02011R0582 — ET — 01.01.2021 — 012.002

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 582/2011,

25. mai 2011,

millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 167 25.6.2011, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 64/2012, 23. jaanuar 2012,

  L 28

1

31.1.2012

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013,

  L 158

74

10.6.2013

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 136/2014, 11. veebruar 2014,

  L 43

12

13.2.2014

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 133/2014, 31. jaanuar 2014,

  L 47

1

18.2.2014

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 627/2014, 12. juuni 2014,

  L 174

28

13.6.2014

►M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1718, 20. september 2016,

  L 259

1

27.9.2016

►M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1347, 13. juuli 2017,

  L 192

1

24.7.2017

►M8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/2400, 12. detsember 2017,

  L 349

1

29.12.2017

►M9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/932, 29. juuni 2018,

  L 165

32

2.7.2018

►M10

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1939, 7. november 2019,

  L 303

1

25.11.2019

 M11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1181, 7. august 2020,

  L 263

1

12.8.2020


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 012, 15.1.2021, lk  3 (2019/1939)



▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 582/2011,

25. mai 2011,

millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklite 4, 5, 6 ja 12 rakendusmeetmed.

Samuti muudetakse sellega määrust (EÜ) nr 595/2009 ja direktiivi 2007/46/EÜ.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„mootorisüsteem” – mootor, heitekontrollisüsteem ja sideliides (riistvara ja sõnumid) mootorisüsteemi elektroonilis(t)e kontrollploki/-plokkide ja kõikide muude jõuseadmete või sõiduki juhtseadme vahel;

2)

„kasutusaja saavutamise katseplaan” – vanandamistsükkel ja kasutusaja saavutamise periood mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna halvenemistegurite kindlaksmääramiseks;

3)

„mootoritüüpkond” – tootja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud I lisa 6. jaos; kõik ühe tüüpkonna mootorid vastavad kohaldatavatele heitkoguse piirnormidele;

4)

„mootoritüüp” – mootorite kategooria, millesse kuuluvad mootorid ei erine üksteisest I lisa 4. liites sätestatud oluliste karakteristikute poolest;

5)

„sõidukitüüp seoses heitkoguste ►M10  ————— ◄ ” – sõidukirühm, mis ei erine üksteisest I lisa 4. liites sätestatud oluliste mootori- ja sõidukikarakteristikute poolest;

6)

„deNOx süsteem” – valikulise katalüütilise redutseerimise (SCR) süsteem, NOx adsorberid, passiivsed ja aktiivsed lahjad NOx katalüsaatorid või mis tahes muud heitgaaside järeltöötlussüsteemid lämmastikoksiidide (NOx) heidete vähendamiseks;

7)

„heitgaasi järeltöötlussüsteem” – katalüsaator (oksüdatsioonikatalüsaator, kolmeastmeline või mis tahes muu katalüsaator), tahkete osakeste filter, deNOx süsteem, deNOx ja tahkete osakeste ühisfilter või mõni muu heitkoguseid vähendav seade, mis on paigaldatud mootorist allavoolu;

8)

„pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem)” –

sõiduki pardal või mootoril olev süsteem, mis suudab:

a) 

avastada mootorisüsteemi heitetaset mõjutavaid rikkeid;

b) 

osutada nende esinemisele hoiatussüsteemi abil;

c) 

teha arvutimällu salvestatud teabe abil kindlaks rikke tõenäoline paiknemiskoht ja edastada see teave väljapoole.

▼M4

9)

„teadaolev rikutud osa või süsteem” – osa või süsteem, mida on tahtlikult rikutud, näiteks kiirendatud vananemise ja/või kontrollitult manipuleerimise teel, ning mille kasutamise mootorisüsteemi OBD-talitluse tõendamiseks on tüübikinnitusasutus kiitnud heaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisale;

▼B

10)

„ECU” – mootorisüsteemi elektrooniline kontrollplokk (engine system electronic control unit);

11)

„diagnostika veakood (DTC)” – numbriline või tähtnumbriline tähis, mis tähistab või märgistab kindlat riket;

12)

„heitkoguste mõõtmise kaasaskantavad seadmed (edaspidi „PEMS”)” – II lisa 2. liite nõuetele vastav heitkoguste mõõtmise kaasaskantav süsteem;

13)

„rikkeindikaator” – hoiatussüsteemi osaks olev indikaator, mis teavitab rikke puhul selgelt sõiduki juhti;

14)

„vanandamistsükkel” – sõiduki või mootori funktsioonide (kiirus, koormus, võimsus) talitlus kasutusaja jooksul;

15)

„kriitilised heitetaset mõjutavad osad” – järgmised osad, mis on loodud peamiselt heitkoguste piiramiseks: kõik heitgaasi järeltöötlussüsteemid, mootori elektrooniline kontrollplokk ning selle andurid ja ajamid ning heitgaasitagastussüsteem koos kõigi asjaomaste filtrite, jahutite, reguleerimisventiilide ja torudega;

16)

„kriitiline heitetaset mõjutav hooldus” – kriitiliste heitetaset mõjutavate osade hooldus;

17)

„heitetaset mõjutav hooldus” – hooldus, mis mõjutab märgatavalt heitkoguseid või mis võib tõenäoliselt suurendada sõiduki või mootori heitkoguseid tavakasutuse jooksul;

18)

„mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkond” – valmistaja koostatud mootorite rühm, mis vastab mootoritüüpkonna määratlusele, kuid on jagatud edasi mootoriteks, mis kasutavad sarnast heitgaasi järeltöötlussüsteemi;

▼M4

19)

„Wobbe’i indeks (alumine Wl või ülemine Wu)” –
gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:
image
Selle võib esitada ka järgmisel kujul:
image

20)

„λ nihketegur (Sλ)” – funktsioon, mis iseloomustab mootori juhtimissüsteemi nõutavat paindlikkust õhu ülejäägi ja kütuse suhte λ muutumisel, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasisegu, nagu sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 5. liite punktis A.5.5.1;

▼B

21)

„heitetaset mittemõjutav hooldus” – hooldus, mis ei mõjuta märgatavalt heitkoguseid ja mis ei suurenda püsivalt sõiduki või mootori heitkoguseid tavakasutuse jooksul pärast hooldust;

22)

„OBD mootoritüüpkond” – tootja poolt moodustatud mootorisüsteemide rühm, milles kasutatakse heidetega seotud rikete seireks ja diagnoosimiseks samu meetodeid;

23)

„skanner” – väline katseseade, mida kasutatakse standarditud väliseks andmevahetuseks pardadiagnostika süsteemiga vastavalt käesoleva määruse nõuetele;

24)

„täiendava heitekontrolli strateegia (edaspidi „AES”)” – heitekontrolli strateegia, mis aktiveerub ning asendab või muudab põhilist heitekontrolli strateegiat teataval konkreetsel eesmärgil ja reageerib konkreetsetele ümbritseva keskkonna ja/või töötingimustele, ning on kasutusel üksnes nimetatud tingimuste korral;

25)

„põhiline heitekontrollistrateegia (edaspidi „BES”)” – heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui AES ei ole aktiveeritud;

26)

„talitluskoefitsient” – koefitsient, mis mõõdab nende tingimuste esinemiskordade arvu, mille puhul jälgimisseade või seireseadmete rühm oleks pidanud avastama kõnealuse jälgimisseadme või jälgimisseadmete rühma sõidutsüklite rikke;

27)

„mootori käivitamine” – hõlmab süüte sisselülitamist, väntvõlli pöörlemahakkamist ja kütuse põlemisprotsessi algust ning lõpeb siis, kui mootori pöörlemiskiirus on minutis 150 pöörde võrra väiksem tavalisest pöörlemiskiirusest soojenemise ajal tühikäigul;

28)

„talitlustsükkel” – järjestikuste tegevuste kogum, mis koosneb mootori käivitamisest, (mootori) tööperioodist, mootori seiskamisest ja ajavahemikust järgmise käivituseni, mille ajal pardadiagnostikasüsteemi seire töötab ja viga avastatakse, kui see esineb;

29)

„heitetaseme seire” –

nende rikete seire, mille tagajärjeks on ülemäärane OBD-piirväärtus (OTL) ning mille hulka kuulub vähemalt üks järgmistest:

a) 

otsene heitetaseme mõõtmine, milles kasutatakse summutitoru heitesensorit (-sensoreid) ja mudelit otsese heitetaseme seostamiseks asjaomase katsetsükli spetsiifilise heitetasemega;

b) 

heitetaseme suurenemise näit arvuti sisend- ja väljundteabe seostamisel katsetsükli spetsiifilise heitetasemega.

30)

„talitluse seire” – rikkeseire, mis seisneb funktsionaalsuse kontrollides ja heitetasemega mitte seotud parameetrite seires, mida teostatakse tavaliselt osadel või süsteemidel, kontrollimaks, et nad töötavad ettenähtud tööpiirkonnas;

31)

„loogikaviga” – rike, mille korral ühelt sensorilt või osalt lähtuv signaal ei vasta ootustele, kui seda hinnatakse juhtsüsteemi teistelt sensoritelt või osadelt saadud signaalide kõrval, sealhulgas juhtumid, mille puhul kõik mõõdetud signaalid ja osade väljundandmed eraldi jäävad asjaomase sensori või osa tavapärase talitlusega seotud tööpiirkonda ning mille puhul ükski sensor ega osa eraldi ei osuta rikkele;

32)

„talitluse täieliku lakkamise seire” – selliste rikete seire, mis põhjustaksid süsteemi soovitud funktsiooni täieliku lakkamise;

33)

„rike” – mootorisüsteemi, sh OBD-süsteemi tõrge või seisundi halvenemine, mis võib kaasa tuua mõne mootorisüsteemist eralduva reguleeritud saasteaine koguse suurenemise või OBD-süsteemi efektiivsuse vähenemise;

34)

„üldnimetaja” – loendur, mis näitab sõiduki kasutuskordade arvu, võttes seejuures arvesse üldisi tingimusi;

35)

„süütetsükliloendur” – loendur, mis näitab katsealuse sõiduki käivituskordade arvu;

36)

„sõidutsükkel” – järjestikuste tegevuste kogum, mis hõlmab mootori käivitamist, (sõiduki) kasutusperioodi, mootori väljalülitamist ja ajavahemikku järgmise käivitamiseni;

37)

„seireseadmete rühm” – OBD seireseadmete rühm, mida kasutatakse heitekontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise määratlemiseks, et hinnata OBD mootoritüüpkonna talitlust;

38)

„kasulik võimsus” – võimsus, mis saadakse katsestendil vastaval mootori pöörlemiskiirusel väntvõlli või samaväärse seadise otsalt XIV lisas loetletud abiseadmete toel ning kindlaks määratud võrdluslikel atmosfääritingimustel;

39)

„maksimaalne kasulik võimsus” – kasuliku võimsuse suurim väärtus, mis mõõdetakse mootori täiskoormusel;

40)

„diislikütuse tahkete osakeste suletud filter” – diislikütuse tahkete osakeste filter, mille puhul kogu heitgaas surutakse läbi seina, mis filtreerib välja tahked osakesed;

41)

„pidev regenereerimine” – heitgaasi järeltöötlussüsteemi regeneratsiooniprotsess, mis toimub pidevalt või vähemalt üks kord ülemaailmsete muutuvate sõidutsüklite (edaspidi „WHTC”) kuumkäivituskatse jooksul;

▼M1

42)

„kliendispetsiifiline kohandus” – muudatus sõidukis, süsteemis, osas või eraldiseisvas seadmes, mis on tehtud kliendi erisoovi järgi ja mille puhul on nõutav tüübikinnitus;

▼M10 —————

▼M1

44)

„ülekantud süsteem” – direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 23 määratluse kohane süsteem, mis on vanalt sõidukitüübilt uuele üle kantud;

▼M4

45)

„diislirežiim” – segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus ei kasutata mootoris ühegi töötingimuse korral gaaskütust;

46)

„segakütuseline mootor” – mootorisüsteem, mis töötab vaheldumisi nii diisli- kui ka gaaskütusel; mõlemat kütust mõõdetakse eraldi, sest sõltuvalt töötingimustest võib ühe või teise kütuse kulu olla erinev;

47)

„segakütuserežiim” – segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus kasutatakse mootoris sõltuvalt töötingimustest vaheldumisi diisli- ja gaaskütust;

48)

„segakütuseline sõiduk” – segakütuselise mootoriga sõiduk, mis kasutab kütuseid mitmest sõiduki pardal asuvast kütusemahutist;

49)

„hooldusrežiim” – segakütuselise mootori erirežiim, mis aktiveeritakse remondi ajaks või sõidukiga liiklusest väljumiseks, kui segakütuserežiimi kasutamine ei ole võimalik;

50)

„gaaskütuse energiategur” – segakütuselise mootori puhul gaaskütuse energiasisaldus, mis on jagatud mõlema kütuse (diislikütuse ja gaaskütuse) energiasisaldusega ning väljendatud suhtarvuna, kusjuures mõlema kütuse energiasisaldus on määratletud väiksema kütteväärtusena;

51)

„gaaskütuse keskmine suhtarv” – keskmine gaaskütuse energiategur arvutatuna sõidutsükli kohta;

52)

„1A-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %) ning mis tühikäigul ei kasuta üksnes diislikütust ja millel puudub diislirežiim;

53)

„1B-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %) ning mis segakütuserežiimil ei kasuta tühikäigul üksnes diislikütust ja millel on olemas diislirežiim;

54)

„2A-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis jääb vahemikku 10–90 % (10 % < GERWHTC < 90 %) ning millel puudub diislirežiim või mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %), kuid mis tühikäigul kasutab üksnes diislikütust ning millel puudub diislirežiim;

55)

„2B-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis jääb vahemikku 10–90 % (10 % < GERWHTC < 90 %) ning millel on olemas diislirežiim või mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %), kuid mis tühikäigul võib kasutada üksnes diislikütust ning millel on olemas diislirežiim;

56)

„3B-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ületa 10 % (GERWHTC ≤ 10 %) ning millel on olemas diislirežiim.

▼M10

57)

„tahkete osakeste arv” – heitgaasist eralduvate tahkete osakeste koguarv, mis määratakse kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 ( 1 ) 4. lisas sätestatud lahjendus-, proovivõtu- ja mõõtmismeetodite kohaselt.

▼M10 —————

▼B

Artikkel 3

Tüübikinnitusnõuded

▼M10

1.  

Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi seadmena ELi tüübikinnituse saamiseks, ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega tõendab tootja vastavalt I lisa sätetele, et neid sõidukeid või mootorisüsteeme katsetatakse ning need vastavad artiklites 4 ja 14 ning III–VIII, X, XIII, XIV ja XVII lisas sätestatud nõuetele. Tootja tagab ka vastavuse IX lisas sätestatud etalonkütuste spetsifikatsioonidele. Segakahekütuseliste mootorite ja sõidukite puhul peab tootja lisaks järgima käesoleva määruse XVIII lisas sätestatud nõudeid.

ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega peab tootja tõendama ka seda, et vastava sõidukirühmaga seoses on täidetud komisjoni määruse (EL) 2017/2400 ( 2 ) II lisa artiklis 6 sätestatud nõuded. Seda nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui tootja märgib, et tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi uusi sõidukeid liidus ei registreerita, ei lasta turule ega võeta kasutusele määruse (EL) 2017/2400 artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c vastava sõidukirühma kohta sätestatud kuupäevadel või pärast neid kuupäevi.

▼M10 —————

▼M10

2.  
ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega tagab tootja vastavuse I lisa punktis 4 sätestatud paigaldusnõuetele ning segakahekütuseliste sõidukite puhul ka vastavuse XVIII lisa punktis 6 ette nähtud täiendavatele paigaldusnõuetele.
3.  
Selleks et laiendada käesoleva määruse alusel sõidukile antud ELi tüübikinnitust seoses heitkogustega kui sõiduki tuletatud mass ületab 2 380 kg, kuid jääb alla 2 610 kg, täidab tootja VIII lisa punktis 5 sätestatud nõuded.

▼M4

4.  
X lisa punktis 2.4.1 ja XIII lisa punktis 2.1 osutatud alternatiivse kinnituse sätted ei kehti mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse kohta. Neid sätteid ei kohaldata ka segakütuseliste mootorite ja sõidukite suhtes.
5.  
Kõik mootorisüsteemid ja konstruktsioonielemendid, mis võivad mõjutada saasteainete heitkoguseid, konstrueeritakse, monteeritakse ja paigaldatakse nii, et mootor vastab tavakasutuses määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse sätetele. Samuti tagab tootja vastavuse käesoleva määruse artiklis 14 ja VI lisas sätestatud tsüklivälise osa nõuetele. Segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul kohaldatakse ka XVIII lisa sätteid.

▼M10

6.  
ELi tüübikinnituse saamiseks mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi tehnilise seadmestikuna või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega tagab tootja vastavuse kütuserühmade universaalse tüübikinnituse, kütuserühmade piiranguga tüübikinnituse või kütusepõhise tüübikinnituse puhul I lisa punkti 1 sätetele.

▼B

7.  
EÜ tüübikinnituse saamiseks bensiinil ja etanoolil töötava mootori korral tagab tootja nende sõidukite kütusepaakide sisselaskeavade suhtes kehtestatud I lisa punktis 4.3 sätestatud erinõuete täitmise.
8.  
EÜ tüübikinnituse saamiseks tagab tootja X lisa punktis 2.1 sätestatud elektrooniliste süsteemide turvalisust käsitlevate erinõuete täitmise.
9.  
Tootja võtab tehnilised meetmed, et tagada käesoleva määruse kohane summutitoru heitgaaside tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul. Muu hulgas tuleb nende meetmetega tagada heitekontrollisüsteemides kasutatavate voolikute ning nende ühenduste ja liidete turvalisus ning originaalprojektile vastav konstruktsioon.
10.  
Tootja tagab, et heitekatsete tulemused vastavad kõigile käesoleva määruse katsetingimustes ettenähtud piirväärtustele.
11.  
Tootja määrab halvenemistegurid, mida kasutatakse tõendamaks, et mootoritüüpkonna või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heited vastavad määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas sätestatud heitkoguste piirväärtustele sama määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tavapärase kasutusaja jooksul.

Mootorisüsteemi või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna vastavuse tõendamise kord tavapärase kasutusaja jooksul on sätestatud käesoleva määruse VII lisas.

12.  
IV lisas sätestatud katse läbivate ottomootorite puhul on mootori tavapärase tühikäigu pöörete arvu korral heitgaaside maksimaalne lubatav süsinikmonooksiidi sisaldus sõiduki tootja deklareeritud sisaldus. Maksimaalne süsinikmonooksiidi sisaldus ei tohi siiski ületada 0,3 mahuprotsenti.

Suurendatud pöörete arvuga tühikäigul ei tohi süsinikmonooksiidi sisaldus heitgaasides ületada 0,2 mahuprotsenti, kusjuures mootori pöörete arv peab olema vähemalt 2 000 min-1 ning lambda 1 ± 0,03 vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

13.  
Tootja peab tagama, et suletud karteri puhul ei võimalda V lisas sätestatud katse puhul mootori karteri õhutussüsteem karterigaaside paiskumist atmosfääri. Kui tegemist on avatud karteriga, siis heitgaasid mõõdetakse ja lisatakse vastavalt V lisa sätetele summutitoru heitgaasidele.
14.  
Tüübikinnituse taotlemisel esitavad tootjad tüübikinnitusasutusele teabe, mis näitab, et deNOx süsteem säilitab oma heitekontrollifunktsiooni kõigi liidu territooriumil üldjuhul valitsevate tingimuste puhul, eriti madalatel temperatuuridel.

Lisaks esitab tootja tüübikinnitusasutusele andmed heitgaasi tagastussüsteemi talitlusstrateegia kohta, sealhulgas selle toimimise kohta madalatel temperatuuridel.

Neis andmetes tuleb kirjeldada ka süsteemi käitamise võimalikku mõju heidetele madalatel temperatuuridel.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 4

Pardadiagnostika

1.  
Tootja tagab, et kõik mootorisüsteemid ja sõidukid on varustatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD).
2.  
Pardadiagnostika süsteem on projekteeritud, ehitatud ja sõidukile paigaldatud vastavalt X lisale nii, et see võimaldab selles lisas osutatud kahjustuste ja rikete liike kindlaks määrata, salvestada ja neist teavitada sõiduki kogu kasutusaja jooksul.
3.  
Tootja tagab, et OBD-süsteem vastab X lisas sätestatud nõuetele, sealhulgas OBD talitlusnõuetele, kõigil Euroopa Liidus ettetulevatel tava- ja mõistlikult ettenähtavatel sõidutingimustel, sealhulgas X lisas osutatud tavakasutuse tingimustel.
4.  
Teadaoleva rikutud osaga katsetamisel aktiveeritakse pardadiagnostika süsteemi rikkeindikaator vastavalt X lisale. Pardadiagnostikasüsteemi rikkeindikaatori võib aktiveerida ka allpool X lisas osutatud pardadiagnostika piirväärtusi olevat heitkoguste taset.
5.  
Tootja tagab, et järgitakse X lisas sätestatud pardadiagnostika mootoritüüpkonna talitlussätteid.
6.  
Pardadiagnostika talitlusega seotud andmeid säilitatakse ja need tehakse krüpteerimata kättesaadavaks pardadiagnostikasüsteemi standardse pardadiagnostika-sideprotokolli kaudu vastavalt X lisa sätetele.
7.  
Kui tootja nii otsustab, võivad pardadiagnostikasüsteemid kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 8 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 näidatud kuupäevi vastata alternatiivsetele sätetele, nagu osutatud käesoleva määruse X lisas, ja viidates käesolevale lõikele.

▼M5

8.  
Tootja taotluse korral võib uute sõiduki- või mootoritüüpide puhul kuni 31. detsembrini 2015 ja kõikide uute Euroopa Liidus müüdud, registreeritud või kasutusse võetud sõidukite puhul kuni 31. detsembrini 2016 kasutada diislikütuse tahkete osakeste filtrite seire puhul X lisa punktis 2.3.3.3 esitatud alternatiivseid sätteid.

▼M1

Artikkel 5

▼M10

Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele ELi tüübikinnituse taotlemine seoses heitkogustega

▼B

1.  
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse saamiseks.
2.  
Lõikes 1 nimetatud taotlus koostatakse I lisa 4. liites esitatud näidisteatise alusel. Selleks kohaldatakse käesoleva liite 1. osa.

▼M10

3.  

Koos taotlusega esitab tootja ka dokumentatsiooni, milles selgitatakse põhjalikult kõiki konstruktsioonielemente, mis mõjutavad heitgaase, mootorisüsteemi heitekontrolli strateegiat, seda, kuidas toimub heitgaase mõjutavate väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine, omavolilise muutmise vastaseid meetmeid ning selgitatakse põhjalikult XIII lisa punktides 4 ja 5 nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi. Tüübikinnitusasutus identifitseerib ja dateerib dokumentatsiooni ning säilitab seda vähemalt kümme aastat pärast tüübikinnituse andmist.

Dokumentatsioon koosneb järgmistest osadest:

I lisa punktis 8 sätestatud teave;

käesoleva määruse I lisa 11. liites kirjeldatud AESi dokumentatsioon, et tüübikinnitusasutused saaksid hinnata AESi nõuetekohast kasutamist.

Tootja taotluse korral annab tüübikinnitusasutus uute sõidukitüüpide AESile esialgse hinnangu. Sellisel juhul esitab tootja AESi dokumentatsiooni kavandi tüübikinnitusasutusele 2–12 kuud enne tüübikinnitusmenetluse algust.

Tüübikinnitusasutus annab esialgse hinnangu tootja esitatud AESi dokumentatsiooni kavandi põhjal. Tüübikinnitusasutus annab esialgse hinnangu VI lisa 2. liites kirjeldatud metoodika kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib tüübikinnitusasutus sellest metoodikast kõrvale kalduda.

Uute sõidukitüüpide AESile antud esialgne hinnang kehtib tüübikinnituse otstarbel 18 kuud. Seda tähtaega võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui tootja esitab tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, et turule ei ole tulnud uut tehnoloogiat, mis AESile antud esialgset hinnangut muudaks.

Igal aastal koostab tüübikinnitusasutuste eksperdirühm (TAAEG) loetelu AESidest, mida tüübikinnitusasutused on pidanud vastuvõetamatuks, ja komisjon teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks.

▼B

4.  

Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja järgmise teabe:

a) 

ottomootoriga sõidukite puhul tootja avaldus tõrgete minimaalse protsendimäära kohta tõrkejuhtude koguarvust, mille puhul tekkivad heitkogused oleksid ületanud X lisas esitatud piirväärtusi, kui kõnealune protsendimäär oleks esinenud alates käesoleva määruse III lisas kirjeldatud heitekatse algusest või võiks kaasa tuua ammendunud katalüsaatori või katalüsaatorite ülekuumenemise ning põhjustada pöördumatu kahjustuse;

b) 

nende meetmete kirjeldus, mis võetakse heitekontrolliarvuti(te) andmete omavolilise muutmise vältimiseks, sealhulgas ajakohastamisvõimalus tootja poolt heaks kiidetud programmi või kalibreerimise abil;

c) 

pardadiagnostikasüsteemi dokumendid vastavalt X lisa 5. jaos sätestatud nõuetele;

▼M10 —————

▼B

e) 

tsükliväliste heidete vastavuse kinnitus artikli 14 ja VI lisa 9. jao nõuetele;

f) 

pardadiagnostika talitluse vastavuse kinnitus X lisa 6. liite nõuetele;

▼M10 —————

▼B

h) 

kasutusel olevate sõidukite katsetamise algne kava vastavalt II lisa punktile 2.4;

i) 

vajaduse korral muude tüübikinnituste koopiad koos tüübikinnituste laiendamist ja halvenemistegurite kindlaksmääramist võimaldavate andmetega;

▼M4

j) 

vajaduse korral dokumendid, mis on vajalikud sellise mootori nõuetekohaseks paigaldamiseks, mis on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna.

▼B

5.  
Tootja esitab tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele mootori või asjakohastel puhkudel algmootori, mis esindab heakskiidetavat tüüpi.
6.  
Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

▼M1

Artikkel 6

▼M10

Õigus- ja haldusnormid mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele ELi tüübikinnituse andmiseks seoses heitkogustega

▼B

1.  
►M10  Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 ( 3 ) artikli 28 lõike 3 kohaselt vastu võetud kehtivas rakendusaktis sätestatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks kõnealuse rakendusakti kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt. ◄

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele mootoritüübile.

▼M4

1a.  

Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule on juba antud tüübikinnitus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 kohaselt EÜ tüübikinnituse taotlemise hetkel;

▼M10 —————

▼M4

c) 

artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil on täidetud käesoleva määruse X lisa punktis 6.2 esitatud nõuded;

d) 

kehtivad kõik ülejäänud käesoleva määruse VII lisa punktides 3.1 ja 5.1, X lisa punktides 2.1 ja 6.1, XIII lisa punktides 2, 4.1, 5.1, 7.1, 8.1 ja 10 ning XIII lisa 6. liite punktis 1 kehtestatud erandid.

▼M4

2.  
Lõigete 1 ja 1a alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 5. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

▼B

Artikkel 7

▼M10

ELi tüübikinnituse taotlemine sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega

1.  
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega.

▼B

2.  
Lõikes 1 osutatud taotlus koostatakse I lisa 4. liite 2. osas sätestatud näidisteatise alusel. Taotlusele lisatakse mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistus, mis on väljastatud vastavalt artiklile 6.
3.  
Tootja esitab dokumentatsiooni, milles esitatakse põhjalikud selgitused sõidukil paikneva ja XIII lisas nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi osade kohta. Dokumentatsioon esitatakse vastavalt artikli 5 lõikele 3.
4.  

Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja järgmise teabe:

a) 

nende meetmete kirjeldus, mis võetakse käesoleva määrusega hõlmatud sõiduki kontrollseadmete andmete omavolilise kopeerimise ja muutmise vältimiseks, sealhulgas ajakohastamisvõimalus tootja poolt heaks kiidetud programmi või kalibreerimise abil;

b) 

sõidukil paiknevate pardadiagnostika osade kirjeldus vastavalt X lisa punkti 5 nõuetele;

▼M10 —————

▼B

e) 

vajaduse korral muude tüübikinnituste koopiad koos tüübikinnituse laiendamist võimaldavate andmetega.

5.  
Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete karakteristikute või tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

Artikkel 8

▼M10

Õigus- ja haldusnormid ELi tüübikinnituse andmiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega

▼B

1.  
►M10  Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 28 lõike 3 kohaselt vastu võetud kehtivas rakendusaktis sätestatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks kõnealuse rakendusakti kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt. ◄

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

▼M4

1a.  

►M10  Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: ◄

a) 

heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile on juba antud tüübikinnitus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 kohaselt EÜ tüübikinnituse taotlemise hetkel;

▼M10 —————

▼M4

c) 

artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil on täidetud käesoleva määruse X lisa punktis 6.2 esitatud nõuded;

▼M8

d) 

kehtivad kõik ülejäänud käesoleva määruse VII lisa punktis 3.1, X lisa punktides 2.1 ja 6.1, XIII lisa punktides 2.1, 4.1, 5.1, 7.1, 8.1 ja 10.1 ning XIII lisa 6. liite punktis 1.1 kehtestatud erandid;

▼M8

e) 

määruse (EL) 2017/2400 artiklis 6 ja II lisas sätestatud nõuded on seoses asjaomase sõidukirühmaga täidetud, välja arvatud juhul, kui tootja märgib, et kinnitatava tüübi uusi sõidukeid ei registreerita, müüda ega võeta liidus kasutusele kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c vastava sõidukirühma kohta sätestatud kuupäevadel või pärast neid kuupäevi.

▼M4

2.  
Lõigete 1 ja 1a alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 6. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

▼B

Artikkel 9

▼M10

Tüübikinnituse taotlemine sõidukile seoses heitkogustega

1.  
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki ELi tüübikinnituse saamiseks seoses heitkogustega.

▼B

2.  
Lõikes 1 osutatud taotlus koostatakse I lisa 4. liites esitatud näidisteatise alusel. Selleks kohaldatakse kõnealuse liite 1. ja 2. osa.
3.  
Tootja esitab dokumentatsiooni, milles selgitatakse põhjalikult kõiki konstruktsioonielemente, mis mõjutavad heitgaase, mootorisüsteemi heitekontrolli strateegiat, seda, kuidas toimub heitgaase mõjutavate väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine, ning selgitab põhjalikult XIII lisas nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi. Dokumentatsioon esitatakse vastavalt artikli 5 lõikele 3.
4.  
Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja artikli 5 lõike 4 punktides a–i ja artikli 7 lõike 4 punktides a–e osutatud teabe.
5.  
Tootja esitab tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatavat tüüpi esindava mootori.
6.  
Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

Artikkel 10

▼M10

Õigus- ja haldusnormid sõidukile tüübikinnituse andmiseks seoses heitkogustega

▼B

1.  
►M10  Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus sõidukile seoses heitkogustega ELi tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 28 lõike 3 kohaselt vastu võetud kehtivas rakendusaktis sätestatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks kõnealuse rakendusakti kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt. ◄

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

▼M4

1a.  

►M10  Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus sõidukile ELi tüübikinnituse seoses heitkogustega, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: ◄

a) 

sõidukile on juba antud tüübikinnitus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 kohaselt EÜ tüübikinnituse taotlemise hetkel;

▼M10 —————

▼M4

c) 

artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil on täidetud käesoleva määruse X lisa punktis 6.2 esitatud nõuded;

▼M8

d) 

kehtivad kõik ülejäänud käesoleva määruse VII lisa punktis 3.1, X lisa punktides 2.1 ja 6.1, XIII lisa punktides 2.1, 4.1, 5.1, 7.1, 8.1 ja 10.1.1 ning XIII lisa 6. liite punktis 1.1 kehtestatud erandid;

▼M8

e) 

määruse (EL) 2017/2400 artiklis 6 ja II lisas sätestatud nõuded on seoses asjaomase sõidukirühmaga täidetud, välja arvatud juhul, kui tootja märgib, et kinnitatava tüübi uusi sõidukeid ei registreerita, müüda ega võeta liidus kasutusele kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c vastava sõidukirühma kohta sätestatud kuupäevadel või pärast neid kuupäevi.

▼M4

2.  
Lõigete 1 ja 1a alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 7. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

▼B

Artikkel 11

Toodangu nõuetele vastavus

1.  
Toodangu nõuetele vastavuse tagavad meetmed võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 sätetele.
2.  
Toodangu nõuetele vastavust kontrollitakse käesoleva määruse I lisa 5., 6. ja 7. liites sätestatud tüübikinnitustunnistustes esitatud kirjelduse põhjal.
3.  
Toodangu nõuetele vastavust hinnatakse I lisa 7. osas kehtestatud erisätete ning vastavate kõnealuse lisa 1., 2. ja 3. liites kehtestatud statistiliste meetodite kohaselt.

Artikkel 12

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus

1.  
Käesoleva määruse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ ( 4 ) alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite või mootorisüsteemide puhul võetakse nõuetele vastavuse tagamise meetmed vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 12 ning järgides käesoleva määruse II lisa nõudeid käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukite või mootorisüsteemide puhul ning käesoleva määruse XII lisa nõudeid direktiivi 2005/55/EÜ alusel tüübikinnituse saanud sõidukite või mootorisüsteemide puhul.
2.  
Tootja võetavad tehnilised meetmed peavad tagama summutitoru heitgaaside tegeliku piiramise sõidukite normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes. Vastavust käesoleva määruse sätetele kontrollitakse sõidukile paigaldatud mootorisüsteemi normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes, nagu sätestatud käesoleva määruse II lisas.
3.  
Tootja teatab kasutusel olevate sõidukite katsetamise tulemustest algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele vastavalt tüübikinnituse saamisel esitatud algsele kavale. Kõrvalekaldumisi algsest kavast põhjendatakse tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil.
4.  
Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus ei jää tootja aruandlusega vastavalt II lisa punktile 10 rahule või kui ta on teatanud tõenditest selle kohta, et kasutusel olevad sõidukid ei vasta rahuldavalt nõuetele, võib tüübikinnitusasutus kohustada tootjat läbi viima kinnitava katse. Tüübikinnitusasutus kontrollib tootja esitatud kinnitava katse aruannet.
5.  
Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus ei ole kasutusel olevate sõidukite katsetamise või kinnitavate katsetega rahul vastavalt käesoleva määruse II lisas määratletud kriteeriumidele või liikmesriigis läbi viidud kasutusel olevate sõidukite katsetele, nõuab ta tootjalt, et see esitaks parandusmeetmete kava mittevastavuse kõrvaldamiseks vastavalt artiklile 13 ja II lisa punktile 9.
6.  
Iga liikmesriik võib läbi viia oma seirekatsed ja neist aru anda, lähtudes II lisas kehtestatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsemenetlusest. Dokumenteerida tuleb teave, mis käsitleb hankimist, hooldust ja tootja osalust tegevuses. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel esitab algse tüübikinnituse andnud asutus tüübikinnituse kohta vajaliku teabe, et võimaldada katsetamist II lisas kirjeldatud korras.
7.  
Kui liikmesriik on kindlaks teinud, et mootori- või sõidukitüüp ei vasta käesoleva artikli ega II lisa nõuetele, teatab ta sellest viivitamata oma tüübikinnitusasutuse kaudu algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 3 nõuete kohaselt.

Pärast kõnealust teatamist annab algse tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 6 kohaselt tootjale teada, et mootori- või sõidukitüüp ei vasta kõnealustes sätetes ettenähtud nõuetele.

8.  
Pärast lõikes 7 osutatud teatamist ja kui varasemad kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed on näidanud nõuetele vastavust, võib algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus nõuda tootjalt pärast nõuetele mittevastavast sõidukist teatanud liikmesriigi ekspertidega konsulteerimist täiendavate kinnitavate katsete tegemist.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, esitab tootja 60 tööpäeva jooksul pärast lõikes 7 osutatud teate kättesaamist algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele kas artikli 13 kohase parandusmeetmete kava või teeb kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse täiendavad katsed samaväärse sõidukiga, et kontrollida mootori- või sõidukitüübi mittevastavust nõuetele. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt näidata, et täiendavate katsete jaoks on vaja lisaaega, võidakse anda ajapikendust.

9.  
Vastavalt lõikele 7 kutsutakse nõuetele mittevastavast mootori- või sõidukitüübist teatanud liikmesriigi eksperdid lõikes 8 osutatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse täiendavate katsete tunnistajaks. Lisaks sellele teatatakse katsete tulemustest kõnealusele liikmesriigile ja tüübikinnitusasutustele.

Kui kõnealused kasutuses olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed või kinnitavad katsed kinnitavad mootori- või sõidukitüübi mittevastavust, kohustab tüübikinnitusasutus tootjat esitama mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete kava. Parandusmeetmete kava vastab artikli 13 ning II lisa punkti 9 sätetele.

Kui kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed tõendavad nõuetele vastavust, esitab tootja algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele aruande. Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus esitab aruande nõuetele mittevastavast sõidukist teatanud liikmesriigile ja tüübikinnitusasutustele. Aruanne sisaldab II lisa punktile 10 vastavaid katsetulemusi.

10.  
Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus teavitab liikmesriiki, kes tõendas mootori- või sõidukitüübi nõuetele mittevastavust, tootjaga peetud arutelude käigust ja tulemustest, kontrollkatsetest ja parandusmeetmetest.

Artikkel 13

Parandusmeetmed

1.  
Tüübikinnitusasutuse nõudmisel ja pärast kasutuses olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsete tegemist artikli 12 kohaselt esitab tootja tüübikinnitusasutusele parandusmeetmete kava hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast tüübikinnitusasutuselt teate saamist. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et vajab parandusmeetmete kava esitamise tarvis nõuetele mittevastavuse põhjuse väljaselgitamiseks lisaaega, võidakse anda ajapikendust.
2.  
Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi samasse mootoritüüpkonda või pardadiagnostika mootoritüüpkonda kuuluvate kasutusel olevate mootorite suhtes ning neid laiendatakse samuti mootoritüüpkondadele või pardadiagnostika mootoritüüpkondadele, mida võivad tõenäoliselt mõjutada samad vead. Tüübikinnitusdokumentide muutmise vajadust hindab tootja ning tulemusest teatatakse tüübikinnitusasutusele.
3.  
Tüübikinnitusasutus konsulteerib tootjaga, et tagada parandusmeetmete kavas kokkuleppimine ja kava elluviimine. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus jõuab otsusele, et ühist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, siis algatatakse menetlus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohaselt.
4.  
Tüübikinnitusasutus kiidab parandusmeetmete kava heaks või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul alates tootja parandusmeetmete kava kättesaamisest. Tüübikinnitusasutus teatab samal ajal ka tootjale ja kõigile liikmesriikidele oma otsusest parandusmeetmete kava heaks kiita või tagasi lükata.
5.  
Tootja vastutab heakskiidetud parandusmeetmete kava ellurakendamise eest.
6.  
Tootja peab arvestust kõigi tagasi võetud ja remonditud või ümberkujundatud mootorisüsteemide või sõidukite ning remondi teinud töökodade kohta. Tüübikinnitusasutusel on nõudmisel juurdepääs nendele andmetele kava elluviimise ajal ja viie aasta jooksul pärast kava elluviimist.
7.  
Lõikes 6 osutatud parandused või muudatused kantakse sertifikaadile, mille tootja annab mootori või sõiduki omanikule.

Artikkel 14

Nõuded tsükliväliste heidete piiramiseks

1.  
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklile 4, et tagada summutitoru heitgaaside tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul.

Kõnealuste meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

a) 

üldnõudeid, sealhulgas talitlusnõudeid ja katkestusstrateegiate keelustamist;

b) 

nõudeid piirata summutitoru heitgaase tõhusalt mitmesugustel keskkonnatingimustel, milles võidakse sõidukit eeldatavasti käitada, ning mitmesugustel töötingimustel, mis võivad ette tulla;

c) 

tsüklivälise osaga tüübikinnituse andmisel tehtavaid laborikatseid käsitlevaid nõudeid;

▼M1

d) 

nõudeid seoses PEMSi näidiskatsega tüübikinnitusel ja kõiki muid kasutuses oleva sõiduki tsükli mittetöötava osa katsetamist käsitlevaid täiendavaid nõudeid, nagu sätestatud käesolevas määruses;

▼B

e) 

tootjale kehtestatud nõuet esitada tsükliväliste heitgaaside piiramise nõuetele vastavuse kinnitus.

2.  
Tootja täidab erinõudeid koos nendega seotud katsemenetlustega, mis on sätestatud VI lisas.

▼M6 —————

▼B

Artikkel 15

Saastekontrolliseadmed

1.  
►M1  Tootja tagab, et määrusega (EÜ) nr 595/2009 hõlmatud EÜ tüübikinnitusega mootorisüsteemidel või sõidukitele monteeritavatel varu-saastekontrolliseadmetel on EÜ tüübikinnitus eraldi seadmena vastavalt käesoleva artikli ning artiklite 1a, 16 ja 17 nõuetele. ◄

Käesoleva määruse tähenduses loetakse katalüsaatorid, deNOx seadmed ja tahkete osakeste filtrid saastekontrolliseadmeteks.

2.  
Originaal-varu-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad I lisa 4. liite punktiga 3.2.12 hõlmatud tüüpi ja on ette nähtud paigaldamiseks sõidukile, mille kohta on koostatud asjakohased tüübikinnitusdokumendid, ei pea vastama XI lisa kõigile sätetele, kui need vastavad selle lisa punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 nõuetele.
3.  
Tootja peab tagama identifitseerimismärgiste olemasolu originaal-saastekontrolliseadmel.
4.  

Lõikes 3 nimetatud identifitseerimismärgistuseks on:

a) 

sõiduki või mootori kaubamärk või tootja nimi;

b) 

originaal-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osanumber, nagu on märgitud I lisa 4. liite punktis 3.2.12.2.

▼M6 —————

▼B

Artikkel 16

Varu-saastekontrolliseadme tüübile kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse taotlemine

1.  
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse teatud tüüpi varu-saastekontrolliseadmele kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse saamiseks.
2.  
Taotlus koostatakse XI lisa 1. liites esitatud näidisteatise alusel.

▼M10 —————

▼B

4.  

Tootja esitab tüübikatsetuste tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele järgmised seadmed:

a) 

käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud tüüpi kuuluva mootorisüsteemi, mis on varustatud uue originaal-saastekontrolliseadmega;

b) 

ühe varu-saastekontrolliseadme näidise;

c) 

varu-saastekontrolliseadme lisanäidise, juhul kui varu-saastekontrolliseade on ette nähtud paigaldamiseks pardadiagnostika-seadmega varustatud sõidukile.

5.  
Lõike 4 punkti a kohaldamise korral valib katsemootorid välja taotleja tüübikinnitusasutuse nõusolekul.

▼M4

Katsetingimused vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 6 sätestatud nõuetele.

▼B

Katsemootorid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) 

heitekontrollisüsteem on vigadeta;

b) 

iga rikkis või ülemäära kulunud originaalosa tuleb parandada või asendada;

c) 

katsemootorid on enne heitkoguse katseid nõuetekohaselt seadistatud ning komplekteeritud vastavalt tootja spetsifikatsioonile.

6.  
Lõike 4 punktide b ja c kohaldamise korral märgitakse näidistele selgelt ja kustutamatult taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus.
7.  
Lõike 4 punkti c kohaldamise korral on näidis rikutud.

Artikkel 17

Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1.  
Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus varu-saastekontrolliseadmetele kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele varu-saastekontrolliseadme tüübile.

Sama tüübikinnituse numbriga varu-saastekontrolliseadme tüüpi võib kasutada eri sõiduki- või mootoritüüpide puhul.

2.  
Lõike 1 kohaldamise korral väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt XI lisa 2. liites esitatud näidisele.
3.  
Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele tõendada, et varu-saastekontrolliseade on I lisa 4. liite punktis 3.2.12.2 osutatud tüüpi, ei olene tüübikinnituse andmine XI lisa 4. osas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimisest.

▼M6

Artikkel 17a

Üleminekusätted teatavate tüübikinnituste ja vastavussertifikaatide kohta

1.  
Alates 1. septembrist 2018 keelduvad riiklikud ametiasutused heitenõuetega seotud põhjustel EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõiduki- või mootoritüüpidele, mida on katsetatud menetluste abil, mis ei vasta II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2.
2.  
Alates 1. septembrist 2019 loevad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktide 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2 nõuetele mittevastavatele uutele sõidukitele väljastatud vastavustunnistused kehtetuks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ning keelavad heitenõuetega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise.

Alates 1. septembrist 2019 keelavad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.3.1.2 ja 4.3.1.2.1 mittevastavate uute mootorite, välja arvatud kasutusel olevate sõidukite varumootorid, müügi ja kasutamise.

▼M10

3.  

Alates 1. jaanuarist 2021 jätavad riiklikud ametiasutused heitkogustega seotud põhjustel andmata ELi või siseriikliku tüübikinnituse uutele sõidukitüüpidele ja mootoritele, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2019/1939 ( 5 ).

Erandina esimesest lõigust peavad uut tüüpi ottomootorid, 1A-tüübi segakahekütuselised mootorid ja 1B-tüübi segakahekütuselised mootorid (segakahekütuserežiimis) ning selliste mootoritega sõidukid vastama alates 1. jaanuarist 2023 II lisa punkti 6.3 kohasele suurimale lubatud tahkete osakeste arvu vastavustegurile. Seire eesmärgil märgitakse alates 1. jaanuarist 2021 tüübikinnitustunnistusele PEMSiga tehtud katsetulemuste juurde siiski tahkete osakeste arvu tööakna vastavustegur ja CO2 massi akna vastavustegur.

4.  

Alates 1. jaanuarist 2022 loevad riiklikud ametiasutused käesoleva määruse (muudetud määrusega (EL) 2019/1939) nõuetele mittevastavatele uutele sõidukitele väljastatud vastavussertifikaadid kehtetuks määruse (EL) 2018/858 artikli 48 tähenduses ning keelavad heitenõuetega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise.

Erandina esimesest lõigust loevad riiklikud ametiasutused alates 1. jaanuarist 2024 määruse (EL) 2018/858 artikli 48 tähenduses kehtetuks vastavussertifikaadid, mis on väljastatud ottomootori, 1A-tüübi segakahekütuselise mootori või 1B-tüübi segakahekütuselise mootoriga (segakahekütuserežiimis) varustatud uutele sõidukitele, mis ei järgi II lisa punkti 6.3 kohast suurimat lubatud tahkete osakeste arvu vastavustegurit ega vasta käesoleva määruse (muudetud määrusega (EL) 2019/1939) nõuetele, ning keelavad heitkogustega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise. Seire eesmärgil märgitakse alates 1. jaanuarist 2022 tüübikinnitustunnistusele PEMSiga tehtud katsetulemuste juurde siiski tahkete osakeste arvu tööakna vastavustegur ja CO2 massi akna vastavustegur.

Alates 1. jaanuarist 2022 ja välja arvatud kasutusel olevate sõidukite asendusmootorite puhul keelavad riiklikud ametiasutused heitkogustega seotud põhjustel selliste uute mootorite turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/1939

Erandina kolmandast lõigust ja välja arvatud kasutusel olevate sõidukite asendusmootorite puhul keelavad riiklikud ametiasutused alates 1. jaanuarist 2024 heitkogustega seotud põhjustel selliste uute ottomootorite, 1A-tüübi segakahekütuseliste mootorite ja 1B-tüübi segakahekütuseliste mootorite (segakahekütuserežiimis) turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/1939

▼B

Artikkel 18

Määruse (EÜ) nr 595/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 595/2009 muudetakse vastavalt käesoleva määruse XV lisale.

Artikkel 19

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVI lisale.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISADE LOEND

I LISA

EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1. liide

Toodangu vastavuskatsetuste kord rahuldava standardhälbe korral

2. liide

Toodangu vastavuskatsetuste kord, kui standardhälve on mitterahuldav või seda ei ole võimalik hinnata

3. liide

Toodangu vastavuse katsemenetlus tootja taotluse korral

4. liide

Näidisteatised

5. liide

Mootori tüübi/osa kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistuse näidised

6. liide

Tüübikinnitusega mootoriga sõidukitüübi EÜ tüübikinnitustunnistuse näidised

7. liide

Sõidukitüübi EÜ tüübikinnitustunnistuse näidised seoses süsteemiga

8. liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

9. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

10. liide

Selgitavad märkused

11. liide

AESi dokumentatsioon

II LISA

Kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavus

1. liide

Sõidukite heitkoguste mõõtmise kord heitkoguste mõõtmise kaasaskantava süsteemi abil

2. liide

Kaasaskantavad mõõteseadmed

3. liide

Kaasaskantavate mõõteseadmete kalibreerimine

4. liide

Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali nõuetele vastavuse kontrollimise meetod

III LISA

Heitgaaside kontrollimine

IV LISA

Seoses tüübikinnitusega tehnoülevaatuseks vajalikud heitkoguste andmed

V LISA

Karterigaaside heitkoguste kontrollimine

VI LISA

Tsükliväliste heidete ja töötava sõiduki heitkoguste piiramise nõuded

1. liide

PEMSi näidiskatse tüübikinnitusel

VII LISA

Mootorisüsteemide vastupidavuse kontrollimine

VIII LISA

CO2 heited ja kütusekulu

IX LISA

Etalonkütuste spetsifikatsioonid

X LISA

Pardadiagnostika (OBD)

5. liide

Pardadiagnostikasüsteemi talitluse hindamine üleminekuperioodil

XI LISA

Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitus

1. liide

Näidisteatis

2. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

3. liide

Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamise kord

4. liide

Termilise vanandamise katsetsükkel

5. liide

Veojõustendil või maanteesõidul andmete kogumise katsetsükkel

6. liide

Tühjendamine ja kaalumine

7. liide

Näide kasutusaja kumuleerimise katseplaanist koos termilise katsetsükli, määrdeainetarbimise katsetsükli ja regenereerimistsükliga

8. liide

Kasutusaja kumuleerimise katseplaani vooskeem

XII LISA

Direktiivi 2005/55/EÜ alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite ja mootorite nõuetele vastavus

XIII LISA

Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks

6. liide

Minimaalse lubatud reaktiivi kvaliteedi CDmin tõendamine

XIV LISA

Mootori kasuliku võimsuse mõõtmine

XV LISA

Määruse (EÜ) nr 595/2009 muutmine

XVI LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

ХVIII LISA

Segatüübiliste mootorite ja sõidukite suhtes kohaldatavad tehnilised erinõuded

1. liide

Segatüübiliste mootorite ja sõidukite tüübid – peamiste käitamisnõuete loetelu



I lisa

EÜ TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED

1.   KÜTUSERÜHMADE NÕUDED

1.1.    Kütuserühmade universaalse tüübikinnituse nõuded

Kütuserühmade universaalne tüübikinnitus antakse vastavalt punktides 1.1.1–1.1.6.1 osutatud nõuetele.

▼M4

1.1.1. Algmootor vastab käesoleva määrusega IX lisas osutatud asjaomaste etalonkütuste suhtes kehtestatud nõuetele. Maagaasil/biometaanil töötavate, sh segakütuseliste mootorite suhtes kohaldatakse erinõudeid, nagu sätestatud punktis 1.1.3.

▼M6

1.1.2.  ►M9  Kui tootja lubab mootoritüüpkonna puhul kasutada müügil olevaid kütuseid, mis ei vasta ei Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ ( 6 ) ega pliivaba bensiini puhul CEN-standardile EN 228:2012 või diislikütuse puhul CEN-standardile EN 590:2013, näiteks kütust FAME B100 (CEN-standard EN 14214), FAME diislisegusid B20/B30 (CEN-standard EN 16709), parafiinseid kütteõlisid (CEN-standard EN 15940) vms, peab tootja lisaks punktis 1.1.1 esitatud nõuetele täitma järgmised nõuded: ◄

a) 

deklareerima kütused, millega mootoritüüpkond suudab töötada, teabedokumendi punktis 3.2.2.2.1 vastavalt 4. liite 1. osa sätetele, osutades kas ametlikule standardile või tootemargispetsiifilise müügil oleva kütuse tehnilisele kirjeldusele, mis ei vasta ühelegi ametlikule standardile, nagu punktis 1.1.2 nimetatud standardid. Tootja deklareerib ühtlasi, et deklareeritud kütuse kasutamine ei mõjuta pardadiagnostikasüsteemi funktsioone;

▼M9

a1) 

määrama igale punkti 5.2.7 kohaselt deklareeritud kütusele võimsuse parandusteguri, kui see on asjakohane;

▼M6

b) 

tõendama, et algmootor vastab käesoleva määruse III lisa ja VI lisa 1. liite nõuetele deklareeritud kütuste kohta; tüübikinnitusasutus võib nõuda, et tõendamisnõudeid laiendataks VII ja X lisas sätestatud nõuetele;

c) 

kohustub täitma II lisas osutatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse nõudeid deklareeritud kütuste, sealhulgas deklareeritud kütuste ning direktiiviga 98/70/EÜ ja asjaomaste CEN-standarditega hõlmatud müügil olevate kütuste segude puhul.

Tootja taotlusel kohaldatakse selle punkti nõudeid sõjalise otstarbega kütuste suhtes.

