02011A1109(01) — ET — 19.11.2020 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vaheline tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö

LEPING

(ELT L 291 9.11.2011, lk 3)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu MUUDATUS 1

  L 11

3

16.1.2018

►M2

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA EUROOPA ÜHENDUSE VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE OHUTUSE REGULEERIMISE ALASE KOOSTÖÖ LEPINGU KAHEPOOLNE JÄRELEVALVENÕUKOGU OTSUSE PROTOKOLL

  L 118

58

20.4.2022

►M3

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA EUROOPA ÜHENDUSE VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE OHUTUSE REGULEERIMISE ALASE KOOSTÖÖ LEPINGU KAHEPOOLNE JÄRELEVALVENÕUKOGU OTSUSE PROTOKOLL

  L 118

68

20.4.2022



▼B

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vaheline tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö

LEPING



AMEERIKA ÜHENDRIIGID

ja

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi „osalised”,

SOOVIDES täiustada aastakümnete vältel üles ehitatud transatlantilist tsiviillennunduse ohutuse ja keskkonnakõlblikkuse kontrolli ning tunnustamise alast koostööd,

EESMÄRGIGA parandada pikaajalist koostöösuhet Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel, et tagada tsiviillennunduse ohutuse kõrge tase kogu maailmas ning viia miinimumini liigsest regulatiivsest järelevalvest tulenevad majanduslikud tõkked lennundustööstusele ja ettevõtjatele,

KOHUSTUDES tagama tsiviilõhusõidukite jätkuvat kasutamisohutust ja nende kasutamist puudutavat õigeaegset teabevahetust,

KOHUSTUDES välja arendama kompleksse tsiviillennunduse ohutuse ja keskkonnakõlblikkuse kontrolli ning tunnustamise reguleerimise süsteemi, mis põhineb pideval suhtlusel ja vastastikusel usaldusel, ning

TUNNUSTADES Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide („liikmesriikide”) õigusi ja kohustusi, mille aluseks on Chicagos 7. detsembril 1944 sõlmitud rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon („Chicago konventsioon”) ja selle lisad,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.

A.

„Lennukõlblikkuse kinnitus” – järeldus, et tsiviillennunduse toote projekt või selle muudatus on kooskõlas kohaldatavate standarditega, või järeldus, et eraldi toode vastab nendele standarditele ning selle seisukord lubab ohutut kasutamist.

B.

„Lennuamet” – Euroopa Liidu liikmesriigi vastutav valitsusasutus või üksus, mis tegeleb Euroopa Ühenduse nimel reguleeritud üksuste õigusliku järelevalvega ning määrab kindlaks nende vastavuse kohaldatavate standardite, eeskirjade ja muude Euroopa ühenduse pädevuse alla kuuluvatele nõuetele.

C.

„Tsiviillennundustoode” – tsiviilõhusõiduk, õhusõiduki mootor, propeller, seade, osa või sellele paigaldatav komponent.

D.

„Keskkonnakõlblikkuse kinnitus” – järeldus, et tsiviillennundustoote projekt või selle muudatus vastab müra, kütuse väljalaske lennul või heitgaasi suhtes kohaldatavatele standarditele.

E.

„Keskkonnakõlblikkuse kontroll” – protsess, mille käigus hinnatakse tsiviillennundustoote projekti või selle muudatuse vastavust müra, kütuse väljalaske lennul või heitgaasi suhtes kohaldatavatele normidele.

F.

„Tehniline asutus” – Ameerika Ühendriikide puhul Föderaalne Lennundusamet (FAA); Euroopa ühenduse puhul Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

G.

„Hooldus” – ühe või mitme järgneva tegevuse teostamine: tsiviillennundustoote kontrollimine, kapitaalremont, remont, säilitamine või osade, materjalide, seadmete või komponentide vahetus, mille eesmärk on tagada toote jätkuv lennukõlblikkus; või eelnevalt heakskiidu saanud ümberehitamine või muudatuste teostamine kooskõlas asjaomase tehnilise asutuse nõuetega.

H.

„Järelevalve” – perioodiline kontrollimine, et määrata kindlaks jätkuv vastavus asjaomastele standarditele.

I.

„Reguleeritud üksus” – füüsiline või juriidiline isik, kelle tsiviillennunduse ohutuse ja keskkonnakõlblikkuse kontrolli ja kinnitamise alast tegevust reguleeritakse ühe või mõlema osalise õigusnormide ja eeskirjadega.

Artikkel 2

Eesmärk ja kohaldamisala

A. 

Käesoleva lepingu eesmärgid on:

1) 

võimaldada käesoleva lepingu lisade kohast nõuetele vastavust käsitlevate järelduste ning tehniliste asutuste ja lennuametite antud kinnituste vastastikust tunnustamist;

2) 

soodustada õhutranspordi ohutuse kõrget taset;

3) 

tagada lõikes B käsitletud valdkondades kõrgetasemelise regulatiivse koostöö ja ühtlustamise jätkumine Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahel.

▼M1

B. 

Käesolev leping hõlmab järgmist koostööd:

1) 

tsiviillennundustoodete lennukõlblikkuse kinnitused ja järelevalve;

2) 

tsiviillennundustoodete keskkonnakõlblikkuse kontroll ja kinnitused;

3) 

hooldusüksuste kinnitused ja järelevalve;

4) 

töötajatele lubade väljaandmine ja nende koolitamine;

5) 

õhusõidukite käitamine ja

6) 

lennuliiklusteenused ning lennuliikluse korraldamine.

▼B

C. 

Osalised võivad kokku leppida täiendavates koostöö ja vastastikuse tunnustamise valdkondades käesoleva lepingu kirjaliku muutmise teel vastavalt artiklile 19.

Artikkel 3

Administratiivne juhtimine

A. 

Osalised asutavad kahepoolse järelevalvenõukogu („nõukogu”), mis vastutab käesoleva lepingu tõhusa toimimise eest ning tuleb regulaarselt kokku, et hinnata lepingu rakendamise tõhusust.

B. 

Nõukogu koosneb järgmistest esindajatest:

Ameerika Ühendriike esindab Föderaalne Lennuamet (kaasesimees)
ja
Euroopa Ühendust esindab Euroopa Komisjon (kaasesimees), keda abistavad Euroopa Lennundusohutusamet ja lennuametid.

Nõukogu võib kutsuda ajutiselt osalema konkreetsete teemade eksperte. Nõukogu võib asutada tehnilisi töörühmi ning teostada nende töö üle järelevalvet. Nõukogu arendab ja võtab vastu sisemise juhtimiskorra. Kõik nõukogu otsused tehakse konsensuse alusel, kusjuures igal osalisel on üks hääl. Otsused koostatakse kirjalikus vormis ning need allkirjastavad osaliste esindajad nõukogus.

C. 

Nõukogu võib arutada kõiki käesoleva lepingu toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige vastutab nõukogu järgmiste teemade eest:

1) 

vaidluste lahendamine vastavalt artiklile 17;

2) 

vajaduse korral lisade muutmine kooskõlas artikli 19 lõikega B;

3) 

tekkivate küsimuste ning käesoleva lepingu rakendamist mõjutada võivate muudatuste arutamiseks võimaluse pakkumine;

4) 

korralise arutlusvõimaluse võimaldamine ühiste lähenemisviiside üle käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates ohutuse ja keskkonnakaitse valdkondades ning lennundusohutuse probleemide alase teabevahetuse üle, sealhulgas konsulteerimine kavandatavate uute ohutusmeetmete ning juba olemasolevate ohutusmeetmete muutmise teemadel;

5) 

võimaluse pakkumine kummagi osalise reeglite ja õigusaktide eelnõude arutamiseks võimalikult varajases staadiumis;

6) 

teabe vahetamine kavandatavate korralduslike muudatuste kohta;

7) 

vajaduse korral täiendavate lisade vastuvõtmine;

8) 

vajaduse korral osalistele ettepanekute tegemine käesoleva lepingu muul viisil muutmiseks.

Artikkel 4

Üldsätted

A. 

Kumbki osaline tunnustab kooskõlas käesoleva lepingu lisades esitatud tingimustega teise osalise tehnilise asutuse tehtud ja väljastatud nõuetele vastavust käsitlevaid järeldusi ja kinnitusi ning Ameerika Ühendriigid tunnustavad lennuametite järeldusi ja kinnitusi.

B. 

Käesolevat lepingut ei saa tõlgendada kui osaliste standardite või tehniliste määruste vastastikust aktsepteerimist või tunnustamist, välja arvatud käesoleva lepingu lisades täpsustatud juhtudel.

C. 

Osalised tunnustavad teineteise süsteeme organisatsioonidele või reguleeritud üksustele volituste andmisel, mis kehtivad alates käesoleva lepingu jõustumisest, eesmärgiga olla vastavuses mõlema osalise õiguslike nõuetega. Osalised tunnustavad eelmainitud volitatud organisatsioonide või reguleeritud üksuste poolt lisadega kooskõlas tehtud nõuetele vastavuse järelduste kehtivust võrdselt nende järeldustega, mida teevad tehnilised asutused või lennuametid ise. Pärast käesoleva lepingu jõustumist rakendatavate volitamissüsteemide suhtes võetakse usaldust suurendavad meetmed.

D. 

Osalised tagavad, et nende tehnilised asutused ja lennuametid täidavad oma ülesandeid vastavalt käesolevale lepingule, sealhulgas selle lisadele.

E. 

Juhul kui projekti kinnituse omanik annab kinnituse üle teisele üksusele, teatab projekti kinnitanud tehniline asutus viivitamatult teisele tehnilisele asutusele selle üleandmisest.

F. 

Käesolev leping koos lisadega on mõlemale osalisele siduv.

▼M1

Artikkel 5

Lisad

Käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste puhul koostavad osalised või nende esindajad järelevalvenõukogus lisad, milles kirjeldatakse nõuetele vastavuse järelduste ja kinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, kui nad lepivad kokku, et mõlema osalise tsiviillennundusstandardid, eeskirjad, tavad ja protseduurid on piisavalt ühildatavad, et võimaldada nõuetele vastavuse järelduste ja kinnituste tunnustamist, mida üks osaline esitab teise osalise nimel vastavalt kokkulepitud normidele. Osalised on nõus ka sellega, et nende tsiviillennundussüsteemide tehnilistele erinevustele viidatakse lisades.

▼B

Artikkel 6

Regulatiivne koostöö ja läbipaistvus

A. 

Tehnilised asutused arendavad välja ja kinnitavad regulatiivse koostöö korra tsiviillennunduse ohutuse, keskkonnakõlblikkuse kontrolli ja kinnitamise valdkonnas, võttes arvesse asjaomaseid suuniseid osaliste vahelise regulatiivse koostöö kohta. Kõnealune kord võimaldab ühe osalise tehnilise asutuse ekspertidel, lennuametitel ja tööstusel võimaluse korral konsulteerida ja osaleda teise osalise tsiviillennunduse alaste regulatiivsete dokumentide koostamise varajases etapis.

B. 

Võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, tagavad osalised vajaduse korral transatlantilise koostöö jätkumise oluliste lennundusohutust käsitlevate algatuste osas.

Artikkel 7

Kvaliteedi tagamise ja standardiseerimise kontrolli alane koostöö

Osaliste tsiviillennunduse alaste reguleerimissüsteemide vastastikuse arusaadavuse ja ühilduvuse soodustamiseks võib iga tehniline asutus vastavalt lepingu lisadele osaleda teiste asutuste läbiviidavates sisemistes akrediteerimise ja järelevalvega seotud kvaliteedi tagamise ja standardiseerimise kontrolli alastes tegevustes.

Artikkel 8

Täitetegevuse alane koostöö

Osalised lepivad vastavalt kehtivatele õigus- ja haldusnormidele kokku, et nad võimaldavad oma tehniliste asutuste või lennuametite kaudu vajalikku vastastikust uurimis- ja täitemenetluse alast koostööd ja abi kõikide käesoleva lepingu kohaldamisalas olevate seaduste või määruste mis tahes väidetavate või kahtlustatavate rikkumiste puhul. Lisaks sellele teavitavad osalised teineteist kiiresti kõikidest uurimistest, mille puhul on kaasatud mõlema osalise huvid.

