02020R1191 — ET — 03.11.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1191,

11. august 2020,

millega kehtestatakse meetmed, et hoida ära taimeviiruse tomati-pruunmädaniku liitu sissetoomine ja seal levimine ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2019/1615

(ELT L 262 12.8.2020, lk 6)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/74, 26. jaanuar 2021,

  L 27

15

27.1.2021

►M2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1809, 13. oktoober 2021,

  L 365

41

14.10.2021



▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1191,

11. august 2020,

millega kehtestatakse meetmed, et hoida ära taimeviiruse tomati-pruunmädaniku liitu sissetoomine ja seal levimine ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2019/1615



Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„määratletud taimekahjustaja“ – taimeviirus tomati-pruunmädanik;

▼M2

b) 

„määratletud taimed“ – liigi Solanum lycopersicum L. ja selle hübriidide ning liigi Capsicum spp. taimed, v.a määratletud seemned ja määratletud viljad;

c) 

„määratletud seemned“ – liigi Solanum lycopersicum L. ja selle hübriidide ning liigi Capsicum spp. seemned;

d) 

„määratletud viljad“ – liigi Solanum lycopersicum L. ja selle hübriidide ning liigi Capsicum spp. viljad.

▼B

Artikkel 2

Määratletud taimekahjustajaga seotud keelud

Määratletud taimekahjustajat ei tohi liidu territooriumile sisse tuua või seal vedada, hoida, paljundada või vabadusse lasta.

Artikkel 3

Määratletud taimekahjustaja avastamine või kahtlustatav esinemine

1.  
Iga isik, kes kahtlustab liidu territooriumil määratletud taimekahjustaja esinemist või saab sellest teada, teavitab viivitamata pädevat ametiasutust ja esitab talle kogu asjakohase teabe määratletud taimekahjustaja esinemise või kahtlustatava esinemise kohta.
2.  

Sellise teabe saamisel pädev asutus:

a) 

registreerib viivitamata esitatud teabe;

b) 

võtab kõik vajalikud meetmed, et kinnitada määratletud taimekahjustaja esinemist või kahtlustatavat esinemist;

c) 

tagab, et iga isikut, kes tegeleb taimedega, mis võivad olla nakatunud määratletud taimekahjustajaga, teavitatakse viivitamata:

i) 

määratletud taimekahjustaja esinemisest või kahtlustatavast esinemisest ning

ii) 

määratletud taimekahjustajaga seotud võimalikest ohtudest ja meetmetest, mida tuleb võtta.

▼M2

Artikkel 4

Meetmed seoses määratletud taimekahjustaja kinnitatud esinemisega

1.  
Kui määratletud taimekahjustaja esinemine või kahtlustatav esinemine liikmesriigi territooriumil leiab ametlikku kinnitust, tagab asjaomase liikmesriigi pädev asutus, et määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks võetakse asjakohased meetmed vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artiklile 17.

Lisaks sellele võtab kõnealune pädev asutus käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmed, välja arvatud juhul, kui seoses kõnealuse taimekahjustajaga on täidetud määruse (EL) 2016/2031 artikli 18 lõike 4 tingimused.

2.  

Pädev asutus kehtestab viivitamata piiritletud ala järgmiselt:

a) 

kui määratletud taimekahjustaja esineb füüsiliselt kaitstud tootmiskohtades, koosneb piiritletud ala vähemalt tootmiskohast, kus kõnealune taimekahjustaja on leitud;

b) 

kui määratletud taimekahjustaja esineb muudes kui punktis a osutatud tootmiskohtades, koosneb piiritletud ala:

i) 

saastunud piirkonnast, mis hõlmab vähemalt tootmiskohta, kus on kinnitatud määratletud taimekahjustaja esinemine;

ii) 

saastunud piirkonda ümbritsevast vähemalt 30 m puhvertsoonist.

3.  