Kui esimese lõigu punkti a kohaldamisel tehakse heitekatseid, et tõendada vastavust käesoleva määruse nõuetele, lisatakse katsearuandele katsekütuse analüüsi aruanne, mis sisaldab vähemalt kütuse tootja ametlikus tehnilises kirjelduses esitatud näitajaid.

▼M4

1.1.3. Maagaasil/biometaanil töötavate, sh segakütuseliste mootorite puhul tõendab tootja, et töötav algmootor võib töötada mis tahes koostisega kütusel, mida turul müüakse. Seda tuleb tõendada vastavalt käesolevale punktile ning segakütuseliste mootorite puhul ka vastavalt lisasätetele, mis käsitlevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 6.4 sätestatud kütusega kohandumise korda.

Üldiselt esineb kaks surumaagaasi/biometaani tüüpi: suure kütteväärtusega kütus (H-gaas) ja väikese kütteväärtusega kütus (L-gaas), mille kütteväärtus mõlemas rühmas kõigub märkimisväärselt; need erinevad märkimisväärselt energiasisalduse poolest, mida väljendatakse Wobbe’i indeksiga, ning λ-nihketeguri (Sλ) poolest. Maagaasi, mille λ-nihketegur jääb 0,89 ja 1,08 vahele (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,08), peetakse H-gaasiks; maagaasi, mille λ-nihketegur jääb 1,08 ja 1,19 vahele (1,08 ≤ Sλ ≤ 1,19), peetakse L-gaasiks. Olenevalt etalonkütuste koostisest, varieeruvad nende Sλ väärtused laiades piirides.

IX lisas loetletud etalonkütuste GR (kütus 1) ja G25 (kütus 2) kasutamisel peab algmootor vastama käesoleva määruse nõuetele, ilma et mootori kütusesüsteemi kahe katse vahel käsitsi reguleeritaks (süsteem peab olema isekohanduv). Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli vältel. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

Veeldatud maagaasi/biometaani korral peab algmootor IX lisas loetletud etalonkütuste GR (kütus 1) ja G20 (kütus 2) kasutamisel vastama käesoleva määruse nõuetele, ilma et mootori kütusesüsteemi kahe katse vahel käsitsi reguleeritaks (süsteem peab olema isekohanev). Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli vältel. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

▼B

1.1.3.1. Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada ka kolmanda kütusega (kütus 3), mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu nõuetele vastavuse hindamisel.

▼M4

1.1.4. Surumaagaasil töötava mootori puhul, mis kohandub nii H-gaaside kui ka L-gaasidega ning mille ümberlülitamine H-gaasilt L-gaasile toimub lüliti abil, katsetatakse algmootorit etalonkütuse lüliti kõikides asendites, mis vastavad IX lisas kindlaksmääratud asjakohastele etalonkütustele. H-gaasidele vastavas asendis katsetatakse mootorit kütusega GR (kütus 1) ja kütusega G23 (kütus 3), L-gaasidele vastavas asendis aga kütusega G25 (kütus 2) ja kütusega G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva määruse nõuetele lüliti mõlemas asendis, ilma et mootori kütusetoidet kahe katse vahel üheski lüliti asendis reguleeritaks. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli vältel. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

▼B

1.1.4.1. Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 asemel ka kolmanda kütusega (kütus 3), mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu nõuetele vastavuse hindamisel.

▼M6

1.1.5. Maagaasil/biometaanil töötava mootori puhul määratakse iga saasteaine mõõdetud heitetaseme suhe r kindlaks järgmiselt:

image

või

image

ning

image

▼M4

1.1.6. Veeldatud naftagaasi puhul tõendab tootja, et algmootor suudab kohanduda mis tahes koostisega müügiloleva kütusega.

Veeldatud naftagaasi C3/C4 sisaldus varieerub. See varieerumine kajastub ka etalonkütustes. Algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B heidetega seotud nõuetele, nagu sätestatud IX lisas, ilma kütusetoite reguleerimiseta kahe katse vahel. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli kohta. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

▼B

1.1.6.1. Iga saasteaine heitetaseme suhe r määratakse järgmiselt:

image

▼M4

1.2.   Nõuded kütuserühmade piiranguga tüübikinnituse kohta maagaasil/biometaanil või veeldatud naftagaasil töötavate ottomootorite, sealhulgas segakütuseliste mootorite puhul.

Kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus antakse vastavalt punktides 1.2.1–1.2.2.2 osutatud nõuetele.

1.2.1. Heitgaasis esinevate saasteainetega seotud tüübikinnitus surumaagaasil töötava H-gaasidele või L-gaasidele reguleeritud mootori puhul.

Algmootorit katsetatakse asjakohase etalonkütusega, nagu on asjaomase gaaside rühma suhtes kindlaks määratud IX lisas. H-rühma gaaside vastavad kütused on GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaaside vastavad kütused on G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor vastab käesoleva määruse nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli kohta. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

▼B

1.2.1.1. Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 asemel ka kolmanda kütusega (kütus 3), mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu nõuetele vastavuse hindamisel.

1.2.1.2. Iga saasteaine heitetaseme suhe r määratakse järgmiselt:

image

või

image

ning

image

1.2.1.3. Tarbijale üleantaval mootoril on punktis 3.3 osutatud märgis selle kohta, millisesse gaaside rühma kuuluvate kütuste kasutamiseks on mootor kinnitatud.

▼M4

1.2.2. Heitgaasis esinevate saasteainetega seotud tüübikinnitus maagaasil/biometaanil või veeldatud naftagaasil töötava ühele kindla koostisega kütusele reguleeritud mootori puhul.

Surumaagaasiga töötav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G25 heidetega seotud nõuetele, veeldatud maagaasiga töötav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G20 heidetega seotud nõuetele ning veeldatud naftagaasiga töötav algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B nõuetele, nagu osutatud IX lisas. Katsete vahel on lubatud kütusesüsteemi peenreguleerimine. Peenreguleerimine seisneb kütusetoitesüsteemi andmebaasi korduskalibreerimises, kusjuures ei muudeta andmebaasi juhtimise põhistrateegiat ega andmebaasi põhistruktuuri. Vajaduse korral võib asendada vahetult kütusevooluga seotud osad, näiteks pihustusotsakud.

1.2.2.1. Surumaagaasi puhul võib tootja taotluse korral mootorit katsetada etalonkütustega GR ja G23 või G25 ja G23 ning sellisel juhul kehtib tüübikinnitus ainult vastavalt H-rühma või L-rühma gaaside suhtes.

1.2.2.2. Tarbijale üleantaval mootoril on punktis 3.3 osutatud märgis selle kohta, millise koostisega kütuserühmade kasutamiseks on mootor kalibreeritud.

▼M4

1.3.    Kütusepõhise tüübikinnituse nõuded

1.3.1. Kütusepõhise tüübikinnituse võib anda veeldatud maagaasil töötavatele mootoritele, sealhulgas segakütuselistele mootoritele, mis kannavad tähistust „LNG20” sisaldavat tüübikinnitusmärki vastavalt käesoleva lisa punktile 3.1.

1.3.2. Tootja võib taotleda kütusepõhist tüübikinnitust ainult juhul, kui mootor on kalibreeritud konkreetse veeldatud maagaasi koostise jaoks, mille λ-nihketegur ei erine IX lisas sätestatud kütuse G20 λ-nihketegurist rohkem kui 3 % ning mille etaanisisaldus ei ole suurem kui 1,5 %.

1.3.3. Segakütuselise mootoritüüpkonna puhul, kui mootor on kalibreeritud konkreetse veeldatud maagaasi koostise jaoks, mille λ-nihketegur ei erine IX lisas sätestatud kütuse G20 λ-nihketegurist rohkem kui 3 % ning mille etaanisisaldus ei ole suurem kui 1,5 %, katsetatakse algmootorit ainult etalon-gaaskütusega G20, nagu on sätestatud IX lisas.

▼B

2.   TÜÜPKONNA LIIKME HEITGAASIS ESINEVATE SAASTEAINETEGA SEOTUD TÜÜBIKINNITUS

2.1. Algmootori tüübikinnitust laiendatakse, välja arvatud punktis 2.2 mainitud juhul, kõigile mootoritüüpkonna liikmetele uue katsetamiseta igal kütusel, mis koostiselt kuulub rühma, mille suhtes algmootor on kinnitatud (punktis 1.2.2 kirjeldatud mootorite puhul), või samasse kütuserühma (punktis 1.1 või 1.2 kirjeldatud mootorite puhul), mille suhtes algmootor on kinnitatud.

2.2. Kui tehniline teenistus teeb kindlaks, et valitud algmootor ei esinda 4. liite 1. osas kindlaksmääratud mootoritüüpkonda täielikult, võib tehniline teenistus valida katsetamiseks mõne teise katsemootori või teha vajaduse korral lisakatse uue katsemootoriga.

3.   MOOTORI MÄRGISTUS

▼M6

3.1.

►M10  Kui mootor on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna või sõiduk on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, kantakse mootorile järgmised andmed: ◄

a) 

mootori tootja kaubamärk või kaubanimi;

b) 

mootori tootja koostatud kaubanduslik kirjeldus.

▼M4

3.2.

Igale mootorile, mis on käesoleva määruse alusel saanud tüübikinnituse eraldi tehnilise seadmestikuna, kantakse EÜ tüübikinnitusmärk. Kõnealune märk koosneb järgmistest elementidest:

▼B

3.2.1. 

ristkülikuga ümbritsetud väiketähest „e”, millele järgneb/järgnevad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/-tähed või -number:

1

Saksamaa

2

Prantsusmaa

3

Itaalia

4

Madalmaad

5

Rootsi

6

Belgia

7

Ungari

8

Tšehhi Vabariik

9

Hispaania

11

Ühendkuningriik

12

Austria

13

Luksemburg

17

Soome

18

Taani

19

Rumeenia

20

Poola

21

Portugal

23

Kreeka

24

Iirimaa

▼M2

25

Horvaatia

▼B

26

Sloveenia

27

Slovakkia

29

Eesti

32

Läti

34

Bulgaaria

36

Leedu

49

Küpros

50

Malta

▼M6

3.2.1.1. 

maagaasil/biometaanil töötava mootori puhul üks järgmistest märgistest, mis peab asuma EÜ tüübikinnitusnumbri järel:

a) 

H, kui mootor on saanud tüübikinnituse H-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

b) 

L, kui mootor on saanud tüübikinnituse L-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

c) 

HL, kui mootor on saanud tüübikinnituse nii H- kui ka L-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

d) 

Ht, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H-rühma gaaside segu kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H-rühma gaaside segu kasutamiseks;

e) 

Lt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega L-rühma gaaside segu kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega L-rühma gaaside segu kasutamiseks;

f) 

HLt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H- või L-rühma gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H- või L-rühma gaaside segu kasutamiseks;

g) 

CNGfr kõigil muudel juhtudel, kui mootor töötab surumaagaasiga/biometaaniga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega;

h) 

LNGfr, kui mootor töötab veeldatud maagaasiga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega;

i) 

LPGfr, kui mootor töötab veeldatud naftagaasiga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega;

j) 

LNG20, kui mootor on saanud tüübikinnituse ja kalibreeritud konkreetse veeldatud maagaasi koostise jaoks, mille λ-nihketegur ei erine IX lisas sätestatud kütuse G20 λ-nihketegurist rohkem kui 3 % ning mille etaanisisaldus ei ole suurem kui 1,5 %;

k) 

LNG, kui mootor on saanud tüübikinnituse mis tahes muu veeldatud maagaasi kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud.

3.2.1.2. 

segakütuselise mootori tüübikinnitusmärgil on riigi eraldusnumbri järel tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis näitab, millisele segakütuselise mootori tüübile ja milliste gaaskütuserühmade suhtes on tüübikinnitus antud. Tähtnumbriline kombinatsioon koosneb kahest tähemärgist, millega tähistatakse vastavalt artiklis 2 määratletule segakütuselise mootori tüüp, ning sellele järgneb/järgnevad punktis 3.2.1.1 täpsustatud täht/tähed, mis vastab/vastavad maagaasi/biometaani koostisele, mida mootor kasutab. Kaks tähemärki, millega tähistatakse artiklis 2 määratletud segakütuseliste mootorite tüübid, on järgmised:

a) 

1A segakütuselise mootori tüübi 1A puhul;

b) 

1B segakütuselise mootori tüübi 1B puhul;

c) 

2A segakütuselise mootori tüübi 2A puhul;

d) 

2B segakütuselise mootori tüübi 2B puhul;

e) 

3B segakütuselise mootori tüübi 3B puhul.

3.2.1.3. 

diislikütusel töötavate diiselmootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud täht „D”.

3.2.1.4. 

etanoolil (ED95) töötavate diiselmootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud tähed „ED”.

3.2.1.5. 

etanoolil (E85) töötavate ottomootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud tähis „E85”.

3.2.1.6. 

bensiinil töötavate ottomootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud täht „P”.

▼M4

3.2.2. 

EÜ tüübikinnitusmärk sisaldab ristküliku lähedal ka direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa 4. osas esitatud tüübikinnitusnumbrile vastavat baaskinnitusnumbrit, mille ees on täht, mis viitab heitkoguse piirmäärale, mille kohta EÜ tüübikinnitus on antud.

3.2.3. 

EÜ tüübikinnitusmärk kinnitatakse mootorile nii, et see oleks selgesti loetav ja kustumatu. See on nähtav, kui mootor on paigaldatud sõidukile, ja kinnitatakse mootori tavapärase töö jaoks vajalikule osale, mis ei vaja mootori tööaja jooksul harilikult asendamist.

Lisaks mootorile kinnitatud tähisele võib EÜ tüübikinnitusmärgi teha kättesaadavaks ka näidikulaua kaudu. Sel juhul on võimalik seda hõlpsasti kontrollida ning sõiduki kasutusjuhendisse tuleks lisada juhised selle leidmiseks.

▼B

3.2.4. 

8. liites on esitatud EÜ tüübikinnitusmärgi näidis.

▼M4

3.3.

 Maagaasil/biometaanil ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite märgised

Maagaasil/biometaanil ja veeldatud naftagaasil töötavate kütuserühmade piiratud tüübikinnitusega mootorite puhul kantakse mootorile järgmised punktis 3.3.1 osutatud teavet sisaldavad märgised.

▼B

3.3.1.

Märgisel esitatakse järgmine teave:

punkti 1.2.1.3 kohaldamisel on märgisel tekst „KÜTUSENA KASUTADA AINULT H-RÜHMA MAAGAASI”. Vajaduse korral asendatakse H-täht L-tähega;

punkti 1.2.2.2 kohaldamisel on märgisel tekst „KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE … VASTAVAT MAAGAASI” või vajaduse korral „KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE … VASTAVAT VEELDATUD NAFTAGAASI”. Kogu IX lisa asjaomases tabelis nõutav teave esitatakse koos mootori tootja poolt kindlaksmääratud koostisosade ja piirväärtustega.

Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm.

Kui selline märgistamine ei ole ruumipuudusel võimalik, võib kasutada lihtsustatud koodi. Sellisel juhul on kogu eespool nimetatud teavet sisaldavad selgitused kergesti kättesaadavad igale isikule, kes täidab kütusepaaki või tegeleb mootori ning selle lisaseadmete hooldus- või remonditöödega, ning asjaomastele asutustele. Nende selgitavate märkuste asukoht ja sisu määratakse kindlaks tootja ning tüübikinnitusasutuse vastastikusel kokkuleppel.

3.3.2.

 Omadused

Märgised peavad nähtavad olema mootori kasuliku tööea jooksul. Märgised on selgesti loetavad ning tähed ja numbrid on kustumiskindlad. Peale selle on märgised kinnitatud nii, et kinnitus peab vastu mootori kogu kasuliku tööea jooksul, ning märgiseid ei saa eemaldada ilma neid purustamata või rikkumata.

3.3.3.

 Märgiste kinnitamine

Märgised kinnitatakse mootori osale, mis on vajalik mootori normaalseks tööks ja mida mootori kasutusaja jooksul harilikult ei asendata. Lisaks sellele paigutatakse märgised selliselt, et pärast mootori tööks vajalike abiseadmete paigaldamist oleksid need kergesti nähtavad.

▼M10

3.4.

ELi tüübikinnituse taotlemisel sõidukile, mille mootor on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse taotlemisel sõidukile seoses heitkogustega paigaldatakse punktis 3.3 osutatud märgis samuti kütuse tankimisava lähedusse.

▼B

4.   MOOTORI PAIGALDAMINE SÕIDUKILE

4.1.

Mootor paigaldatakse sõidukile nii, et tüübikinnitusnõuete täitmine on tagatud. Mootori tüübikinnituse puhul võetakse arvesse järgmisi omadusi:

4.1.1. 

sisselaske hõrendus ei ületa 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtut;

4.1.2. 

ülerõhk väljalasketorustikus ei ületa 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtud väärtust;

4.1.3. 

mootoriga käitatavate abiseadmete energiatarve ei ületa 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtud väärtust;

4.1.4. 

heitgaasi järeltöötlussüsteemi karakteristikud vastavad 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtud väärtusele.

4.2.

 Tüübikinnitusega mootori paigaldamine sõidukile

Lisaks järgitakse eraldi tehnilise seadmestikuna tüübikinnituse saanud mootori paigaldamisel sõidukile järgmisi nõudeid:

a) 

OBD-süsteemi nõuetele vastavusega seoses vastab paigaldamine ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 1. liite kohaselt 4. liite 1. osas osutatud tootja paigaldusnõuetele;

▼M6

b) 

süsteemi nõuetele vastavusega seoses, et tagada NOx kontrollimeetmete nõuetekohane toimimine, vastab paigaldamine UNECE eeskirja nr 49 11. lisa 4. liite kohaselt selle eeskirja 1. liite 1. osas osutatud tootja paigaldusnõuetele;

▼M4

c) 

sellise segakütuselise mootori paigaldamisel sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna, tuleb lisaks järgida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 6 sätestatud konkreetseid paigaldusnõudeid ning käesoleva määruse XVIII lisa punktis 7 esitatud tootja paigaldusnõudeid.

▼B

4.3.

 Kütusepaakide sisselaskeavad bensiinil või etanoolil töötavate kütusepaakide puhul

4.3.1. Bensiini- või etanoolipaagi täiteava on konstrueeritud nii, et paaki ei oleks võimalik täita tankuri püstolist, mille välisdiameeter on 23,6 mm või üle selle.

4.3.2. Punkti 4.3.1 ei kohaldata sõiduki suhtes, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

sõiduk on projekteeritud ja ehitatud nii, et pliibensiin ei kahjusta ühtki gaasiliste heidete kontrollimiseks ettenähtud seadet;

b) 

sõiduk on silmatorkavalt, loetavalt ja kustutamatult märgistatud ISO 2575:2004 kohase pliivaba bensiini tähisega kohas, kus see on kütusepaaki täitvale isikule kohe nähtav. Lisamärgistus on lubatud.

4.3.3. Tuleb võtta meetmeid, et vältida ülemäärast kütuseaurude eraldumist ning kütuse väljavoolamist täiteava korgi puudumise tõttu. Selleks võib kasutada ühte järgmistest lahendustest:

a) 

automaatselt avanev ja sulguv kütuse täiteava kork, mis ei ole eemaldatav;

b) 

konstruktsiooni iseärasused, mis täiteava korgi puudumise korral ei lase kütuseaure ülemäärases koguses eralduda;

c) 

või M1- või N1-sõidukite puhul mis tahes muu sama mõjuga meede. Selliseks lahenduseks võib muu hulgas olla täiteava korgi kinnitamine ketiga või muul viisil või sõiduki süütevõtme kasutamine täiteava lukustamiseks. Sellisel juhul peab võtit saama täiteava korgist välja tõmmata ainult juhul, kui täiteava on lukustatud.

5.   NÕUDED KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE KOHTA JA NENDE KATSETAMINE

5.1.    Sissejuhatus

Käesolevas osas sätestatakse mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki (ECU) andmete spetsifikatsioonid ja katsed kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks tüübikinnituse andmisel.

5.2.    Üldnõuded

▼M4

5.2.1. Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks tehakse elektroonilise kontrollploki kaudu reaalajas ja sagedusel vähemalt 1 Hz kohustusliku andmevoona kättesaadavaks arvutatud koormus (mootori pöördemoment protsendina mootori praegusel pöörlemiskiirusel saavutatavast suurimast pöördemomendist), mootori pöörlemiskiirus, mootori jahutusvedeliku temperatuur, kütuse hetkekulu ning mootori suurim võrdluspöördemoment funktsioonina mootori kiirusest.

▼B

5.2.2. ECU võib hinnata väljundpöördemomenti, kasutades saadud sisemise pöördemomendi ja hõõrdemomendi arvutamiseks sisseehitatud algoritme.

5.2.3 Eespool oleva andmevoo teabest tulenev mootori pöördemoment Nm võimaldab vahetut võrdlemist vastavalt XIV lisale mootori võimsuse määramisel saadud väärtustega. Eelkõige lisatakse eespool osutatud andmevoo teabesse kõik abiseadmeid puudutavad lõplikud parandused.

5.2.4. Punktis 5.2.1 nõutud teabele antakse juurdepääs vastavalt X lisas sätestatud nõuetele ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 6. liites osutatud standarditele.

5.2.5. Punktis 5.2.1 nõutud teabe põhjal arvutatud keskmine koormus töötamistingimustel Nm ei erine keskmisest mõõdetud koormusest nendel töötamistingimustel üle

a) 

7 % mootori võimsuse määramisel vastavalt XIV lisale;

▼M9

b) 

10 % ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (edaspidi „WHSC”) katse tegemisel vastavalt III lisale, välja arvatud režiimides 1 ja 13 (tühikäigurežiimid).

▼B

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 85 ( 7 ) lubatakse, et mootori tegelik maksimumkoormus võib erineda maksimaalsest võrdluskoormusest 5 % võrra, et võtta arvesse tootmise eripärasid. Kõnealust piirmäära võetakse arvesse eespool osutatud väärtustes.

5.2.6. Väline juurdepääs punktis 5.2.1 nõutud teabele ei mõjuta sõiduki heiteid ega talitlust.

▼M9

5.2.7. Kui müügil olevat deklareeritud kütust kasutades saadud pöördemomendi mõõteväärtuse ja punktis 5.2.1 nõutud teabe põhjal arvutatud pöördemomendi erinevus ületab punktis 5.2.5 sätestatud väärtusi, määratakse mootoritüüpkonna puhul kindlaks võimsuse parandustegur iga lisanduva müügil oleva kütuse jaoks, mida tootja lubab punkti 1.1.2 kohaselt kasutada. Parandustegur arvutatakse IX lisa kohaselt etalonkütusega saadud keskmise mõõdetud suurima pöördemomendi [Nm] ja deklareeritud müügil oleva kütusega saadud keskmise mõõdetud suurima pöördemomendi [Nm] suhtena.

▼B

5.3.    Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks nõutava ECU teabe kättesaadavuse ja nõuetele vastavuse kontroll

5.3.1. Punktis 5.2.1 nõutud andmevoo teabe kättesaadavust vastavalt punktis 5.2.2 sätestatud nõuetele tõendatakse X lisas kirjeldatud välist OBD-skannerit kasutades.

5.3.2. Kui kõnealust teavet ei ole võimalik nõuetekohaselt töötava skanneri abil asjakohasel moel saada, loetakse mootor nõuetele mittevastavaks.

▼M9

5.3.3. Seda, et punkti 5.2.5 nõuded on täidetud, tõendatakse tüüpkonna algmootori puhul mootori võimsuse määramisel vastavalt XIV lisale, WHSC katse tegemisel vastavalt III lisale ja tüübikinnituse andmisel tehtavatel tsüklivälise osa laborikatsetel vastavalt VI lisa punktile 6.

5.3.3.1. Seda, et punkti 5.2.5 nõuded on täidetud, tõendatakse mootoritüüpkonna iga liikme puhul mootori võimsuse määramisel vastavalt XIV lisale. Selleks tehakse lisamõõtmisi osalise koormuse ja mootori pöörlemissageduse tööpunktides (nt WHSC moodulites ja mõningates pisteliselt valitud lisapunktides).

▼M9

5.3.3.2. Kui see on asjakohane, määratakse punktis 5.2.7 osutatud mootoritüüpkonna võimsuse parandustegur mootoritüüpkonna algmootoriga.

▼M4

5.3.4. Kui katsetatava mootori abiseadmed ei vasta XIV lisas sätestatud nõuetele, korrigeeritakse mõõdetud pöördemomenti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas sätestatud korrigeerimismeetodi kohaselt.

▼B

5.3.5. Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali nõuetele vastavus loetakse tõendatuks, kui pöördemomendi signaal jääb punktis 5.2.5 sätestatud piirväärtuste vahemikku.

6.   MOOTORITÜÜPKOND

▼M4

6.1.    Mootoritüüpkonna parameetrid

Mootoritüüpkond mootoritootja määratletud kujul peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 5.2 ning segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktile 3.1.

6.2.    Algmootori valik

Mootoritüüpkonna algmootor valitakse välja vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 5.2.4 ning segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktile 3.1.2.

▼B

6.3.    OBD mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid

OBD mootoritüüpkonda määratletakse põhiliste konstruktsiooniparameetrite alusel, mis on vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktile 6.1 mootoritüüpkonna mootorisüsteemides ühised.

▼M4

6.4.    Mootoritüüpkonna laiendamine uue mootorisüsteemi lisamiseks

6.4.1. Tootja taotluse korral ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib sertifitseeritud mootoritüüpkonda lisada uue mootorisüsteemi, kui punktis 6.1 osutatud tingimused on täidetud.

6.4.2. Kui punkti 6.2 kohaselt ja segakütuseliste mootorite puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punkti 3.1.2 kohaselt on algmootorisüsteemi konstruktsioonielemendid iseloomulikud ka uutele mootorisüsteemidele, siis algmootorisüsteemi ei muudeta ning tootja muudab I lisas nimetatud teatist.

6.4.3. Kui uue mootorisüsteemi konstruktsioonielemendid ei vasta algmootorisüsteemile vastavalt punktile 6.4.2, kuid esindaksid siiski tervet tüüpkonda, muutub uus mootorisüsteem uueks algmootoriks. Sellisel juhul tuleb tõendada, et uued konstruktsioonielemendid vastavad käesoleva määruse sätetele, ning muuta I lisas nimetatud teatist.

▼B

7.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

7.1.    Üldnõuded

Toodangu nõuetele vastavuse tagavad meetmed võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 sätetele. Toodangu nõuetele vastavust kontrollitakse käesoleva lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal. 1., 2. ja 3. liite kohaldamisel korrigeeritakse toodangu nõuetele vastavuse osas kontrollitavatest mootoritest paisatavat mõõdetud gaasiliste ja tahkete osakeste heitkogust sellele mootorile vastavate halvendusteguritega, mis on esitatud käesoleva määruse kohaselt antud EÜ tüübikinnitustunnistuse lisandis.

Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa sätteid kohaldatakse juhul, kui tüübikinnitusasutused ei ole rahul tootja kontrollimenetlusega.

Kõik katsetes kasutatavad mootorid valitakse partiist juhuslikkuse alusel.

7.2.    Saasteainete heited

7.2.1. Saasteainete heidete mõõtmiseks mootoril, mille tüübikinnitust on üks või mitu korda laiendatud, tehakse katsed asjaomase laiendamisega kaasnevas infopaketis kirjeldatud mootoritel.

7.2.2. Saasteainete määramise katses kasutatava mootori vastavus nõuetele:

pärast mootori esitamist tüübikinnitusasutusele ei tohi tootja valitud mootorit enam reguleerida.

7.2.2.1. Katsetamisel olevate mootorite partiist võetakse kolm mootorit. Mootoritel katsetatakse tootmise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ülemaailmsete ühtlustatud muutuvate ja asjakohastel puhkudel püsivaid sõidutsüklite piirväärtusi. Piirväärtused on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

7.2.2.2. Kui tüübikinnitusasutus kiidab heaks toodangu standardhälbe, mille tootja on andnud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ X lisale, siis tehakse katsed käesoleva lisa 1. liite kohaselt.

Kui tüübikinnitusasutus ei kiida heaks toodangu standardhälvet, mille tootja on andnud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ X lisale, siis tehakse katsed käesoleva lisa 2. liite kohaselt.

Tootja taotluse korral võib teha katsed vastavalt käesoleva lisa 3. liitele.

7.2.2.3. Mootoripartii valimi katsetamise põhjal vastavalt punktis 7.2.2.2 sätestatule loetakse partii nõuetele vastavaks juhul, kui asjakohases liites kehtestatud kriteeriumide kohaselt otsustatakse, et valim läbis katsed kõikide saasteainete suhtes, ning mittevastavaks juhul, kui vähemalt ühe saasteaine suhtes valim katseid ei läbinud.

Kui muude saasteainete suhtes otsuse tegemiseks korraldatakse täiendavaid katseid, ei muudeta varasemat otsust katsete läbimise kohta teatava saasteaine suhtes.

Katse tehakse teise mootoriga (vaata joonis 1) juhul, kui kõigi saasteainete suhtes ei saada positiivset otsust ja kui ühe saasteaine suhtes ei saada negatiivset otsust.

Kui otsusele ei jõuta, siis võib tootja otsustada katsetamise igal ajal lõpetada. Sellisel juhul registreeritakse otsus katsete mitteläbimise kohta.

Joonis 1
Toodangu vastavuskatsetuste skeem image

7.2.3. Katsed tehakse uute mootoritega.

7.2.3.1. Katseid võib tootja nõudmise korral teha mootoritega, mida on sisse töötatud kuni 125 tundi. Sel juhul sõidab sõidukid sisse tootja, kes kohustub hoiduma kõnealuste sõidukite mis tahes viisil kohandamisest.

7.2.3.2. Kui tootja esitab taotluse mootori sissetöötamiseks punktis 7.2.3.1 ettenähtud korras, võib sisse töötada:

a) 

kõik katsetatavad mootorid;

b) 

ainult esimese katsetatava mootori ja määrata heitetaseme muutumisteguri järgmiselt:

i) 

saasteainete heited mõõdetakse ära nii uuel mootoril kui ka enne punktis 7.2.3.1 määratud maksimaalse 125 tunni möödumist esimesel katsetataval mootoril;

ii) 

iga saasteaine heitetaseme muutumistegur kahe katse vahel arvutatakse järgmiselt:

teisel katsel eraldunud heited / esimene heitekatse
Heitetaseme muutumistegur võib olla alla ühe.

Järgmisi katsetatavaid mootoreid ei töötata sisse ja nende puhul korrigeeritakse uuena mõõdetud heitetasemeid muutumisteguriga.

Sel juhul võetakse aluseks järgmised väärtused:

a) 

esimese mootori puhul teise katse käigus mõõdetud väärtused;

b) 

muude mootorite puhul uutel mootoritel mõõdetud väärtused, mida on korrutatud muutumisteguriga.

▼M4

7.2.3.3. Diisel-, etanool- (ED95 ja E85), bensiini-, LNG20, veeldatud maagaasiga ja veeldatud naftagaasiga töötavate mootorite, sealhulgas segakütuseliste mootorite puhul võib kõik need katsed viia läbi müügilolevate kütustega. Tootja taotluse korral võib aga kasutada IV lisas määratletud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 1, milles iga veeldatud naftagaasiga või veeldatud maagaasiga töötavat mootorit, sealhulgas iga segakütuselist mootorit katsetatakse vähemalt kahe etalonkütusega.

7.2.3.4. Surumaagaasiga töötavatel mootoritel, sealhulgas segakütuselistel mootoritel võib kõik kõnealused katsed teha müügiloleva kütusega järgmiselt:

a) 

H-märgisega mootorite puhul müügiloleva H-rühma kütusega (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,00);

b) 

L-märgisega mootorite puhul müügiloleva L-rühma kütusega (1,00 ≤ Sλ ≤ 1,19);

c) 

HL-märgisega mootorite puhul müügiloleva kütusega, mille λ-nihketegur jääb piiridesse 0,89 ≤ Sλ ≤ 1,19.

Tootja taotluse korral võib aga kasutada IX lisas määratletud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 1.

7.2.3.5. Gaasi- ja segakütuseliste mootorite nõuetele mittevastavus

Kui gaasimootor, sealhulgas segakütuseline mootor, mille katsetamisel kasutatakse müügilolevat kütust, ei vasta nõuetele ning katsetulemused vaidlustatakse, siis tuleb katsed teha algmootoril, mis töötab iga etalonkütusega, ning punktides 1.1.4.1 ja 1.2.1.1 nimetatud kütusega 3, kui algmootorit on sellega katsetatud. Vajaduse korral tuleb katsetulemus ümber arvutada asjaomaste koefitsientide „r”, „ra” või „rb” alusel, nagu on kirjeldatud punktides 1.1.5, 1.1.6.1 ja 1.2.1.2. Korrigeerimist ei tehta, kui r, ra või rb on väiksem kui üks. Mõõdetud ja vajaduse korral arvutatud tulemused peavad tõendama, et mootor vastab piirnormidele kõikide asjakohaste kütuste puhul (näiteks maagaasil töötavate mootorite puhul kütused 1, 2 ja 3 ning veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul kütused A ja B).

7.2.3.6. Vastavalt käesoleva lisa punktile 1.2.2 ühe kindla kütusekoostisega töötamiseks ette nähtud gaasimootori vastavuskatsed tehakse selle kütusega, mille jaoks mootor on kalibreeritud.

▼B

7.3.    Pardadiagnostika (OBD)

▼M4

7.3.1. Kui tüübikinnitusasutus otsustab, et toodangu kvaliteet ei pruugi olla piisav, võib ta nõuda OBD-süsteemi toodangu nõuetele vastavuse kontrolli. Kontroll viiakse läbi vastavalt järgmistele tingimustele:

partiist valitakse juhuslikkuse alusel mootor ja sellega tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisas kirjeldatud katsed. Segakütuselist mootorit käitatakse segakütuserežiimis ja vajaduse korral diislirežiimis. Katseid võib teha mootoriga, mille sissetöötamisaeg ei ületa 125 tundi.

7.3.2. Toodangut peetakse nõuetele vastavaks, kui see mootor vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisas kirjeldatud katsete nõuetele ning segakütuseliste mootorite puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 7 sätestatud lisanõuetele.

7.3.3. Kui partiist valitud mootor ei vasta punkti 7.3.2 nõuetele, siis võetakse partiist neljast mootorist koosnev juhuslik lisavalim, millega tehakse punktis 7.3.1 kirjeldatud katsed.

▼B

7.3.4. Toodangut käsitatakse nõuetele vastavana, kui neljast mootorist koosneva juhusliku lisavalimi vähemalt kolm mootorit vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

7.4.    Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks vajalik kontrollplokki käsitlev teave

7.4.1. Punktis 5.2.1 nõutud andmevoo teabe kättesaadavust vastavalt punktis 5.2.2 sätestatud nõuetele tõendatakse X lisas kirjeldatud välist OBD-skannerit kasutades.

7.4.2. Kui seda teavet ei ole võimalik X lisa alusel nõuetekohaselt töötava skanneri abil asjakohasel moel saada, loetakse mootor nõuetele mittevastavaks.

7.4.3. Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali punktide 5.2.2 ja 5.2.3 nõuetele vastavust tõendatakse ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli katse läbiviimisega vastavalt III lisale.

▼M4

7.4.4. Kui katsetatava mootori abiseadmed ei vasta XIV lisas sätestatud nõuetele, korrigeeritakse mõõdetud pöördemomenti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas sätestatud korrigeerimismeetodi kohaselt.

▼B

7.4.5. Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali nõuetele vastavus loetakse piisavaks, kui arvutatud pöördemoment jääb punktis 5.2.5 sätestatud piirväärtuste vahemikku.

7.4.6. Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks vajaliku elektroonilist kontrollplokki käsitleva teabe kättesaadavust ja nõuetele vastavust kontrollib tootja regulaarselt iga toodetud mootoritüübi puhul igas toodetud mootoritüüpkonnas.

7.4.7. Tootja kontrolli tulemused tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks viimase nõudmisel.

7.4.8. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel tõendab tootja mootori elektroonilist kontrollplokki käsitleva teabe kättesaadavust või nõuetele vastavust partiis punktides 7.4.1–7.4.4 osutatud asjaomaste katsetega samast mootoritüüpkonnast valitud mootorite valimil. Valimi võtmise, sealhulgas valimi suuruse ja kontrolli läbimise või mitteläbimise statistilised kriteeriumid peavad olema samad, mis on käesolevas lisas heitkoguste nõuetele vastavuse kontrolliks sätestatud.

▼M10

8.   DOKUMENDID

8.1.   Artiklites 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioon, mis võimaldab tüübikinnitusasutusel hinnata NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks heitekontrollistrateegiaid ja sõiduki pardal olevaid süsteeme ning mootorit, ning samuti VI lisas (tsüklivälised heited), X lisas (OBD) ja XVIII lisas (segakahekütuselised mootorid) nõutud dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet:

a) 

XIII lisas nõutud meeldetuletussüsteemi, sealhulgas sellega seonduvate seirestrateegiate täielik kirjeldus;

b) 

artikli 5 lõike 4 punktis b ja artikli 7 lõike 4 punktis a käsitletud omavolilise muutmise vastaste meetmete kirjeldus.

▼B



1. liide

Toodangu vastavuskatsetuste kord rahuldava standardhälbe korral

1. Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve on nõuetekohane. Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 1. liites sätestatud korda järgmiste eranditega:

▼M4

1.1. 

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 1. liite punktis A.1.3 sisalduv viide punktile 5.3 loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelile.

1.2. 

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 1. liite punktis A.1.3 sisalduv viide punktis 8.3 esitatud joonisele 1 loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa joonisele 1.

▼B



2. liide

Toodangu vastavuskatsetuste kord, kui standardhälve on mitterahuldav või seda ei ole võimalik hinnata

1. Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve ei vasta nõuetele või seda ei ole võimalik hinnata. Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 2. liites sätestatud korda järgmiste eranditega:

▼M4

1.1. 

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 2. liite punktis A.2.3 sisalduv viide punktile 5.3 loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelile.

▼B



3. liide

Toodangu vastavuse katsemenetlus tootja taotluse korral

1. Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamisel, kui tootja seda taotleb. Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 3. liites sätestatud korda järgmiste eranditega:

▼M4

1.1. 

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 3. liite punktis A.3.3 sisalduv viide punktile 5.3 loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelile.

1.2. 

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 3. liite punktis A.3.3 sisalduv viide punktis 8.3 esitatud joonisele 1 loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa joonisele 1.

1.3. 

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 3. liite punktis A.3.5 sisalduv viide punktile 8.3.2 loetakse viiteks käesoleva lisa punktile 7.2.2.

▼B



4. liide

Näidisteatised

▼M10

järgmise kohta:
mootori või mootoritüüpkonna kui eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitus;
ELi tüübikinnitust sõidukile, mille mootorile on juba antud tüübikinnitus seoses heitkogustega;
ELi tüübikinnitus sõidukile seoses heitkogustega.

▼B

Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised esitatakse A4-formaadis või A4-formaadis voldikul. Kui lisatud on fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad või käesolevas liites osutatud eraldi tehnilised seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtsüsteeme, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

Selgitus (tabeli täitmise kohta)

Mootoritüüpkonna liikmetele vastavad tähed A, B, C, D ja E asendatakse mootoritüüpkonna tegelike liikmete nimetustega.

Kui mootori teatava karakteristiku puhul kehtib mootoritüüpkonna kõigi liikmete puhul sama väärtus/kirjeldus, siis lahtrid A–E ühendatakse.

Kui mootoritüüpkonda kuulub üle 5 liikme, võidakse lisada uusi veerge.

▼M10

ELi tüübikinnituse taotlemise korral mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi tehnilisele seadmestikule täidetakse üldandmed ja 1. osa.

ELi tüübikinnituse taotlemise korral sõidukile, mille mootorile on juba antud tüübikinnitus seoses heitkogustega, täidetakse üldandmed ja 2. osa.

ELi tüübikinnituse taotlemise korral sõidukile seoses heitkogustega täidetakse üldandmed ning 1. ja 2. osa.

▼B

Selgitavad joonelused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites.



 

 

Algmootori või mootori tüüp

Mootoritüüpkonna liikmed

A

B

C

D

E

0.

ÜLDANDMED

0.l.

Mark (tootja kaubanimi):

 

0.2.

Tüüpkond

 

▼M10

0.2.0.3.

Mootoritüüp kui eraldi seadmestik/mootoritüüpkond kui eraldi seadmestik/sõiduk, mille mootorile on juba antud tüübikinnitus seoses heitkogustega/sõiduk seoses heitkogustega (1)

 

▼B

0.2.1.

Kaubanimi/kaubanimed (võimaluse korral):

 

 

 

 

 

 

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud eraldi tehnilisele seadmestikule (b):

 

 

 

 

 

 

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

 

 

 

 

 

 

0.5.

Tootja nimi ja aadress:

 

0.7.

Osade ja eraldi tehniliste seadmestike korral EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

 

 

 

 

 

 

0.8.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

 

 

 

 

 

 

0.9.

Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral):

 

1. osa

:

(ALG)MOOTORI JA MOOTORITÜÜPKONNA MOOTORITÜÜPIDE OLULISED KARAKTERISTIKUD

2. osa

:

SÕIDUKI OSADE JA SÜSTEEMIDE OLULISED KARAKTERISTIKUD SEOSES HEITGAASIDEGA

▼M10 —————

▼B

Teatise liide: teave katsetingimuste kohta

ALGMOOTORI, MOOTORITÜÜBI NING VAJADUSE KORRAL MOOTORIRUUMI FOTOD JA/VÕI JOONISED

MUUD LISAD, KUI NEED ON OLEMAS.

KUUPÄEV, FAILINIMI



1.  OSA

(ALG)MOOTORI JA MOOTORITÜÜPKONNA MOOTORITÜÜPIDE OLULISED KARAKTERISTIKUD

 

 

Algmootori või mootori tüüp

Mootoritüüpkonna liikmed

A

B

C

D

E

3.2.

Sisepõlemismootor

 

 

 

 

 

 

3.2.1.

Eriandmed mootori kohta

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.1.1.

Tööpõhimõte: ottomootor / diiselmootor / segakütuseline mootor (1)

neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1):

 

▼M4

3.2.1.1.1.

Segakütuselise mootori tüüp: tüüp 1A/tüüp 1B/tüüp 2A/tüüp 2B/tüüp 3B(1) (d1)

 

 

 

 

 

 

3.2.1.1.2.

Gaaskütuse energiategur WHTC-kuumkäivitusega katsetsükli käigus: …. % (d1)

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.1.2.

Silindrite arv ja paigutus:

 

 

 

 

 

 

3.2.1.2.1.

Silindri läbimõõt mm (l):

 

 

 

 

 

 

3.2.1.2.2.

Kolvikäik mm (l):

 

 

 

 

 

 

3.2.1.2.3.

Süütejärjekord:

 

 

 

 

 

 

3.2.1.3.

Mootori töömaht (m) cm3:

 

 

 

 

 

 

3.2.1.4.

Surveaste (2):

 

 

 

 

 

 

3.2.1.5.

Põlemiskambri, kolvipea ja ottomootoritel kolvirõngaste joonised

 

 

 

 

 

 

3.2.1.6.

Mootori tavapärane pöörete arv tühikäigul (2) min-1

 

 

 

 

 

 

3.2.1.6.1.

Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (2) min-1

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.1.6.2.

Tühikäik diislil: jah/ei (1)(d1)

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.1.7.

Süsinikmonooksiidi mahuline sisaldus heitgaasis mootori tühikäigul (2): % vastavalt tootja andmetele (ainult ottomootoritel)

 

 

 

 

 

 

3.2.1.8.

Maksimaalne kasulik võimsus (n) … kW pöörlemiskiirusel … min-1 (tootja poolt esitatud väärtus)

 

 

 

 

 

 

3.2.1.9.

Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: min-1

 

 

 

 

 

 

3.2.1.10.

Suurim kasulik pöördemoment (n): … Nm pöörete arvul … min-1 (tootja andmetel)

 

 

 

 

 

 

3.2.1.11.

Määruse (EL) nr 582/2011 artiklites 5, 7 ja 9 nõutud tootja viited, mis võimaldavad tüübikinnitusasutusel hinnata NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks heitekontrollistrateegiaid ja mootoris paiknevaid süsteeme

 

 

 

 

 

 

3.2.2.

Kütus

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.2.2.

Raskeveokid diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas / etanool (ED95) / etanool (E85) / veeldatud maagaas / LNG20 (1) (6)

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.2.2.1.

Kütused, mis sobivad kasutamiseks mootori puhul tootja kinnituse kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 I lisa punktile 1.1.2 (kui seda kohaldatakse)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.

Kütuse etteanne

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.4.2.

Sissepritsega (ainult diiselmootorid või segakütuselised mootorid): jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.4.2.1.

Süsteemi kirjeldus

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.2.

Tööpõhimõte: otsepritse/eelkamber/keeriskamber (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.3.

Sissepritsepump

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.3.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.3.2.

Tüüp (tüübid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.3.3.

Suurim sissepritsemaht (1) (2) … mm3 töökäigu või tsükli kohta mootori töökiirusel … min-1 või alternatiivse võimalusena selle epüür

(Ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörete arvust)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.3.4.

Sissepritse püsiajastus (2)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.3.5.

Eelsissepritse kõver (2)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.3.6.

Kalibreerimismenetlus: katsestend/mootor (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.4

Pöörlemissageduse regulaator

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.4.1.

Tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.4.2.

Katkestuspunkt

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.4.2.1.

Pöörete arv, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: min-1

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.4.2.2.

Maksimaalne pöörlemiskiirus tühikäigul: min-1

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.4.2.3.

Pöörlemiskiirus tühikäigul: min-1

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.5.

Sissepritsetorustik

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.5.1.

Pikkus: mm

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.5.2.

Siseläbimõõt: mm

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.5.3.

Ühisanumpritsega toitesüsteem, mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.6.

Sissepritsedüüs(id)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.6.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.6.2.

Tüüp (tüübid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.6.3.

Avanemisrõhk (2): kPa või epüür (2):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.7.

Külmkäivitussüsteem

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.7.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.7.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.7.3.

Kirjeldus

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.8.

Lisakäivitusseade

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.8.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.8.2.

Tüüp (tüübid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.8.3.

Süsteemi kirjeldus

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.

Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.

Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral esitada vastavad samaväärsed andmed):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.1

Elektroonilise kontrollploki (ECU) mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.2.

Kütuseregulaatori mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.3.

Õhuvooluanduri mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.4.

Kütusejaoturi mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.5.

Seguklapikoja mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.6.

Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.7.

Õhutemperatuurianduri mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.8.

Õhurõhuanduri mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.2.9.3.9.

Tarkvara kalibreerimise number (numbrid):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.

Sissepritsega (üksnes ottomootor): jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.1.

Tööpõhimõte: sisselasketorustik (lõõr/harg/otsepritse (1)/muu (täpsustada)):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.2.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.3.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.

Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.1.

Elektroonilise kontrollploki mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.2.

Kütuseregulaatori mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.3.

Õhuvooluanduri mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.4.

Kütusejaoturi mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.5.

Rõhuregulaatori mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.6

Mikrolüliti mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.7

Tühikäigu seadekruvi mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.8

Seguklapikoja mark ja tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.9

Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.10

Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.11

Õhurõhuanduri mark ja tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.4.12

Tarkvara kalibreerimise number (numbrid):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.5.

Sissepritsedüüsid: avanemisrõhk (2): … kPa või epüür (2):

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.5.1.

Mark:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.5.2.

Tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.6.

Sissepritse ajastus

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.7.

Külmkäivitussüsteem

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.7.1.

Tööpõhimõtted:

 

 

 

 

 

 

3.2.4.3.7.2.

Käitamispiirangute seaded (1) (2)

 

 

 

 

 

 

3.2.4.4.

Kütusepump

 

 

 

 

 

 

3.2.4.4.1.

Rõhk (2): … kPa või epüür (2):

 

 

 

 

 

 

3.2.5.

Elektrisüsteem

 

 

 

 

 

 

3.2.5.1.

Nimipinge: … V, maandatud plussiga/miinusega (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.5.2.

Generaator

 

 

 

 

 

 

3.2.5.2.1.

Tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.5.2.2.

Nimivõimsus: VA

 

 

 

 

 

 

3.2.6.

Süütesüsteem (ainult sädesüütemootorite puhul)

 

 

 

 

 

 

3.2.6.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.6.2.

Tüüp (tüübid)

 

 

 

 

 

 

3.2.6.3.

Tööpõhimõte

 

 

 

 

 

 

3.2.6.4.

Varase süüte kõver või skeem (2):

 

 

 

 

 

 

3.2.6.5.

Staatiline süüte ajaldamine (2): … kraadi enne ülaseisu

 

 

 

 

 

 

3.2.6.6.

Süüteküünlad

 

 

 

 

 

 

3.2.6.6.1.

Mark:

 

 

 

 

 

 

3.2.6.6.2.

Tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.6.6.3.

Vahe seadistus: … mm

 

 

 

 

 

 

3.2.6.7.

Süütepool(id)

 

 

 

 

 

 

3.2.6.7.1.

Mark:

 

 

 

 

 

 

3.2.6.7.2.

Tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.7.

Jahutussüsteem: vedelik/õhkjahutus (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.7.2.

vedelal kujul

 

 

 

 

 

 

3.2.7.2.1.

Vedeliku laad

 

 

 

 

 

 

3.2.7.2.2.

Tsirkulatsioonipump (tsirkulatsioonipumbad): jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.7.2.3.

Tehniline iseloomustus: … või

 

 

 

 

 

 

3.2.7.2.3.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.7.2.3.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.7.2.4.

Ülekandesuhe(suhted):

 

 

 

 

 

 

3.2.7.3.

Õhkjahutus

 

 

 

 

 

 

3.2.7.3.1.

Ventilaator: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.7.3.2.

Tehniline iseloomustus … või

 

 

 

 

 

 

3.2.7.3.2.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.7.3.2.2

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.7.3.3.

Ülekandesuhe(suhted)

 

 

 

 

 

 

3.2.8.

Sisselaskesüsteem

 

 

 

 

 

 

3.2.8.1.

Ülelaadur: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.8.1.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.2.8.1.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.8.1.3

Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaaderõhk: … kPa, vajaduse korral piirdeklapp):

 

 

 

 

 

 

3.2.8.2.

Vahejahuti: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.8.2.1.

Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.8.3

Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormuse korral (ainult diiselmootoritel)

 

 

 

 

 

 

3.2.8.3.1

Minimaalne lubatud väärtus: … kPa

 

 

 

 

 

 

3.2.8.3.2.

Maksimaalne lubatud väärtus: … kPa

 

 

 

 

 

 

3.2.8.4.

Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jms) kirjeldus ja joonised:

 

 

 

 

 

 

3.2.8.4.1.

Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega):

 

 

 

 

 

 

3.2.9.

Heitgaasisüsteem

 

 

 

 

 

 

3.2.9.1.

Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis

 

 

 

 

 

 

3.2.9.2.

Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis

 

 

 

 

 

 

3.2.9.2.1.

Mootorisüsteemi osaks olevate heitgaasisüsteemi osade kirjeldus ja/või joonis

 

 

 

 

 

 

3.2.9.3.

Väljalaske maksimaalne lubatud vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel (ainult diiselmootoritel): … kPa (3)

 

 

 

 

 

 

▼M4 —————

▼M4

3.2.9.7.1.

Lubatav heitgaasisüsteemi maht (sõiduk või mootorisüsteem): … dm3

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.9.7.2.

Mootorisüsteemi kuuluva heitgaasisüsteemi maht: … dm3

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.10.

Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala

 

 

 

 

 

 

3.2.11.

Gaasijaotusfaasid või muud samaväärsed andmed

3.2.11.1.

Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisfaasid surnud punktide suhtes või jaotusajad alternatiivsete gaasijaotusmehhanismide korral. Muutuva ajastussüsteemi korral minimaalne ja maksimaalne ajastus:

 

 

 

 

 

 

3.2.11.2.

Lävilõtk ja/või seadistusvahemikud (3):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.

Õhusaastevastased meetmed

3.2.12.1.1

Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei (2)

Kui jah, siis kirjeldus ja joonised:

Kui ei, tuleb täita määruse (EL) nr 582/2011 V lisa nõudeid

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.

Lisa-saastekontrolliseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud mõnes muus punktis)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.

Katalüüsmuundur: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.1.

Katalüüsmuundurite ja nende elementide arv (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi seadmete kohta):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.2.

Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.3.

Katalüüsreaktsiooni tüüp

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.4.

Väärismetallide koguhulk:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.5.

Suhteline kontsentratsioon

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.6.

Substraat (struktuur ja materjal):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.7.

Elementide tihedus:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.8.

Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.9.

Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.10.

Kuumuskate: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.11.

Heitgaaside järeltöötlussüsteemide regenereerimissüsteemid/meetod, kirjeldus:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.11.5.

Normaalne töötemperatuurivahemik: … K

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.11.6.

Tarbitavad reaktiivid: jah/ei (1):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.11.7.

Katalüüsreaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.11.8.

Reaktiivi normaalne töötemperatuurivahemik K

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.11.9.

Rahvusvaheline standard:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.11.10.

Reaktiivi lisamise sagedus: pidevalt/hoolduse ajal (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.12.

