlersee

ნოიზიდლერზეე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Neusiedlersee-Hügelland

ნოიზიდლერზეე ჰუგელანდ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Niederösterreich

ნიდეროსთერაიხ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Oberösterreich

ობეროსთერრაიხ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Salzburg

ზალცბურგი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Steiermark

შთაიერმარკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Süd-Oststeiermark

ზუდბურგენლანდ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Südburgenland

ზუდ–ოშთაიერმარკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Südsteiermark

ზუდშთაიერმარკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Thermenregion

თერმენრეგიონ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Tirol

თიროლ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Traisental

თღაიზენთალ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Vorarlberg

ვორარლბერგ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Wachau

ვახაუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Wagram

ვაგრამ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Weinviertel

ვაინვირტელ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Weststeiermark

ვესშთაიერმარკ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Wien

vin

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

AT

Bergland

bergland

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

AT

Steirerland

შთაიერერლანდ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

AT

Weinland

vainland

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Alenquer

alenker

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Alentejo

ალენტეჟო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Arruda

aruda

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Bairrada

bairada

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Beira Interior

ბეირა ინტერიორ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Biscoitos

biskoitoS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Bucelas

buselaS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Carcavelos

karkaveloS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Colares

kolareS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Dão

დაო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

DoTejo

დოტეჟო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Douro

დოურო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Encostas d'Aire

ენკოსტას დ'აირე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Graciosa

grasioza

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Lafões

lafoineS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Lagoa

lagoa

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Lagos

lagoS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Madeira / Madeira Wein / Madeira Wijn / Madeira Wine / Madera / Madère / Vin de Madère / Vinho da Madeira / Vino di Madera

მადეირა / მადეირა ვეინ / მადეირა ვაინ / მადეირა ვაინ / მადერა / მადერე / ვინ დე მადერე / ვინო და მადეირა / ვინო დი მადერა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Madeirense

madeirenSi

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Óbidos

obiduS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Palmela

palmela

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Pico

piko

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Portimão

portiman

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Porto / Oporto / Port / Port Wine / Portvin / Portwijn / vin de Porto / vinho do Porto

პორტო / oportu / პორტ / პორტ ვაინ / პორტვინ / პორტვაინ / ვინ დე პორტო / ვინო დო პორტო

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Setúbal

setubal

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Tavira

tavira

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Távora-Varosa

tavora-varoza

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Torres Vedras

tores vedraS

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Trás-os-Montes

ტრას-ოს-მონტეს

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Vinho Verde

ვინო ვერდე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

PT

Açores

ასორის

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Alentejano

ალენტეჟანო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Algarve

ალგარვე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Duriense

დურიენსე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Lisboa

ლიზბოა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Minho

მინო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Península de Setúbal

პენინსულა დე სეტუბალ

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Tejo

teJu

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Terras Madeirenses

ტერას მადეირენსეს

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

PT

Transmontano

ტრანსმონტანო

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Aiud

აიუდი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Alba Iulia

ალბა იულია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Babadag

ბაბადაგი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Banat

ბანატ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Banu Mărăcine

ბანუ მარაჩინე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Bohotin

ბოჰოტინი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Cotești

კოტეშტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Cotnari

kotnari

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Crișana

კრიშანა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Dealu Bujorului

დეალუ ბუჟორულუი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Dealu Mare

დეალუ მარე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Drăgășani

დრაგაშანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Huși

ჰუში

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Iana

იანა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Iași

იაში

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Lechința

ლეკინცა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Mehedinți

მეჰედინცი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Miniș

მინიშ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Murfatlar

მურფატლარი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Nicorești

ნიკორეშტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Odobești

ოდობეშტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Oltina

ოლტინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Panciu

პანჩუ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Pietroasa

პიეტროასა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Recaș

რეკაშ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Sâmburești

სამბურეშტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Sarica Niculițel

სარიკა ნიკულიცელი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Sebeș-Apold

სებეშ — აპოლდი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Segarcea

სეგარჩა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Ștefănești

შტეფანეშტი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Târnave

ტარნავე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

RO

Colinele Dobrogei

კოლინელე დობროჯეი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Crișanei

დეალურილე კრიშანეი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Moldovei

dealurile moldovei

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Munteniei

დეალურილე მუნტენიეი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Olteniei

dealurile olteniei

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Sătmarului

dealurile setmarului

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Transilvaniei

dealurile transilvaniei

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Vrancei

dealurile vranCei

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Dealurile Zarandului

dealurile zarandului

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Terasele Dunării

terasele duneri

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Viile Carașului

vile karaSului

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

RO

Viile Timișului

vile timiSului

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

SI

Bela krajina

ბელა კრაიინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Belokranjec

ბელოკრანიეც

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Bizeljčan

ბიზელჩანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Bizeljsko Sremič

ბიზელისკო სრემიჩ

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Cviček

ცვიჩეკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Dolenjska

დოლენისკა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Goriška Brda

გორიშკა ბრდა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Kras

კრას

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Metliška črnina

მეტლიშკა ჩრნინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Prekmurje

პრეკმურიე

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Slovenska Istra

სლოვენსკა ისტრა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Štajerska Slovenija

შტაიერსკა სლოვენია

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Teran

ტერანი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Vipavska dolina

ვიპავსკა დოლინა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SI

Podravje

პოდრავიე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

SI

Posavje

პოსავიე

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

SI

Primorska

პრიმორსკა

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

SK

Južnoslovenská / Južnoslovenské / Južnoslovenský

იუჟნოსლოვენსკა / იუჟნოსლოვენსკე / იუჟნოსლოვენსკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SK

Karpatská perla

კარპატსკა პერლა

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SK

Malokarpatská / Malokarpatské / Malokarpatský

მალოკარპატსკა / მალოკარპატსკე / მალოკარპატსკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SK

Nitrianska / Nitrianske / Nitriansky

ნიტრიანსკა / ნიტრიანსკე / ნიტრიანსკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SK

Stredoslovenská / Stredoslovenské / Stredoslovenský

სტრედოსლოვენსკა / სტრედოსკლოვენსკე / სტრედოსლოვენსკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SK

Vinohradnícka oblasť Tokaj

ვინოხრადნიჩკა ობლასტ ტოკაი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SK

Východoslovenská / Východoslovenské / Východoslovenský

ვიხოდოსკლოვენსკა / ვიხოდოსლოვენსკე / ვიხოდოსლოვენსკი

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

SK

Slovenská / Slovenské / Slovenský

სლოვენსკა / სლოვენსკე / სლოვენსკი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

UK

English

ინგლიში (ინგლისური)

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

UK

English Regional

ინგლიშ რეჯიონალი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

UK

Welsh

ველში

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

UK

Welsh Regional

ველშ რეჯიონალი

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

Gruusia veinid, mis on kaitstud Euroopa Liidus



Kaitstav nimetus

Transkriptsioon ladina tähestikus

ახაშენი

Akhasheni

ატენური

Atenuri

გურჯაანი

Gurjaani

კახეთი (კახური)

Kakheti (Kakhuri)

კარდენახი

Kardenakhi

ხვანჭკარა

Khvanchkara

კოტეხი

Kotekhi

ქინძმარაული

Kindzmarauli

ყვარელი

Kvareli

მანავი

Manavi

მუკუზანი

Mukuzani

ნაფარეული

Napareuli

სვირი

Sviri

თელიანი

Teliani

ტიბაანი

Tibaani

წინანდალი

Tsinandali

ტვიში

Tvishi

ვაზისუბანი

Vazisubani

B OSA

Euroopa Liidu piiritusjoogid, mis on kaitstud Gruusias



ELi liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

Tooteliik

BE

Balegemse jenever

balejemse Jeneve

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE

Hasseltse jenever / Hasselt

haseltse Jeneve / haselt

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE

O' de Flander-Oost-Vlaamse Graanjenever

ode flander-ost-vlamse granJeneve

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE

Peket-Pekêt / Pèket-Pèkèt de Wallonie

peket- peket / peket-peket de valoni

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE NL

Jonge jenever/ jonge genever

Jonje Jeneve / Jonje jeneve

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE NL

Oude jenever / oude genever

ude Jeneve / ude jeneve

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE NL FR

Nord (59) and Pas-de-Calais (62))

Genièvre de grains / Graanjenever / Graangenever

Jenievr de gren / graanJeneve / graanJeneve

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE NL FR DE

Genièvre / Jenever / Genever

Jenievr/Jeneve/Jeneve

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE NL FR DE

Genièvre aux fruits / Vruchtenjenever / Jenever met vruchten / Fruchtgenever

Jenievo frui / fruxtenJenever / Jenever met fruxten / fruxtjenever

Muud piiritusjoogid

BG

Бургаска Мускатова ракия / Мускатова ракия от Бургас / Bourgaska Muscatova rakya / Muscatova rakya from Bourgas

burgaska muskatova rakia / muskatova rakia ot burgas / burgaska muskatova rakia/muskatova rakia burgasidan

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Карловска гроздова ракия / Гроздова Ракия от Карлово / Karlovska grozdova rakya / Grozdova Rakya from Karlovo

karlovska grozdova rakia / grozdova rakia ot karlovo / karlovska grozdova rakia / grozdova rakia karlovodan

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Поморийска гроздова ракия / Гроздова ракия от Поморие / Pomoriyska grozdova rakya / Grozdova rakya from Pomorie

pomoriiska grozdova rakia / grozdova rakia ot pomorie/ pomoriiska grozdova rakia/ grozdova rakia pomoriedan

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сливен) /Slivenska perla (Slivenska grozdova rakya / Grozdova rakya from Sliven)

slivenska perla (slivenska grozdova rakia / grozdova rakia ot sliven) / slivenska perla (slivenska grozdova rakia / grozdova rakia slivenidan)

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Стралджанска Мускатова ракия / Мускатова ракия от Стралджа / Straldjanska Muscatova rakya / Muscatova rakya from Straldja

straljanska muskatova rakia / muskatova rakia ot stralja/ straljanska muskatova rakia / muskatova rakia straljadan

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Сунгурларска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сунгурларе / Sungurlarska grozdova rakya / Grozdova rakya from Sungurlare

sungurlarska grozdova rakia / grozdova rakia ot sungurlare / sungurlarska grozdova rakia / grozdova rakia sungurlaridan

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Сухиндолска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сухиндол / Suhindolska grozdova rakya / Grozdova rakya from Suhindol

suxindolska grozdova rakia / grozdova rakia ot suxindol/ suhindolska grozdova rakia/grozdova rakia suhindolidan

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Ловешка сливова ракия / Сливова ракия от Ловеч / Loveshka slivova rakya / Slivova rakya from Lovech

loveSka slivova rakia/ slivova rakia ot loveC / loveSka slivova rakia /slivova rakia loveCidan

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

BG

Троянска сливова ракия / Сливова ракия от Троян / Troyanska slivova rakya / Slivova rakya from Troyan

troianska slivova rakia / slivova rakia ot troian/ troianska slivova rakia/ slivova rakia troianidan

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

CZ

Karlovarská Hořká

karlovarska horJka

Liköör

DE

Emsländer Korn / Kornbrand

emslender korn/kornbrand

Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Haselünner Korn / Kornbrand

hazeliuner korn/kornbrand

Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Hasetaler Korn / Kornbrand

hazetaler korn /kornbrand

Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Münsterländer Korn / Kornbrand

miunsterlender korn/kornbrand

Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Sendenhorster Korn / Kornbrand

zendenhorster korn/korbrand

Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Deutscher Weinbrand

doiCer vainbrand

Brandy/Weinbrand

DE

Pfälzer Weinbrand

pfelcer vainbrand

Brandy/Weinbrand

DE

Fränkischer Obstler

frenkiSer obstler

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Fränkisches Kirschwasser

frenkiSes kirSvaser

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Fränkisches Zwetschgenwasser

frenkiSes cveCgenvaser

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Schwarzwälder Kirschwasser

Svarcvelder kirSvasser

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Schwarzwälder Mirabellenwasser

Svarcvelder mirabelenvaser

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Schwarzwälder Williamsbirne

Svarcvelder uiliamsbirne

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

Svarcvelder cveCgenvaser

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Schwarzwälder Himbeergeist

Svarcvelder himbeergaisT

Geist

DE

Bayerischer Gebirgsenzian

baieriSer gebirgsencian

Emajuurepiiritusjook

DE

Ostfriesischer Korngenever

ostfriziSer korngenever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

DE

Steinhäger

Stainheger

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

DE

Rheinberger Kräuter

rainberger kroiter

Mõrumaitselised piiritusjoogid / bitter

DE

Bayerischer Kräuterlikör

baieriSer qroiTerliqior

Liköör

DE

Benediktbeurer Klosterlikör

bendiqtboirer klosTerliqior

Liköör

DE

Berliner Kümmel

berliner qiumel

Liköör

DE

Blutwurz

bluTvurc

Liköör

DE

Chiemseer Klosterlikör

qimzeer qlosTerliqior

Liköör

DE

Ettaler Klosterlikör

etaler klosTerliqior

Liköör

DE

Hamburger Kümmel

hamburger qiumel

Liköör

DE

Hüttentee

hiuTenTee

Liköör

DE

Münchener Kümmel

miunxener qiumel

Liköör

DE

Bärwurz

bervurc

Muud piiritusjoogid

DE

Königsberger Bärenfang

koenigsberger berenfang

Muud piiritusjoogid

DE

Ostpreußischer Bärenfang

ostproisiSer berenfang

Muud piiritusjoogid

DE AT BE

Korn / Kornbrand

korn/kornbrand

Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook

EE

Estonian vodka

estonian vodka

Viin

IE

Irish Whiskey/ Uisce Beatha Eireannach/ Irish Whisky ()

airiS viskii /viske biTe airinah /airiS viski

Whisky/Whiskey

IE

Irish Cream

airiS krim

Liköör

IE

Irish Poteen / Irish Poitín

airiS potin / airiS poitin

Muud piiritusjoogid

EL

Τσικουδιά / Tsikoudia

cikudia / cikudia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

EL

Τσικουδιά Κρήτης / Tsikoudia of Crete

cikudia kritis / kretis cikudia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