Piiritletud alal peab pädev asutus või pädeva asutuse ametliku järelevalve all olev ettevõtja:

a) 

istutamiseks ettenähtud määratletud taimede või määratletud seemnete tootmiseks ettenähtud tootmiskohtade puhul:

i) 

eemaldama ja hävitama viivitamata kõik istutamiseks ettenähtud määratletud taimede nakatunud partiid ja vajaduse korral kõnealuste partiide määratletud seemned. Eemaldatakse ja hävitatakse viisil, millega välistatakse määratletud taimekahjustaja levimise risk;

ii) 

rakendama konkreetseid hügieenimeetmeid personali, tootmisüksuse tarindite, tööriistade ja masinate, materjalide ja transpordivahendite suhtes, et vältida määratletud taimekahjustaja levimist teistele tootmisüksuses asuvatele partiidele ning määratletud taimede järelkultuuridele või muudesse tootmiskohtadesse;

iii) 

hävitama kasvusubstraadi või käitlema seda vähemalt viljelusperioodi lõpus nii, et puudub määratletud taimekahjustaja levimise tuvastatav risk;

b) 

määratletud viljade tootmiseks ettenähtud tootmiskohtade puhul:

i) 

eemaldama ja hävitama tootmiskohast kõik taimed vähemalt viljelusperioodi lõpus. Eemaldatakse viisil, millega välistatakse määratletud taimekahjustaja levimise tuvastatav risk;

ii) 

rakendama konkreetseid hügieenimeetmeid personali, tootmiskoha tarindite, tööriistade ja masinate, materjalide ning viljade pakendamis- ja transpordivahendite suhtes, et vältida määratletud taimekahjustaja levimist määratletud taimede järelkultuuridele või muudesse tootmiskohtadesse;

iii) 

hävitama kasvusubstraadi või käitlema seda vähemalt viljelusperioodi lõpus nii, et puudub määratletud taimekahjustaja levimise tuvastatav risk;

4.  
Pädevad asutused võivad piiritletud ala tühistada ja asjaomased likvideerimismeetmed lõpetada, kui pärast määratletud taimede järelkultuuridelt proovide võtmist ja analüüsimist on leitud, et kõnealune ala on vähemalt kuue kuu jooksul pärast kõnealuste taimede istutamist olnud määratletud taimekahjustajast vaba.

▼B

Artikkel 5

Seire määratletud taimekahjustaja esinemise kohta liikmesriikides

1.  
Liikmesriigid teevad igal aastal seiret, et teha kindlaks määratletud taimekahjustaja esinemine istutamiseks ettenähtud määratletud taimedel, määratletud seemnetel ja määratletud viljadel oma territooriumil, sealhulgas määratletud seemnete ja istutamiseks ettenähtud määratletud taimede tootmiskohtades.
2.  

Kõnealune seire:

a) 

hõlmab proovide võtmist ja analüüside tegemist, nagu on esitatud lisas, ning

b) 

põhineb:

i) 

määratletud taimekahjustaja asjaomasesse liikmesriiki sissetoomise ja seal levimise riski hindamisel ning

ii) 

usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilised põhimõtetel, võttes arvesse võimalust määratletud taimekahjustajat avastada.

3.  
Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta jooksul korraldatud seire tulemused.

Artikkel 6

Istutamiseks ettenähtud määratletud taimede vedu liidu piires

1.  

Istutamiseks ettenähtud määratletud taimi võib liidu piires vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass ja kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

kõnealused taimed on kasvatatud tootmiskohas, kus määratletud taimekahjustaja avastamiseks sobival ajal tehtud ametliku kontrollimise põhjal on leitud, et määratletud taimekahjustajat seal teadaolevalt ei esine, ning juhul kui määratletud taimedel esineb määratletud taimekahjustaja sümptomeid, on pädev asutus võtnud kõnealustest taimedest proove, neid analüüsinud ning kõnealuste analüüside põhjal on leitud, et need taimed on kõnealusest taimekahjustajast vabad;

b) 

istutamiseks ettenähtud määratletud taimede partiisid on hoitud teistest määratletud taimede partiidest eraldi ning seejuures on kohaldatud asjakohaseid hügieenimeetmeid ja füüsilist eraldamist.

Käesolevas lõikes osutatud analüüside jaoks proovide võtmine toimub vastavalt lisas esitatule.

2.  

Lõiget 1 ei kohaldata:

a) 

määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide määratletud taimedele;

b) 

istutamiseks ettenähtud määratletud taimedele, mis on toodetud kooskõlas rakendusotsusega (EL) 2019/1615.

