02009R0079 — ET — 26.07.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 035 4.2.2009, lk 32) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1243, 20. juuni 2019, |
L 198 |
241 |
25.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 79/2009,
14. jaanuar 2009,
mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded seoses vesiniku kasutamisega mootorikütusena ning vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide tüübikinnituse nõuded. Käesoleva määrusega kehtestatakse ka kõnealuste osade ja süsteemide paigaldamise nõuded.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse:
1. direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A jaos määratletud M- ja N-kategooria vesinikkütusega sõidukite, sealhulgas selliste sõidukite kokkupõrkekaitse ja elektriohutuse tagamise suhtes;
2. I lisas loetletud M- ja N-kategooria mootorsõidukite vesinikusüsteemi osade suhtes;
3. M- ja N-kategooria mootorsõidukite jaoks konstrueeritud vesinikusüsteemide, sealhulgas vesiniku hoidmise ja kasutamise uute viiside suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „vesinikkütusega sõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena vesinikku;
b) „jõuallikas” – sisepõlemismootor või kütuseelementidel töötav seade, mida kasutatakse sõiduki liikumapanemiseks;
c) „vesinikusüsteemi osa” – vesinikupaak ja kõik muud vesinikkütusega sõiduki osad, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga või mis kuuluvad süsteemi;
d) „vesinikusüsteem” – vesinikusüsteemi osade kogum ja kõik ühendusdetailid, mis on paigaldatud vesinikkütusega sõidukile, välja arvatud jõuallikas või lisajõuseadmed;
e) „suurim lubatav töörõhk” – suurim rõhk, mille jaoks asjaomane osa on konstrueeritud ja mis on vastava osa tugevuse kindlaksmääramise alus;
f) „nimitöörõhk” – paakide puhul tähendab see ettenähtud rõhku kindlal temperatuuril 288 K (15 °C) täis paagi korral; muude osade puhul tähendab see rõhku, mida avaldatakse asjaomasele osale tavalisel töörežiimil;
g) „sisepaak” – vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikumahuti osa, milles asub madalatemperatuuriline vesinik.
2. Lõike 1 punkti d tähenduses käsitatakse „vesinikusüsteemina” muu hulgas järgmisi süsteeme:
a) vesiniku juurdevoolu jälgimise ja juhtimise süsteem;
b) seade sõiduki ühendamiseks tankimissüsteemi või -pumbaga;
c) tagasivoolusüsteem;
d) ülerõhukaitsesüsteem;
e) soojusvaheti töö häirete avastamise süsteem.
Artikkel 4
Tootjate kohustused
1. Tootjad tõendavad, et kõik uued vesinikkütusega sõidukid, mis müüakse, registreeritakse või võetakse kasutusse ühenduses, ja kõik vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid, mis müüakse või võetakse kasutusse ühenduses, on saanud käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohase tüübikinnituse.
2. Sõiduki tüübikinnituse saamiseks varustavad tootjad vesinikkütusega sõidukid vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemidega, mis vastavad käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele ja mis on paigaldatud vastavalt käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.
3. Vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide tüübikinnituse saamiseks tagavad tootjad, et vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid vastavad käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.
4. Tootjad esitavad tüübikinnitusasutustele asjakohased andmed sõiduki spetsifikaadi ja katsetingimuste kohta.
5. Tootjad esitavad teabe vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide kontrollimiseks sõiduki kasutamisaja jooksul.
Artikkel 5
Üldnõuded vesinikusüsteemi osadele ja vesinikusüsteemidele
Tootjad tagavad järgmiste nõuete täitmise:
a) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid töötavad nõuetekohaselt ja ohutult ning peavad usaldusväärselt ilma lekkimata või nähtavalt oma kuju muutmata vastu elektrilistele, mehaanilistele, termilistele ja keemilistele kasutamistingimustele;
b) vesinikusüsteemil on ülerõhukaitse;
c) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga, on valmistatud materjalidest, mida vesinik ei kahjusta;
d) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt kogu oma eeldatava tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;
e) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt vastu töötemperatuuridele kogu vahemikus, mis on sätestatud rakendusmeetmetes;
f) vesinikusüsteemi osad on tähistatud vastavalt rakendusmeetmete nõuetele;
g) kõigil ettenähtud voolusuunaga vesinikusüsteemi osadel on selgesti näidatud voolu suund;
h) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid on konstrueeritud sellisel viisil, et neid saab paigaldada vastavalt VI lisa nõuetele.
