1. direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A jaos määratletud M- ja N-kategooria vesinikkütusega sõidukite, sealhulgas selliste sõidukite kokkupõrkekaitse ja elektriohutuse tagamise suhtes;

2. I lisas loetletud M- ja N-kategooria mootorsõidukite vesinikusüsteemi osade suhtes;

3. M- ja N-kategooria mootorsõidukite jaoks konstrueeritud vesinikusüsteemide, sealhulgas vesiniku hoidmise ja kasutamise uute viiside suhtes.

a) „vesinikkütusega sõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena vesinikku;

b) „jõuallikas” – sisepõlemismootor või kütuseelementidel töötav seade, mida kasutatakse sõiduki liikumapanemiseks;

c) „vesinikusüsteemi osa” – vesinikupaak ja kõik muud vesinikkütusega sõiduki osad, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga või mis kuuluvad süsteemi;

d) „vesinikusüsteem” – vesinikusüsteemi osade kogum ja kõik ühendusdetailid, mis on paigaldatud vesinikkütusega sõidukile, välja arvatud jõuallikas või lisajõuseadmed;

e) „suurim lubatav töörõhk” – suurim rõhk, mille jaoks asjaomane osa on konstrueeritud ja mis on vastava osa tugevuse kindlaksmääramise alus;

f) „nimitöörõhk” – paakide puhul tähendab see ettenähtud rõhku kindlal temperatuuril 288 K (15 °C) täis paagi korral; muude osade puhul tähendab see rõhku, mida avaldatakse asjaomasele osale tavalisel töörežiimil;

g) „sisepaak” – vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikumahuti osa, milles asub madalatemperatuuriline vesinik.

a) vesiniku juurdevoolu jälgimise ja juhtimise süsteem;

b) seade sõiduki ühendamiseks tankimissüsteemi või -pumbaga;

c) tagasivoolusüsteem;

d) ülerõhukaitsesüsteem;

e) soojusvaheti töö häirete avastamise süsteem.

a) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid töötavad nõuetekohaselt ja ohutult ning peavad usaldusväärselt ilma lekkimata või nähtavalt oma kuju muutmata vastu elektrilistele, mehaanilistele, termilistele ja keemilistele kasutamistingimustele;

b) vesinikusüsteemil on ülerõhukaitse;

c) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga, on valmistatud materjalidest, mida vesinik ei kahjusta;

d) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt kogu oma eeldatava tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;

e) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt vastu töötemperatuuridele kogu vahemikus, mis on sätestatud rakendusmeetmetes;

f) vesinikusüsteemi osad on tähistatud vastavalt rakendusmeetmete nõuetele;

g) kõigil ettenähtud voolusuunaga vesinikusüsteemi osadel on selgesti näidatud voolu suund;

h) vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid on konstrueeritud sellisel viisil, et neid saab paigaldada vastavalt VI lisa nõuetele.

a) vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukitüüpidele, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja

b) EÜ tüübikinnitust uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.

a) vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel kehtivaks uute vesinikkütusega sõidukite vastavustunnistusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja

b) keelavad uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müügi ja kasutuselevõtu, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.

a) vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõidukitüüpidele, või EÜ tüübikinnituse andmisest uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele, või

b) keelata uute sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müüki või kasutuselevõtmist, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

a) üksikasjalikud eeskirjad II–V lisas sätestatud katsemeetodite kohta;

b) üksikasjalikud eeskirjad VI lisas sätestatud vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamise nõuete kohta;

c) üksikasjalikud eeskirjad artiklis 5 sätestatud nõuete kohta vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide ohutu ja kindla töö tagamiseks;

d) eeskirjad nõuete kohta järgmistel puhkudel:

i) puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;

ii) vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;

iii) sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine, pidades silmas vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemi terviklikkust;

iv) ühtne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;

v) elektriisolatsioon ja elektriohutus;

e) haldussätted vesinikkütusel töötavate mootorsõidukite, vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide EÜ tüübikinnituse kohta;

f) eeskirjad teabe kohta, mille tootjad esitavad artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud tüübikinnituse ja kontrollimise jaoks;

g) üksikasjalikud eeskirjad VI lisa punktis 16 osutatud vesinikkütusega mootorsõidukite tähistamise või muude selgete ja kiirete kindlakstegemise vahendite kohta ning

h) muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.

a) valeandmete esitamine kinnituse andmise menetluses või sõiduki tagasikutsumisega päädivas menetluses;

b) katsetustulemuste võltsimine tüübikinnituse saamiseks või kasutuses olevate mootorsõidukite kontrollimisel;

c) selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa sõiduki tagasikutsumise või tüübikinnituse tühistamise;

d) teabele juurdepääsu tagamisest keeldumine;

e) heitetõrje nurjamise seadiste kasutamine.

a) osad, mis on konstrueeritud vedela vesiniku kasutamiseks:

1. paak;

2. automaatne sulgeklapp;