Artikkel 7

Määratletud seemnete vedu liidu piires

1.  

Määratletud seemnete vedu võib liidu piires toimuda üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass ja kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

määratletud seemnete emataimed on toodetud tootmiskohas, mis on määratletud taimekahjustaja avastamiseks sobival ajal tehtud ametliku kontrollimise põhjal teadaolevalt vaba määratletud taimekahjustajast;

▼M2

b) 

pädev asutus on seemnetest või nende emataimedest võtnud proove ja analüüsinud neid määratletud taimekahjustaja suhtes või ettevõtjad on võtnud selliseid proove ja teinud analüüse pädeva asutuse ametliku järelevalve all ning tehtud analüüside põhjal on leitud, et seemned või nende emataimed on määratletud taimekahjustajast vabad. Emataimede kontrollimisel võetakse proovid võimalikult vähe aega enne esimest viljade korjamist.

Määratletud taimekahjustaja esinemise kahtluse korral võivad proove võtta ja analüüse teha üksnes pädevad asutused kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 87 lõike 3 punktiga c.

▼B

c) 

Kõikide määratletud seemnete partiide päritolu registreeritakse ja dokumenteeritakse.

▼M1

Enne 15. augustit 2020 koristatud määratletud seemnete puhul ei nõuta punktiga a kehtestatud tingimuse täitmist.

▼M1

2.  
Erandina lõike 1 punktist a ja punkti b esimesest lõigust peab pädev asutus enne 15. augustit 2020 koristatud määratletud seemnetest enne nende esimest liidusisest vedu võtma proove ja neid analüüsima või ettevõtjad peavad selliseid proove võtma ja analüüse tegema pädeva asutuse ametliku järelevalve all, ning tehtud analüüside põhjal peab olema selgunud, et määratletud seemned on määratletud taimekahjustajast vabad.

Alates 1. aprillist 2021 liidusiseselt esimest korda veetavaid ja enne 30. septembrit 2020 analüüsimeetodiga ELISA analüüsitud määratletud seemneid tuleb uuesti analüüsida muu analüüsimeetodiga kui ELISA, nagu on osutatud lisa punktis 3.

▼B

3.  
Seemnetest proovide võtmine ja analüüside tegemine toimub vastavalt lisas esitatule.
4.  
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide määratletud seemnetele.

Artikkel 8

Istutamiseks ettenähtud määratletud taimede liitu sissetoomine

1.  

Kolmandatest riikidest pärit istutamiseks ettenähtud määratletud taimi, v.a määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide taimed, võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille lahtris „Lisadeklaratsioon“ on esitatud järgmised andmed:

a) 

ametlik kinnitus selle kohta, et istutamiseks ettenähtud määratletud taimed on saadud määratletud seemnetest, millest on võetud proove, mida on lisas esitatu kohaselt analüüsitud määratletud taimekahjustaja suhtes, ning tehtud analüüside põhjal on leitud, et kõnealused taimed on määratletud taimekahjustajast vabad;

b) 

ametlik kinnitus selle kohta, et istutamiseks ettenähtud määratletud taimed on toodetud tootmiskohas, mille on registreerinud ja mille üle teostab järelevalvet päritoluriigi riiklik taimekaitseorganisatsioon, ning mis on määratletud taimekahjustaja avastamiseks sobival ajal tehtud ametliku kontrollimise põhjal teadaolevalt vaba määratletud taimekahjustajast, ning sümptomite korral on taimed määratletud taimekahjustaja suhtes läbinud ametliku proovivõtmise ja analüüside tegemise ning on kõnealuste analüüside põhjal tunnistatud määratletud taimekahjustajast vabaks;

c) 

registreeritud tootmiskoha nimi.

2.  
Kolmandatest riikidest pärit, määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide määratletud taimi võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille lahtris „Lisadeklaratsioon“ on kõnealust resistentsust kinnitatud.

Artikkel 9

Määratletud seemnete liitu sissetoomine

1.  