Artikkel 6
Nõuded vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud paakidele
Vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud paake katsetatakse vastavalt II lisas sätestatud katsemeetoditele.
Artikkel 7
Nõuded vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks
1. Vesinikusüsteemi osi (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks, katsetatakse vastavalt III lisas sätestatud katsemeetoditele, arvestades nende tüüpi.
2. Rõhulangetusseadmed on konstrueeritud viisil, mis tagab, et rõhk sisepaagis või mis tahes muudes vesinikusüsteemi osades ei ületa lubatud väärtust. Need väärtused kehtestatakse vastavalt vesinikusüsteemi suurimale lubatavale töörõhule. Soojusvahetid on varustatud turvasüsteemiga, mis tagab nende töös esinevate häirete avastamise.
Artikkel 8
Nõuded kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaakidele
1. Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaagid liigitatakse vastavalt IV lisa punktile 1.
2. Lõikes 1 osutatud paake katsetatakse vastavalt IV lisas sätestatud katsemeetoditele, arvestades nende tüüpi.
3. Tuleb esitada paagi valmistamisel kasutatud materjalide kõikide peamiste omaduste ja lubatud kõrvalekallete üksikasjalikud kirjeldused, sealhulgas ka materjaliga läbiviidud katsetuste tulemused.
Artikkel 9
Nõuded vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks
Vesinikusüsteemi osi (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks, katsetatakse vastavalt V lisas sätestatud katsemeetoditele, arvestades nende tüüpi.
Artikkel 10
Üldised nõuded vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamisele
Vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid paigaldatakse vastavalt VI lisa nõuetele.
Artikkel 11
Taotlemise ajakava
1. Alates 24. veebruarist 2011 ei anna siseriiklikud asutused:
a) vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukitüüpidele, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja
b) EÜ tüübikinnitust uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.
2. Alates 24. veebruarist 2012 ei pea siseriiklikud asutused:
a) vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel kehtivaks uute vesinikkütusega sõidukite vastavustunnistusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja
b) keelavad uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müügi ja kasutuselevõtu, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.
3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning tingimusel, et on jõustunud artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusmeetmed, ei tohi siseriiklikud asutused:
a) vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõidukitüüpidele, või EÜ tüübikinnituse andmisest uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele, või
b) keelata uute sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müüki või kasutuselevõtmist, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.
Artikkel 12
Delegeeritud volitused
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, pidades silmas tehnika arengut, kehtestades:
a) üksikasjalikud eeskirjad II–V lisas sätestatud katsemeetodite kohta;
b) üksikasjalikud eeskirjad VI lisas sätestatud vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamise nõuete kohta;
c) üksikasjalikud eeskirjad artiklis 5 sätestatud nõuete kohta vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide ohutu ja kindla töö tagamiseks;
d) eeskirjad nõuete kohta järgmistel puhkudel:
i) puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;
ii) vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;
iii) sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine, pidades silmas vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemi terviklikkust;
iv) ühtne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;
v) elektriisolatsioon ja elektriohutus;
e) haldussätted vesinikkütusel töötavate mootorsõidukite, vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide EÜ tüübikinnituse kohta;
f) eeskirjad teabe kohta, mille tootjad esitavad artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud tüübikinnituse ja kontrollimise jaoks;
g) üksikasjalikud eeskirjad VI lisa punktis 16 osutatud vesinikkütusega mootorsõidukite tähistamise või muude selgete ja kiirete kindlakstegemise vahendite kohta ning
h) muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.