3. kontrollklapp või tagasilöögiklapp (kui seda kasutatakse ohutusseadmena);

4. painduv kütusevoolik (kui see on eespool esimest automaatset sulgeklappi või muud ohutusseadet);

5. soojusvaheti;

6. käsiventiil või automaatklapp;

7. rõhuregulaator;

8. kaitseklapp;

9. rõhu-, temperatuuri- ja vooluandur (kui seda kasutatakse ohutusseadmena);

10. tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade;

11. vesiniku lekke avastamise andurid;

b) osad, mis on konstrueeritud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks, mille nimitöörõhk on suurem kui 3,0 MPa:

1. paak;

2. automaatne sulgeklapp;

3. paagiplokk;

4. ühendusdetailid;

5. painduv kütusevoolik;

6. soojusvaheti;

7. vesinikufilter;

8. käsiventiil või automaatklapp;

9. tagasilöögiklapp;

10. rõhuregulaator;

11. rõhulangetusseade;

12. kaitseklapp;

13. tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade;

14. ühendus eemaldatava vesinikuhoiusüsteemiga;

15. rõhu-, temperatuuri- või vesinikuvooluandurid (kui neid kasutatakse ohutusseadmena);

16. vesiniku lekke avastamise andurid.

a) Purunemiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei purune enne kindlaksmääratud kõrge rõhu, nn purunemisrõhu (ohutusteguri ja suurima lubatava töörõhu korrutis) ületamist. Tüübikinnituse saamiseks peab tegelik rõhk, millel mahuti katsetusel puruneb, olema kõrgem nõutavast väikseimast purunemisrõhust.

b) Lahtise tule katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak koos oma tulekaitsesüsteemiga ei purune, kui seda katsetatakse lahtise tulega kindlaksmääratud tingimustes.

c) Suurima täitmistaseme katse: katse eesmärk on tõendada, et süsteem, mis väldib paagi ületäitumist, töötab korralikult ning et vesiniku tase täitmisel ei põhjusta kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.

d) Rõhukatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu kindlaksmääratud kõrgele rõhule. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk ettenähtud tasemeni kindlaksmääratud ajaks. Pärast katset ei tohi paagil esineda nähtavaid püsivaid kujumuutusi või lekkekohti.

e) Lekkekatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei hakka kindlaksmääratud tingimuste rakendamisel lekkima. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk nimitöörõhu väärtuseni. Mahutil ei tohi olla lekkivaid kohti (pragusid, auke või muid sarnaseid defekte).

a) Rõhukatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu rõhule, mis on kõrgem asjaomase osa töörõhust. Vesinikusüsteemi osal ei tohi ilmneda nähtavaid lekke, kujumuutuse, rebenemise või pragunemise tunnuseid, kui rõhk tõstetakse katses ettenähtud tasemeni.

b) Välislekke katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osal ei esine väliseid lekkekohti. Vesinikusüsteemi osal ei tohi esineda poorsust.

c) Kulumiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on usaldusväärne pikaajalisel kasutamisel. Katse seisneb vesinikusüsteemi osa katsetamises teatava arvu katsetustsüklite jooksul kindlaksmääratud temperatuuri- ja rõhutingimustel. Iga katsetustsükkel tähendab vesinikusüsteemi osa normaalset tööd (st üht avanemist ja üht sulgumist).

d) Katse tööolukorras: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on kasutamisel usaldusväärne.

e) Korrosioonikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu korrosioonile. Selle tõendamiseks viiakse vesinikusüsteemi osa kokkupuutesse teatavate kemikaalidega.

f) Kuivale kuumusele vastupidavuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi muust materjalist kui metallist osa peab vastu kõrgele temperatuurile. Selle tõendamiseks viiakse osa kokkupuutesse maksimaalsel töötemperatuuril oleva õhuga.

g) Osooniga vanandamise katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi muust materjalist kui metallist osa peab vastu vanandamisele osooniga. Selle tõendamiseks allutatakse osa kõrge osoonisisaldusega õhu toimele.

h) Temperatuuritsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu suurtele temperatuurimuutustele. Selle tõendamiseks muudetakse korduvalt osa temperatuuri ettenähtud aja jooksul madalaimast töötemperatuurist kõrgeima töötemperatuurini.

i) Rõhutsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu suurtele rõhumuutustele. Selle tõendamiseks tõstetakse korduvalt osale avaldatavat rõhku atmosfäärirõhust kuni suurima lubatava töörõhuni ja vähendatakse seda lühikese ajavahemiku jooksul taas atmosfäärirõhuni.

j) Vesinikuga sobivuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi metallist osa (silinder või klapp) ei muutu rabedaks vesiniku toimel. Vesinikusüsteemi osade puhul, millele mõjuv koormus sageli muutub, tuleb vältida tingimusi, mis põhjustavad materjali kohalikku väsimust ning väsimusmõrade tekkimist ja levimist materjali struktuuris.

k) Paigaldusühenduse lekke katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa ühendus muu vesinikusüsteemiga ei leki.