Kolmandatest riikidest pärit, muude kui määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide seemneid võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille lahtris „Lisadeklaratsioon“ on esitatud järgmised andmed:

a) 

ametlik kinnitus selle kohta, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

i) 

asjaomaste määratletud seemnete emataimed on toodetud tootmiskohas, kus määratletud taimekahjustaja avastamiseks sobival ajal tehtud ametliku kontrollimise põhjal on leitud, et määratletud taimekahjustajat seal teadaolevalt ei esine;

▼M2

ii) 

asjaomased määratletud seemned või nende emataimed on määratletud taimekahjustaja suhtes läbinud lisas osutatud ametliku proovivõtu ja analüüsimise ning on kõnealuste analüüside põhjal tunnistatud määratletud taimekahjustajast vabaks.

Emataimede kontrollimisel võetakse proovid võimalikult vähe aega enne esimest viljade korjamist.

▼B

b) 

►M1  emataimede tootmiskoha jälgitavust tagav teave. ◄

2.  
Kolmandatest riikidest pärit, määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide määratletud seemneid võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille lahtris „Lisadeklaratsioon“ on kõnealust resistentsust kinnitatud.

▼M1

3.  
Erandina lõike 1 punkti a alapunktist i kinnitatakse enne 15. augustit 2020 koristatud määratletud seemnete puhul lahtris „Lisadeklaratsioon“ üksnes seda, et lõike 1 punkti a alapunktiga ii kehtestatud tingimus on täidetud, ning lisatakse järgmine kinnitus: „Seemned on koristatud enne 15. augustit 2020.“
4.  
Pärast 31. märtsi 2021 välja antud fütosanitaarsertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon“ kinnitatakse, et kolmandatest riikidest pärit määratletud seemneid on analüüsitud mõne muu analüüsimeetodiga kui ELISA, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2020/1191 lisa punktis 3.

▼M2

Artikkel 10

Ametlik kontrollimine liitu toomisel

Vastavalt käesoleva määruse lisas esitatule peab pädev asutus esimeses liitu saabumise piiripunktis või komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2123 ( 1 ) osutatud kontrollipunktis võtma proove ja tegema analüüse vähemalt 20 % määratletud seemnete ja määratletud taimede saadetistest.

Proovide võtmise ja analüüside tegemise määr on Iisraelist pärit määratletud seemnete ja istutamiseks ettenähtud määratletud taimede saadetiste puhul 50 % ning Hiinast pärit määratletud seemnete saadetiste puhul 100 %.

▼B

Artikkel 11

Rakendusotsuse (EL) 2019/1615 kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus (EL) 2019/1615 tunnistatakse kehtetuks alates 15. augustist 2020.

Artikkel 12

Kohaldamisperiood:

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni ►M2  31. maini 2023 ◄ .

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISA

1.    Proovivõtukavad proovide võtmiseks muude kui määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide seemnetest

Analüüside tegemiseks võetakse seemnetest proovid järgmistest proovivõtukavadest lähtudes, sõltuvalt seemnepartiist ja nagu on osutatud fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite nr 31 „Methodologies for sampling of consignments“ (Saadetistest proovide võtmise metoodika, ISPM31) asjakohases tabelis:

— 
kuni 3 000 seemet sisaldavate partiide puhul: sellise hüpergeomeetrilise proovivõtukava kasutamine, mis võimaldab 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 10 % või suuremas ulatuses;
— 
rohkem kui 3 000 seemet, kuid vähem kui 30 000 seemet sisaldavate partiide puhul: sellise proovivõtukava kasutamine, mis võimaldab 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 1 % või suuremas ulatuses;
— 
rohkem kui 30 000 seemet sisaldava partii puhul: sellise proovivõtukava kasutamine, mis võimaldab 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 0,1 % või suuremas ulatuses.

Polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodite puhul koosnevad osaproovid maksimaalselt 1 000 seemnest.

Ensüümimmuunsorptsioonanalüüsi (ELISA) meetodi puhul koosnevad osaproovid maksimaalselt 250 seemnest.

▼M2

2.    Proovivõtukavad proovide võtmiseks muude kui määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentsete liigi Capsicum spp. sortide määratletud taimedest

Muude kui määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide määratletud taimede puhul kogutakse 200 lehte (eelistatavalt noored lehed taime tipus) tootmiskoha ja kultivari kohta.