EL

Τσίπουρο / Tsipouro

cipuro / cipuro

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

EL

Τσίπουρο Θεσσαλίας / Tsipouro of Thessaly

cipuro Tesalias / Tesalias cipuro

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

EL

Τσίπουρο Μακεδονίας/ Tsipouro of Macedonia

cipuro makedonias / makedoniis cipuro

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

EL

Τσίπουρο Τυρνάβου / Tsipouro of Tyrnavos

cipuro tirnavu / tirnavos cipuro

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

EL

Ούζο Θράκης / Ouzo of Thrace

uso trakis / trakias uso

Destilleeritud anis

EL

Ούζο Καλαμάτας / Ouzo of Kalamata

uso kalamatas / kalamatas uso

Destilleeritud anis

EL

Ούζο Μακεδονίας / Ouzo of Macedonia

uso makedonias / makedonias uso

Destilleeritud anis

EL

Ούζο Μυτιλήνης / Ouzo of Mitilene

uso mitilinis / mitilinis uso

Destilleeritud anis

EL

Ούζο Πλωμαρίου / Ouzo of Plomari

uso plomariu / plomaris uso

Destilleeritud anis

EL

Κίτρο Νάξου / Kitro of Naxos

kitro naqsu / naqsos kitro

Liköör

EL

Κουμκουάτ Κέρκυρας / Koum Kouat of Corfu

kumkuat kerkiras / korfus kum kuat

Liköör

EL

Μαστίχα Χίου / Masticha of Chios

macixa xiu / kios macika

Liköör

EL

Τεντούρα / Tentoura

tendura / tentura

Liköör

EL CY

Ouzo / Oύζο

uso / uso

Destilleeritud anis

ES

Brandy de Jerez

brendi de xeres

Brandy/Weinbrand

ES

Brandy del Penedés

brendi del pendes

Brandy/Weinbrand

ES

Orujo de Galicia

oruxo de galisia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

ES

Aguardiente de sidra de Asturias

aguardente de sidra de asturias

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

ES

Gin de Mahón

xin de maon

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

ES

Anís Paloma Monforte del Cid

anis paloma monforte del sid

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Chinchón

CinCon

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Hierbas de Mallorca

ierbas de maliorka

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Hierbas Ibicencas

ierbas ibisenkas

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Cantueso Alicantino

kantueso alikantino

Liköör

ES

Licor café de Galicia

likor kafe de galisia

Liköör

ES

Licor de hierbas de Galicia

lokor de ierbas de galisia

Liköör

ES

Palo de Mallorca

palo de maliorka

Liköör

ES

Ratafia catalana

ratafia katalana

Liköör

ES

Aguardiente de hierbas de Galicia

aguardiente de ierbas de galisia

Muud piiritusjoogid

ES

Aperitivo Café de Alcoy

aperitivo kafe de alkoi

Muud piiritusjoogid

ES

Herbero de la Sierra de Mariola

erbero de la siera de mariola

Muud piiritusjoogid

ES

Pacharán Navarro

paCaran navaro

Muud piiritusjoogid

ES

Ronmiel de Canarias

ronmiel dekanarias

Muud piiritusjoogid

FR

Rhum de la Guadeloupe

rom de la gvadelup

Rumm

FR

Rhum de la Guyane

rom de la guian

Rumm

FR

Rhum de la Martinique

rom de la martinik

Rumm

FR

Rhum de la Réunion

rom de la reunion

Rumm

FR

Rhum de sucrerie de la Baie du Galion

rom de sukreri de la be du galion

Rumm

FR

Rhum des Antilles françaises

rom dez antii francez

Rumm

FR

Rhum des départements français d'outre-mer

rom de departeman france dutr-mer

Rumm

FR

Whisky alsacien / Whisky d'Alsace

ვისკი ალზასიენ/ვისკი დ’ალზას

Whisky/Whiskey

FR

Whisky breton / Whisky de Bretagne

ვისკი ბრეტონ/ვისკი დე ბრეტან

Whisky/Whiskey

FR

Armagnac (Nimetusele „Armagnac“ võib lisada järgmisi sõnu:

— Bas-Armagnac

— Haut-Armagnac

— Armagnac-Ténarèze

— Blanche Armagnac)

armaniak

— ba-armaniak

— o-armaniak

— armaniak-tenarez

— blanS armaniak)

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Cognac (Nimetusele „Cognac“ võib lisada järgmisi sõnu:

— Fine

— Grande Fine Champagne

— Grande Champagne

— Petite Fine Champagne

— Petite Champagne

— Fine Champagne

— Borderies

— Fins Bois

— Bons Bois)

koniak (saxeli 'koniaki' SeiZleba gavrcobil iqnas Semdegi terminebiT:

— fin

— grand fin Sampan

— grand Sampan

— petit fin Sampan

— petit Sampan

— fin Sampan

— borderi

— fen bua

— bon bua)

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de Cognac

o-de-vi de koniak

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de Faugères / Faugères

o-de-vi de foJer / foJer

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de vin de la Marne

o-de-vi de ven de la marn

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône

o-de-vi de ven de kot-diu-ron

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

o-de-vi de ven oriJiner diu buJei

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

o-de-vi de ven oriJiner diu langedok

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie des Charentes

o-de-vi de Sarant

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Fine Bordeaux

fin bordo

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Fine de Bourgogne

fin de burgon

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc d'Alsace Gewürztraminer

mark dalzas geviurctraminer

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc d'Auvergne

mark dovern

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Bourgogne / Eau-de-vie de marc de Bourgogne

mark de burgon / o-de-vi de mark de burgon

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Champagne / Eau-de-vie de marc de Champagne

mark de Sampan / o-de-vi de mark de Sampan

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Provence / Eau-de-vie de marc originaire de Provence

mark de provans / o-de-vi de mark oriJiner de provans

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Savoie / Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

mark de savua / o-de-vi de mark oriJiner de savua

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc des Côtes-du-Rhône / Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

mark de kot-diu-ron / o-de-vi de mark de kot diu ron

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc du Bugey / Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

mark de biuJei / o-de-vi de mark oriJiner de biuJei

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc du Jura

mark diu Ji ura

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc du Languedoc / Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

(mark diu langedok /o-de-vi de mark oriJiner diu langedok

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Framboise d'Alsace

frambuaz dalzas

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Kirsch d'Alsace

kirS dalza

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Kirsch de Fougerolles

kirS de fuJerol

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Mirabelle d'Alsace

mirabel dalzas

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Mirabelle de Lorraine

mirabel de loren

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Quetsch d'Alsace

ketC dalzas

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Calvados

kalvados

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Calvados Domfrontais

kalvados domfonte

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Calvados Pays d'Auge

kalvados pei doJ

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

o-de-vi de sidr de bretan

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de cidre de Normandie

o-d-vi de sidr de normani

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de cidre du Maine

o-de-vi deidრ დიu men

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Eau-de-vie de poiré de Normandie

o-de-vi de puae de nomani

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Ratafia de Champagne

ratafia de Sampan

Liköör

FR

Cassis de Bourgogne

kasis de bugon

Crème de cassis

FR

Cassis de Dijon

kasis de diJon

Crème de cassis

FR

Cassis de Saintonge

kasis sentonJ

Crème de cassis

FR

Pommeau de Bretagne

pomo de betan

Muud piiritusjoogid

FR

Pommeau de Normandie

pomo de normandi)

Muud piiritusjoogid

FR

Pommeau du Maine

pomo diu men

Muud piiritusjoogid

FR

Genièvre Flandres Artois

Jenievr flandr artua

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

FR IT

Génépi des Alpes / Genepì degli Alpi

Jenepi dez alp / jenepi deli alpi

Liköör

HR

Hrvatska loza

ხრვატსკა ლოზა

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HR

Hrvatska stara šljivovica

ხრვატსკა სტარა შლივოვიცა

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HR

Slavonska šljivovica

სლოვონსკა შლივოვიცა

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HR

Újfehértói meggypálinka

უიფეჰერტოი მეჯპალინკა

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HR

Zadarski maraschino

ზადარსკი მარასკინო

Maraschino/Marrasquino/Maraskino

HR

Hrvatska travarica

ხრვატსკა ტრავარიცა

Muud piiritusjoogid

IT

Brandy italiano

brendi italiano

Brandy/Weinbrand

IT

Grappa

grapa

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa di Barolo

grapa di barolo

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa di Marsala

grapa di marsala

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa friulana / Grappa del Friuli

grapa friulana/ grapa el friuli

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa lombarda / Grappa di Lombardia

grapa lombarda/ grapa di lombardia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa piemontese / Grappa del Piemonte

grapa piemonteze/ grapa del piemonte

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa Siciliana / Grappa di Sicilia

grapa siCiliana/grapa di siCilia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa trentina / Grappa del Trentino

grapa trentina/ grapa del trentino

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa veneta / Grappa del Veneto

grapa veneta/grapa del veneto

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Grappa / Grappa dell'Alto Adige

ziudtiroler grapa/ grapa delalto adije

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Aprikot trentino / Aprikot del Trentino

aprikot trentino/ aprikot del trentino

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Distillato di mele trentino / Distillato di mele del Trentino

distilato di mele trentino/ distilato di mele del trentino

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Kirsch Friulano / Kirschwasser Friulano

kirS friulano/ kirSvaser friulano

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Kirsch Trentino / Kirschwasser Trentino

kirS trentino/ kirSvaser trentino

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Kirsch Veneto / Kirschwasser Veneto

kirS veneto/kirSvaser veneto

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

slivovic del friuli-venecia julia

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Sliwovitz del Veneto

slivovic del veneto

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Sliwovitz trentino / Sliwovitz del Trentino

slivovic trentino/ slivovic del trentino

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Golden Delicious / Golden Delicious dell'Alto Adige

ziudtiroler golden diliSez/ golden diliSez delalto adije

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Gravensteiner / Gravensteiner dell'Alto Adige

ziudtiroler gravenStainer/gravenStainer delalto adije

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Kirsch / Kirsch dell'Alto Adige

ziudtiroler kirS/ kirS del/alto adije

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Marille / Marille dell'Alto Adige

ziudtiroler marile/ marile delalto adije

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Obstler / Obstler dell'Alto Adige

ziudtiroler obstler/obstler delalto adije

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Williams / Williams dell'Alto Adige

ziudtiroler uiliams/ uiliams delalto adije

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell'Alto Adige

ziudtiroler cveCgeler/cveCgeler delalto adije

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Williams friulano / Williams del Friuli

uiliams friulano/ uiliams del friuli

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Williams trentino / Williams del Trentino

uiliams trentino/ uiliams del trentino

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Genziana trentina / Genziana del Trentino

jenciana trentina/jenciana del trentino

Emajuurepiiritusjook

IT

Südtiroler Enzian / Genziana dell'Alto Adige

ziudtiroler encian/jenciana dellto adije

Emajuurepiiritusjook

IT

Genepì del Piemonte

jenepi del piemonte

Liköör

IT

Genepì della Valle d'Aosta

jenepi dela vale daosta

Liköör

IT

Liquore di limone della Costa d'Amalfi

likvore di limone dela kosta damalfi

Liköör

IT

Liquore di limone di Sorrento

likvore di limone di sorento

Liköör

IT

Mirto di Sardegna

მირტო დი სარდენა

Liköör

IT

Nocino di Modena

noCino di modena

Nocino

CY

Ζιβανία / Τζιβανία /Ζιβάνα / Zivania

zibania / Zibania / zibana / zibania

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

LT

Samanė

samane

Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook

LT

Originali lietuviška degtinė / Original Lithuanian vodka

orijinali lietuviSka degtine /orijinal liTuanian vodka

Viin

LT

Vilniaus džinas / Vilnius Gin

vilniaus jinas / vilnius jin

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

LT

Trejos devynerios

treJos devinerios

Mõrumaitselised piiritusjoogid / bitter

LT

Trauktinė

trauktine

Muud piiritusjoogid

LT

Trauktinė Palanga

trauktine palanga

Muud piiritusjoogid

LT

Trauktinė Dainava

trauktine dainava

Muud piiritusjoogid

HU

Törkölypálinka

terkeipalinka

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

HU

Békési szilvapálinka

bekeSi silvapalinka

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HU

Gönci barackpálinka

gensi barakpalinka

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HU

Kecskeméti barackpálinka

keCkemeti barakpalinka

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HU

Szabolcsi almapálinka

sabolCi almapalinka

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HU

Szatmári szilvapálinka

satmari silvapalinka

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HU

Újfehértói meggypálinka

უიფეჰერტოი მეჯპალინკა

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

HU AT

Pálinka

palinka

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

AT

Wachauer Weinbrand

vaxauer vainbrand

Brandy/Weinbrand

AT

Wachauer Marillenbrand

vaxauer marilenbrand

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

AT

Jägertee / Jagertee / Jagatee

iegerTee/ iagerTee/iagaTee

Liköör

AT

Mariazeller Magenlikör

mariaceler magenliqiorr

Liköör

AT

Steinfelder Magenbitter

Stainfelder magenbiTer

Liköör

AT

Wachauer Marillenlikör

vaxauer marilenliqior

Liköör

AT

Inländerrum

inlenderum

Muud piiritusjoogid

PL

Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass / Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej

mcenareuli arayi CrdiloeT podlezies dblobidan, aromatizebuli bizonis balaxis eqstraqtiT / ziolova z nizini polnocnopolaskieJ