Katalüüsmuunduri mark

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.1.13.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.2.

Hapnikusensor: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.2.1.

Mark:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.2.2.

Asukoht:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.2.3.

Reguleerimispiirkond:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.2.4.

Tüüp:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.2.5.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.3.

Õhu sissepuhe: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.3.1.

Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.4.

Heitgaasitagastus: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.4.1.

Tehnilised omadused (mark, tüüp, vooluhulk jne):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.

Tahkete osakeste püüdur: jah/ei (1):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.1.

Tahkete osakeste püüduri mõõtmed, kuju ja maht:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.2.

Tahkete osakeste püüduri ehitus:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.3.

Asukoht (suhteline kaugus väljalasketorustikus):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.4.

Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.5.

Tahkete osakeste püüduri mark

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.6.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.7.

Normaalne töötemperatuurivahemik: … (K) ja rõhuvahemik: (kPa)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.8.

Perioodilise regeneratsiooni puhul

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.8.1.1.

Ülemaailmsete ühtlustatud muutuvate sõidutsüklite arv ilma regeneratsioonita (n):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.8.2.1.

Ülemaailmsete ühtlustatud muutuvate sõidutsüklite arv regeneratsiooniga (nR):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.9.

Muud süsteemid: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.6.9.1

Kirjeldus ja töötamine:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.7.

Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem):

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.7.0.1.

OBD mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas

 

3.2.12.2.7.0.2.

OBD mootoritüüpkondade loetelu (asjakohastel puhkudel)

OBD mootoritüüpkond 1: …

OBD mootoritüüpkond 2: …

jne.

3.2.12.2.7.0.3.

Nende OBD mootoritüüpkondade arv, kuhu kuulub algmootor / mootoritüüpkonna liige:

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.7.0.4.

Määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis c ja artikli 9 punktis 4 nõutud ja kõnealuse määruse X lisas täpsustatud tootja viited OBD dokumentatsioonile OBD-süsteemile tüübikinnituse andmiseks

 

3.2.12.7.0.5.

Asjakohastel puhkudel tootja dokumentatsiooniviited OBDga varustatud mootorisüsteemi paigaldamiseks sõidukile

 

3.2.12.2.7.2.

Kõigi OBD-süsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja otstarve (4)

 

3.2.12.2.7.3.

Järgmiste seadmete ja toimingute kirjeldus (üldised tööpõhimõtted)

 

3.2.12.2.7.3.1.

Ottomootorid (4)

 

3.2.12.2.7.3.1.1.

Katalüsaatori seire (4)

 

3.2.12.2.7.3.1.2.

Süüte vahelejättude avastamine: (4)

 

3.2.12.2.7.3.1.3.

Hapnikuanduri seire: (4)

 

3.2.12.2.7.3.1.4.

Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad:

 

3.2.12.2.7.3.2.

Diiselmootorid: (4)

 

3.2.12.2.7.3.2.1.

Katalüsaatori seire: (4)

 

3.2.12.2.7.3.2.2.

Tahkete osakeste püüduri seire: (4)

 

3.2.12.2.7.3.2.3.

Elektroonilise kütusesüsteemi seire: (4)

 

3.2.12.2.7.3.2.4.

deNOx süsteemi seire: (4)

 

3.2.12.2.7.3.2.5

Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad: (4)

 

3.2.12.2.7.4.

Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): (4)

 

3.2.12.2.7.5.

Kõigi kasutatud OBD väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: (4)

 

3.2.12.2.7.6.5.

OBD kommunikatsiooniprotokolli standard: (4)

 

3.2.12.2.7.7.

Määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis d ja artikli 9 lõikes 4 nõutud tootja viited OBD dokumentatsioonile, et täita sõiduki OBD ning sõiduki hooldus- ja remonditeabele juurdepääsu sätteid või

 

3.2.12.2.7.7.1.

alternatiivina tootja punktis 3.2.12.2.7.7 esitatud viitele viide käesoleva liite lisandile, mis sisaldab järgmist tabelit täidetuna esitatud näite kohaselt:

komponent – veakood – seirestrateegia – vea avastamise kriteeriumid – rikkeindikaatori aktiveerumise kriteeriumid – sekundaarsed parameetrid – eelkonditsioneerimine – näidiskatse

katalüüsmuundur – P0420 – hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid – andurite 1 ja 2 signaalide erinevus – 3. tsükkel – mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F režiim, katalüüsmuunduri temperatuur – kaks 1. tüübi tsüklit – 1. tüüp

 

▼M4

3.2.12.2.7.8.0.

Alternatiivne tüübikinnitus, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 582/2011 X lisa punktis 2.4.1. Jah/ei (1)

 

▼M4

3.2.12.2.8.

Muud süsteemid (kirjeldus ja tööpõhimõte):

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.12.2.8.1.

NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamise nõuded

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.12.2.8.2.

Juhi meeldetuletussüsteem

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.12.2.8.2.1.

Juhi meeldetuletussüsteemi alalise väljalülitamisega mootor päästeteenistustele või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b osutatud sõidukitel kasutamiseks: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.8.2.2.

Roomamisrežiimi aktiveerimine: „inaktiveerige pärast taaskäivitamist” /„inaktiveerige pärast tankimist” / „inaktiveerige pärast parkimist” (7) (1)

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.12.2.8.3.

OBD mootoritüüpkondade arv kaalutavas mootoritüüpkonnas NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamisel

 

▼M4

3.2.12.2.8.3.1.

OBD mootoritüüpkondade loetelu kaalutavas mootoritüüpkonnas NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamisel (vajaduse korral)

OBD mootoritüüpkond 1: …

OBD mootoritüüpkond 2: …

jne.

3.2.12.2.8.3.2.

Nende OBD mootoritüüpkondade arv, kuhu kuulub algmootor / mootoritüüpkonna liige:

 

 

 

 

 

 

▼M4 —————

▼M4

3.2.12.2.8.5.

Viitenumber selle OBD mootoritüüpkonna kohta, kuhu kuulub algmootor / mootoritüüpkonna liige, mida peetakse silmas NOx kontrollimise meetmete nõuetekohase toimimise tagamisel

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.12.2.8.6.

Toimeaine väikseim sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri meeldetuletussüsteemi (CDmin): mahuprotsenti

 

3.2.12.2.8.7.

Asjakohastel puhkudel tootja viide tootja dokumentatsioonile sõidukisse NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide paigaldamiseks

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.2.12.2.8.8.4.

Alternatiivne tüübikinnitus, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 582/2011 XIII lisa punktis 2.1. jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.12.2.8.8.5.

Soojendusega/soojenduseta reaktiivipaak ja doseerimissüsteem (vt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punkt 2.4)

 

▼M4

3.2.17.

Eriteave raskeveokite gaasiküttega ja segakütteliste mootorite kohta (kui süsteemid on muul viisil üles ehitatud, esitada vastav teave) (vajaduse korral)

 

 

 

 

 

 

▼B

3.2.17.1.

Kütus: veeldatud naftagaas/H-rühma maagaas/L-rühma maagaas/HL-rühma maagaas (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.

Rõhuregulaator(id) või aurusti/rõhuregulaator(id) (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.3.

Rõhualandusastmete arv:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.4.

Rõhk lõppastmes minimaalselt: … kPa – maksimaalselt kPa

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.5.

Põhiliste reguleerimispunktide arv:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.6.

Tühikäigu reguleerimispunktide arv:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.2.7.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.3.

Kütusesüsteem: segamisplokk /gaasipritse/vedelikupritse/otsepritse (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.3.1.

Kütusesegu reguleerimine:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.3.2.

Süsteemi kirjeldus ja/või epüür ning joonised:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.3.3.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.4.

Segamisseade

 

 

 

 

 

 

3.2.17.4.1.

Arv:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.4.2.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.4.3.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.4.4.

Asukoht:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.4.5.

Reguleerimisvõimalused:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.4.6.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.

Sissepritse sisselasketorustikku

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.1.

Sissepritseviis: monosissepritse/hargsissepritse (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.2.

Sissepritse ajastus: pidev/samaaegne/järjestikune (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.3.

Sissepritseseadmed

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.3.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.3.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.3.3.

Reguleerimisvõimalused:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.3.4.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.4.

Toitepump (vajaduse korral):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.4.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.4.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.4.3.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.5.

Sissepritsedüüs(id):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.5.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.5.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.5.5.3.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.

Otsesissepritse

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.1.

Sissepritsepump/rõhuregulaator (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.1.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.1.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.1.3

Sissepritse ajastus:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.1.4.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.2.

Sissepritsedüüs(id)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.2.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.2.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.2.3.

Avanemisrõhk või selle epüür (2):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.6.2.4.

Tüübikinnituse number:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.7.

Elektrooniline kontrollplokk

 

 

 

 

 

 

3.2.17.7.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.7.2.

Tüüp (tüübid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.7.3.

Reguleerimisvõimalused:

 

 

 

 

 

 

3.2.17.7.4.

Tarkvara kalibreerimise number (numbrid):

 

 

 

 

 

 

3.2.17.8.

Maagaasi eriseade

 

 

 

 

 

 

3.2.17.8.1.

Variant 1 (ainult juhul, kui mootorile tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.8.1.0.1.

Isekohastumise funktsioon? Jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.8.1.0.2.

Kalibreerimine teatava gaasikoostise jaoks H-rühma maagaas / L-rühma maagaas / HL-rühma maagaas (1)

Kohandamine teatava gaasikoostise jaoks Ht-rühma maagaas / Lt-rühma maagaas / HLt-rühma maagaas (1)

 

 

 

 

 

 

3.2.17.8.1.1.


metaan (CH4): … põhi:

mooliprotsent … min

mooliprotsent … maks.

mooliprotsent

etaan (C2H6): … põhi:

mooliprotsent … min

mooliprotsent … maks.

mooliprotsent

propaan (C3H8): … põhi:

mooliprotsent … min

mooliprotsent … maks.

mooliprotsent

butaan (C4H10): … põhi:

mooliprotsent … min

mooliprotsent … maks.

mooliprotsent

C5/C5+: … põhi:

mooliprotsent … min

mooliprotsent … maks.

mooliprotsent

hapnik (O2): … põhi:

mooliprotsent … min

mooliprotsent … maks.

mooliprotsent

inertsed gaasid (N2, He jne): … põhi:

mooliprotsent … min

mooliprotsent … maks.

mooliprotsent

▼M4

3.2.17.9.

Asjakohastel juhtudel tootja viide dokumentidele, milles käsitletakse segakütuselise mootori paigaldamist sõidukisse (d1)

 

 

 

 

 

 

▼B

3.5.4.

Raskeveokite mootorite CO2 heited

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.5.4.1.

CO2 massiheited WHSC katses: (d3) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.4.2.

CO2 massiheited WHSC katses diislirežiimis: (d2) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.5.4.3.

CO2 massiheited WHSC katses segakütuserežiimis: (d1) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.4.4.

CO2 massiheited WHTC katses: (5)(d3) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.4.5.

CO2 massiheited WHTC katses diislirežiimis: (5)(d2) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.4.6.

CO2 massiheited WHTC katses segakütuserežiimis: (5)(d1)… g/kW

 

 

 

 

 

 

▼B

3.5.5.

Raskeveokite kütusetarbimine

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.5.5.1.

Kütusekulu WHSC katses: (d3) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.5.2.

Kütusekulu WHSC katses diislirežiimis: (d2) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

▼M4

3.5.5.3.

Kütusekulu WHSC katses segakütuserežiimis: (d1) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.5.4.

Kütusekulu WHTC katses: (5)(d3) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.5.5.

Kütusekulu WHTC katses diislirežiimis: (5)(d2) … g/kWh

 

 

 

 

 

 

3.5.5.6.

Kütusekulu WHTC katses segakütuserežiimis: (5)(d1) … g/kW

 

 

 

 

 

 

▼B

3.6.

Tootja poolt ette nähtud temperatuurid

 

 

 

 

 

 

3.6.1.

Jahutussüsteem

 

 

 

 

 

 

3.6.1.1.

Vedelikjahutus,

maksimaalne väljundtemperatuur: … K

 

 

 

 

 

 

3.6.1.2.

Õhkjahutus

 

 

 

 

 

 

3.6.1.2.1.

Võrdluspunkt:

 

 

 

 

 

 

3.6.1.2.2.

Maksimaalne temperatuur võrdluspunktis: … K

 

 

 

 

 

 

3.6.2.

Maksimaalne temperatuur sisselaske vahejahutis: … K

 

 

 

 

 

 

3.6.3.

Maksimaalne heitgaasi temperatuur väljalasketorustiku välisääriku(te) või turboülelaaduri(te) juures: … K

 

 

 

 

 

 

3.6.4.

Kütuse temperatuur minimaalselt:

K – maksimaalselt: K

Diiselmootoritel pritsepumba sisselaskeava juures, gaaskütusega mootorite korral rõhuregulaatori lõppastmel

 

 

 

 

 

 

3.6.5.

Määrdeõli temperatuur

minimaalselt: K – maksimaalselt: K

 

 

 

 

 

 

3.8

Määrdesüsteem

 

 

 

 

 

 

3.8.1.

Süsteemi kirjeldus

 

 

 

 

 

 

3.8.1.1.

Õlipaagi asukoht

 

 

 

 

 

 

3.8.1.2.

Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevõtukohas / kütuse hulka segamine jne) (1)

 

 

 

 

 

 

3.8.2.

Õlipump

 

 

 

 

 

 

3.8.2.1.

Mark (margid)

 

 

 

 

 

 

3.8.2.2.

Tüüp (tüübid)

 

 

 

 

 

 

3.8.3.

Kütuse hulka segamine

 

 

 

 

 

 

3.8.3.1.

Seguvahekord:

 

 

 

 

 

 

3.8.4.

Õlijahuti: jah/ei (1)

 

 

 

 

 

 

3.8.4.1.

Joonis(ed)

 

 

 

 

 

 

3.8.4.1.1.

Mark (margid):

 

 

 

 

 

 

3.8.4.1.2.

Tüüp (tüübid)

 

 

 

 

 

 



2.  OSA

SÕIDUKI OSADE JA SÜSTEEMIDE OLULISED KARAKTERISTIKUD SEOSES HEIDETEGA

 

 

Algmootori või mootori tüüp

Mootoritüüpkonna liikmed

A

B

C

D

E

3.1

Mootori tootja

 

3.1.1.

Tootja mootorikood (nagu see on märgitud mootorile, või muud identimisandmed):

 

 

 

 

 

 

3.1.2.

Tüübikinnitusnumber (vajaduse korral), sealhulgas kütuse identifitseerimismärgistus:

 

 

 

 

 

 

3.2.2.

Kütus

 

3.2.2.3.

Kütusepaagi täiteava: ahendatud suudmega / märgistus

 

▼M4

3.2.2.4.1.

Segakütuseline sõiduk: jah/ei (1)

 

▼B

3.2.3.

Kütusepaak/paagid

 

3.2.3.1.

Kulupaak/paagid

 

3.2.3.1.1.

Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht:

 

3.2.3.2.

Varukütusepaak/paagid

 

3.2.3.2.1.

Kütusepaakide arv ja iga kütusepaagi maht:

 

3.2.8.

Sisselaskesüsteem

 

3.2.8.3.3.

Sisselaskesüsteemi tegelik hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel sõiduki täiskoormuse korral kPa

 

3.2.8.4.2.

Õhufilter, joonised: … või …

 

3.2.8.4.2.1.

Mark (margid)

 

3.2.8.4.2.2.

Tüüp (tüübid):

 

3.2.8.4.3.

Sisselaskesummuti, joonised

 

3.2.8.4.3.1.

Mark (margid):

 

3.2.8.4.3.2.

Tüüp (tüübid):

 

3.2.9.

Heitgaasisüsteem

 

3.2.9.2.

Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis

 

3.2.9.2.2.

Mootorisüsteemi osaks mitte olevate heitgaasisüsteemi osade kirjeldus ja/või joonis

 

3.2.9.3.1

Väljalaske maksimaalne lubatud vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel (ainult diiselmootoritel): … kPa

 

▼M4

3.2.9.7.

Heitgaasisüsteemi (sõiduki ja mootorisüsteemi) täielik maht: … dm3

 

3.2.9.7.1.

Lubatav heitgaasisüsteemi maht (sõiduk või mootorisüsteem): … dm3

 

▼B

3.2.12.2.7.

Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem)

 

▼M4 —————

▼M4

3.2.12.2.7.8.

Sõidukil paiknevad OBD osad

 

3.2.12.2.7.8.0.

Alternatiivne tüübikinnitus, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 582/2011 X lisa punktis 2.4.1: jah/ei (1)

 

3.2.12.2.7.8.1.

Sõidukil paiknevate OBD osade loetelu

 

3.2.12.2.7.8.2.

Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

 

3.2.12.2.7.8.3.

OBD välise andmevahetuse liidese kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

 

▼M4

3.2.12.2.8.

Muud süsteemid (kirjeldus ja tööpõhimõte)

 

▼B

3.2.12.2.8.0

Alternatiivne tüübikinnitus, nagu määratletud määruse (EL) nr 582/2011 XIII lisa punktis 2.1. Jah/ei

 

▼M4

3.2.12.2.8.1.

NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamise süsteemid

 

3.2.12.2.8.2.

Juhi meeldetuletussüsteem

 

▼M4

3.2.12.2.8.2.1.

Juhi meeldetuletussüsteemi alalise väljalülitamisega mootor päästeteenistustele või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b osutatud sõidukitel kasutamiseks: jah/ei(1)

 

3.2.12.2.8.2.2.

Roomamisrežiimi aktiveerimine: „inaktiveerige pärast taaskäivitamist” / „inaktiveerige pärast tankimist” / „inaktiveerige pärast parkimist”(7)(1)

 

▼B

3.2.12.2.8.3.

Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis on seotud tüübikinnituse saanud mootori NOx kontrollimeetmete nõuetekohast toimimist tagava süsteemi sõidukile paigaldamisega

 

▼M4 —————

▼M4

3.2.12.2.8.8.

Sõidukil paiknevad NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osad

 

3.2.12.2.8.8.1.

Sõidukil paiknevad NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osade loetelu

 

3.2.12.2.8.8.2.

Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis on seotud tüübikinnituse saanud mootori NOx kontrollimeetmete nõuetekohast toimimist tagava süsteemi sõidukile paigaldamisega

 

3.2.12.2.8.8.3.

Hoiatussignaali kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

 

3.2.12.2.8.8.4.

Alternatiivne tüübikinnitus, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 582/2011 XIII lisa punktis 2.1: jah/ei (1)

 

3.2.12.2.8.8.5.

Soojendusega/soojenduseta reaktiivipaak ja doseerimissüsteem (vt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punkt 2.4)

 

▼M10 —————

▼B



Teatise liide

Teave katsetingimuste kohta

1.    Süüteküünlad

1.1. Mark:

1.2. Tüüp:

1.3. Sädevahemik:

2.    Süütepool

2.1. Mark:

2.2. Tüüp:

3.    Kasutatud määrdeõli

3.1. Mark:

3.2. Tüüp: (õli ja kütuse segu korral märkida õli osakaal segus)

4.    Mootori poolt käitatavad lisaseadmed

4.1. Lisaseadmete energiatarve määratakse ainult juhul, kui

a) 

nõutavad lisaseadmed ei ole monteeritud mootori külge ja/või

b) 

mootori külge on monteeritud mittenõutavaid lisaseadmeid.

Märkus: mootori käitatavatele lisaseadmetele esitatavad nõuded erinevad heitekatse ja võimsuskatse puhul

4.2. Loetelu ja identifitseerimisandmed:

4.3. Heitekatses mootori pöörlemiskiirusel tarbitav võimsus

▼M4



Tabel 1

Varustus

Tühi-käik

Minimaalne pöörlemis-kiirus

Maksimaalne pöörlemis-kiirus

Eelistatav kiirus (2)

n95h

Pa ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 6. liite kohaselt nõutavad abiseadmed

 

 

 

 

 

Pb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 6. liite kohaselt mittenõutavad abiseadmed

 

 

 

 

 

▼B

5.    Mootori jõudlus (tootja deklaratsiooni kohaselt) (8)

▼M4

5.1. Mootori pöörlemiskiirus heitekatsel vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 III lisale(9)(d5)

▼B

Minimaalne pöörlemiskiirus (nlo) … p/min

Maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi) … p/min

Pöörlemiskiirus tühikäigul … p/min

Eelistatav pöörlemiskiirus … p/min

n95h … p/min

▼M4

5.2. Võimsuskatse deklareeritud väärtused vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 XIV lisale (d5)

▼B

5.2.1. 

Pöörlemiskiirus tühikäigul … p/min

5.2.2. 

Pöörlemiskiirus maksimaalsel võimsusel … p/min

5.2.3. 

Maksimaalne võimsus … kW

5.2.4. 

Pöörlemiskiirus suurimal pöördemomendil … p/min

5.2.5. 

Suurim pöördemoment … Nm

6.    Dünamomeetri koormuse reguleerimise andmed (kui kohaldatakse)

6.3. Muutumatu koormuskõveraga dünamomeetri reguleerimise andmed (kui kasutatakse)

6.3.1. 

Kasutatavad dünamomeetri koormuse reguleerimise alternatiivsed meetodid (jah/ei)

6.3.2. 

Inertsmass (kg):

6.3.3. 

Kiirusel 80 km/h neeldunud kasulik võimsus, sealhulgas sõiduki dünamomeetril liikumise kaod (kW)

6.3.4. 

Kiirusel 50 km/h neeldunud kasulik võimsus, sealhulgas sõiduki dünamomeetril liikumise kaod (kW)

6.4. Muudetava koormuskõveraga dünamomeetri reguleerimise andmed (kui kasutatakse)

6.4.1. 

Vabakäiguga sõidu andmed katserajal.

6.4.2. 

Rehvide mark ja tüüp:

6.4.3. 

Rehvi mõõtmed (ees/taga):

6.4.4. 

Rehvirõhk (ees/taga) (kPa):

6.4.5. 

Sõiduki katsemass koos juhiga (kg):

6.4.6 

Vabakäiguga sõidu andmed maanteel (kui kasutatakse)



Tabel 2

Vabakäiguga sõidu andmed maanteel (kui kasutatakse)

V (km/h)

V2 (km/h)

V1 (km/h)

Keskmine korrigeeritud vabakäigu aeg

120

 

 

 

100

 

 

 

80

 

 

 

60

 

 

 

40

 

 

 

20

 

 

 
6.4.7. 

Keskmine korrigeeritud maanteekoormus (kui kasutatakse)



Tabel 3

Keskmine korrigeeritud maanteekoormus

V (km/h)

Korrigeeritud püsikoormus (kW)

120

 

100

 

80

 

60

 

40

 

20

 

7.    OBD katsetamise tingimused

7.1. OBD-süsteemi kontrolliks kasutatav katsetsükkel:

7.2. Enne OBD kontrollikatseid kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite arv:



5. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

Selgitavad joonealused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites.

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS



Teatis sõiduki osa / eraldi tehnilise seadmestiku (1):

— EÜ tüübikinnituse (1)

— EÜ tüübikinnituse laiendamise (1),

— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1),

— EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

Tüübikinnitusasutuse pitser

kohta, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 595/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011.

Määrust (EÜ) nr 595/2009 ja määrust (EL) nr 582/2011 on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I    OSA

0.1. Mark (tootja ärinimi):

0.2. Tüüp:

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud osale / eraldi tehnilisele seadmestikule (1) (a):

0.3.1. 

Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4. Tootja nimi ja aadress:

0.5. Osade ja eraldi tehniliste seadmestike korral EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.6. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.7. Tootja esindaja (kui on) nimi ja aadress:

II    OSA

1. Lisateave (vajaduse korral): vt lisand

2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on): vt lisand

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:

Lisatud dokumendid: infopakett

Katsearuanne.



Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr …

1.   LISATEAVE

1.1.

Paigaldatud mootoriga sõiduki tüübikinnitusega seotud üksikasjalikud andmed:

1.1.1 

Mootori mark (ettevõtte nimetus):

1.1.2 

Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (nimetada kõik variandid):

1.1.3. 

Valmistaja kood, nagu see on märgitud mootorile:

1.1.4. 

Sõiduki kategooria (vajaduse korral) (b):

▼M4

1.1.5. 

Mootori liik: diiselmootor / bensiinimootor / veeldatud naftagaasil töötav / H-rühma maagaasil töötav / L-rühma maagaasil töötav / HL-rühma maagaasil töötav / etanoolil (ED95) töötav / etanoolil (E85) töötav / veeldatud maagaasil / LNG20 töötav mootor (1):

▼M4

1.1.5.1. 

Segakütuselise mootori tüüp: tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B(1)(d1):

▼B

1.1.6. 

Tootja nimi ja aadress:

1.1.7. 

Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress:

1.2.

Kui punktis 1.1 nimetatud mootor on kinnitatud eraldi tehnilise seadmestikuna:

1.2.1. 

Mootori/mootoritüüpkonna tüübikinnituse number (1):

1.2.2. 

Mootori elektroonilise kontrollploki tarkvara kalibreerimisnumber:

1.3.

Andmed, mis tuleb esitada mootori/mootoritüüpkonna (1) kinnitamise korral eraldi tehnilise seadmestikuna (tingimused, millega tuleb arvestada mootori paigaldamisel sõidukile):

1.3.1. 

Maksimaalne ja/või minimaalne sisselaske hõrendus:

1.3.2. 

Suurim lubatud vasturõhk väljalaskel:

1.3.3. 

Heitgaasisüsteemi maht:

1.3.4. 

Kasutuspiirangud (kui neid on):

▼M4

1.4.

Mootori/algmootori (1) heitkoguste määrad:

Halvendustegur: arvutatud / kindlaks määratud (1)

Täpsustada järgmises tabelis halvendusteguri väärtused ja WHSC katsete (vajaduse korral) ja WHTC katsete heited

▼B

1.4.1.    Ülemaailmne ühtlustatud püsiva sõidutsükli katse (WHSC)

▼M4



Tabel 4

Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse

Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse (vajaduse korral) (10)(d5)

Halvendustegur

CO

THC

NMHC (d4)

NOx

Tahkete osakeste (PM) mass

NH3

Tahkete osakeste (PM) arv

Korrutada/liita(1)

 

 

 

 

 

 

 

Heitkogused

CO

(mg/kWh)

THC

(mg/kWh)

NMHC (d4)

(mg/kWh)

NOx

(mg/kWh)

Tahkete osakeste (PM) mass

(mg/kWh)

NH3

ppm

Tahkete osakeste (PM) arv

(#/kWh)

Katse tulemus

 

 

 

 

 

 

 

Arvutatud koos halvendusteguriga

 

 

 

 

 

 

 

CO2 heidete mass: … g/kWh

Kütusekulu … g/kWh

▼B

1.4.2.    Ülemaailmne ühtlustatud muutuva sõidutsükli katse (WHTC)

▼M4



Tabel 5

Ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) katse

Ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) katse (10)(d5)

Halvendustegur

CO

THC

NMHC (d4)

CH4 (d4)

NOx

Tahkete osakeste (PM) mass

NH3

Tahkete osakeste (PM) arv

Korrutada/liita (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

Heitkogused

CO

(mg/kWh)

THC

(mg/kWh)

NMHC (d4)

(mg/kWh)

CH4 (d4)

(mg/kWh)

NOx

(mg/kWh)

Tahkete osakeste (PM) mass

(mg/kWh)

NH3

ppm

Tahkete osakeste (PM) arv

(#/kWh)

Külmkäivitus

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumkäivitus ilma regenereerimiseta

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumkäivitus koos regenereerimisega (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

kr,u (korrutada/liita) (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

kr,d (korrutada/liita) (1)

Kaalutud katsetulemus

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõplik katsetulemus koos halvendusteguriga

 

 

 

 

 

 

 

 

CO2 heidete mass: … g/kWh

Kütusekulu: … g/kWh

▼B

1.4.3.    Tühikäigukatse



Tabel 6

Tühikäigukatse

Katse

CO väärtus

mahuprotsent

Lambda (1)

Mootori pöörete arv (min–1)

Mootoriõli temperatuur (°C)

Tühikäigukatse väikesel pöörlemiskiirusel

 

Andmed puuduvad

 

 

Tühikäigukatse suurel pöörlemiskiirusel

 

 

 

 

▼M1

1.4.4.    PEMSi näidiskatse



Tabel 6a

PEMSi näidiskatse

Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss)

 

Sõiduki kirjeldus (nt sõidukitüüp, prototüüp)

 

▼M10

Läbimise ja mitteläbimise tulemused (7)

CO

THC

NMHC

CH4

NOx

Tahkete osakeste arv

Töö aken: vastavustegur (11)

 

 

 

 

 

 

CO2 massi aken: vastavustegur (11)

 

 

 

 

 

 

▼M1

Sõiduandmed

Linn

Maapiirkond

Kiirtee

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5 kirjeldatud linna-, maapiirkonna tee ja kiirtee kasutamise kestus kogu teekonna kestusest

 

 

 

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ja peatumise kestus kogu teekonna lõikes

 

 

 

 

Miinimum

Maksimum

Töö aken: mootori keskmine võimsus (%)

 

 

Massi aken: CO2 kestus (s)

 

 

Töö aken: kehtivate akende protsent

 

CO2 massi aken: kehtivate akende protsent

 

Kütusekulu määramise kokkulangevuse suhtarv;

 

▼B

1.5

 Võimsuse mõõtmine

1.5.1.    Katsestendil mõõdetud mootori võimsus



Tabel 7

Katsestendil mõõdetud mootori võimsus

Mootori mõõdetud pöörete arv (p/min)

 

 

 

 

 

 

 

Mõõdetud kütusevool (g/h)

 

 

 

 

 

 

 

Mõõdetud pöördemoment (Nm)

 

 

 

 

 

 

 

Mõõdetud võimsus (kW)

 

 

 

 

 

 

 

Õhurõhk (kPa)

 

 

 

 

 

 

 

Veeauru rõhk (kPa)

 

 

 

 

 

 

 

Sisselastava õhu temperatuur (K)

 

 

 

 

 

 

 

Võimsuse parandustegur

 

 

 

 

 

 

 

Korrigeeritud võimsus (kW)

 

 

 

 

 

 

 

Lisaseadmete omatarbevõimsus (kW) (1)

 

 

 

 

 

 

 

Kasulik võimsus (kW)

 

 

 

 

 

 

 

Kasulik pöördemoment (Nm)

 

 

 

 

 

 

 

Kütuse korrigeeritud erikulu (g/kWh)

 

 

 

 

 

 

 

▼M9

1.5.2.    Lisaandmed, nt võimsuse parandustegur iga deklareeritud kütuse puhul (kui on asjakohane)

▼B



6. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

Selgitavad joonealused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites.

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS



kinnitusega mootoriga sõiduki tüübi:

— EÜ tüübikinnituse andmise (1)

— EÜ tüübikinnituse laiendamise (1)

— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1)

— EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

Tüübikinnitusasutuse pitser

kohta, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 595/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011.

Määrust (EÜ) nr 595/2009 ja määrust (EL) nr 582/2011 on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I    OSA

0.1. Mark (tootja ärinimi):

0.2. Tüüp:

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud osale / eraldi tehnilisele seadmestikule (1) (a):

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4. Tootja nimi ja aadress:

0.5. Osade ja eraldi tehniliste seadmestike korral EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.6. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.7. Tootja esindaja (kui on) nimi ja aadress:

II    OSA

1. Lisateave (vajaduse korral): vt lisand

2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on): vt lisand

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:



7. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

Selgitavad joonealused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS



Teatis sõiduki tüübi:

— EÜ tüübikinnituse andmise (1)

— EÜ tüübikinnituse laiendamise (1)

— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1)

— EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

Tüübikinnitusasutuse pitser

kohta seoses süsteemiga, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 595/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011.

Määrust (EÜ) nr 595/2009 ja määrust (EL) nr 582/2011 on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I    OSA

0.1. Mark (tootja ärinimi):

0.2. Tüüp:

0.2.1. Kaubanimi/kaubanimed (võimaluse korral):

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (1) (a):

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4. Sõidukikategooria (b):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.6. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.7. Tootja esindaja (kui on) nimi ja aadress:

II    OSA

1. Lisateave (vajaduse korral): vt lisand

2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on): vt lisand

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:

Lisatud dokumendid: infopakett

Katsearuanne.

Lisand



Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr …

1.   LISATEAVE

1.1.

Paigaldatud mootoriga sõiduki tüübikinnitusega seotud üksikasjalikud andmed:

1.1.1 

Mootori mark (ettevõtte nimetus):

1.1.2 

Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (nimetada kõik variandid):

1.1.3 

Tootja kood, nagu see on märgitud mootorile:

1.1.4 

Sõiduki liik (vajaduse korral):

▼M4

1.1.5 

Mootori liik: diiselmootor / bensiinimootor / veeldatud naftagaasil töötav / H-rühma maagaasil töötav / L-rühma maagaasil töötav / HL-rühma maagaasil töötav / etanoolil (ED95) töötav / etanoolil (E85) töötav / veeldatud maagaasil / LNG20 töötav mootor (1):

▼M4

1.1.5.1 

Segakütuselise mootori tüüp: tüüp 1A/tüüp 1B/tüüp 2A/tüüp 2B/tüüp 3B(1)(d1):

▼B

1.1.6 

Tootja nimi ja aadress:

1.1.7 

Tootja volitatud esindaja (kui on) nimi ja aadress:

1.2.

Kui punktis 1.1 nimetatud mootor on kinnitatud eraldi tehnilise seadmestikuna:

1.2.1 

Mootori/mootoritüüpkonna tüübikinnituse number (1):

1.2.2 

Mootori elektroonilise kontrollploki tarkvara kalibreerimisnumber:

1.3.

Andmed, mis tuleb esitada mootori/mootoritüüpkonna (1) kinnitamise korral eraldi tehnilise seadmestikuna (tingimused, millega tuleb arvestada mootori paigaldamisel sõidukile):

1.3.1 

Maksimaalne ja/või minimaalne sisselaske hõrendus:

1.3.2 

Suurim lubatud vasturõhk väljalaskel:

1.3.3 

Heitgaasisüsteemi maht:

1.3.4 

Kasutuspiirangud (kui neid on):

▼M4

1.4.

Mootori/algmootori (1) heitkoguste määrad:

Halvendustegur: arvutatud / kindlaks määratud (1)

Täpsustada järgmises tabelis halvendusteguri väärtused ja WHSC katsete (vajaduse korral) ja WHTC katsete heitkogused

▼B

1.4.1.    Ülemaailmne ühtlustatud püsiva sõidutsükli katse

▼M4



Tabel 4

Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse

Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse (vajaduse korral) (10)(d5)

Halvendustegur

CO

THC

NMHC (d4)

NOX

Tahkete osakeste (PM) mass

NH3

Tahkete osakeste (PM) arv

Korrutada/liita(1)

 

 

 

 

 

 

 

Heitkogused

CO

(mg/kWh)

THC

(mg/kWh)

NMHC (d4)

(mg/kWh)

NOx

(mg/kWh)

Tahkete osakeste (PM) mass

(mg/kWh)

NH3

(miljondik)

Tahkete osakeste (PM) arv

(#/kWh)

Katse tulemus

 

 

 

 

 

 

 

Arvutatud koos halvendusteguriga

 

 

 

 

 

 

 

CO2 heidete mass: … g/kWh

Kütusekulu: … g/kWh

▼B

1.4.2.    Ülemaailmne ühtlustatud muutuva sõidutsükli katse

▼M4



Tabel 5

Ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) katse

Ülemaailmse (WHTC) ühtlustatud muutuva sõidutsükli katse (10)(d5)

Halvendustegur

CO

THC

NMHC (d4)

CH4 (d4)

NOx

Tahkete osakeste (PM) mass

NH3

Tahkete osakeste (PM) arv

Korrutada/liita(1)

 

 

 

 

 

 

 

 

Heitkogused

CO

(mg/kWh)

THC

(mg/kWh)

NMHC (d4)

(mg/kWh)

CH4 (d4)

(mg/kWh)

NOx

(mg/kWh)

Tahkete osakeste (PM) mass

(mg/kWh)

NH3

ppm

Tahkete osakeste (PM) arv

(#/kWh)

Külmkäivitus

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumkäivitus ilma regenereerimiseta

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuumkäivitus koos regenereerimisega (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

kr,u (korrutada/liita) (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

kr,d (korrutada/liita) (1)

Kaalutud katsetulemus

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõplik katsetulemus koos halvendusteguriga

 

 

 

 

 

 

 

 

CO2 heidete mass: … g/kWh

Kütusekulu: … g/kWh

▼B

1.4.3.    Tühikäigukatse



Tabel 6

Tühikäigukatse

Katse

CO väärtus

Mahuprotsent

Lambda (1)

Mootori pöörete arv (min–1)

Mootoriõli temperatuur (°C)

Tühikäigukatse väikesel pöörlemiskiirusel

 

Andmed puuduvad

 

 

Tühikäigukatse suurel pöörlemissagedusel

 

 

 

 

▼M1

1.4.4.    PEMSi näidiskatse



Tabel 6a

PEMSi näidiskatse

Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss)

 

Sõiduki kirjeldus (nt sõidukitüüp, prototüüp)

 

▼M10

Läbimise ja mitteläbimise tulemused (7)

CO

THC

NMHC

CH4

NOx

Tahkete osakeste arv

Töö aken: vastavustegur (11)

 

 

 

 

 

 

CO2 massi aken: vastavustegur (11)

 

 

 

 

 

 

▼M1

Reisi andmed

Linn

Maapiirkond

Kiirtee

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5 kirjeldatud linna-, maapiirkonna tee ja kiirtee kasutamise kestus kogu teekonna lõikes

 

 

 

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ja peatumise kestus kogu teekonna lõikes

 

 

 

 

Miinimum

Maksimum

Töö aken: mootori keskmine võimsus (%)

 

 

CO2 massi akna kestus (s)

 

 

Töö aken: kehtivate akende protsent

 

CO2 massi aken: kehtivate akende protsent

 

Kütusekulu määramise kokkulangevuse suhtarv.

 

▼B

1.5

 Võimsuse mõõtmine

1.5.1.    Katsestendil mõõdetud mootori võimsus



Tabel 7

Katsestendil mõõdetud mootori võimsus

Mootori mõõdetud pöörete arv (p/min)

 

 

 

 

 

 

 

Mõõdetud kütusevool (g/h)

 

 

 

 

 

 

 

Mõõdetud pöördemoment (Nm)

 

 

 

 

 

 

 

Mõõdetud võimsus (kW)

 

 

 

 

 

 

 

Õhurõhk (kPa)

 

 

 

 

 

 

 

Veeauru rõhk (kPa)

 

 

 

 

 

 

 

Sisselastava õhu temperatuur (K)

 

 

 

 

 

 

 

Võimsuse parandustegur

 

 

 

 

 

 

 

Korrigeeritud võimsus (kW)

 

 

 

 

 

 

 

Lisaseadmete omatarbevõimsus (kW) (1)

 

 

 

 

 

 

 

Kasulik võimsus (kW)

 

 

 

 

 

 

 

Kasulik pöördemoment (Nm)

 

 

 

 

 

 

 

Kütuse korrigeeritud erikulu (g/kWh)

 

 

 

 

 

 

 

▼M9

1.5.2.    Lisaandmed, nt võimsuse parandustegur iga deklareeritud kütuse puhul (kui on asjakohane)

▼M4



8. liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

image

Käesolevas lisas näitab eraldi tehnilise seadmestikuna tüübikinnituse saanud mootorile paigaldatud tüübikinnitusmärk, et tegemist on segakütuse tüüpi mootoriga 2B, mis on ette nähtud kasutamiseks nii H-gaasi kui ka L-gaasiga, ning tüübikinnitus on antud Belgias (e6) vastavalt heitkoguse piirmäärale C, nagu ette nähtud käesoleva lisa 9. liites.

▼M7



9. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

Artikli 6 lõike 1, artikli 8 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 kohaselt antava EÜ tüübikinnitusnumbri 3. osa sisaldab EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatava rakendusakti või viimase muutmisakti numbrit. Sellele numbrile järgneb tähemärk, mis tähistab OBD- ja SCR-süsteemide nõudeid vastavalt tabelile 1:

▼M10



Tabel 1

Tähemärk

NOx piirnorm (1)

Tahkete osakeste piirnorm (2)

CO piirnorm (3)

IUPR (4)

Reaktiivi kvaliteet

Täiendavad OBD seireseadmed (5)

Nõuded võimsusläve kohta (6)

Külmkäivitus ja tahkete osakeste arv

Rakendamise kuupäev: uued tüübid

Rakendamise kuupäev: kõik sõidukid

Registreerimise lõppkuupäev

A (7) (8)

B (8)

Rida „Üleminekuperiood tabelites 1 ja 2

Talitluse seire (9)

 ()

Üleminekuperiood (10)

Üleminekuperiood (11)

 ()

20 %

 ()

31.12.2012

31.12.2013

31.8.2015 (7)

30.12.2016 (8)

B (12)

Rida „Üleminekuperiood“ tabelites 1 ja 2

 ()

Rida „Üleminekuperiood“ tabelis 2

 ()

Üleminekuperiood (11)

 ()

20 %

 ()

1.9.2014

1.9.2015

30.12.2016

C

Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2

Rida „Üldnõuded“ tabelis 1

Rida „Üldnõuded“ tabelis 2

Üldnõuded (13)

Üldnõuded (14)

Jah

20 %

 ()

31.12.2015

31.12.2016

31.8.2019

D

Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2

Rida „Üldnõuded“ tabelis 1

Rida „Üldnõuded“ tabelis 2

Üldnõuded (13)

Üldnõuded (14)

Jah

10 %

 ()

1.9.2018

1.9.2019

31.12.2021

E

Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2

Rida „Üldnõuded“ tabelis 1

Rida „Üldnõuded“ tabelis 2

Üldnõuded (13)

Üldnõuded (14)

Jah

10 %

Jah

1.1.2021 (15)

1.1.2022 (15)

 
(1)   

NOx piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakahekütuseliste mootorite ja selliste mootoritega sõidukite puhul ning vastavalt X lisa tabelile 2 ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(2)   

Tahkete osakeste piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakahekütuseliste mootorite ja selliste mootoritega sõidukite puhul.

(3)   

CO piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 2 ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(4)   

IUPRi tehnilised kirjeldused on esitatud X lisas. Ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul IUPRi ei rakendata.

(5)   

Kohaldatakse ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9.A lisa punktis 2.3.1.2 sätestatud täiendavaid sätteid seirenõuete kohta.

(6)   

Kasutusel olevate sõidukite vastavuse nõue vastavalt II lisa 1. liitele.

(7)   

Ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(8)   

Diiselmootorite ja segakahekütuseliste mootorite ning selliste mootoritega sõidukite puhul.

(9)   

Talitluse seire nõuded vastavalt X lisa punktile 2.1.1.

(10)   

IUPRi üleminekuperioodi nõuded vastavalt X lisa 6. jaole.

(11)   

Reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud üleminekuperioodi nõuded vastavalt XIII lisa punktile 7.1.

(12)   

Üksnes ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(13)   

IUPRi üldnõuded vastavalt X lisa 6. jaole.

(14)   

Reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud üldnõuded vastavalt XIII lisa punktile 7.1.1.

(15)   

Sõltub artiklis 17a sätestatud üleminekumeetmetest.

(16)   

Ei kohaldata“

▼B



10. liide

Selgitavad märkused

(1) Mittevajalik maha tõmmata (kui sobib rohkem kui üks vastus, ei tõmmata midagi maha).

(2) Määrake kindlaks tolerants.

(3) Palun märkida siia iga variandi jaoks maksimaalsed ja minimaalsed väärtused.

(4) Täidetakse ühe OBD mootoritüüpkonna korral, kui ei ole juba dokumenteeritud joonel 3.2.12.2.7.0.4 osutatud dokumentatsioonis.

▼M4

(5) Väärtus kombineeritud ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) jaoks, sealhulgas külm- ja kuumkäivituse osa vastavalt käesoleva määruse VIII lisale.

▼B

(6) Märgitakse, kui ei ole dokumenteeritud punktis 3.2.12.2.7.1.1 osutatud dokumentatsioonis.

(7) Mittevajalik maha tõmmata.

(8) Teave mootori jõudluse kohta esitatakse ainult algmootori kohta.

(9) Määrake kindlaks tolerants; hälve võib olla ± 3 % tootja poolt kindlaksmääratud väärtusest.

▼M4

(10) Käesoleva määruse I lisa punktides 1.1.3 ja 1.1.6 nimetatud mootorite puhul esitage vajaduse korral teave kõikide katsetatud kütuste kohta uuesti.

▼M10

(11) Märkida CFfinal, kui see on asjakohane.

▼B

(a) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi tehnilise seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?”. (nt ABC?123??).

(b) Kategooriad vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osas esitatud määratlustele.

▼M4

(d) Segakütuselised mootorid.

(d1) Segakütuselise mootori või sõiduki puhul.

(d2) Segakütuseliste 1B-, 2B- ja 3B-tüübi mootorite puhul.

(d3) Välja arvatud segakütuseliste mootorite või sõidukite puhul.

(d4) Segakütuseliste mootorite puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa tabelis 1 esitatud juhtudel ja ottomootorite puhul määruse (EL) nr 595/2009 I lisas sätestatud juhtudel.

(d5) Segakütuseliste 1B-, 2B- ja 3B-tüübi mootorite puhul esitage uuesti teave nii segakütuserežiimi kui ka diislirežiimi kohta.

▼B

(l) Arv tuleb ümardada lähima kümnendikmillimeetrini.

(m) Väärtus tuleb välja arvutada ja ümardada lähima kuupsentimeetrini.

(n) Määratakse kindlaks kooskõlas XIV lisa nõuetega.

▼M10



11. liide

AESi dokumentatsioon

AESi dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet.

A) Teave kõikide AESide kohta:

a) 

tootja deklaratsioon selle kohta, et mootorisüsteem või mootoritüüpkond, mis on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna, või sõiduk, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitega, või sõidukitüüp, millele on antud tüübikinnitus seoses heitega, ei sisalda ühtegi katkestusstrateegiat;

b) 

mootori ning kasutatavate heitekontrollistrateegiate ja -seadmete kirjeldus, sh tark- ja riistvara, ning kõik tingimused, mille puhul strateegiad ja seadmed ei tööta samamoodi kui tüübikinnituskatsete käigus;

c) 

deklaratsioon asjaomase AESi/BESi juhtimiseks kasutatava tarkvara versiooni kohta, sh nimetatud tarkvaraversioonide asjakohased kontrollsummad ja juhendid tüübikinnitusasutusele kontrollsummade lugemiseks; deklaratsiooni tuleb ajakohastada ja saata see käesolevat dokumentatsiooni säilitavale tüübikinnitusasutusele iga kord, kui võetakse kasutusele AESi/BESi mõjutav uus tarkvaraversioon;

d) 

iga AESi üksikasjalik tehniline põhjendus, sealhulgas riskihinnang, milles hinnatakse riski AESi kasutamise korral ja ilma selleta, sealhulgas alljärgnev teave:

i) 

asjakohasel juhul teave riistvaraelementide kohta, mida tuleb AESi abil kaitsta;

ii) 

asjakohasel juhul tõendid äkilise ja pöördumatu mootorikahjustuse kohta, mida ei saa korrapärase hooldusega ära hoida ja mis AESi puudumise korral esineks;

iii) 

asjakohasel juhul põhjendatud selgitus selle kohta, miks AESi kasutamine on mootori käivitamisel või soojendamisel vajalik;

e) 

toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töörežiimide korral;

f) 

kirjeldus AESide hierarhiliste seoste kohta (nt juhul, kui samal ajal võivad aktiivsed olla mitu AESi, siis milline AES reageerib esimesena, strateegiate omavahelise koostoime meetod, sh andmevoogude skeemid ja otsustusloogika ning selgitus selle kohta, kuidas hierarhia abil tagatakse, et heide on kõikide AESide puhul madalaimal praktilisel tasemel);

g) 

loetelu parameetritest, mida AESi abil mõõdetakse ja/või arvutatakse, iga mõõdetud ja/või arvutatud parameetri eesmärk ning iga parameetri seos mootorikahjustusega; sh arvutusmeetod ja selgitus, kuidas need arvutatud parameetrid vastavad tegelikele kontrollitavatele parameetritele, ning tulemusena saadud hälve või ohutustegur, mida analüüsis kasutatakse;

h) 

loetelu mootori/heitekontrolli parameetritest, mida kohandatakse mõõdetud või arvutatud parameetri(te) alusel ning iga mootori/heitekontrolli parameetri kohandamise ulatus; mootori/heitekontrolli parameetrite ning mõõdetud või arvutatud parameetrite suhe;

i) 

hinnang selle kohta, kuidas AES hoiab tegelikus liikluses tekkiva heite madalaimal praktikas saavutataval tasemel, sh üksikasjalik analüüs reguleeritud saasteainete ja CO2 koguheite eeldatava suurenemise kohta AESi kasutamise korral võrreldes BESiga.

AESi dokumentatsioon ei tohi olla pikem kui 100 lehekülge ning peab sisaldama kõiki peamisi elemente, mis võimaldavad tüübikinnitusasutusel hinnata AESi (vastavalt VI lisa 2. liite nõuetele), meeldetuletussüsteemi ja omavolilise muutmise vastaste meetmete tõhusust. Dokumentatsiooni võib vajaduse korral täiendada lisade või dokumentidega, mis sisaldavad täiendavaid elemente. Tootja peab saatma AESi dokumentatsiooni uue versiooni tüübikinnitusasutusele iga kord, kui AESis on tehtud muudatusi. Uues versioonis käsitletakse ainult muudatusi ja nende mõju. AESi uut versiooni peab tüübikinnitusasutus hindama ja kinnitama.

AESi dokumentatsioon peab olema üles ehitatud järgmiselt:



AESi dokumentatsioon nr YYY/OEM

Osad

Punkt

Sisu

Selgitus

Sissejuhatavad dokumendid

 

Kaaskiri tüübikinnitusasutusele

Viide versiooniga dokumendile, dokumendi väljaandmise kuupäev ja tootja organisatsiooni asjaomase isiku allkiri

 

Versioonide tabel

Iga versiooni muudatuste sisu: ja millist osa on muudetud

 

Asjaomaste (heite)tüüpide kirjeldus

 

 

Lisatud dokumentide tabel

Kõigi lisatud dokumentide loetelu

 

Ristviited

Viide 11. liite punktidele a–i (kust võib leida eeskirja nõuded)

 

Katkestusseadme puudumist käsitlev deklaratsioon

+ allkiri

Põhidokument

0

Lühendite loetelu

 

1

ÜLDKIRJELDUS

 

1.1

Mootori üldine tutvustus

Põhiomaduste kirjeldus: töömaht, järeltöötlus jne

1.2

Süsteemi üldine ülesehitus

Süsteemi plokkskeem: andurite ja tööseadmete loetelu ning mootori põhifunktsioonide selgitus

1.3

Tarkvara ja kalibreerimise versioon

Nt skanneri kirjeldus

2

Põhilised heitekontrollistrateegiad (BES)

 

2.x

BES x

Strateegia x kirjeldus

2.y

BES y

Strateegia y kirjeldus

3

Täiendavad heitekontrollistrateegiad (AES)

 

3.0

AESide esitamine

AESide hierarhilised seosed: kirjeldus ja põhjendus (nt turvalisus, usaldusväärsus jne)

3.x

AES x

3.x.1 AESi põhjendus

3.x.2 mõõdetud ja/või modelleeritud parameetrid AESi iseloomustamiseks

3.x.3 AESi toimerežiim – kasutatud parameetrid

3.x.4 AESi mõju saasteainetele ja CO2-le

3.y

AES y

3.y.1

3.y.2

jne

4.

Meeldetuletussüsteemi kirjeldus, sealhulgas sellega seonduvate seirestrateegiate kirjeldus

 

5.

Omavolilise muutmise vastaste meetmete kirjeldus

 

100 lk piir lõpeb siin

Lisa

 

Loetelu asjaomase BESi/AESi alla kuuluvatest tüüpidest: sealhulgas tüübikinnituse viitenumber, tarkvara nimetus, kalibreerimise number, iga versiooni ja iga (mootori ja/või järeltöötlusseadme) elektroonilise juhtseadme kontrollsummad

Lisatud dokumendid

 

Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr xxx

Katsetel põhinev riskihinnang või põhjendus või näide äkilisest kahjust

 

Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr yyy

 

 

Konkreetse AESi mõju kvantifitseerimise katsearuanne

Kõigi AESi põhjendamiseks tehtud erikatsete katsearuanne, katsetingimuste üksikasjad, sõiduki kirjeldus, katsete kuupäev Heite/CO2 mõju AESi rakendamisega ja ilma.

▼B



II LISA

KASUTUSEL OLEVATE MOOTORITE VÕI SÕIDUKITE VASTAVUS

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas sätestatakse kasutusel olevate mootorite ja sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimise ja tõestamise nõuded.

2.   KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE/MOOTORITE NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLI KORD

▼M6

2.1.

Kasutusel olevate sõidukite või mootoritüüpkonna mootorite vastavust tõendatakse sõidukite katsetamisega maanteel, kasutades harilikku sõiduviisi harilikes tingimustes ja hariliku koormusega. Kasutusel oleva sõiduki vastavuskontrolli katse peab olema tüüpiline sõidukitele, mida kasutatakse nende reaalsetel sõidumarsruutidel nende hariliku koormuse ja hariliku elukutselise sõidukijuhiga. Kui sõidukit ei juhi konkreetse sõiduki tavaline elukutseline juht, siis peab alternatiivne juht olema kvalifitseeritud ja koolitatud juhtima katsealuse kategooria sõidukeid.