Sümptomitega taimede puhul võetakse analüüsimiseks proove vähemalt kolmest sümptomaatilisest lehest.

▼B

3.    Muude kui määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide seemnetel määratletud taimekahjustaja avastamise ja kindlakstegemise jaoks võetavate proovide analüüsimise meetodid

Määratletud taimekahjustaja avastamiseks määratletud seemnetel kasutatakse ühte järgmistest analüüsimeetoditest:

— 
analüüsimeetod ELISA, kuni 1. oktoobrini 2020, ainult kahjustajavaba staatuse kinnitamiseks taimepasside või fütosanitaarsertifikaatide väljaandmisel;
— 
pöördtranskriptsiooniga reaalajas jälgitav polümeraasi ahelreaktsioon (edaspidi „reaalaja-RT-PCR“), mille puhul kasutatakse ISFi protokollis (2020) ( 2 ) kirjeldatud praimereid ja sonde;
— 
reaalaja-RT-PCR, mille puhul kasutatakse Menzeli ja Winteri praimereid ja sondi (Acta Horticulturae, trükkimisel).

Kui määratletud taimekahjustaja avastamiseks tehtud analüüsi tulemus on positiivne, tehakse teine analüüs, mille puhul kasutatakse avastamiseks tehtud analüüsi puhul kasutatud meetodist erinevat, ühte eespool loetletud RT-PCR analüüsimeetodeist, ja sama proovi, et kindlakstegemist kinnitada. Määratletud taimekahjustaja avastamise ja kindlakstegemise jaoks puhitud seemnetest võetud proovide analüüsitulemuste järjepidevusetuse korral eemaldatakse seemnetelt puhis ja seemneid analüüsitakse uuesti.

▼M2

4.    Muude kui määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentse liigi Capsicum spp. sortide määratletud taimedel ning määratletud viljadel määratletud taimekahjustaja avastamise ja kindlakstegemise jaoks võetavate proovide analüüsimise meetodid

Muude kui määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentsete liigi Capsicum spp. sortide määratletud taimedel ning määratletud viljadel määratletud taimekahjustaja avastamise jaoks proovide analüüsimisel kasutatakse ühte järgmistest meetoditest:

▼B

— 
analüüsimeetod ELISA, üksnes sümptomaatilise materjali puhul;
— 
tavapärane RT-PCR, mille puhul kasutatakse Alkowni et al. (2019) praimereid;
— 
tavapärane RT-PCR, mille puhul kasutatakse Rodriguez-Mendoza et al. (2019) praimereid;
— 
reaalaja-RT-PCR, mille puhul kasutatakse ISFi protokollis (2020) ( 3 ) kirjeldatud praimereid ja sonde;
— 
reaalaja-RT-PCR, mille puhul kasutatakse Menzeli ja Winteri praimereid ja sondi (Acta Horticulturae, trükkimisel).

Kui määratletud taimekahjustaja avastamiseks tehtud analüüsi tulemus on positiivne, tehakse teine analüüs, mille puhul kasutatakse avastamiseks tehtud analüüsi puhul kasutatud meetodist erinevat, ühte eespool loetletud RT-PCR analüüsimeetoditest, ja sama proovi, et kindlakstegemist kinnitada.


( 1 ) Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2123, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 selles osas, millistel juhtudel ja tingimustel võib teatavate kaupade identsus- ja füüsilist kontrolli teha kontrollipunktis ning dokumentide kontrolli mujal kui piiripunktis (ELT L 321, 12.12.2019, lk 64).

( 2 ) Rahvusvahelise seemneföderatsiooni (International Seed Health Initiative for Vegetable Crops (ISHI-Veg) (rahvusvaheline köögiviljakultuuride seemnete tervist käsitlev algatus (ISHI-Veg)) koostatud protokoll.

( 3 ) Rahvusvahelise seemneföderatsiooni (International Seed Health Initiative for Vegetable Crops (ISHI-Veg) (rahvusvaheline köögiviljakultuuride seemnete tervist käsitlev algatus (ISHI-Veg)) koostatud protokoll.