Artikkel 12a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 1 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
▼M1 —————
Artikkel 14
Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused
Direktiivi 2007/46/EÜ IV, VI ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.
Artikkel 15
Karistused käesoleva määruse täitmata jätmise eest
1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete rakendamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt 24. augustiks 2010 ning teatavad komisjonile edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.
2. Karistused nähakse ette vähemalt järgmistel puhkudel:
a) valeandmete esitamine kinnituse andmise menetluses või sõiduki tagasikutsumisega päädivas menetluses;
b) katsetustulemuste võltsimine tüübikinnituse saamiseks või kasutuses olevate mootorsõidukite kontrollimisel;
c) selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa sõiduki tagasikutsumise või tüübikinnituse tühistamise;
d) teabele juurdepääsu tagamisest keeldumine;
e) heitetõrje nurjamise seadiste kasutamine.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 24. veebruarist 2011, välja arvatud artikli 11 lõige 3 ja artikkel 12, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, ja artikli 11 lõige 2, mida kohaldatakse alates selles ettenähtud kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Vesinikusüsteemi osad, mis vajavad tüübikinnitust
Tüübikinnitust vajavad järgmised vesinikusüsteemi osad, kui need on vesinikkütusega sõidukil olemas:
a) osad, mis on konstrueeritud vedela vesiniku kasutamiseks:
1. paak;
2. automaatne sulgeklapp;
3. kontrollklapp või tagasilöögiklapp (kui seda kasutatakse ohutusseadmena);
4. painduv kütusevoolik (kui see on eespool esimest automaatset sulgeklappi või muud ohutusseadet);
5. soojusvaheti;
6. käsiventiil või automaatklapp;
7. rõhuregulaator;
8. kaitseklapp;
9. rõhu-, temperatuuri- ja vooluandur (kui seda kasutatakse ohutusseadmena);
10. tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade;
11. vesiniku lekke avastamise andurid;
b) osad, mis on konstrueeritud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks, mille nimitöörõhk on suurem kui 3,0 MPa:
1. paak;
2. automaatne sulgeklapp;
3. paagiplokk;
4. ühendusdetailid;
5. painduv kütusevoolik;
6. soojusvaheti;
7. vesinikufilter;
8. käsiventiil või automaatklapp;
9. tagasilöögiklapp;
10. rõhuregulaator;
11. rõhulangetusseade;
12. kaitseklapp;
13. tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade;
14. ühendus eemaldatava vesinikuhoiusüsteemiga;
15. rõhu-, temperatuuri- või vesinikuvooluandurid (kui neid kasutatakse ohutusseadmena);
16. vesiniku lekke avastamise andurid.
II LISA
Vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaakide puhul kohaldatavad katsemeetodid
|
Katse tüüp |
|
Purunemiskatse |
|
Lahtise tule katse |
|
Suurima täitmistaseme katse |
|
Rõhukatse |
|
Lekkekatse |
Vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaagile tüübikinnituse andmisel kasutatakse muu hulgas järgmisi katsemeetodeid:
a) Purunemiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei purune enne kindlaksmääratud kõrge rõhu, nn purunemisrõhu (ohutusteguri ja suurima lubatava töörõhu korrutis) ületamist. Tüübikinnituse saamiseks peab tegelik rõhk, millel mahuti katsetusel puruneb, olema kõrgem nõutavast väikseimast purunemisrõhust.
b) Lahtise tule katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak koos oma tulekaitsesüsteemiga ei purune, kui seda katsetatakse lahtise tulega kindlaksmääratud tingimustes.
c) Suurima täitmistaseme katse: katse eesmärk on tõendada, et süsteem, mis väldib paagi ületäitumist, töötab korralikult ning et vesiniku tase täitmisel ei põhjusta kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.
d) Rõhukatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu kindlaksmääratud kõrgele rõhule. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk ettenähtud tasemeni kindlaksmääratud ajaks. Pärast katset ei tohi paagil esineda nähtavaid püsivaid kujumuutusi või lekkekohti.
e) Lekkekatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei hakka kindlaksmääratud tingimuste rakendamisel lekkima. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk nimitöörõhu väärtuseni. Mahutil ei tohi olla lekkivaid kohti (pragusid, auke või muid sarnaseid defekte).