Viin

PL

Polska Wódka / Polish Vodka

polska vodka / polonuri vodka an foliS vodka

Viin

PL

Polish Cherry

foliS Ceri

Liköör

PT

Rum da Madeira

rom de madeira

Rumm

PT

Aguardente de Vinho Alentejo

aguardente de vino alenteJu

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes

aguardente de vino da reJio doS vinos verdeS

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente de Vinho Douro

aguardente de vino douru

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente de Vinho Lourinhã

aguardente de vino lurinan

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente de Vinho Ribatejo

aguardente de vino ribateJu

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente Bagaceira Alentejo

aguardente bagaseira alenteJu

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente Bagaceira Bairrada

aguardente bagaseira bairada

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes

aguardente bagaseira da reJiano doS vinos verdeS

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Medronho do Algarve

medronu du algarve

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Poncha da Madeira

ponka da madeira

Liköör

RO

Vinars Murfatlar

vinars murfatlar

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Vinars Segarcea

vinars segarCa

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Vinars Târnave

vinars ternave

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Vinars Vaslui

vinars vaslui

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Vinars Vrancea

vinars vranCa

Veinist valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Horincă de Cămârzana

horinke de kemerzana

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Pălincă

pelike

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Țuică de Argeș

tuike de argeS

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

RO

Țuică Zetea de Medieșu Aurit

tuike zetea de medieSu aurit

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

SI

Brinjevec

brinJevek

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

SI

Dolenjski sadjevec

dolenJski sadJevek

Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook

SI

Janeževec

JaneJevec

Aniisimaitselised piiritusjoogid

SI

Slovenska travarica

slovenska travarica

Mõrumaitselised piiritusjoogid / bitter

SI

Pelinkovec

pelinkovec

Liköör

SI

Orehovec

orehovec

Nocino

SI

Domači rum

domaCi rum

Muud piiritusjoogid

SK

Spišská borovička

spiSska boroviCka

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

FI

Suomalainen Vodka / Finsk Vodka / Vodka of Finland

suomaleainen vodka / finsk vodka / vodka of finlend an finuri vodka

Viin

FI

Suomalainen Marjalikööri / Suomalainen Hedelmälikööri / Finsk Bärlikör / Finsk Fruktlikör / Finnish berry liqueur / Finnish fruit liqueur

suomalenen marJalikeeri / suomalenen hedelmelikeeri / finsk berlikeer / finsk fruktlikeer / finiS beri liker / finiS fruT likuer

Liköör

SE

Svensk Vodka / Swedish Vodka

svenS vodka / svediS vodka an Sveduri vodka

Viin

SE

Svensk Aquavit / Svensk Akvavit / Swedish Aquavit

svenS akvavit/ svenS akvavit/svediS akvavit

Akvavit/Aquavit

SE

Svensk Punsch / Swedish Punch

svenS puns / svediS fanr

Muud piiritusjoogid

UK

Scotch Whisky

sqoC viski

Whisky/Whiskey

UK

Somerset Cider Brandy

სომერსეთ საიდერ ბრენდი

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

(1)   Geograafiline tähis Irish Whiskey / Uisce Beatha Eireannach / Irish Whisky hõlmab Iirimaal ja Põhja-Iirimaal toodetud whisky’t/whiskey’t.

Gruusia piiritusjoogid, mis on kaitstud Euroopa Liidus



Kaitstav nimetus

Transkriptsioon ladina tähestikus

Toote liik

ჭაჭა

Chacha

Muud piiritusjoogid

C OSA

Euroopa Liidu aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Gruusias



ELi liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

DE

Nürnberger Glühwein

იურნბერგერ გლიუჰვაინ

DE

Thüringer Glühwein

თიურინგერ გლიუჰვაინ

FR

Vermouth de Chambéry

ვერმუტ დე შამბერი

HR

Samoborski bermet

სამობორსკი ბერმეტ

IT

Vermouth di Torino

ვერმუტ დი ტორინო

Gruusia aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Euroopa Liidus

[…]

▼B

XVIII LISA

VARAJASE HOIATAMISE MEHHANISM

1. Käesolevaga loovad liit ja Gruusia „varajase hoiatamise mehhanismi”, mille eesmärk on kehtestada praktilised meetmed, et hädaolukordi ära hoida ning neile ja nende ohule kiiresti reageerida. Mehhanismiga nähakse ette maagaasi, nafta ja elektri pakkumise ja nõudlusega seonduvate võimalike ohtude ja probleemide varajane hindamine, hädaolukordade ärahoidmine ning kiire reageerimine neile ja nende ohule.

2. Käesolevas lisas tähendab hädaolukord olukorda, mis põhjustab Gruusia ja liidu vaheliste energiakaupade tarnete olulise häire või füüsilise katkestuse.

3. Käesoleva lisa tähenduses on koordinaatorid Gruusia valitsuse asjaomane minister ja energeetikaküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

4. Energeetiliste materjalide ja toodete pakkumise ja nõudlusega seonduvaid võimalikke ohte ja probleeme tuleks käesoleva lepingu lepinguosalistel üheskoos korrapäraselt hinnata ja sellest tuleks koordinaatoritele aru anda.

5. Kui käesoleva lepingu üks lepinguosaline saab teada hädaolukorrast või olukorrast, mis tema hinnangul võib viia hädaolukorrani, teatab ta sellest viivitamatult teisele lepinguosalisele.

6. Punktis 5 sätestatud tingimustel teatavad koordinaatorid üksteisele võimalikult kiiresti varajase hoiatamise mehhanismi rakendamise vajadusest. Muu hulgas antakse teada kindlaksmääratud isikutest, keda koordinaatorid on volitanud olema üksteisega pidevas kontaktis.

7. Punkti 6 kohasel teatamisel esitab kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele oma hinnangu. Hinnang hõlmab prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukorra oht või hädaolukord likvideerida. Lepinguosalised reageerivad kiiresti teise lepinguosalise hinnangule ja täiendavad seda kättesaadava lisateabega.

8. Kui üks lepinguosaline ei suuda adekvaatselt hinnata või aktsepteerida teise lepinguosalise hinnangut olukorrale või prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukorra oht või hädaolukord likvideerida, võib esimese lepinguosalise koordinaator taotleda konsultatsioone, mis algavad kolme päeva jooksul alates punkti 6 kohase teatise edastamisest. Sellised konsultatsioonid toimuvad eksperdirühma raames, mis koosneb koordinaatorite poolt volitatud esindajatest. Konsultatsioonide eesmärk on:

a) 

töötada välja ühine hinnang olukorrale ja sündmuste võimalikule edasisele arengule;

b) 

sõnastada soovitused hädaolukorra ohu ärahoidmiseks või likvideerimiseks või hädaolukorra kõrvaldamiseks, ja

c) 

sõnastada soovitused käesoleva lisa punkti 8 alapunktides a ja b sätestatud meetmetega seotud ühiseks tegevuskavaks (et minimeerida hädaolukorra mõju ja võimaluse korral hädaolukord likvideerida), sealhulgas spetsiaalse järelevalverühma moodustamise võimaluseks.

9. Konsultatsioonid, ühised hinnangud ja sõnastatud soovitused tuginevad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttele.

10. Koordinaatorid teevad oma pädevuse piires tööd selle nimel, et hädaolukorra ohtu ära hoida või hädaolukord likvideerida, võttes arvesse soovitusi, mis konsultatsioonide tulemusel sõnastati.

11. Punktis 8 nimetatud eksperdirühmad annavad koordinaatoritele vahetult pärast kokkulepitud tegevuskava rakendamist aru oma tegevuse kohta.

12. Hädaolukorra kujunedes võivad koordinaatorid moodustada valitsevate tingimuste ja sündmuste arenguga tutvumiseks ning nende objektiivseks registreerimiseks spetsiaalse järelevalverühma. Rühma koosseisu võivad kuuluda:

a) 

lepinguosaliste esindajad;

b) 

lepinguosaliste energiaettevõtete esindajad;

c) 

rahvusvaheliste energiaorganisatsioonide esindajad, keda lepinguosalised on soovitanud ja kelle nad on üheskoos heaks kiitnud; ja

d) 

sõltumatud eksperdid, keda lepinguosalised on soovitanud ja kelle nad on üheskoos heaks kiitnud.

13. Spetsiaalne järelevalverühm alustab viivitamatult tööd ja tegutseb vajaduse korral seni, kuni hädaolukord on likvideeritud. Spetsiaalse järelevalverühma töö lõpetamise otsuse võtavad koordinaatorid vastu ühiselt.

14. Alates ajast, mil üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist punktis 5 kirjeldatud asjaoludest kuni käesolevas lisas sätestatud menetluste lõpetamiseni ning kuni hädaolukorra ohu ärahoidmiseni või likvideerimiseni või hädaolukorra lahendamiseni, teevad mõlemad lepinguosalised oma pädevuse piires kõik endast sõltuva, et minimeerida negatiivseid tagajärgi teisele lepinguosalisele. Lepinguosalised teevad läbipaistvuse vaimus koostööd, et jõuda kohese lahenduseni. Lepinguosalised hoiduvad kehtiva hädaolukorraga mitteseonduvatest meetmetest, mis võiksid tuua kaasa või süvendada negatiivseid tagajärgi Gruusia ja liidu vahelistele maagaasi-, nafta- või elektritarnetele.

15. Kumbki lepinguosaline kannab käesoleva lisa raames võetavate meetmetega seonduvad kulud iseseisvalt.

16. Lepinguosalised hoiavad saladuses kogu nende vahel vahetatud teabe, mis on määratletud konfidentsiaalsena. Lepinguosalised võtavad konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud meetmed Gruusia või liidu kehtivate õigus- ja normatiivaktide alusel ning vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele

17. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kutsuda punktides 8 ja 12 osutatud konsultatsioonides või järelevalves osalema kolmandate isikute esindajaid.

18. Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lisa sätete muutmises, et luua varajase hoiatamise mehhanism nende ja kolmandate isikute vahel.

19. Käesoleva lisa sätete rikkumine ei saa olla käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) või muu lepinguosaliste vaheliste vaidluste suhtes kohaldatava kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lisaks ei tohi kumbki lepinguosaline sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena:

a) 

seisukohti või ettepanekuid, mida teine lepinguosaline on käesolevas lisas sätestatud menetluse käigus väljendanud; või

b) 

asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus kõnealuse mehhanismi raames käsitletud hädaolukorra suhtes leitud lahendusega.

XIX LISA

VAHENDUSMEHHANISM



Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.



1. JAGU

VAHENDUSMEHHANISMI RAAMES KOHALDATAV MENETLUS

Artikkel 2

Teabenõue

1.  Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal kirjalikult taotleda teavet tema kaubandushuvisid kahjustava meetme kohta. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta.

2.  Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik 20 päeva jooksul esitada, teavitab ta taotluse esitanud lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

Artikkel 3

Menetluse algatamine

1.  Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning

a) 

nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme;

b) 

kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede praegu või tulevikus avaldab taotluse esitanud lepinguosalise arvates tema kaubandushuvidele; ja

c) 

selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kõnealune mõju seotud selle meetmega.

2.  Vahendusmenetlust saab algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lõike 1 kohase taotluse adressaadiks olev lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

Artikkel 4

Vahendaja valimine

1.  Pärast vahendusmenetluse algatamist püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva lisa artiklis 3 osutatud taotlusele antud vastuse kättesaamist.

2.  Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vahendaja isikus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistujal või kaaseesistujatel või nende määratud isikutel määrata vahendaja loosi teel käesoleva lepingu artikli 268 kohaselt koostatud nimekirjast. Mõlema lepinguosalise esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tuli(d).

3.  Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistuja või kaaseesistujad või nende määratud isikud valivad vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lepinguosalise käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotlusest.

4.  Kui käesoleva lisa artikli 3 kohase taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud käeoleva lepingu artiklis 268 nimetatud nimekirja, valitakse vahendaja loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

5.  Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei ole vahendaja kummagi lepinguosalise kodanik.

6.  Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Käesoleva lepingu XXI lisas esitatud vahekohtute liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes mutatis mutandis. Käesoleva lepingu XX lisa „Vaidluste lahendamise kord” punkte 3–7 („Teatised”) ja 41–45 („Kirjalik ja suuline tõlge”) kohaldatakse samuti mutatis mutandis.

