02018D0906 — ET — 22.02.2021 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/906, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 161 26.6.2018, lk 22) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 54I |
9 |
26.2.2020 |
||
|
L 62 |
47 |
23.2.2021 |
||
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/906,
25. juuni 2018,
millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
Artikkel 1
Euroopa Liidu eriesindaja
Artikkel 2
Poliitilised eesmärgid
Artikkel 3
Volitused
Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Sahelis on ELi eriesindajal järgmised volitused:
panustada aktiivselt strateegia ja selle piirkondliku tegevuskava rakendamisesse ning koordineerida ja arendada edasi liidu integreeritud lähenemisviisi piirkondlike kriiside suhtes, et suurendada liidu tegevuse üldist järjepidevust ja tulemuslikkust Sahelis;
teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike organisatsioonide, eelkõige G5 Saheli ja selle ühendvägedega, millega seoses tuleks muu hulgas tähelepanu pöörata inimõiguste austamise edendamisele ning vägede mittesõjalistele elementidele, nagu politseikomponent, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, sealhulgas kõigi Magribi ja Tšaadi järve vesikonna riikidega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis;
esindada ja edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas osalemine Mali rahulepingu järelevalve komitees, ning soodustada täielikult koordineeritud ja kõikehõlmavat liidu tegevust piirkonnas, tuginedes kõikidele asjakohastele vahenditele, sealhulgas arengukoostöö, nagu Saheli liit, liikmesriikide tegevus ning liidu toetus kriisiohjamisele ja konfliktide ennetamisele, kasutades selleks Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger), ja aluslepingu artikli 28 kohane stabiliseerimistegevus;
säilitada tihe koostöö ÜROga, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika ja Saheli küsimustes, ÜRO peasekretäri eriesindaja ja ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni juhiga, Aafrika Liiduga, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, G5 Saheliga, eelkõige G5 eesistuja ja selle peasekretäriga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusega, Tšaadi Järve Vesikonna Komisjoniga ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi ja Lähis-Ida piirkonna ametiasutustega;
jälgida tähelepanelikult piirkonna ees seisvate probleemide piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas terrorismi, organiseeritud kuritegevust, relvade salakaubavedu, inimkaubandust ja -smugeldamist, uimastikaubandust, pagulas- ja rändevooge ning asjaomaseid rahavooge; aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga kaasa ELi terrorismivastase võitluse strateegia edasisele rakendamisele;
jälgida tähelepanelikult suurte pagulas- ja rändevoogude humanitaar-, poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi ning nendega seotud ebaseaduslikke rahavooge piirkonnas; taotluse korral osaleda asjaomaste sidusrühmadega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega üldisem panus liidu pagulas- ja rändepoliitikasse piirkonnas, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas; töötada Saheli riikidega, et kontrollida meetmeid, milles lepiti kokku 2015. aasta novembris Valletta tippkohtumisel (sh Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra ELi usaldusfond) ning seoses partnerlusraamistikega;
säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismist ja rahvusvahelisest kuritegevusest mõjutatud riikidega piirkonnas ning tagada liidu oluline roll rahvusvahelistes püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. See hõlmab liidu jõupingutusi selleks, et tugevdada oma toetust julgeolekusektorile ÜJKP missioonide piirkondadeks jaotamise teel ja aktiivset toetust piirkondliku suutlikkuse suurendamisele, eelkõige G5 Saheli ühendvägedele, selle koordineerimisele koos rahvusvaheliste osalejatega nagu MINUSMA, ja nende suhetele kohaliku elanikkonnaga, järgides ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2359 (2017) ja 2391 (2017), ning selle tagamist, et tegeletakse piisavalt terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse algpõhjustega Sahelis;
jälgida tähelepanelikult piirkonna humanitaarkriiside poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi;
seoses Maliga aidata kaasa riigi stabiliseerimisele, eelkõige tavapärase põhiseadusliku korra ja valitsemise täielikule taastamisele kogu territooriumil ning usaldusväärsele kaasavale riigisisesele dialoogile Mali rahulepingu üldises raamistikus. See hõlmab ka tuge institutsioonide ülesehitamiseks, julgeolekusektori reformiks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2364 (2017) ning pikaajalise rahu tagamiseks ja leppimiseks ning korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemiseks Malis, samuti Mali rahulepingu sujuva rakendamise edendamiseks aktiivsete ja täielikult koordineeritud liidu jõupingutuste soodustamist;
aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga rakendada kõnealuses piirkonnas liidu inimõigustepoliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevaid ELi suuniseid, eelkõige ELi suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid ELi suuniseid ning liidu poliitikat, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut, ning edendada kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust riigi ülesehitamise protsessis kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2242 (2015). See abi hõlmab arengusuundade jälgimist ja nende kohta aru andmist, samuti sellega seoses soovituste sõnastamist, ning korrapäraste kontaktide säilitamist asjakohaste ametiasutustega Malis ja kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ning piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;
jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012), 2100 (2013), 2295 (2016), 2364 (2017), 2374 (2017), 2359 (2017) ja 2391 (2017) täitmist ja anda selle kohta aru.
ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:
asjakohasel juhul annab nõu ja esitab aruandeid seoses liidu seisukohtade kindlaksmääramisega piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, et proaktiivselt edendada ja tugevdada liidu terviklikku lähenemisviisi Sahelis valitseva kriisi suhtes;
hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega ning teeb tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonidega.
Artikkel 4
Volituste täitmine
Artikkel 5
Rahastamine
ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 ette nähtud lähtesumma on 1 600 000 eurot.
Artikkel 6
Meeskonna moodustamine ja koosseis
Artikkel 7
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.
Artikkel 8
ELi salastatud teabe kaitse
ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL ( 1 ) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.
Artikkel 9
Juurdepääs teabele ja logistiline tugi
Artikkel 10
Julgeolek
ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale geograafilises vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:
koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas isikkoosseisu liikmete ohutu liikumise korda, samuti julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;
tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;
tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;
tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.
Artikkel 11
Aruandlus
ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid, sh volituste täitmist käsitleva vahearuande 2019. aasta kevadel. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.
Artikkel 12
Koordineerimine teiste liidu osalejatega
Artikkel 13
Nõuetega seotud abi
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Sahelisse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.
Artikkel 14
Läbivaatamine
Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab 31. oktoobriks 2018 nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning 30. novembriks 2019 täieliku aruande volituste täitmise kohta.
ELi eriesindaja esitab 30. aprilliks 2021 oma lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
( 1 ) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).