▼B

2.2.

Kui konkreetse sõiduki tavapäraseid kasutustingimusi peetakse katsete nõuetekohaseks läbiviimiseks ebasobivateks, siis võib tootja või tüübikinnitusasutus taotleda alternatiivsete sõidumarsruutide ja nimikoormuste kasutamist.

▼M6

2.3.

Tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et väljavalitud sõiduk, sõiduviisid ja -tingimused on mootoritüüpkonnale tüüpilised. Punktis 4.5 sätestatud nõudeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas sõiduviisid on kasutusel olevate sõidukite/mootorite vastavuse katsetamiseks vastuvõetavad.

▼B

2.4.

Tootja teatab vastavuskatsete aja- ja valimikava uue mootoritüüpkonna esimese tüübikinnituse ajal.

2.5.

Nõuetele mittevastavaks loetakse sõidukid, millel puudub andmevahetuse liides, mis võimaldaks I lisa punktides 5.2.1 ja 5.2.2 sätestatud vajalike elektroonilise kontrollploki andmete kogumist ja mille protokollis on mittestandardseid andmeid või andmeid puudu.

2.6.

Nõuetele mittevastavaks loetakse sõidukid, mille puhul elektroonilise kontrollploki andmete kogumine mõjutab sõiduki heiteid või talitust.

▼M4

2.7.

 Segakütuselised mootorid või sõidukid

2.7.1.

Segakütuselised mootorid ja sõidukid peavad vastama järgmistele lisanõuetele:

2.7.1.1. 

PEMS-seadmeid katsetatakse segakütuserežiimis.

2.7.1.2. 

Segakütuseliste 1B-, 2B- ja 3B-tüübi mootorite puhul tehakse üks täiendav PEMS-seadmete katse diislirežiimis sama mootori ja sama sõidukiga vahetult pärast või enne segakütuserežiimis tehtavat PEMS-seadmete katset.

Sellisel juhul peab partii kohta tehtav positiivne või negatiivne otsus, mida võetakse arvesse käesolevas lisas sätestatud statistilises menetluses, põhinema järgmisel:

a) 

üksiksõiduki kohta tehakse positiivne otsus, kui PEMS-seadmete katse nii segakütuse- kui ka diislirežiimis loetakse läbituks;

b) 

üksiksõiduki kohta tehakse negatiivne otsus, kui PEMS-seadmete katse kas segakütuse- või diislirežiimis loetakse mitteläbituks.

▼B

3.   MOOTORI VÕI SÕIDUKI VALIK

3.1.

Pärast mootoritüüpkonna tüübikinnituse saamist viib tootja läbi selle mootoritüüpkonna kasutusel olevate sõidukite katsetuse 18 kuu jooksul alates sellest tüüpkonnast oleva mootoriga varustatud sõiduki esmasest registreerimisest. Mitme-etapilise tüübikinnituse korral mõeldakse esmase registreerimise all komplekteeritud sõiduki esmast registreerimist.

Katset korratakse sõidukitel perioodiliselt vähemalt iga kahe aasta järel iga mootoritüüpkonna puhul nende kasuliku tööea jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklis 4 sätestatule.

Tootja taotlusel võidakse katsed lõpetada viis aastat pärast tootmise lõpetamist.

3.1.1.

Kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 20 % sõidukitest või mootoritest on defektsed, 0,90 (tootja risk 10 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 60 % sõidukitest või mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).

3.1.2.

Valimi suhtes määratakse kindlaks katse statistiline väärtus, mis määrab mittevastavate katsete kumulatiivse arvu n-das katses.

3.1.3.

Positiivne või negatiivne otsus seeria kohta tehakse järgmiselt:

a) 

katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 1 antud positiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse seeria suhtes positiivne otsus;

b) 

katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 1 antud negatiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse seeria suhtes negatiivne otsus;

c) 

kui kumbagi otsust ei saa teha, katsetatakse lisamootorit vastavalt käesolevale lisale ja arvutusi korratakse ühe elemendi võrra suurema valimi puhul.

Tabelis 1 esitatud positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud on arvutatud rahvusvahelise standardi ISO 8422/1991 alusel.



Tabel 1

Valimikava positiivsete ja negatiivsete otsuste arv

Minimaalne valimimaht: 3

Katsetatud mootorite kumulatiivne arv

(valimi suurus)

Positiivsete otsuste arv

Negatiivsete otsuste arv

3

—

3

4

0

4

5

0

4

6

1

4

7

1

4

8

2

4

9

2

4

10

3

4

Tüübikinnitusasutus kinnitab enne katsemenetluse algust valitud mootori- ja sõidukikonfiguratsioonid. Valiku tegemiseks esitatakse tüübikinnitusasutusele kriteeriumid, mida kasutatakse konkreetsete sõidukite valimiseks.

3.2.

Valitud mootorid ja sõidukid peavad olema kasutusel ja registreeritud liidus. Sõiduk peab olema kasutusel olnud vähemalt 25 000 km.

3.3.

Katsetatud sõidukil peab olema hooldusregister, millest selgub, et sõidukit on nõuetekohaselt hooldatud ja et hooldustööd on tehtud tootja soovituste kohaselt.

3.4.

Kontrollitakse OBD-süsteemi, et teha kindlaks mootori nõuetekohane talitlus. Kõik OBD-süsteemi mälus sisalduvad rikketeated ja valmisolekukoodid registreeritakse ning tehakse nõutavad parandused.

C-klassi rikkega mootoreid ei ole vaja enne katsetamist parandada. Diagnostika veakoode (DTC) ei tohi ära kustutada.

Katsetada ei tohi mootorit, mille üks XIII lisa sätetega nõutavatest loenduritest ei ole asendis „0”. Sellest tuleb teatada tüübikinnitusasutusele.

3.5.

Mootoril ega sõidukil ei tohi olla ebaotstarbeka kasutamise märke (nt ülekoormus, ebaõige kütus või muu ebaõige kasutus) või muid tegureid (näiteks omavolilised muudatused), mis võiksid mõjutada heiteid. Arvesse võetakse arvutis säilitatavat teavet OBD-süsteemi veakoodi ja mootori töötundide kohta.

3.6.

Sõiduki kõik heitekontrollisüsteemi elemendid peavad vastama kohaldatavates tüübikinnitusdokumentides sätestatule.

3.7.

Tootja võib tüübikinnitusasutusega kooskõlastatult läbi viia kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavuse katseid punktis 3.1 sätestatuga võrreldes vähema arvu mootorite või sõidukitega, kui mootoritüüpkonnas valmistatud mootorite arv on väiksem kui 500 ühikut aastas.

4.   KATSETINGIMUSED

▼M6

4.1.    Sõiduki koormus

Harilik koormus on koormus, mis jääb vahemikku 10–100 % maksimaalsest koormusest.

Maksimaalne koormus tähendab erinevust sõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi ja direktiivi 2007/46/EÜ I lisas sätestatud sõidukorras sõiduki massi vahel.

▼M10

Juhul kui sõiduki seaduslikult lubatud täismass on sõiduki tehniliselt lubatud täismassist väiksem, on sõiduki kasuliku koormuse määramiseks katse ajal lubatud kasutada sõiduki suurimat seaduslikult lubatud täismassi.

▼M6

Kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavuse katsetamiseks võib koormust imiteerida ning kasutada tehiskoormust.

Tüübikinnitusasutused võivad nõuda sõiduki katsetamist mis tahes koormusega vahemikus 10–100 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Juhul kui kasutuseks vajamineva PEMSi varustuse mass on suurem kui 10 % sõiduki maksimaalsest koormusest, võib seda massi lugeda minimaalseks koormuseks.

N3-kategooria sõidukeid katsetatakse vajaduse korral koos poolhaagisega.

▼B

4.2.    Keskkonnatingimused

Katse viiakse läbi järgmistel keskkonnatingimustel:

atmosfäärirõhk on suurem või võrdne 82,5 kPa,

temperatuur on suurem või võrdne 266 K (– 7 °C) ja väiksem või võrdne temperatuuriga, mis määratakse kindlaks järgmise valemi abil konkreetse atmosfäärirõhu korral:

T = – 0,4514 * (101,3 – pb) + 311,

kus

— 
T on ümbritseva õhu temperatuur, K;
— 
pb on atmosfäärirõhk, kPa.

4.3.    Mootori jahutusvedelik

Mootori jahutusvedeliku temperatuur peab olema vastavuses 1. liite punktiga 2.6.1.

4.4.

Määrdeõli, kütus ja reaktiiv peavad vastama tootja esitatud spetsifikatsioonile.

▼M6

4.4.1.

Katses kasutatav määrdeõli peab olema müügil olev õli ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele.

Võetakse õliproovid.

4.4.2.

 Kütus

▼M9

Katsekütuseks on direktiivi 98/70/EÜ ja asjakohaste CEN-standardite reguleerimisalas olev müügil olev kütus või käesoleva määruse IX lisas sätestatud etalonkütus.

▼M6

4.4.2.1.

Kui tootja on kooskõlas käesoleva määruse I lisa 1. jaoga deklareerinud, et kütus vastab käesoleva määruse nõuetele müügil olevate kütuste kohta, mis on deklareeritud teabedokumendi punktis 3.2.2.2.1, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisa 4. liites, siis tehakse iga deklareeritud ja müügil oleva kütusega vähemalt üks katse.

▼M9

4.4.2.2.

Võetakse kütuseproovid.

▼M6

4.4.3.

Heitgaaside järeltöötlussüsteemide puhul, mis kasutavad heite vähendamiseks reaktiivi, peab reaktiiv olema müügil olev reaktiiv ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele. Reaktiivist võetakse proov. Reaktiiv ei tohi olla külmunud.

4.5.

 Teekonnale esitatavad nõuded

Töölõigud tuleb esitada protsendimäärana teekonna kogupikkusest.

Teekond peab sisaldama linnasõitu, millele järgneb sõit asulavälisel teel ja kiirteel vastavalt punktides 4.5.1–4.5.4 sätestatud töölõikudele. Kui praktilistel põhjustel on põhjendatud teistsugune katsejärjestus ja kui on olemas kooskõlastus tüübikinnitusasutusega, võib kasutada teistsugust järjekorda, kuid katse peab alati algama linnasõiduga.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „umbes” sihtväärtust ± 5 %.

Linna, asulavälise tee ja kiirtee lõigud on võimalik kindlaks määrata kahel viisil:

— 
geograafiliste koordinaatidega (kaardi abil) või
— 
esmakiirenduse meetodil.

Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks geograafiliste koordinaatide põhjal, ei tohiks sõiduk ületada kumulatiivse ajavahemiku jooksul, mis on pikem kui 5 % teekonna iga lõigu kogukestusest, järgmist kiirust:

— 
linnasõidul 50 km/h
— 
asulavälisel teel sõitmisel 75 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul 90 km/h)

Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks esmakiirenduse meetodil, siis määrab esmakordne kiirendus üle 55 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 70 km/h) asulavälise teelõigu alguse ning esmakordne kiirendus üle 75 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h) kiirteelõigu alguse.

Linnas, asulavälisel teel ja kiirteel liikumise eristamise kriteeriumides lepitakse tüübikinnitusasutusega kokku enne katse algust.

Keskmine kiirus linnasõidul on 15–30 km/h.

Keskmine kiirus asulavälisel teel sõitmisel on 45–70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul 60–90 km/h).

Keskmine kiirus kiirteel sõitmisel on üle 70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h).

4.5.1.

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 34 % ulatuses linnas, 33 % ulatuses asulavälisel teel ja 33 % ulatuses kiirteel sõitmisest.

4.5.2.

N2-, M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 45 % ulatuses linnas, 25 % ulatuses asulavälisel teel ja 30 % ulatuses kiirteel sõitmisest. UNECE eeskirja nr 107 kohaselt määratletud I, II või A-klassi M2- ja M3-kategooria sõidukeid katsetatakse umbes 70 % ulatuses linnas ja 30 % ulatuses asulavälisel teel.

▼M9

4.5.3.

N3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 30 % ulatuses linnasõidust, 25 % ulatuses maanteesõidust ja 45 % ulatuses kiirteesõidust.

▼M6

4.5.4.

Teekonna koosseisu hindamisel arvutatakse töölõigu kestus alates hetkest, mil jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 343 K (70 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi vältel vahemikus ± 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 15 minutit pärast mootori käivitamist. Punkti 4.5 kohaselt peab jahutusvedeliku temperatuurini 343 K (70 °C) jõudmise ajavahemik langema kokku linnasõidu tingimustega.

Heitekontrollisüsteemide kunstlik soojendamine enne katset on keelatud.

4.5.5.

Teekonna hindamiseks võib lisasuunisena kasutada iseloomuliku teekonna väärtuste järgmist jaotumist WHDC andmebaasis:

a) 

kiirendamine: 26,9 % ajast;

b) 

aeglustamine: 22,6 % ajast;

c) 

püsikiiruse hoidmine: 38,1 % ajast;

d) 

peatumine (sõiduki kiirus = 0): 12,4 % ajast.

▼B

4.6.

 Käitamisnõuded

4.6.1.

Teekond valitakse selliselt, et katse toimuks katkestusteta ja andmeanalüüs oleks pidev, et saavutada minimaalne katse kestus vastavalt punktis 4.6.5 määratletule.

▼M10

4.6.2.

Heitkoguste ja muude andmete analüüs peab algama enne mootori käivitamist. Külmkäivituse heidet tuleb vastavalt 1. liite punktile 2.6.1 heitkoguste hindamisel arvesse võtta.

▼B

4.6.3.

Erinevate teekondade andmete kombineerimine ning teekonna andmete muutmine või kustutamine ei ole lubatud.

4.6.4.

Mootori seiskumise korral võib selle uuesti käivitada, kuid andmeanalüüs ei tohi katkeda.

▼M9

4.6.5.

Katse kestus peab olema piisavalt pikk, et teha 4- kuni 8-kordne WHTC-katsetsükli jooksul tehtav töö või produtseerida 4- kuni 8-kordne WHTC-katsetsüklis tekkiv CO2 võrdlusmass kg/tsükli kohta (olenevalt olukorrast).

▼M4

4.6.6.

PEMS-süsteemi varustatakse elektriga välisest toiteplokist ja mitte allikast, mis kasutab energiat vahetult või kaudselt katsealusest mootorist, välja arvatud punktides 4.6.6.1 ja 4.6.6.2 osutatud juhtudel.

▼M4

4.6.6.1.

Alternatiivina punktile 4.6.6 võib PEMS-süsteemi toite tagada sõiduki sisemise elektrisüsteemi abil, kui katsetatava mootori abiseadmete toitevajadus ei ole mootori väljundvõimsusest suurem rohkem kui 1 % võrra mootori maksimumvõimsusest ning võetakse meetmed, et vältida aku ülemäärast tühjenemist, kui mootor ei tööta või töötab tühikäigul.

4.6.6.2.

Vaidluse korral kasutatakse tulemusi, mis saadi sellise PEMS-süsteemiga läbi viidud mõõtmise teel, mille toide tagati välise toiteplokiga, mitte aga tulemusi, mis saadi punktis 4.6.6.1 ette nähtud alternatiivse meetodi abil.

▼B

4.6.7

PEMS-süsteemi paigaldamine ei tohi mõjutada sõiduki heiteid ja/või talitlust.

4.6.8.

Sõidukeid soovitatakse kasutada tavapärastel päevastel liiklemistingimustel.

4.6.9.

Kui tüübikinnitusasutus ei ole rahul käesoleva lisa 1. liite punkti 3.2. kohase andmete ühtsuse kontrollimise tulemustega, võib tüübikinnitusasutus lugeda katse kehtetuks.

▼M6

4.6.10.

Kui heitgaasi järeltöötlussüsteemis toimub teekonna jooksul mittepideva regenereerimise protsess või kui katse ajal leiab aset pardadiagnostika A- või B-klassi rike, võib tootja nõuda teekonna tühistamist.

▼B

5.   MOOTORISÜSTEEMI ELEKTROONILISE KONTROLLPLOKI (ECU) ANDMEVOOG

5.1.

Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks nõutava elektroonilise kontrollploki andmevoogu käsitleva teabe kättesaadavuse ja nõuetele vastavuse kontroll.

5.1.1.

Andmevoogu käsitleva teabe kättesaadavust vastavalt I lisa punktile 5.2 tõendatakse enne kasutusel olevate sõidukite katsetamist.

5.1.1.1.

Kui seda teavet ei ole võimalik PEMS-süsteemi abil asjakohasel moel saada, tõendatakse teabe kättesaadavust X lisas kirjeldatud välist OBD-skannerit kasutades.

5.1.1.1.1.

Kui kõnealust teavet on võimalik skanneri abil asjakohasel moel saada, loetakse PEMS-süsteem mittetoimivaks ja katse kehtetuks.

5.1.1.1.2.

Kui seda teavet ei ole võimalik nõuetekohaselt töötava skanneri abil asjakohasel moel saada kahelt sõidukilt, mille mootorid kuuluvad samasse mootoritüüpkonda, siis loetakse mootor nõuetele mittevastavaks.

▼M4

5.1.2.

 Pöördemomendi signaal

5.1.2.1.

PEMS-seadmete abil elektroonilise kontrollploki andmevoo teabe alusel arvutatud pöördemomendi signaali vastavust kontrollitakse täiskoormusel vastavalt I lisa punktile 5.2.1.

▼M4

5.1.2.1.1.

Nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutatavat meetodit on kirjeldatud 4 liites.

▼M6

5.1.2.2.

ECU pöördemomendi signaali nõuetele vastavus loetakse piisavaks, kui arvutatud pöördemoment täiskoormusel jääb I lisa punktis 5.2.5 sätestatud lubatud hälbe piiresse.

▼B

5.1.2.3.

Kui arvutatud pöördemoment ei jää I lisa punktis 5.2.5 sätestatud täiskoormusel pöördemomentide vahemikku, siis loetakse mootor katset mitteläbinuks.

▼M4

5.1.2.4.

Lisaks peavad segakütuselised mootorid ja sõidukid vastama pöördemomendi korrigeerimisega seotud nõuetele ja eranditele, mis on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15 lisa punktis 10.2.2.

▼B

6.   HEITKOGUSTE HINDAMINE

6.1.

Katse tuleb läbi viia ja katsetulemused arvutada vastavalt käesoleva lisa 1. liite sätetele.

6.2.

Vastavustegurid arvutatakse ja esitatakse nii CO2 massipõhise kui ka tööpõhise meetodi alusel. Läbimise-mitteläbimise otsus tehakse tööpõhise meetodi tulemuste alusel.

6.3.

▼M10

Lõplik vastavustegur (CFfinal), mis arvutatakse kooskõlas 1. liitega iga saasteaine katsetamisel, ei tohi ületada suurimat lubatud vastavustegurit, mis on tabelis 2 selle saasteaine kohta kindlaks määratud.



Tabel 2

Kasutusel olevate sõidukite heitkoguste katsetamise suurimad lubatud vastavustegurid

Saasteaine

Suurim lubatud vastavustegur

CO

1,50

THC (1)

1,50

NMHC (2)

1,50

CH4 (2)

1,50

NOx

1,50

Tahkete osakeste arv

1,63 (3)

(1)   

Diiselmootorite puhul.

(2)   

Ottomootorite puhul.

(3)   

Sõltub artiklis 17a sätestatud üleminekumeetmetest.

▼M4

6.3.1.

2A- ja 2B-tüübi segakütuselise sõiduki puhul, mis töötab segakütuserežiimis, määratakse PEMSi katse ajal kasutatavate vastavustegurite kohaldamiseks kasutatav heitkoguse piirväärtus kindlaks tegeliku gaaskütuse energiateguri alusel, mis arvutatakse maanteesõidukatsel mõõdetud kütusekulu alusel.

6.3.2.

Kui puudub kindel viis gaas- või diislikütuse kulu mõõtmiseks PEMSi katse ajal, võib tootja alternatiivina punktile 6.3.1 kasutada WHTC-kuumkäivitusega katsetsükli käigus kindlaks määratud GERWHTC väärtust.

▼B

7.   KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLI TULEMUSTE HINDAMINE

7.1.

Tüübikinnitusasutus peab kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse aruande põhjal, mis on sätestatud punktis 10, tegema ühe järgmistest otsustest:

a) 

mootorisüsteemi tüüpkonna vastavus on nõuetekohane ja edasisi meetmeid ei ole vaja võtta;

b) 

esitatud andmed on otsuse tegemiseks ebapiisavad ja nõudma tootjalt lisateavet ja täiendavaid katseandmeid;

c) 

kasutusel oleva mootorisüsteemi tüüpkond ei vasta nõuetele ning rakendama artiklis 13 ja käesoleva lisa punktis 9 sätestatud meetmeid.

8.   KINNITAV KATSETAMINE

8.1.

Kinnitava katsetamise eesmärk on kinnitada mootoritüüpkonna talitlust kasutusel olevate sõidukite heitkoguste osas.

8.2.

Kinnitavaid katseid võivad läbi viia tüübikinnitusasutused.

8.3.

Kinnitav katse viiakse läbi punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud sõidukite katsetamisena. Moodustatakse valim tüüpilistest sõidukitest, mida kasutatakse tavapärastel tingimustel ning katsetatakse käesolevas lisas määratletud korras.

8.4.

Katse tulemust ei saa käsitada rahuldavana, kui kahe või enama sama mootoritüüpkonda esindava mootori katsetamisel ületatakse oluliselt mõne reguleeritud saastekomponendi piirväärtust, mis on esitatud punktis 6.

9.   PARANDUSMEETMETE KAVA

9.1.

Parandusmeetmete kavandamisel esitab tootja aruande selle liikmesriigi tüübikinnitusasutusele, kus mootorid või sõidukid, mille suhtes võetakse parandusmeetmeid, on registreeritud või kus neid kasutatakse, ning esitab aruande, kui on otsustanud meetmeid võtta. Aruandes tuleb näidata parandusmeetmete üksikasjad ning kirjeldada mootoritüüpkondi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse. Tootja annab pärast parandusmeetmete võtmise alustamist tüübikinnitusasutusele pidevalt aru.

9.2.

Tootja esitab kogu parandusmeetmete kavaga seotud kirjavahetuse koopiad, peab registrit toodangu turult tagasivõtmise kohta ning annab olukorrast tüübikinnitusasutusele korrapäraselt aru.

9.3.

Tootja annab parandusmeetmete kavale identifitseeriva nimetuse või numbri.

9.4.

Tootja esitatud parandusmeetmete kava peab sisaldama punktides 9.4.1–9.4.11 sätestatud teavet.

9.4.1.

Kõikide parandusmeetmete kavas käsitletud mootorisüsteemide tüüpide kirjeldus.

9.4.2.

Konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, remonditööde, paranduste, kohanduste või mootori vastavusse viimiseks tehtavate muude muudatuste kirjeldus, mis sisaldab lühikokkuvõtet andmetest ja tehnilistest uuringutest, mis toetavad tootja otsust vastavusest kõrvalekaldumise parandamiseks võetavate konkreetsete meetmete kohta.

9.4.3.

Kirjeldus meetodite kohta, mida tootja kasutab, et mootori- või sõidukiomanikke parandusmeetmetest teavitada.

9.4.4.

Nõuetele vastava hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab valiku tingimuseks parandustööde tegemisel parandusmeetmete kava alusel, ning iga sellise tingimuse kehtestamist põhjendav selgitus. Hoolduse või kasutamisega seotud tingimusi võib kehtestada ainult juhul, kui see on tõendatavalt seotud mittevastavuse ja parandusmeetmetega.

9.4.5.

Menetluse kirjeldus, mida mootori- või sõidukiomanikel tuleb järgida, et mittevastavuse kõrvaldataks. See kirjeldus peab sisaldama kuupäeva, millest alates võib parandusmeetmeid võtta, töökojas parandustööde tegemise arvestuslikku aega ning tööde tegemise kohta. Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast sõiduki kohaletoimetamist.

9.4.6.

Mootori- või sõidukiomanikule antud andmete koopia.

9.4.7.

Süsteemi lühikirjeldus, mida tootja kasutab parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemidega piisava varustatuse tagamiseks. Tuleb teatada aeg, millal osade ja süsteemide piisav varu võimaldab alustada meetmete võtmist.

9.4.8.

Koopia igast juhendist, mis saadetakse parandustöid teostatavatele isikutele.

9.4.9.

Kirjeldus, mis hõlmab kavandatavate parandusmeetmete mõju iga parandusmeetmete kava alusel parandatava mootori- või sõidukitüübi heitkogustele, kütusekulule, juhitavusele ja turvalisusele, kaasa arvatud kõnealuseid järeldusi kinnitavad andmed, tehnilised uuringud jne.

9.4.10.

Mis tahes muu teave, aruanded või andmed, mis tüübikinnitusasutuse asjakohase otsuse põhjal võivad vajalikuks osutuda parandusmeetmete kava hindamisel.

9.4.11.

Parandusmeetmete kava puhul, mis sisaldab tagasivõtmist, tuleb tüübikinnitusasutusele esitada parandustööde registreerimisviisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse selle näidis.

9.5.

Tootjalt võib nõuda asjakohaselt kavandatud ning vajalike katsete läbiviimist selliste osade ja mootoritega, mille puhul on planeeritavad muudatused, parandused või ümberkujundamised juba teostatud, et tõendada muudatuste, paranduste või ümberkujundamiste tõhusust.

10.   ARUANDLUSMENETLUS

10.1.

Iga katsetatava mootoritüüpkonna kohta esitatakse tüübikinnitusasutusele tehniline aruanne. Nimetatud aruandes tuleb näidata kasutusel olevate mootorite/sõidukite nõuetelevastavuse katsetega seotud tegevus ja tulemused. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

10.1.1.    Üldandmed

10.1.1.1. Tootja nimi ja aadress:

10.1.1.2. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

10.1.1.3. Tootja esindaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadress:

10.1.1.4. Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (nimetada kõik variandid):

10.1.1.5. Mootoritüüpkond:

10.1.1.6. Algmootor:

10.1.1.7. Mootoritüüpkonna liikmed:

10.1.1.8. Nõuetele vastavuse kontrollile allutatud mootoritega varustatud sõidukite puhul kasutatav sõiduki tehasetähise (VIN) kood.

10.1.1.9. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile, ja nende asukoht:

10.1.1.10. Sõiduki kategooria:

10.1.1.11. Mootori tüüp: bensiinimootor, etanoolil töötav (E85) mootor, diiselmootor / maagaasil / veeldatud naftagaasil / etanoolil (ED95) töötav mootor (mittevajalik maha tõmmata):

10.1.1.12. Kasutusel olevate mootoritüüpide tüüpkonnale antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi laienduste ja parandustööde/toote turult tagasivõtmise (ümberehitamiste) numbrid:

10.1.1.13. Tootja teatises märgitud mootorite tüübikinnituste laienduste ja parandustööde/toote turult tagasivõtmise üksikasjad.

10.1.1.14. Tootja teatisega hõlmatud mootori valmistamise ajavahemik (nt „kalendriaasta 2014 jooksul valmistatud sõidukid või mootorid”).

10.1.2.    Mootori/sõiduki valik

10.1.2.1. Sõiduki või mootori asukoha kindlakstegemise viis

10.1.2.2. Sõiduki, mootori, kasutusel oleva tüüpkonna valimisse võtmise kriteeriumid

10.1.2.3. Geograafiline piirkond, kus tootja on sõidukeid kogunud.

10.1.3.    Seadmed

10.1.3.1. PEMS-seadmed, mark ja tüüp

10.1.3.2. PEMSi kalibreerimine

10.1.3.3. PEMSi toiteallikas

10.1.3.4. Arvutamiseks kasutatud tarkvara ja selle versioon (nt EMROAD 4.0)

10.1.4.    Katseandmed

10.1.4.1. Katse kuupäev ja kellaaeg

10.1.4.2. Katse toimumise asukoht, sealhulgas teave marsruudi kohta

10.1.4.3. Ilmastiku- ja keskkonnatingimused (nt temperatuur, niiskus, kõrgus)

10.1.4.4. Katserajal läbitud vahemaa iga sõiduki kohta

10.1.4.5. Katsekütuse spetsifikatsiooni omadused

10.1.4.6. Reaktiivi spetsifikatsioon (vajaduse korral)

10.1.4.7. Määrdeõli spetsifikatsioon

10.1.4.8. Heitekatse tulemused vastavalt käesoleva lisa 1. liitele

10.1.5.    Mootori andmed

10.1.5.1. Mootorikütuse tüüp (nt diisel, etanool ED95, maagaas, veeldatud naftagaas, bensiin, etanool (E85))

10.1.5.2. Mootori põlemissüsteem (nt diiselmootor või ottomootor)

10.1.5.3. Tüübikinnituse number

10.1.5.4. Mootor ümberehitatud

10.1.5.5. Mootori tootja

10.1.5.6. Mootori mudel

10.1.5.7. Mootori valmistamise aasta ja kuu

10.1.5.8. Mootori identifitseerimisnumber

10.1.5.9. Silindrimaht [liitrites]

10.1.5.10. Silindrite arv

10.1.5.11. Mootori nimivõimsus: [kW p/min juures]

10.1.5.12. Mootori suurim momendikiirus: [Nm p/min juures]

10.1.5.13. Kiirus tühikäigul [p/min]

10.1.5.14. Tootja on esitanud teabe pöördemomendi kõvera kohta täiskiirusel (jah/ei)

10.1.5.15. Tootja on esitanud viitenumbri täiskiirusel pöördemomendi kõvera kohta

10.1.5.16. DeNOx süsteem (nt EGR, SCR)

10.1.5.17. Katalüüsmuunduri mark

10.1.5.18. Tahkete osakeste püüduri tüüp

10.1.5.19. Kas järeltöötlussüsteemi on muudetud vastavalt tüübikinnitusele? (jah/ei)

10.1.5.20. Teave mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki kohta (tarkvara kalibreerimisnumber)

10.1.6.    Andmed sõiduki kohta

10.1.6.1. Sõiduki omanik

10.1.6.2. Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss)

10.1.6.3. Sõiduki tootja

10.1.6.4. Sõiduki tehasetähis

10.1.6.5. Sõiduki registreerimisnumber ja registreerimise riik

10.1.6.6. Sõiduki mudel

10.1.6.7. Sõiduki valmistamise aasta ja kuu

10.1.6.8. Jõuülekande tüüp (nt manuaalne, automaatne vm)

10.1.6.9. Edasikäikude arv

10.1.6.10. Läbisõidumõõdiku näit katse alguses [km]

10.1.6.11. Kombineeritud täismass [kg]

10.1.6.12. Rehvi suurus [ei ole kohustuslik]

10.1.6.13. Summutitoru läbimõõt [ei ole kohustuslik]

10.1.6.14. Telgede arv

10.1.6.15. Kütusepaagi (-paakide) maht [liitrites] [ei ole kohustuslik]

10.1.6.16. Kütusepaakide arv [ei ole kohustuslik]

10.1.6.17. Reaktiivipaagi (-paakide) maht [liitrites] [ei ole kohustuslik]

10.1.6.18. Reaktiivipaakide arv [ei ole kohustuslik]

10.1.7.    Katseraja omadused

10.1.7.1. Läbisõidumõõdiku näit katse alguses [km]

10.1.7.2. Kestvus

10.1.7.3. Keskmised keskkonnatingimused (arvutatuna mõõdetud hetkeandmete põhjal)

10.1.7.4. Teave keskkonnatingimuste sensori kohta (sensorite tüüp ja asukoht), rõhk [kPa]

10.1.7.5. Teave sõiduki kiiruse kohta (nt kumulatiivne kiiruse jaotus)

10.1.7.6. Punktis 4.5. kirjeldatud linna-, asulavälise tee ja kiirtee kasutamise ajaline osa kogu teekonna lõikes

10.1.7.7. Punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ajaline osa kogu teekonna lõikes.

10.1.8.    Mõõdetud hetkeandmed

10.1.8.1. THC kontsentratsioon [ppm]

10.1.8.2. CO kontsentratsioon [ppm]

10.1.8.3. NOx kontsentratsioon [ppm]

10.1.8.4. CO2 kontsentratsioon [ppm]

10.1.8.5. CH4 kontsentratsioon [ppm], ainult ottomootorite puhul

▼M10

10.1.8.5a. Tahkete osakese arvu kontsentratsioon [#/cm3]

▼B

10.1.8.6. Heitgaasivool [kg]

10.1.8.7. Heitgaasi temperatuur [°C]

10.1.8.8. Ümbritseva õhu temperatuur [°C]

10.1.8.9. Ümbritsev rõhk [kPa]

10.1.8.10. Ümbritseva õhu niiskusesisaldus [kg] [ei ole kohustuslik]

10.1.8.11. Mootori pöördemoment [Nm]

10.1.8.12. Mootori kiirus [PM]

10.1.8.13. Mootori kütusevool [g/s]

10.1.8.14. Mootori jahutusvedeliku temperatuur (°C)

10.1.8.15. Sõiduki teekonnakiirus [km/h] elektroonilisest kontrollplokist ja GPSist

10.1.8.16. Sõiduki laius [kraadides] (näidata piisava täpsusega, et oleks võimalik jälgida katserada)

10.1.8.17. Sõiduki pikkus [kraadides]

10.1.9.    Arvutatud hetkeandmed

10.1.9.1. THC mass [g/s]

10.1.9.2. CO mass [g/s]

10.1.9.3. NOx mass [g/s]

10.1.9.4. CO2 mass [g/s]

10.1.9.5. CH4 mass [g/s], ainult ottomootorite puhul

▼M10

10.1.9.5a. Tahkete osakeste arvu voog [#/s]

▼B

10.1.9.6. THC kumuleeritud mass [g]

10.1.9.7. CO kumuleeritud mass [g]

10.1.9.8. NOx kumuleeritud mass [g]

10.1.9.9. CO2 kumuleeritud mass [g]

10.1.9.10. CH4 kumuleeritud mass [g], ainult ottomootorite puhul

▼M10

10.1.9.10a. Tahkete osakeste arv [#]

▼B

10.1.9.11. Arvutatud kütusekulu [g/s]

10.1.9.12. Mootori võimsus [kW]

10.1.9.13. Mootori töö [kWh]

10.1.9.14. Töö akna kestus [s]

10.1.9.15. Töö aken: mootori keskmine võimsus [%]

10.1.9.16. Töö aken: THC vastavustegur [-]

10.1.9.17. Töö aken: CO vastavustegur [-]

10.1.9.18. Töö aken: NOx vastavustegur [-]

10.1.9.19. Töö aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul

▼M10

10.1.9.19a. Töö aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-]

▼B

10.1.9.20. CO2 massi akna kestus [s]

10.1.9.21. CO2 massi aken: THC vastavustegur [-]

10.1.9.22. CO2 massi aken: CO vastavustegur [-]

10.1.9.23. CO2 massi aken: NOx vastavustegur [-]

10.1.9.24. CO2 massi aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul

▼M10

10.1.9.24a. CO2 massi aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-].

▼B

10.1.10.    Keskmistamis- ja integreeritud andmed

10.1.10.1. Keskmine THC kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

10.1.10.2. Keskmine CO kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

10.1.10.3. Keskmine NOx kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

10.1.10.4. Keskmine CO2 kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

10.1.10.5. Keskmine CH4 kontsentratsioon [ppm], ainult gaasimootorite puhul [ei ole kohustuslik]

10.1.10.6. Keskmine heitgaasivool [kg] [ei ole kohustuslik]

10.1.10.7. Keskmine heitgaasi temperatuur [°C] [Ei ole kohustuslik]

10.1.10.8. THC-heited [g]

10.1.10.9. CO-heited [g]

10.1.10.10. no-heited [g]

10.1.10.11. CO2-heited [g]

10.1.10.12. CH4-heited [g], ainult gaasimootorite puhul

▼M10

10.1.10.12a. Tahkete osakeste arv [#]

▼B

10.1.11.    Läbimise ja mitteläbimise tulemused

10.1.11.1. Minimaalne, maksimaalne ja kumulatiivne 90 % protsentiil järgmiste näitajate puhul:

10.1.11.2. Töö aken: THC vastavustegur [-]

10.1.11.3. Töö aken: CO vastavustegur [-]

10.1.11.4. Töö aken: NOx vastavustegur [-]

10.1.11.5. Töö aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul

▼M10

10.1.11.5a. Töö aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-]

▼B

10.1.11.6. CO2 massi aken: THC vastavustegur [-]

10.1.11.7. CO2 massi aken: CO vastavustegur [-]

10.1.11.8. CO2 massi aken: NOx vastavustegur [-]

10.1.11.9. CO2 massi aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul

▼M10

10.1.11.9a. CO2 massi aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-]

▼B

10.1.11.10. Töö aken: minimaalne ja maksimaalne keskmine akna jõud [%]

10.1.11.11. CO2 massi aken: minimaalne ja maksimaalne akna kestus [s]

10.1.11.12. Töö aken: kehtivate akende protsent

10.1.11.13. CO2 massi aken: kehtivate akende protsent

10.1.12.    Katsete kontroll

10.1.12.1. THC analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse

10.1.12.2. CO analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse

10.1.12.3. NOx analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse

10.1.12.4. CO2 analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse

▼M10

10.1.12.4a. Tahkete osakeste arvu analüsaatori nullpunkti tulemused enne ja pärast katset

▼B

10.1.12.5. Andmete ühtsuse kontrolli tulemused vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2

▼M1

10.1.12.5.1. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.1. tehtud lineaarse regressioonianalüüsi tulemused, sealhulgas regressioonisirge kalle m, määramiskoefitsient (r2) ja regressioonisirge y-telg, vahemik b

10.1.12.5.2. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.2 tehtud elektroonilise kontrollploki andmete järjepidevuse kontrolli tulemus

10.1.12.5.3. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.3 tehtud pidurdamisest tingitud kütusekulu andmete järjepidevuse kontrolli tulemus, sealhulgas pidurdamisest tingitud kütusekulu arvutamine ning PEMSi mõõtmistes arvutatud ja WHTC katses deklareeritud kütusekulu suhtarv

10.1.12.5.4. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.4 tehtud sõiduki läbisõidumõõdiku andmete järjepidevuse kontrolli tulemus

10.1.12.5.5. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.5 tehtud ümbritseva õhu rõhu andmete järjepidevuse kontrolli tulemus.

▼B

10.1.13.

Olemasolu korral muude lisade nimekiri.



1. liide

Sõidukite heitkoguste mõõtmise kord heitkoguste mõõtmise kaasaskantava süsteemi abil

▼M7

1.   SISSEJUHATUS

▼M10

Käesolevas liites kirjeldatakse meetodit, millega määrata saasteained sõiduki välimõõtmiste alusel heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate seadmete (edaspidi „PEMS”) abil. Saasteainete hulka, mida mõõdetakse mootori väljalasketorust, kuuluvad järgmised komponendid: diiselmootorite puhul süsinikmonooksiid, süsivesinike koguheide, lämmastikoksiidid ja tahkete osakeste arv ning ottomootorite puhul süsinikmonooksiid, metaanist erinevad süsivesinikud, metaan, lämmastikoksiidid ja tahkete osakeste arv. Lisaks mõõdetakse punktis 4 kirjeldatud arvutuste tegemiseks süsinikdioksiidi kogust.

▼M7

Maagaasil töötavate mootorite puhul võib tootja, tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse valikul mõõta metaani ja metaanist erinevate süsivesinike heite asemel üksnes süsivesinike koguheidet. Sellisel juhul on süsivesinike koguheite piirnorm samasugune, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas metaani heite jaoks. Vastavustegurite arvutamisel käesoleva liite punktide 4.2.3 ja 4.3.2 kohaselt on kohaldatav piirnorm üksnes metaani heite piirnorm.

Muul kui maagaasil töötavate gaasimootorite puhul võib tootja, tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse valikul metaanist erinevate süsivesinike heite asemel mõõta süsivesinike koguheidet. Sellisel juhul on süsivesinike koguheite piirnorm samasugune, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas metaanist erinevate süsivesinike heite jaoks. Vastavustegurite arvutamisel käesoleva liite punktide 4.2.3 ja 4.3.2 kohaselt on kohaldatav piirnorm üksnes metaanist erinevate süsivesinike heite piirnorm.

▼B

2.   KATSEMENETLUS

2.1.    Üldnõuded

Katsed viiakse läbi PEMSi abil, mis koosneb:

▼M10

2.1.1. 

gaasi- ja tahkete osakeste arvu analüsaatoritest, millega mõõdetakse reguleeritud saasteainete kontsentratsiooni heitgaasis;

▼B

2.1.2. 

heitgaasivoolumõõturist, mis põhineb Pitot’ või ekvivalendi printsiibil;

2.1.3. 

globaalsest positsioneerimissüsteemist (Global Positioning System, edaspidi „GPS”);

2.1.4. 

sensoritest, millega mõõdetakse ümbritseva õhu temperatuuri ja rõhku;

2.1.5. 

ühendusest mootori kontrollplokiga (Engine Control Unit, edaspidi „ECU”);

2.2.    Katseparameetrid

▼M6

Tabelis 1 esitatud näitajaid mõõdetakse ja registreeritakse ühtlasel sagedusel vähemalt 1,0 Hz. Tootja säilitab algsed töötlemata andmed ja teeb need tüübikinnitusasutusele ja komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.

▼C1



Tabel 1

Katseparameetrid

Parameeter

Ühik

Allikas

THC kontsentratsioon (1)

ppm

Gaasianalüsaator

CO kontsentratsioon (1)

ppm

Gaasianalüsaator

NOx kontsentratsioon (1)

ppm

Gaasianalüsaator

CO2 kontsentratsioon (1)

ppm

Gaasianalüsaator

CH4 kontsentratsioon (1) (2)

ppm

Gaasianalüsaator

Tahkete osakeste arvu kontsentratsioon

#/cm3

Tahkete osakeste arvu analüsaator

Lahjenduse seaded (kui asjakohane)

-

Tahkete osakeste arvu analüsaator

Heitgaasi vooluhulk

kg/h

Heitgaasi vooluhulgamõõtur (Exhaust Flow Meter, edaspidi „EFM”)

Heitgaasi temperatuur

K

EFM

Keskkonnatemperatuur (3)

K

Andur

Ümbritseva õhu rõhk

kPa

Andur

Mootori pöördemoment (4)

Nm

ECU või andur

Mootori pöörlemiskiirus

p/min

ECU või andur

Mootori kütuse vooluhulk

g/s

ECU või andur

Mootori jahutusvedeliku temperatuur

K

ECU või andur

Mootori sisselaskeõhu temperatuur (3)

K

Andur

Sõiduki teekonnakiirus

km/h

ECU ja GPS

Sõiduki laiuskraad

kraad

GPS

Sõiduki pikkuskraad

kraad

GPS
(1)   

Mõõdetud või korrigeeritud niiskel alusel.

(2)   

Ainult gaasimootorid.

(3)   

Kasutage keskkonnatemperatuuri andurit või sisselaskeõhu temperatuuri andurit.

(4)   

Registreeritav väärtus on kas a) kasulik mootori pöördemoment pidurdamisel vastavalt käesoleva liite punktile 2.4.4 või b) kasulik mootori pöördemoment pidurdamisel, mis arvutatakse käesoleva liite punkti 2.4.4 kohaselt pöördemomendi väärtuste põhjal.

▼M6

2.2.1.    Andmeesitusvorm

Heiteväärtused ja muud asjakohased näitajad esitatakse ja neid vahetatakse csv-vormingus andmefailis. Näitajate väärtused eraldatakse komaga, ASCII-kood #h2C. Numbriliste väärtuste kümnendkoha eraldaja on punkt, ASCII-kood #h2E. Rida lõpetatakse reavahetusega, ASCII-kood #h0D. Tuhandike eraldajaid ei kasutata.

▼B

2.3.    Sõiduki ettevalmistamine

Sõiduki ettevalmistamine sisaldab järgmist:

a) 

OBD-süsteemi kontroll: tuvastatud probleemid tuleb pärast nende lahendamist registreerida ja esitada tüübikinnitusasutusele;

b) 

vajadusel õli, kütuse ja reaktiivi vahetamine.

2.4.    Mõõteseadmete paigaldamine

2.4.1.    Põhiseade

Võimalusel tuleb PEMS alati paigaldada kohta, kus järgmiste nähtuste mõju on minimaalne:

a) 

ümbritseva õhu temperatuuri muutused;

b) 

ümbritseva rõhu muutused;

c) 

ümbritseva rõhu muutused;

d) 

mehaanilised šokid ja vibratsioon;

e) 

välisõhus sisalduvad süsivesinikud - kui kasutatakse FID-analüsaatorit, mis kasutab ümbritsevat õhku FID-põleti õhuna.

Paigaldamisel tuleb järgida PEMSi tootja juhiseid.

2.4.2.    Heitgaasivoolumõõtur (EFM)

Heitgaasivoolumõõtur kinnitatakse sõiduki summutitorule. EFMi andur paigutatakse kahe sirge torulõigu vahele, mille pikkus peab olema EFMi anduri läbimõõdust vähemalt kaks korda suurem (üles- ja allavoolu). EFM soovitatakse paigaldada pärast sõiduki summutit, et vähendada heitgaasi pulseerimise mõju mõõtesignaalidele.

2.4.3.    Globaalne positsioneerimissüsteem

Antenn paigaldatakse võimalikult kõrgele, et võimalikud takistused maanteesõidul ei tekitaks häireid.

▼M4

2.4.4.    Ühendus sõiduki ECUga

Tabelis 1 loetletud mootori parameetrite registreerimiseks kasutatakse andmeregistraatorit. Kõnealuses andmeregistraatoris võidakse kasutada sõiduki kontrollerivõrgu (Control Area Network, edaspidi „CAN”) andmesiini, et saada juurdepääs ECU-andmetele, mida on täpsustatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 5. liite tabelis 1 ning mida edastatakse CANis vastavalt sellistele standardprotokollidele nagu SAE J1939, J1708 või ISO 15765-4. Andmeregistraatoris võidakse arvutada kasulik mootori pöördemoment pidurdamisel või muundada ühikuid.

▼B

2.4.5.    Gaasiliste heidete proovi võtmine

Proovivõtutoru kuumutatakse vastavalt 2. liite punkti 2.3. spetsifikatsioonile ning see isoleeritakse nõuetekohaselt ühenduskohtades (proovivõtutoru ja põhiseadme tagumine külg), et vältida külmade kohtade teket, mille tagajärjel võib proovivõtusüsteem kondenseerunud süsivesinike tõttu saastuda.

▼M4

Proovivõtutoru paigaldatakse väljalasketorusse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.10 nõuetele.

▼B

Proovivõtutoru pikkuse muutmisel tuleb kontrollida süsteemi transpordiaegu ja neid vajadusel korrigeerida.

▼M10

2.4.6.    Tahkete osakeste arvu analüsaatori paigaldamine

PEMS tuleb paigaldada ja seda tuleb kasutada lekkekindlalt ja minimaalse soojakaoga. Tahkete osakeste tekkimise vältimiseks peavad ühendused olema termiliselt stabiilsed katses eeldatavatel heitgaasi temperatuuridel. kui sõiduki väljalaskeava ja ühendustoru ühendamiseks kasutatakse elastomeerühendusi, siis ei tohi need heitgaasiga kokku puutuda, et vältida artefakte mootori suurel koormusel.

2.4.7.    Tahkete osakeste arvu proovivõtt heitgaasist

Heiteproovide võtmine peab olema representatiivne ja seda tuleb teha kohtades, kus heitgaasid on hästi segatud ja kus proovivõtupunkti ümbritseva õhu allavool on minimaalne. Vajaduse korral võetakse heiteproovid massivoolumõõturist allavoolu, järgides et vahemaa vooluhulgaandurini oleks vähemalt 150 mm. Proovivõttur peab olema paigaldatud väljalasketoru kolmekordse läbimõõdu võrra ülesvoolu punktist, kus heitgaasid keskkonda väljuvad. Heitgaasiproov võetakse heitgaasivoolu keskelt. Kui heitgaasiproovi võtmiseks kasutatakse mitut proovivõtturit, siis peab tahkete osakeste proovivõttur asuma muude proovivõtturite suhtes ülesvoolu. Tahkete osakeste proovivõttur ei tohi segada gaasiliste saasteainete proovide võtmist. Proovivõtturi tüüpi ja spetsifikatsioone ning selle paigaldamist tuleb üksikasjalikult kirjeldada kas tehnilise teenistuse katsearuandes (kui katse tehakse tüübikinnituse käigus) või sõiduki tootja enda dokumentatsioonis (kasutusel olevate sõiduki vastavuskatse korral).

Kui väljalasketorus võetakse tahkete osakeste proovid ilma lahjenduseta, siis tuleb proovivõtutoru kuumutada alates lahjendamata heitgaasi proovivõtupunktist kuni lahjenduspunkti või tahkete osakeste loendurini vähemalt temperatuurini 373 K (100 °C).

Kõik lahjendamata või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad proovivõtusüsteemi osad, alates heitgaasi väljalasketorust kuni tahkete osakeste loendurini, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine oleks minimaalne. Kõik osad peavad olema valmistatud antistaatilisest materjalist, et vältida elektrostaatilist toimet.

▼B

2.5.    Katse-eelsed menetlused

2.5.1.    PEMS-seadmete käivitamine ja stabiliseerimine

Põhiseadmed soojendatakse ja stabiliseeritakse vastavalt seadme tootja spetsifikatsioonile, kuni rõhud, temperatuurid ja voolud on saavutanud oma seadistuspunktid.

2.5.2.    Proovivõtusüsteemi puhastamine

Süsteemi saastumise vältimiseks tuleb PEMS-seadmete proovivõtutorud vastavalt tootja spetsifikatsioonile enne proovivõtu algust puhastada.

▼M4

2.5.3.    Analüsaatorite kontrollimine ja kalibreerimine

Analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine ja lineaarsuse kontroll tuleb teostada kalibreerimisgaasidega, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.3 nõuetele. Lineaarsuse kontroll tuleb läbi viia kolme kuu jooksul enne tegelikku katset.

▼B

2.5.4.    EFMi puhastamine

EFMi tuleb puhastada rõhuandurite ühenduskohtade juures vastavalt seadme tootja spetsifikatsioonile. See menetlus peab eemaldama rõhutorudest ning nendega ühendatud voolutoru rõhumõõteportidest kondensaadi ja diisliosakesed.

▼M10

2.5.5.    Tahkete osakeste arvu analüsaatori kontrollimine

PEMS peab toimima ilma vigade ja kriitiliste hoiatussignaalideta. Tahkete osakeste arvu analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes 12 tunni jooksul enne katse algust HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust proovi proovivõtutoru sisselaskeavas. Signaal salvestatakse konstantsel sagedusel vähemalt 1,0 Hz ja see keskmistatakse 2 minutile. Lõplik absoluutne kontsentratsioon peab jääma tootja kirjeldatud vahemikku ja ei tohi olla suurem kui 5 000 osakest kuupsentimeetri kohta.

▼B

2.6.    Heitekatse kulg

▼M10

2.6.1.    Katse algus

Katsemenetluses tähendab katse algus sisepõlemismootori esmakordset käivitamist.

Heiteproovide võtmine, heitgaasi näitajate mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peab algama enne katse algust. Sõiduki heitekontrollisüsteemide kunstlik soojendamine enne katse algust on keelatud.

Katse alguses ei tohi jahutusvedeliku temperatuur ületada keskkonnatemperatuuri rohkem kui 5 °C ega ületada 303 K (30 °C). Andmeid hakatakse hindama, kui jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 303 K (30 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi jooksul vahemikus +/– 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 10 minutit pärast katse algust.

▼M6

2.6.2.    Katse käik

Heiteproovide võtmine, heitgaasi näitajate mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peab jätkuma kasutusel oleva mootori kogu tavapärase töötamisaja jooksul. Mootorit võib seisata ja taaskäivitada, kuid heiteproovide võtmine peab toimuma kogu katse jooksul.

PEMSi gaasianalüsaatorite regulaarseid nullitriivi kontrolle võib teha iga kahe tunni järel ning tulemusi võib kasutada nullitriivi korrigeerimiseks. Kontrollimise ajal registreeritud andmed märgistatakse vastavalt ja neid ei kasutata heitkoguste arvutamiseks.

Kui GPS-signaal katkeb, võib GPS-andmed arvutada elektroonilisel juhtseadisel põhineva sõidukiiruse ja kaardi põhjal, kuid mitte kauemaks kui 60 sekundiks järjest. Kui GPS-signaali kumulatiivne kadu kestab kauem kui 3 % teekonna kestusest, siis tuleks teekond tühistada.

▼M10

2.6.3.    Katse lõpp

Katse on lõppenud, kui sõiduk on teekonna läbinud ja sisepõlemismootor on välja lülitatud.

Sisepõlemismootor lülitatakse teekonna lõpus välja nii kiiresti kui võimalik. Andmete salvestamine jätkub, kuni proovivõtusüsteemide reageerimisaeg on lõppenud.

▼B

2.7.    Mõõtmiste kontrollimine

▼M4

2.7.1.    Analüsaatorite kontrollimine

Punktis 2.5.3 kirjeldatud analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine ja lineaarsuse kontroll tuleb teostada kalibreerimisgaasidega, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.3 nõuetele.