Artikkel 5

Vahendusmenetluse eeskirjad

1.  Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.

2.  Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja nõu lepinguosalistega.

3.  Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse. Lepinguosalised võivad väljapakutud lahenduse heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.

4.  Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.

5.  Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6.  Lahendus võidakse vormistada käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusena. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele teatavaks. Avaldatud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.

7.  Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate a) menetluste raames käsitletavast meetmest, b) järgitud menetlustest ja c) kõnealuste menetluste lõppetulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

8.  Menetlus lõpetatakse:

a) 

lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise kuupäeval;

b) 

lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis nimetatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeval;

c) 

vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, olles eelnevalt pidanud nõu lepinguosalistega, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval; või

d) 

lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist avalduse esitamise kuupäeval.



2. JAGU

RAKENDAMINE

Artikkel 6

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1.  Kui lepinguosalised on jõudnud lahenduses kokkuleppele, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.

2.  Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.



3. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 7

Konfidentsiaalsus ja seos vaidluste lahendamisega

1.  Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 5 lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest.

2.  Vahendusmenetlus ei piira käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest või muu lepingu sätetest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

3.  Käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) raames ette nähtud konsultatsioonid ei ole vajalikud enne vahendusmenetluse alustamist. Siiski peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist kasutama käesolevas lepingus ette nähtud muid koostöö- või konsulteerimissätteid.

4.  Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse

a) 

teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti või käesoleva lisa artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel kogutud teavet;

b) 

asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, või

c) 

vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

5.  Vahendaja ei saa tegutseda vahekohtu liikmena käesoleva lepingu või WTO lepingu kohases vaidluste lahendamise menetluses, mis on seotud sama meetmega, mille puhul ta on olnud vahendaja.

Artikkel 8

Tähtajad

Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta neis menetlustes osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 9

Kulud

1.  Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

2.  Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab vaidluste lahendamise korra punkti 8 alapunkti e kohaselt vahekohtu eesistujale ettenähtud tasule.

XX LISA

VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

Üldsätted

1. Käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ja käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„nõustaja” – isik, kelle vaidluses osalev lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

b)

„vahekohtunik” – käesoleva lepingu artikli 249 alusel nõuetekohaselt moodustatud vahekohtu liige;

c)

„assistent” – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku ( 93 );

d)

„kaebuse esitanud lepinguosaline” – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist käesoleva lepingu artikli 248 alusel;

e)

„lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati” – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid;

f)

„vahekohus” – käesoleva lepingu artikli 249 kohaselt moodustatud kohus;

g)

„lepinguosalise esindaja” – töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses;

h)

„päev” – kalendripäev;

2. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt.

Teatised

3. Kumbki vaidluses osalev lepinguosaline ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-kirja teel teisele lepinguosalisele ning kirjalikud esildised ja vahekohtumenetlusega seotud taotlused igale vahekohtunikule. Vahekohus edastab dokumendid lepinguosalistele samuti e-kirja teel. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. Tõendavad dokumendid, mis on suuremad kui kümme megabaiti, esitatakse teisele lepinguosalisele mõnes muus elektroonilises formaadis ning vajaduse korral igale vahekohtunikule kahe päeva jooksul alates e-kirja saatmisest.

4. Vastavalt eespool nimetatud punktile 3 edastatud dokumentide koopiad esitatakse teisele lepinguosalisele ning vajaduse korral igale vahekohtunikule e-kirja saatmise päeval faksi teel, tähtsaadetisena, kulleriga või kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise.

5. Kõik teatised adresseeritakse vastavalt kas Gruusia majandus- ja jätkusuutliku arengu ministeeriumile või Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile.

6. Taotlustes, teatistes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

7. Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Gruusia või ELi ametlikule pühale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval.

Vahekohtumenetluse alustamine

8.

 
a) 

Kui käesoleva lepingu artikli 249 või käesoleva korra punktide 19, 20 või 46 kohaselt valitakse vahekohtunik loosi teel, toimub loosimine kaebuse esitanud lepinguosalise valitud ajal ja kohas ning sellest teavitatakse viivitamata lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, võib soovi korral loosimise ajal kohal olla. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tuli(d).

b) 

Kui vahekohtunik valitakse käesoleva lepingu artikli 249 või käesoleva korra punktide 19, 20 või 46 kohaselt loosi teel ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 on kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel kaks eesistujat, viivad loosimise läbi mõlemad eesistujad või nende määratud isikud. Kui aga üks eesistuja või tema määratud isik ei nõustu loosimisel osalema, viib loosimise läbi teine eesistuja üksinda.

c) 

Lepinguosalised teavitavad valitud vahekohtunikke nende ametisse nimetamisest.

d) 

Vahekohtunik, kes on ametisse nimetatud vastavalt käesoleva lepingu artiklis 249 kehtestatud menetlusele, kinnitab oma valmisolekut teenida kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee vahekohtunikuna viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil teda nimetamisest teavitati.

e) 

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine, mis on kooskõlas WTO normidega. Iga vahekohtuniku assistendile makstav tasu ei ületa 50 % sellele vahekohtunikule makstavast tasust. Vahekohtunikud ja vaidluses osalevate lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu.

9.

 
a) 

Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtunike valimise kuupäeva kokku teisiti, tehakse vahekohtu ülesandeks „vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud meede läbi vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt osutatud lepingu asjakohaste sätete alusel, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust assotsieerimislepingu artiklis 245 viidatud sätetega ja teha käesoleva lepingu artikli 251 kohane otsus”.

b) 

Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud volitustest kolme päeva jooksul pärast nende suhtes kokkuleppele jõudmist.

Esmased esildised

10. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitatakse, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva.

Vahekohtute töö

11. Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

12. Kui käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus kasutada oma töös mis tahes vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

13. Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

14. Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei delegeerita.

15. Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) ja selle lisadega hõlmatud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.

16. Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega (v.a käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) sätestatud tähtajad) või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta vaidluses osalevaid lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse.

Asendamine

17. Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda vahekohtumenetluses, kui ta end taandab või kui ta tuleb tegevusjuhendi nõuete mittetäitmise tõttu välja vahetada, valitakse talle asendaja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 249 ja käesoleva korra punktiga 8.

18. Kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai tõendeid asjaoludest seoses vahekohtunikupoolse tegevusjuhendi olulise rikkumisega.

19. Juhul kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik (välja arvatud vahekohtu eesistuja) ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue vahekohtuniku vastavalt käesoleva lepingu artiklile 249 ja käesoleva korra punktile 8.

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb vaidluses osalev lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks vahekohtu eesistujale, kes teeb lõpliku otsuse.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valitakse uus vahekohtunik vastavalt käesoleva lepingu artiklile 249 ja käesoleva korra punktile 8.

20. Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue eesistuja vastavalt käesoleva lepingu artiklile 249 ja käesoleva korra punktile 8.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ühele isikutest, kes on kantud käesoleva lepingu artikli 268 lõike 1 kohasesse eesistujate nimekirja. Kõnealune isik valitakse loosi teel viie päeva jooksul alates taotlusest vastavalt käesoleva korra punktile 8. Valitud isiku otsus eesistuja väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik.

Kui valitud isik otsustab, et algne eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valib ta loosi teel uue eesistuja käesoleva lepingu artikli 268 lõikes 1 osutatud eesistujate nimekirja kantud ülejäänud isikute seast. Uus vahekohtu eesistuja valitakse viie päeva jooksul kuupäevast, mil valitud isik tegi otsuse selle kohta, et algne eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid.

21. Vahekohtu töö peatatakse käesoleva korra punktides 18, 19 ja 20 sätestatud menetluste teostamise ajaks.

Istungid

22. Vahekohtu eesistuja määrab kokkuleppel vaidluses osalevate lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega kindlaks istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta kirjaliku kinnituse vaidluses osalevatele lepinguosalistele. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus.

Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui nende osaline või täielik sulgemine on vajalik konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks. Lisaks võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel otsustada, et istungid on avalikkusele osaliselt või täielikult suletud muudel objektiivsetel põhjustel.

23. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Gruusia, ja Tbilisis, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on EL.

24. Vahekohus võib kokku kutsuda täiendavad istungid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

25. Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

26. Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

a) 

vaidluses osalevate lepinguosaliste esindajad;

b) 

vaidluses osalevate lepinguosaliste nõustajad;

c) 

halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad; ja

d) 

vahekohtunike assistendid.

Vahekohtu poole võib pöörduda vaid vaidluses osaleva lepinguosalise esindaja või nõustaja.

27. Iga vaidluses osalev lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

28. Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega:

Väited

a) kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b) selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

Vastuväited

a) kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b) selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

29. Vahekohus võib esitada mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

30. Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise vaidluses osalevatele lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik. Vaidluses osalevad lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

31. Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

Kirjalikud küsimused

32. Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi vaidluses osalevale lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

33. Vaidluses osalev lepinguosaline saadab ka teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise poole vastuse kohta viie päeva jooksul pärast vastuse kättesaamise kuupäeva.

Konfidentsiaalsus

34. Mõlemad vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad kohtlevad teise vaidluses osaleva lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui vaidluses osalev lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotluse korral väidetes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada. Lepinguosaline esitab mittekonfidentsiaalse ülevaate hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, ning selgituse selle kohta, miks avalikustamata teave on konfidentsiaalne. Käesolev kord ei keela vaidluses osaleval lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet. Vahekohtu istung on kinnine, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad tagavad vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse, kui istung toimub kinnise istungina.

Ühepoolsed kontaktid

35. Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

36. Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti vaidluses osaleva lepinguosalisega või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

Amicus curiae esildised

37. Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu vaidluses osaleva lepinguosalise territooriumil asuvate vaidluses osalevate lepinguosaliste valitsustest sõltumatute füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ja et need on otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel.

38. Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades sealhulgas tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi, õigusliku seisundi, üldeesmärgid ja rahastamisallikad, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt käesoleva korra punktidele 41 ja 42 vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt valitud keeltes.

39. Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesoleva korra punktidele 37 ja 38. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Vahekohus esitab kõik esildised vaidluses osalevatele lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Vaidluses osalevad lepinguosalised esitavad märkused kümne päeva jooksul alates esildiste esitamisest vahekohtu poolt ning vahekohus võtab arvesse kõiki selliseid märkusi.

Kiireloomulised juhtumid

40. Käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast vaidluses osalevate lepinguosalistega konsulteerimist asjakohaselt käesolevas korras nimetatud tähtaegu ja teatab lepinguosalistele sellistest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

41. Käesoleva lepingu artiklis 246 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva korra punkti 8 alapunktis e osutatud kohtumisel püüavad vaidluses osalevad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles.

42. Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ühises töökeeles kokku leppida ei suuda, esitab iga lepinguosaline kirjalikud esildised oma valitud keeles. Kõnealune lepinguosaline esitab samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes WTO töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeltesse.

43. Vahekohtu otsused esitatakse vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeles või keeltes.

44. Käesoleva korra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad kõik vaidluses osalevad lepinguosalised märkusi esitada.

45. Iga lepinguosaline kannab oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad vaidluses osalevad lepinguosalised võrdselt.

Muud menetlused

46. Käesolevat korda kohaldatakse ka käesoleva lepingu artiklis 246, artikli 255 lõikes 2, artikli 256 lõikes 2, artikli 257 lõikes 2 ja artikli 259 lõikes 2 sätestatud menetluste suhtes. Vahekohus kohandab käesolevas korras sätestatud tähtaegu vastavalt konkreetsetele tähtaegadele, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

XXI LISA

VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

Mõisted

1. Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„vahekohtunik” – käesoleva lepingu artikli 249 alusel moodustatud vahekohtu liige;

b)

„kandidaat” – üksikisik, kelle nimi on käesoleva lepingu artiklis 268 nimetatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse käesoleva lepingu artikli 249 alusel;

c)

„assistent” – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt viib läbi uurimisi või abistab vahekohtunikku;

d)

„menetlus” – vahekohtumenetlus käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti;

e)

„töötajad” – vahekohtuniku puhul vahekohtuniku juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

f)

„vahendaja” – isik, kes teostab vahendamismenetlust kooskõlas käesoleva lepingu XIX lisaga.

Menetlusega seotud kohustused

2. Kogu menetluse jooksul väldib iga kandidaat ja vahekohtunik ebasobivat või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva tegevusjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustus

3. Enne enda vahekohtunikuks valimise kinnitamist käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või võivad põhjendatult tekitada ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje menetluses. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

4. Kandidaat või vahekohtunik avaldab käesoleva tegevusjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumisega seotud teabe üksnes käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

5. Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik tegevusjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades neist kirjalikult kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda.

Vahekohtunike ülesanded

6. Vahekohtunikuks valimise kinnitamisega on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

7. Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet mis tahes muule isikule.

8. Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi punktidest 2, 3, 4, 5, 16, 17 ja 18 ning täidavad neid.

9. Vahekohtunik ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus.

10. Vahekohtunik on sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje teket ega lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikest protestidest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

11. Vahekohtunik ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12. Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada

13. Vahekohtunik ei lase rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14. Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

Endiste vahekohtunike kohustused

15. Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

Konfidentsiaalsus

16. Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

17. Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avaldamist vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) peatükis 14 („Vaidluste lahendamine”) ettenähtule.

18. Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta.

Kulud

19. Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi ja töötajate tööaja ja kulude kohta.

Vahendajad

20. Käesolevas tegevusjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes

XXII LISA

MAKSUSTAMINE

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusaktid järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Kaudne maksustamine

Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

Direktiivi kohaldatakse järgmiste eranditega:

— 
Käibemaksu kohaldamisala: artikli 2 lõike 1 punkt b, artikli 2 lõige 2 ning artiklid 3 ja 4;
— 
Territoriaalne reguleerimisala: kogu jaotis: artiklid 5–8;
— 
Maksukohustuslased: artikli 9 lõige 2;
— 
Maksustatavad tehingud: artiklid 17 ja 20–23;
— 
Maksustamise koht: artiklid 33, 34 ja 35, artikli 36 lõige 2, artiklid 37, 40, 41 ja 42, artikli 43 lõige 2, artiklid 50, 51, 52 ja 57;
— 
Maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus: artiklid 67, 68 ja 69;
— 
Maksustatav väärtus: kaupade ühendusesisene soetamine artiklid 83 ja 84;
— 
Maksumäär: artiklid 100 ja 101 ning teatavatele liikmesriikidele kehtestatud erandid: artiklid 104–129;
— 
Maksuvabastused: ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastused: artiklid 138–142; impordi maksuvabastused: artikli 143 lõike 1 punkt d ja artikkel 145; ekspordi maksuvabastused: artikli 146 lõike 1 punkt b; rahvusvaheliste vedude maksuvabastused artikkel 149 ja artikli 150 lõige 1; rahvusvahelise kaubandusega seotud tehingute maksuvabastused: artiklid 162, 164, 165 ja 166;
— 
Mahaarvamine: artikli 171 lõige 1 ja artikkel 172;
— 
Kohustused: artiklid 195, 196, 197, 200, 209, 210, artikli 213 lõige 2, artikli 214 lõige 1, välja arvatud artikli 214 lõike 1 punkt a ja artikkel 216;
— 
Arved: artikkel 237;
— 
Arvepidamine: artiklid 243, 245 ja 249;
— 
Deklaratsioonid: artiklid 253, 254, 257, 258 ja 259;
— 
Koondaruanded: artiklid 262–270;
— 
Teatud impordi- ja eksporditoimingutega seotud kohustused: artiklid 274–280;
— 
Erikorrad: artiklid 293 ja 294 ning 344–356; e-teenuste erikord: artiklid 357–369;
— 
Teatavatele liikmesriikidele kehtestatud erandid: artiklid 370–396;
— 
Muud sätted: artiklid 397–400;
— 
Lõppsätted: artiklid 402–414.

Ajakava: kõnealuse direktiivi sätted, välja arvatud eespool loetletud erandid, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusial on õigus teha erand kaupadele ja teenustele, millele käesoleva lepingu jõustumise ajal juba kehtib Gruusia maksuseadustiku alusel tehtud erand.

Nõukogu direktiiv 2011/64/EL, 21. juuni 2011, tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud artikli 7 lõige 2, artiklid 8, 9, 10, 11 ja12, artikli 14 lõige 1, artikli 14 lõige 2, artikli 14 lõige 4 ning artiklid 18 ja 19, mille rakendamise ajakava ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, võttes arvesse Gruusia vajadust võidelda salakaubaveo vastu ja kaitsta oma maksutulu.

Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, 20. detsember 2007, kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta

Kohaldatakse kõnealuse direktiivi järgmist jagu:

— 
3. jagu koguseliste piirangute kohta

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusial on õigus vabastada aktsiisimaksust kanged alkohoolsed joogid, mida eraisikud toodavad väikestes kogustes koduseks tarbimiseks ning mis ei ole ette nähtud turustamiseks.

Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

Ajakava: kõnealune direktiiv, välja arvatud selle 1. lisa, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda

Kohaldatakse kõnealuse direktiivi järgmist artiklit:

— 
artikkel 1

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud säte rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ, 17. november 1986, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXIII LISA

STATISTIKA

Käesoleva lepingu V jaotise „Majanduskoostöö” 4. peatüki „Statistika” artiklis 291 osutatud ELi statistikaõigusaktid loetletakse iga-aastases statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu lisana.

Statistikanõuete kogumik on elektroonne ja selle uusim elektroonne versioon on kättesaadav Eurostati veebilehel http://epp.eurostat.ec.europa.eu

XXIV LISA

TRANSPORT

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Maanteetransport

Tehnilised tingimused

Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10. veebruar 1992, teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnelune direktiiv kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Esmakordselt registreeritavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta.

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse busside ja veokite puhul kahe aasta ja muud liiki sõidukite puhul nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ohutustingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ, 20. detsember 2006, juhilubade kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
juhiloakategooriate kehtestamine (artikkel 4);
— 
juhiloa väljastamise tingimused (artiklid 5, 6 ja 7);
— 
sõidueksamite nõuded (II ja III lisa)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus käesoleva lepingu jõustumisel.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus käesoleva lepingu jõustumisel.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega

Ajakava: Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

— 
määruse artiklid 3, 4, 5, 6, 7 (ilma finantssuutlikkuse rahalise väärtuseta), 8, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 ning I lisa

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealuse määruse sätted ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealuse määruse sätted nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ, 11. märts 2002, autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Maksustamistingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse siis, kui Gruusia otsustab kehtestada maksud teatava taristu kasutamise eest.

Raudteetransport

Juurdepääs turule ja taristule

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, 21. november 2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
artiklid 1–9;
— 
artiklid 16–25;
— 
artiklid 26–57.

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse 2022. aasta augustiks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta

Ajakava: kõnealuse määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja ohutustingimused ning koostalitlusvõime

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Muud aspektid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel

Ajakava:kõnealuse määruse sätted raudteel reisijateveoteenuse osutamise kohta rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest esitatakse assotsieerimisnõukogule ettepanek kõnealuse määruse selle osa rakendamiseks, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist maanteel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta

Ajakava: kõnealuse määruse sätted (välja arvatud selle artiklid 9, 11, 12, 19, artikli 20 lõige 1 ja artikkel 26) rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Kõnealuse määruse artiklid 9, 11, 12, 19, artikli 20 lõige 1 ja artikkel 26 rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusial on õigus kohaldada kõnealuse määruse I lisa ainult Gardabani jaamast Kartsahhi jaama ja sealt riigi piirini ulatuval 244 km pikkusel raudteelõigul, kui see liin käiku antakse.

Lennutransport

Lennutranspordi valdkonna õigusaktide ühtlustamine toimub vastavalt 2. detsembril 2010 Brüsselis allakirjutatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt pool Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingule, mille lisas on ELi lennunduse valdkonna õigusaktide loetelu ja nende rakendamise ajakava.

XXV LISA

ENERGIA

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Elekter

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepanek assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ, 18. jaanuar 2006, elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gaas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju

Ajakava: direktiiv 2009/73/EÜ rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta; muudetud komisjoni 10. novembri 2010. aasta otsusega 2010/685/EL

Ajakava: määrus (EÜ) nr 715/2009 rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Taastuvenergia

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nafta

Nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ, 14. september 2009, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/32/EÜ, 5. aprill 2006, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogudirektiiv 2010/30/EL, 19. mai 2010, energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rakendusdirektiivid ja -määrused:

— 
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega
— 
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega
— 
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega
— 
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega
— 
Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ, 22. september 1992, kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses
— 
Komisjoni direktiiv 2003/66/EÜ, 3. juuli 2003, millega muudetakse komisjoni direktiivi 94/2/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul
— 
Komisjoni direktiiv 2002/40/EÜ, 8. mai 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriahjude energiamärgistuse alased sätted
— 
Komisjoni direktiiv 2002/31/EÜ, 22. märts 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiamärgistuse alased sätted
— 
Komisjoni direktiiv 1999/9/EÜ, 26. veebruar 1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/17/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul
— 
Komisjoni direktiiv 98/11/EÜ, 27. jaanuar 1998, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse puhul
— 
Komisjoni direktiiv 97/17/EÜ, 16. aprill 1997, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul
— 
Komisjoni direktiiv 96/89/EÜ, 17. detsember 1996, millega muudetakse direktiivi 95/12/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse alased sätted
— 
Komisjoni direktiiv 96/60/EÜ, 19. september 1996, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul
— 
Komisjoni direktiiv 95/13/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste trummelkuivatite energiamärgistuse puhul
— 
Komisjoni direktiiv 95/12/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse puhul
— 
Komisjoni direktiiv 94/2/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul

Ajakava: nimetatud direktiivid ja määrused rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Süsivesinike geoloogiline luure ja uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ, 30. mai 1994, süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust

Ajakava kõnealune direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitavatel tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ, 23. aprill 2009, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2009, 18. september 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ultraviolettkiirgusega seotud nõuete osas

Ajakava: määrus (EÜ) nr 859/2009 rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 107/2009, 4. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määrus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 106/2008, 15. jaanuar 2008, ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009, 25. november 2009, rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EL) nr 1015/2010, 10. november 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EL) nr 1016/2010, 10. november 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXVI LISA

KESKKOND

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Keskkonnaalane juhtimine ja keskkonnaküsimuste sidumine muude poliitikavaldkondadega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine (artiklid 2 ja 3);
— 
keskkonnamõju hindamise nõude kehtestamine I lisa projektide puhul; II lisa projektide puhul keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamise korra kehtestamine (artikkel 4). Sätted, mis reguleerivad käesolevas peatükis eraldi käsitletud valdkondi, rakendatakse samade tähtaegade jooksul nagu vastavad direktiivid;
— 
arendaja poolt esitatava teabe ulatuse kindlaksmääramine (artikkel 5);
— 
keskkonna valdkonna asutustega konsulteerimise ja üldsuse konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6);
— 
korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda projekt võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7);
— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
— 
meetmete kehtestamine üldsuse teavitamiseks teostusloa taotluste suhtes langetatud otsuste tulemustest (artikkel 9);
— 
üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone kaasava tõhusa, taskukohase ja kiire haldusliku ja kohtuliku arutamise menetluse kehtestamine (artikkel 11).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kindlakstegemise korra kehtestamine; keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude alla kuuluvate kavade ja programmide hindamise kohustuse kehtestamine (artikkel 3);
— 
keskkonna valdkonna asutustega konsulteerimise ja üldsuse konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6);
— 
korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda projekt võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
— 
keskkonnateabele avaliku juurdepääsu korra ja sellest tehtavate erandite kehtestamine (artiklid 3 ja 4);
— 
riigiasutuste poolt keskkonnateabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamine (artikli 3 lõige 1);
— 
keskkonnateabe mitteandmise ja üksnes osalise teabe andmise otsuste läbivaatamise korra kehtestamine (artikkel 6);
— 
avalikkusele keskkonnateabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, 26. mai 2003, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

Tõlgendatakse koostoimes direktiividega 2008/50/EÜ, 91/676/EMÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL ja 2011/92/EL