III LISA
Katsemeetodid, mida kohaldatakse vesinikusüsteemi osade (välja arvatud paagid) puhul, mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks
|
|
KATSE TÜÜP |
||||||||||
|
VESINIKUSÜSTEEMI OSA |
Rõhukatse |
Välislekke katse |
Kulumiskatse |
Katse tööolukorras |
Korrosioonikatse |
Kuivale kuumusele vastupidavuse katse |
Osooniga vanandamise katse |
Temperatuuritsüklikatse |
Rõhutsüklikatse |
Vesinikuga sobivuse katse |
Paigaldusühenduse lekke katse |
|
Rõhulangetusseadmed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Klapid ja ventiilid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Soojusvahetid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tankimisühendused või kütuse vastuvõtu seadmed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rõhuregulaatorid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Andurid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Painduvad kütusevoolikud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks, tüübikinnituse andmisel kohaldatakse iga osa puhul kehtivaid erinõudeid, kasutades muu hulgas järgmisi katsemeetodeid:
a) Rõhukatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu rõhule, mis on kõrgem asjaomase osa töörõhust. Vesinikusüsteemi osal ei tohi ilmneda nähtavaid lekke, kujumuutuse, rebenemise või pragunemise tunnuseid, kui rõhk tõstetakse katses ettenähtud tasemeni.
b) Välislekke katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osal ei esine väliseid lekkekohti. Vesinikusüsteemi osal ei tohi esineda poorsust.
c) Kulumiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on usaldusväärne pikaajalisel kasutamisel. Katse seisneb vesinikusüsteemi osa katsetamises teatava arvu katsetustsüklite jooksul kindlaksmääratud temperatuuri- ja rõhutingimustel. Iga katsetustsükkel tähendab vesinikusüsteemi osa normaalset tööd (st üht avanemist ja üht sulgumist).
d) Katse tööolukorras: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on kasutamisel usaldusväärne.
e) Korrosioonikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu korrosioonile. Selle tõendamiseks viiakse vesinikusüsteemi osa kokkupuutesse teatavate kemikaalidega.
f) Kuivale kuumusele vastupidavuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi muust materjalist kui metallist osa peab vastu kõrgele temperatuurile. Selle tõendamiseks viiakse osa kokkupuutesse maksimaalsel töötemperatuuril oleva õhuga.
g) Osooniga vanandamise katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi muust materjalist kui metallist osa peab vastu vanandamisele osooniga. Selle tõendamiseks allutatakse osa kõrge osoonisisaldusega õhu toimele.
h) Temperatuuritsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu suurtele temperatuurimuutustele. Selle tõendamiseks muudetakse korduvalt osa temperatuuri ettenähtud aja jooksul madalaimast töötemperatuurist kõrgeima töötemperatuurini.
i) Rõhutsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu suurtele rõhumuutustele. Selle tõendamiseks tõstetakse korduvalt osale avaldatavat rõhku atmosfäärirõhust kuni suurima lubatava töörõhuni ja vähendatakse seda lühikese ajavahemiku jooksul taas atmosfäärirõhuni.
j) Vesinikuga sobivuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi metallist osa (silinder või klapp) ei muutu rabedaks vesiniku toimel. Vesinikusüsteemi osade puhul, millele mõjuv koormus sageli muutub, tuleb vältida tingimusi, mis põhjustavad materjali kohalikku väsimust ning väsimusmõrade tekkimist ja levimist materjali struktuuris.
k) Paigaldusühenduse lekke katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa ühendus muu vesinikusüsteemiga ei leki.