▼B

2.7.2.    Nullväärtuse triiv

Nullreaktsioon on määratluse kohaselt nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga. Nullväärtuse triiv peab olema alla 2 % skaala maksimaalsest näidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.

2.7.3.    Mõõtevahemiku triiv

Mõõtevahemiku reaktsioon on määratluse kohaselt võrdlusgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga. Mõõtevahemiku triiv peab olema alla 2 % skaala maksimaalsest näidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.

2.7.4.    Triivi kontrollimine

Seda kohaldatakse ainult juhul, kui katse ajal ei korrigeeritud nullväärtuse triivi.

Kasutatud gaasianalüsaatorite mõõtepiirkonnad tuleb võimalikult kiiresti, igal juhul hiljemalt 30 minutit pärast katse lõppemist nullida ja kalibreerida, et kontrollida nende triivi võrreldes katse-eelsete tulemustega.

Analüsaatori triivi puhul kasutatakse järgmisi meetmeid:

▼M10

a) 

kui triivi erinevus katse-eelsete ja katsejärgsete tulemuste vahel on alla 2 % vastavalt punktides 2.7.2 ja 2.7.3 sätestatule, siis võib määratud kontsentratsioone kasutada korrigeerimata või korrigeerida neid tootja taotluse korral triivi suhtes punkti 2.7.5 kohaselt;

▼B

b) 

kui triivi erinevus katse-eelsete ja katsejärgsete tulemuste vahel on 2 % või sellest suurem vastavalt punktides 2.7.2 ja 2.7.3 sätestatule, siis tuleb katse lugeda kehtetuks või tuleb määratud kontsentratsioone korrigeerida triivi suhtes punkti 2.7.5 kohaselt.

2.7.5.    Korrigeerimine triivi suhtes

▼M4

Kui vastavalt punktile 2.7.4 kasutatakse korrigeerimist triivi suhtes, siis arvutatakse kontsentratsiooni väärtus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 8.6.1.

▼B

Erinevus korrigeerimata ja korrigeeritud pidurdamise heitkoguste väärtuste vahel peab jääma vahemikku ± 6 % korrigeerimata pidurdamise heitkoguste väärtustest. Kui triiv ületab 6 %, on katse kehtetu. Kui kasutatakse korrigeerimist triivi suhtes, tuleb heitkoguste aruandluses kasutada üksnes triivi suhtes korrigeeritud tulemusi heitkoguste kohta.

▼M10

2.7.6.    Tahkete osakeste arvu analüsaatori kontrollimine

Tahkete osakeste arvu analüsaatori nulltaset kontrollitakse enne katse algust ja pärast katse lõppu ning tulemus registreeritakse vastavalt punkti 2.5.5 nõuetele.

▼B

3.   HEITKOGUSTE ARVUTAMINE

Lõplik katsetulemus ümardatakse ühes etapis vastavas heitestandardis ettenähtud komakohtade arvuni ning lisatakse veel oluline komakoht vastavalt standardile ASTM E 29-06b. Pidurdamisest tingitud heiteni viivate vahepealsete väärtuste ümardamine ei ole lubatud.

3.1.    Andmete ajalisse vastavusse viimine

Heitkoguse arvutamisel erinevate signaalide vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks tuleb heitkoguse arvutamiseks vajalikud andmed viia ajalisse vastavusse kooskõlas punktidega 3.1.1–3.1.4.

▼M10

3.1.1.    Analüsaatorite andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt vastavusse viia ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.5 sätestatud korras. Tahkete osakeste analüsaatori andmed tuleb viia ajalisse vastavusse oma ülekandeajaga vastavalt seadme tootja juhistele.

3.1.2.    Analüsaatorid ja heitgaasi vooluhulgamõõturi (EFM) andmed

Gaasianalüsaatorite ja tahkete osakeste analüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse EFMi andmetega punktis 3.1.4 sätestatud korras.

3.1.3.    PEMSi ja mootoriandmed

PEMSi andmed (gaasianalüsaatorid, tahkete osakeste analüsaatorid ja EFM) tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse mootori elektroonilise juhtseadme andmetega punktis 3.1.4 sätestatud korras.

▼B

3.1.4.    Menetlus paremaks PEMSi andmete ajalisse vastavusse viimiseks

Tabelis 1 loetletud katseandmed jagatakse kolme erinevasse kategooriasse:

▼M10

1) 

gaasianalüsaatorid (THC, CO, CO2, NOx kontsentratsioonid) ja tahkete osakeste analüsaator;

▼B

2) 

heitgaasivoolumõõtur (heitgaasi massivool ja heitgaasi temperatuur);

3) 

mootor (pöördemoment, kiirus, temperatuur, kütusevool, sõiduki kiirus ECUst).

Kategooria viimist ajalisse vastavusse teiste kategooriatega kontrollitakse kahe parameetrite kogumi vahelise suurima korrelatsioonikordaja leidmise teel. Kategooria kõiki parameetreid nihutatakse, et maksimeerida korrelatsioonitegurit. Korrelatsioonikordaja arvutamiseks kasutatakse järgmisi parameetreid:

ajalisse vastavusse viimiseks:

a) 

1. ja 2. kategooria (analüsaatorid ja EFM-andmed) 3. kategooriaga (mootori andmed): sõiduki kiirus GPSi ja ECU alusel;

b) 

1. kategooria 2. kategooriaga: CO2 kontsentratsioon ja heitgaasi mass;

c) 

2. kategooria 3. kategooriaga: CO2 kontsentratsioon ja mootori kütusevool.

3.2.    Andmete ühtsuse kontroll

▼M6

3.2.1.    Analüsaatorid ja EFMi andmed

Andmete ühtsust (EFMi mõõdetud heitgaasi massivool ja gaasi kontsentratsioonid) kontrollitakse elektroonilise juhtseadisega mõõdetud kütusevoolu ja UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.1.7 osutatud valemi alusel arvutatud kütusevoolu korrelatsiooni abil. Kütusevoolu mõõdetud ja arvutatud väärtuste kohta tuleb teha lineaarne regressioonanalüüs. Vähimruutude meetodil parima lähendi leidmiseks kasutatakse järgmist valemit:

y = mx + b

kus:

y

–

on arvutuslik kütusevool (g/s)

m

–

on regressioonisirge tõus

x

–

on mõõdetud kütusevool (g/s)

b

–

on regressioonisirge vabaliige

Tõus (m) ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga regressioonisirge jaoks eraldi. Kõnealust analüüsi soovitatakse teha vahemikus 15 % maksimaalsest väärtusest kuni maksimaalse väärtuseni sagedusel, mis on 1 Hz või sellest suurem. Et katset saaks pidada kehtivaks, tuleb hinnata järgmist kahte kriteeriumi.



Tabel 2

Lubatud hälbed

Regressioonisirge tõus, m

0,9–1,1 – soovituslik

Determinatsioonikordaja r2

min 0,90 – kohustuslik

▼B

3.2.2.    ECU andmed pöördemomendi kohta

ECU pöördemomenti käsitlevate andmete järjepidevuse kontrollimiseks võrreldakse ECU pöördemomendi maksimaalseid väärtusi erinevatel mootori kiirustel ametliku mootori täiskoormusel pöörlemiskiiruse kõveraga vastavalt II lisa punktile 5.

3.2.3.    Kütusekulu pidurdamisel

Kütusekulu pidurdamisel kontrollitakse järgmiselt:

▼M4

a) 

heitkoguste andmete (gaasianalüsaatori kontsentratsioonid ja heitkoguste massivoo andmed) põhjal arvutatakse kütusekulu vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.1.6 esitatud valemile;

▼B

b) 

arvutatakse töö, kasutades ECU andmeid (mootori pöördemoment ja kiirus).

3.2.4.    Läbisõidumõõdik

Sõiduki läbisõidumõõdiku näitajat võrreldakse GPSi andmetega ja kontrollitakse.

3.2.5.    Ümbritseva õhu rõhk

Ümbritseva õhu rõhku võrreldakse GPSi andmetes osutatud kõrguse näitajaga.

▼M4

3.3.    Ümberarvutus kuivalt niiskele gaasile

Kui kontsentratsiooni mõõdetakse kuival alusel, siis arvutatakse see ümber niiskele alusele vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.1 esitatud valemile.

▼B

3.4.    NOx korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

PEMSiga mõõdetud NOx kontsentratsioone ei korrigeerita ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes.

▼M4

3.5.    Gaasiheite hetkekoguste arvutamine

Massiheited määratakse kindlaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.2.3 kirjeldatule.

▼M10

3.6.    Tahkete osakeste hetkearvu arvutamine

Tahkete osakeste hetkearv (PNi) heites [#/s] määratakse nii, et korrutatakse tahkete osakeste arvu hetkekontsentratsioon [#/cm3] heitgaasi massivooluhulga hetkeväärtusega [kg/s] ning mõlemat korrigeeritakse ja viiakse ülekandeajaga vastavusse 3. liite punkti 1.4.3 kohaselt. Kõikides järgmistes andmete hindamistes lisatakse negatiivsed heite hetkeväärtused nullväärtusena. Heite hetkeväärtuste arvutamisel arvestatakse vahetulemuste kõiki olulisi arvnäitajaid. Tahkete osakeste hetkearvu määramiseks kasutatakse järgmist valemit:

image

kus:

PNi

on tahkete osakeste hetkearv [#/s]

cPNi

on mõõdetud tahkete osakeste arvu kontsentratsioon [#/m3] normaliseerituna temperatuuril 273 K (0 °C), sealhulgas siselahjendus ja tahkete osakeste kadu

qmewi

on heitgaasi mõõdetud massivooluhulk [kg/s]

ρe

on heitgaasi tihedus [kg/m3] temperatuuril 273 K (0 °C)

▼B

4.   HEITKOGUSTE JA VASTAVUSTEGURITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

▼M6

4.1.    Keskmistamisakna põhimõte

Heide tuleb integreerida liikuva keskmistamise meetodiga CO2 võrdlusmassi või võrdlustöö alusel. Arvutuste põhimõte on järgmine. Heite massi ei arvutata kogu andmehulga kohta, vaid kogu andmehulga alamhulkade kohta; alamhulkade pikkus määratakse vastavalt mootori CO2 massile või labori baassiirdetsükli jooksul mõõdetud tööle. Liikuva keskmise arvutused tehakse aja juurdekasvuga, mis võrdub andmete diskreetsussammuga. Neid heiteandmete keskmistamiseks kasutatavaid alamhulki nimetatakse järgmistes punktides keskmistamisakendeks.

Kehtetuks tunnistatud andmeid ei tohi töö või CO2 massi ja keskmistamisakna heitkoguste arvutamisel arvesse võtta.

Järgmised andmed loetakse kehtetuteks andmeteks:

a) 

seadmete nullitriivi kontroll;

b) 

andmed, mis ei vasta II lisa punktides 4.2 ja 4.3 sätestatud tingimustele.

Heite mass (mg/aken) määratakse kindlaks UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.2.3 kirjeldatud korras.

Joonis 1

Sõiduki kiiruse sõltuvus ajast ja sõiduki keskmistatud heite (alates esimesest keskmistamisaknast) sõltuvus ajast

image

▼B

4.2.    Tööpõhine meetod

Joonis 2

Tööpõhine meetod

image

„i”-nda keskmistatud akna kestus (t 2,i – t 1,i ) on määratud järgmiselt:

image

— 
W(tj,i ) on mootori töö mõõdetuna katse alguse ja aja tj,i vahel, kWh;
— 
Wref mootori töö WHTC kohta, kWh;
— 
t 2,i valitakse järgmiselt:

image

kus Δt on andmevõtu periood, mis on võrdne 1 sekundiga või sellest lühem.

▼M10

4.2.1.    Eriheite arvutamine

Eriheide e ([mg/kWh] või [#/kWh]) arvutatakse iga akna ja iga saasteaine kohta järgmiselt:

image

kus:

m

on saasteaine heite mass [mg/aken] või tahkete osakeste arv [#/aken]

W(t2,i) – W(t1,i)

on mootori töö i-nda keskmistamisakna jooksul [kWh].

4.2.1.1.   Eriheite arvutamine müügil oleva deklareeritud kütuse jaoks

Kui käesoleva lisa alusel on katse tehtud I lisa 4. liite 1. osa punktis 3.2.2.2.1 deklareeritud müügil oleva kütusega, arvutatakse eriheide e ([mg/kWh] või [#/kWh]) iga akna ja iga saasteaine kohta, korrutades punkti 4.2.1 kohaselt kindlaks määratud korrigeerimata eriheite I lisa punkti 1.1.2 alapunkti a1 kohaselt kindlaks määratud võimsuse parandusteguriga.

▼M6

4.2.2.    Kehtivate akende valimine

4.2.2.1.

Enne artiklis 17a nimetatud kuupäevi kohaldatakse punkte 4.2.2.1.1–4.2.2.1.4.

4.2.2.1.1.

Kehtivad aknad on sellised aknad, mille keskmine võimsus on suurem kui võimsuslävi, milleks on 20 % maksimaalsest mootori võimsusest. Kehtivate akende osakaal peab olema 50 % või rohkem.

4.2.2.1.2.

Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist madalamaid võimsuslävesid kasutades. Võimsusläve vähendatakse 1 protsendi kaupa, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või rohkem.

4.2.2.1.3.

Madalam lävi ei tohi olla väiksem kui 15 %.

4.2.2.1.4.

Katse on kehtetu, kui kehtivate akende osakaal on 15 % võimsusläve juures väiksem kui 50 protsenti.

4.2.2.2.

Alates artiklis 17a nimetatud kuupäevadest kohaldatakse punkte 4.2.2.2.1 ja 4.2.2.2.2.

4.2.2.2.1.

Kehtivad aknad on sellised aknad, mille keskmine võimsus on suurem kui võimsuslävi, milleks on 10 % maksimaalsest mootori võimsusest.

▼M9

4.2.2.2.2.

Katse tunnistatakse kehtetuks, kui kehtivate akende osakaal on alla 50 % või kui üksnes linnasõidutingimustes ei ole pärast 90. protsentiili nõude täitmist enam ühtki kehtivat akent lämmastikoksiidide (NOx) kohta.

▼M10

4.2.3.    Vastavustegurite arvutamine

Vastavustegurid arvutatakse iga kehtiva akna ja saasteaine kohta järgmiselt:

image

kus:

e

on pidurdamisega seotud gaasilise saasteaine heide [mg/kWh] või [#/kWh];

L

on kohaldatav piirnorm [mg/kWh] või [#/kWh].

▼B

4.3.    CO2 massipõhine meetod

Joonis 3

CO2 massipõhine meetod

image

„i”-nda keskmistatud akna kestus (t2,i – t1,i ) on määratud järgmiselt:

image

— 
m CO2(tj,i ) on CO2 mass mõõdetuna katse alguse ja aja tj,i vahel, kWh;
— 
m CO2,ref on CO2 mass, määratuna WHTC kohta, kg;
— 
t 2,i valitakse järgmiselt:

image

kus Δt on andmevõtu periood, mis on võrdne 1 sekundiga või sellest lühem.

CO2 mass arvutatakse akendes hetkeheidete integreerimise teel, mis on arvutatud vastavalt punktis 3.5 sisseviidud nõuetele.

▼M6

4.3.1.    Kehtivate akende valimine

4.3.1.1.

Enne artiklis 17a nimetatud kuupäevi kohaldatakse punkte 4.3.1.1.1–4.3.1.1.4.

4.3.1.1.1.

Kehtivad aknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt:

image

kus:

— 
D max on maksimaalne akna kestus (s);
— 
P max on maksimaalne mootori võimsus (kW).

4.3.1.1.2.

Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist pikemaid akna kestuseid kasutades. Selleks vähendatakse punktis 4.3.1 esitatud valemis väärtust 0,2 sammhaaval 0,01 võrra, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või üle selle.

4.3.1.1.3.

Mingil juhul ei või kõnealuses valemis väärtust vähendada alla 0,15.

4.3.1.1.4.

Katse loetakse kehtetuks, kui kehtivate akende osakaal on alla 50 % akna maksimaalse kestuse korral, arvutatuna vastavalt punktidele 4.3.1.1, 4.3.1.1.2 ja 4.3.1.1.3.

4.3.1.2.

Alates artiklis 17a nimetatud kuupäevadest kohaldatakse punkte 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2.

4.3.1.2.1.

Kehtivad aknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt:

image

kus:

— 
D max on maksimaalne akna kestus (s);
— 
P max on maksimaalne mootori võimsus (kW).

4.3.1.2.2.

Katse on kehtetu, kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %.

▼M10

4.3.2.    Vastavustegurite arvutamine

Vastavustegurid arvutatakse iga kehtiva akna ja saasteaine kohta järgmiselt:

image

kus:

image

kus:

m

on gaasilise saasteaine heite mass [mg/aken] või tahkete osakeste arv [#/aken]

mCO2(t2,i) – mCO2(t1,i)

on CO2 mass i-nda keskmistamisakna jooksul [kg];

mCO2,ref

on mootori CO2 mass, määratuna WHTC kohta [kg];

mL

on gaasilise saasteaine heite mass [mg] või tahkete osakeste arv [#], mis vastab WHTC-s kohaldata vale piirnormile.

▼M10

4.4.    Lõpliku vastavusteguri arvutamine katses

4.4.1.   Lõplik vastavustegur katses (CFfinal) iga saasteaine jaoks arvutatakse järgmiselt:

image

kus:

CFcold

on vastavustegur katse külmrežiimi perioodi jaoks, mis on asjaomase saasteaine jaoks kindlaks määratud punktis 4.1 ja kas punktis 4.2 või 4.3 esitatud arvutusmeetodi kohaselt ja mis on võrdne liikuvate keskmistamise akende kõrgeima vastavusteguriga, alustades jahutusvedeliku temperatuurilt alla 343 K (70 °C).

CFwarm

on vastavustegur katse kuumrežiimi perioodi jaoks, mis on võrdne kõnealuse saasteaine jaoks punktis 4.1 ja kas punktis 4.2 või 4.3 sätestatud arvutusmeetodite abil kindlaks määratud vastavustegurite kumulatiivse 90 % protsentiiliga, alustades andmete hindamist pärast seda, kui jahutusvedeliku temperatuur on tõusnud esmakordselt tasemele 343 K (70 °C).

▼B



2. liide

Kaasaskantavad mõõteseadmed

▼M10

1.   ÜLDANDMED

Gaasilisi heiteid ja tahkete osakeste arvu mõõdetakse vastavalt 1. liites kirjeldatud menetlusele. Käesolevas liites kirjeldatakse selliste mõõtmiskatsete tegemiseks kasutatavate kaasaskantavate mõõteseadmete omadusi.

▼B

2.   MÕÕTESEADMED

2.1.    Gaasianalüsaatorite üldine spetsifikatsioon

PEMSi gaasianalüsaatorite spetsifikatsioon vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4B lisa punktis 9.3.1 sätestatud nõuetele.

2.2.    Gaasianalüsaatorite tehnoloogia

▼M4

Gaase analüüsitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.2 sätestatud nõuetele.

▼B

Lämmastikoksiidide määramiseks võib kasutada ka mittelahutavaid ultraviolett-tajureid.

▼M4

2.3.    Gaasiliste heidete proovi võtmine

Proovivõtturid peavad vastavama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 2. liite punktide A.2.1.2 ja A.2.1.3 nõuetele. Proovivõtutoru kuumutatakse temperatuurini 190 °C (+/– 10 °C).

2.4.    Muud seadmed

Mõõteseadmed peavad vastama tabeli 7 ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.1 nõuetele.

▼M10

2.5.    Tahkete osakeste arvu analüsaator

2.5.1.    Üldnõuded

2.5.1.1.   Tahkete osakeste arvu analüsaator koosneb eelkonditsioneerimisüksusest ja tahkete osakeste loendurist (vt joonis 1). Tahkete osakeste loendur võib ka aerosooli eelkonditsioneerida. Loenduri tundlikkus löökide, vibratsiooni, vananemise, temperatuuri- ja õhurõhumuutuste, elektromagnetiliste häirete ja muu mõju suhtes, mis võib mõjutada sõiduki või loenduri tööd, peab olema võimalikult väike ning selle kohta peab seadme tootja dokumentatsioonis olema esitatud selge teave. Tahkete osakeste arvu analüsaator peab vastama käesoleva määruse nõuetele ning seadme tootja spetsifikatsioonidele.

Joonis 1

Tahkete osakeste arvu analüsaatori seadete näide

(katkendliku joonega on märgitud valikulised osad)

EFM: heitgaasi massivoolumõõtur

d: siseläbimõõt

PND: tahkete osakeste arvu lahjendaja

image

2.5.1.2.   Tahkete osakeste arvu analüsaator on proovivõtupunktiga ühendatud proovivõtturi abil, mis võtab proovi väljalasketoru keskjoonelt. Kui väljalasketorus tahkeid osakesi ei lahjendata, siis kuumutatakse proovivõtutoru kuni tahkete osakeste arvu analüsaatori esimese lahjenduse punkti või analüsaatori tahkete osakeste loendurini vähemalt temperatuurini 373 K (100 °C). Tahkete osakeste proovivõtutoru proovi viibeaeg kuni esimese lahjenduseni või tahkete osakeste loendurini peab olema väiksem kui 3 s.

2.5.1.3.   Kõik heitgaasiprooviga kokkupuutes olevad osad tuleb hoida temperatuuril, mis välistab mis tahes ühendi kondenseerumise seadmes. Seda on võimalik saavutada näiteks kuumutamisega kõrgemal temperatuuril ja proovi lahjendamisega või (pool)lenduvate osakeste oksüdeerimisega.

2.5.1.4.   Tahkete osakeste arvu analüsaatoris peab olema kuumutatud lõik, mille seinatemperatuur on ≥ 573 K (300 °C). See eelkonditsioneeritud osa hoiab kuumutatud etappidel püsivat nominaalset töötemperatuuri täpsusega ± 10 K ja annab märku, kas kuumutatud osade töötemperatuur on õige. Lubatud on madalamad temperatuurid, kui lenduvate tahkete osakeste püüdmise tõhusus vastab punktis 2.5.4 sätestatud nõuetele.

2.5.1.5.   Rõhu-, temperatuuri- ja muud andurid jälgivad seadme toimimist kasutusajal ja annavad rikke korral hoiatuse või teate.

2.5.1.6.   Viitaeg tahkete osakeste analüsaatori sees peab olema < 5 s. Viitaeg tähendab aega, mis kulub võrdluspunktis mõõdetava kontsentratsiooni muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 10 % süsteemi lõppnäidust.

2.5.1.7.   Tahkete osakeste arvu analüsaatori (ja/või osakeste loenduri) tõusuaeg peab olema < 3,5 s.

2.5.1.8.   Tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtetulemused edastatakse normaliseerituna tingimustele 273 K (0 °C) ja 101,3 kPa. Kui see on hea inseneritava kohaselt vajalik, mõõdetakse osakeste kontsentratsiooni normaliseerimiseks rõhk ja/või temperatuur loenduri sisselasekava juures ja see edastatakse.

2.5.1.9.   Tahkete osakeste arvu analüsaator, mis vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 83 või 49 või üldise tehnilise normi nr 15 kalibreerimisnõuetele, loetakse käesoleva lisa kalibreerimisnõuetele vastavaks.

2.5.2.    Tõhususnõuded

2.5.2.1.   Kogu tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem, k.a proovivõtutoru peavad vastama tabelis 1 esitatud tõhususnõuetele.



Tabel 1

Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteemi (ja proovivõtutoru) tõhususnõuded

dp [nm]

alla 23

23

30

50

70

100

200

E(dp)

-- (*1)

0,2–0,6

0,3–1,2

0,6–1,3

0,7–1,3

0,7–1,3

0,5–2,0
(*1)   

Määratakse kindlaks hilisemas etapis.

2.5.2.2.   Tõhusus E(dp) on määratletud kui tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteemi näitude ja kondensatsiooniosakeste loenduri (CPC) (d50 % = 10 nm või väiksem, lineaarsus kontrollitud, elektromeetriga kalibreeritud) näitude suhe või elektromeetriga saadud osakeste kontsentratsiooni mõõtmise tulemus paralleelses monodispersses aerosoolis mobiilsusdiameetriga dp ja normaliseeritud samadel temperatuuri- ja rõhutingimustel. Materjal peab olema termiliselt stabiilne ja tahmalaadne (nt sädelahendusega eraldunud grafiit või difusioonleegi tahm, mis on termiliselt eeltöödeldud). Kui tõhususkõverat mõõdetakse erineva aerosooliga (nt NaCl), tuleb korrelatsioon tahmalaadse aerosooli kõveraga esitada graafikuna, milles võrreldakse mõlemat katseaerosooli kasutades saadud tõhususi. Loendustõhususte erinevusi võetakse arvesse, kohandades esitatud võrdlusgraafiku alusel mõõdetud tõhususi, et saada tahmalaadse aerosooliga seotud tõhusus. Tuleb teha korrektsioon mitmekordselt laetud osakeste suhtes ja see dokumenteerida, kuid nende osakaal ei või olla suurem kui 10 %. Lõplikud tõhusused (nt kohandatud eri materjalide ja mitmekordselt laetud osakeste suhtes) peavad hõlmama tahkete osakeste analüsaatorit ja proovivõtutoru. Alternatiivina võib tahkete osakeste analüsaatorit kalibreerida ka osadena (st eelkonditsioneerimisseade ja osakeste loendur eraldi), tingimusel et tahkete osakeste analüsaator ja proovivõtutoru koos vastavad tabeli 1 nõuetele. Loenduri mõõdetud signaal peab olema suurem kui kahekordne avastamispiir (käesoleval juhul nulltase pluss kolm standardhälvet).

2.5.3.    Lineaarsusnõuded

2.5.3.1.   Lineaarsusnõudeid tuleb kontrollida sisekontrollimenetlustes või seadme tootja poolt ette nähtud viisil alati kui tuvastatakse kahjustus ning vähemalt 12 kuu jooksul enne katse tegemist.

2.5.3.2.   Tahkete osakeste arvu analüsaator ja proovivõtutoru peavad vastama tabelis 2 esitatud lineaarsusnõuetele.



Tabel 2

Tahkete osakeste analüsaatori (ja proovivõtutoru) lineaarsusnõuded

Mõõtmisparameeter/-seade

|χmin× (a1 - 1) + a0|

Kalle a1

Standardviga SEE

Determinatsioonikordaja r2

Tahkete osakeste arvu analüsaator

≤ 5 % max

0,85–1,15

≤ 10 % max

≥ 0,950

2.5.3.3.   Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem ja proovivõtutoru peavad vastama tabelis 2 esitatud lineaarsusnõuetele, kasutades monodispersseid või polüdispersseid tahmalaadseid osakesi. Osakeste suurus (liikuvuse läbimõõt või arvutatud mediaani läbimõõt) peab olema suurem kui 45 nm. Võrdlusinstrument on elektromeeter või kondensatsiooniosakeste loendur (d50 = 10 nm või väiksem, lineaarsus kontrollitud). Alternatiivina võib võrdlusinstrumendiks olla tahkete osakeste arvu mõõtesüsteem, mis vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 nõuetele.

2.5.3.4.   Erinevus tahkete osakeste arvu analüsaatori ja võrdlusinstrumendi vahel igas kontrollitavas punktis (välja arvatud nullpunkt) peab jääma 15 % piiresse nende keskmisest väärtusest. Kontrollida tuleb vähemalt 5 ühtlaselt jaotatud punkti (pluss nullpunkt). Suurim kontrollitud kontsentratsioon on tahkete osakeste arvu analüsaatori suurim lubatud kontsentratsioon.

Kui tahkete osakeste arvu analüsaator kalibreeritakse osadena, võib lineaarsust kontrollida ainult tahkete osakeste loenduri puhul, kuid tõusu arvutamisel tuleb arvesse võtta muude osade ja proovivõtutoru tõhusust.

2.5.4.    Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusus

2.5.4.1.   Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem peab eemaldama rohkem kui 99 % tetrakontaani (CH3(CH2)38CH3) ≥ 30 nm suuruseid tahkeid osakesi, kui sisselaskekontsentratsioon on ≥ 10 000 osakest kuupsentimeetri kohta minimaalse lahjenduse juures.

2.5.4.2.   Lisaks peab tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem suutma eemaldada rohkem kui 99 % polüdispersset alkaani (dekaan või kõrgem) või smirgliõli, mille arvutatud mediaani läbimõõt on > 50 nm ja sisselaskekontsentratsioon ≥ 5 × 106 osakest kuupsentimeetri kohta minimaalse lahjenduse juures (samaväärne mass > 1 mg/m3).

2.5.4.3.   Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusust tetrakontaani ja/või polüdispersse alkaani või õli puhul tuleb tõendada ainult üks kord PEMSi tüüpkonna kohta. PEMSi tüüpkond on seadmerühm, millel on samasugune analüsaator, proovi ja temperatuuri konditsioneerimine ning samasugused tarkvara kompensatsioonialgoritmid. Seadme tootja peab kindlaks määrama sellise hooldus- või asendusintervalli, mis tagab, et eemaldamise tõhusus ei lange tehnilistest nõuetest allapoole. Kui seadme tootja sellist teavet ei esita, siis kontrollitakse seadme lenduva osakeste eemaldamise tõhusust kord aastas.

▼B

3.   ABISEADMED

▼M6

3.1.    Heitgaasivoolumõõturi (EFM) ühendamine summutitoruga

Heitgaasivoolumõõturi paigaldamine ei tohi suurendada vasturõhku üle mootori valmistaja soovitatud väärtuse ega pikendada summutitoru rohkem kui 2 m võrra. Heitgaasivoolumõõturi paigaldamisel peab nagu teistegi PEMS seadmete komponentide puhul järgima kohalikke maanteeohutuse eeskirju ja kindlustusnõudeid.

▼B

3.2.    PEMSi asukoht ja paigaldamistarvikud

PEMS-seadmed paigaldatakse vastavalt 1. liite punktis 2.4. sätestatule.

3.3.    Elektrienergia

PEMS-seadmeid varustatakse elektriga vastavalt II lisa punktis 4.6.6 kirjeldatud meetodile.



3. liide

Kaasaskantavate mõõteseadmete kalibreerimine

1.   SEADMETE KALIBREERIMINE JA KONTROLL

▼M4

1.1.   Kalibreerimisgaasid

PEMSi gaasianalüsaatoreid kalibreeritakse gaaside abil, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.3 sätestatud nõuetele.

1.2.   Lekkekatse

PEMSi lekkekatsed viiakse käbi vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.4 määratletud nõuetele.

1.3.   Analüütilise süsteemi reageerimisaja kontrollimine

PEMSi analüütilise süsteemi reageerimisaega kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 9.3.5.

▼M10

1.4.   Tahkete osakeste arvu analüsaatori kalibreerimine ja kontroll

1.4.1.   PEMSi lekkekatsed tehakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.4 nõuetele või tootja juhiste kohaselt.

1.4.2.   Tahkete osakeste arvu analüsaatori reageerimisaega kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.5 nõuetele, kasutades tahkeid osakesi, kui gaase ei saa kasutada.

1.4.3.   Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteemi ja proovivõtutoru ülekandeaeg määratakse kindlaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 8. liite punktile A.8.1.3.7. Ülekandeaeg tähendab aega mis kulub võrdluspunktis mõõdetava kontsentratsiooni muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 50 % süsteemi lõppnäidust.

▼B



4. liide

Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali nõuetele vastavuse kontrollimise meetod

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse üldiselt elektroonilise kontrollploki pöördemomendi nõuetele vastavuse kontrollimise meetodit ISC PEMSi katsetamisel.

Kohaldatava üksikasjaliku menetluse määrab mootori tootja, tingimusel et see on tüübikinnitusasutuse poolt heaks kiidetud.

2.   SUURIMA PÖÖRDEMOMENDI MEETOD

2.1. Suurima pöördemomendi meetod seisneb tõendamises, et suurima pöördemomendi baaskõvera punkt kui mootori kiiruse funktsioon on sõiduki katsetamisel saavutatud.

▼M9

2.1.1. Kui katsel kasutatakse I lisa 4. liite 1. osa punktis 3.2.2.2.1 deklareeritud müügil olevat kütust, jagatakse elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaal parandusteguriga, enne kui tehakse kontroll suurima pöördemomendi baaskõveraga, mis on saadud selle müügil oleva kütusega.

▼M1

2.2. Kui suurima pöördemomendi baaskõvera punkti kui mootori kiiruse funktsiooni ei ole ISC PEMSi katsetamisel saavutatud, on tootjal õigus vastavalt vajadusele muuta sõiduki koormust ja/või katseteekonda, et see asjaolu saaks pärast ISC PEMSi katsete lõpetamist saavutatud.

▼M4



III LISA

HEITGAASIDE KONTROLLIMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1. Käesolevas lisas kehtestatakse katsemenetlus heitgaaside kontrollimiseks.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1. Katsete läbiviimise ja tulemuste tõlgendamise nõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas ning katsetes kasutatakse käesoleva määruse IX lisas määratletud sobivaid etalonkütuseid.

2.2. Segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul kohaldatakse heitekatsete tegemisel ka täiendavaid nõudeid ja erandeid, mis on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa 4. liites.

2.3. Kui ottomootorite katsetamisel kasutatakse heitgaasi lahjendamise süsteemi, on lubatud kasutada tajurite süsteeme, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 üldnõuetele ja kalibreerimiskorrale. Sellisel juhul ei kohaldata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9 ega 2. liidet.

Siiski kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 7 katsemenetlusi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8 ette nähtud heitgaaside arvutusi.

▼B



IV LISA

SEOSES TÜÜBIKINNITUSEGA TEHNOÜLEVAATUSEKS VAJALIKUD HEITKOGUSTE ANDMED

Süsinikmonooksiidi heidete mõõtmine tühikäigul

1.   SISSEJUHATUS

▼M4

1.1. Käesolevas lisas kehtestatakse menetlus süsinikmonooksiidi heidete mõõtmiseks tühikäigul (tava- ja suurel kiirusel) töötavate ottomootorite puhul, mis on paigaldatud M1-kategooria sõidukitele, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, ning M2- ja N1-kategooria sõidukitele.

▼M4

1.2. Käesolevat lisa ei kohaldata segakütuseliste mootorite ja sõidukite suhtes.

▼B

2.   ÜLDNÕUDED

2.1. Üldnõueteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktides 5.3.7.1–5.3.7.4 sätestatud nõuded koos punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 kirjeldatud eranditega.

2.2. Punktis 5.3.7.3 esitatud aatomsuhteid loetakse järgmiselt:



Hcv = vesiniku ja süsiniku aatomsuhe

— bensiini puhul (E10) 1,93

— veeldatud naftagaasi puhul 2,525

— maagaasi/biometaani puhul 4,0

— etanooli puhul (E85) 2,74

Hcv = hapniku ja süsiniku aatomsuhe

— bensiini puhul (E10) 0,032

— veeldatud naftagaasi puhul 0,0

— maagaasi/biometaani puhul 0,0

— etanooli puhul (E85) 0,385

2.3. Käesoleva määruse I lisa 5. liite punktis 1.4.3 esitatud tabel täidetakse käesoleva lisa punktides 2.2 ja 2.4 sätestatud tingimuste kohaselt.

2.4. Tootja peab kinnitama, et käesoleva lisa punkti 2.1 kohase tüübikinnituse ajal registreeritud lambda väärtus on õige ja vastab 24 kuu jooksul pärast tüübikinnituse kuupäeva tootmises oleva sõidukitüübi lambda väärtusele. Hinnang antakse tootmises olevate sõidukite kontrollimise ja uurimise põhjal.

3.   TEHNILISED NÕUDED

3.1. Tehnilisteks nõueteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 5. lisas sätestatud nõuded koos punktis 3.2 sätestatud erandiga.

3.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 5. lisa punktis 2.1 sätestatud etalonkütusteks loetakse käesoleva määruse IX lisas sätestatud vastava spetsifikatsiooniga etalonkütused.



V LISA

KARTERIGAASIDE HEITKOGUSTE KONTROLLIMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded ja katsemenetlused karterigaaside heitkoguste kontrollimiseks.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.

Karterist eralduvaid heitkoguseid ei tohi lasta vahetult keskkonda, erandiks on punktis 3.1.1 osutatud juhud.

3.   ERINÕUDED

▼M4

3.1.

Punkte 3.1.1 ja 3.1.2 kohaldatakse diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite suhtes ning maagaasi/biometaaniga või veeldatud naftagaasiga töötavate ottomootorite suhtes.

3.1.1.

Turboülelaadurite, pumpade, ülelaadekompressoritega mootorid või õhu sisseimemiseks ette nähtud ülelaaduritega mootorid võivad karterist eralduvaid heitgaase keskkonda lasta siis, kui need heitkogused lisatakse heitgaasidele (kas füüsiliselt või matemaatiliselt) kõikide heitekatsete ajal vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 6.10.

▼B

3.1.2.

Vahetult keskkonda suunatavateks heitkogusteks ei loeta selliseid karterist eralduvaid heitgaase, mis suunatakse kogu töötamise ajal heitgaasidesse heitgaaside järeltöötlusest ülesvoolu.

3.2.

Punkte 3.2.1 ja 3.2.2 kohaldatakse bensiini või etanooliga (E85) töötavate ottomootorite suhtes.

▼M4

3.2.1.

Karteri rõhku mõõdetakse heitkoguste katsetsüklites sobivates asukohtades. Rõhku mõõdetakse õlimõõtevarda ava kaudu kaldmanomeetriga.

▼M4

3.2.1.1.

Rõhku sisselasketorustikus mõõdetakse ± 1 kPa täpsusega.

3.2.1.2.

Rõhku karteris mõõdetakse ± 0,01 kPa täpsusega.

▼B

3.2.2.

Punkti 2.1 nõuetele vastavus loetakse rahuldavaks, kui eespool punktis 3.2.1 määratletud kõikides mõõtmistingimustes mõõdetud karterirõhk ei ületa mõõtmishetkel valitsevat atmosfäärirõhku.



VI LISA

TSÜKLI VÄLISTE HEIDETE JA TÖÖTAVA SÕIDUKI HEITKOGUSTE PIIRAMISE NÕUDED

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse talitlussnõudeid ja keelatakse katkestusstrateegia kasutamine mootorite ja sõidukite puhul, millele on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määrusega antud tüübikinnitus, et tagada tõhus kontroll mootori eri töörežiimidest ja keskkonnatingimustest tulenevate heitkoguste üle sõidukite tavapärasel kasutamisel. Lisas kehtestatakse katsemenetlused tsükliväliste heidete katsetamiseks tüübikinnituse ajal ja sõiduki tegelikul kasutamisel.

2.   MÕISTED

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punkti 3 määratlusi.

3.   ÜLDNÕUDED

▼M4

3.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 punktides 10. lisa punktis 4 sätestatud üldnõudeid.

▼M4

3.2.

Segakütuseliste mootorite puhul on lubatud kasutada kohanemisstrateegiaid, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

mootor jääb alati segakütuselist tüüpi mootoriks, millele on antud tüübikinnitus, ning

b) 

2-tüübi segakütuselise mootori puhul ei tohi mootoritüüpkonna kõrgeim ja madalaim GERWHTC väärtus kunagi ületada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 3.1.1 määratletud suhtarvu, ning

c) 

strateegiad deklareeritakse ja need vastavad käesoleva lisa nõuetele.

▼B

4.   TALITLUSNÕUDED

▼M4

4.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktis 5 sätestatud toimivusnõudeid koos käesoleva määruse punktis 4.1.1 kirjeldatud eranditega.

4.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punkti 5.1.2 alapunktist a tuleb aru saada järgmiselt:

„a) 

selle kasutamine sisaldub sõnaselgelt tüübikinnituskatsetes, sealhulgas käesoleva määruse VI lisa punkti 6 kohased tsüklivälise osa katsemenetlused ja käesoleva määruse artikli 12 kohased kasutusel olevaid sõidukeid/mootoreid käsitlevad sätted.”

▼M4 —————

▼B

5.   KESKKONNA- JA TÖÖTINGIMUSED

5.1.

Käesoleva lisa tähenduses on keskkonna- ja töötingimused need, mis on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktis 6.

▼M4

6.   MOOTORI TSÜKLIVÄLISE OSA KATSED LABORIS JA KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE KATSED TÜÜBIKINNITUSE AJAL

6.1.

Tüübikinnituse andmise ajal tehtava tsüklivälise osa katsemenetluse puhul järgitakse mootori tsüklivälise osa katsemenetlust tüübikinnituse ajal laboris ja katsemenetlust kasutusel oleval sõidukil, nagu on kirjeldatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktis 7, võttes arvesse punktis 6.1.1 sätestatud erandit.

6.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punkti 7.3 esimesest lõigust tuleb aru saada järgmiselt:

„Katsetamine kasutusajal

Tüübikinnituse ajal tehakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud korra kohaselt kaasaskantavate heitemõõtmisseadmete tõendamiskatse, kasutades selleks sõiduki algmootorit.”

▼M4 —————

▼M4

6.2.

 Segakütuselised mootorid ja sõidukid

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja n 49 10. lisas nõutud kaasaskantavate heitemõõtmisseadmete tõendamiskatsetel, mis tehakse tüübikinnituse ajal, katsetatakse segakütuselise mootoritüüpkonna algmootorit oludes, kus see töötab segakütuserežiimil.

6.2.1. Segakütuseliste 1B-, 2B- ja 3B-tüübi mootorite puhul tehakse üks täiendav PEMS-seadmete katse diislirežiimis sama mootori ja sama sõidukiga vahetult pärast või enne segakütuserežiimis tehtud PEMS-seadmete katset.

Sellisel juhul võib sertifitseeringu anda ainult siis, kui PEMS-seadmete tõendamiskatse nii segakütuse- kui ka diislirežiimil on loetud läbituks.

6.3.

Lisanõuded kasutusel olevate sõidukite katsetamise suhtes määratakse kindlaks hiljem kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikega 3.

▼M4

7.   TEATIS TSÜKLIVÄLISTE HEITKOGUSTE VASTAVUSE KOHTA

7.1. Teatis tsükliväliste heitkoguste vastavuse kohta tuleb koostada vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktile 10, võttes arvesse punktis 7.1.1 sätestatud erandit.

7.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktist 10 tuleb aru saada järgmiselt:

„Teatis tsükliväliste heidete vastavuse kohta

Tüübikinnituse taotlemisel peab tootja esitama teatise, et mootoritüüpkond või sõiduk vastab käesoleva määruse nõuetele, millega piiratakse tsükliväliseid heitkoguseid. Lisaks teatisele kontrollitakse lisakatsete abil kohaldatavatele heitkoguste piirväärtustele ja kasutusnõuetele vastavust.”

▼M6

8.   DOKUMENDID

UNECE eeskirja nr 49 10. lisa punktist 11 tuleb aru saada järgmiselt.

Tüübikinnitusasutus nõuab tootjalt dokumentide paketi esitamist. Selles peaksid olema kirjeldatud mootorisüsteemi kõik konstruktsioonielemendid, heitekontrollistrateegia ja vahendid, mille abil kontrollitakse väljundina saadavaid muutujaid kas otsese või kaudse kontrolli teel.
See teave peab hõlmama heitekontrollistrateegia täielikku kirjeldust. Lisaks sisaldub selles teave kõikide heitekontrolli abi- ja põhistrateegiate töö kohta, sealhulgas selliste näitajate kirjeldus, mida mis tahes heitekontrolli abistrateegia muudab, ja heitekontrolli abistrateegia töö piirtingimused ning viited sellele, millised heitekontrolli abi- ja põhistrateegiad on käesolevas lisas sätestatud katsemenetluste tingimustes tõenäoliselt aktiivsed.
Nimetatud dokumentide pakett esitatakse vastavalt käesoleva määruse I lisa 8. jaole.

▼M10

AESi hindamise metoodikat on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

▼M4 —————

▼M1



1. liide

PEMSi näidiskatse tüübikinnitusel

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse PEMSi näidiskatse läbiviimist tüübikinnitusel.

2.   KATSESÕIDUK

2.1.

PEMSi katseks kasutatav sõiduk peab esindama sõidukitüüpi, kuhu asjaomane mootorisüsteem tahetakse paigaldada. Kasutada võib sõiduki prototüüpi või tootmises olevat kohandatud sõidukit.

2.2.

Kontrollitakse elektroonilise kontrollploki andmevoo teabe toimimist ja vastavust (näiteks käesoleva määruse II lisa 5. punkti kohaselt).

▼M6

2.3.

Tootjad peavad tagama, et sõidukite PEMS-katse saab teha sõltumatu isik üldkasutatavatel teedel: selleks peavad nad tegema kättesaadavaks sobivad adapterid väljalasketorudele, võimaldama juurdepääsu ECU signaalidele ja sõlmima vajalikud halduskokkulepped. Tootja võib nõuda mõistlikku tasu vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõike 1 sätetele.

▼M1

3.   KATSETINGIMUSED

▼M6

3.1.    Sõiduki koormus

PEMSi tõendamiskatse huvides võib koormust imiteerida ning kasutada tehiskoormust.

▼M10

Sõiduki koormus peab olema 50–60 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Sellest vahemikust kõrvalekaldumine tuleb tüübikinnitusasutusega kokku leppida. Sellise kõrvalekalde põhjus tuleb märkida katsearuandesse. Kehtivad II lisas sätestatud lisanõuded.

▼M1

3.2.    Keskkonnatingimused

Katse tehakse II lisa punktis 4.2 kirjeldatud keskkonnatingimustel.

3.3.

Mootori jahutusvedeliku temperatuur peab olema vastavuses II lisa punktiga 4.3.

3.4.

 Kütus, määrdeained ja reaktiiv

Kütus, määrdeõli ja reaktiiv heitgaaside järeltöötlussüsteemi jaoks peavad vastama II lisa punktide 4.4–4.4.3 nõuetele.

3.5.

 Teekonnale ja käitamisele esitatavad nõuded

Teekonnale ja käitamisele esitatavad nõuded on kirjeldatud II lisa punktides 4.5– 4.6.8.

4.   HEITKOGUSTE HINDAMINE

4.1.

Katsete tegemisel ja katsetulemuste arvutamisel järgitakse II lisa punkti 6 nõudeid.

5.   ARUANNE

5.1.

Tehnilises aruandes kirjeldatakse PEMSi näidiskatset, täpsustades toimingud ja tulemused, ning esitatakse vähemalt järgmine teave:

a) 

üldandmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.1–10.1.1.14;

b) 

selgitus selle kohta, miks katseks kasutatud sõidukit/sõidukeid ( 8 ) saab lugeda seda sõidukitüüpi esindava(te)ks, kuhu asjaomane mootorisüsteem tahetakse paigaldada;

c) 

andmed katse ja katseseadmete kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.3–10.1.4.8;

d) 

andmed katsetatud mootori kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.5–10.1.5.20;

e) 

andmed katsetamisel kasutatud sõiduki kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.6–10.1.6.18;

f) 

andmed katseraja omaduste kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.7–10.1.7.7;

g) 

arvutatud hetkeandmed ja mõõtmised, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.8–10.1.9.24;

h) 

keskmistamis- ja integreeritud andmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.10–10.1.10.12;

i) 

läbimise või mitteläbimise andmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.11–10.1.11.13;

j) 

andmed katsete kontrolli, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.12. kuni 10.1.12.5.

▼M10



2. liide

AESi hindamise metoodika

AESi hindamise eesmärgil kontrollib tüübikinnitusasutus vähemalt seda, kas käesolevas liites sätestatud nõue on täidetud.

1) 

AESist põhjustatud heite suurenemine peab olema võimalikult väike:

a) 

koguheite suurenemine AESi kasutamisel peab olema sõidukite kogu tavakasutuse ja kasutusea kestel võimalikult väike;

b) 

kui AESi esmase hindamise ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või konstruktsioon, mis võimaldab paremat heitekontrolli, kasutatakse seda ilma põhjendamatute muudatusteta.

2) 

AESi kasutamise põhjendamisel, tuleb mootori äkilise ja pöördumatu kahjustuse riski nõuetekohaselt tõendada ja dokumenteerida ning esitada järgmine teave:

a) 

tootja peab esitama tõendid katastroofilise (st äkilise ja pöördumatu) mootorikahjustuse kohta ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi;

b) 

kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või konstruktsioon, mis kõrvaldab või vähendab nimetatud riski, tuleb seda kasutada niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik (st ilma põhjendamatute muudatusteta);

c) 

mootori või heitekontrollisüsteemi osade töökindlust ja pikaajalist kaitset kulumise ja tõrgete eest ei loeta piisavaks põhjenduseks AESi heakskiitmise jaoks.

3) 

Nõuetekohases tehnilises kirjelduses tuleb põhjendada, miks on vaja sõiduki turvaliseks käitamiseks kasutada AESi:

a) 

tootja peab esitama tõendid sõiduki ohutu käitamisega seotud suurenenud riski kohta ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi;

b) 

kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav teistsugune tehnoloogia või konstruktsioon, mis võimaldab turvariski vähendada, tuleb seda kasutada niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik (st ilma põhjendamatute muudatusteta).

4) 

Nõuetekohases tehnilises kirjelduses tuleb põhjendada, miks on vaja mootori käivitamisel või soojendamisel kasutada AESi:

a) 

tootja peab esitama tõendid vajaduse kohta kasutada mootori käivitamisel AESi ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi,

b) 

kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või konstruktsioon, mis võimaldab mootori käivitamisel paremat heitekontrolli, tuleb seda kasutada niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik.

▼B



VII LISA

MOOTORISÜSTEEMIDE VASTUPIDAVUSE KONTROLLIMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust mootorite valimiseks katsete jaoks, mida teostatakse halvendustegurite kindlaksmääramiseks kasutusaja saavutamise katseplaani alusel. Halvendustegureid kohaldatakse kooskõlas käesoleva lisa punkti 3.6 nõuetega vastavalt III lisale mõõdetud heitkoguste suhtes.

1.2.

Käesolevas lisas kirjeldatakse ka heitetaset mõjutavat hooldust ja heitetaset mittemõjutavat hooldust, mida tehakse kasutusaja saavutamise katseplaani alusel katsetatavatele mootoritele. Kõnealune hooldus peab vastama hooldusele, mida tehakse kasutusel olevatele mootoritele, ja sellest peab uute mootorite ja sõidukite omanikke teavitama.

▼M4

1.3.

Segakütuseliste mootorite puhul kohaldatakse ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punkti 6.5.

▼B

2.   MOOTORITE VALIK KASULIKU TÖÖEA HALVENDUSTEGURITE KINDLAKSTEGEMISEKS

▼M4

2.1.

Mootorite valik toimub vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktile 2.

▼M4 —————

▼B

3.   KASULIKU TÖÖEA HALVENDUSTEGURITE KINDLAKSTEGEMINE

▼M4

3.1.

Kasuliku tööea halvendustegurite kindlakstegemiseks kasutatavad nõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktis 3 ning arvesse tuleb võtta punktides 3.1.1–3.1.6 kehtestatud erandeid.

▼M4

3.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.2.1.3 tuleb aru saada järgmiselt:

„3.2.1.3. 

Kooskõlas punktiga 3.5.2 arvutatud heitkoguste piirväärtused kasuliku tööea alguspunktis ja lõpp-punktis peavad vastama määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelis määratletud piirväärtustele, ehkki katsepunktide üksikud heitkoguste tulemused võivad olla nendest piirväärtustest suuremad.”

3.1.2.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.2.1.9 tuleb aru saada järgmiselt:

„3.2.1.9. 

Kasutusaja saavutamise katseplaani võib lühendada, kasutades selleks kiirendatud vanandamist kütusekulu alusel. Selle aluseks võetakse tüüpilise kasutusaegse kütusekulu ja vanandamistsükli kütusekulu suhtarv. Kasutusaja saavutamise katseplaani ei tohi lühendada rohkem kui 30 %, isegi kui vanandamistsükli kütusekulu on suurem tüüpilisest kasutusaegsest kütusekulust üle 30 %.”

3.1.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.5.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„3.5.1. 

Kasutusaja saavutamise katseplaani jooksul WHTC ja WHSC kuumkäivituskatsete käigus igas katsepunktis mõõdetud iga saasteaine puhul viiakse kõikide katseandmete põhjal läbi sobivaim lineaarne regressioonianalüüs. Iga saasteaine puhul läbiviidud katsete tulemused väljendatakse sama arvu kümnendkohtadega, nagu määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelis esitatud vastavate saasteainete piirväärtustes, pluss üks kümnendkoht. Kui vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktile 3.2.1.4 on kokku lepitud, et igas katsepunktis viiakse läbi ainult üks katsetsükkel (kuumkäivitusega WHTC või WHSC) ning teine katsetsükkel (kuumkäivitusega WHTC või WHSC) viiakse läbi ainult kasutusaja saavutamise katseplaani alguses ja lõpus, tehakse regressioonanalüüs ainult igas katsepunktis teostatud katseseeria tulemuste põhjal.

Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse eelneval heakskiidul on lubatud mittelineaarne regressioon.”

3.1.4.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.7.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„3.7.1. 