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: direktiivi 2003/35/EÜ osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punktid a ja d);
— 
üldsusega konsulteerimise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt b ja lõige 3);
— 
otsuste tegemisel üldsuse kommentaaride ja arvamuste arvessevõtmise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt c);
— 
üldsusele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele nende menetluste ajal juurdepääsu tagamine tõhusa, kiire ja taskukohase haldusliku ja kohtuliku õigusmõistmisele (artikli 3 lõige 7 ja artikli 4 lõige 4, keskkonnamõju hindamine ning saastuse kompleksne vältimine ja kontroll).
Ajakava: direktiivi 2003/35/EÜ osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35/EÜ, 21. aprill 2004, keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädevate asutuste määramine (artikkel 11);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
eeskirjade ja menetluste kehtestamine eesmärgiga ära hoida ja parandada keskkonnale (vesi, maa, kaitsealused liigid ja looduslikud elupaigad) tekitatud kahju saastaja-maksab-põhimõtte kohaselt (II lisa artiklid 5, 6, 7). PVT abil võetavate parandusmeetmete hindamist käsitlevad sätted rakendatakse asjaomastes direktiivides osutatud tähtaja jooksul;
— 
range vastutuse ettenägemine ohtliku ametialase tegevuse eest (artikli 3 lõike 1 punkt a ja III lisa). Tõlgendatakse koostoimes käesolevas peatükis nimetatud asjakohaste direktiividega;
— 
ettevõtjate kohustamine võtma vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid, sealhulgas kandma selliste meetmete võtmisest tingitud kulud (artiklid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10);
— 
mehhanismi kehtestamine, mille kohaselt keskkonnakahju korral saavad mõjutatud isikud, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, taotleda pädevatelt asutustelt meetmete võtmist, sealhulgas sõltumatut läbivaatamist (artiklid 12 ja 13).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õhu kvaliteet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 4);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
korra ja kriteeriumide kehtestamine välisõhu kvaliteedi hindamiseks saasteainete suhtes (artiklid 5, 6 ja 9);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
piirtaset/sihtväärtust ületava saasteainetasemega piirkondade ja linnastute õhukvaliteedi kavade koostamine (artikkel 23);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
lühiajaliste tegevuskavade koostamine piirkondades ja linnastutes, kus on oht, et ületatakse häiretaset (artikkel 24);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
avalikkusele teabe andmise süsteemi loomine (artikkel 26).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud artikli 26 lõike 1 punkt d, mis rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikli 3 lõige 2);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
korra ja kriteeriumide kehtestamine välisõhu kvaliteedi hindamiseks saasteainete suhtes (artikkel 4);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
meetmete võtmine õhukvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks õhu saasteainesisalduse seisukohast (artikli 3 lõiked 1 ja 3).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 ja direktiiviga 2005/33/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 1999/32/EÜ sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
tõhusa proovivõtmissüsteemi ja asjakohaste analüütiliste analüüsimeetodite kehtestamine (artikkel 6);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kehtestatud piirtasemetest suurema väävlisisaldusega raske kütteõli ja gaasiõli kasutamise keelamine (artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
laevakütuste väävlisisalduse piirtasemete kohaldamine (artiklid 4a ja 4b);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kõigi bensiini hoiu- ja laadimisterminalide väljaselgitamine (artikkel 2);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
tehniliste meetmete võtmine bensiinikao vähendamiseks terminalide hoidlates ja teenindusjaamades ning teisaldatavate mahutite laadimisel ja tühjendamisel terminalides (artiklid 3, 4 ja 6 ning III lisa);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
nõue, et kõik paakautode laadimisestakaadid ja teisaldatavad mahutid vastaksid nõuetele (artiklid 4 ja 5).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
lenduvate orgaaniliste ühendite piirnormide kehtestamine värvidele ja lakkidele (artikkel 3 ja II lisa);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
nõuete kehtestamine tagamaks, et turule viidud tooted kannavad etiketti ja et turule lastavad tooted vastavad asjakohastele nõuetele (artiklid 3 ja 4).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas merekeskkonna haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik; muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
valglapiirkondade kindlaksmääramine ning rahvusvaheliste jõgede, järvede ja rannikuvete halduskorralduse kehtestamine (artikli 3 lõiked 1–7);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
valglapiirkondade tunnuste analüüs (artikkel 5);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
veekvaliteedi järelevalveprogrammide väljatöötamine (artikkel 8);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad põhjavett, rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad pinnavett, rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
vesikondade majandamiskavade koostamine, konsulteerimine üldsusega ja nimetatud kavade avaldamine (artiklid 13 ja 14).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ, 23. oktoober 2007, üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
üleujutusriski esialgne hindamine (artiklid 4 ja 5);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine (artikkel 6);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
üleujutusriski maandamise kavade koostamine (artikkel 7).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta; muudetud direktiiviga 98/15/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 91/271/EMÜ sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
asulareovee kogumise ja puhastamise alase olukorra hindamine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
tundlike alade ja linnastute kindlaksmääramine (artikkel 5 ja II lisa);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
asulareovee kogumise ja puhastamise tehnilise ja investeeringuprogrammi koostamine.
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
joogivee standardite kehtestamine (artiklid 4 ja 5)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 6 ja 7)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
tarbijatele teabe andmise mehhanismi loomine (artikkel 13)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
seireprogrammide kehtestamine (artikkel 6)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad põhjavett, rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad pinnavett, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
reostunud ja reostumisohus olevate veekogude väljaselgitamine ning nitraaditundlike alade kindlaksmääramine (artikkel 3)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad põhjavett, rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad pinnavett, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
nitraaditundlike alade jaoks tegevuskavade ja hea põllumajandustava eeskirjade väljatöötamine (artiklid 4 ja 5)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
merestrateegia väljatöötamine koostöös ELi liikmesriikidega (artiklid 5 ja 6); kolmandate riikidega koostöö tegemise puhul ühtlustatakse artikli 6 lõike 2 kohased Gruusia kohustused Musta mere konventsioonis ettenähtud kohustustega;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
mereakvatooriumi esialgne hindamine, hea keskkonnaseisundi piiritlemine ning keskkonnaalaste sihtide ja näitajate kehtestamine (artiklid 5 ja 8–10).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
pidevaks hindamiseks ja sihtide korrapäraseks ajakohastamiseks seireprogrammi kehtestamine (artiklid 5 ja 11).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meetmete programmi koostamine (artiklid 5 ja 13).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Jäätmekäitlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, kindlustusvahenduse kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
viieastmelise jäätmehierarhia alusel jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamine (V peatükk, välja arvatud artikli 29 lõige 4).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kõigi kulude väljanõudmise mehhanismi kehtestamine „saastaja maksab” põhimõtte kohaselt (artikkel 14);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
loasüsteemi kehtestamine asutustele/ettevõtetele, kes teostavad kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid ning kellel on erikohustus käidelda ohtlikke jäätmeid (IV peatükk)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
jäätmete kogumise ja transpordiga tegelevate asutuste ja ettevõtete registri loomine (IV peatükk)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
prügilate liigitus (artikkel 4);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
riikliku strateegia koostamine prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamiseks (artikkel 5);
Ajakava: kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 1 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Selle tähtaja jooksul kehtestab assotsieerimisnõukogu prügilatesse viidavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamise määra ja tähtaja ning valib võrdlusaasta. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõiked 3 ja 4 rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
taotluste ja lubade süsteemi ning jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine (artiklid 5, 6, 7, 11, 12 ja 14, välja arvatud artikli 7 punkti i see osa, mis osutab artikli 8 punkti a alapunktis iv sätestatud nõuetele);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
prügilate kasutusaegse kontrolli ja seire ning suletavate prügilate sulgemise ja järelhoolduse korraldamine (artiklid 12 ja 13);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
olemasolevate prügilate vastavusse viimise kavade koostamine (artikkel 14);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
prügila rajamise ja kasutamisega seotud kulude ning vastavalt võimalustele ka prügila sulgemise ja järelhooldusega seotud kulude katmise mehhanismi loomine (artikkel 10, välja arvatud selle osa, mis osutab artikli 8 punkti a alapunktis iv sätestatud nõudele);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
jäätmete asjakohase töötlemise tagamine enne prügilasse ladestamist (artikkel 6).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
süsteemi kehtestamine tagamaks, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad koostaksid jäätmekavad; jäätmehoidlate väljaselgitamine ja liigitamine (artiklid 4 ja 9 ning III lisa esimene taane);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
loasüsteemi, rahaliste tagatiste ja järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 7 ja 17);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kaeveõõnte haldamise ja järelevalve menetluste kehtestamine (artikkel 10);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kaevandamisjäätmete hoidlate sulgemise ja sulgemisjärgsete menetluste kehtestamine (artikkel 12);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
suletud kaevandamisjäätmehoidlate inventeerimine (artikkel 20).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Looduskaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
erilisi kaitsemeetmeid vajavate linnuliikide ja reeglipäraselt esinevate rändliikide hindamine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
linnuliikide erikaitsealade kindlaksmääramine ja nimetamine (artikli 4 lõige 1);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
reeglipäraselt esinevate rändliikide kaitse erimeetmete kindlaksmääramine (artikli 4 lõige 2);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kõigi metslinnuliikide (mille hulka kuuluvad jahitavad liigid) kaitse üldsüsteemi kehtestamine ja teatavate tapmis-/püüdmisviiside keelamine (artiklid 5, 6, 7 ja 8 ning artikli 9 lõiked 1 ja 2).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Üle kahe laengu laskemoona mahutava padrunisalvega automaat- ja poolautomaatrelvade keeld rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; muudetud direktiividega 97/62/EÜ ja 2006/105/EÜ ning määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 92/43/EÜ sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
Emeraldi võrgustiku alade inventeerimise lõpuleviimine, kõnealuste alade kindlaksmääramine ja nende haldamisprioriteetide kehtestamine (artikkel 4);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
selliste alade kaitseks vajalike meetmete kehtestamine (artikkel 6);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
Gruusia vajadusest lähtuva asjaomaste elupaikade ja kaitstud liikide järelevalve süsteemi kehtestamine (artikkel 11);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
Gruusia osas kõnealuse direktiivi IV lisas loetletud liikide range kaitse süsteemi kehtestamine, võttes arvesse reservatsioone, mille Gruusia on teinud Euroopa Nõukogu looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioonis (artikkel 12);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
üldsuse teadlikkuse tõstmise ja üldise teavitamise mehhanismi loomine (artikli 22 punkt c).
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tööstussaaste ja tööstusohud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
luba vajavate rajatiste kindlaksmääramine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Tähtajad, mida kohaldatakse kõnealuse direktiivi I lisa punkti 6 alapunktides 3, 4 ja 6 nimetatud rajatiste suhtes, lepitakse kokku assotsieerimisnõukogus. Sellekohase otsuse ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kompleksse loasüsteemi rakendamine (artiklid 4–6 ja 12, artikli 17 lõige 2, artiklid 21 ja 24 ning IV lisa);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest; kõnealuse direktiivi I lisa punkti 6 alapunktides 3, 4 ja 6 nimetatud rajatiste puhul hiljemalt kuue aasta jooksul pärast assotsieerimisnõukogu otsuse vastuvõtmist.
— 
vastavuse järelevalve mehhanismi loomine (artiklid 8, artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikli 23 lõige 1);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
PVT rakendamine, võttes arvesse PVT-viitedokumentide järeldusi (artikli 14 lõike 3–6 ja artikli 15 lõiked 2–4);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
põletusseadmete heidete piirnormide kehtestamine (artikkel 30 ja V lisa);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse uute rajatiste suhtes nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ja olemasolevate rajatiste suhtes 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
olemasolevate seadmete aastase heitkoguse vähendamise üleminekukava koostamine (alternatiivina olemasolevate seadmete heidete piirnormide kehtestamisele) (artikkel 32)
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9.detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta; muudetud direktiiviga 2003/105/EÜ ja määrusega (EÜ) 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 96/82/EÜ sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
— 
asjaomaste asutuste vahel tõhusate kooskõlastusmehhanismide kehtestamine;
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
asjaomaste rajatiste kohta teabe kogumise ja suurõnnetustest teavitamise süsteemide loomine (artiklid 13 ja 14);
Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kemikaalide haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 689/2008, 17. juuni 2008, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

— 
ekspordist teatamise menetluse rakendamine (artikkel 7);
— 
teistelt riikidelt saadud eksporditeatiste käsitlemise menetluste rakendamine (artikkel 8);
— 
lõpliku regulatiivmeetme kohta teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 10);
— 
impordiotsuse teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 12);
— 
eelnevalt teatatud nõusoleku menetluse rakendamine teatavate ohtlike kemikaalide, eelkõige Rotterdami konventsiooni III lisas loetletud kemikaalide ekspordi suhtes (artikkel 13);
— 
eksporditavate kemikaalide märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 16);
— 
kemikaalide importi ja eksporti kontrollivate riiklike ametiasutuste määramine (artikkel 17).
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

— 
pädeva(te) asutus(t)e määramine (artikkel 43);
— 
ainete klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine (artikkel 4);
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine (artikkel 4).
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXVII LISA

KLIIMAMEETMED

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
asjaomaste töötajate ja ettevõtete riiklike koolitus- ja sertifitseerimisnõuete kehtestamine/vastuvõtmine (artikkel 5);
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
(sise)aruandlussüsteemide kehtestamine asjaomastelt sektoritelt heiteandmete saamiseks (artikkel 6);
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
õiguskaitsesüsteemide kehtestamine (artikkel 13).
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009, 16. september 2009, osoonikihti kahandavate ainete kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

— 
siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kontrollitavate ainete muuks kui teatavaks otstarbeks tootmise keelamine (artikkel 4);
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kontrollitavate ainete ja külmaainena taaskasutatava HCFC turuleviimise ja kasutamise keelamine kooskõlas kohustustega, mille Gruusia on võtnud vastavalt Montreali protokollile (artiklid 5 ja 11). Gruusia külmutab HCFC tarbimise 2013. aasta tasemel ning vähendab selle tarbimist 2015. aastal 10 %, 2020. aastal 35 % ja 2025. aastal 67,5 % ning lõpetab selle kasutamise 2030. aastaks (välja arvatud 2,5 % kasutamiseks hoolduse eesmärgil kuni 2040. aastani);
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse 15 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
eriotstarbeliselt kasutatavate (näiteks lähteaineks, tootmise abiaineks või laboris ja analüüside tegemiseks, samuti halooni kriitiline kasutus) kontrollitavate ainete tootmis-, turuleviimis- ja kasutustingimuste kindlaksmääramine (III peatükk). Gruusias on metüülbromiidi lubatud kasutada ainult hädaolukorras ning karantiini ja transpordieelse käitluse otstarbel;
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
eriotstarbeliselt kasutatavate kontrollitavate ainete impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemi (IV peatükk) ning ettevõtjate aruandekohustuse kehtestamine (artikkel 27);
Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kasutatud kontrollitavate ainete taaskasutamis-, ringlussevõtu-, taasväärtustamis- ja hävitamiskohustuste kehtestamine (artikkel 22);
Ajakava: osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
— 
kontrollitavate ainete lekete puhuks järelevalve- ja kontrollimenetluste kehtestamine (artikkel 23).
Ajakava: osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXVIII LISA

ÄRIÜHINGUÕIGUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT NING ETTEVÕTETE ÜLDJUHTIMINE

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Käesolevas lisas kasutatakse mõistet „aktsiaselts” selliste Gruusia äriühingute kohta, mille aktsionäride vastutus on piiratud neile kuuluvate aktsiatega ning mis avalikult pakuvad oma aktsiaid müügiks ja/või mille aktsiad on avalikult kaubeldavad (börsil noteeritud). Assotsieerimisnõukogus lepitakse kokku Gruusia õigusaktides mitmesuguste sellistele äriühingutele ettenähtud nimetuste ja direktiivi 77/91/EMÜ kohaselt liikmesriikides kasutatavate nimetuste omavaheline vastavus ning aktsiaseltsi eespool esitatud määratlus asendatakse nende nimetustega. Assotsieerimisnõukogu teeb sellekohase otsuse hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Seda lähenemisviisi rakendatakse kõigi direktiivide suhtes, milles on nimetatud käesolevas lisas loetletud aktsiaseltse.