IV LISA
Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud paakide puhul kohaldatavad katsemeetodid
|
Katse tüüp |
Kohaldatavus paagi tüübi puhul |
|||
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
|
Purunemiskatse |
|
|
|
|
|
Rõhutsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril |
|
|
|
|
|
Katse enne purunemist algava lekkimise avastamiseks |
|
|
|
|
|
Lahtise tule katse |
|
|
|
|
|
Mehaanilise läbistamise katse |
|
|
|
|
|
Kemikaalide toimele vastupidavuse katse |
|
|
|
|
|
Komposiitmaterjali defektitaluvuskatse |
|
|
|
|
|
Kiirendatud väsimusrebenemise katse |
|
|
|
|
|
Rõhutsüklikatse äärmuslikul temperatuuril |
|
|
|
|
|
Löögikahjustuskatse |
|
|
|
|
|
Lekkekatse |
|
|
|
|
|
Imbumiskatse |
|
|
|
|
|
Otsakute väänamisele vastupidavuse katse |
|
|
|
|
|
Vesinikutsüklikatse |
|
|
|
|
|
1. |
Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaakide tüübid:
|
|
2. |
Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaagile tüübikinnituse andmisel kasutatakse muu hulgas järgmisi katsemeetodeid: a) Purunemiskatse: katse eesmärk on leida rõhu väärtus, mille juures paak puruneb. Selle leidmiseks tõstetakse rõhk paagis teatavale väärtusele, mis on kõrgem kui paagi ettenähtud töörõhk. Paagi purunemisrõhk peab olema kõrgem ettenähtud rõhu väärtusest. Paagi purunemisrõhk registreeritakse ja neid andmeid säilitatakse tootja juures kõnealuste paakide kogu kasutamisaja jooksul. b) Rõhutsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu suurtele rõhumuutustele. Selle tõendamiseks korratakse paagis rõhu muutmise tsükleid, kuni paak puruneb või kuni saab täis ettenähtud arv tsükleid; rõhku tõstetakse ja langetatakse etteantud väärtusteni. Paagid ei tohiks puruneda enne ettenähtud tsüklite arvu täissaamist. Tsüklite arv kuni purunemiseni registreeritakse koos kirjeldusega, kust ja kuidas toimus purunemine. Kõnealuseid andmeid säilitatakse tootja juures kõnealuste paakide kogu kasutamisaja jooksul. c) Katse enne purunemist algava lekkimise avastamiseks: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak hakkab enne rebenemist lekkima. Selle tõendamiseks korratakse paagis rõhu muutmise tsükleid, rõhku tõstetakse ja langetatakse etteantud väärtusteni. Paagid hakkavad katse ajal kas lekkima või saab täis ettenähtud arv tsükleid ilma, et algaks lekkimine. Tsüklite arv kuni vea tekkeni registreeritakse koos kirjeldusega, kus ja kuidas see toimus. d) Lahtise tule katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak koos oma tulekaitsesüsteemiga ei purune, kui seda katsetatakse lahtise tulega kindlaksmääratud tingimustes. Katse korraldatakse töörõhul olev paagiga; paak ei tohi rebeneda, üksnes gaas võib sellest väljuda rõhulangetusseadme kaudu. e) Mehaanilise läbistamise katse: katse eesmärk on tõendada, et paak ei rebene, kui sellest tungib läbi kuul. Selle tõendamiseks lastakse täielikust kaitsekihiga kaetud ja rõhu all olevast paagist läbi kuul. Paak ei tohi rebeneda. f) Kemikaalide toimele vastupidavuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu kokkupuutele teatavate keemiliste ainetega. Selle tõendamiseks viiakse paak kokkupuutesse mitmesuguste kemikaalide lahustega. Rõhk paagis tõstetakse ettenähtud väärtuseni ja viiakse läbi punktis a osutatud purunemiskatse. Paak peab jõudma ettenähtud purunemisrõhuni, mis registreeritakse. g) Komposiitmaterjali defektitaluvuskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu kõrgele rõhule. Selle tõendamiseks tehakse paagi külgseintesse kindla kuju ja suurusega sisselõiked ja viiakse läbi ettenähtud arv rõhu muutmise tsükleid. Paak ei tohi ettenähtud arvu tsüklite jooksul lekkida ega rebeneda, kuid võib järgmiste tsüklite jooksul hakata lekkima. Tsüklite arv kuni vea tekkeni registreeritakse koos kirjeldusega, kus ja kuidas see toimus. h) Kiirendatud väsimusrebenemise katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak suudab pikka aega vastu pidada töövahemiku piiril olevatele kõrgetele rõhkudele ja temperatuuridele. Selle tõendamiseks lastakse paagile ettenähtud aja jooksul toimida ettenähtud rõhul ja temperatuuril ning seejärel korraldatakse punktis a kirjeldatud purunemiskatse. Paak peab vastu pidama ettenähtud purunemisrõhuni. i) Rõhutsüklikatse äärmuslikul temperatuuril: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu rõhu muutustele eri temperatuuritingimustes. Selle tõendamiseks allutatakse ilma igasuguse kaitseümbriseta paak hüdrostaatilise rõhu tsüklilise muutmise katsele äärmuslikes keskkonnatingimustes ja seejärel viiakse läbi punktides a ja k osutatud purunemiskatse ja lekkekatse. Rõhu tsüklilise muutmise ajal ei tohi ilmneda rebenemise, lekkimise või kiudude vabanemise tunnuseid. Paak ei tohi puruneda ettenähtud rõhul. j) Löögikahjustuskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak säilitab oma kasutusomadused ka siis, kui ta on saanud ettenähtud tugevusega mehaanilisi mõjutusi. Selle tõendamiseks lastakse paagil kukkuda ja seejärel katsetatakse seda ettenähtud arvu rõhumuutmistsüklitega. Paak ei tohi ettenähtud arvu tsüklite jooksul lekkida ega rebeneda, kuid võib järgmiste tsüklite jooksul hakata lekkima. k) Lekkekatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei hakka kindlaksmääratud tingimuste rakendamisel lekkima. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk nimitöörõhu väärtuseni. Paagil ei tohi olla lekkivaid kohti (pragusid, auke või muid sarnaseid defekte). l) Imbumiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaagist vesiniku väljaimbumise kiirus ei ületa etteantud väärtust. Selle tõendamiseks täidetakse paak gaasilise vesinikuga nimitöörõhuni ja jälgitakse hermeetiliselt suletud ruumis vesiniku väljaimbumist ettenähtud aja jooksul ja ettenähtud temperatuuril. m) Otsakute väänamisele vastupidavuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu ettenähtud tugevusega väändele. Selle tõendamiseks rakendatakse paagile mitmes suunas väändeid. Seejärel viiakse läbi punktides a ja k osutatud purunemiskatse ja lekkekatse. Paak peab vastama purunemiskatses ja lekkekatses ettenähtud nõuetele. Rakendatud väändemomendid, lekkimine ja purunemisrõhk registreeritakse. n) Vesinikutsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak on vastupidav suurtele rõhumuutustele, kui kasutatakse gaasilist vesinikku. Selle tõendamiseks katsetatakse paaki ettenähtud arvu rõhumuutmistsüklitega, kasutades gaasilist vesinikku, ning viiakse läbi eespool punktis k kirjeldatud lekkekatse. Uuritakse paagi selliste kahjustuste tekkimist nagu väsimusmõrad ja elektrostaatilise lahenduse jäljed. Paak peab vastama lekkekatse nõuetele. Paagil ei tohi olla selliseid kahjustusi nagu väsimusmõrad ja elektrostaatilise lahenduse jäljed. |
V LISA