Kooskõlas III lisaga mõõdetud katsetulemusele halvendusfaktori kohaldamisel (egas, ePM) peavad mootorid olema vastavuses iga saasteaine heitkoguse piirväärtusega, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelis. Sõltuvalt halvendusteguri (DF) tüübist kohaldatakse järgmisi norme:

a) 

multiplikatiivne: (egas või ePM) * DF ≤ heitkoguste piirväärtus;

b) 

aditiivne: (egas või ePM) * DF ≤ heitkoguste piirväärtus.”

3.1.5.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.8.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„3.8.1. 

Tootmise vastavust heidet käsitlevate nõuetele kontrollitakse käesoleva määruse I lisa punkti 7 nõuete alusel.”

3.1.6.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.8.3 tuleb aru saada järgmiselt:

„3.8.3. 

Tüübikinnituse jaoks registreeritakse käesoleva määruse I lisa 5. liite lisandi punktides 1.4.1 ja 1.4.2 ning käesoleva määruse I lisa 7. liite lisandi punktides 1.4.1 ja 1.4.2 ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktidele 3.5 või 3.6 vastavad halvendustegurid.”

▼M4

3.2.

Kasutusaja saavutamise katseplaani rakendamiseks võib kasutada müügilolevaid kütuseid. Heitekatse puhul tuleb kasutada etalonkütust.

▼M4 —————

▼M4

4.   HOOLDUS

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktis 4 sätestatud hooldusnõudeid.

▼B

4.1.    Heitetaset mõjutav korraline hooldus

▼M4 —————

▼B



VIII LISA

CO2 HEITED JA KÜTUSEKULU

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse CO2 heidetest ja kütusekulust teavitamise norme ja katsemenetlusi.

2.   ÜLDNÕUDED

▼M4

2.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punktis 2 sätestatud üldnõudeid.

▼M4 —————

▼B

3.   CO2 HEITKOGUSTE MÄÄRAMINE

▼M4

3.1.

Heitkoguste määramiseks kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punktis 3 sätestatud nõudeid koos punktis 3.1.1 kehtestatud erandiga.

3.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punkti 1 3.1 ja 1. liidet ei kohaldata segakütuseliste mootorite ja sõidukite suhtes. Selle asemel kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punkti 10.3, milles esitatakse täiendavad CO2 määramise nõuded, mis on ette nähtud spetsiaalselt segakütuselistele mootoritele ja sõidukitele.

▼M4 —————

▼B

4.   KÜTUSEKULU MÄÄRAMINE

▼M4

4.1.

Kütusekulu määramiseks kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punktis 4 sätestatud nõudeid.

▼M4 —————

▼M4

5.

CO2 heiteid ja kütusekulu käsitlevad sätted EÜ tüübikinnituse laiendamiseks 2 380  kg – 2 610  kg tuletatud massiga sõidukitüübi puhul, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.

5.1.

CO2 heiteid ja kütusekulu käsitlevad sätted EÜ tüübikinnituse laiendamiseks 2 380  kg – 2 610  kg tuletatud massiga sõidukitüübi puhul, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt käesolevale määrusele, on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa 1. liites ning arvesse tuleb võtta punktides 5.1.1 ja 5.1.2 kehtestatud erandeid.

5.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa 1. liite punktist A.1.1.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„A.1.1.1. 

Käesolevas liites sätestatakse CO2 heidetest ja kütusekuludest teatamise sätted ja katsemenetlused EÜ tüübikinnituse laiendamiseks 2 380  kg – 2 610  kg tuletatud massiga sõidukitüübi puhul, mis on kiidetud heaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.”

▼M10

5.1.2.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa 1. liite punktist A.1.2.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„A.1.2.1. 

Selleks et laiendada sõiduki ELi tüübikinnitust seoses mootoriga, mis on saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse alusel, kui sõiduki tuletatud mass on 2 380 – 2 610 kg, peab tootja täitma CO2 heite ja kütusekulu mõõtmise nõuded, mis on kehtestatud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüüpi heitekatsemenetlustega, korrigeerides vaid kiiruse kõverat ja laetava energiasalvestussüsteemi laengute tasakaalu (RCB). CO2 heide määratakse vastavalt tabelile A6/2, võtmata arvesse normeeritud heiteühendite katsetulemusi, kusjuures sõiduk ei tohi katsetamisel kasutada AESi ja sõidukit tuleb käsitada suurima näitajaga sõidukina (VH). Tüübikinnitusasutustele tuleb esitada katseprotokollid, mida on nimetatud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 I lisa 8a liites kuni punktini 2.1 (k.a) ja 8b liites, ning samuti tulemused saasteainete heitkoguste kohta.

Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele allkirjastatud kinnituse, et kõik variandid ja versioonid, mille suhtes seda laiendamist taotletakse, on kooskõlas määruses (EÜ) nr 595/2009 sätestatud heitenõuetega tüübikinnituse andmisel ning et 1. tüüpi katse viidi läbi kooskõlas eelmise lõiguga.

Kehtivat ELi tüübikinnitust sõidukile, mille tuletatud mass ületab 2 380 kg, kuid jääb alla 2 610 kg, seoses mootoriga, mis on saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 kohaselt, võib laiendada hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevani.

Etanoolil (ED95) töötavate eriotstarbeliste survesüütemootorite puhul kasutatakse kütusekulu väärtuse arvutamisel kindlaks määratud süsiniku, vesiniku ja hapniku suhet, milleks on C1H2,92O0,46.”

▼M4

5.2.

Tüübikinnituse laiendamine käesoleva punkti kohaselt ei ole võimalik segakütuseliste sõidukite puhul.

▼M4 —————

▼B



IX LISA

ETALONKÜTUSTE SPETSIFIKATSIOONID

▼M4

Diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed

▼M3



Tüüp: diisel (B7)

Parameeter

Ühik

Piirnormid (1)

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Tsetaaniindeks

 

46,0

 

EN ISO 4264

Tsetaaniarv (2)

 

52,0

56,0

EN ISO 5165

Tihedus 15 °C juures

kg/m3

833,0

837,0

EN ISO 12185

Destillatsioon:

 

 

 

 

—  50 % punkt

°C

245,0

—

EN ISO 3405

—  95 % punkt

°C

345,0

360,0

EN ISO 3405

—  lõplik keemispunkt

°C

—

370,0

EN ISO 3405

Leekpunkt

°C

55

—

EN ISO 2719

Hägustumispunkt

°C

—

–10

EN 23015

Viskoossus 40 °C juures

mm2/s

2,30

3,30

EN ISO 3104

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

% m/m

2,0

4,0

EN 12916

Väävlisisaldus

mg/kg

—

10,0

EN ISO 20846

EN ISO 20884

Vasekorrosioon (3 h, 50 °C)

 

—

1. klass

EN ISO 2160

Koksiarv Conradsoni järgi (10 % DR)

% m/m

—

0,20

EN ISO 10370

Tuhasisaldus

% m/m

—

0,010

EN ISO 6245

Kogusaaste

mg/kg

—

24

EN 12662

Veesisaldus

mg/kg

—

200

EN ISO 12937

Happearv

mg KOH/g

—

0,10

EN ISO 6618

Määrdevõime (HFRR kulumisjälje diameeter temperatuuril 60 °C)

μm

—

400

EN ISO 12156

Oksüdatsioonikindlus 110 °C juures (3)

h

20,0

 

EN 15751

FAME (4)

% v/v

6,0

7,0

EN 14078
(1)   

Spetsifikaadis deklareeritud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi, alampiiri määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata sellest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, juhul kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(2)   

Tsetaaniarvu diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõuetele. Kui peaks tekkima siiski vaidlusi kütuse tarnija ja kasutaja vahel, võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi, juhul kui ei piirduta ühekordse mõõtmisega, vaid tehakse vajaliku kordustäpsuse saavutamiseks piisaval hulgal korduvaid mõõtmisi.

(3)   

Kuigi oksüdatsioonikindlust kontrollitakse, jääb säilivusaeg siiski tõenäoliselt piiratuks. Ladustamistingimuste ja säilivusaja suhtes tuleks tarnijaga nõu pidada.

(4)   

Rasvhapete metüülestrite (FAME) sisaldus vastavalt EN 14214 spetsifikatsioonile.

▼B



Tüüp: eriotstarbelistes diiselmootorites kasutatav etanool (ED95) (1)

Parameeter

Ühik

Piirväärtused (2)

Katsemeetod (3)

 

 

Miinimum

Maksimum

Kogualkohol (etanool, sh kõrgemate küllastunud alkoholide sisaldus)

% m/m

92,4

 

EN 15721

Muud kõrgemad küllastunud monoalkoholid (C3-C5)

% m/m

 

2,0

EN 15721

Metanool

% m/m

 

0,3

EN 15721

Tihedus 15 °C juures

kg/m3

793,0

815,0

EN ISO 12185

Happesus, väljendatud äädikhappena

% m/m

 

0,0025

EN 15491

Välimus

 

Selge ja läbipaistev

 

Leekpunkt

°C

10

 

EN 3679

Kuivjääk

mg/kg

 

15

EN 15691

Veesisaldus

% m/m

 

6,5

EN 15489 (4)

EN ISO 12937

EN 15692

Aldehüüdid, väljendatud äädikhappena

% m/m

 

0,0050

ISO 1388-4

Estrid, väljendatud etüülatsetaadina

% m/m

 

0,1

ASTM D1617

Väävlisisaldus

mg/kg

 

10,0

EN 15485

EN 15486

Sulfaadid

mg/kg

 

4,0

EN 15492

Osakestega saastatus

mg/kg

 

24

EN 12662

Fosfor

mg/l

 

0,20

EN 15487

Anorgaaniline kloriid

mg/kg

 

1,0

EN 15484 või EN 15492

Vask

mg/kg

 

0,100

EN 15488

Elektrijuhtivus

μS/cm

 

2,50

DIN 51627-4 või

prEN 15938
(1)   

Etanoolkütusele võib lisada lisaaineid nagu täiteks mootori tootja määratletud tsetaaniparandajat seni, kui ei ole teavet nende negatiivsete kõrvaltoimete kohta. Kui need tingimused on täidetud, siis on suurim lubatud arv 10 % m/m.

(2)   

Spetsifikatsioonides esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi, minimaalsete väärtuste määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; alumise ja ülemise piirväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(3)   

ISO meetoditega samaväärsed meetodid võetakse kasutusele niipea, kui need avaldatakse kõigi eespool loetletud omaduste kohta.

(4)   

Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 15489 tingimusi.

▼M4

Ottomootorite ja segakütuseliste mootorite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed

▼M3



Tüüp: bensiin (E10)

Parameeter

Ühik

Piirnormid (1)

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Uurimismeetodil määratud oktaanarv, RON (2)

 

95,0

98,0

EN ISO 5164

Mootorimeetodil määratud oktaanarv, MON (2)

 

85,0

89,0

EN ISO 5163

Tihedus 15 °C juures

kg/m3

743,0

756,0

EN ISO 12185

Aururõhk (DVPE)

kPa

56,0

60,0

EN 13016-1

Veesisaldus

 

max 0,05 % v/v

Välimus temperatuuril – 7 °C: selge ja läbipaistev

EN 12937

Destillatsioon:

 

 

 

 

—  aurustunud temperatuuril 70 °C

% v/v

34,0

46,0

EN ISO 3405

—  aurustunud temperatuuril 100 °C

% v/v

54,0

62,0

EN ISO 3405

—  aurustunud temperatuuril 150 °C

% v/v

86,0

94,0

EN ISO 3405

—  lõplik keemispunkt

°C

170

195

EN ISO 3405

Saasteaine

% v/v

—

2,0

EN ISO 3405

Süsivesinike analüüs:

 

 

 

 

—  olefiinid

% v/v

6,0

13,0

EN 22854

—  aromaatsed süsivesinikud

% v/v

25,0

32,0

EN 22854

—  benseen

% v/v

—

1,00

EN 22854 EN 238

—  küllastunud

% v/v

aruanne

EN 22854

Süsiniku-vesiniku suhe

 

aruanne

 

Süsiniku-vesiniku suhe

 

aruanne

 

Induktsiooniaeg (3)

minutid

480

—

EN ISO 7536

Hapnikusisaldus (4)

% m/m

3,3

3,7

EN 22854

Lahustiga pestud vaik (Olemasolev vaik)

mg/100 ml

—

4

EN ISO 6246

Väävlisisaldus (5)

mg/kg

—

10

EN ISO 20846

EN ISO 20884

Vasekorrosioon (3 h, 50 °C)

 

—

1. klass

EN ISO 2160

Pliisisaldus

mg/l

—

5

EN 237

Fosforisisaldus (6)

mg/l

—

1,3

ASTM D 3231

Etanool (4)

% v/v

9,0

10,0

EN 22854
(1)   

Spetsifikaadis esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi, alampiiri määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata sellest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, juhul kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, juhul kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(2)   

Lõpptulemuse arvutamisel lahutatakse MONi ja RONi puhul kooskõlas standardiga EN 228:2008 parandustegur 0,2.

(3)   

Kütus võib sisaldada oksüdatsiooniinhibiitoreid ja metallideaktivaatoreid, millega harilikult stabiliseeritakse puhastatud bensiini, kuid mitte puhastavaid/dispergeerivaid lisaaineid ega lahjendavaid õlisid.

(4)   

Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on EN 15376 spetsifikatsioonile vastav etanool.

(5)   

Katseprotokollis tuleb ära märkida 6. tüüpi katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.

(6)   

Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid.

(2)  Samaväärsed EN/ISO meetodid võetakse kasutusele niipea, kui need eespool loetletud omaduste kohta avaldatakse.

▼B



Tüüp: etanool (E85)

Parameeter

Ühik

Piirväärtused (1)

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Uurimismeetodil määratud oktaanarv, RON

 

95,0

—

EN ISO 5164

Mootorimeetodil määratud oktaanarv, MON

 

85,0

—

EN ISO 5163

Tihedus 15 °C juures

kg/m3

Aruanne

ISO 3675

Aururõhk

kPa

40,0

60,0

EN ISO 13016-1 (DVPE)

Väävlisisaldus (2)

mg/kg

—

10

EN 15485 või

EN 15486

Oksüdatsiooni stabiilsus

minutid

360

 

EN ISO 7536

Olemasolev vaik (lahustiga pestud)

mg/100 ml

—

5

EN ISO 6246

Välimus

Määratakse kindlaks välistemperatuuril või temperatuuril 15 °C, olenevalt sellest, kumb on kõrgem

 

Selge ja läbipaistev, nähtavate hõljuvate ja sadestunud saasteaineteta

Visuaalne ülevaatus

Etanool ja kõrgemad alkoholid (3)

% v/v

83

85

EN 1601

EN 13132

EN 14517

E DIN 51627-3

Kõrgemad alkoholid (C3– C8)

% v/v

—

2,0

E DIN 51627-3

Metanool

% v/v

 

1,00

E DIN 51627-3

Bensiin (4)

% v/v

ülejäänu

EN 228

Fosfor

mg/l

0,20  (5)

EN 15487

Veesisaldus

% v/v

 

0,300

EN 15489 või

EN 15692

Anorgaaniliste kloriidide sisaldus

mg/l

 

1

EN 15492

pHe

 

6,5

9,0

EN 15490

Vaskplaadi korrosioonikatse

(3 h 50 °C juures)

Hinnang

1. klass

 

EN ISO 2160

Happesus (väljendatud äädikhappena CH3COOH)

% m/m

(mg/l)

—

0,0050

(40)

EN 15491

Elektrijuhtivus

μS/cm

1,5

DIN 51627-4

või

prEN 15938

Süsiniku-vesiniku suhe

 

Aruanne

 

Süsiniku-vesiniku suhe

 

Aruanne

 
(1)   

Spetsifikatsioonides esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi, minimaalsete väärtuste määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; alumise ja ülemise piirväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(2)   

Heitekatsetuses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus avaldatakse.

(3)   

Pliivaba bensiini sisalduse saab kindlaks määrata, kui võtta 100 ja lahutada sellest vee, alkoholide, MTBE ja ETBE sisaldus.

(4)   

Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid.

(5)   

Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on EN 15376 spetsifikatsioonile vastav etanool.



Tüüp: veeldatud naftagaas

Parameeter

Ühik

Kütus A

Kütus B

Katsemeetod

Koosseis:

 

 

 

EN 27941

C3-sisaldus

% v/v

30 ± 2

85 ± 2

 

C4-sisaldus

% v/v

ülejäänu (1)

ülejäänu (1)

 

< C3, > C4

% v/v

kuni 2

kuni 2

 

Olefiinid

% v/v

kuni 12

kuni 15

 

Aurustusjääk

mg/kg

kuni 50

kuni 50

EN 15470

Vesi temperatuuril 0 °C

 

puudub

puudub

EN 15469

Väävlisisaldus, sh odorant

mg/kg

kuni 10

kuni 10

EN 24260, ASTM D 3246,

ASTM 6667

Vesiniksulfiid

 

puudub

puudub

EN ISO 8819

Korrosioon vaseribal

(1 h 40 °C juures)

Hinnang

1. klass

1. klass

ISO 6251 (2)

Lõhn

 

Näitaja

Näitaja

 

Mootori oktaaniarv (3)

 

Vähemalt 89,0

Vähemalt 89,0

EN 589 B lisa
(1)   

Ülejäänu loetakse järgmiselt: ülejäänu = 100 - C3 - <C3 - >C4

(2)   

See meetod ei võimalda söövitavate ainete olemasolu täpselt kindlaks määrata, kui proov sisaldab korrosiooniinhibiitoreid või muid kemikaale, mis vähendavad proovi korrosiooni vaseribal. Seepärast ei ole lubatud kõnealuseid koostisosi lisada, et mitte mõjutada katsetulemusi.

(3)   

Mootori tootja taotlusel võib tüübikinnituskatse läbiviimisel kasutada suuremat MONi.

▼M4



Tüüp: maagaas/biometaan

Näitaja

Ühikud

Alus

Piirmäärad

Katsemeetod

miinimum

maksimum

Etalonkütus GR

Koosseis:

 

 

 

 

 

Metaan

 

87

84

89

 

Etaan

 

13

11

15

 

Ülejäänu (1)

mooliprotsent

—

—

1

ISO 6974

Väävlisisaldus

mg/m3 (2)

—

 

10

ISO 6326-5

 

 

 

 

 

 
(1)   

Inertsed gaasid + C2+.

(2)   

Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).



Etalonkütus G23

Koosseis:

 

 

 

 

 

Metaan

 

92,5

91,5

93,5

 

Ülejäänu (1)

mooliprotsent

—

—

1

ISO 6974

N2

mooliprotsent

7,5

6,5

8,5

 

Väävlisisaldus

mg/m3 (2)

—

—

10

ISO 6326-5

 

 

 

 

 

 
(1)   

Inertsed gaasid (muud kui N2) + C2+ C2+.

(2)   

Väärtus, mis määratakse temperatuuril 293,2 K (20 °C) ja rõhul 101,3 kPa.



Etalonkütus G25

Koosseis:

 

 

 

 

 

Metaan

mooliprotsent

86

84

88

 

Ülejäänu (1)

mooliprotsent

—

—

1

ISO 6974

N2

mooliprotsent

14

12

16

 

Väävlisisaldus

mg/m3 (2)

—

—

10

ISO 6326-5
(1)   

Inertsed gaasid (muud kui N2) + C2+ C2+.

(2)   

Väärtus, mis määratakse temperatuuril 293,2 K (20 °C) ja rõhul 101,3 kPa.



Etalonkütus G20

Koosseis:

 

 

 

 

 

Metaan

mooliprotsent

100

99

100

ISO 6974

Ülejäänu (1)

mooliprotsent

—

—

1

ISO 6974

N2

mooliprotsent

 

 

 

ISO 6974

Väävlisisaldus

mg/m3 (2)

—

—

10

ISO 6326-5

Wobbe’i indeks (neto)

MJ/m3 (3)

48,2

47,2

49,2

 
(1)   

Inertsed gaasid (muud kui N2) + C2 + C2+.

(2)   

Väärtus, mis määratakse temperatuuril 293,2 K (20 °C) ja rõhul 101,3 kPa.

(3)   

Väärtus, mis määratakse temperatuuril 273,2 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa.

▼B



X LISA

PARDADIAGNOSTIKA

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolev lisa reguleerib pardadiagnostika (OBD) süsteemide funktsionaalseid aspekte sõidukite mootorisüsteemidest lähtuvate heidete kontrollimiseks, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

2.   ÜLDNÕUDED

▼M4

2.1.

Üldnõuded on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 2 sätestatud nõuded punktis 2.2.1 ette nähtud eranditega.

▼M4

2.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punkte 2.3.2.1 ja 2.3.2.2 tuleb aru saada järgmiselt:

„2.3.2.1. 

tahkete osakeste järeltöötlusseadme talitluse, sh filtreerimise ja pideva regenereerimise protsesside seiret tehakse OBD läviväärtuse piirmäärade taustal, mida on täpsustatud käesoleva lisa tabelis 1.

2.3.2.2. 

Enne käesoleva määruse artikli 4 lõikes 8 sätestatud kuupäevi ning diisli tahkete osakeste filtri puhul võib tootja otsustada rakendada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 8. liites sätestatud seirenõudeid punktis 2.3.2.1 sätestatud seirenõuete asemel, kui tootja suudab tehnilise dokumentatsiooni abil tõendada, et olukorra halvenemise korral esineb positiivne korrelatsioon filtreerimise tõhususe vähenemise ja surve vähenemise vahel (delta surve) tahkete osakeste filtris ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 8. liites kirjeldatud katse kohastel mootori töötingimustel.”

▼M4

2.2.

Komisjon vaatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 2.3.2.1. sätestatud seirenõuded läbi 31. detsembriks 2012. Kui tõendatakse, et need nõuded on käesoleva määruse artikli 4 lõikes 8 näidatud kuupäevadeks tehniliselt teostamatud, teeb komisjon ettepaneku nende kuupäevade muutmiseks.

▼M4 —————

▼B

2.4.

 Alternatiivne heakskiit

▼M4

2.4.1.

Tootja taotlusel võib M2- ja N1-kategooria sõidukite puhul, M1- ja N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ole üle 7,5 tonni, ning direktiivi 2001/85/EÜ I lisa kohaste kuni 7,5-tonnise tühimassiga M3-kategooria I, II, A ja B klassi sõidukite puhul lugeda määruse (EÜ) nr 692/2008 XI lisa nõuetele vastavuse samaväärseks käesoleva lisa nõuete täitmisega vastavalt järgmistele ekvivalentidele:

▼M4

2.4.1.1. OBD standard Euro 6 – pluss IUPR, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelis 1, loetakse samaväärseks käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärgiga A.

2.4.1.2. OBD standard Euro 6 – 1, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelis 1, vastab käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärgile B.

▼M7

2.4.1.3. OBD standard Euro 6 – 2, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelis 1, vastab käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärkidele C ja D.

▼M10

2.4.1.4. OBD standard Euro 6–2, mis on esitatud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 I lisa 6. liite tabelis 1, vastab käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärgile E.

▼M4

2.4.1.a. Kui kasutatakse sellist alternatiivset tüübikinnitust, asendatakse OBD-süsteeme käsitlev teave, mis on esitatud I lisa 4. liite teise osa punktides 3.2.12.2.7.1–3.2.12.2.7.4 määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 3. liite punktis 3.2.12.2.7 esitatud teabega.

2.4.1.b. Punktis 2.4.1 sätestatud ekvivalente kohaldatakse järgmisel viisil:

2.4.1.b.1. 

Kohaldatakse käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 osutatud OTLe ja kuupäevi, mis on asjaomased määratud tähemärgile, millega seoses tüübikinnitust saada soovitakse.

2.4.1.b.2. 

Kohaldatakse XIII lisa punktides 2.1.2.2.1–2.1.2.2.5 sätestatud NOx kontrollimeetmeid.

▼B

2.4.2.

 ►M1   ◄

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 4 ja käesolevas lisas sätestatud nõuete alternatiivina võivad mootoritootjad, kelle ülemaailmne aastane tootmismaht mootorite osas, mis mootoritüübilt kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, on väiksem kui 500 mootorit aastas, omandada EÜ tüübikinnituse käesolevas määruses sätestatud muudel tingimustel, kui mootorisüsteemi heitkoguste kontrollseadmete koostisosi kontrollitakse vähemalt toiteahela järjepidevuse ja andurite signaali ratsionaalsuse ja tõepärasuse osas ning kui järeltöötlusesüsteemi kontrollitakse vähemalt talitluse täieliku lakkamise rikke osas. Mootoritootjad, kelle ülemaailmne aastane tootmismaht mootorite osas, mis oma mootoritüübi osas kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, on vähem kui 50 mootorit aastas, võivad omandada EÜ tüübikinnituse käesolevas määruses sätestatud tingimustel, kui mootorisüsteemi heitekontrollisüsteemi koostisosi kontrollitakse vähemalt toiteahela järjepidevuse ja andurite signaali ratsionaalsuse ja tõepärasuse osas (koostisosade seire).

▼M1

Tootjal ei ole lubatud kasutada käesolevas punktis sätestatud alternatiivseid sätteid enama kui 500 mootori osas aastas.

▼M1 —————

▼B

2.4.4.

Tüübikinnitusasutus peab teavitama komisjoni kõikidest punktide 2.4.1 ja 2.4.2 alusel antud tüübikinnitustega seotud asjaoludest.

2.5.

 Tootmise nõuetele vastavus

Pardadiagnostika süsteemi osas rakendatakse direktiivi 2007/46/EÜ sätteid tootmise nõuetele vastavuse osas.

Kui tüübikinnitusasutus otsustab, et on vajalik tuvastada, kas pardadiagnostika süsteemi tootmine vastab nõuetele, viiakse vastav kontrollimine läbi käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimuste kohaselt.

▼M4

2.6.

 Segakütuselised mootorid ja sõidukid

2.6.1.

Segakütuselised mootorid ja sõidukid peavad vastama diiselmootorite suhtes kohaldatavatele nõuetele, mida on kirjeldatud käesolevas lisas, olenemata sellest, kas need töötavad segakütuserežiimil või diislirežiimil.

2.6.2.

Lisaks punktile 2.6.1 peavad segakütuselised mootorid ja sõidukid vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 7 sätestatud OBD nõuetele.

2.6.3.

Punktis 2.4.1 esitatud alternatiivset tüübikinnitust käsitlevaid sätteid ei kohaldata segakütuseliste sõidukite ja mootorite suhtes.

▼B

3.   TALITLUSNÕUDED

3.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 5 sätestatud toimivusnõudeid.

3.2.

 Pardadiagnostika läviväärtused

▼M4

3.2.1.

OBD-süsteemide suhtes kohaldatavad OBD läviväärtused („OTLid”) on esitatud tabeli 1 veerus „Üldnõuded” diiselmootorite puhul ja tabeli 2 veerus „Üldnõuded” ottomootorite puhul.

3.2.2.

Kuni artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi lõppemiseni rakendatakse OBD läviväärtusi, mis on esitatud tabeli 1 veerus „Üleminekuperiood” diiselmootorite puhul ja tabeli 2 veerus „Üleminekuperiood” ottomootorite puhul.



Tabel 1

OTLid (diiselmootorid, sealhulgas segakütuselised mootorid)

 

Piirväärtus väljendatuna mg/kWh

 

NOx

Tahkete osakeste mass

Üleminekuperiood

1 500

25

Üldnõuded

1 200

25



Tabel 2

OTLid (ottomootorid)

 

Piirväärtus väljendatuna mg/kWh

 

NOx

CO

Üleminekuperiood

1 500

7 500  (1)

Üldnõuded

1 200

7 500

(1)   

Piirväärtust kohaldatakse alates I lisa 9. liite tabeli 1 real B sätestatud kuupäevadest.

▼B

4.   TÕENDAMISNÕUDED

▼M4

4.1.

Tõendamisnõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 4.

▼M4 —————

▼B

5.   DOKUMENTEERIMISNÕUDED

▼M4

5.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 5 sätestatud dokumenteerimisnõudeid. Nimetatud dokumentide pakett esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõike 3 ja I lisa punkti 8 sätetele.

6.   TALITLUSNÕUDED

6.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 6 sätestatud talitlusnõudeid koos käesoleva määruse punktides 6.1.1–6.1.3 kirjeldatud eranditega.

6.1.1.

Nimetatud dokumentide pakett esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 3 ja I lisa punktile 8.

6.1.2.

 Minimaalne talitluskoefitsient

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktist 6.2.2 tuleb aru saada järgmiselt:

„Minimaalse talitluskoefitsiendi IUPR(min) väärtus on kõikide seireseadmete puhul 0,1.”

6.1.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 1. lisa punktis A.1.5 sätestatud tingimused vaadatakse üle pärast käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 nimetatud üleminekuperioodi lõppu.

6.2.

 Talitluse hindamine üleminekuperioodil

6.2.1.

Artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi kestel viiakse OBD-süsteemide talitluse nõuetele vastavuse hindamist läbi kooskõlas käesoleva lisa 5. liites sätestatuga.

6.2.2.

Artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi kestel ei ole OBD-süsteemi vastavus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punkti 6.2.3 nõuetele kohustuslik.

▼M4 —————

▼B



5. liide

Pardadiagnostikasüsteemi talitluse hindamine üleminekuperioodil

1.   ÜLDSÄTTED

1.1.

Selles liites kehtestatakse pardadiagnostikasüsteemi talitluse hindamise kord punktis 6 sätestatud nõuete osas artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil.

2.   OBD-SÜSTEEMI TALITLUSE HINDAMISE KORD

2.1.

Talitluse hindamine artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil koosneb seireprogrammist, mis hõlmab vähemalt kahte talitlusvaatlust, millest kumbki kestab vähemalt 9 kuud. Need kaks vaatlust lõpetatakse hiljemalt 1. juuliks 2015.

2.2.

Iga tootja esimene vaatlus algab siis, kui esimesele sõidukile paigaldatakse selle tootja poolt toodetud ja vastavalt käesolevale määrusele tüübikinnituse saanud mootor.

2.3.

Iga tootja korraldab ja viib läbi vaatlusi tihedas koostöös tüübikinnitusasutusega, mis on eelnevalt andnud asjaomasele sõidukitele või mootoritele tüübikinnituse.

2.4.

 Andmete käitlemine artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil

2.4.1. Saavutamaks artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi eesmärki seoses pardadiagnostika talitlusnõuete hindamise tõhustamisega vastavalt käesoleva lisa 4. liites sätestatule, esitavad tootjad tüübikinnitusasutustele ja komisjonile järgneva teabe:

a) 

teave talitluskoefitsiendi (IUPR) kohta, mida tootjad on kohustatud esitama käesoleva liite punktis 6 sätestatu kohaselt;

b) 

täiendav pardadiagnostika teave, mida tootjad on kohustatud esitama käesoleva määruse kohaselt ja mida ei loeta konfidentsiaalseks;

c) 

lisaks teave, mida tootja on esitanud vabatahtlikult, et saavutada paremini üleminekuperioodi eesmärke, ja mida tootja võib pidada ärialaselt tundlikuks.

2.4.2. Käesoleva määruse tähenduses konfidentsiaalseks või ärialaselt tundlikuks peetava ja punkti 2.4.1 alapunktide b või c alla liigitatava teabe edastamiseks kolmandatele isikutele, keda ei ole nimetatud punktides 2.4.1 ja 2.4.3, on vajalik tootja sellekohane nõusolek.

2.4.3. Näited lisateabe kohta, mis kuulub punkti 2.4.1 alapunktis c sätestatud kategooriasse ja mida võib mõistlikult lugeda ärialaselt tundlikuks teabeks, on järgmised:

a) 

teave, mille alusel saab tuvastada, kas sõiduki või mootori tootja või sõiduki käitaja, või teave, mis võimaldab nende isikute kohta mõistlikul moel järeldusi teha;

b) 

teave arendamisel olevate mõõtmistehnikate kohta.

2.5.

4. liite punkti 2.4 kasutatakse probleemide puhul, mis tulenevad puudustega või nõuetele mittevastavatest andmevahetuse liidestest.

2.6.

Mootorid või sõidukid, mille puhul talitlusandmete kogumine mõjutab pardadiagnostika seireseadmete talitlust, loetakse nõuetele mittevastavaks.

3.   PARDADIAGNOSTIKASÜSTEEMIDE TALITLUSTEAVE

3.1.

Pardadiagnostikasüsteemi talitlusteave, mida kasutatakse pardadiagnostika mootoritüüpkonna nõuetele vastavuse hindamiseks, on teave, mida pardadiagnostikasüsteem salvestab vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9C lisa punktile 6 ja mis tehakse kättesaadavaks vastavalt selle lisa punktile 7.

4.   SÕIDUKI JA MOOTORI VALIMINE

4.1.    Mootori valimine

4.1.1. Iga punktis 2.1 nõutud uuringu puhul on uurimise all vaid üks mootoritüüpkond ja üks pardadiagnostika mootoritüüpkond.

4.1.2. Kui enne 1. juulit 2015 on tootja turule viinud enam kui ühe mootoritüüpkonna või pardadiagnostika mootoritüüpkonna, siis peavad mõlemad uuringud katma erineva mootoritüüpkonna või OBD mootoritüüpkonna.

4.1.3. Üks neist uuringutest teostatakse sõidukil, millele on paigaldatud mootor sellisest mootoritüüpkonnast, mille müügimaht on pärast 31. detsembrit 2013 eeldatavasti suurim, võttes arvesse tootja esitatud teavet.

4.1.4. Samasse uuringusse võib kaasata samasse mootoritüüpkonda või pardadiagnostika mootoritüüpkonda kuuluvaid mootoreid, isegi kui neile paigaldatud seiresüsteemid on erinevast generatsioonist või erineva modifikatsiooniga.

4.2.    Sõidukite valimine

4.2.1. Sõidukite valimise reeglid on sätestatud käesoleva lisa 4. liite punktis 4.2.

5.   TALITLUSE UURIMINE

5.1.    Talitlusandmete kogumine

5.1.1. Talitlusandmete kogumist reguleerivad 4. liite punkti 5.1 sätted.

5.1.2. Vaatamata 4. liite punktis 5.1.2 sätestatule, ei arvestata vaatluse all olevate seireseadmete grupi tulemusi, kui nende nimetaja minimaalset väärtust 25 ei saavutata, v.a kui selliste tulemuste arvestamata jätmise tulemusena jääks uuritavasse sõidukite valimisse vähem kui 10 sõidukit 9 kuu pikkuse uuringuperioodi kestel.

5.2.    Talitluse hindamine

5.2.1. Talitlust hinnatakse iga seireseadme grupi lõikes, mis kuuluvad pardadiagnostika mootoritüüpkonda ja vaatlusalusesse sõidukite sektorisse.

5.2.2. Tegelik talitluskoefitsient konkreetse mootori kohta suhtena vastavasse seireseadmete gruppi (IUPRg) arvestatakse lugejag ja nimetajag alusel, mis tuletatakse selle sõiduki pardadiagnostikasüsteemist, kuhu see on paigaldatud.

5.2.3. Pardadiagnostika mootoritüüpkonna talitlust hinnatakse iga seireseadme grupi lõikes, mis kuulub pardadiagnostika mootoritüüpkonda ja vaatlusalusesse sõidukite sektorisse vastavalt käesoleva lisa punkti 6.5.1 sätetele.

5.2.4. Kui mõni käesoleva lisa punktis 6.5.1 sätestatud tingimus ei ole täidetud, siis teavitatakse sellest tüübikinnitusasutust ning esitatakse tootja hinnang sellise olukorra tekkimise põhjuste kohta ja võimalusel tootja töökava puuduste kõrvaldamiseks, et kõrvaldada üleminekuperioodi lõpuks need puudused kõikidel sõidukitel hiljemalt selleks ajaks, kui need esmakordselt registreeritakse Euroopa Liidus.

6.   ARUANNE TÜÜBIKINNITUSASUTUSELE JA KOMISJONILE

Kõikide uuringute puhul, mis viiakse läbi vastavalt käesolevas liites kirjeldatule, esitab tootja tüübikinnitusasutusele ja komisjonile aruande pardadiagnostika mootoritüüpkonna talitlustulemuste kohta, mis sisaldab järgmist teavet:

6.1. 

nimekiri uuritud mootoritüüpkondade ja pardadiagnostika mootoritüüpkondade kohta;

6.2. 

teave uuritud sõidukite kohta, kaasa arvatud järgnev teave:

a) 

uuritud sõidukite koguarv;

b) 

sõidukite sektorite arv ja tüüp;

c) 

iga sõiduki tehasetähis (VIN-kood) ja lühikirjeldus (tüüp-variant-versioon);

d) 

sektor, kuhu konkreetne sõiduk kuulub;

e) 

iga konkreetse sõiduki tavapärane töörežiim või kasutusala;

f) 

iga konkreetse sõiduki kumulatiivne läbisõit ja/või selle mootori kumulatiivne töötundide arv.

6.3. 

Iga sõiduki talitlustulemused, kaasa arvatud järgmine teave:

a) 

lugejag, nimetajag ja talitluskoefitsient (IUPRg) iga seireseadmete grupi kohta;

b) 

üldnimetaja, süütetsükliloenduri väärtus, mootori töötundide üldarv.

6.4. 

Talitlustulemuste statistika, kaasa arvatud järgmine teave:

a) 

keskmine väärtus image IUPRg väärtustest valimi hulgas;

b) 

väärtusest IUPRm(min) suurema või sellega võrdse IUPRg väärtusega mootorite arv ja protsent valimis).

▼M4 —————

▼B



XI LISA

VARU-SAASTEKONTROLLISEADME KUI ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUS

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas on esitatud lisanõuded varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku tüübikinnituse kohta.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.    Tähistus

2.1.1.

Varu-saastekontrolliseadmel peavad olema vähemalt järgmised tähised:

a) 

tootja nimi või kaubamärk;

b) 

varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud 1. lisas esitatud näidisele vastavas teatises.

2.1.2.

Originaal-varu-saastekontrolliseade peab kandma vähemalt järgmisi tähiseid:

a) 

sõiduki- või mootoritootja nimi või kaubamärk;

b) 

originaal-varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud punktis 2.3 osutatud teabes.

2.2.    Dokumendid

2.2.1.

Iga varu-saastekontrolliseadmega peab olema kaasas järgmine teave:

a) 

tootja nimi või kaubamärk;

b) 

varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud 1. liites esitatud näidisele vastavas teatises;

c) 

need sõidukid või mootorid ja nende tootmisaasta, mille varu-saastekontrolliseadmele on tüübikinnitus antud, sealhulgas vajaduse korral märgistus, mis näitab, kas varu-saastekontrolliseade sobib paigaldamiseks sisseehitatud pardadiagnostikaseadmega (OBD) varustatud sõidukile;

d) 

paigaldamisjuhend.

Kõnealuses punktis osutatud teave peab olema kättesaadav varu-saastekontrolliseadmete tootja poolt müügikohtades jaotatavates tootekataloogides.

2.2.2.

Iga originaal-varu-saastekontrolliseadmega peab olema kaasas järgmine teave:

a) 

sõiduki- või mootoritootja nimi või kaubamärk;

b) 

originaal-varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud punktis 2.3;

c) 

sõidukid või mootorid, mille varu-saastekontrolliseade on 1. lisa 4. liite punktis 3.2.12.2.1 esitatud tüüpi, sealhulgas vajaduse korral märgistus, mis näitab, kas originaal-varu-saastekontrolliseade sobib paigaldamiseks sisseehitatud pardadiagnostikaseadmega (OBD-seadmega) varustatud sõidukile;

d) 

paigaldamisjuhend.

Kõnealuses punktis osutatud teave peab olema kättesaadav varu-saastekontrolliseadmete tootja poolt müügikohtades jaotatavates tootekataloogides.

2.3.

Sõiduki või mootori tootja esitab originaal-varu-saastekontrolliseadme kohta tüübikinnitusasutusele elektroonilises vormis teabe, mida on vaja asjakohase osanumbri ja tüübikinnitusdokumendi sidumiseks.

Kõnealune teave peab sisaldama järgmist:

a) 

sõiduki või mootori mark (margid) ja tüüp (tüübid);

b) 

originaal-varu-saastekontrolliseadme mark (margid) ja tüüp (tüübid);

c) 

originaal-varu-saastekontrolliseadme osanumber (osanumbrid);

d) 

asjaomase sõiduki või mootori tüübi (tüüpide) tüübikinnitusnumber.

3.   ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRK

3.1.

Igale varu-saastekontrolliseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi alusel eraldi seadmestikuna kinnitatud tüübile, kantakse EÜ tüübikinnitusmärk.

3.2.

Märk koosneb ristkülikuga ümbritsetud e-tähest, millele järgneb EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:

1. 

Saksamaa

2. 

Prantsusmaa

3. 

Itaalia

4. 

Madalmaad

5. 

Rootsi

6. 

Belgia

7. 

Ungari

8. 

Tšehhi Vabariik

9. 

Hispaania

11. 

Ühendkuningriik

12. 

Austria

13. 

Luksemburg

17. 

Soome

18. 

Taani

19. 

Rumeenia

20. 

Poola

21. 

Portugal

23. 

Kreeka

24. 

Iirimaa

▼M2

25. 

Horvaatia

▼B

26. 

Sloveenia

27. 

Slovakkia

29. 

Eesti

32. 

Läti

34. 

Bulgaaria

36. 

Leedu

49. 

Küpros

50. 

Malta

EÜ tüübikinnitusmärk peab sisaldama ristküliku lähedal ka direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa punktis 4 esitatud tüübikinnitusnumbrile vastavat baaskinnitusnumbrit, mille ees on kaks numbrit tähistamaks EÜ tüübikinnituse andmise kuupäeval määrusesse (EÜ) nr 595/2009 või käesolevasse määrusesse tehtud viimase olulise tehnilist laadi muudatuse järjekorranumbrit. Käesoleva määruse järjekorranumber on 00.

3.3.

EÜ tüübikinnitusmärk tuleb varu-saastekontrolliseadmele kinnitada nii, et see oleks selgesti loetav ja kustumatu. Võimalusel peab see olema nähtav ka pärast varu-saastekontrolliseadme paigaldamist sõidukile.

3.4.

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis eraldi seadmestiku kohta on esitatud I lisa 8. liites.

4.   TEHNILISED NÕUDED

4.1.    Üldised nõuded

4.1.1.

Varu-saastekontrolliseade peab olema välja töötatud, ehitatud ning paigaldatav nii, et see võimaldaks mootoril ja seadmel vastata eeskirjadele, millele see algselt vastas, ning piirama saasteainete eraldumist tõhusalt kogu seadme normaalse tööea jooksul eeldusel, et seda kasutatakse normaalsetes kasutustingimustes.

4.1.2.

Varu-saastekontrolliseade paigaldatakse täpselt originaal-saastekontrolliseadme asemele ning heitgaasi väljalaskesüsteemi, temperatuuri ega rõhuandurite asendit ei muudeta.

4.1.3.

Kui originaal-saastekontrolliseadmel on termokaitsed, on samaväärsed kaitsed ka varu-saastekontrolliseadmel.

4.1.4.

Varuosale tüübikinnitust taotleva isiku taotluse korral võib mootorisüsteemile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus teha iga katsetatava mootori osas kättesaadavaks käesoleva määruse I lisa 4. liites esitatud teatise 1. osa punktides 3.2.12.2.6.8.1 ja 3.2.12.2.6.8.2. sätestatud andmed, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.2.    Üldised nõuded kulumiskindluse kohta

Varu-saastekontrolliseade on kulumiskindel ning välja töötatud ja ehitatud nii, et see oleks sõiduki kasutustingimustest lähtuvalt piisavalt korrosiooni- ja oksüdatsioonikindel.

Varu-saastekontrolliseadme ehitusel on jälgitud, et heitgaase juhtivad elemendid oleks piisavalt kaitstud mehaaniliste löökide eest, tagades nõnda heitgaasikoguste tõhusa piiramise kogu sõiduki normaalse tööea jooksul normaalsete kasutustingimuste korral.

Tüübikinnituse taotleja esitab tüübikinnitusasutusele üksikasjad katse kohta, mida kasutati seadme mehaaniliste löökide taluvuse kindlaks tegemiseks, ning selle katse tulemused.

4.3.    Heitkogustega seotud nõuded

▼M4

4.3.1.    Heitkoguste mõõtmise korra kokkuvõte

Artikli 16 lõike 4 punktis a nimetatud mootoritele, mis on varustatud selle tüübi täieliku heitekontrollisüsteemiga, kuhu kuulub ka varu-saastekontrolliseade, millele taotletakse tüübikinnitust, tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas kirjeldatud kavandatavale rakendusele sobivad katsed, et võrrelda nende töönäitajaid originaal-heitekontrollisüsteemi näitajatega punktides 4.3.1.1 ja 4.3.1.2 kirjeldatud menetluse teel.

▼B

4.3.1.1.

Kui varu-saastekontrolliseade ei hõlma kogu heitekontrollisüsteemi, tohib terve süsteemi esitamisel kasutada vaid uusi originaalseadmeid või uusi originaal-saastekontrolliseadmete osi.

4.3.1.2.

Saastekontrollisüsteemi vanandatakse vastavalt punktis 4.3.2.4 kirjeldatud korrale ning katsetatakse seejärel uuesti, et määrata kindlaks selle talitluskindlus seoses heidetega.

Varu-saastekontrolliseadme kulumiskindlus määratakse kindlaks kahe järjestikuse heitkoguste katse võrdlemisel:

a) 

esimene katse tehakse varu-saastekontrolliseadmel, mis on läbinud 12 ülemaailmselt ühtlustatud püsivat sõidutsüklit (WHSC);

b) 

teine katse tehakse varu-saastekontrolliseadmetest, mida on allpool kirjeldatud viisil vanandatud.

Kui heaks on kiidetud sama mootoritootja toodetud erinevat tüüpi mootorid ning neid erinevat tüüpi mootoreid kasutatakse identsetes originaal-saastekontrollisüsteemides, võib tüübikinnitusasutuse nõusolekul kontrollimisel piirduda kuni kahe valitud mootoriga.

4.3.2.    Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate hindamise kord

4.3.2.1.

Vastavalt artikli 16 lõikele 4 varustatakse mootor või mootorid uute originaal-saastekontrolliseadmetega.

▼M4

Heitgaasi järeltöötlussüsteem eelkonditsioneeritakse 12 ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) abil. Pärast seda katsetatakse mootoreid vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas kirjeldatud WHDC katsemenetlusele. Iga asjaomase tüübi kohta viiakse läbi kolm heitgaasikatset.

▼B

Heitgaasi originaal-järeltöötlussüsteemi või heitgaasi originaal-varu-järeltöötlussüsteemiga katsemootorid peavad vastama mootori või sõiduki tüübikinnituses esitatud piirväärtustele.

4.3.2.2.

 Heitgaasikatse varu-saastekontrolliseadmega

Hinnatav varu-saastekontrolliseade paigaldatakse katsetatavale heitgaasi järeltöötlussüsteemile vastavalt punktis 4.3.2.1 esitatud nõuetele, vahetades välja vastava originaalse heitgaasi järeltöötlusseadme.

▼M4

Seejärel eelkonditsioneeritakse varu-saastekontrolliseadmega heitgaasi järeltöötlussüsteem 12 ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) abil. Pärast seda katsetatakse mootoreid vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas esitatud WHDC katsemenetlusele. Iga asjaomase tüübi kohta viiakse läbi kolm heitgaasikatset.

▼B

4.3.2.3.

 Esialgne hinnang varu-saastekontrolliseadmetega varustatud mootorite saasteainete eraldumisele.

Varu-saastekontrolliseadmega varustatud mootorite heidetega seotud nõuded loetakse täidetuks, kui iga reguleeritava saasteainega (CO, HC, NMHC, metaan, NOx, NH3, tahked osakesed ja nende heitkogused vastavalt mootori tüübikinnituse nõuetele) seotud tulemused vastavad järgmistele tingimustele:

(1) 

M ≤ 0,85S + 0,4G;

(2) 

M ≤ G,

kus

M

:

ühe saasteaine heitkoguste keskmine väärtus, mis on saadud kolmes katses varu-saastekontrolliseadmega;

S

:

ühe saasteaine heitkoguste keskmine väärtus, mis on saadud kolmes katses originaal-saastekontrolliseadme või originaal-varu-saastekontrolliseadmega;

G

:

ühe saasteaine heitkoguste piirväärtus vastavalt sõiduki tüübikinnitusele.

▼M6

4.3.2.4.

 Heitenäitajate püsivus

Punkti 4.3.2.2 kohaselt katsetatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, millesse on inkorporeeritud varu-saastekontrolliseade, tehakse 3. liites esitatud püsivuskatsed.

▼B

4.3.2.5.

 Heitgaasikatse vanandatud varu-saastekontrolliseadmega

Seejärel tuleks vanandatud heitgaasi järeltöötlussüsteem, millel on vanandatud varu-saastekontrolliseade, paigaldada katsemootorile, mida kasutati punktides 4.3.2.1 ja 4.3.2.2.

▼M4

Vanandatud heitgaasi järeltöötlussüsteemid eelkonditsioneeritakse 12 ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) abil ning seejärel katsetatakse neid vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas esitatud WHDC katsemenetlusele.

4.3.2.6.

 Varu-saastekontrolliseadme vananemisteguri määramine

Iga saasteaine vananemistegur on kasuliku tööea lõpp-punktis ja kasutusaja alguses rakendatud heitemäärade suhe. (Nt kui saasteaine A heitkogused kasuliku tööea lõpus on 1,50 g/kWh ja kasutusaja alguses 1,82 g/kWh, on vananemistegur 1,82/1,50 = 1,21.)

▼B

4.3.2.7.

 Hinnang varu-saastekontrolliseadmetega varustatud mootorite saasteainete eraldumisele

Vananenud varu-saastekontrolliseadmega (kirjeldatud punktis 4.3.2.5) varustatud mootorite heidetega seotud nõuded loetakse täidetuks, kui iga reguleeritud saasteainega (CO, HC, NMHC, metaan, NOx, NH3, tahked osakesed ja nende heitkogused vastavalt mootori tüübikinnituse nõuetele) seotud tulemused vastavad järgmisele tingimusele:

M × AF ≤ G,

kus

M

:

ühe saasteaine heitkoguste keskmine väärtus, mis on saadud kolmes katses vahetatava eelkonditsioneeritud varu-saastekontrolliseadmega enne selle vanandamist (nt tulemused punktis 4.3.2);

AF

:

ühe saasteaine vananemistegur;

G

:

ühe saasteaine heitkoguste piirväärtus vastavalt sõiduki (sõidukite) tüübikinnitusele (tüübikinnitustele).

4.3.3.    Varu-saastekontrolliseadme tehnoloogiaperekond

Tootja võib määratleda varu-saastekontrolliseadme tehnoloogiaperekonna, mida identifitseerivad sellesse perekonda kuuluvate seadmete põhiomadused.

Samasse varu-saastekontrolliseadmete tehnoloogiaperekonda kuulumiseks peavad varu-saastekontrolliseadmed vastama järgmistele tingimustele:

a) 

sama heitekontrollmehhanism (oksüdatsioonikatalüsaator, kolmekäiguline katalüsaator, tahkete osakeste filter, valikuline katalüütiline NOx redutseerimine jne);

b) 

sama substraatmaterjal (sama tüüpi keraamika või sama tüüpi metall);

c) 

sama substraaditüüp ja elemendi tihedus;

d) 

samad katalüütiliselt aktiivsed materjalid, või kui neid on rohkem kui üks, sama katalüütiliselt aktiivsete materjalide suhe;

e) 

katalüütiliselt aktiivsete materjalide sama kogulaeng;

f) 

sama tüüpi kattepind, mis kantakse peale sama protsessi käigus.

4.3.4.    Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamine tehnoloogiaperekonna vananemisteguri abil

Kui tootja on määranud varu-saastekontrolliseadme tehnoloogiaperekonna, võib kasutada punktis 4.3.2 kirjeldatud menetlusi, et määrata selle perekonna baasseadme iga saasteaine vananemistegurid. Katsed tehakse mootoritel, mille minimaalne silindrimaht on [0,75 dm3] silindri kohta.

4.3.4.1.    Tehnoloogiaperekonna liikmete kulumiskindluse määramine.

Varu-saastekontrolliseadet A, mis kuulub tehnoloogiaperekonda ning ühendatakse mootoriga, mille silindrimaht on CA, võib lugeda alluvaks samadele vananemisteguritele, mis kehtivad baas-saastekontrolliseadme P puhul, mis asub mootoril, mille silindrimaht on CP, eeldusel, et täidetud on alljärgnevad tingimused:

VA/CA ≥ VP/CP,

kus

VA

:

on varu-saastekontrolliseadme A substraadi maht (dm3);

VP

:

on sama perekonna baas-varu-saastekontrolliseadme P substraadi maht (dm3); ja

mõlemad mootorid kasutavad sama meetodit heidete regenereerimiseks, mille kontrollseadmed on heitgaasi originaal-järeltöötlussüsteemi suunanud. See nõue kehtib vaid juhul, kui regenereerimist vajavad seadmed on ühendatud heitgaasi originaal-järeltöötlussüsteemiga.

Nimetatud tingimuste täitmise korral saab teiste tehnoloogiaperekonna liikmete heitenäitajate püsivust määrata vastava perekonnaliikme heitgaasinäitajate (S) põhjal, mis määratakse vastavalt punktides 4.3.2.1, 4.3.2.2 ja 4.3.2.3 esitatule, ning kasutades selle perekonna baasseadme kohta määratud vananemistegureid.