Äriühinguõigus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/101/EÜ, 16. september 2009, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest esitatakse assotsieerimisnõukogule ettepanek selle kohta, millist liiki äriühingud vabastatakse direktiivi artikli 2 punkti f sätestatud nõuete täitmisest.

Teine nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ, 13. detsember 1976, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks, mida on muudetud direktiividega 92/101/EMÜ, 2006/68/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 77/91/EMÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Miinimumkapitalinõuet täpsustatakse ja lõplik otsus esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat pärast jõustumist.

Nõukogu kolmas direktiiv 78/855/EMÜ, 9. oktoober 1978, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 78/855/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kuues nõukogu direktiiv 82/891/EMÜ, 17. detsember 1982, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 82/891/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Üheteistkümnes nõukogu direktiiv 89/666/EMÜ, 21. detsember 1989, avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/102/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb äriühinguõiguses reguleeritavaid ühe osanikuga osaühinguid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse suurema kui 1 miljoni eurose käibega ühe osanikuga osaühingute suhtes kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude ühe osanikuga osaühingute suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ, 11. juuli 2007, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Raamatupidamine ja auditeerimine

Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ, 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse määruse kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni soovitus, 6. mai 2008, avaliku huvi üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise kohta (2008/362/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 5. juuni 2008, kutseliste audiitorite ja audiitorühingute tsiviilvastutuse piiramise kohta (2008/473/EÜ)

Ajakava: -

Ettevõtete üldjuhtimine

OECD ettevõtete üldjuhtimise põhimõtted

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 14. detsember 2004, noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks (2004/913/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 15. veebruar 2005, noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta (2005/162/EÜ).

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (2009/384/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga (2009/385/EÜ)

Ajakava: -

XXIX LISA

TARBIJAPOLIITIKA

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Tooteohutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ, 25. juuni 1987, tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2009/251/EÜ, 17. märts 2009, millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraat sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks

Kõnealuse otsuse kohaldamise ajakava ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2006/502/EÜ, 11. mai 2006, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine

Ajakava: kõnealune otsus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Turustamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998, tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/114/EÜ, 12. detsember 2006, eksitava ja võrdleva reklaami kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lepinguõigus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ, 25. mai 1999, tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, 20. mai 1997, tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ, 20. detsember 1985, tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, 13. juuni 1990, reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/122/EÜ, 14. jaanuar 2009, tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Finantsteenused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ, 23. september 2002, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tarbijakrediit

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Hüvitamine

Komisjoni soovitus, 30. märts 1998, tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta (98/257/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 4. aprilli 2001, tarbijavaidluste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusi käsitlevate põhimõtete kohta (2001/310/EÜ)

Ajakava: -

Õiguskaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/27/EÜ, 19. mai 1998, tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tarbijakaitsealane koostöö

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)

Gruusia õigusaktide ühtlustamine peaks piirduma ainult järgmiste sätetega:

— 
artikli 3 punkt c; artikli 4 lõiked 3–7; artikli 13 lõiked 3 ja 4

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXX LISA

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Tööõigus

Nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ, 14. oktoober 1991, tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, 28. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 97/81/EÜ, 15. detsember 1997, Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – Lisa: Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/383/EMÜ, 25. juuni 1991, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/59/EÜ, 20. juuli 1998, kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ, 12. märts 2001, ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, 11. märts 2002, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses - Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni töötajate esindamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus

Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, 29. juuni 2000, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ, 5. juuli 2006, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ, 13. detsember 2004, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: kõnealune direktiiv 92/85/EMÜ rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ, 19. detsember 1978, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Töötervishoid ja tööohutus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 89/654/EMÜ, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – direktiivi 89/655/EMÜ kodifitseeritud versioon; muudetud direktiividega 95/63/EÜ ja 2001/45/EÜ

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 2009/104/EÜ, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle I lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ, 30. november 1989, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 89/656/EMÜ rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 92/57/EÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2004/37/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2000/54/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 90/270/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 92/58/EMÜ rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/91/EMÜ kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/104/EMÜ kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 98/24/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 1999/92/EÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2002/44/EÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2003/10/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/40/EÜ, 29. aprill 2004, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2004/40/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2006/25/EÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 93/103/EÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 90/269/EMÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ, 29. mai 1991, soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl

Ajakava: direktiiv 91/322/EMÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, 8. juuni 2000, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl

Ajakava: direktiiv 2000/39/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, 7. veebruar 2006, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ

Ajakava: direktiiv 2006/15/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2009/161/EÜ, 17. detsember 2009, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ

Ajakava: direktiiv 2009/161/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2010/32/EL, 10. mai 2010, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXXI LISA

RAHVATERVIS

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Tubakas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/33/EÜ, 26. mai 2003, tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu soovitus, 2. detsember 2002, suitsetamise ennetamise ja tubakatoodete tarbimise piiramise kohta (2003/54/EÜ)

Ajakava: -

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta soovitus suitsuvaba keskkonna kohta (2009/C 296/02)

Ajakava: -

Nakkushaigused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2119/98/EÜ, 24. september 1998, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik

Ajakava: kõnealune otsus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2000/96/EÜ, 22. detsember 1999, nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järkjärgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2000/96/EÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2002/253/EÜ, 19. märts 2002, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2002/253/EÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2000/57/EÜ rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Veri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded

Ajakava: direktiiv 2002/98/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2004/33/EÜ, 22. märts 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas

Ajakava: direktiiv 2004/33/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2005/62/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemiga seotud ühenduse standardite ja spetsifikaatide suhtes

Ajakava: direktiiv 2005/62/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2005/61/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ jälgitavusnõuete ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise osas

Ajakava: direktiiv 2005/61/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Elundid, koed ja rakud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/17/EÜ, 8. veebruar 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas

Ajakava: direktiiv 2006/17/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/86/EÜ, 24. oktoober 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ jälgitavusnõuete, rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise ning inimkudede ja -rakkude kodeerimist, töötlemist, säilitamist, ladustamist ja jaotamist käsitlevate teatavate tehniliste nõuete osas

Ajakava: direktiiv 2006/86/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/53/EL, 7. juuli 2010, siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Vaimne tervis - Uimastisõltuvus

Nõukogu soovitus, 18. juuni 2003, narkosõltuvusega seotud tervisekahjustuste ennetamise ja vähendamise kohta (2003/488/EÜ)

Ajakava: -

Alkohol

Nõukogu soovitus, 5. juuni 2001, noorte inimeste, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta (2001/458/EÜ)

Ajakava: -

Vähktõbi

Nõukogu soovitus, 2. detsember 2003, vähktõve sõeluuringute kohta (2003/878/EÜ)

Ajakava: -

Kehavigastuste ärahoidmine ja ohutuse edendamine

Nõukogu soovitus, 31. mai 2007, kehavigastuste vältimise ja ohutuse edendamise kohta (2007/C 164/01)

Ajakava: -

XXXII LISA

HARIDUS, KOOLITUS JA NOORED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ, 15. detsember 2004, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)

Nõukogu soovitus, 24. september 1998, Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (98/561/EÜ)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 15. veebruar 2006, edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (2006/143/EÜ)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 23. aprill 2008, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (2008/C 111/01)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (2009/C 155/02)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (2009/C 155/01)

XXXIII LISA

KOOSTÖÖ AUDIOVISUAAL- JA MEEDIAVALDKONNAS

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL, 10. märts 2010, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud direktiivi artikkel 23, mis rakendatakse viie aasta jooksul.

XXXIV LISA

PETTUSTEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusaktid järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

ELi 26. juuli 1995. aasta konventsioon Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta. Kohaldatakse järgmisi kõnealuse konventsiooni sätteid:

— 
artikkel 1: üldsätted, mõisted;
— 
artikli 2 lõige 1: Gruusia võtab meetmeid tagamaks, et artiklis 1 osutatud tegevus ning artikli 1 lõikes 1 osutatud tegevuses osalemine, sellele õhutamine ja sellise tegevuse katsed oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega;
— 
artikkel 3: äriühingu juhtide kriminaalvastutus.

Ajakava: kõnealuse konventsiooni osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokoll. Kohaldatakse järgmisi kõnealuse protokolli sätteid:

— 
artikli 1 lõike 1 punkt c ja artikli 1 lõige 2: asjakohased mõisted;
— 
artikkel 2: passiivne korruptsioon;
— 
artikkel 3: aktiivne korruptsioon;
— 
artikli 5 lõige 1: võttes meetmeid tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus ning selles tegevuses osalemine ja sellele õhutamine oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega;
— 
artikkel 7: kõnealuse konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas.

Ajakava: kõnealuse protokolli osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll. Kohaldatakse järgmisi kõnealuse protokolli sätteid:

— 
artikkel 1: mõisted;
— 
artikkel 2: rahapesu;
— 
artikkel 3: juriidiliste isikute vastutus;
— 
artikkel 4: juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused;
— 
artikkel 12: kõnealuse konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas.

Ajakava: kõnealuse protokolli osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

▼M4

I PROTOKOLL

mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise



Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

1.  Käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ( 94 ) (edaspidi „konventsioon”) I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.

2.  Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes esitatud viiteid asjaomasele lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

Artikkel 2

Vaidluste lahendamine

1.  Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 osutatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks tolli allkomiteele. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta ei kohaldata.

2.  Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 3

Protokolli muudatused

Tolli allkomitee võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

Artikkel 4

Konventsioonist välja astumine

1.  Kui Euroopa Liit või Gruusia teatavad konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, alustavad liit ja Gruusia kohe läbirääkimisi käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.

2.  Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast uusi läbirääkimisi, kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liites esitatud asjaomaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist välja astumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liites esitatud asjaomaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes liidu ja Gruusia vahelist kahepoolset kumulatsiooni.

Artikkel 5

Üleminekusätted – kumulatsioon

Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA liikmesriike, Fääri saari, liitu, Türgit, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, Moldova Vabariiki ning Gruusiat, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või päritoludeklaratsioon.

▼B

II PROTOKOLL

vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes



Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b)

„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kes esitab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

c)

„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kes saab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

d)

„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;

e)

„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada oma tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikust abi kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see niisuguse teabe vahetamist, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud organid on andnud loa sellise teabe edastamiseks.

3.  Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse kõnealuseid õigusakte või võidakse neid rikkuda.

2.  Taotluse esitanud asutuse taotluse korral teatab taotluse saanud asutus talle:

a) 

kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral nende kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b) 

kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral nende kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.  Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a) 

füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b) 

paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c) 

kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d) 

transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige teavet:

a) 

toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b) 

tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c) 

kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d) 

füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e) 

transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine ja teavitamine

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et edastada taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asuvale adressaadile kõik dokumendid ja teatada talle kõikidest otsustest, mis pärinevad taotluse esitanud asutuselt ja kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse.

2.  Taotlused dokumentide ja teadete edastamiseks või otsuste teatavakstegemiseks koostatakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused koostatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a) 

taotluse esitanud asutus;

b) 

taotletav meede;

c) 

taotluse eesmärk ja põhjus;

d) 

asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e) 

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) 

asjassepuutuvate faktide ja juba teostatud uurimiste kokkuvõte.

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4.  Kui taotlus ei vasta käesolevas artiklis loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades teavet, mis on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, tehes vajalikke järelepärimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuse või muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli kohaldamiseks.

4.  Ühe lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjakohased dokumendid, tõestatud koopiad või muud materjalid.

2.  Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3.  Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral juhul, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva protokolli kohane abi:

a) 

võib kahjustada Gruusia või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust;

b) 

võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või

c) 

rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.  Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset menetlust või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele kooskõlas selle teabe saanud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate vastavate õigusnormidega.

2.  Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida edastav lepinguosaline peab piisavaks.

3.  Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud haldus- või kohtumenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse sellisest teabe ja dokumentide kasutamisest.

4.  Käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse üksnes käesolevas protokollis sätestatud eesmärkideks. Kui üks lepinguosaline soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal olema eelnev kirjalik nõusolek sellelt taotluse saanud asutuselt, kes teabe andis. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse taotluse saanud asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana haldus- või kohtumenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Sellise palve peab ametnikule esitama taotluse esitanud asutus ja selles tuleb täpselt nimetada, millises haldus- või kohtuasutuses ametnik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu teda küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Gruusia tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi käesoleva protokolli kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse valdkonnas kehtivaid norme.