Artikkel 9

Ohutusandmete vahetus

Osalised lepivad vastavalt kehtivatele õigus- ja haldusnormidele kokku, et nad:

A. 

edastavad teineteisele taotluse korral kiiresti nende tehniliste asutuste valduses oleva tsiviillennundustoodete või reguleeritud üksustega seotud õnnetuste või vahejuhtumite alase teabe ning

B. 

vahetavad muud ohutusteavet vastavalt tehniliste asutuste väljatöötatud korrale.

Artikkel 10

Kohaldatavad nõuded, menetlused ja juhisdokumendid

Osalised lepivad kokku, et nad teavitavad teineteist kõikidest käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes kohaldatavatest nõuetest, menetlustest ja juhisdokumentidest.

Artikkel 11

Kaitstud andmete ja teabenõuete kaitse

A. 

Osalised võtavad arvesse, et käesoleva lepinguga seotud teave, mille esitab reguleeritud üksus või osaline, võib sisaldada intellektuaalomandit, ametisaladusi, konfidentsiaalset äriteavet, ärisaladuse alla kuuluvaid andmeid või muid andmeid, mida asjaomane reguleeritud üksus või isik hoiab konfidentsiaalsena (piiratud juurdepääsuga teave). Ükski osaline ei paljunda, edasta ega näita, välja arvatud juhul, kui seda nõuab seadus, piiratud juurdepääsuga teavet mitte kellelegi teisele peale asjaomase osalise töötaja ilma selle isiku või üksuse eelneva kirjaliku nõusolekuta, kelle huvides on piiratud juurdepääsuga teabe konfidentsiaalsus.

B. 

Piirides, milles Euroopa Ühendus jagab piiratud juurdepääsuga teavet mis tahes lennuameti või üksusega, millele on usaldatud tsiviillennunduse valdkonnas toimunud õnnetuste ja vahejuhtumite uurimine, käsitab Euroopa Ühendus kõnealust piiratud juurdepääsuga teavet kui tundliku sisuga dokumente ning tagab, et asjaomane lennuamet või üksus ei paljunda, edasta ega jaga kõnealust teavet mitte kellelegi teisele peale asjaomase lennuameti või üksuse töötaja ilma selle füüsilise või juriidilise isiku kirjaliku nõusolekuta, kelle huvides on piiratud juurdepääsuga teabe konfidentsiaalsus.

C. 

Käesoleva artikli lõikes A osutatud avalik teabenõue eesmärgiga saada teavet, sealhulgas juurdepääs dokumentidele, esitatakse kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mida kohaldatakse mainitud päringute adressaadiks oleva osalise suhtes. Tehniline asutus, kes saab teabenõude teise osalise või selle osalise reguleeritud üksuste poolt edastatud teabe kohta, konsulteerib enne asjaomase teabe avalikustamist teise osalise tehnilise asutusega. Tehnilised asutused abistavad vajaduse korral teineteist nendele päringutele vastamisel.

Artikkel 12

Kohaldatavus

Kui lepingu lisades ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut ühelt poolt Ameerika Ühendriikide tsiviillennunduse reguleerimise süsteemi suhtes, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikide territooriumil, ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse tsiviillennunduse reguleerimise süsteemi suhtes, mida kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvatel territooriumidel vastavalt kõnealuses asutamislepingus (ja mis tahes sellele järgnevas lepingus) määratletud tingimustele.

Artikkel 13

Takistusteta juurdepääs

Kummagi osalise tehnilised asutused ja lennuametid abistavad järelevalve ja kontrolli eesmärgil teise osalise tehnilist asutust, et saavutada takistusteta juurdepääs selle jurisdiktsioonis olevatele reguleeritud üksustele.

Artikkel 14

Lõivud

Kumbki osaline püüab tagada, et lõivud, mida nende tehnilised asutused nõuavad taotlejatelt ja reguleeritud üksustelt käesoleva lepinguga reguleeritava sertifitseerimise ja kinnitamisega seotud tegevuse eest, on õiglased, mõistlikud ja osutatud teenusele kohased.

Artikkel 15

Reguleerimisalase pädevuse säilitamine

Käesolev leping ei piira mingil moel osaliste pädevust:

A. 

määrata oma õigus- ja haldusnormidega kindlaks tsiviillennunduse ohutuse, keskkonnakõlblikkuse kontrolli ja kinnitamise kaitse tase, mida ta peab asjakohaseks, ning

B. 

võtta kõik kohased, vajalikud ja kiired meetmed, et kaotada või viia miinimumini mis tahes ohutusealased erandid. Kui üks osaline võtab selliseid käesoleva lepingu kohaldamisala mõjutavaid meetmeid, teavitab ta vajaduse korral sellest teist osalise tehnilise asutuse või lennuameti kaudu niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 15 päeva pärast mainitud meetme võtmist;

C. 

muuta oma määruseid, menetlusi või standardeid ning kohaldada neid oma reguleeritud üksuste suhtes. Kui mis tahes sellised muudatused võivad mõjutada käesoleva lepingu kohaldamist, võib kumbki osaline või tema tehniline asutus nõuda artikli 17 kohaselt konsultatsioonide pidamist käesoleva lepingu muutmiseks. Olenemata mainitud konsultatsioonide tulemustest, ei takista käesolev leping mingil moel asjaomasel osalisel muudatust tegemast ning seda oma reguleeritud üksuste suhtes kohaldamast.

Artikkel 16

Muud lepingud

A. 

Kui käesoleva lepingu lisades ei ole määratud teisiti, ei kohusta ega mõjuta kummagi käesoleva lepingu osalise ja kolmanda poole vahel sõlmitud lepingu õigused ja kohustused teist käesoleva lepingu osalist.

B. 

Käesolevast lepingust tulenevalt ja selle jõustumisel võtavad Ameerika Ühendriigid vajalikud meetmed ning Euroopa Ühendus tagab Euroopa Ühenduse asutamislepingust lähtuvalt, et Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et vajaduse korral muuta või lõpetada 1. manuses loetletud kahepoolsed lepinguid Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

C. 

Kui lisades ei ole ette nähtud teisiti, peavad käesoleva lepingu osalised kehtivateks käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga kehtivaid nõuetele vastavuse järeldusi ja kinnitusi, mida Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liidu liikmesriik on juba tunnustanud vastavalt ühele 1. manuses loetletud kahepoolsele lennundusohutuse lepingule või kahepoolsele lennukõlblikkuse lepingule nimekirjas esitatud lepingute tingimuste alusel kuni kõnealused kinnitused asendatakse või tühistatakse.

Artikkel 17

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

A. 

Kumbki osaline võib paluda konsultatsioone teise osalisega mis tahes käesoleva lepinguga seotud küsimuses. Teine osaline vastab mainitud palvele viivitamatult ning alustab 45 päeva jooksul konsultatsioone osaliste vahel kokku lepitud ajal.

B. 

Osaliste tehnilised asutused püüavad lahendada mis tahes osaliste vahelised vastuolud, mis puudutavad koostööd käesoleva lepingu raames, konsultatsioonide teel kooskõlas käesoleva lepingu lisade sätetega.

C. 

Juhul kui tehnilised asutused ei suuda vaidlusi vastavalt lõikele B lahendada, võib kummagi osalise tehniline asutus saata vaidluse edasi järelevalvenõukogule, kes peab küsimusega seoses konsultatsioone.

Artikkel 18

Järelduste tunnustamise peatamine

A. 

Kui artikli 17 kohased konsultatsioonid ei lahenda nõuetele vastavuse alaste järelduste ja kinnitustega seotud erimeelsust, võib kumbki osaline teavitada teist osalist kavatsusest peatada nende nõuetele vastavuse alaste järelduste ja kinnituste tunnustamine, mille suhtes osalistel oli eriarvamus. Kõnealune teade esitatakse kirjalikult ning selles esitatakse üksikasjalikult peatamise põhjused.

B. 

Selline peatamine hakkab kehtima 30 päeva pärast kõnealuse teate esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu teavitab peatamismenetluse algatanud osaline teist osalist kirjalikult, et võtab oma peatamisteate tagasi. Peatamine ei mõjuta neid nõuetele vastavuse järeldusi, sertifikaate ja kinnitusi, mille osalise tehnilised asutused või asjaomane lennuamet on väljastanud enne peatamise kehtima hakkamise kuupäeva. Kehtivat peatamisotsust saab viivitamatult tühistada asjaomase osaliste vahelise kirjavahetusega.

Artikkel 19

Jõustumine, muudatused ja lõpetamine

A. 

Käesolev leping ning selle lisad jõustuvad teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil osalised on vahetanud diplomaatilised noodid, mis kinnitavad nende sel eesmärgil vajalike vastavate menetluste lõpuleviimist.

B. 

Käesolevat lepingut saab muuta osaliste vastastikusel kirjalikul nõusolekul. Sellised muudatused jõustuvad teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil osalised on vahetanud diplomaatilised noodid, mis kinnitavad nende käesoleva lepingu või selle muudatuste jõustumiseks vajalike vastavate menetluste lõpuleviimist. Lisasid saab muuta järelevalvenõukogu otsusega.

C. 

Mis tahes eraldi lisa, mille on koostanud järelevalvenõukogu pärast käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva, jõustub järelevalvenõukogu otsusega.

D. 

Käesolev leping jääb jõusse seni, kuni kumbki osaline selle lõpetab. Lõpetamine jõustub, kui üks osaline teatab sellest teisele osalisele kirjalikult 60 päeva ette. Lõpetamise korral kaotavad kehtivuse ka kõik käesoleva lepingu muudatused ja lisad. Lõpetamine ei mõjuta osaliste poolt lepingu tingimuste kohaselt, sealhulgas selle lisade tingimuste kohaselt väljastatud sertifikaatide ja muude kinnituste kehtivust.

E. 

Lepingu eraldi lisasid saab lõpetada kumbki osaline. Mis tahes eraldi lisa lõpetamine jõustub 60 päeva pärast seda, kui üks osaline on kätte saanud teise osalise saadetud lõpetamisteate, välja arvatud juhul, kui lõpetamisteade võetakse tagasi. Ühe või mitme lisa lõpetamise puhul jäävad ülejäänud lisad jõusse. Osalised peavad nõu lepingu allesjäänud osade säilitamise üle. Kokkuleppe mittesaavutamisel võib kumbki osaline lepingu lõpetada. Lõpetamine jõustub 60 päeva pärast kuupäeva, mil üks osaline saatis teisele sellekohase kirjaliku teate.

F. 

Pärast käesoleva lepingu täielikku lõpetamist või selle mis tahes lisa lõpetamist käsitleva teate saatmist jätkavad osalised käesolevast lepingust või selle lisadest tulenevate kohustuste täitmist kuni lõpetamise jõustumise kuupäevani.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Brüsselis kahe tuhande kaheksanda aasta juunikuu kolmekümnendal päeval kahes originaalis bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Keeleversioonide erineva tõlgendamise korral on ingliskeelne tekst määrav.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

signatory

За Cъeдинeнитe aмepикaнcки щaти

Por los Estados Unidos de América

Za Spojené státy americké

For Amerikas Forenede Stater

Für die Vereinigten Staaten von Amerika

Ameerika Ühendriikide nimel

Για τις Ηνωμένες Πολιτείες της Αμερικής

For the United States of America

Pour les États-Unis d'Amérique

Per gli Stati Uniti d'America

Amerikas Savienoto Valstu vārdā

Jungtinių Amerikos Valstijų vardu

az Amerikai Egyesült Államok részéről

Għall-Istati Uniti tal-Amerika

Voor de Verenigde Staten van Amerika

W imieniu Stanów Zjednoczonych Ameryki

Pelos Estados Unidos da América

Pentru Statele Unite ale Americii

Za Spojené štáty americké

Za Združene države Amerike

Amerikan yhdysvaltojen puolesta

På Amerikas förenta staters vägnar

signatory

1. manus



Riik

Kahepoolne instrument

Austria

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Viinis 14. jaanuaril 1997.