▼M6

4.3.5.    Kütused

I lisa punktis 1.1.2 kirjeldatud juhul tehakse käesoleva lisa punktides 4.3.1–4.3.2.7 sätestatud katsemenetlus originaalmootorisüsteemi tootja deklareeritud kütustega. Kuid kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib 3. liites esitatud ja punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse teha üksnes kütusega, mis on vanandamise seisukohast halvim võimalik valik.

▼B

4.4.    Väljalaske vasturõhule esitatavad nõuded

Väljalaske vasturõhk ei tohi põhjustada kogu heitgaasisüsteemi näitajate tõusmist üle I lisa punktis 4.1.2 esitatud väärtuse.

4.5.    Nõuded OBD-vastavuse kohta (kehtivad vaid varu-saastekontrolliseadmetele, mis on ette nähtud paigaldamiseks OBD-süsteemiga sõidukitele)

4.5.1.

OBD-vastavuse näitamist nõutakse vaid siis, kui originaal-saastekontrolliseadet jälgiti originaalkonfiguratsioonis.

4.5.2.

Selleks et tõendada varu-saastekontrolliseadme vastavust OBD-süsteemile, kasutatakse käesoleva määruse X lisas ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisas kirjeldatud menetlust varu-saastekontrolliseadmete kohta, mis on ette nähtud paigaldamiseks mootoritele või sõidukitele, millele on väljastatud tüübikinnitus vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.

4.5.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 49 esitatud sätted teiste seadmestike kohta peale saastekontrolliseadmete ei ole rakendatavad.

4.5.4.

Varu-saastekontrolliseadme tootja võib kasutada sama eelkonditsioneerimist ja kontrollimismenetlust kui originaal-tüübikinnituse puhul. Sellisel juhul teeb sõiduki mootorile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus soovi korral I lisa 4. liitesse täienduse, milles on esitatud eelkonditsioneerimistsüklite arv ja tüüp, ning katsetsükli tüüp, mida originaalseadmete tootja kasutas saastekontrolliseadmete OBD-vastavuse kontrollimisel, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.5.5.

Selleks et kontrollida OBD-süsteemi poolt jälgitavate teiste seadmestike korrektset paigaldamist ja töötamist, ei tohi OBD-süsteem näidata enne varu-saastekontrolliseadme paigaldamist ühtegi tõrget ega salvestatud veakoodi. Selleks võib kasutada punktides 4.3.2–4.3.2.7. kirjeldatud katsete lõpus olevat OBD-süsteemi oleku hindamist.

4.5.6.

Rikkeindikaator ei tohi sisse lülituda sõiduki tegevuse puhul, mis on nõutav punktides 4.3.2.–4.3.2.7.

▼M6

4.6.   Nõuded vastavuse kohta NOx kontrollimeetmetele (kehtivad üksnes varu-saastekontrolliseadmetele, mis paigaldatakse sõidukitele, mis on varustatud otse heitgaasis NOx kontsentratsiooni mõõtvate anduritega)

4.6.1.

Vastavust NOx kontrollimeetmetele tuleb tõendada üksnes siis, kui originaal-saastekontrolliseadet on jälgitud originaalkonfiguratsioonis.

4.6.2.

Selleks et tõendada varu-saastekontrolliseadme vastavust NOx kontrollimeetmetele, kasutatakse käesoleva määruse XIII lisas kirjeldatud menetlusi varu-saastekontrolliseadmete jaoks, mis on ette nähtud paigaldamiseks mootoritele või sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.

4.6.3.

UNECE eeskirjas nr 49 esitatud sätted teiste seadmestike kohta peale saastekontrolliseadmete ei ole rakendatavad.

4.6.4.

Varu-saastekontrolliseadme tootja võib kasutada sama ettevalmistus- ja katsemenetlust, mida kasutati algse tüübikinnituse puhul. Sellisel juhul esitab sõiduki mootorile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus soovi korral I lisa 4. liites näidatud teabedokumendi, milles on esitatud eelkonditsioneerimistsüklite arv ja tüüp ning katsetsükli tüüp, mida originaalseadmete tootja kasutas saastekontrolliseadme NOx kontrollimeetmete kontrollimisel, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.6.5.

Punkt 4.5.5 kehtib NOx kontrollimeetmete suhtes, mida jälgitakse pardadiagnostika abil.

▼B

5.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

5.1.

Meetmed tagamaks, et toodang oleks vastavuses direktiivi 2007/46/EÜ artikliga 12.

5.2.

 Erisätted

5.2.1.

Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa punktis 2.2 osutatud kontrollimised hõlmavad ka käesoleva määruse (EÜ) nr 692/2008 artikli 2 punktis 8 „saastekontrolliseadme tüüp” all kirjeldatud omadustele vastavust.

5.2.2.

Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 lõike 2 rakendamiseks võidakse teha ka käesoleva lisa punktis 4.3 (heitkogustega seotud nõuded) kirjeldatud katsed. Sellisel juhul võib tüübikinnituse omanik alternatiivina taotleda, et võrdluse aluseks kasutataks originaal-saastekontrolliseadme asemel varu-saastekontrolliseadet, mida kasutati tüübikinnituskatsetes (või mõnda muud näidist, mille kohta on tõendatud, et see vastab heaks kiidetud tüübile). Kontrollitava näidisega mõõdetud heitkoguste keskmised väärtused ei tohi olla üle 15 % suuremad kui võrdlusnäidisega mõõdetud keskmised väärtused.



1. liide

NÄIDIS

Teatis nr …

varu-saastekontrolliseadme EÜ tüübikinnituse kohta

Alljärgnev teave esitatakse kolmes eksemplaris ning koos sisukorraga. Kõik joonised tuleb esitada vastavas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis paberil või A4-formaadis voldikul. Kui lisatud on fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemidel, osadel või eraldi seadmestikel on elektroonilisi kontrollplokke, tuleb esitada teave ka nende tööomaduste kohta.

0.   ÜLDIST

0.1. Mark (tootja ärinimi) …

0.2. Tüüp …

0.2.1. 

Kaubanimetus(ed) (olemasolu korral) …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed …

0.5. Tootja ärinimi ja aadress …

0.7. Osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja paigaldusviis …

0.8. Koostetehase nimi ja aadress (nimed ja aadressid) …

0.9. Olemasolu korral tootja volitatud esindaja nimi ja aadress …

1.   SEADME KIRJELDUS

1.1. Varu-saastekontrolliseadme tüüp: (oksüdatsioonikatalüsaator, kolmekäiguline katalüsaator, SCR-katalüsaator, tahkete osakeste filter jne) …

1.2. Varu-saastekontrolliseadme joonised, kus on üksikasjalikult välja toodud kõik omadused, millele on osutatud määruse (EL) nr 582/2011 artiklis 2 mõiste all „Saastekontrolliseadme tüüp” …

1.3. Mootori ja sõiduki tüübi või tüüpide kirjeldus, millele varu-saastekontrolliseade on ette nähtud …

1.3.1. 

Mootori ja sõiduki tüüpi iseloomustav number ja/või sümbol (mootorite ja sõidukite tüüpe iseloomustavad numbrid ja/või sümbolid) …

1.3.2. 

Number (numbrid) ja/või sümbol (sümbolid), mis iseloomustavad originaal-saastekontrolliseadet (saastekontrolliseadmeid), mida varu-saastekontrolliseade peab asendama …

1.3.3. 

Kas varu-saastekontrolliseade peab olema ühilduv OBD nõuetega? (Jah/ei) ( 9 )

1.3.4. 

Kas varu-saastekontrolliseade on ühilduv olemasolevate sõiduki/mootori kontrollsüsteemidega? (Jah/ei) (9) 

1.4. Kirjeldus ja joonised, mis näitavad varu-saastekontrolliseadme asendit väljalaskekollektor(ite) suhtes …

▼M10 —————

▼B



2. liide

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

(Suurim formaat A4 (210 mm × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse pitser

Teatis osa / eraldi seadmestiku ( 10 )

— 
EÜ tüübikinnituse andmise (1) …
— 
EÜ tüübikinnituse laiendamise (1) …
— 
EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1) …
— 
EÜ tüübikinnituse tühistamise (1) …

kohta

võttes arvesse määrust (EÜ) nr (595)/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011;

määrust (EÜ) nr 595/2009 või määrust (EL) nr 582/2011, mida on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnitusnumber …

Laiendamise põhjus …

I    OSA

0.1. Mark (tootja ärinimi) …

0.2. Tüüp …

0.3. Osal / eraldi seadmestikul märgitud tüübi identifitseerimisandmed ( 11 ) (identifitseerimiseks vajalik osa number) …

0.3.1. Selle tähistuse asukoht …

0.5. Tootja ärinimi ja aadress …

0.7. Osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja paigaldusviis …

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress (aadressid) …

0.9. Tootja esindaja ärinimi ja aadress …

II    OSA

1. Lisateave

1.1. Varu-saastekontrolliseadme mark ja tüüp: (oksüdatsioonikatalüsaator, kolmekäiguline katalüsaator, SCR-katalüsaator, tahkete osakeste filter jne) …

1.2. Mootori- ja sõidukitüüp (-tüübid), millele see saastekontrolliseadme tüüp on varuosaks ette nähtud …

1.3. Mootoritüüp (mootoritüübid), millel on saastekontrolliseadet katsetatud …

1.3.1. Kas varu-saastekontrolliseadme vastavust OBD nõuetele on tõendatud? (Jah/ei) (10) …

2. Katsete läbiviimise eest vastutav tehniline teenistus. …

3. Katsearuande kuupäev …

4. Katsearuande number …

5. Märkused …

6. Koht …

7. Kuupäev …

8. Allkiri …

Lisatud dokumendid

:

teabepakett

katsearuanne

▼M6



3. liide

Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamise kord

1.

Käesolevas liites esitatakse XI lisa punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse, et hinnata varu-saastekontrolliseadme heitenäitajaid.

2.

 PÜSIVUSKATSE KIRJELDUS

2.1.

Püsivuskatse koosneb andmekogumisfaasist ja kasutusaja kumuleerimise katseplaanist.

2.2.

 Andmekogumisfaas

2.2.1.

Valitud mootor, mis on varustatud tervikliku heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet, jahutatakse keskkonnatemperatuurini ja tehakse üks WHTC külmkäivitusega katsetsükkel vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktidele 7.6.1 ja 7.6.2.

2.2.2.

Vahetult pärast WHTC külmkäivitusega katsetsüklit tehakse mootoriga üheksa järjestikust WHTC kuumkäivitusega katsetsüklit vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.4.

2.2.3.

Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 esitatud katsetsüklid tehakse vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 7.6.5 esitatud juhistele.

2.2.4.

Vajalikud andmed võib koguda ka sõitmisel täiskoormusega sõidukiga, mis on varustatud valitud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet. Katset võib teha maanteel vastavalt teekonnale esitatavatele nõuetele käesoleva määruse II lisa punktides 4.5–4.5.5 ja koos sõiduandmete täieliku registreerimisega või sobival veojõustendil. Maanteekatse korral läbitakse sõidukiga esmalt külm katsetsükkel vastavalt käesoleva lisa 5. liitele; sellele järgneb üheksa kuuma katsetsüklit, mis on külma katsetsükliga identsed, nii et mootori tehtav töö on sama, mis punktides 2.2.1 ja 2.2.2 kirjeldatud juhul. Veojõustendi korral kohandatakse 5. liite katsetsükli simuleeritud teekallet nii, et see vastab mootori poolt WHTC tsükli vältel tehtavale tööle.

2.2.5.

Tüübikinnitusasutus keeldub punkti 2.2.4 kohaselt saadud temperatuuriandmetest, kui ta leiab, et need andmed ei ole realistlikud, ning nõuab korduskatse või punktide 2.2.1–2.2.3 kohase katse tegemist.

2.2.6.

Temperatuure varu-saastekontrolliseadmes registreeritakse kogu katsetsükli vältel ja kõrgeima temperatuuriga kohas.

2.2.7.

Juhul kui kõrgeima temperatuuriga koht aja jooksul varieerub või kui seda on raske kindlaks määrata, tuleks sobivates kohtades registreerida eri alustemperatuurid.

2.2.8.

Tootja valib temperatuurimõõtmiste arvu ja asukohad kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt.

2.2.9.

Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib kasutada üheainsa katalüsaatori alustemperatuuri või katalüsaatori sisendtemperatuuri, kui mitme alustemperatuuri mõõtmine osutub võimatuks või liiga keeruliseks.

Joonis 1

Näide temperatuuriandurite asukohast harilikul järeltöötlusseadmel

image

Joonis 2

Näide diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri temperatuuriandurite asukohast

image

2.2.10.

Temperatuuri mõõdetakse ja registreeritakse katsetsükli vältel sagedusega vähemalt kord sekundis (1 Hz).

2.2.11.

Mõõdetud temperatuurid esitatakse tulpdiagrammina, nii et temperatuuritulpade suurus on kuni 10 °C. Punktis 2.2.7 märgitud juhtumil esitatakse tulpdiagrammis iga sekundi kõrgeim temperatuur. Tulpdiagrammi iga vahemik kujutab teatavasse tulpa langevate mõõdetud temperatuuride kumuleeritud sagedust sekundites.

2.2.12.

Igale temperatuuritulbale vastav aeg tundides tuleb määrata kindlaks ja seejärel ekstrapoleerida varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastavalt tabelis 1 esitatud väärtustele. Ekstrapoleerimine peab põhinema eeldusel, et üks WHTC tsükkel vastab läbisõidule 20 km.



Tabel 1

Varu-saastekontrolliseadme kasulik tööiga sõidukikategooriate, WHTC ekvivalentkatsetsüklite ja töötundide kaupa

Sõidukikategooria

Läbisõit (km)

WHTC katsetsüklite ekvivalentarv

Tundide ekvivalentarv

M1-, N1- ja N2-kategooria sõidukitele paigaldatud mootorisüsteemid

114 286

5 714

2 857

Mootorisüsteemid, mis on paigaldatud N2- ja N3-kategooria sõidukitele registrimassiga kuni 16 tonni ning M3-kategooria I, II, A ja B klassi sõidukitele registrimassiga üle 7,5 tonni

214 286

10 714

5 357

Mootorisüsteemid, mis on paigaldatud N3-kategooria sõidukitele registrimassiga üle 16 tonni ning M3-kategooria III ja B klassi sõidukitele registrimassiga üle 7,5 tonni

500 000

25 000

12 500

2.2.13.

Andmeid on lubatud koguda eri seadmetelt üheaegselt.

2.2.14.

Aktiivse regenereerimise ajal töötavate süsteemide korral registreeritakse punktides 2.2.1 ja 2.2.2 sätestatud katsetsükli ajal toimuvate regenereerimiste arv, kestus ja temperatuurid. Kui aktiivseid regenereerimisi ei ole toimunud, pikendatakse punktis 2.2.2 sätestatud kuumkäivitusega katsetsüklit nii, et see hõlmaks vähemalt kaht aktiivset regenereerimist.

2.2.15.

Andmekogumise ajal tarbitud määrdeaine kogus (g/h) registreeritakse sobival meetodil, näiteks 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetluse abil. Selleks peab mootor töötama 24 tunni vältel, sooritades järjestikuseid WHTC katsetsükleid. Juhul kui õlitarbimist ei ole võimalik täpselt mõõta, võib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutada järgmisi võimalusi määrdeaine tarbimise kindlaksmääramiseks:

a) 

vaikeväärtus 30 g/h;

b) 

tootja nõutud väärtus, mis põhineb usaldusväärsetel andmetel ja teabel ning milles on tüübikinnitusasutusega kokku lepitud.

2.3.

 Vanandamise ekvivalentaja arvutamine vastavalt võrdlustemperatuurile

2.3.1.

Punktide 2.2–2.2.15 kohaselt registreeritud temperatuure piiratakse võrdlustemperatuurini Tr , mida nõuab tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ning mis asub andmekogumisfaasi jooksul kogutud temperatuuride vahemikus.

2.3.2.

Punktis 2.2.13 nimetatud juhul võib Tr väärtus igal individuaalsel seadmel varieeruda.

2.3.3.

Võrdlustemperatuurile vastav vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse iga punktis 2.2.11 osutatud tulba kohta järgmise valemi põhjal.

Valem 1:

image

kus:

R

=

varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus.

Tuleb kasutada järgmisi väärtusi:

— 
diislikütuse oksüdatsioonikatalüsaator (DOC): 18 050
— 
diislikütuse katalüüsitud tahkete osakeste suletud filter: 18 050
— 
valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) või ammoniaagi oksüdatsioon (AMOX) raudtseoliidiga (Fe-Z): 5 175
— 
valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vasktseoliidiga (Cu-Z): 11 550
— 
valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vanaadiumiga (V): 5 175
— 
LNT (lahja NOx püüdur): 18 050

Tr = võrdlustemperatuur (K).

image = temperatuuritulba i keskpunkti temperatuur (K), milles varu-saastekontrolliseadet andmekogumisfaasi ajal hoitakse ja mis registreeritakse temperatuuride tulpdiagrammis.

image

= temperatuurile

image

vastav aeg (tundides), laiendatuna kogu kasulikule tööeale: nt kui tulpdiagrammil on kujutatud 5 tundi ja kasulik tööiga vastavalt tabelile 1 on 4 000 tundi, tuleks kõik tulpdiagrammi ajamärked korrutada väärtusega

image

.

image = vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri
image juures ajaga
image .

i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa.

2.3.4.

Kogu vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 2:

image

kus:

AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri
image juures ajaga
image iga i tulba kohta diagrammis.

image = vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri
image juures ajaga
image .

i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa.

n = temperatuuritulpade koguarv.

2.3.5.

Punktis 2.2.13 osutatud juhul arvutatakse AT iga seadme kohta eraldi.

2.4.

 Kasutusaja kumuleerimise katseplaan

2.4.1.   Üldnõuded

2.4.1.1.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaan võimaldab varu-saastekontrolliseadme vanandamist kiirendada, kasutades andmekogumisfaasis punkti 2.2 kohaselt kogutud teavet.

2.4.1.2.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termilise kumuleerimise katseplaanist ja määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist vastavalt punktile 2.4.4.6. Tootja võib kokkuleppel tüübikinnitusasutusega loobuda määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, kui varu-saastekontrolliseadmed on paigaldatud järeltöötlusfiltri (nt diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri) järele. Nii termilise kumuleerimise katseplaan kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosnevad vastavalt termiliste ja määrdeainetarbimise katsetsüklite jadast.

2.4.1.3.

Juhul kui varu-saastekontrolliseadmed töötavad aktiivse regenereerimise ajal, täiendatakse termilist katset aktiivse regenereerimise režiimiga.

2.4.1.4.

Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb nii termilise kumuleerimise kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, tehakse vastavad katsetsüklid vaheldumisi, nii et igale kohustuslikule termilisele katsetsüklile järgneb määrdeainetarbimise katsetsükkel.

2.4.1.5.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaani või korraldada üheaegselt eri seadmetel. Sel juhul määratakse kõigile seadmetele üks kasutusaja kumuleerimise katseplaan.

2.4.2.   Termilise kumuleerimise katseplaan

2.4.2.1.

Termilise kumuleerimise katseplaan simuleerib termilise vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele kuni selle tööea lõpuni.

2.4.2.2.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme järjestikuse termilise katsetsükli vältel, nagu on sätestatud 4. liites.

2.4.2.3.

Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse.

2.4.2.4.

Temperatuurid registreeritakse sobivates kohtades, mis on valitud vastavalt punktidele 2.2.6–2.2.9, ning sagedusega vähemalt üks kord sekundis (1 Hz).

2.4.2.5.

Tegelik vanandamisaeg, mis vastab punktis 2.4.2.3 osutatud termilistele katsetsüklitele, arvutatakse järgmiste valemite põhjal.

Valem 3:

image

Valem 4:

image

kus:

image = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Ti teises tulbas i.

Ti = temperatuur (K), mis on mõõdetud teises tulbas i igas termilises katsetsüklis.

R

=

varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus. Tootja lepib tüübikinnitusasutusega kokku, millist R väärtust kasutada. Alternatiivina võib kasutada ka järgmisi vaikeväärtusi:

— 
diislikütuse oksüdatsioonikatalüsaator (DOC): 18 050
— 
diislikütuse katalüseeritud tahkete osakeste suletud filter: 18 050
— 
valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) või ammoniaagi oksüdatsioon (AMOX) raudtseoliidiga (Fe-Z): 5 175
— 
valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vasktseoliidiga (Cu-Z): 11 550
— 
valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vanaadiumiga (V): 5 175
— 
LNT (lahja NOx püüdur): 18 050

Tr = võrdlustemperatuur (K), sama väärtusega nagu valemis 1.

AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel.

AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri
image juures ajaga
image iga i tulba kohta diagrammis.

i = temperatuuri mõõtmise järjekorranumber.

p = temperatuuri mõõtmiste koguarv.

nc = termilise katsetsükli number, arvestades temperatuuri registreerimiseks vastavalt punktile 2.4.2.3 korraldatud katsetsükleid.

C = temperatuuri registreerimiseks korraldatud termiliste katsetsüklite koguarv.

2.4.2.6.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv määratakse kindlaks järgmise valemiga:

Valem 5:

NTS = AT/AE

kus:

NTS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv

AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri
image juures ajaga
image iga i tulba kohta diagrammis.

AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel.

2.4.2.7.

Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil:

a) 

väljalasketoru isoleerimine;

b) 

varu-saastekontrolliseadme liigutamine väljalaskekollektorile lähemale;

c) 

heitgaasi temperatuuri kunstlik tõstmine;

d) 

mootori seadete optimeerimine, muutmata seejuures märkimisväärselt mootori heidet.

2.4.2.8.

Punktides 2.4.4.6 ja 2.4.4.7 osutatud meetmete võtmisel ei tohi NTS põhjal arvutatud kogu vanandamisaeg olla lühem kui 10 % tabelis 1 nimetatud kasulikust tööeast, nt N1-kategooria sõiduki NTS ei tohi olla väiksem kui 286 termilist katsetsüklit, eeldusel, et iga katsetsükkel kestab ühe tunni.

2.4.2.9.

Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil:

a) 

varu-saastekontrolliseadme liigutamine väljalaskekollektorist kaugemale;

b) 

heitgaasi temperatuuri kunstlik langetamine;

c) 

mootori seadete optimeerimine.

2.4.2.10.

Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.

2.4.2.10.1. 

NTS on iga seadme puhul ühesugune, mis võimaldab koostada ühtse kasutusaja kumuleerimise katseplaani.

2.4.2.10.2. 

Selleks et NTS oleks iga seadme puhul ühesugune, arvutatakse igale seadmele esmane NTS väärtus koos vastavate AT ja AE väärtustega.

2.4.2.10.3. 

Kui arvutatud NTS väärtused on erinevad, võib seadmete puhul, mille NTS vajab muutmist, rakendada punktis 2.4.2.3 osutatud termiliste katsetsüklite vältel üht või mitut punktides 2.4.2.7–2.4.2.10 sätestatud meedet, et mõjutada mõõdetud temperatuuri Ti ning kiirendada või aeglustada sel viisil nõutud seadmete kunstlikku vanandamist.

2.4.2.10.4. 

Arvutatakse uued NTS väärtused, mis vastavad punkti 2.4.2.10.3 kohaselt saadud uutele temperatuuridele Ti .

2.4.2.10.5. 

Punktides 2.4.2.10.3 ja 2.4.2.10.4 sätestatud toiminguid korratakse, kuni süsteemi iga seadme kohta arvutatud NTS väärtused on samad.

2.4.2.10.6. 

Punktide 2.4.2.10.4 ja 2.4.2.10.5 kohaselt erinevate koguarvude NTS saamiseks kasutatud Tr väärtused peavad olema samad, mis punktides 2.3.2 ja 2.3.5 iga seadme AT arvutamiseks kasutatud väärtused.

2.4.2.11.

Juhul kui varu-saastekontrolliseadmete koost moodustab süsteemi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 25 tähenduses, võib seadmete termilisel vanandamisel valida järgmise kahe variandi vahel.

2.4.2.11.1. 

Koostu seadmeid võib vanandada eraldi või ühiselt vastavalt punktile 2.4.2.10.

2.4.2.11.2. 

Juhul kui koost on ehitatud nii, et selle seadmeid ei ole võimalik lahti ühendada (nt DOC + SCR ühes korpuses), peab koostu termiline vanandamine toimuma suurima NTS koguarvuga.

2.4.3.   Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele

2.4.3.1.

Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele simuleerib nii termilisest koormusest kui ka aktiivsest regenereerimisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadmele selle tööea lõpul.

2.4.3.2.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatud mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme modifitseeritud termilise katsetsükli vältel, millest igaüks koosneb 4. liites sätestatud termilisest katsetsüklist, millele järgneb terviklik aktiivne regenereerimine, mille jooksul järeltöötlussüsteemis saavutatav maksimumtemperatuur ei tohi olla madalam andmekogumisfaasis registreeritud maksimumtemperatuurist.

2.4.3.3.

Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe modifitseeritud termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse.

2.4.3.4.

Selleks et viia 4. liites sätestatud termilise katsetsükli ja sellele järgneva aktiivse regenereerimise vaheline aeg miinimumi, võib tootja kunstlikult käivitada aktiivse regenereerimise, käitades mootorit pärast iga 4. liite kohast termilist katsetsüklit stabiilsel režiimil, mis põhjustab mootoris suure tahmakoguse tekke. Sel juhul loetakse ka stabiilne režiim punkti 2.4.3.2 kohaselt osaks modifitseeritud termilisest katsetsüklist.

2.4.3.5.

Igale modifitseeritud termilisele katsetsüklile vastav tegelik vanandamisaeg arvutatakse valemite 3 ja 4 põhjal.

2.4.3.6.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaani ajal tehtavate modifitseeritud termiliste katsetsüklite koguarv arvutatakse valemi 5 põhjal:

2.4.3.7.

Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure modifitseeritud termilise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.7 sätestatud meetodi abil.

2.4.3.8.

Lisaks punktis 2.4.3.7 osutatud meetmetele võib koguarvu NTS vähendada ka modifitseeritud termilise katsetsükli jooksul toimuva aktiivse regenereerimise maksimumtemperatuuri tõstmisega, ületamata seejuures mingil juhul alustemperatuuri 800 °C.

2.4.3.9.

NTS ei tohi kunagi olla väiksem kui 50 % aktiivsete regenereerimiste arvust, mis tehakse varu-saastekontrolliseadmele selle kasuliku tööea vältel ja mis arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 5:

image

kus:

NAR = aktiivse regenereerimise tsüklite arv varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea vältel.

tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1.

tAR = aktiivse regenereerimise kestus tundides.

tBAR = kahe järjestikuse aktiivse regenereerimise vaheline aeg tundides.

2.4.3.10.

Kui minimaalse arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite rakendamise tulemusel vastavalt punktile 2.4.3.9 ületab valemi 4 põhjal arvutatud AE × NTS väärtus valemi 2 põhjal arvutatud AT väärtuse, siis võib aega, mis kulub igale 4. liites sätestatud ning punkti 2.4.3.2 kohaselt modifitseeritud termilisse katsetsüklisse kuuluvale termilise katsetsükli režiimile, samavõrra lühendada, nii et AE × NTS = AT.

2.4.3.11.

NTS koguväärtust ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure termoaktiivse regenereerimise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.9 sätestatud meetodi abil.

2.4.3.12.

Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse punkte 2.4.2.10 ja 2.4.2.11.

2.4.4.   Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan

2.4.4.1.

Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan simuleerib määrdeainetarbimisega seotud keemilistest kahjustustest või sette moodustumisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele selle tööea lõpul.

2.4.4.2.

Määrdeainetarbimine (g/h) määratakse kindlaks vähemalt 24 termilise katsetsükli või vastava arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite vältel ja sobiva meetodi abil, nagu 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetlus. Kasutatav määrdeaine peab olema värske.

2.4.4.3.

Mootor peab olema varustatud ühtlase mahuga õlivanniga, et vältida liiga sagedase täitmise vajadust, kuna õlitase mõjutab õli tarbimismäära. Kasutada võib mis tahes sobivat meetodit, näiteks ASTM standardis D7156-09 kirjeldatud meetodit.

2.4.4.4.

Teoreetiline aeg tundides, mille vältel termilise kumuleerimise katseplaani või sellele vastavat modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaani läbi viia, et saavutada sama määrdeainetarbimine, mis varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea puhul, arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 6:

image

kus:

tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest.

LCRWHTC = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.2.15.

tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1.

LCRTAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.2.

2.4.4.5.

Kestusele tTAS vastav termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv arvutatakse järgmise suhte kaudu.

Valem 7:

image

kus:

N = termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv, mis vastab kestusele tTAS.

tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel, et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest.

tTS = ühe termilise katsetsükli või modifitseeritud termilise katsetsükli kestus tundides.

2.4.4.6.

Väärtust N võrreldakse väärtusega NTS , mis on arvutatud punkti 2.4.2.6 kohaselt või aktiivse regenereerimise ajal töötavate seadmete puhul punkti 2.4.3.5 kohaselt. Kui N ≤ NTS , ei ole tarvis termilise kumuleerimise katseplaanile lisada määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani. Kui N > NTS , lisatakse termilise kumuleerimise katseplaanile määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani.

2.4.4.7.

Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani ei ole tarvis lisada, kui punkti 2.4.4.8.4 kohaselt määrdeainetarbimist suurendades on vajalik määrdeainetarbimine juba saavutatud vastava termilise kumuleerimise katseplaani abil, mis koosneb koguarvule NTS vastavatest termilistest katsetsüklitest või modifitseeritud termilistest katsetsüklitest.

2.4.4.8.

 Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani kulg

2.4.4.8.1.

Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosneb mitmest määrdeainetarbimise katsetsüklist, millest igaüks vaheldub termilise katsetsükliga või modifitseeritud termilise katsetsükliga.

2.4.4.8.2.

Iga määrdeainetarbimise katsetsükkel koosneb ühtlase koormuse ja kiirusega stabiilsest režiimist, kusjuures koormus ja kiirus on valitud nii, et määrdeainetarbimine oleks maksimaalne ja tegelik termiline vananemine minimaalne. Tootja määrab režiimi kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt.

2.4.4.8.3.

Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestus määratakse järgmiselt.

2.4.4.8.3.1. 

Mootorit käitatakse nõuetekohase ajavahemiku vältel ning tootja poolt punkti 2.4.4.8.2 kohaselt määratud koormusel ja pöörlemiskiirusel; määrdeainetarbimine (g/h) määratakse kindlaks sobival meetodil, näiteks 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetluse abil. Määrdeainet tuleb vahetada soovitatud ajavahemike tagant.

2.4.4.8.3.2. 

Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestus arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 8:

image

kus:

tLS = ühe määrdeainetarbimise katsetsükli kestus tundides

LCRWHTC = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.2.15.

tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1.

LCRTAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.2.

LCRLAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.8.3.1.

tTS = ühe termilise katsetsükli (vastavalt 4. liitele) või modifitseeritud termilise katsetsükli (vastavalt punktile 2.4.3.2) kestus tundides.

NTS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite koguarv.

2.4.4.8.4.

Määrdeainetarve peab alati olema alla 0,5 % mootori kütusetarbimise kiirusest, et vältida tahma liigset kogunemist varu-saastekontrolliseadme esiküljele.

2.4.4.8.5.

Lubatud on liita määrdeainetarbimise katsetsüklist tingitud termiline vananemine valemi 4 põhjal arvutatud vanandamisajale AE.

2.4.5.   Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulg

2.4.5.1.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite vaheldumisest määrdeainetarbimise katsetsüklitega. Nimetatud järjestust korratakse NTS korda, võttes NTS väärtuseks punkti 2.4.2 või punkti 2.4.3 kohaselt arvutatud väärtuse. Näide terviklikust kasutusaja kumuleerimise katseplaanist on esitatud 7. liites. Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulgu kirjeldav vooskeem on esitatud 8. liites.

2.4.6.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaani toimimine

2.4.6.1.

Mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama punktis 2.4.5.1 sätestatud kasutusaja kumuleerimise katseplaani kohaselt.

2.4.6.2.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor võib erineda andmekogumisfaasis kasutatud mootorist, mis on alati mootor, mille jaoks tüübikinnituse saamiseks esitatud varu-saastekontrolliseade on ette nähtud ja mille heidet punkti 2.4.3.2 kohaselt kontrollitakse.

2.4.6.3.

Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootoril on vähemalt 20 % võrra suurem silindrimaht kui andmekogumisfaasis kasutatud mootoril, tuleks esimese väljalaskesüsteem varustada möödaviiguga, et võimalikult täpselt jäljendada teise mootori heitgaaside voolukiirust valitud vanandamistingimustel.

2.4.6.4.

Punktis 2.4.6.2 osutatud juhul peab kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor olema saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 kohaselt. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed on ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, peab ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootorisüsteem olema varustatud heitgaasitagastusega. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed ei ole ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, puudub ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootorisüsteemil heitgaasitagastus.

2.4.6.5.

Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav määrdeaine ja kütus peavad olema võimalikult sarnased punktis 2.2 sätestatud andmekogumisfaasis kasutatutele. Määrdeaine peab vastama selle mootori tootja soovitustele, mille jaoks saastekontrolliseade on ette nähtud. Kasutatud kütused peavad olema müügil olevad kütused, mis vastavad direktiivi 98/70/EÜ asjakohastele nõuetele. Tootja taotlusel võib kasutada ka etalonkütuseid vastavalt käesolevale määrusele.

2.4.6.6.

Määrdeainet vahetatakse hoolduseks andmekogumisfaasis kasutatud mootori tootja määratud ajavahemike tagant.

2.4.6.7.

Valikulise katalüütilise redutseerimise korral tehakse karbamiidi sissepritse vastavalt varu-saastekontrolliseadme tootja poolt ettenähtud kavale.

▼M6



4. liide

Termilise vanandamise katsetsükkel



Režiim

Pöörlemiskiirus (% kiirendatud tühikäigust)

Koormus (% teatavast pöörlemiskiirusest)

Aeg (s)

1

2,92

0,58

626

2

45,72

1,58

418

3

38,87

3,37

300

4

20,23

11,36

102

5

11,37

14,90

62

6

32,78

18,52

370

7

53,12

20,19

410

8

59,53

34,73

780

9

78,24

54,38

132

10

39,07

62,85

212

11

47,82

62,94

188

Regenereerimisrežiim (kui on kohaldatav)

Määrata (vt punkt 2.4.3.4)

Määrata (vt punkt 2.4.3.4)

Määrata (vt punkt 2.4.3.4)

Määrdeaine tarbimisrežiim (kui on kohaldatav)

Määrata vastavalt punktile 2.4.4.8.2.

Määrata vastavalt punktile 2.4.4.8.2.

Määrata vastavalt punktile 2.4.4.8.3.

Märkus.  Katsetsükli režiimid 1–11 on järjestatud kasvava koormuse järgi, et suure koormusega režiimidel oleks heitgaasi temperatuur maksimaalne. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib seda järjekorda muuta, et heitgaasi temperatuuri optimaalseks muuta, kui see aitab tegelikku vanandamisaega lühendada.