Katsemeetodid, mida kohaldatakse vesinikusüsteemi osade (välja arvatud paagid) puhul, mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks
|
|
KATSE TÜÜP |
|||||
|
VESINIKUSÜSTEEMI OSA |
Materjalikatsed |
Korrosioonikatse |
Kulumiskatse |
Rõhutsüklikatse |
Siselekkekatse |
Välislekkekatse |
|
Rõhulangetusseadmed |
|
|
|
|
|
|
|
Automaatklapid |
|
|
|
|
|
|
|
Käsiventiilid |
|
|
|
|
|
|
|
Tagasilöögiklapid |
|
|
|
|
|
|
|
Kaitseklapid |
|
|
|
|
|
|
|
Soojusvahetid |
|
|
|
|
|
|
|
Tankimisühendused või kütuse vastuvõtu seadmed |
|
|
|
|
|
|
|
Rõhuregulaatorid |
|
|
|
|
|
|
|
Vesinikusüsteemide andurid |
|
|
|
|
|
|
|
Painduvad kütusevoolikud |
|
|
|
|
|
|
|
Liitmikud |
|
|
|
|
|
|
|
Vesinikufiltrid |
|
|
|
|
|
|
|
Ühendused eemaldatava vesinikuhoiusüsteemiga |
|
|
|
|
|
|
Vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks, tüübikinnituse andmisel kohaldatakse iga osa puhul kehtivaid erinõudeid, kasutades muu hulgas järgmisi katsemeetodeid:
|
1. |
Materjalikatsed: 1.1. III lisa punktis j kirjeldatud vesinikuga sobivuse katse. 1.2. Vanandamiskatse: katse eesmärk on kontrollida, kas vesinikusüsteemi osa valmistamiseks kasutatud muu materjal kui metall peab vastu vananemisele. Uuritavad näidised ei tohi praguneda. 1.3. Osooniga sobivuse katse: katse eesmärk on kontrollida, kas vesinikusüsteemi osa valmistamiseks kasutatud elastomeerne materjal peab vastu kokkupuutele osooniga. Uuritavad näidised ei tohi praguneda. |
|
2. |
III lisa punktis e kirjeldatud korrosioonikatse. |
|
3. |
III lisa punktis c kirjeldatud kulumiskatse. |
|
4. |
III lisa punktis i kirjeldatud rõhutsüklikatse. Vesinikusüsteemi osal ei tohi ilmneda nähtavaid kujumuutuse või väljavoolamise tunnuseid ja ta peab vastama sise- ja välislekkekatsete nõuetele. |
|
5. |
Siselekkekatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa juures ei esine siseleket. Selle tõendamiseks allutatakse vesinikusüsteemi osa kõrgele rõhule eri temperatuuridel ja jälgitakse lekkimist. Vesinikusüsteemi osal ei tohi tekkida mulle ja siselekke kiirus ei tohi olla suurem ettenähtud väärtusest. |
|
6. |
III lisa punktis b kirjeldatud välislekkekatse. |
VI LISA
Nõuded vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamisele
|
1. |
Vesinikusüsteem tuleb paigaldada nii, et see oleks kaitstud vigastuste eest. See peab olema isoleeritud sõidukis olevatest soojusallikatest. |
|
2. |
Vesinikupaaki tohib eemaldada ainult asendamiseks teise vesinikupaagiga tankimise või hooldustööde korral. Sisepõlemismootoriga sõidukis ei tohi paak olla paigutatud mootorsõiduki mootoriruumi. See peab olema vajalikul määral kaitstud mis tahes liiki korrosiooni eest. |
|
3. |
Tuleb võtta meetmeid, et vältida vale kütuse tankimist sõidukisse ja vesiniku lekkimist tankimisel ja tagada eemaldatava vesinikuhoiusüsteemi turvaline eemaldamine. |
|
4. |
Tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade peab olema kindlustatud halva ühenduse tekkimise vastu ja kaitstud pori ja vee eest. Tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade ühendatakse tagasilöögiklapiga või sama funktsiooniga klapiga. Kui tankimisühendus ei ole paigaldatud otse paagile, kindlustatakse tankimisvoolik tagasilöögiklapi või sama funktsiooniga klapiga, mis on paigaldatud otse paagile või selle sisse. |
|
5. |
Vesinikupaak paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et mootorsõiduk taluks ettenähtud kiirendusi ja et isegi täispaagi korral ei tekiks seejuures ohutussüsteemi osade kahjustusi. |