Leping käsitleb imporditud õhusõidukite lennukõlblikkussertifikaatide vastastikust tunnustamist, jõustunud pärast nootide vahetamist Washingtonis 30. aprillil 1959.

Belgia

Lennukõlblikkussertifikaatide vastastikuse tunnustamise leping, jõustunud pärast nootide vahetamist Brüsselis 12. veebruaril ja 14. mail 1973.

Tšehhi Vabariik

Föderaalse Lennuameti (FAA) ja Tšehhi Vabariigi Tsiviillennunduse Inspektsiooni (CAI) vaheline töökord konstruktsioonitüübi heakskiidu, lennukõlblikkuse sertifitseerimise, jätkuva lennukõlblikkuse alase ja kahepoolse koostöö ning tehnilise abistamise kohta Ameerika Ühendriikide ja Tšehhoslovakkia vahel 29. jaanuaril 1996. aastal sõlmitud lepingu alusel.

Ameerika Ühendriikide ja Tšehhoslovakkia vaheline leping, mis käsitleb imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikust tunnustamist, jõustunud pärast nootide vahetamist Prahas 1. ja 21. oktoobril 1970.

Taani

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Kopenhaagenis 6. novembril 1998.

Leping käsitleb lennukõlblikkussertifikaatide vastastikust tunnustamist, jõustunud pärast nootide vahetamist Washingtonis 6. jaanuaril 1982.

Soome

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Helsingis 2. novembril 2000.

Leping käsitleb imporditud tsiviilpurilennukite ning tsiviilõhusõidukite seadmete lennukõlblikkussertifikaatide vastastikust tunnustamist, jõustunud pärast nootide vahetamist Washingtonis 7. märtsil 1974.

Prantsusmaa

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Pariisis 14. mail 1996.

Konstruktsioonitüüpide heakskiidu, tootmistegevuse, ekspordi lennukõlblikkuse heakskiidu, projekteerimisjärgse kinnitamise ja asutustevahelise tehnilise abi rakenduskord Ameerika Ühendriikide ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise lennundusohutuse edendamise lepingu alusel, alla kirjutatud 24. augustil 2001.

Hooldamise rakenduskord vastavalt Ameerika Ühendriikide ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelisele lennundusohutuse edendamise lepingule, alla kirjutatud 14. mail 1996.

Saksamaa

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Milwaukee’s 23. mail 1996.

Konstruktsioonitüüpide heakskiidu, tootmistegevuse, ekspordi lennukõlblikkuse heakskiidu, projekteerimisjärgse kinnitamise ja asutustevahelise tehnilise abi rakenduskord Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuste vahelise lennundusohutuse edendamise lepingu alusel, 1. läbivaatamine, alla kirjutatud 3. juunil 2002.

Hooldamise rakenduskord vastavalt Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuste vahelisele lennundusohutuse edendamise lepingule, alla kirjutatud 6. juunil 1997.

Iirimaa

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Dublinis 5. veebruaril 1997.

Hooldamise rakenduskord vastavalt Ameerika Ühendriikide ja Iiri Vabariigi valitsuste vahelisele lennundusohutuse edendamise lepingule, alla kirjutatud 5. veebruaril 1999.

20. aprill 1999

Itaalia

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Roomas 27. oktoobril 1999.

Konstruktsioonitüüpide heakskiidu, tootmistegevuse, ekspordi lennukõlblikkuse heakskiidu, projekteerimisjärgse kinnitamise ja asutustevahelise tehnilise abi rakenduskord Ameerika Ühendriikide ja Itaalia valitsuste vahelise lennundusohutuse edendamise lepingu alusel, alla kirjutatud 4. juunil 2002.

Madalmaad

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Haagis 13. septembril 1995.

Konstruktsioonitüüpide heakskiidu, tootmistegevuse, ekspordi lennukõlblikkuse heakskiidu, projekteerimisjärgse kinnitamise ja asutustevahelise tehnilise abi rakenduskord Ameerika Ühendriikide ja Madalmaade valitsuste vahelise lennundusohutuse edendamise lepingu alusel, alla kirjutatud 3. juunil 2002.

Poola

Imporditud tsiviillennunduse toodete lennukõlblikkuse vastastikuse tunnustamise leping, viimati muudetud versioon; jõustunud pärast nootide vahetamist Washingtonis 8. novembril 1976.

Rumeenia

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Bukarestis 10. septembril 2002.

Leping käsitleb imporditud tsiviilpurilennukite lennukõlblikkussertifikaatide vastastikust tunnustamist, jõustunud pärast nootide vahetamist Washingtonis 7. detsembril 1976.

(Märkus: Ameerika Ühendriigid nõudsid kõnealuse lepingu lõpetamist 2007. aasta veebruaris. Ameerika Ühendriikide teade ja Rumeenia vastus tähendavad lepingu lõpetamist.)

Konstruktsioonitüüpide heakskiidu, tootmistegevuse, ekspordi lennukõlblikkuse heakskiidu, projekteerimisjärgse kinnitamise ja asutustevahelise tehnilise abi rakenduskord Ameerika Ühendriikide ja Rumeenia valitsuste vahelise lennundusohutuse edendamise lepingu alusel, alla kirjutatud 24. septembril 2002.

Hispaania

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Washingtonis 23. septembril 1999.

Leping käsitleb imporditud õhusõidukite lennukõlblikkussertifikaatide vastastikust tunnustamist, viimati muudetud versioon; jõustunud pärast nootide vahetamist Madridis 23. septembril 1957.

Rootsi

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Stockholmis 9. veebruaril 1998.

Konstruktsioonitüüpide heakskiidu, tootmistegevuse, ekspordi lennukõlblikkuse heakskiidu, projekteerimisjärgse kinnitamise ja asutustevahelise tehnilise abi rakenduskord Ameerika Ühendriikide ja Rootsi valitsuste vahelise lennundusohutuse edendamise lepingu alusel, alla kirjutatud 3. juunil 2002.

Ühendkuningriik

Lennundusohutuse edendamise leping, alla kirjutatud Londonis 20. detsembril 1995.

Konstruktsioonitüüpide heakskiidu, tootmistegevuse, ekspordi lennukõlblikkuse heakskiidu, projekteerimisjärgse kinnitamise ja asutustevahelise tehnilise abi rakenduskord Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsuste vahelise lennundusohutuse edendamise lepingu alusel, allkirjastatud 23. mail 2002.

Simulaatorite rakendamise menetlused vastavalt 20. detsembri 1995. aasta lennundusohutuse edendamise lepingule Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsuste vahel, 1. läbivaatamine, alla kirjutatud 6. oktoobril 2005.

1. LISA

LENNUKÕLBLIKKUSE JA KESKKONNAKÕLBLIKKUSE ALANE SERTIFITSEERIMINE

1.   KOHALDAMISALA

1.1.

Käesoleva lisaga reguleeritakse 1) nõuetele vastavuse alaste järelduste, kinnituste ja tõendite vastastikust tunnustamist, ja 2) tehnilist abi, mis puudutab:

a) 

tsiviillennundustoodete (edaspidi „tooted”) lennukõlblikkust ja jätkuvat lennukõlblikkust ning

b) 

müra, kütuse väljalaset lennul ja heitgaase.

1.2.

Vastavalt lepingu artiklile 4 tunnustavad osalised vastastikku teineteise järeldusi, mis on tehtud tehniliste asutuste või lennuametite süsteemide põhjal, lähtuvalt käesoleva lisa sätetest ning vajaduse korral tehniliste asutuste määratud tehnilise rakendamise korrast.

2.   ÜHINE KOOSKÕLASTUSORGAN

2.1.    Koosseis

2.1.1. Käesolevaga luuakse ühine tehniline kooskõlastusorgan nimetusega sertifitseerimise järelevalvenõukogu, mis annab aru kahepoolse järelevalvenõukogu ees ning mida juhivad ühiselt tehnilised asutused. Sellesse kuuluvad esindajad igast lennukõlblikkuse ja keskkonnakõlblikkuse sertifitseerimise, kvaliteedijuhtimise süsteemide ja eeskirjade koostamise eest vastutavast tehnilisest asutusest.

2.1.2. Ühine juhtkond võib kutsuda lisaks juurde teisi osalejaid, et hõlbustada sertifitseerimise järelevalvenõukogu volituste täitmist.

2.2.    Volitus

2.2.1. Sertifitseerimise järelevalvenõukogu tuleb kokku regulaarselt, et tagada käesoleva lisa tõhus toimimine ja kohaldamine. Järelevalvenõukogu ülesanneteks on eelkõige:

a) 

tehnilise rakendamise korra väljatöötamine, heakskiitmine ja ülevaatamine;

b) 

põhilisi ohutusalaseid küsimusi käsitleva teabe jagamine ja tegevuskavade koostamine nende küsimuste töösse suunamiseks;

c) 

käesoleva lisa järjekindla rakendamise tagamine;

d) 

tehniliste küsimuste, mis kuuluvad tehniliste asutuste pädevusse, lahendamine ning teiste tehniliste küsimuste, mida ei ole võimalik madalamal tasemel lahendada, arutamine;

e) 

tõhusate ohutuse, keskkonnastandardite, sertifitseerimissüsteemide, kvaliteedijuhtimise ja standardiseerimissüsteemide alase koostöö, abi ja teabevahetuse meetmete väljaarendamine;

f) 

käesoleva lisa liites määratletud lennuametite nimekirja haldamine vastavalt kahepoolse järelevalvenõukogu otsustele;

g) 

käesoleva lisa muudatusettepanekute esitamine kahepoolsele järelevalvenõukogule.

2.2.2. Sertifitseerimise järelevalvenõukogu kannab lahendamata küsimustest ette kahepoolsele järelevalvenõukogule ning tagab käesolevat lisa puudutavate kahepoolse järelevalvenõukogu otsuste rakendamise.

3.   RAKENDAMINE

3.1.    Üldsätted

3.1.1. Tehnilised asutused arendavad käesoleva lisa rakendamiseks välja tehnilise rakendamise korra, mis tegeleb lähemalt osaliste vaheliste lennukõlblikkuse ja keskkonnakõlblikkuse sertifitseerimissüsteemi erinevustega.

3.1.2. Iga tehniline asutus, vajaduse korral lennuamet, toetab teise osalise tehniliste asutuste, vajaduse korral lennuametite, palvet saada juurdepääs teise osalise tehnilise asutuse või vajaduse korral lennuameti reguleeriva kontrolli alla kuuluvatele andmetele, et teostada käesoleva lisaga reguleeritud tegevust.

3.2.    Projekti kinnitused

3.2.1. Ameerika Ühendriikide tehniline asutus täidab projekteerimisriigi ülesandeid, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikidele vastavalt Chicagos 7. detsembril 1944 sõlmitud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni („Chicago konventsiooni”) 8. lisale tema pädevusse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes.

3.2.2. EÜ tehniline asutus täidab EL-i liikmesriikide nimel projekteerimisriigi ülesandeid, milliseid neile kohaldatakse vastavalt Chicago konventsiooni 8. lisale tema pädevusse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes.

3.2.3. Vastastikuse tunnustamise saamiseks käesoleva lepingu alusel:

a) 

EASA tegutseb sertifitseerimisasutusena ning võtab vastu sertifitseerimistaotlusi ainult Euroopa Ühenduse territooriumil asuvatelt taotlejatelt, kes soovivad saada esialgset kinnitust oma projektile, selle muudatustele ja remonditööde andmetele, ning

b) 

FAA tegutseb sertifitseerimisasutusena ning võtab vastu sertifitseerimistaotlusi ainult Ameerika Ühendriikides asuvatelt taotlejatelt, kes soovivad saada esmast kinnitust oma projektile, selle muudatustele ja remonditööde andmetele.