5. liide

Veojõustendil või maanteesõidul andmete kogumise katsetsükkel



Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

1

0

261

22,38

521

35,46

781

18,33

1 041

39,88

1 301

66,39

1 561

86,88

2

0

262

24,75

522

36,81

782

18,31

1 042

41,25

1 302

66,74

1 562

86,7

3

0

263

25,55

523

37,98

783

18,05

1 043

42,07

1 303

67,43

1 563

86,81

4

0

264

25,18

524

38,84

784

17,39

1 044

43,03

1 304

68,44

1 564

86,81

5

0

265

23,94

525

39,43

785

16,35

1 045

44,4

1 305

69,52

1 565

86,81

6

0

266

22,35

526

39,73

786

14,71

1 046

45,14

1 306

70,53

1 566

86,81

7

2,35

267

21,28

527

39,8

787

11,71

1 047

45,44

1 307

71,47

1 567

86,99

8

5,57

268

20,86

528

39,69

788

7,81

1 048

46,13

1 308

72,32

1 568

87,03

9

8,18

269

20,65

529

39,29

789

5,25

1 049

46,79

1 309

72,89

1 569

86,92

10

9,37

270

20,18

530

38,59

790

4,62

1 050

47,45

1 310

73,07

1 570

87,1

11

9,86

271

19,33

531

37,63

791

5,62

1 051

48,68

1 311

73,03

1 571

86,85

12

10,18

272

18,23

532

36,22

792

8,24

1 052

50,13

1 312

72,94

1 572

87,14

13

10,38

273

16,99

533

34,11

793

10,98

1 053

51,16

1 313

73,01

1 573

86,96

14

10,57

274

15,56

534

31,16

794

13,15

1 054

51,37

1 314

73,44

1 574

86,85

15

10,95

275

13,76

535

27,49

795

15,47

1 055

51,3

1 315

74,19

1 575

86,77

16

11,56

276

11,5

536

23,63

796

18,19

1 056

51,15

1 316

74,81

1 576

86,81

17

12,22

277

8,68

537

20,16

797

20,79

1 057

50,88

1 317

75,01

1 577

86,85

18

12,97

278

5,2

538

17,27

798

22,5

1 058

50,63

1 318

74,99

1 578

86,74

19

14,33

279

1,99

539

14,81

799

23,19

1 059

50,2

1 319

74,79

1 579

86,81

20

16,38

280

0

540

12,59

800

23,54

1 060

49,12

1 320

74,41

1 580

86,7

21

18,4

281

0

541

10,47

801

24,2

1 061

48,02

1 321

74,07

1 581

86,52

22

19,86

282

0

542

8,85

802

25,17

1 062

47,7

1 322

73,77

1 582

86,7

23

20,85

283

0,5

543

8,16

803

26,28

1 063

47,93

1 323

73,38

1 583

86,74

24

21,52

284

0,57

544

8,95

804

27,69

1 064

48,57

1 324

72,79

1 584

86,81

25

21,89

285

0,6

545

11,3

805

29,72

1 065

48,88

1 325

71,95

1 585

86,85

26

21,98

286

0,58

546

14,11

806

32,17

1 066

49,03

1 326

71,06

1 586

86,92

27

21,91

287

0

547

15,91

807

34,22

1 067

48,94

1 327

70,45

1 587

86,88

28

21,68

288

0

548

16,57

808

35,31

1 068

48,32

1 328

70,23

1 588

86,85

29

21,21

289

0

549

16,73

809

35,74

1 069

47,97

1 329

70,24

1 589

87,1

30

20,44

290

0

550

17,24

810

36,23

1 070

47,92

1 330

70,32

1 590

86,81

31

19,24

291

0

551

18,45

811

37,34

1 071

47,54

1 331

70,3

1 591

86,99

32

17,57

292

0

552

20,09

812

39,05

1 072

46,79

1 332

70,05

1 592

86,81

33

15,53

293

0

553

21,63

813

40,76

1 073

46,13

1 333

69,66

1 593

87,14

34

13,77

294

0

554

22,78

814

41,82

1 074

45,73

1 334

69,26

1 594

86,81

35

12,95

295

0

555

23,59

815

42,12

1 075

45,17

1 335

68,73

1 595

86,85

36

12,95

296

0

556

24,23

816

42,08

1 076

44,43

1 336

67,88

1 596

87,03

37

13,35

297

0

557

24,9

817

42,27

1 077

43,59

1 337

66,68

1 597

86,92

38

13,75

298

0

558

25,72

818

43,03

1 078

42,68

1 338

65,29

1 598

87,14

39

13,82

299

0

559

26,77

819

44,14

1 079

41,89

1 339

63,95

1 599

86,92

40

13,41

300

0

560

28,01

820

45,13

1 080

41,09

1 340

62,84

1 600

87,03

41

12,26

301

0

561

29,23

821

45,84

1 081

40,38

1 341

62,21

1 601

86,99

42

9,82

302

0

562

30,06

822

46,4

1 082

39,99

1 342

62,04

1 602

86,96

43

5,96

303

0

563

30,31

823

46,89

1 083

39,84

1 343

62,26

1 603

87,03

44

2,2

304

0

564

30,29

824

47,34

1 084

39,46

1 344

62,87

1 604

86,85

45

0

305

0

565

30,05

825

47,66

1 085

39,15

1 345

63,55

1 605

87,1

46

0

306

0

566

29,44

826

47,77

1 086

38,9

1 346

64,12

1 606

86,81

47

0

307

0

567

28,6

827

47,78

1 087

38,67

1 347

64,73

1 607

87,03

48

0

308

0

568

27,63

828

47,64

1 088

39,03

1 348

65,45

1 608

86,77

49

0

309

0

569

26,66

829

47,23

1 089

40,37

1 349

66,18

1 609

86,99

50

1,87

310

0

570

26,03

830

46,66

1 090

41,03

1 350

66,97

1 610

86,96

51

4,97

311

0

571

25,85

831

46,08

1 091

40,76

1 351

67,85

1 611

86,96

52

8,4

312

0

572

26,14

832

45,45

1 092

40,02

1 352

68,74

1 612

87,07

53

9,9

313

0

573

27,08

833

44,69

1 093

39,6

1 353

69,45

1 613

86,96

54

11,42

314

0

574

28,42

834

43,73

1 094

39,37

1 354

69,92

1 614

86,92

55

15,11

315

0

575

29,61

835

42,55

1 095

38,84

1 355

70,24

1 615

87,07

56

18,46

316

0

576

30,46

836

41,14

1 096

37,93

1 356

70,49

1 616

86,92

57

20,21

317

0

577

30,99

837

39,56

1 097

37,19

1 357

70,63

1 617

87,14

58

22,13

318

0

578

31,33

838

37,93

1 098

36,21

1 358

70,68

1 618

86,96

59

24,17

319

0

579

31,65

839

36,69

1 099

35,32

1 359

70,65

1 619

87,03

60

25,56

320

0

580

32,02

840

36,27

1 100

35,56

1 360

70,49

1 620

86,85

61

26,97

321

0

581

32,39

841

36,42

1 101

36,96

1 361

70,09

1 621

86,77

62

28,83

322

0

582

32,68

842

37,14

1 102

38,12

1 362

69,35

1 622

87,1

63

31,05

323

0

583

32,84

843

38,13

1 103

38,71

1 363

68,27

1 623

86,92

64

33,72

324

3,01

584

32,93

844

38,55

1 104

39,26

1 364

67,09

1 624

87,07

65

36

325

8,14

585

33,22

845

38,42

1 105

40,64

1 365

65,96

1 625

86,85

66

37,91

326

13,88

586

33,89

846

37,89

1 106

43,09

1 366

64,87

1 626

86,81

67

39,65

327

18,08

587

34,96

847

36,89

1 107

44,83

1 367

63,79

1 627

87,14

68

41,23

328

20,01

588

36,28

848

35,53

1 108

45,33

1 368

62,82

1 628

86,77

69

42,85

329

20,3

589

37,58

849

34,01

1 109

45,24

1 369

63,03

1 629

87,03

70

44,1

330

19,53

590

38,58

850

32,88

1 110

45,14

1 370

63,62

1 630

86,96

71

44,37

331

17,92

591

39,1

851

32,52

1 111

45,06

1 371

64,8

1 631

87,1

72

44,3

332

16,17

592

39,22

852

32,7

1 112

44,82

1 372

65,5

1 632

86,99

73

44,17

333

14,55

593

39,11

853

33,48

1 113

44,53

1 373

65,33

1 633

86,92

74

44,13

334

12,92

594

38,8

854

34,97

1 114

44,77

1 374

63,83

1 634

87,1

75

44,17

335

11,07

595

38,31

855

36,78

1 115

45,6

1 375

62,44

1 635

86,85

76

44,51

336

8,54

596

37,73

856

38,64

1 116

46,28

1 376

61,2

1 636

86,92

77

45,16

337

5,15

597

37,24

857

40,48

1 117

47,18

1 377

59,58

1 637

86,77

78

45,64

338

1,96

598

37,06

858

42,34

1 118

48,49

1 378

57,68

1 638

86,88

79

46,16

339

0

599

37,1

859

44,16

1 119

49,42

1 379

56,4

1 639

86,63

80

46,99

340

0

600

37,42

860

45,9

1 120

49,56

1 380

54,82

1 640

86,85

81

48,19

341

0

601

38,17

861

47,55

1 121

49,47

1 381

52,77

1 641

86,63

82

49,32

342

0

602

39,19

862

49,09

1 122

49,28

1 382

52,22

1 642

86,77

83

49,7

343

0

603

40,31

863

50,42

1 123

48,58

1 383

52,48

1 643

86,77

84

49,5

344

0

604

41,46

864

51,49

1 124

48,03

1 384

52,74

1 644

86,55

85

48,98

345

0

605

42,44

865

52,23

1 125

48,2

1 385

53,14

1 645

86,59

86

48,65

346

0

606

42,95

866

52,58

1 126

48,72

1 386

53,03

1 646

86,55

87

48,65

347

0

607

42,9

867

52,63

1 127

48,91

1 387

52,55

1 647

86,7

88

48,87

348

0

608

42,43

868

52,49

1 128

48,93

1 388

52,19

1 648

86,44

89

48,97

349

0

609

41,74

869

52,19

1 129

49,05

1 389

51,09

1 649

86,7

90

48,96

350

0

610

41,04

870

51,82

1 130

49,23

1 390

49,88

1 650

86,55

91

49,15

351

0

611

40,49

871

51,43

1 131

49,28

1 391

49,37

1 651

86,33

92

49,51

352

0

612

40,8

872

51,02

1 132

48,84

1 392

49,26

1 652

86,48

93

49,74

353

0

613

41,66

873

50,61

1 133

48,12

1 393

49,37

1 653

86,19

94

50,31

354

0,9

614

42,48

874

50,26

1 134

47,8

1 394

49,88

1 654

86,37

95

50,78

355

2

615

42,78

875

50,06

1 135

47,42

1 395

50,25

1 655

86,59

96

50,75

356

4,08

616

42,39

876

49,97

1 136

45,98

1 396

50,17

1 656

86,55

97

50,78

357

7,07

617

40,78

877

49,67

1 137

42,96

1 397

50,5

1 657

86,7

98

51,21

358

10,25

618

37,72

878

48,86

1 138

39,38

1 398

50,83

1 658

86,63

99

51,6

359

12,77

619

33,29

879

47,53

1 139

35,82

1 399

51,23

1 659

86,55

100

51,89

360

14,44

620

27,66

880

45,82

1 140

31,85

1 400

51,67

1 660

86,59

101

52,04

361

15,73

621

21,43

881

43,66

1 141

26,87

1 401

51,53

1 661

86,55

102

51,99

362

17,23

622

15,62

882

40,91

1 142

21,41

1 402

50,17

1 662

86,7

103

51,99

363

19,04

623

11,51

883

37,78

1 143

16,41

1 403

49,99

1 663

86,55

104

52,36

364

20,96

624

9,69

884

34,89

1 144

12,56

1 404

50,32

1 664

86,7

105

52,58

365

22,94

625

9,46

885

32,69

1 145

10,41

1 405

51,05

1 665

86,52

106

52,47

366

25,05

626

10,21

886

30,99

1 146

9,07

1 406

51,45

1 666

86,85

107

52,03

367

27,31

627

11,78

887

29,31

1 147

7,69

1 407

52

1 667

86,55

108

51,46

368

29,54

628

13,6

888

27,29

1 148

6,28

1 408

52,3

1 668

86,81

109

51,31

369

31,52

629

15,33

889

24,79

1 149

5,08

1 409

52,22

1 669

86,74

110

51,45

370

33,19

630

17,12

890

21,78

1 150

4,32

1 410

52,66

1 670

86,63

111

51,48

371

34,67

631

18,98

891

18,51

1 151

3,32

1 411

53,18

1 671

86,77

112

51,29

372

36,13

632

20,73

892

15,1

1 152

1,92

1 412

53,8

1 672

87,03

113

51,12

373

37,63

633

22,17

893

11,06

1 153

1,07

1 413

54,53

1 673

87,07

114

50,96

374

39,07

634

23,29

894

6,28

1 154

0,66

1 414

55,37

1 674

86,92

115

50,81

375

40,08

635

24,19

895

2,24

1 155

0

1 415

56,29

1 675

87,07

116

50,86

376

40,44

636

24,97

896

0

1 156

0

1 416

57,31

1 676

87,18

117

51,34

377

40,26

637

25,6

897

0

1 157

0

1 417

57,94

1 677

87,32

118

51,68

378

39,29

638

25,96

898

0

1 158

0

1 418

57,86

1 678

87,36

119

51,58

379

37,23

639

25,86

899

0

1 159

0

1 419

57,75

1 679

87,29

120

51,36

380

34,14

640

24,69

900

0

1 160

0

1 420

58,67

1 680

87,58

121

51,39

381

30,18

641

21,85

901

0

1 161

0

1 421

59,4

1 681

87,61

122

50,98

382

25,71

642

17,45

902

2,56

1 162

0

1 422

59,69

1 682

87,76

123

48,63

383

21,58

643

12,34

903

4,81

1 163

0

1 423

60,02

1 683

87,65

124

44,83

384

18,5

644

7,59

904

6,38

1 164

0

1 424

60,21

1 684

87,61

125

40,3

385

16,56

645

4

905

8,62

1 165

0

1 425

60,83

1 685

87,65

126

35,65

386

15,39

646

1,76

906

10,37

1 166

0

1 426

61,16

1 686

87,65

127

30,23

387

14,77

647

0

907

11,17

1 167

0

1 427

61,6

1 687

87,76

128

24,08

388

14,58

648

0

908

13,32

1 168

0

1 428

62,15

1 688

87,76

129

18,96

389

14,72

649

0

909

15,94

1 169

0

1 429

62,7

1 689

87,8

130

14,19

390

15,44

650

0

910

16,89

1 170

0

1 430

63,65

1 690

87,72

131

8,72

391

16,92

651

0

911

17,13

1 171

0

1 431

64,27

1 691

87,69

132

3,41

392

18,69

652

0

912

18,04

1 172

0

1 432

64,31

1 692

87,54

133

0,64

393

20,26

653

0

913

19,96

1 173

0

1 433

64,13

1 693

87,76

134

0

394

21,63

654

0

914

22,05

1 174

0

1 434

64,27

1 694

87,5

135

0

395

22,91

655

0

915

23,65

1 175

0

1 435

65,22

1 695

87,43

136

0

396

24,13

656

0

916

25,72

1 176

0

1 436

66,25

1 696

87,47

137

0

397

25,18

657

0

917

28,62

1 177

0

1 437

67,09

1 697

87,5

138

0

398

26,16

658

2,96

918

31,99

1 178

0

1 438

68,37

1 698

87,5

139

0

399

27,41

659

7,9

919

35,07

1 179

0

1 439

69,36

1 699

87,18

140

0

400

29,18

660

13,49

920

37,42

1 180

0

1 440

70,57

1 700

87,36

141

0

401

31,36

661

18,36

921

39,65

1 181

0

1 441

71,89

1 701

87,29

142

0,63

402

33,51

662

22,59

922

41,78

1 182

0

1 442

73,35

1 702

87,18

143

1,56

403

35,33

663

26,26

923

43,04

1 183

0

1 443

74,64

1 703

86,92

144

2,99

404

36,94

664

29,4

924

43,55

1 184

0

1 444

75,81

1 704

87,36

145

4,5

405

38,6

665

32,23

925

42,97

1 185

0

1 445

77,24

1 705

87,03

146

5,39

406

40,44

666

34,91

926

41,08

1 186

0

1 446

78,63

1 706

87,07

147

5,59

407

42,29

667

37,39

927

40,38

1 187

0

1 447

79,32

1 707

87,29

148

5,45

408

43,73

668

39,61

928

40,43

1 188

0

1 448

80,2

1 708

86,99

149

5,2

409

44,47

669

41,61

929

40,4

1 189

0

1 449

81,67

1 709

87,25

150

4,98

410

44,62

670

43,51

930

40,25

1 190

0

1 450

82,11

1 710

87,14

151

4,61

411

44,41

671

45,36

931

40,32

1 191

0

1 451

82,91

1 711

86,96

152

3,89

412

43,96

672

47,17

932

40,8

1 192

0

1 452

83,43

1 712

87,14

153

3,21

413

43,41

673

48,95

933

41,71

1 193

0

1 453

83,79

1 713

87,07

154

2,98

414

42,83

674

50,73

934

43,16

1 194

0

1 454

83,5

1 714

86,92

155

3,31

415

42,15

675

52,36

935

44,84

1 195

0

1 455

84,01

1 715

86,88

156

4,18

416

41,28

676

53,74

936

46,42

1 196

1,54

1 456

83,43

1 716

86,85

157

5,07

417

40,17

677

55,02

937

47,91

1 197

4,85

1 457

82,99

1 717

86,92

158

5,52

418

38,9

678

56,24

938

49,08

1 198

9,06

1 458

82,77

1 718

86,81

159

5,73

419

37,59

679

57,29

939

49,66

1 199

11,8

1 459

82,33

1 719

86,88

160

6,06

420

36,39

680

58,18

940

50,15

1 200

12,42

1 460

81,78

1 720

86,66

161

6,76

421

35,33

681

58,95

941

50,94

1 201

12,07

1 461

81,81

1 721

86,92

162

7,7

422

34,3

682

59,49

942

51,69

1 202

11,64

1 462

81,05

1 722

86,48

163

8,34

423

33,07

683

59,86

943

53,5

1 203

11,69

1 463

80,72

1 723

86,66

164

8,51

424

31,41

684

60,3

944

55,9

1 204

12,91

1 464

80,61

1 724

86,74

165

8,22

425

29,18

685

61,01

945

57,11

1 205

15,58

1 465

80,46

1 725

86,37

166

7,22

426

26,41

686

61,96

946

57,88

1 206

18,69

1 466

80,42

1 726

86,48

167

5,82

427

23,4

687

63,05

947

58,63

1 207

21,04

1 467

80,42

1 727

86,33

168

4,75

428

20,9

688

64,16

948

58,75

1 208

22,62

1 468

80,24

1 728

86,3

169

4,24

429

19,59

689

65,14

949

58,26

1 209

24,34

1 469

80,13

1 729

86,44

170

4,05

430

19,36

690

65,85

950

58,03

1 210

26,74

1 470

80,39

1 730

86,33

171

3,98

431

19,79

691

66,22

951

58,28

1 211

29,62

1 471

80,72

1 731

86

172

3,91

432

20,43

692

66,12

952

58,67

1 212

32,65

1 472

81,01

1 732

86,33

173

3,86

433

20,71

693

65,01

953

58,76

1 213

35,57

1 473

81,52

1 733

86,22

174

4,17

434

20,56

694

62,22

954

58,82

1 214

38,07

1 474

82,4

1 734

86,08

175

5,32

435

19,96

695

57,44

955

59,09

1 215

39,71

1 475

83,21

1 735

86,22

176

7,53

436

20,22

696

51,47

956

59,38

1 216

40,36

1 476

84,05

1 736

86,33

177

10,89

437

21,48

697

45,98

957

59,72

1 217

40,6

1 477

84,85

1 737

86,33

178

14,81

438

23,67

698

41,72

958

60,04

1 218

41,15

1 478

85,42

1 738

86,26

179

17,56

439

26,09

699

38,22

959

60,13

1 219

42,23

1 479

86,18

1 739

86,48

180

18,38

440

28,16

700

34,65

960

59,33

1 220

43,61

1 480

86,45

1 740

86,48

181

17,49

441

29,75

701

30,65

961

58,52

1 221

45,08

1 481

86,64

1 741

86,55

182

15,18

442

30,97

702

26,46

962

57,82

1 222

46,58

1 482

86,57

1 742

86,66

183

13,08

443

31,99

703

22,32

963

56,68

1 223

48,13

1 483

86,43

1 743

86,66

184

12,23

444

32,84

704

18,15

964

55,36

1 224

49,7

1 484

86,58

1 744

86,59

185

12,03

445

33,33

705

13,79

965

54,63

1 225

51,27

1 485

86,8

1 745

86,55

186

11,72

446

33,45

706

9,29

966

54,04

1 226

52,8

1 486

86,65

1 746

86,74

187

10,69

447

33,27

707

4,98

967

53,15

1 227

54,3

1 487

86,14

1 747

86,21

188

8,68

448

32,66

708

1,71

968

52,02

1 228

55,8

1 488

86,36

1 748

85,96

189

6,2

449

31,73

709

0

969

51,37

1 229

57,29

1 489

86,32

1 749

85,5

190

4,07

450

30,58

710

0

970

51,41

1 230

58,73

1 490

86,25

1 750

84,77

191

2,65

451

29,2

711

0

971

52,2

1 231

60,12

1 491

85,92

1 751

84,65

192

1,92

452

27,56

712

0

972

53,52

1 232

61,5

1 492

86,14

1 752

84,1

193

1,69

453

25,71

713

0

973

54,34

1 233

62,94

1 493

86,36

1 753

83,46

194

1,68

454

23,76

714

0

974

54,59

1 234

64,39

1 494

86,25

1 754

82,77

195

1,66

455

21,87

715

0

975

54,92

1 235

65,52

1 495

86,5

1 755

81,78

196

1,53

456

20,15

716

0

976

55,69

1 236

66,07

1 496

86,14

1 756

81,16

197

1,3

457

18,38

717

0

977

56,51

1 237

66,19

1 497

86,29

1 757

80,42

198

1

458

15,93

718

0

978

56,73

1 238

66,19

1 498

86,4

1 758

79,21

199

0,77

459

12,33

719

0

979

56,33

1 239

66,43

1 499

86,36

1 759

78,48

200

0,63

460

7,99

720

0

980

55,38

1 240

67,07

1 500

85,63

1 760

77,49

201

0,59

461

4,19

721

0

981

54,99

1 241

68,04

1 501

86,03

1 761

76,69

202

0,59

462

1,77

722

0

982

54,75

1 242

69,12

1 502

85,92

1 762

75,92

203

0,57

463

0,69

723

0

983

54,11

1 243

70,08

1 503

86,14

1 763

75,08

204

0,53

464

1,13

724

0

984

53,32

1 244

70,91

1 504

86,32

1 764

73,87

205

0,5

465

2,2

725

0

985

52,41

1 245

71,73

1 505

85,92

1 765

72,15

206

0

466

3,59

726

0

986

51,45

1 246

72,66

1 506

86,11

1 766

69,69

207

0

467

4,88

727

0

987

50,86

1 247

73,67

1 507

85,91

1 767

67,17

208

0

468

5,85

728

0

988

50,48

1 248

74,55

1 508

85,83

1 768

64,75

209

0

469

6,72

729

0

989

49,6

1 249

75,18

1 509

85,86

1 769

62,55

210

0

470

8,02

730

0

990

48,55

1 250

75,59

1 510

85,5

1 770

60,32

211

0

471

10,02

731

0

991

47,87

1 251

75,82

1 511

84,97

1 771

58,45

212

0

472

12,59

732

0

992

47,42

1 252

75,9

1 512

84,8

1 772

56,43

213

0

473

15,43

733

0

993

46,86

1 253

75,92

1 513

84,2

1 773

54,35

214

0

474

18,32

734

0

994

46,08

1 254

75,87

1 514

83,26

1 774

52,22

215

0

475

21,19

735

0

995

45,07

1 255

75,68

1 515

82,77

1 775

50,25

216

0

476

24

736

0

996

43,58

1 256

75,37

1 516

81,78

1 776

48,23

217

0

477

26,75

737

0

997

41,04

1 257

75,01

1 517

81,16

1 777

46,51

218

0

478

29,53

738

0

998

38,39

1 258

74,55

1 518

80,42

1 778

44,35

219

0

479

32,31

739

0

999

35,69

1 259

73,8

1 519

79,21

1 779

41,97

220

0

480

34,8

740

0

1 000

32,68

1 260

72,71

1 520

78,83

1 780

39,33

221

0

481

36,73

741

0

1 001

29,82

1 261

71,39

1 521

78,52

1 781

36,48

222

0

482

38,08

742

0

1 002

26,97

1 262

70,02

1 522

78,52

1 782

33,8

223

0

483

39,11

743

0

1 003

24,03

1 263

68,71

1 523

78,81

1 783

31,09

224

0

484

40,16

744

0

1 004

21,67

1 264

67,52

1 524

79,26

1 784

28,24

225

0

485

41,18

745

0

1 005

20,34

1 265

66,44

1 525

79,61

1 785

26,81

226

0,73

486

41,75

746

0

1 006

18,9

1 266

65,45

1 526

80,15

1 786

23,33

227

0,73

487

41,87

747

0

1 007

16,21

1 267

64,49

1 527

80,39

1 787

19,01

228

0

488

41,43

748

0

1 008

13,84

1 268

63,54

1 528

80,72

1 788

15,05

229

0

489

39,99

749

0

1 009

12,25

1 269

62,6

1 529

81,01

1 789

12,09

230

0

490

37,71

750

0

1 010

10,4

1 270

61,67

1 530

81,52

1 790

9,49

231

0

491

34,93

751

0

1 011

7,94

1 271

60,69

1 531

82,4

1 791

6,81

232

0

492

31,79

752

0

1 012

6,05

1 272

59,64

1 532

83,21

1 792

4,28

233

0

493

28,65

753

0

1 013

5,67

1 273

58,6

1 533

84,05

1 793

2,09

234

0

494

25,92

754

0

1 014

6,03

1 274

57,64

1 534

85,15

1 794

0,88

235

0

495

23,91

755

0

1 015

7,68

1 275

56,79

1 535

85,92

1 795

0,88

236

0

496

22,81

756

0

1 016

10,97

1 276

55,95

1 536

86,98

1 796

0

237

0

497

22,53

757

0

1 017

14,72

1 277

55,09

1 537

87,45

1 797

0

238

0

498

22,62

758

0

1 018

17,32

1 278

54,2

1 538

87,54

1 798

0

239

0

499

22,95

759

0

1 019

18,59

1 279

53,33

1 539

87,25

1 799

0

240

0

500

23,51

760

0

1 020

19,35

1 280

52,52

1 540

87,04

1 800

0

241

0

501

24,04

761

0

1 021

20,54

1 281

51,75

1 541

86,98

 

 

242

0

502

24,45

762

0

1 022

21,33

1 282

50,92

1 542

87,05

 

 

243

0

503

24,81

763

0

1 023

22,06

1 283

49,9

1 543

87,1

 

 

244

0

504

25,29

764

0

1 024

23,39

1 284

48,68

1 544

87,25

 

 

245

0

505

25,99

765

0

1 025

25,52

1 285

47,41

1 545

87,25

 

 

246

0

506

26,83

766

0

1 026

28,28

1 286

46,5

1 546

87,07

 

 

247

0

507

27,6

767

0

1 027

30,38

1 287

46,22

1 547

87,29

 

 

248

0

508

28,17

768

0

1 028

31,22

1 288

46,44

1 548

87,14

 

 

249

0

509

28,63

769

0

1 029

32,22

1 289

47,35

1 549

87,03

 

 

250

0

510

29,04

770

0

1 030

33,78

1 290

49,01

1 550

87,25

 

 

251

0

511

29,43

771

0

1 031

35,08

1 291

50,93

1 551

87,03

 

 

252

0

512

29,78

772

1,6

1 032

35,91

1 292

52,79

1 552

87,03

 

 

253

1,51

513

30,13

773

5,03

1 033

36,06

1 293

54,66

1 553

87,07

 

 

254

4,12

514

30,57

774

9,49

1 034

35,5

1 294

56,6

1 554

86,81

 

 

255

7,02

515

31,1

775

13

1 035

34,76

1 295

58,55

1 555

86,92

 

 

256

9,45

516

31,65

776

14,65

1 036

34,7

1 296

60,47

1 556

86,66

 

 

257

11,86

517

32,14

777

15,15

1 037

35,41

1 297

62,28

1 557

86,92

 

 

258

14,52

518

32,62

778

15,67

1 038

36,65

1 298

63,9

1 558

86,59

 

 

259

17,01

519

33,25

779

16,76

1 039

37,57

1 299

65,2

1 559

86,92

 

 

260

19,48

520

34,2

780

17,88

1 040

38,51

1 300

66,02

1 560

86,59

 

 



6. liide

Tühjendamine ja kaalumine

1. Mootor täidetakse uue õliga. Kui kasutusel on ühtlase mahuga õlivann (vastavalt ASTMi standardile D7156-09), peab õlipump olema mootori õliga täitmisel sisse lülitatud. Lisatakse piisavalt õli, et see täidaks nii mootori kui ka välise õlivanni.

2. Mootor käivitatakse ja sellel lastakse töötada soovitud katsetsükli vältel (vt punktid 2.2.15 ja 2.4.4.8.3.1) vähemalt 1 tund.

3. Kui tsükkel on lõppenud, lastakse õlitemperatuuril enne mootori seiskamist stabiliseeruda mootori püsiseisundis.

4. Puhas ja tühi õlitühjendusanum kaalutakse.

5. Samuti kaalutakse kõik puhtad abivahendid, mida õli väljutamisel kasutatakse (nt riidelapid).

6. Õli väljutatakse kümne minuti vältel sisselülitatud välise õlipumbaga (sõltuvalt varustusest) ja seejärel veel kümne minuti vältel väljalülitatud välise õlipumbaga. Kui ühtlase mahuga õlivanni ei kasutata, väljutatakse õli mootorist kokku 20 minuti vältel.

7. Väljutatud õli kaalutakse.

8. Punkti 7 kohaselt määratud mass lahutatakse punkti 4 kohaselt määratud massist. Vahe vastab mootorist väljutatud ja õlianumasse kogutud õli kogumassile.

9. Õli kallatakse ettevaatlikult mootorisse tagasi.

10. Tühi õlitühjendusanum kaalutakse.

11. Punkti 10 kohaselt määratud mass lahutatakse punkti 4 kohaselt määratud massist. Vahe vastab õlitühjendusanumasse jäänud õlijäägi massile, mida mootorisse ei tagastatud.

12. Kõik punkti 5 kohaselt kaalutud määrdunud abivahendid kaalutakse üle.

13. Punkti 12 kohaselt määratud mass lahutatakse punkti 5 kohaselt määratud massist. Vahe vastab määrdunud abivahendite külge jäänud õlijäägi massile, mida mootorisse ei tagastatud.

14. Punktide 11 ja 13 kohaselt arvutatud õlijääkide massid lahutatakse punkti 8 kohaselt arvutatud väljutatud õli kogumassist. Nende masside erinevus vastab mootorisse tagastatud õli kogumassile.

15. Mootoril lastakse töötada soovitud katsetsükli(te) vältel (vt punktid 2.2.15 ja 2.4.4.8.3.1).

16. Korratakse punkte 3–8.

17. Punkti 16 kohaselt väljutatud õli mass lahutatakse punkti 14 kohaselt saadud massist. Nende masside erinevus vastab tarbitud õli kogumassile.

18. Punkti 14 kohaselt arvutatud tarbitud õli kogumass jagatakse punkti 15 kohaselt korraldatud katsetsüklite kestusega tundides. Saadud jagatis on määrdeainetarve.



7. liide

Näide kasutusaja kumuleerimise katseplaanist koos termilise katsetsükli, määrdeainetarbimise katsetsükli ja regenereerimistsükliga

image



8. liide

Kasutusaja kumuleerimise katseplaani vooskeem

image

▼B



XII LISA

DIREKTIIVI 2005/55/EÜ ALUSEL TÜÜBIKINNITUSE SAANUD KASUTUSEL OLEVATE MOOTORITE JA SÕIDUKITE NÕUETELE VASTAVUS

1.   SISSEJUHATUS

1.1. Käesolevas lisas sätestatakse direktiivi 2005/55/EÜ alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate mootorite ja sõidukite vastavusnõuded.

2.   KASUTUSELOLEVATE SÕIDUKITE JA MOOTORITE VASTAVUSMENETLUS

▼M4

2.1. Kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete puhul tuleb kohaldada 05-seeria muudatustega muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 8. lisa.

▼B

2.2. Tootja taotlusel võib algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus rakendada direktiivi 2005/55/EÜ kohase tüübikinnituse saanud mootorite ja sõidukite puhul kasutusel olevate sõidukite ja mootorite vastavusmenetlust, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

2.3. II lisas kirjeldatud menetluse kasutamisel kohaldatakse järgmisi erandeid.

▼M4

2.3.1. 

Kõik viited WHTC-le ja WHSC-le loetakse viideteks ETC-le ja ESC-le, nagu on määratletud 05-seeria muudatustega muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4A lisas.

▼B

2.3.2. 

Käesoleva määruse II lisa punkti 2.2. ei kohaldata.

2.3.3. 

Kui teatava sõiduki tavapärased kasutustingimused ei ole katsete läbiviimiseks sobivad, võib tootja või tüübikinnitusasutus taotleda alternatiivsete sõidumarsruutide ja koormuste kasutamist. Kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsetel rakendatavate sõiduviiside ja koormuste sobivuse hindamisel tuleb juhinduda käesoleva määruse II lisa punktides 4.1 ja 4.5 sätestatud nõuetest.

Kui sõidukit juhib juht, kes ei ole konkreetse sõiduki tavaline elukutseline juht, peab nimetatud alternatiivne juht olema piisavate kogemuste ja ettevalmistusega katsetatavasse klassi kuuluval raskeveokil töötamiseks.

2.3.4. 

II lisa punkte 2.3. ja 2.4. ei kohaldata.

2.3.5. 

II lisa punkti 3.1. ei kohaldata.

2.3.6. 

Selle mootoritüüpkonna kasutusaegse katsetamise peab teostama tootja.

Tootja taotlusel võib katsed viis aastat pärast tootmise lõpetamist peatada.

▼M4

2.3.7. 

Tootja taotlusel võib tüübikinnitusasutus kehtestada proovivõtukava vastavalt II lisa punktidele 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 või 05-seeria muudatustega muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 8. lisa 3. liitele.

▼B

2.3.8. 

Käesoleva määruse II lisa punkti 4.4.2 ei kohaldata.

2.3.9. 

Kütuse võib tootja taotlusel asendada sobiva etalonkütusega.

2.3.10. 

II lisa punktis 4.5. sisalduvaid väärtusi võib kasutada suunisena, et kindlaks teha, kas sõiduviis ja koorem on kasutusel olevate sõidukite vastavuskatseteks vastuvõetavad.

2.3.11. 

II lisa punkti 4.6.5 ei kohaldata.

2.3.12. 

Katse miinimumkestus peab olema kolmekordne ETC-katse töö või CO2 tuletatud mass (kg/tsükkel) ETC-katsest (nagu kohaldatav).

2.3.13. 

II lisa punkti 5.1.1.1.2. ei kohaldata.

2.3.14. 

Juhul kui II lisa punktis 5.1.1. osutatud andmevooteavet ei saa töökorras skanneri abil ettenähtud viisil välja võtta kahest sõidukist, millel on samasse mootoritüüpkonda kuuluvad mootorid, tuleb mootorit katsetada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 8. lisas sätestatud korras.

2.3.15. 

Vastavuskatsetused võib läbi viia mootori katsestendil vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 8. lisas sätestatule.

2.3.16. 

Tootja võib tüübikinnitusasutuselt taotleda vastavuskatsete teostamist mootori katsestendil vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 8. lisale, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

punkti 2.3.7 alusel valitud sõidukite puhul on jõutud negatiivse otsuseni;

b) 

katsetatava mootorisüsteemi heitgaasi nõuetele vastavuse tegurite kumulatiivne 90 % protsentiil, mis on määratud II lisa 1. liites sätestatud mõõte- ja arvutusmenetluse kohaselt, ei ületa väärtust 2,0.



XIII LISA

NÕUDED NOx KONTROLLIMEETMETE NÕUETEKOHASE TOIMIMISE TAGAMISEKS

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas sätestatakse nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks. See hõlmab nõudeid sõidukite kohta, mis kasutavad heidete vähendamiseks reaktiive.

▼M4

2.   ÜLDNÕUDED

Üldnõueteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 2 sätestatud nõuded käesoleva määruse punktides 2.1–2.1.5 kehtestatud eranditega.

2.1.   Alternatiivne tüübikinnitus

▼M4

2.1.1.

Tootja taotlusel võib M2- ja N1-kategooria sõidukite puhul, M1- ja N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim lubatud tühimass ei ole üle 7,5 tonni, ning direktiivi 2001/85/EÜ I lisa kohaste kuni 7,5-tonnise tühimassiga M3-kategooria I, II, A ja B klassi sõidukite puhul lugeda määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa nõuetele vastavuse samaväärseks käesoleva lisa nõuete täitmisega.

2.1.2.

Kui kasutatakse alternatiivset tüübikinnitust:

2.1.2.1. 

NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimisega seotud teave käesoleva määruse I lisa 4. liite 2. osa punktides 3.2.12.2.8.1–3.2.12.2.8.5 asendatakse määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 3. liite punktis 3.2.12.2.8 esitatud teabega.

2.1.2.2. 

Määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisas ja käesolevas lisas esitatud nõuete kohaldamise suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:

▼M6

2.1.2.2.1. 

määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktide 4.1 ja 4.2 asemel kohaldatakse käesoleva lisa punktides 7–7.1.3 esitatud reaktiivi kvaliteedi jälgimist käsitlevaid sätteid.

2.1.2.2.2. 

määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktide 5–5.5 asemel kohaldatakse käesoleva lisa punktides 8, 8.1 ja 8.1.1 esitatud reaktiivi kulu jälgimist ja doseerimist käsitlevaid sätteid.

▼M4

2.1.2.2.3. 

käesoleva lisa punktides 4, 7 ja 8 osutatud juhi hoiatussüsteemi all mõistetakse määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktis 3 nimetatud juhi hoiatussüsteemi.

2.1.2.2.4. 

määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punkti 6 ei kohaldata.

2.1.2.2.5. 

Käesoleva lisa punkti 5.2 sätteid kohaldatakse päästeteenistuse sõidukite ja direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b määratletud sõidukite puhul.

2.1.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 2.2.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„2.2.1. 

Tootja esitab käesoleva määruse I lisa 4. liites sätestatud kujul käesoleva lisaga hõlmatud mootorisüsteemi funktsionaalseid ja talitluslikke omadusi ammendavalt kirjeldava teabe.”

2.1.4.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 2.2.4 tuleb aru saada järgmiselt:

„2.2.4. 

Kui tootja taotleb mootori või mootoritüüpkonna tüübikinnitust eraldi seadmestikuna, peab käesoleva määruse artikli 5 lõikes 3 või artikli 7 lõikes 3 või artikli 9 lõikes 3 nimetatud dokumentatsioon sisaldama asjakohaseid nõudeid, millega tagatakse maanteel või muus asjaomases kohas kasutatava sõiduki vastavus käesoleva lisa nõuetele. Dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:”

2.1.5.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 2.3.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„2.3.1. 

Kõik käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvad mootorisüsteemid peavad säilitama heitkoguste kontrollifunktsiooni kõigis Euroopa Liidu territooriumil üldjuhul valitsevates tingimustes, eelkõige madalal välisõhu temperatuuril, vastavalt käesoleva määruse VI lisale.”

▼M4 —————

▼B

3.   HOOLDUSNÕUDED

▼M4

3.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 3 sätestatud hooldusnõudeid.

▼M4 —————

▼B

4.   JUHI HOIATUSSÜSTEEM

▼M4

4.1.

Juhi hoiatussüsteemi karakteristikuid ja toimimine peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktile 4 koos käesoleva määruse punktis 4.1.1 ette nähtud eranditega.

▼M4

4.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 4.8 tuleb aru saada järgmiselt:

„4.8. 

Päästeteenistuse sõidukid või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b määratletud kategooriate sõidukid võib varustada seadmega, mis võimaldab juhil hoiatussüsteemi visuaalse märguande hämardada.”

▼M4 —————

▼B

5.   JUHI MEELDETULETUSSÜSTEEM

▼M4

5.1.

Juhi meeldetuletussüsteemi karakteristikuid ja toimimine peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktile 5 koos käesoleva määruse punktis 5.1.1 ette nähtud eranditega.

▼M4

5.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 5.2 tuleb aru saada järgmiselt:

„5.2. 

Juhi meeldetuletussüsteemi nõuet ei kohaldata päästeteenistuses kasutatavate mootorite ja sõidukite või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b sätestatud mootorite ja sõidukite suhtes. Juhi meeldetuletussüsteemi ei saa püsivalt deaktiveerida keegi teine peale mootori või sõiduki tootja.”

▼M4 —————

▼B

6.   REAKTIIVI KÄTTESAADAVUS

▼M4

6.1.

Reaktiivi kättesaadavust käsitlevad meetmed on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 6.

▼M4 —————

▼B

7.   REAKTIIVI KVALITEEDI JÄLGIMINE

▼M4

7.1.

Reaktiivi kvaliteedi jälgimist käsitlevad meetmed on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 7 ning arvesse tuleb võtta käesoleva määruse punktides 7.1.1–7.1.3 ette nähtud erandeid.

7.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 7.1.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„7.1.1. 

Tootja peab määratlema reaktiivi minimaalse vastuvõetava kontsentratsiooni CDmin, mille puhul väljalasketoru heitkogused ei ületa määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas sätestatud piirväärtusi.”

▼M4 —————

▼M4

7.1.2

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 7.1.1.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„7.1.1.1. 

Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi jooksul ja tootja taotlusel punktis 7.1 sätestatud eesmärgil tuleb määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas nimetatud viide NOx heitkoguse piirmäärale asendada väärtusega 900 mg/kWh.”

7.1.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 7.1.1.2 tuleb aru saada järgmiselt:

„7.1.1.2. 

Väärtuse CDmin nõuetele vastavust tuleb tüübikinnituse taotlemisel tõendada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa 6. liites sätestatud menetluse abil ja esitada laiendatud dokumentatsioonis, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artiklis 3 ja I lisa punktis 8.”

▼M4 —————

▼M6

8.   REAKTIIVI KULU JA DOSEERIMINE

8.1.

Reaktiivi kulu jälgimist ja doseerimist käsitlevad meetmed on sätestatud UNECE eeskirja nr 49 11. lisa punktis 8.

▼M4

8.1.1.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 8.4.1.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„8.4.1.1. 

Enne käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi lõppu peab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 4 kirjeldatud juhi hoiatussüsteem aktiveeruma juhul, kui tuvastatakse üle 50 % erinevus keskmise reaktiivikulu ja mootorisüsteemi nõutava keskmise reaktiivikulu vahel tootja spetsifitseeritud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi ületada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 8.3.1 sätestatud maksimumperioodi.”

▼M4 —————

▼B

9.   OMAVOLILISE MUUTMISEGA SEOSTATAVATE TÕRGETE JÄLGIMINE

▼M4

9.1.

Omavolilise muutmisega seostatavate tõrgete jälgimise meetmed on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 6.

▼M4 —————

▼M4

10.   SEGAKÜTUSELISED MOOTORID JA SÕIDUKID

Segakütuseliste mootorite ja sõidukite NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamise nõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 8 ning arvesse tuleb võtta käesoleva määruse punktis 10.1 ette nähtud erandeid:

10.1. 

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktist 8.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„8.1. 

Käesoleva lisa punkte 1–9 kohaldatakse segakütuseliste raskeveokite ja nende mootorite suhtes, olenemata sellest, kas need töötavad segakütuserežiimil või diislirežiimil.”

11.

ÜRO EUROOPA MAJANDUSKOMISJONI EESKIRJA NR 49 11. LISA 1. LIITE PUNKTIST A.1.4.3 TULEB ARU SAADA JÄRGMISELT:

„c) 

esimese taseme meeldetuletussüsteemi käivitumise saavutamiseks vajalikku pöördemomendi vähendamist võib simuleerida samaaegselt mootori talitluse üldise tüübikinnitusmenetluse läbiviimisega vastavalt käesolevale määrusele. Eraldi pöördemomendi mõõtmine ei ole meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamise käigus sel juhul vajalik. Teise taseme meeldetuletussüsteemi käivitumise jaoks vajalikku kiiruse piirangut tõendatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5 määratletud nõuetele.”

12.

ÜRO EUROOPA MAJANDUSKOMISJONI EESKIRJA NR 49 11. LISA 4. LIITE ESIMESEST JA TEISEST PUNKTIST TULEB ARU SAADA JÄRGMISELT:

▼M10

„Käesolevat liidet kohaldatakse, kui sõiduki tootja taotleb ELi tüübikinnitust sõidukile, mille mootor on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.

▼M4

Sellisel juhul ja lisaks paigaldamist käsitlevatele nõuetele käesoleva määruse I lisas on nõutav nõuetekohase paigalduse tõendamine. Selle tõendamiseks tuleb tüübikinnitusasutusele esitada tehniline uuring, kasutades tõendusmaterjalina projekteerimisjooniseid, funktsionaalseid analüüse ja eelmiste katsete tulemusi.”

▼M4 —————

▼M4



6. liide

Minimaalse lubatud reaktiivi kvaliteedi CDmin tõendamine

1. Valmistaja peab tüübikinnituse andmise käigus tõendama minimaalse lubatud reaktiivi kvaliteeti CDmin vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa 6. liite sätetele, võttes arvesse käesoleva lisa punktis 1.1 ette nähtud erandeid.

1.1. 

Punktist A.6.3 tuleb aru saada järgmiselt:

„A.6.3. 

Selles katses saadud saasteainete heitkogused peavad olema väiksemad kui käesoleva lisa punktides 7.1.1 ja 7.1.1.1 sätestatud heitkoguste piirväärtused.”

▼B



XIV LISA

MOOTORI KASULIKU VÕIMSUSE MÕÕTMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas sätestatakse nõuded mootori kasuliku võimsuse mõõtmiseks.

2.   ÜLDINE

2.1.

Katsete läbiviimise ja tulemuste tõlgendamise suhtes kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktis 5 sätestatud üldnõudeid käesolevas lisas sätestatud eranditega.

2.1.1.

Kasuliku võimsuse mõõtmine käesoleva lisa kohaselt teostatakse kõikidel ühte mootoritüüpkonda kuuluvatel mootoritel.

2.2.

 Katsekütus

▼M6

2.2.1.

Bensiinil või etanoolil (E85) töötavate ottomootorite puhul loetakse UNECE eeskirja nr 85 punkti 5.2.3.1. järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas nimetatud nõuetekohast etalonkütust.”

▼M4

2.2.2.

Veeldatud naftagaasiga töötavate ottomootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

2.2.2.1. 

Kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.2.1 aru saada järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht käesoleva määruse IX lisas määratletud vastavat etalonkütust. Käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütuse asemel võib kasutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 8. lisas määratletud etalonkütuseid.”

2.2.2.2. 

Mootori puhul, mis ei reguleeri kütusekogust automaatselt, tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.2.2 aru saada järgmiselt:

„Kasutatud kütus peab olema käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütus; kasutada võib ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 8. lisas määratletud etalonkütuseid, millel on kõige väiksem C3 sisaldus, või”.

2.2.3.

Maagaasil/biometaanil töötavate ottomootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

2.2.3.1. 

Kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.3.1 aru saada järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht käesoleva määruse IX lisas määratletud vastavat etalonkütust. Nimetatud etalonkütuse asemel võib kasutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 8. lisas määratletud etalonkütuseid.”

2.2.3.2. 

Mootori puhul, mis ei reguleeri kütusekogust automaatselt, tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.3.2 aru saada järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust, mille Wobbe’i indeks on vähemalt 52,6 MJm-3 (20 °C; 101,3 kPa). Vaidluse korral kasutatakse käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütust GR.”

2.2.3.3. 

Ühe konkreetse kütuserühma jaoks märgistatud mootori puhul tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.3.3 aru saada järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust, mille Wobbe’i indeks on vähemalt 52,6 MJm-3 (20 °C; 101,3 kPa), kui mootor on märgistatud H-rühma gaaside jaoks, või vähemalt 47,2 MJm-3 (20 °C; 101,3 kPa), kui mootor on märgistatud L-rühma gaaside jaoks. Vaidluse korral kasutatakse käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütust GR, kui mootor on märgistatud H-gaaside jaoks, või etalonkütust G23, kui mootor on märgistatud L-gaaside jaoks, s.t asjakohase rühma kõrgeima Wobbe’i indeksiga kütust, või”.

▼M6

2.2.4.

Diiselmootorite puhul loetakse UNECE eeskirja nr 85 punkti 5.2.3.4. järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas nimetatud nõuetekohast etalonkütust.”

▼B

2.3

 Mootori lisaseadmed

Mootori lisaseadmete nõuded on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 (võimsuse katsed) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 (heitekatsed) puhul erinevad.

2.3.1.

Mootori kasuliku võimsuse mõõtmiseks kehtivad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 5. lisas määratletud sätted seoses katsetingimustega ja abiseadmetega.

▼M4

2.3.2.

Käesoleva määruse III lisa kohaste heitekatsete puhul kohaldatakse seoses mootorivõimsusega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 6.3 sätteid.

▼B



XV LISA

MÄÄRUSE (EÜ) nr 595/2009 MUUDATUSED

Määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa asendatakse järgmise lisaga:



„I LISA



Euro VI kohased heitkoguste piirväärtused

 

Piirväärtused

CO

(mg/kWh)

Kogu süsivesinike (THC) mass

(mg/kWh)

NMHC

(mg/kWh)

CH4

(mg/kWh)

NOx (1)

(mg/kWh)

NH3

(ppm)

Tahkete osakeste (PM) mass

(mg/kWh)

Tahkete osakeste PM) (2) arv

(#/kWh)

WHSC (CI)

1 500

130

 

 

400

10

10

8,0 × 1011

WHTC (CI)

4 000

160

 

 

460

10

10

6,0 × 1011

WHTC (PI)

4 000

 

160

500

460

10

10

 (3)

(1)   

NO2 komponendi lubatud taseme NOx piirväärtuses võib kindlaks määrata hiljem.

(2)   

Enne 31. detsembrit 2012 kehtestatakse uus mõõtemenetlus.

(3)   

Enne 31. detsembrit 2012 kehtestatakse uus osakeste arvu piirmäär.”

PI = ottomootor,

CI = diiselmootor



XVI LISA

DIREKTIIVI 2007/46/EÜ MUUDATUSED

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) 

I lisa muudetakse järgmiselt:

a) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.1.11:

„3.2.1.11. (Ainult Euro VI) Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artiklitega 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioonile, millega võimaldatakse tüübikinnitusasutusel hinnata heitekontrollistrateegiaid ja mootoril olevaid süsteeme, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine”;

b) 

punkt 3.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.2.2 Raskeveokid diisel/bensiin/veeldatud naftagaas/H-rühma maagaas/L-rühma maagaas/HL-rühma maagaas/etanool (ED95)/etanool (E85) (1) (6)”;

c) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.2.2.1:

„3.2.2.2.1. (Ainult Euro VI) Mootoriga kasutamiseks ühilduvad kütused, mis on tootja poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 I lisa punktile 1.1.2 (vajaduse korral)”;

d) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.8.3.3:

„3.2.8.3.3 (Ainult Euro VI) Sisselaskesüsteemi alarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel: kPa”;

e) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.9.2.1:

„3.2.9.2.1. (Ainult Euro VI) Heitgaasisüsteemi elementide nende osade kirjeldus ja/või joonis, mis ei ole mootorisüsteemi osad”;

f) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.9.3.1:

„3.2.9.3.1 (Ainult Euro VI) Tegelik väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … kPa”;

g) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.9.7.1:

„3.2.9.7.1 (Ainult Euro VI) Lubatav heitgaasisüsteemi maht: … dm3”;

h) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.12.1:

„3.2.12.1.1 (Ainult Euro VI) Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei (2)

Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.

Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega”;

i) 

punkti 3.2.12.2.6.8.1 lisatakse järgmine tekst:

„(ei kehti Euro VI puhul)”;

j) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.12.2.6.8.1.1:

„3.2.12.2.6.8.1.1 (Ainult Euro VI) WHTC katsetsüklite arv ilma regeneratsioonita (n):”;

k) 

punkti 3.2.12.2.6.8.2 lisatakse järgmine tekst:

„(ei kehti Euro VI puhul)”;

l) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.12.2.6.8.2.1:

„3.2.12.2.6.8.2.1 (Ainult Euro VI) WHTC katsetsüklite arv regeneratsiooniga (nR):”;

m) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.6.9 ja 3.2.12.2.6.9.1:

„3.2.12.2.6.9 Muud süsteemid: jah/ei (1)

3.2.12.2.6.9.1 Kirjeldus ja töö”;

n) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.7.0.1–3.2.12.2.7.0.8:

„3.2.12.2.7.0.1 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas

3.2.12.2.7.0.2 

OBD mootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.7.0.3 

OBD mootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub:

3.2.12.2.7.0.4 

Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis c ja artikli 9 lõikes 4 nõutud ja kõnealuse määruse X lisas täpsustatud pardadiagnostikadokumentatsioonile, mis on vajalik pardadiagnostika-süsteemi heakskiitmiseks

3.2.12.2.7.0.5 

Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb pardadiagnostika-süsteemiga varustatud mootorisüsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.6 

Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori pardadiagnostika-süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.7 

Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

3.2.12.2.7.0.8 

pardadiagnostika-süsteemiga väliseks andmevahetuseks ette nähtud süsteemi kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)”;

o) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.7.6.5, 3.2.12.2.7.7 ja 3.2.12.2.7.7.1:

„3.2.12.2.7.6.5 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostikasideprotokollide standard: (4)

3.2.12.2.7.7 (Ainult Euro VI) Tootja viide pardadiagnostika-süsteemiga seotud teabele, mis on nõutud määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktis d ja artikli 9 lõikes 4 selleks, et tagada vastavus sõiduki pardadiagnostikaseadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tagamiseks ette nähtud sätetega, või

3.2.12.2.7.7.1 Alternatiivina tootja viitele punktis 3.2.12.2.7.7 viide, et on lisatud määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 4. liites kehtestatud näidisteatis, milles on järgmine tabel, kui see on täidetud vastavalt esitatud näitele:

komponent – veakood – seirestrateegia – vea avastamise kriteeriumid – rikkeindikaatori avastamise kriteeriumid – teisesed parameetrid – eelkonditsioneerimine – näidiskatse
katalüüsmuundur – P0420 – hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid – andurite 1 ja 2 signaalide erinevus – 3. tsükkel – mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur – kaks I tüübi tsüklit – I tüüp”;
p) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.8.1–3.2.12.2.8.8.3:

„3.2.12.2.8.1 

(Ainult Euro VI) Süsteemid NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks

3.2.12.2.8.2 

(Ainult Euro VI) Mootor, mille puhul saab juhi meeldetuletussüsteemi alaliselt välja lülitada, ette nähtud kasutamiseks päästeteenistuse poolt või sõidukites, mis on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 punktis b: jah/ei

3.2.12.2.8.3 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas, millega arvestati, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine

3.2.12.2.8.4 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.8.5 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub

3.2.12.2.8.6 

(Ainult Euro VI) Väikseim toimeaine sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri hoiatussüsteemi (CDmin): mahuprotsent

3.2.12.2.8.7 

(Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8 

Sõiduki pardal olevad NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osad

3.2.12.2.8.8.1 

Roomamisrežiimi aktiveerimine:

taaskäivitusejärgne blokeerimissüsteem / tankimisejärgne blokeerimissüsteem / parkimisejärgne blokeerimissüsteem (7)

3.2.12.2.8.8.2 

Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8.3 

Hoiatussignaali kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)”;

q) 

lisatakse punktid 3.2.17.8.1.0.1 ja 3.2.17.8.1.0.2:

„3.2.17.8.1.0.1 

(Ainult Euro VI) Automaatselt reguleeriv funktsioon? Jah/ei (1)

3.2.17.8.1.0.2 

(Ainult Euro VI) Kalibreerimine teatava erikoostisega H-, L- või HL-rühma maagaaside segu jaoks (1)

Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)”;

r) 

lisatakse punktid 3.5.4–3.5.5.2:

„3.5.4 

Raskeveokite mootorite CO2 heitmed (ainult Euro VI)

3.5.4.1 

CO2 heitmed WHSC katses … g/kWh

3.5.4.2 

CO2 heitmed WHTC katses … g/kWh

3.5.5 

Raskeveokite mootorite kütusekulu (ainult Euro VI)

3.5.5.1 

Kütusekulu WHSC katses … g/kWh

3.5.5.2 

Kütusekulu WHTC katses … g/kWh”.

2) 

III lisa A jao I osa muudetakse järgmiselt:

a) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.1.11:

„3.2.1.11 (Ainult Euro VI) Tootja viited määruse (EL) nr 582/2011 artiklitega 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioonile, millega võimaldatakse tüübikinnitusasutusel hinnata heitekontrollistrateegiaid ja mootoril olevaid süsteeme, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine”;

b) 

punkt 3.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.2.2 Raskeveokid diisel/bensiin/veeldatud naftagaas/H-rühma maagaas/L-rühma maagaas/HL-rühma maagaas/etanool (ED95)/etanool (E85) (1) (6)”;

c) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.2.2.1:

„3.2.2.2.1. (Ainult Euro VI) Mootoriga kasutamiseks ühilduvad kütused, mis on tootja poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 I lisa punktiga 1.1.3 (vajaduse korral)”;

d) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.8.3.3:

„3.2.8.3. (Ainult Euro VI) Sisselaskesüsteemi alarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel: kPa”;

e) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.9.2.1:

„3.2.9.2.1 (Ainult Euro VI) Heitgaasisüsteemi elementide nende osade kirjeldus ja/või joonis, mis ei ole mootorisüsteemi osad”;

f) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.9.3.1:

„3.2.9.3.1 (Ainult Euro VI) Tegelik väljalaske vasturõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ning 100 % sõiduki täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … kPa”;

g) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.9.7.1:

„3.2.9.7.1 (Ainult Euro VI) Lubatav heitgaasisüsteemi maht: … dm3”;

h) 

lisatakse järgmine punkt 3.2.12.1.1:

„3.2.12.1.1 (Ainult Euro VI) Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei (2)

Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.

Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega”;

i) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.6.9 ja 3.2.12.2.6.9.1:

„3.2.12.2.6.9 Muud süsteemid: jah/ei (1)

3.2.12.2.6.9.1 Kirjeldus ja töö”;

j) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.7.0.1–3.2.12.2.7.0.8:

„3.2.12.2.7.0.1. 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas

3.2.12.2.7.0.2 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.7.0.3 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub:

3.2.12.2.7.0.4 

(Ainult Euro VI) Tootja viited määrusega (EL) nr 582/2011 nõutud ja nimetatud määruse X lisas kehtestatud pardadiagnostikadokumentatsioonile, mis on vajalik pardadiagnostika-süsteemi heakskiitmiseks

3.2.12.2.7.0.5 

(Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb pardadiagnostika-süsteemiga varustatud mootorisüsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.6 

(Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori pardadiagnostika-süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.7.0.7 

(Ainult Euro VI) Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)

3.2.12.2.7.0.8 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostika-süsteemiga väliseks andmevahetuseks mõeldud süsteemi kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)”;

k) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.7.6.5, 3.2.12.2.7.7 ja 3.2.12.2.7.7.1:

„3.2.12.2.7.6.5 (Ainult Euro VI) Pardadiagnostika sideprotokollide standard: (4)

3.2.12.2.7.7 (Ainult Euro VI) Tootja viide pardadiagnostika-süsteemiga seotud teabele, mis on nõutud määruse (EL) nr 582/2011 artikli 5 lõike 4 punktiga j ja artikli 9 lõike 4 punktiga j selleks, et tagada vastavus sõiduki pardadiagnostika-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tagamiseks ette nähtud sätetega, või

3.2.12.2.7.7.1 Alternatiivina tootja viitele punktis 3.2.12.2.7.7 viide, et on lisatud määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 4. liites kehtestatud näidisteatis, milles on järgmine tabel, kui see on täidetud vastavalt esitatud näitele:

komponent – veakood – seirestrateegia – vea avastamise kriteeriumid – rikkeindikaatori avastamise kriteeriumid – teisesed parameetrid – eelkonditsioneerimine – näidiskatse
katalüüsmuundur – P0420 – hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid – andurite 1 ja 2 signaalide erinevus – 3. tsükkel – mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur – kaks I tüübi tsüklit – I tüüp”;
l) 

lisatakse punktid 3.2.12.2.8.1–3.2.12.2.8.8.3:

„3.2.12.2.8.1 

(Ainult Euro VI) Süsteemid NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks

3.2.12.2.8.2 

(Ainult Euro VI) Mootor, mille puhul saab juhi meeldetuletussüsteemi alaliselt välja lülitada, mõeldud kasutamiseks päästeteenistuse poolt või sõidukites, mis on määratletud käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 3 punktis b: jah/ei

3.2.12.2.8.3 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostika mootoritüüpkondade arv mootoritüüpkonnas, millega arvestati, et tagada NOx kontrolli meetmete nõuetekohane toimimine

3.2.12.2.8.4 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade loetelu (vajaduse korral)

3.2.12.2.8.5 

(Ainult Euro VI) Pardadiagnostikamootoritüüpkondade arv, millesse algmootor / mootoritüüpkonna liige kuulub

3.2.12.2.8.6 

(Ainult Euro VI) Väikseim toimeaine sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri hoiatussüsteemi (CDmin): mahuprotsent

3.2.12.2.8.7 

(Ainult Euro VI) Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8 

Sõiduki pardal olevad NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide osad

3.2.12.2.8.8.1 

Roomamisrežiimi aktiveerimine:

taaskäivitusejärgne blokeerimissüsteem / tankimisejärgne blokeerimissüsteem / parkimisejärgne blokeerimissüsteem (7)

3.2.12.2.8.8.2 

Vajaduse korral tootja viide dokumentatsioonile, mis käsitleb heakskiidetud mootori NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku süsteemi paigaldamist sõidukile

3.2.12.2.8.8.3 

Hoiatussignaali kirjalik kirjeldus ja/või joonis (6)”;

m) 

lisatakse punktid 3.2.17.8.1.0.1 ja 3.2.17.8.1.0.2:

„3.2.17.8.1.0.1 

(Ainult Euro VI) Automaatselt reguleeriv funktsioon? Jah/ei (1)

3.2.17.8.1.0.2 

(Ainult Euro VI) Kalibreerimine teatava erikoostisega H-, L- või HL-rühma maagaaside segu jaoks (1)

Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)”;

n) 

lisatakse punktid 3.5.4–3.5.5.2:

„3.5.4 

Raskeveokite mootorite CO2 heitmed (ainult Euro VI)

3.5.4.1 

(Ainult Euro VI) CO2 heitmed WHSC katse … g/kWh

3.5.4.2 

(Ainult Euro VI) CO2 heitmed WHTC katse … g/kWh

3.5.5 

(Ainult Euro VI) Raskeveokite mootorite kütusekulu

3.5.5.1 

(Ainult Euro VI) Kütusekulu WHSC katse … g/kWh

3.5.5.2 

(Ainult Euro VI) Kütusekulu WHTC katse … g/kWh”.

▼M10 —————

▼M4



XVIII LISA

SEGATÜÜBILISTE MOOTORITE JA SÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVAD TEHNILISED ERINÕUDED

1.   Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse käesolevas määruses käsitletavate segakütuseliste mootorite ja sõidukite suhtes ning selles sätestatakse lisanõuded ja erandid, mida tootja peab järgima segakütuseliste mootorite ja sõidukite tüübikinnituse saamiseks.

1.1 Keelatud on sellised segakütuselised mootorid, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ületa 10 % (GERWHTC ≤ 10 %) ning millel ei ole diislirežiimi.

2.   Käesoleva määrusega hõlmatud segakütuseliste mootoritüüpide loetelu ja neist määratlustest tulenevad peamised käitamisnõuded on esitatud liites.

3.   Segakütuseliste mootoritega seotud spetsiifilised tüübikinnitusnõuded

3.1. Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 3 sätestatud segakütuseliste mootoritega seotud spetsiaalseid tüübikinnitusnõudeid.

4.   Üldnõuded

4.1. Segakütuselised mootorid ja sõidukid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktides 4.1–4.7 sätestatud üldnõuetele.

5.   Talitlusnõuded

5.1.   1A- ja 1B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused

5.1.1. Segakütuserežiimis töötavate 1A- ja 1B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused on ottomootorite puhul määratletud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.1.2. Diislirežiimis töötavate 1B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused on diiselmootorite puhul määratletud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.2.   2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused

5.2.1.   WHSC katsetsükli jooksul kehtivad heitkoguste piirväärtused

Nii diisli- kui ka segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite suhtes kohaldatakse WHSC katsetsükli jooksul samu heitgaaside piirväärtuseid, sealhulgas tahkete osakest piirarvu, mis kehtivad diiselmootorite suhtes WHSC katsetsükli jooksul ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.2.2.   WHTC katsetsükli jooksul kehtivad heitkoguste piirväärtused

5.2.2.1.   CO, NOx, NH3 ja tahkete osakeste massi heitkoguste piirväärtused segakütuserežiimis

CO, NOx, NH3 ja tahkete osakeste massi heitkoguste piirväärtused, mis kehtivad WHTC katsetsükli jooksul segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite suhtes, on samad, mida kohaldatakse WHTC katsetsükli jooksul nii diisel- kui ka ottomootorite puhul ning mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.2.2.2.   Süsivesinike heitkoguste piirväärtused segakütuserežiimis

5.2.2.2.1.   Maagaasil/biometaanil töötavad mootorid

Maagaasil/biometaanil segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite THC-, NMHC- ja CH4 heitkoguste piirväärtused WHTC katsetsükli jooksul arvutatakse nende piirväärtuste alusel, mida kohaldatakse diisel- ja ottomootorite suhtes WHTC katsetsükli jooksul ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas, ning seda tehakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 5.2.3 esitatud arvutuskorrale.

5.2.2.2.2.   Veeldatud naftagaasil töötavad mootorid

THC heitkoguste piirväärtused, mis kehtivad WHTC katsetsükli jooksul segakütuserežiimis veeldatud naftagaasil töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite puhul, on samad, mida kohaldatakse WHTC katsetsükli jooksul diiselmootorite suhtes ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.2.2.3.   Tahkete osakeste piirarv segakütuserežiimis

Segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite tahkete osakeste piirarv WHTC katsetsükli jooksul arvutatakse selle piirarvu alusel, mida kohaldatakse diisel- ja ottomootorite suhtes WHTC katsetsükli jooksul ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas, ning seda tehakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 5.2.4 täpsustatud arvutuskorrale.

5.2.2.4.   Heitkoguste piirväärtused diislirežiimil

Diislirežiimil töötavate 2B-tüübi segakütuseliste mootorite suhtes kehtivad WHTC katsetsükli jooksul heitkoguste piirväärtused, sealhulgas tahkete osakeste piirarv, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas diiselmootorite puhul.

5.3.   3B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused

Segakütuserežiimis või diislirežiimis töötavate 3B-tüübi segakütuseliste mootorite puhul kehtivad heitkoguste piirväärtused on diiselmootorite puhul kohaldatavad heitgaaside piirväärtused, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

6.   Tõendamisnõuded

6.1. Segakütuselised mootorid ja sõidukid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 6 sätestatud lisanõuetele ja eranditele, mis on seotud tõendamisega.

7.   Dokumendid tüübikinnituse saanud segakütuselise mootori paigaldamiseks sõidukile

7.1. Eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud segakütuselise mootori tootja peab oma mootorisüsteemi paigaldusdokumentidele lisama asjakohased nõuded, millega tagatakse, et maanteel või vajaduse korral mujal kasutatav sõiduk vastab käesolevas määruses segakütuseliste mootorite suhtes kehtestatud nõuetele. Need dokumendid peavad sisaldama muu hulgas järgmist:

a) 

üksikasjalikud tehnilised nõuded, sealhulgas sätted, mis tagavad mootorisüsteemi ühilduvuse OBD-süsteemiga;

b) 

teostatav kontrollimenetlus.

Selliste paigaldusnõuete olemasolu ja piisavust võib kontrollida mootorisüsteemi tüübikinnitusprotsessi käigus.

7.2. Kui sõiduki tootja, kes taotleb EÜ tüübikinnitust mootorisüsteemi sõidukile paigaldamise kohta, on sama tootja, kes on saanud tüübikinnituse segakütuselisele mootorile eraldi seadmestikuna, siis punktis 7.1 kirjeldatud dokumente ei nõuta.



1. liide



Segatüübiliste mootorite ja sõidukite tüübid – peamiste käitamisnõuete loetelu

 

GERWHTC

Tühikäik diislil

Soojendus diislil

Töö üksnes diislil

Töö gaasi puudumisel

Märkused

Tüüp 1A

GERWHTC ≥ 90 %

EI OLE lubatud

Lubatud üksnes hooldusrežiimis

Lubatud üksnes hooldusrežiimis

Hooldusrežiim

 

Tüüp 1B

GERWHTC ≥ 90 %

Lubatud üksnes diislirežiimis

Lubatud üksnes diislirežiimis

Lubatud üksnes diisli- ja hooldusrežiimis

Diislirežiim

 

Tüüp 2A

10 % < GERWHTC < 90 %

Lubatud

Lubatud üksnes hooldusrežiimis

Lubatud üksnes hooldusrežiimis

Hooldusrežiim

GERWHTC ≥ 90 % lubatud

Tüüp 2B

10 % < GERWHTC < 90 %

Lubatud

Lubatud üksnes diislirežiimis

Lubatud üksnes diisli- ja hooldusrežiimis

Diislirežiim

GERWHTC ≥ 90 % lubatud

Tüüp 3A

EI OLE MÄÄRATLETUD EGA LUBATUD


( 1 ) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 49 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse meetmeid, mis tuleb võtta sõidukite diisel- ja ottomootoritest pärinevate gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite vastu” (ELT L 171, 24.6.2013, lk 1).

( 2 ) Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1).

►M10  ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

( 4 ) ELT L 275, 20.10.2005, lk 1.

( 5 ) Komisjoni 7. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1939, millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011 seoses täiendavate heitekontrollistrateegiate, sõiduki pardadiagnostika andmetele ja sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu, mootori külmkäivituse perioodidel heitkoguste mõõtmise ja tahkete osakeste arvu mõõtmiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) kasutamisega raskeveokitel (ELT L 303, 25.11.2019, lk 1).

►M9  ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58). ◄

( 7 ) ELT L 326, 24.11.2006, lk 55.

( 8 ) Sõiduk või sõidukid, kui kasutatakse varumootorit

( 9 ) Mittevajalik maha tõmmata.

( 10 ) Mittevajalik maha tõmmata

( 11 ) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi tehnilise seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).