|
6. |
Vesinikkütuse tankimisvoolikud peavad olema kindlustatud automaatse sulgeklapiga, mis on paigaldatud otse paagile või selle sisse. Klapp peab sulguma tõrgete esinemisel vesinikusüsteemi töös või mis tahes muu sündmuse puhul, mis põhjustab vesiniku lekkimist. Kui jõuallikas on välja lülitatud, siis katkestatakse kütuse vool paagist jõuallikasse, ning kütuse vool ei taastu enne, kui jõuallikas uuesti tööle pannakse. |
|
7. |
Õnnetuste korral katkestab otse paagile või selle sisse paigaldatud automaatne sulgeklapp gaasivoolu paagist. |
|
8. |
Ükski vesinikusüsteemi osa ega selles kasutatud kaitsematerjal ei tohi eenduda sõiduki või kaitsva konstruktsiooni piirjoonest. See ei kehti vesinikusüsteemi osa kohta, mis on piisavalt kaitstud ning ei eendu kõnealusest kaitsvast konstruktsioonist. |
|
9. |
Vesinikusüsteem tuleb paigaldada nii, et see oleks mõistlikul määral kaitstud selliste vigastuste eest nagu liikuvatest sõidukiosadest, kokkupõrkest, ülespaisatud kruusast, koorma peale- või mahalaadimisest või koorma nihkumisest tingitud vigastused. |
|
10. |
Ükski vesinikusüsteemi osa ei tohi asuda sisepõlemismootori väljalasketoru või muu soojusallika läheduses, kui see osa ei ole varustatud tõhusa soojusisolatsiooniga. |
|
11. |
Sõitjateruumi ventilatsiooni- ja küttesüsteemid ja vesiniku võimalikud lekke- või kogunemiskohad peavad olema konstrueeritud nii, et vesinik ei satuks sõiduki sisse. |
|
12. |
Õnnetuste korral peab olema mõistlikul määral tagatud, et rõhulangetusseade ja selle juurde kuuluv ventilatsioonisüsteem toimiksid edasi. Rõhulangetusseadme ventilatsioonisüsteem peab olema vajalikul määral kaitstud pori ja vee eest. |
|
13. |
Sõitjateruum peab olema vesinikusüsteemist eraldatud, et vältida sellesse vesiniku kogunemist. Peab olema tagatud, et mis tahes kütuselekke korral paagist või selle juurde kuuluvatest osadest ei jõuaks vesinik sõitjateruumi. |
|
14. |
Vesinikusüsteemi osad, millest vesinik võiks lekkida sõitjateruumi, pakiruumi või sõiduki muudesse ventilatsioonita osadesse, tuleb katta hermeetilise ümbrisega või kasutada muud rakendusmeetmetes ettenähtud võrdväärset lahendust. |
|
15. |
Vesinikusüsteemi juurde kuuluvad elektriseadmed peavad olema isoleeritud nii, et vool ei läbiks vesinikuga kokkupuutuvaid osi ja oleksid välditud elektrisädemed vesinikusüsteemi purunemisel. Vesinikusüsteemi metallosad peavad olema elektriliselt ühendatud sõiduki maandusega. |
|
16. |
Kasutatakse etikette või muid tähistamisvahendeid, mis teavitavad päästeteenistusi, et tegemist on vesinikkütusel töötava sõidukiga ja sõidukis kasutatakse vedelat või kokkusurutud (gaasilist) vesinikku. |
VII LISA
Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused
Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt.
|
1. |
IV lisa I osas lisatakse tabelile järgmine rida:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
IV lisa I osa liites lisatakse tabelile järgmine rida:
|
|
3. |
VI lisa liites lisatakse tabelile järgmine rida:
|
|
4. |
XI lisa 1. liites lisatakse tabelile järgmine rida:
|
|
5. |
XI lisa 2. liites lisatakse tabelile järgmine rida:
|
|
6. |
XI lisa 3. liites lisatakse tabelile järgmine rida:
|
|
7. |
XI lisa 4. liites lisatakse tabelile järgmine rida:
|
|
8. |
XI lisa 5. liites lisatakse tabelile järgmine rida:
|
( 1 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.