3.2.4. Iga tehniline asutus kasutab valideerimisprotsessi, et anda kinnitus:

a) 

õhusõiduki, selle mootorite, propellerite ja seadmete projektile;

b) 

tüübisertifikaadi lisadele;

c) 

teatud olulistele muudatustele tüübiprojektis, vastavalt tehnilise rakendamise korrale, ning

d) 

muudatustele müra ja heitgaasi osas,

mis teise osalise tehniline asutus on heaks kiitnud või heaks kiitmas, täites projekteerimisriigi ülesandeid. Tehnilise rakendamise korras määratletud valideerimisprotsess põhineb võimalikult suures ulatuses teise osalise tehnilise asutuse teostatud tehnilistel hindamistel, katsetel, ülevaatustel ning vastavussertifitseerimisel. Lennukõlblikkuse sertifitseerimise alusena, mida rakendatakse õhusõiduki, selle mootori või propelleri valideerimisprotsessi käigus, kohaldatakse lennukõlblikkuse standardeid või tingimusi, mis kohaldamiskuupäeval kehtivad tehnilise asutusele, mis täidab projekteerimisriigi ülesandeid. Keskkonnakõlblikkuse sertifitseerimise teostamise aluseks on tehnilise rakendamise korras ette nähtud kohaldamiskuupäevad.

3.2.5. Tehnilised asutused tagavad, et kasutamisnõuetega seotud teave, mis mõjutab projekti, on valideerimisprotsessi käigus mõlemale osalisele kättesaadav. Lennuametid annavad EASA-le juurdepääsu kõnealusele teabele.

3.2.6. Tehnilised asutused võivad sobival juhul kasutada ka ühtseid sertifitseerimisprotsesse. Ühtne sertifitseerimine on valideerimise alternatiivne viis, kui sellega on vastavalt tehnilise rakendamise korrale vastastikku nõus taotleja ja mõlemad tehnilised asutused. Ühtne sertifitseerimine on eriti asjakohane, kui uue toote komponendid on projekteerinud reguleeritud üksus, mis asub teise osalise territooriumil. Ühtse sertifitseerimise korral eeldatakse, et nõuetele vastavuse tõestamise ja järeldused teeb teise osalise tehniline asutus koha peal.

3.2.7. Kuna osaliste reguleerimissüsteemid osade, remonditööde projekti andmete ja projekti muutmise alal, peale nende, mida käsitletakse punktis 3.2.4., on piisavalt võrreldavad, nii et ei ole tarvis nõuda importiva osalise tehnilise asutuse või lennuameti eraldi kinnitust, tunnustab importiv tehniline asutus osa, remonditööde projekti andmete või projekti muudatuste, mis on teise osalise tehniline asutuse poolt juba kinnitatud või mis on muul moel vastuvõetavaks tunnistatud, täites projekteerimisriigi ülesandeid kõnealuse osa, remonditööde projekti andmete või projekti muudatuste suhtes. Tehnilise rakendamise korraga määratakse kindlaks, millal on vajalik importiva tehnilise asutuse eraldi kinnitus.

3.2.8. Projekti kinnitamisega seotud sertifitseerimiskinnitused, mis sisaldavad teavet müra ja heidete taseme kohta, määratakse kindlaks tehnilise rakendamise korras.

3.2.9. Juhul kui projekti kinnituse omanik annab kõnealuse kinnituse üle teisele üksusele, teatab projekti kinnitanud tehniline asutus viivitamatult teisele tehnilisele asutusele sellest üleandmisest. Tehnilised asutused määravad tehnilise rakendamise korras kindlaks korra sertifikaatide edastamise hõlbustamiseks osaliste reguleeritud üksuste vahel.

3.2.10. EASA tunnustab Ameerika Ühendriikide sertifitseerimiskorda taotleja sobivuse tõestamiseks kui vastuvõetavat alternatiivi Euroopa Ühenduse nõuetele.

3.3.    Jätkuv lennukõlblikkus

3.3.1. Tehnilised asutused kohustuvad võtma meetmeid nende poolt sertifitseeritud toodete ohtlikkuse suhtes. Tehnilised asutused vahetavad kinnituse omanikelt saadud teavet rikete, häirete ja defektide kohta, et toetada teise tehnilise asutuse kasutusprobleemide ja teiste võimalike ohutusküsimuste uurimist. Selline teabevahetus tehniliste asutuste vahel on seotud iga kinnituse omaniku kohustusega anda aru riketest, häiretest ja defektidest teise osalise tehnilisele asutusele vastavalt osalise kohaldatavale seadusandlusele. Ohtlike tingimuste suhtes võetavad meetmed ja ohutusalane teabevahetus määratakse kindlaks tehnilise rakendamise korraga.

3.3.2. Kui kummagi osalise tehniline asutus ei ole teavitanud vastupidisest:

a) 

täidab FAA jätkuva lennukõlblikkuse alaseid projekteerimisriigi ülesandeid, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikidele vastavalt Chicago konventsiooni 8. lisale, mis käsitleb õhusõidukit, selle mootoreid, propellereid ja toote olelustsükliga seotud seadmeid;

b) 

täidab EASA EL-i liikmesriikide nimel jätkuva lennukõlblikkuse alaseid projekteerimisriigi ülesandeid, mida nendele kohaldatakse vastavalt Chicago konventsiooni 8. lisale, mis käsitleb õhusõidukit, selle mootoreid, propellereid ja toote olelustsükliga seotud seadmeid.

3.3.3. FAA täidab valmistajariigi ülesandeid, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikidele vastavalt Chicago konventsiooni 8. lisale, mis käsitleb õhusõidukit, selle mootoreid, propellereid ja olelustsükliga seotud seadmeid toodete puhul, mis kuuluvad tema pädevusse. Lennuametid ja vajaduse korral EASA täidavad valmistajariigi ülesandeid, mida kohaldatakse EL-i liikmesriikidele vastavalt Chicago konventsiooni 8. lisale, mis käsitleb õhusõidukit, selle mootoreid, propellereid ja olelustsükliga seotud seadmeid toodete puhul, mis kuuluvad tema pädevusse. Ohtlike tingimuste vastu suunatud meetmed määratakse kindlaks tehnilise rakendamise korras.

3.3.4. Kõikidest kummagi osalise väljastatud sertifikaadi omaniku vahetamise või lennukõlblikkuse seisundiga seotud muudatustest teatatakse õigeaegselt teise osalise tehnilisele asutusele.

3.4.    Tootmine

3.4.1. Tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid väljastavad tootjale tootmislube, mis põhinevad aktsepteeritaval tootmise kvaliteedi/kontrollimise süsteemil, vastavalt nende endi reguleerimissüsteemile, kui kõnealune tootja on seotud õhusõiduki, selle mootorite, propellerite, seadmete või osade ekspordiga teisele osalisele. Kõnealused tootmisload tagavad, et kõik õhusõidukid, nende mootorid, propellerid, seadmed ja osad, mis vastavad importiva osalise heakskiidetud projektile, on vajaduse korral läbinud toimimiskatsed ning nende seisund ekspordi ajal võimaldab ohutut kasutamist.

3.4.2. Kuna osaliste tootmist reguleerivad süsteemid on piisavalt võrreldavad, ei väljasta importiv tehniline asutus või lennuamet omapoolseid tootmislube nendele tootjatele, kes kuuluvad eksportiva osalise regulatsiooni alla.

3.4.3. Iga tehniline asutus ja vajaduse korral lennuamet tunnustab teise tehnilise asutuse või lennuameti väljastatud tootmislubasid, sealhulgas:

a) 

tootmislubasid, mis antakse või laiendatakse õhusõiduki, selle mootorite, propellerite, seadmete või osade tootmiseks nende territooriumil ja õhusõiduki, selle mootorite, propellerite, seadmete või osade tootmiseks väljaspool nende territooriumi, ja

b) 

tootmislubasid, mis antakse õhusõiduki, selle mootorite, propellerite või osade tootmiseks, mis põhinevad tootja litsentsilepingul või sobival kokkuleppel projekti kinnituse omanikuga teise osalise territooriumil või kolmandas riigis. Kui litsentsileping õhusõiduki, selle mootorite või propellerite tootmiseks eristab projekteerimisriigi ja valmistajariigi ülesanded kahe osalise vahel, lepivad FAA ja EASA või vajaduse korral lennuamet kokku töökorralduses.

3.4.4. Kummagi osalise tehniline asutus ja vajaduse korral lennuametid täidavad reguleerivaid kohustusi, teostades järelevalvet tootjate ja tootjate kvaliteedisüsteemi alusel heakskiidu saanud varustajate üle, kes asuvad teise osalise territooriumil, usaldades teise osalise järelevalvesüsteemi, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

tehniline asutus või lennuamet, kes vastutab tootmislubade omaniku järelevalve eest, palub ametlikult abi järelevalve teostamiseks;

b) 

tootmisüksusele on lisaks antud sarnase ulatusega tootmisluba, mille väljastas selle territooriumi tehniline asutus või lennuamet, kus tootmisüksus asub;

c) 

teise osalise tehniline asutus või lennuamet tahab ja suudab kõnealuseid meetmeid võtta, arvestades oma vahendeid, ning

d) 

tehnilised asutused või lennuamet dokumenteerivad vastavalt vajadusele mis tahes kokkulepitud järelevalvealase abi üksikasjad.

3.4.5. Osade puhul, mis valmistatakse ühe osalise reguleerimissüsteemi alla kuuluvas üksuses, mis asub teise osalise territooriumil, tunnustavad tehnilised asutused ja lennuametid vastavalt kokkuleppele nende endi dokumentide asemel komponendi hooldustõendeid või teisi dokumente, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

tootmisüksusele on antud sarnase ulatusega tootmisluba, mille väljastas liites loetletud tehniline asutus või lennuamet, millel on reguleeriv pädevus kõnealuse tootmisüksuse üle, ning vajaduse korral

b) 

lõppkasutajale kättetoimetamise puhul on kinnituse omanik esitanud kirjaliku loa varustajale, kui see on lubatud reguleerimissüsteemis, mille alla kuulub kinnituse omanik.

3.4.6. Toodete puhul, mis on valmistatud litsentsilepingu alusel, seavad tehnilised asutused sisse korra, mis tagab, et kõik muudatused, mis litsentsisaaja on projekti teinud, on kinnitanud tehniline asutus, mis täidab toote projekteerimisriigi ülesandeid.

3.5.    Lennukõlblikkuse sertifitseerimine ekspordi korral

3.5.1. Mõlema osalise tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet tunnustab teise osalise lennukõlblikkussertifikaate kõikide toodete puhul, kui toodet eksporditakse ühe osalise reguleeritavast jurisdiktsioonist teise osalise reguleeritavasse jurisdiktsiooni koos kohase lennukõlblikkussertifikaadiga. Tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid või vastava heakskiidu saanud organisatsioonid väljastavad iga ekspordi korral järgmised lennukõlblikkuse dokumendid:

a) 

lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat uuele või kasutatud õhusõidukile, vastavalt tehnilise rakendamise korrale;

b) 

lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või komponendi hooldustõend uuele õhusõiduki mootorile või propellerile;

c) 

komponendi hooldustõend uuele osale või seadmele.

3.5.2. Uute toodete puhul tõendavad liites määratletud tehnilised asutused või lennuametid või vajaduse korral nende määratud reguleeritud üksused spetsiaalse lennukõlblikkuse ekspordidokumendi väljastamisega, et õhusõiduk, selle mootor, propeller, osa või seade:

a) 

vastab importiva tehnilise asutuse kinnituse saanud projektile, mis on täpsustatud tüübisertifikaadi andmelehel, või muule projekti kinnitusele, sealhulgas mis tahes tüübisertifikaadi lisale;

b) 

on seisukorras, mis tagab ohutu kasutamise, vastates vajaduse korral mis tahes lennukõlblikkuse alastele ettekirjutustele või importiva tehnilise asutuse esitatud ohutusteatisele ning mis tahes tootmist või vajaduse korral hooldamist puudutavale kohustuslikule ohutusmeetmele, millest on teatanud asjaomane importiv lennuamet;

c) 

on vajaduse korral läbinud lõpliku toimimiskontrolli;

d) 

on nõuetekohaselt tähistatud või identifitseeritud kooskõlas importiva tehnilise asutuse nõuetega;

e) 

vastab kõikidele lisanõuetele, mida nõuab ja millest teavitab importiv tehniline asutus, ning

f) 

õhusõiduki mootori ümberehitamise korral teavitab, et mootori ehitas ümber mootori tootja.