2.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mille nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1.  Võttes vastavalt arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust:

a) 

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,

b) 

on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Gruusia vahel, ning

c) 

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib liidule huvi pakkuda.

2.  Olenemata lõike 1 sätetest on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud mis tahes kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Gruusia vahel, juhul kui selliste kahepoolsete lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 15

Konsulteerimine

Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 74 alusel loodud tolli allkomitees.

III PROTOKOLL

mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia poolt liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta



Artikkel 1

Gruusia võib osaleda kõigi kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega kõnealused programmid on vastu võetud.

Artikkel 2

Gruusia toetab rahaliselt ELi üldeelarvet vastavalt oma osalusele eriprogrammides.

Artikkel 3

Gruusia esindajad võivad osaleda vaatlejatena ja Gruusiaga seotud küsimustes sellistes korralduskomiteedes, kes teostavad järelevalvet programmide üle, mida Gruusia rahaliselt toetab.

Artikkel 4

Gruusia esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

Gruusia osalemisega seotud eritingimused, sealhulgas rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni ja Gruusia pädevate asutuste kokkuleppega asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel.

Kui Gruusia taotleb liidult konkreetses liidu programmis osalemiseks välisabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) artiklile 3 või vastavalt mõnele muule sarnasele liidu õigusaktile, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette liidu välisabi andmine Gruusiale, määratakse tingimused, mis reguleerivad liidu abi kasutamist Gruusia poolt, kindlaks rahastamislepinguga, järgides eelkõige määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklit 20.

Artikkel 6

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, nähakse käesoleva protokolli artikli 5 kohaselt sõlmitud lepingutega ette finantskontrollid, auditid ja muud kontrollid, kaasa arvatud haldusjuurdlused, mida viivad läbi Euroopa Komisjon, kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet või mis toimuvad nende järelevalve all.

Võetakse vastu üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja tagasinõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile pädevuse, mis on samaväärne nende pädevusega liidus asuvate abisaajate ja töövõtjate suhtes.

Artikkel 7

Käesolevat protokolli kohaldatakse käesoleva lepingu kohaldamise ajal.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele.

Protokolli lõpetamine pärast selle denonsseerimist ühe lepinguosalise poolt ei mõjuta vajaduse korral vastavalt artiklitele 5 ja 6 läbiviidavaid kontrollimisi ja auditeid.

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Gruusia tegeliku osavõtu liidu programmidest.

IV PROTOKOLL

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. 

„Eeskirjade eiramine” – ELi õiguse, käesoleva lepingu või järgnevate kokkulepete ja lepingute mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet või tema hallatavaid eelarveid kas otse ELi nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.

2. 

„Pettus” –

a) 

kulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud

— 
valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise ja esitamisega, mille tagajärjel vääralt eraldatakse või hoitakse vahendeid, mis sisalduvad ELi üldeelarves või ELi poolt või tema nimel hallatavates eelarvetes;
— 
teabe varjamisega, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul;
— 
käesoleva punkti esimeses taandes osutatud vahendite väärkasutusega, s.t vahendite kasutamine muuks kui algselt ettenähtud otstarbeks;
b) 

tulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud

— 
valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete ja dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel vähendatakse õigusvastaselt ELi üldeelarve või ELi poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid;
— 
teabe varjamisega, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul;
— 
õiguspäraselt saadud kasu väärkasutusega, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul.
3. 

„Aktiivne korruptsioon” – tahtlik tegevus, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametiisikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus vastutasuks selle eest, et ta tegutseks või hoiduks tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.

4. 

„Passiivne korruptsioon” – tahtlik tegevus, millega ametiisik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta, et vastutasuks tegutseda või hoiduda tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.

5. 

„Huvide konflikt” – mis võib tekitada kahtlust või mille tõttu võivad kolmandad isikud põhjendatult kahelda töötaja võimes täita oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt perekonna-, tunde- (näit sõprus, kiindumussuhe jne), poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjustel või mis tahes muul põhjusel, mis tulenevad kõnealuse isiku ning pakkuja, taotleja või toetusesaaja ühistest huvidest.

6. 

„Alusetult makstud” – makstud ELi vahendeid käsitlevaid eeskirju rikkudes.

7. 

„Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)” – Euroopa Komisjoni pettustevastasele võitlusele spetsialiseerunud üksus. OLAF on oma tegevuses sõltumatu ning vastutab haldusjuurdluste korraldamise eest, mille eesmärk on võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu on sätestatud komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuses 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.



( 1 ) Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. WTO põllumajanduslepingu kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu nimetatakse käesolevas peatükis „põllumajandustoodeteks” ja „toodeteks”.

( 2 ) 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon.

( 3 ) Ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

( 4 ) Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.

( 5 ) Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.

( 6 ) Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikatsioonile (kood 2330 ).

( 7 ) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate siseriiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

( 8 ) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

( 9 ) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

( 10 ) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

( 11 ) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate siseriiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

( 12 ) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

( 13 ) Märge „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali, Soome, Sloveenia ja Ühendkuningriigi suhtes.

( 14 ) Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari ja Austria puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.

( 15 ) Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.

( 16 ) Omandatud pärast täisealiseks saamist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

( 17 ) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

( 18 ) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

( 19 ) Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

( 20 ) CPC – ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).

( 21 ) Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

( 22 ) Gruusia rakendab käesoleva alljao kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

( 23 ) Käesoleva alljao kohaldamisel tõlgendatakse mõistet „saab teada” vastavalt iga lepinguosalise siseriiklikele õigusnormidele.

( 24 ) Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a) 

mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel;

b) 

mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil;

c) 

mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed;

d) 

mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine;

e) 

millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f) 

millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi.

Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.

( 25 ) Mõistet „erasektori ettevõtted, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel” tõlgendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni 18. juuni 2004. aasta selgitavale märkusele CC/2004/33.

( 26 ) Kui käesoleva peatüki kohaselt ühtlustatavate liidu õigusaktide puhul on viidatud avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, siis Gruusia puhul tähendab see avaldamist Gruusia asjakohases väljaandes.

( 27 ) Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

( 28 ) „Seoste tekitamine” on eelkõige kasutamine toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatiseeritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.

( 29 ) Käesoleva artikli tähenduses võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

( 30 ) Käesolev artikkel ei piira Gruusia valitsuse 22. oktoobri 2009. aasta määruse nr 188 kohaldamist, millega kehtestatakse nende riikide ja asjaomaste asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ravimite Gruusias registreerimise lihtsustatud korda. Osutatud määrusega kehtestatud loetelus on nimetatud järgmisi riike ja asutusi: Euroopa Ravimiamet; Austraalia; Austria; Belgia; Bulgaaria; Kanada; Küpros; Tšehhi Vabariik; Taani; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Island; Iirimaa; Itaalia; Jaapan; Korea; Läti; Leedu; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Uus-Meremaa; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Slovakkia; Sloveenia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Ühendkuningriik; Ameerika Ühendriigid.

( 31 ) Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused” vähemalt järgmisi õigusi: autoriõigus, autoriõigusega seotud õigused, andmebaaside loojate sui generis õigused, pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused, kaubamärgiga seotud õigused, tööstusdisainilahenduse õigused, patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused, geograafilised tähised, kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitsega seotud õigused, kaubanimed, kui need on siseriikliku õigusega kaitstud ainuõigusega.

( 32 ) Käesoleva peatüki Gruusiapoolsel rakendamisel kohaldatakse käesolevat artiklit ainult siis, kui Gruusia on ühinenud energiaühenduse lepinguga, ja niivõrd, kuivõrd vastavalt energiaühenduse lepingule kohaldatavad energiaühenduse lepingu ja liidu õigusaktide konkreetsed sätted on kohaldatavad Gruusia suhtes.

( 33 ) Vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. juuni 2007. aasta soovitusele CM/Rec(2007)7 liikmesriikidele hea halduse kohta.

( 34 ) Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööle”, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.

( 35 ) Vaata komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 927/2012 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 2. lisa.

( 36 ) Pakendamine, edasitoimetamine, mahutid, pinnas ja kasvusubstraat või muud organismid, esemed või materjalid, mis võivad olla soodsaks pinnaseks kahjuritele või neid levitada.

( 37 ) Üksnes loomsed kõrvalsaadused mis pärinevad loomadelt või loomade kehaosadest, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, võivad siseneda põllumajandusloomade toiduahelasse.

( 38 ) Inspekteerijad on eksperdid, kelle nimetab ametisse Euroopa Komisjon.

( 39 ) Seda tegevust võivad toetada liikmesriikide eksperdid kas eraldi või terviklike institutsioonide väljaarendamise programmide (mestiprojektid, TAIEX jne) raames.

( 40 ) Ühtlustamismenetluse hõlbustamiseks on teatavate liidu õigusaktide konsolideeritud versioonid kättesaadavad EUR-LEXi veebisaidil aadressil:

http://eur-lex.europa.eu/RECH_menu.do?ihmlang=en

( 41 ) Näiteks nagu osutatud EUR-Lexi veebisaidil:

http://eur-lex.europa.eu/RECH_menu.do?ihmlang=en

( 42 ) Kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, terviseteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas. Seda reservatsiooni ei kohaldata telekommunikatsioonisektori ning arvutiteenuste ning nendega seotud teenuste suhtes.

( 43 ) ELi toimimise lepingu artikli 54 kohaselt peetakse kõnealuseid tütarettevõtjaid ELi juriidilisteks isikuteks. Niivõrd kui neil on alaline ja toimiv seos ELi majandusega, saavad nad liidu siseturu toimimisest kasu, saades muu hulgas kõigis ELi liikmesriikides kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.

( 44 ) Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

( 45 ) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

( 46 ) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

( 47 ) Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

( 48 ) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

( 49 ) Filiaalide ja tütarettevõtjate erineva kohtlemise suhtes rakendatakse horisontaalpiirangut. Välisfiliaalid võivad saada loa liikmesriigi territooriumil tegutsemiseks üksnes asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja neilt võib seega nõuda vastavust mitmetele konkreetsetele usaldatavusnõuetele.

( 50 ) Sealhulgas siseveetranspordi abiteenused.

( 51 ) „Võrdväärne kohtlemine” – liidu lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine

( 52 ) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

( 53 ) Tuginedes andmetele energeetika peadirektoraadi värskeimas ELi energiastatistika käsiraamatus: toornafta import väljendatud massina, gaasi import väljendatud kütteväärtusena.

( 54 ) Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

( 55 ) Teenuse klassifitseerimine vastavalt KWTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelule (MTN.GNS/W/120).

( 56 ) Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

( 57 ) Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

( 58 ) Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

( 59 ) Gruusia võib vastavaid riske käsitlevate keerulisemate lähenemisviiside ning kauplemisportfelli käsitlevate eeskirjade rakendamise siiski edasi lükata. Gruusia toetab oma pangandussektori ja reguleeriva asutuse suutlikkuse tõstmist keerukamate lähenemisviiside tulevikus kasutuselevõtu suunas, eesmärgiga rakendada neid kaheksa aasta pärast. Gruusia tagab, et nii kaua kui kauplemisportfelli käsitlevaid eeskirju ei rakendata, jäävad Gruusia pankade ja investeerimisfirmade kauplemisportfellid allapoole direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 kehtestatud de minimis künnist.

( 60 ) Gruusia võib vastavaid riske käsitlevate keerulisemate lähenemisviiside ning kauplemisportfelli käsitlevate eeskirjade rakendamise siiski edasi lükata. Gruusia toetab oma pangandussektori ja reguleeriva asutuse suutlikkuse tõstmist keerukamate lähenemisviiside tulevikus kasutuselevõtu suunas, eesmärgiga rakendada neid kaheksa aasta pärast. Gruusia tagab, et nii kaua kui kauplemisportfelli käsitlevaid eeskirju ei rakendata, jäävad Gruusia pankade ja investeerimisfirmade kauplemisportfellid allapoole direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 kehtestatud de minimis künnist.

( 61 ) Nõukogu direktiiv 95/21/EÜ, 19. juuni 1995, laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll).

( 62 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

( 63 ) Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 395, 30.12.1989, lk 33).

( 64 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31).

( 65 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 66 ) XVI-D lisa rakendavad Gruusia õigusaktid jõustuvad kontsessioonide sõlmimise läbivaatamise korra suhtes (direktiiv 2014/23/EL) alates 4. etapist.

( 67 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

( 68 ) Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 76, 23.3.1992, lk 14).

( 69 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31).

( 70 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 71 ) XVI-F lisa rakendavad Gruusia õigusaktid jõustuvad kontsessioonide sõlmimise läbivaatamise korra suhtes (direktiiv 2014/23/EL) alates 4. etapist.

( 72 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

( 73 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 74 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

( 75 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 76 ) Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 395, 30.12.1989, lk 33).

( 77 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31).

( 78 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 79 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

( 80 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

( 81 ) Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 76, 23.3.1992, lk 14).

( 82 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31).

( 83 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 84 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

( 85 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 86 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

( 87 ) Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 395, 30.12.1989, lk 33).

( 88 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31).

( 89 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 90 ) Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 76, 23.3.1992, lk 14).

( 91 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31).

( 92 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 93 ) Iga vahekohtunik nimetab ametisse maksimaalselt ühe assistendi.

( 94 ) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.