3.5.3. Tehnilised asutused või lennuametid, mis on määratletud 1. liites (või juhul, kui see on kohane, nende poolt määratud reguleeritud üksused), tunnustavad ka kasutatud tsiviilõhusõiduki standard- või spetsiaalset/piiratud lennukõlblikkuse sertifitseerimist, juhul, kui on olemas tüübisertifikaadi või Euroopa piiratud tüübisertifikaadi omanik, kes kindlustaks õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse, ning kui teise osalise tehniline asutus või lennuamet tõendab, et õhusõidukit:

a) 

on kasutusajal nõuetekohaselt hooldatud (mida tõendavad sellekohased hooldusdokumendid) ja

b) 

vastab punkti 3.5.2 alapunktide a–e nõuetele.

Kasutatud õhusõidukiga kaasas olevad ülevaatuse ja hoolduse dokumendid on täpsustatud tehnilise rakendamise korras.

3.5.4. Kõigi lennukõlblikkuse dokumentide hulka kuuluvad kohased tehnilise rakendamise korras täpsustatud kinnitavad deklaratsioonid.

3.5.5. Kui eksportiv tehniline asutus või lennuamet ei suuda lennukõlblikkussertifikaadi väljastamise käigus rahuldada kõiki punkti 3.5.2 alapunktides a–f või punktis 3.5.3 täpsustatud tingimusi, teeb kõnealune eksportiv tehniline asutus või lennuamet järgmist:

a) 

teavitab sellest asjaolust viivitamatult importivat tehnilist asutust või lennuametit;

b) 

kooskõlastab importiva tehnilise asutuse või lennuametiga vastavalt tehnilise rakendamise korras esitatud täpsustustele, kas nad nõustuvad nõuete suhtes rakendatavate eranditega enne lennukõlblikkussertifikaadi täitmist või lükkavad need tagasi, ning

c) 

dokumenteerib mis tahes vastuvõetud erandi toote eksportimise ajal.

3.5.6. Lisaks käesoleva lisa liites loetletud toodetele tunnustab FAA jätkuvalt ka tooteid, mis kuulusid kahepoolsete lennukõlblikkuse alaste lepingute kohaldamisalasse, mille nimekiri on esitatud käesoleva lepingu 1. manuses ning mis vastavad FAA kinnitatud projektile, tingimusel, et need toodeti ja neile väljastati kohane lennukõlblikkussertifikaat enne käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva.

3.5.7. Euroopa Ühendus ei nõua spetsiifilist märgistust – osade Euroopa nõuetele vastavuse kinnitust (European Parts Approval – EPA) Ameerika Ühendriikidest imporditud osadele, välja arvatud juhul, kui EASA täidab projekteerimisriigi rolli.

4.   JÄRELDUSTE JA KINNITUSTE TUNNUSTAMINE

4.1.    Kvalifikatsiooninõuded järelduste ja kinnituste tunnustamiseks

4.1.1. Tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid kehtestavad käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate erinevate tegevuste sertifitseerimise ja järelevalvesüsteemi. See süsteem dokumenteeritakse ning sisaldab organisatsiooni ülesehitust, töötajate kvalifikatsiooni ning sisepoliitikat ja korda, mida kasutatakse kõnealuste tegevuste elluviimiseks.

4.1.2. Iga tehniline asutus ja vajaduse korral lennuametid tunnevad piisavalt teineteise lennukõlblikkuse ja keskkonnakõlblikkuse nõuete alaseid süsteeme, sellega seotud poliitikat, tegevussuuniste alaseid materjale, menetluskorda ja organisatsiooni ülesehitust.

4.1.3. Iga tehniline asutus ning vajaduse korral lennuamet tagab, et töötajatel on nõuetekohane kvalifikatsioon ning vajalikud teadmised, kogemus ja väljaõpe käesolevas lepingus ettenähtud ülesannete täitmiseks.

4.1.4. Nendele süsteemidele kohaldatakse sisemisi kvaliteediauditeid, akrediteerimise või standardiseerimise kontrolle. Tehnilise rakendamise korras määratakse kindlaks tehniliste asutuste perioodiline osalemine teineteise sisemistel kvaliteediaudititel, akrediteerimise või standardiseerimise kontrollimistel, sealhulgas punktis 4.2.3 kirjeldatud lennuametite kontrollimistel, et säilitada vastastikust usaldust teineteise süsteemide suhtes. Tehnilised asutused ja lennuametid alluvad sellisele kontrollile ning tagavad, et reguleeritud üksused annavad juurdepääsu mõlemale tehnilisele asutusele.

4.2.    Tehniliste asutuste ja lennuametite kvalifikatsioon

4.2.1. Tehnilised asutused peavad vastavalt tehnilise rakendamise korras määratletud tingimustele vastama punktides 4.1.1 kuni 4.1.3 täpsustatud nõuetele, järgides usalduse suurendamise protsessi. Lennukõlblikkussertifikaatide osas on usalduse suurendamise protsess lõpule viidud, mida tõendab käesoleva lisa sidumine lepinguga. Keskkonnakõlblikkuse sertifitseerimise puhul on usalduse suurendamise protsess määratletud tehnilise rakendamise korras.

4.2.2. Lennuametite nimekiri, mis vastavad punktides 4.1.1 kuni 4.1.3 määratletud tootmise ja lennukõlblikkuse sertifitseerimistegevuse nõuetele, on esitatud käesoleva lisa 1. liites koos nende tegevuse ulatusega.

4.2.3. Kui Euroopa Ühendus kinnitab pärast EASA teostatud standardiseerimiskontrolli, et teised lennuametid vastavad punktides 4.1.1 kuni 4.1.3 täpsustatud nõuetele, järgivad tehnilised asutused tehnilise rakendamise korra 1. jaotises kirjeldatud protsessi. Pärast protsessi lõpuleviimist, juhul, kui tehnilised asutused peavad seda kohaseks, esitavad nad kahepoolsele järelevalvenõukogule 1. liite parandusettepanekud, mis puudutavad muu hulgas lennuameti tegevuse kohaldamisala muutmist.

4.2.4. Kui üks tehniline asutus leiab, et teise tehnilise asutuse või mis tahes lennuameti tehniline pädevus ei ole enam piisav, siis tehnilised asutused arutavad seda ja esitavad tegevuskava, mis sisaldab usaldust suurendavaid meetmeid puuduste lahendamiseks. Samuti juhul, kui ükskõik kumb tehniline asutus leiab, et lennuameti tehtud järelduste või kinnituste tunnustamine tuleb peatada, arutavad tehnilised asutused seda omavahel. Kui usaldust ei ole taastatud mõlemale osalisele vastuvõetaval moel, võib kumbki tehniline asutus saata küsimuse edasi kahepoolsele järelevalvenõukogule. Kui probleemile ei leita lahendust mõlemale osalisele vastuvõetaval moel, võib kumbki osaline teavitada teist osalist vastavalt käesoleva lepingu artikli 18 lõikele A.

4.2.5. Samuti konsulteerivad tehnilised asutused alati, kui kummagi osalise tehniline asutus teeb ettepaneku kaaluda võimalust lisada uuesti nimekirja teatud lennuamet, mille kahepoolne järelevalvenõukogu on eelnevalt liitest kõrvaldanud või mille järelduste või kinnituste tunnustamine on peatatud.

5.   TEABEVAHETUS

Kogu teabevahetus, sealhulgas dokumendid, tehniliste asutuste ja vajaduse korral lennuametite vahel on inglise keeles. Tehnilised asutused võivad iga üksikjuhtumi puhul eraldi kokku leppida, et teha erandeid sertifitseerimise andmete nõuetele vastavuse suhtes.

6.   TEHNILISED KONSULTATSIOONID

Tehnilised asutused on nõus lahendama käesoleva lisa rakendamisega seotud küsimusi konsultatsioonide käigus. Tehnilised asutused teevad igakülgseid jõupingutusi, et lahendada küsimused võimalikult madalal tehnilisel tasemel, kasutades tehnilise rakendamise korras esitatud protsessi enne küsimuse viimist kahepoolse järelevalvenõukogu ette.

7.   TEHNILINE ABI

7.1.

Vastavalt asjakohasele palvele ning pärast vastastikust kokkulepet, annab mõlema osalise tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet teise osalise tehnilisele asutusele või vajaduse korral lennuametile tehnilist abi sertifitseerimise ja jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve tegevuses, mis on seotud projekteerimise, tootmise, lennukõlblikkuse ja keskkonnakõlblikkuse sertifitseerimisega teineteise territooriumil. Sellise abi korraldamine on kirjeldatud tehnilise rakendamise korras.

7.2.

Tehnilised asutused või lennuametid võivad eelmainitud tehnilise abi osutamisest keelduda vabade vahendite puudumise tõttu, kui toode ei kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse või kui üksus ei ole nendega regulatiivselt seotud.

7.3.

Tehnilise abi osutamisel kohaldab abi osutav tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet vastava osalise reguleerimissüsteemi ja menetlust, välja arvatud juhul, kui tehnilised asutused või vajaduse korral lennuamet on kokku leppinud teisiti. Tehnilist abi, mis sisaldab vastavuskontrolli, katsete jälgimist ja nõuetele vastavuse kindlaksmääramist, võivad osutada kinnitatud/volitatud organisatsioonid. Juhul kui Euroopa Ühenduse kinnitatud organisatsiooni tootmisloaga ei ole antud vastavaid õigusi, võivad lennuametid osutada abi otse või laiendada organisatsiooni õiguseid. Juhul kui Euroopa Ühenduse kinnitatud organisatsiooni projekteerimisloaga ei ole antud vastavaid õigusi, võib EASA osutada tehnilist abi otse või laiendada organisatsiooni õigusi.

7.4.

Tehnilist abi saab samuti paluda seoses kasutatud õhusõiduki impordiga, mis algselt eksporditi Ameerika Ühendriikidest Euroopa Ühendusse. Mõlema osalise tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet abistab teise osalise tehnilist asutust või lennuametit teabe saamiseks õhusõiduki konfiguratsiooni kohta tootja juurest väljumisel.

8.   UURIMIS- VÕI TÄITEMEETMETEST TEAVITAMINE

Kummagi osalise tehnilised asutused ning vajaduse korral lennuametid teavitavad teise osalise tehnilisi asutusi ning vajaduse korral lennuameteid viivitamatult omapoolsest uurimis- ja täitemeetmetest, mis võivad hõlmata: 1) toodet või reguleeritud üksust lennu- või keskkonnakõlblikkuse sertifitseerimiseks või 2) tehnilise asutuse või lennuameti tegevust, mis paistab käesoleva lisaga mitte vastavuses olevat. Tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid teevad koostööd uurimis- või täitetegevuseks, sealhulgas selle lõpetamiseks, vajaliku teabe vahetamisel.

Liide

LENNUKÕLBLIKKUS JA KESKKONNAKÕLBLIKKUSE SERTIFITSEERIMINE

KÄESOLEVA LEPINGU KOHASELT TUNNUSTATUD EASA, LENNUAMETI JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TOOTED, NENDEGA SEOTUD EKSPORDIDOKUMENDID JA TEHNILISE ABI TEGEVUSED



Euroopa Ühenduse tehniline asutus

Tooted, ekspordidokumendid ja tehnilise abi tegevused

EASA

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uus õhusõiduk, mis vastab FAA kinnitatud projektile, on toodetud EASA väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi (punkt 3.4.3) alusel ning on lisatud EASA vorm 27.

— Uued mootorid ja propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud EASA väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1, komponendi hooldustõend.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud EASA poolt väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide konstruktsioonitüübi heakskiidu omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Projekteerimisandmed (nõuetele vastavuse tõendid) ja katsete jälgimine.

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.



Nimekirja kuuluva ELi liikmesriigi lennuamet

Tooted, ekspordidokumendid ja tehnilise abi tegevused

Austria

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued väikesed lennukid, ülikerglennukid, purilennukid ja mootorpurilennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Austria tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Austria lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõiduk, mis vastab FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Austria lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Austria poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Austria lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued mootorid ja propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Austria väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1, komponendi hooldustõend või JAA vorm nr 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Austria väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Austria väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Belgia

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Kasutatud õhusõiduk, mis vastab FAA kinnitatud projektile ja on vajaduse korral hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Belgia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Belgia poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Belgia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Belgia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Uued mehitatud õhupallid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud EASA osa 21 alaosa F või Belgia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Belgia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Belgia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Tšehhi Vabariik

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued väikesed lennukid, ülikerglennukid, ja purilennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Tšehhi Vabariigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Tšehhi Vabariigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued mehitatud õhupallid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Tšehhi Vabariigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Tšehhi Vabariigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued õhulaevad, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Tšehhi Vabariigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Tšehhi Vabariigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõiduk, mis vastab FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Tšehhi Vabariigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Tšehhi Vabariigi poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Tšehhi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued mootorid ja propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Tšehhi Vabariigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Tšehhi Vabariigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Tšehhi Vabariigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, mis vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Taani

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Kasutatud õhusõiduk, mis vastab FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Taani lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Taani poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Taani lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Taani väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Taani väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Soome

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Kasutatud õhusõiduk, mis vastab FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Soome lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Soome poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Soome lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Soome väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Soome väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Prantsusmaa

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued lennukid, helikopterid, ülikerglennukid ja purilennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Prantsusmaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Prantsuse lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued mehitatud õhupallid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud EASA osa 21 alaosa F või Prantsusmaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Prantsusmaa lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõiduk, mis vastab FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Prantsuse lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Prantsusmaa poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Prantsusmaa lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued mootorid ja propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Prantsusmaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Prantsusmaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Prantsusmaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Prantsusmaa dokumentide tunnustamine osade puhul, mida toodetakse Prantsusmaal Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel

— Tunnustatakse EASA vormi 1 (komponendi hooldustõend) osade puhul, mis on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi omaniku kvaliteedisüsteemi alusel selle Prantsusmaal asuva varustaja juures, kui varustajal on olemas ka samale osale väljastatud Prantsuse tootjaorganisatsiooni sertifikaat.

Saksamaa

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued lennukid, helikopterid, ülikerglennukid, purilennukid ja mootorpurilennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Saksamaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Saksa lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued mehitatud õhupallid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Saksamaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Saksamaa lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued õhulaevad, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Saksamaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Saksamaa lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Saksamaa lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Saksamaa poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Saksamaa lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued mootorid ja propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Saksamaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Saksamaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Saksamaa väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Saksamaa dokumentide tunnustamine osade puhul, mida toodetakse Saksamaal Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel

— Tunnustatakse EASA vormi 1 (komponendi hooldustõend) osade puhul, mis on toodetud Ameerika Ühendriigid tootmissertifikaadi omaniku kvaliteedisüsteemi alusel selle Saksamaal asuva varustaja juures, kui varustajal on olemas ka samale osale väljastatud Saksamaa tootjaorganisatsiooni sertifikaat.

Itaalia

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued lennukid, helikopterid ja ülikerglennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Itaalia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Itaalia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Itaalia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Itaalia poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Itaalia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Itaalia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Itaalia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Itaalia dokumentide tunnustamine osade puhul, mida toodetakse Itaalias Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel

— Tunnustatakse EASA vormi 1 (komponendi hooldustõend) osade puhul, mis on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi omaniku kvaliteedisüsteemi alusel selle Itaalias asuva varustaja juures, kui varustajal on olemas ka samale osale väljastatud Itaalia tootjaorganisatsiooni sertifikaat.

Leedu

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued purilennukid ja mootorpurilennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Leedu väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Leedu lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Leedu lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Leedu väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Leedu väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— eespool nimetatud toodete asendusosad.

Luksemburg

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Luksemburgi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Luksemburgi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Madalmaad

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Hollandi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Madalmaade poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Hollandi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Hollandi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Hollandi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühenrdiigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Poola

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued lennukid, helikopterid, ülikerglennukid ja purilennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Poola väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Poola lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Poola lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Poola poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Poola lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued mootorid ja propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Poola väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Poola väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Poola väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— eespool loetletud Poola toodete asendusosad;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Portugal

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Portugali lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Portugali väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Rumeenia

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued purilennukid, mootorpurilennukid ja ülikerglennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Rumeenia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Rumeenia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, või Rumeenia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Rumeenia poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Rumeenia lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Rumeenia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

[Slovakkia]

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— [Järgmised uued osad, mis on toodetud Slovakkia väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).]

Hispaania

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued lennukid ja ülikerglennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Hispaania väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Hispaania lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui nendega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Hispaania lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Hispaania poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Hispaania lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued mehitatud õhupallid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Hispaania väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Hispaania lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Hispaania väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Hispaania väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Rootsi

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui sellega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Rootsi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Rootsi poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Rootsi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Rootsi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Rootsi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Ühendkuningriik

Ameerika Ühendriikidesse importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued väikesed lennukid ja ülikerglennukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Ühendkuningriigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Ühendkuningriigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued õhulaevad, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Ühendkuningriigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Ühendkuningriigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Uued mehitatud õhupallid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Ühendkuningriigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Ühendkuningriigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile ja on hooldatud kooskõlas vastavalt EASA osaga 145 või osaga M, kui nendega on kaasas EASA vorm 27, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat või Ühendkuningriigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2008. Kui osa M asjaomaseid sätteid veel ei rakendata, kohaldatakse Ühendkuningriigi poolt kohaldatavaid hooldusnõudeid, mis on märgitud Ühendkuningriigi lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadil või EASA vormil 27.

— Uued mootorid ja propellerid, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Ühendkuningriigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Uued seadmed, mis vastavad FAA kinnitatud projektile, on toodetud Ühendkuningriigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ning millega on kaasas EASA vorm 1 (komponendi hooldustõend) või JAA vorm nr 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Ühendkuningriigi väljastatud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel, vastavad FAA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud FAA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos EASA vormiga 1 või JAA vormiga 1, mis on väljastatud enne 28. septembrit 2005):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, olenemata projekteerimisriigist;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul EASA täidab projekteerimisriigi ülesandeid ELi taotleja projektide muutmisel. Kui konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad on seotud EASA tüübisertifikaadi lisaga (STC), peab see kuuluma tehnilise rakendamise korra kohaldamisalasse;

— mis tahes toote konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul Ameerika Ühendriigid on projekti muutmise projekteerimisriik ning osad toodetakse Ameerika Ühendriikide projekti kinnituse omanikule, vastavalt litsentsilepingule (eraldi projekteerimisriik ja valmistajariik).

Tehnilise abi tegevus, mida teostatakse FAA nimel

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

Ühendkuningriigi dokumentide tunnustamine osade puhul, mida toodetakse Ühendkuningriigis Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel

— Tunnustatakse EASA vormi 1 (komponendi hooldustõend) osade puhul, mis on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi omaniku kvaliteedisüsteemi alusel selle Ühendkuningriigis asuva varustaja juures, kui varustajal on olemas ka samale osale väljastatud Ühendkuningriigi tootjaorganisatsiooni sertifikaat.



Ameerika Ühendriikide tehniline asutus

Tooted, ekspordidokumendid ja tehnilise abi tegevused

FAA

ELi importimiseks heakskiidu saanud tooted ja seonduvad ekspordidokumendid

— Uued õhusõidukid, mis vastavad EASA kinnitatud projektile, on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel ning millega on kaasas FAA vorm 8130-4, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat.

— Uued mehitatud õhupallid, mis vastavad EASA kinnitatud projektile ja on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel, kui sellega on kaasas FAA vorm 8130-4, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat.

— Uued õhulaevad, mis vastavad EASA kinnitatud projektile, on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel ning millega on kaasas FAA vorm 8130-4, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat.

— Kasutatud õhusõidukid, mis vastavad EASA kinnitatud projektile ja on hooldatud FAA nõuetekohase süsteemi kohaselt (st 14 CFR osad 43, 65, 121, 125, 135, 145 ja 129.14), kui sellega on kaasas FAA vorm 8130-4, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat.

— Uued ja ümberehitatud mootorid ning propellerid, mis vastavad EASA kinnitatud projektile, on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel ning millega on kaasas FAA vorm 8130-4, lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat.

— Uued seadmed, mis vastavad EASA kinnitatud projektile, on toodetud Ameerika Ühendriikide tootmissertifikaadi alusel ning millega on kaasas FAA vorm 8130-3, komponendi hooldustõend.

— Järgmised uued osad, mis on toodetud Ameerika Ühendriikide väljastatud tootmissertifikaadi alusel, vastavad EASA kinnitatud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud paigaldamiseks toote või seadme külge, millele on antud EASA konstruktsioonitüübi heakskiit (koos FAA vormiga 8130-3 komponendi hooldustõendiga):

— 

— toote ja/või seadme asendusosad, sealhulgas osad, mis on toodetud litsentsilepingu alusel EASA konstruktsioonitüübi heakskiidu omanikule;

— konstruktsiooni muudatuse jaoks vajalikud osad, mille puhul FAA täidab projekteerimisriigi ülesandeid projektide muutmisel või kui osasid toodetakse litsentsilepingu alusel EASA konstruktsioonitüübi heakskiidu omanikule;

— PMA asendusosad ja projekti muutvad osad, mis on kindlaks määratud tehnilise rakendamise korras, kui nendega on kaasas FAA vorm 8130-3 koos kohaste sertifitseerimistõenditega.

Tehnilise abi tegevus, mida teostab EASA

— Projekteerimisandmed (nõuetele vastavuse tõendid) ja katsete jälgimine.

— Tootmise järelevalve ja ülevaatus, mida teostatakse tehnilise abina.

— Vastavuskontroll.

2. LISA

HOOLDUS

1.   EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

Osalised hindasid teineteise standardeid ja süsteeme, mis on seotud tsiviillennundustoodete hooldamisega tegelevate remondijaamade/hooldusorganisatsioonide kinnitamisega. Kooskõlas lepingu artikli 4 lõikega A, käsitleb käesolev lisa nõuetele vastavuse järelduste, kinnituste, dokumentide ja tehnilise abi vastastikust tunnustamist, mis puudutab juuresolevates liidetes täpsustatud remondijaamade/hooldusorganisatsioonide kinnitamist ja järelevalvet. Käesoleva lisa tõlgendamine ei piira mitte mingis osas osalise pädevust tegutseda kooskõlas lepingu artikliga 15.

2.   MÕISTED

2.1.

 „Kapitaalremont” –

protsess, mis tagab, et lennundustoode vastab täielikult kohaldatavatele töökindluse nõuetele, mis on täpsustatud tüübisertifikaadi omaniku või varustuse tootja jätkuva lennukõlblikkuse juhendis või lennuameti poolt heakskiidetud või kinnitatud andmetes.

Mitte ükski isik ei tohi öelda, et toode on läbinud kapitaalremondi enne, kui see on lahti võetud, puhastatud, kontrollitud, vastavalt vajadusele parandatud, uuesti kokku pandud ning katsetatud kooskõlas eespool esitatud andmetega.

2.2.

„Ümberehitus või muutmine” – asjaomase tsiviillennundustoote konstruktsiooni, konfiguratsiooni, toimivuse, keskkonnaomaduste või kasutuspiirangute muutmine.

2.3.

„FAA kinnitatud andmed” – andmed, sealhulgas 1. lisa alusel vastastikuse kinnituse saanud EÜ projekteerimisandmed, mis on kinnitatud FAA administraatori või tema määratud esindaja poolt.

2.4.

„EASA kinnitatud andmed” – andmed, sealhulgas 1. lisa alusel vastastikuse kinnituse saanud Ameerika Ühendriikide projekteerimisandmed, mis on kinnitatud EÜ tehnilise asutuse või asjaomase tehnilise asutuse organisatsiooni poolt.

2.5.

„Eritingimused” – sellised nõuded Ameerika Ühendriikide Code of Federal Regulations-i jaotise 14 osades 43 ja 145 (edaspidi vastavalt vajadusele 14 CFR osa 43 või 145) või komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisas (edaspidi EASA osa-145), mis on regulatiivsete hooldussüsteemide võrdluse põhjal erinevad mõlemas süsteemis ning mis on piisavalt olulised, et neid arvesse võtta.

3.   ÜHINE KOOSKÕLASTUSORGAN

3.1.   Koosseis

3.1.1. Käesolevaga luuakse ühine hoolduse koordineerimisnõukogu (JMCB), mida juhivad ühiselt EASA organisatsioonikinnituste eest vastutav direktor ja FAA lennundusstandardite direktor ning kes on aruandekohustuslik kahepoolse järelevalvenõukogu ees. Selle koosseisu kuuluvad iga tehnilise asutuse esindajad, kes vastutavad vastavalt vajadusele hoolduse ja kvaliteedijuhtimise süsteemide ning eeskirjade koostamise eest.

3.1.2. Ühine juhtkond võib kutsuda täiendavaid osalejaid, et hõlbustada ühise hoolduse koordineerimisnõukogu volituste täitmist.

3.2.   Volitus

3.2.1. Ühise hoolduse koordineerimisnõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva lisa tõhus toimimine ja kohaldamine. Ühise hoolduse koordineerimisnõukogu ülesanded on:

a) 

käesoleva lisaga hõlmatud protsessidele rakendatavate üksikasjalike juhiste arendamine, kinnitamine ja ülevaatamine;

b) 

põhilisi ohutusalaseid küsimusi puudutava teabe vastastikune jagamine ja tegevuskavade koostamine nende töösse suunamiseks;

c) 

käesoleva lisa järjekindla rakendamise tagamine;

d) 

tehniliste küsimuste, mis kuuluvad tehniliste asutuste pädevusse, lahendamine ning teiste tehniliste küsimuste, mida ei ole võimalik madalamal tasemel lahendada, arutamine;

e) 

üksikasjalike juhiste väljaarendamine, kinnitamine ja ülevaatamine, mida rakendatakse üleminekuks, koostööks, abistamiseks, infovahetuseks ning osalemiseks teineteise sisemistel kvaliteediaudititel, standardiseerimisel ja väljavõttelises kontrollis, mis on seotud hoolduse ja kvaliteedijuhtimisega ning standardiseerimissüsteemidega;

f) 

käesoleva lisa 2. liites kindlaks määratud lennuametite nimekirja haldamine vastavalt kahepoolse järelevalvenõukogu otsustele;

g) 

käesoleva lisa muudatusettepanekute esitamine kahepoolsele järelevalvenõukogule.

3.2.2. Ühise hoolduse koordineerimisnõukogu kannab lahendamata küsimustest ette kahepoolsele järelevalvenõukogule ning tagab käesolevat lisa puudutavate kahepoolse järelevalvenõukogu otsuste rakendamise.

4.   RAKENDAMINE

4.1.

Osalised lepivad vastavalt käesoleva lepingu tingimustele kokku, et nende tehnilised asutused tunnustavad teise tehnilise asutuse või vajaduse korral lennuameti teostatud remondijaamade/hooldusorganisatsioonide kontrollimist ja järelevalvet, et tagada mõlema osalise nõuetele vastavus, mis on aluseks sertifikaatide väljastamisele ja kehtivuse jätkumisele.

4.2.

Tehniline asutuse poolt käesoleva lisa alusel väljastatud sertifikaat ei ületa teise tehnilise asutuse või lennuameti väljastatud sertifikaadis sisalduvate pädevusmärgete ja piirangute kohaldamisala.

4.3.

 FAA sertifikaadid

4.3.1. Ilma et see piiraks FAA administraatorile CFR-i 14. jaotise osa 145 alusel antud diskretsiooniõigust, väljastatakse hooldusorganisatsioonile FAA sertifikaat ja käitamistingimused, kui 2. liites kindlaks määratud lennuamet on talle andnud hooldusteenuse osutamiseks heakskiidu kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisaga, kui kõnealune hooldusorganisatsioon vastab käesolevas lisas esitatud tingimustele, sealhulgas 1. liites välja toodud FAA eritingimustele, ning kui lennuamet väljastab soovituse või kinnituse sertifitseerimiseks FAA-le.

4.3.2. FAA sertifikaat hõlmab vaid lisatud paikseid jaamu, mis asuvad 2. liites loetletud liikmesriigis. Iga lisatud alaline asukoht peab olema 2. liites kindlaks määratud lennuameti järelevalve all.

4.3.3. FAA sertifikaat hõlmab ainult liinihooldusjaamu, mis asuvad EL-i liikmesriigis ning kuuluvad 2. liites kindlaks määratud lennuameti järelevalve alla.

4.4.

 EASA sertifikaadid

4.4.1. Remondijaamale väljastatakse EASA sertifikaat vastavalt 4. liites täpsustatud korrale, kui FAA on sellele andnud vastavalt 14 CFR-i osale 145 heakskiidu hooldusteenuse osutamiseks, kui see vastab käesolevas lisas esitatud tingimustele, sealhulgas EASA eritingimustele, mis on välja toodud 1. liites, ning kui FAA on väljastanud soovituse ja kinnituse EASA-le heaks kiitmiseks, välja arvatud juhul, kui EASA tegevdirektor leiab, et selline tegevus ei ole vajalik EL-i liikmesriigis registreeritud või projekteeritud lennundustoote või nendesse toodetesse paigaldatud osade hooldamiseks või ümber ehitamiseks, või kui EASA vahendid ei võimalda taotlust käsitleda.

4.4.2. EASA sertifikaat hõlmab ainult Ameerika Ühendriikide territooriumil asuvaid liinihooldusjaamu.

4.5.

Tehnilised asutused ja, vajaduse korral, lennuametid:

a) 

annavad välja soovitusi või kinnitusi remondijaamade sertifitseerimiseks FAA-le ning hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks EASA-le;

b) 

teostavad järelevalvet ning annavad välja aruandeid Euroopa Ühenduse hooldusorganisatsioonide ja Ameerika Ühendriikide remondijaamade jätkuva vastavuse kohta käesolevas lisas kirjeldatud nõuetele;

c) 

tunnustavad või kinnitavad vastavalt vajadusele organisatsiooni käsiraamatu/kirjelduse lisa, mille taotleja esitab ning mis leitakse olevat vastavuses 1. liitega;

d) 

täidavad 3. liites täpsustatud menetluskorda.

4.6.

Kummagi osalise tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet annab teise osalise tehnilisele asutusele või vajaduse korral lennuametile vastava palve korral tehnilist hooldustegevuse alast abi, et soodustada käesoleva lisa eesmärkide elluviimist. Tehnilised asutused või lennuametid võivad keelduda eelmainitud tehnilise abi osutamisest vabade vahendite puudumise tõttu, kui hooldustegevus ei kuulu käesoleva lisa kohaldamisalasse või kui üksus ei ole nendega regulatiivselt seotud. Kõnealuse abi valdkonnad võivad hõlmata järgmisi tegevusi, kuid ei piirdu nendega:

a) 

vastava palve korral kontrollimise korraldamine ja selle kohta aruannete koostamine;

b) 

aruannete jaoks andmete hankimine ja andmine vastava palve korral.

4.7.

Tehnilised asutused võivad kooskõlas käesoleva lepingu artikli 15 punktiga B korraldada remondijaamade/hooldusorganisatsioonide iseseisvaid kontrolle, kui seda õigustab eriline ohutusalane probleem.

4.8.

Osalised lepivad kokku, et tsiviillennundustoote hooldust ja selle ümberehitamise või muutmise tegevust ühe osalise regulatiivse kontrolli all võib teostada ning kõnealuse toote võib tagasi kasutusse lasta teise osalise regulatiivse kontrolli alla kuuluv remondijaam/hooldusorganisatsioon, kui see on heaks kiidetud kooskõlas käesoleva lisaga.

4.9.

Osalised lepivad kokku, et kiireloomulist või erakorralist hooldust võib eelneva heakskiidu korral teostada väljaspool lepingu artiklis 12 määratletud territooriumi, et hooldada õhusõidukit või selle komponente. Kiireloomulise ja erakorralise hoolduse kinnitus antakse kooskõlas ühise hoolduse koordineerimisnõukogu kindlaks määratud korraga.

4.10.

Kummagi osalise tehtud parandused nende tsiviillennunduskorraldusse, eeskirjadesse, menetluskorda või standarditesse, sealhulgas tehniliste asutuste ja lennuametite omadesse, võib mõjutada käesoleva lisa rakendamise alust. Sellest tulenevalt teatavad osalised teineteisele tehniliste asutuste ja vajaduse korral lennuametite kaudu võimalikult varakult selliste muutuste kavadest ning arutavad, millises ulatuses kavandatavad muudatused mõjutavad käesolevat lisa. Kui artikli 15 punkti C alusel korraldatud konsultatsioonide tulemusena jõutakse kokkuleppele käesoleva lisa muutmises, üritavad osalised tagada, et muutmine jõustub samal ajal või võimalikult kiiresti pärast selle põhjuseks oleva muudatuse jõustumist või kohaldamist.

5.   TEABEVAHETUS JA KOOSTÖÖ

5.1.

Osalised jagavad omavahel ühise hoolduse koordineerimisnõukogus kontaktpunktide nimekirja, mis käsitleb käesoleva lisa erinevaid tehnilisi aspekte. Seda nimekirja haldavad tehnilised asutused.

5.2.

Kogu osaliste vaheline teabevahetus, sealhulgas tehnilised dokumendid, mis edastatakse ülevaatamiseks või kinnitamiseks, nagu on täpsustatud käesolevas lisas, on inglise keeles.

5.3.

Kui kujunevad kiireloomulised või erakorralised olukorrad, suhtlevad tehnilised asutused ja vajaduse korral lennundusasutuste kontaktpunktid omavahel ning tagavad kohaste viivitamatute meetmete võtmise.

6.   KVALIFIKATSIOONINÕUDED NÕUETELE VASTAVUSE JÄRELDUSTE TUNNUSTAMISEKS

6.1.   Põhinõuded

6.1.1. Kummagi osalise tehniline asutus ja vajaduse korral lennuamet tutvustab teise osalise tehnilisele asutusele oma remondijaamade/hooldusorganisatsioonide regulatiivse järelevalve süsteeme. Et oleks võimalik teostada remondijaamade/hooldusorganisatsioonide järelevalvet teise osalise eest, tõestavad mõlema osalise tehnilised asutused ja vajaduse korral lennuametid eelkõige, et neil on olemas tõhus ja kohane:

a) 

õiguslik ja regulatiivne struktuur;

b) 

organisatsiooniline struktuur;

c) 

vahendid, sealhulgas piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid;

d) 

koolitusprogramm;

e) 

sisemine poliitika, protsessid ja menetluskord;

f) 

dokumendid ja registrid;

g) 

aktiivne sertifitseerimise ja järelevalve programm;

h) 

võim reguleeritud üksuste üle.

6.2.   Esmane usaldus

6.2.1. Käesoleva lepingu jõustumise ajal 2. liites kindlaks määratud tehnilised asutused ja lennuametid vastavad käesoleva lisa nõuetele pärast usalduse suurendamise protsessi, mis viidi läbi käesoleva lepingu sõlmimise eesmärgil.

6.2.2. Kui ühine hoolduse koordineerimisnõukogu teeb kindlaks, et lennuamet on edukalt läbinud käesoleva lisa nõuetele vastavuse hindamise, teeb ta kahepoolsele järelevalvenõukogule ettepaneku lisada kõnealune lennuamet 2. liite nimekirja.

6.3.   Jätkuv usaldus

6.3.1. Tehnilised asutused ja lennuametid jätkavad vastavalt ühise hoolduse koordineerimisnõukogu korrale punktis 6.1.1 täpsustatud tõhusa järelevalve teostamist.

a) 

Eelkõige teevad tehnilised asutused ja lennuametid järgmist:

i) 

saavad kasutada õigust osaleda teineteise kvaliteediauditites, standardiseerimise kontrollis ja väljavõttelises kontrollis ning koostada väljavõtteliste kontrollide aastagraafik, mis sisaldab ka võimalikke muudatusi, mis on vajalikud olukordadega kohanemiseks;

ii) 

alluvad punkti 6.3.1 alapunkti a alapunktis i kirjeldatud kontrollimisele;

iii) 

tagavad, et reguleeritud üksused lubavad auditite ja kontrollide puhul juurdepääsu mõlemale tehnilisele asutusele;

iv) 

tagavad käesoleva lisa alusel kohaldatavate kvaliteediauditite, standardiseerimise ja väljavõttelise kontrolli aruannete kättesaadavuse;

v) 

tagavad sobivate töötajate osalemise väljavõttelises kontrollis;

vi) 

teevad kättesaadavaks hooldusorganisatsioonide dokumentatsiooni, kontrollide aruanded, mis sisaldavad lõpule viidud täitemeetmeid;

vii) 

osutavad lennuameti kontoris riigikeelsete sisemiste hooldusalaste andmete ja dokumentide läbivaatamise käigus tõlkeabi;

viii) 

aitavad teineteist mis tahes kontrolli järelduste lõpule viimisel ning

ix) 

tagavad, et mis tahes väljavõtteline kontroll määratakse kindlaks ja põhineb riskianalüüsil ning objektiivsetel kriteeriumidel, ilma et see mõjutaks tehniliste asutuste diskretsiooni.

b) 

Juhul kui tehniline asutus või lennuamet ei ole võimeline täitma käesoleva alapunkti mis tahes nõuet, teavitavad tehnilised asutused sellest teineteist esimesel võimalusel. Kui ükskõik kumb tehniline asutus leiab, et tehniline pädevus ei ole enam piisav, konsulteerivad tehnilised asutused omavahel ja pakuvad välja tegevuskava, mis sisaldab vajalikke parandusmeetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

c) 

Juhul kui tehniline asutus või lennuamet ei kõrvalda puudusi tegevuskavas ettenähtud ajavahemikus, võib ükskõik kumb tehniline asutus suunata küsimuse edasi ühisele hoolduse koordineerimisnõukogule.

d) 

Kui osaline kavatseb tehnilise asutuse või lennuameti tehtud järelduste või kinnituste tunnustamist peatada, teavitab ta sellest kooskõlas lepingu artikli 18 lõikega A viivitamatult teist osalist.

7.   UURIMIS- VÕI TÄITEMEETMETEST TEATAMINE

7.1.

Kumbki osaline teavitab kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 8 oma tehniliste asutuste või vajaduse korral lennuametite kaudu teineteist viivitamatult mis tahes uurimismeetmetest ja sellele järgnevast lõpetamistegevusest, mis puudutab remondijaama/hooldusorganisatsiooni nõuetele mittevastavust käesoleva lisa kohaldamisalas ning millega võib kaasneda täitetegevus trahvi määramise või sertifikaadi peatamise, tühistamise või piiramise kujul.

7.2.

Teatis saadetakse teise osalise asjaomasele kontaktpunktile, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa artiklis 5 mainitud nimekirjas.

7.3.

Osalistele jääb õigus kõnealuseid täitemeetmeid võtta. Ometigi jääb ühele osalisele mõnel juhul võimalus teise osalise parandusmeede üle vaadata. Käesoleva lisa alusel toimuvat täitmisalast konsultatsioonprotsessi vaatab regulaarselt ja ühiselt üle ühine hoolduse koordineerimisnõukogu.

7.4.

Juhul kui tühistatakse või peatatakse remondijaamale 14 CFR-i osa-145 alusel väljastatud FAA sertifikaat või kinnitatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat, mis väljastati komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa alusel, teatab tehniline asutus või vajaduse korral lennuamet teisele tehnilisele asutusele kõnealusest tühistamisest või peatamisest.

8.   ÜLEMINEKUSÄTTED

8.1.

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vaheliste kahepoolsete lepingute alusel väljastatud selliste kinnituste ülemineku jaoks, mille nimekiri on 1. manuses ning mis on käesoleva lisa jõustumiskuupäeval kehtiv, lepivad osalised kokku järgmistes üleminekusätetes.

8.2.

Olenemata artikli 16 lõikest C tunnustavad käesoleva lepingu osalised, et remondijaamade/hooldusorganisatsioonide kinnitused, mille on väljastanud tehniline asutus või lennuamet hoolduse rakendamise korda (edaspidi MIP) järgides käesoleva lepingu 1. manuses esitatud nimekirja kuuluvate kahepoolsete lepingute alusel ja mis on kehtivad käesoleva lisa jõustumiskuupäeval, kehtivad vastavalt eelmainitud kahepoolsete lepingute tingimustele veel kahe aasta jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest, tingimusel, et kõnealuse kinnituse saanud remondijaam/hooldusorganisatsioon vastab jätkuvalt hoolduse rakendamise korras esitatud eritingimustele ja selle muudatustele kuni nende üleminekuni käesoleva lisa eritingimuste alla.

9.   ÜLEANDMISE SÄTTED

Osalised lepivad kokku, et 2. liites loetletud EL-i liikmesriikides asuvate remondijaamade, mis on käesoleva lisa jõustumiskuupäeval FAA otsese järelevalve all, kinnitamistegevuse üleminek toimub vastavalt järgmistele üleandmissätetele:

— 
lennuamet peab oma töötajate seas läbi viima käesoleva lepinguga, selle lisaga ja FAA eritingimustega seotud menetluste alase koolituse enne remondijaama üleandmist;
— 
kui piisav arv töötajaid on läbinud koolituse, et teostada käesoleva lisa alusel üle antava objekti järelevalvet, annab FAA 14 CFR-i osa-145 alusel kvalifitseeritud remondijaamade kontrolli, ülevaatuse ja järelevalvetegevuse üle asjaomasele lennuametile;
— 
üleandmine lennuametitele peab toimuma kahe aasta jooksul pärast käesoleva lisa jõustumiskuupäeva, vastavalt ühise hoolduse koordineerimisnõukogu kinnitatud korrale.

10.   LÕIVUD

Lõivud tuleb määrata kooskõlas lepingu artikliga 14 ning vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.

1. liide

ERITINGIMUSED

1.    EASA ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES ASUVATELE REMONDIJAAMADELE

1.1. Remondijaam peab selleks, et saada heakskiit kooskõlas EASA osaga 145, käesoleva lisa tingimuste kohaselt vastama kõikidele järgmistele eritingimustele.

1.1.1. 

Remondijaam esitab taotluse EASA-le vastuvõetaval kujul ja viisil.

a) 

Taotlus nii esimeseks kui ka jätkuvaks EASA kinnituse saamiseks peab sisaldama tõendit, et EASA sertifikaat ja/või pädevusmärge on vajalik EL-i liikmesriigis registreeritud või projekteeritud lennundustoodete või nende külge paigaldatavate osade hooldamiseks või muutmiseks.

b) 

Remondijaam esitab remondijaama käsiraamatu (RSM) lisa, mille FAA on EASA nimel üle kontrollinud. Kõik lisa parandused peab tunnustama FAA. Käsiraamatu lisa peab sisaldama:

i) 

remondijaama vastutava juhi tõendit, vastavalt EASA osa 145 kehtivale versioonile, mille kohaselt remondijaam kohustub vastama käesolevale lisale ja selles loetletud eritingimustele;

ii) 

üksikasjalikku korda iseseisva kvaliteedi järelevalve süsteemi toimimiseks, mis sisaldab kõikide Ameerika Ühendriikide territooriumil asuvate mitmeotstarbeliste objektide ja liinihooldusjaamade järelevalvet;

iii) 

väljalaske või tagasi kasutusse laskmise kinnitamise korda, et tagada nende vastavus EASA osa 145 nõuetele õhusõidukite kohta ning FAA vormile 8130-3, mis käsitleb õhusõiduki komponente, ning mis tahes muu teabe andmist, mida võib vajada omanik või käitaja;

iv) 

õhusõiduki plaaneri / õhusõiduki hoolduspädevusega seotud üksuste puhul menetlust, tagamaks, et lennukõlblikkussertifikaat ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat on kehtivad enne hooldustõendi väljastamist;

v) 

korda, mis tagaks EASA nõuetes määratletud remondi- ja muutmistööde teostamise kooskõlas EASA kinnitatud andmetega;

vi) 

korda, mis tagaks, et remondijaamas läbi viidav FAA kinnituse saanud esmane ja jätkuv koolitusprogramm ja selle mis tahes muudatused sisaldavad inimfaktori koolitust;

vii) 

EASA-le, õhusõiduki projekteerimisorganisatsioonile ja kliendile või ettevõtjale lennukõlbmatutest tingimustest teatamise korda vastavalt EASA osa145 kohaste tsiviillennundusalaste toodete nõuetele;

viii) 

korda, mis tagab kliendi või ettevõtja töökäsu või lepingu terviklikkuse ja vastavuse EASA teatavaks tehtud lennukõlblikkuse juhistele ja teistele teavitatud kohustuslikele korraldustele;

ix) 

kehtivat korda, mis tagab, et töövõtjad täidavad kõnealuste rakendusmenetluste tingimusi, see tähendab, et EASA osa 145 alusel kinnitatud organisatsiooni või EASA osa 145 kinnitust mitteomavat organisatsiooni kasutades vastutab toote tagasi kasutusse laskmiseks hooldustöid teostav remondijaam selle lennukõlblikkuse tagamise eest;

x) 

korda, mis lubab vajaduse korral töötada korduvalt põhiasukohast eemal;

xi) 

korda, mis tagab, et õhusõiduki baashoolduseks on olemas sobivad kaetud angaarid.

1.2. Remondijaam peab selleks, et saada jätkuvalt kinnitus vastavalt EASA osale 145 ja vastavalt käesoleva lisa tingimustele, vastama järgmistele nõuetele. FAA kontrollib, kas remondijaam:

a) 

lubab EASA-l või EASA nimel FAA-l kontrollida selle jätkuvat vastavust 14 CFR-i osas 145 kehtestatud nõuetele ning kõnealustele erinõuetele (st EASA osa 145);

b) 

on nõus, et EASA võib võtta uurimis- ja täitemeetmed kooskõlas mis tahes asjaomase EÜ määrusega ja EASA menetluskorraga;

c) 

teeb koostööd EASA-ga mis tahes uurimis- ja täitemeetmete puhul;

d) 

vastab jätkuvalt 14 CFR-i osadele 43 ja 145 ning kõnealustele eritingimustele.

2.    FAA ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE EÜ-s ASUVATELE KINNITATUD HOOLDUSORGANISATSIOONIDELE (AMO-d)

2.1. Kinnitatud hooldusorganisatsioonid peavad selleks, et saada heakskiit kooskõlas CFR-i osaga 145, käesoleva lisa tingimuste kohaselt vastama kõikidele järgnevatele eritingimustele.

2.1.1. 

Kinnitatud hooldusorganisatsioon esitab taotluse FAA-le vastuvõetaval kujul ja viisil.

a) 

Taotlus nii esmaseks kui ka jätkuvaks EASA kinnituse saamiseks peab sisaldama:

i) 

tõendit, et FAA remondijaama sertifikaat ja/või pädevusmärge on vajalik Ameerika Ühendriikides registreeritud lennundustoodete või välismaal registreeritud lennundustoodete, mida käitatakse vastavalt 14 CFR-i sätetele, hooldamiseks või muutmiseks;

ii) 

Ameerika Ühendriikide tsiviillennundustoode hooldamiseks lepinguliselt või allhankeliselt teostatava hooldustegevuse alaste ametiülesannete nimekirja, mille on kinnitanud lennuamet;

iii) 

ohtlike kaupade transpordi korral kirjalikku kinnitust, et kõik sellega tegelevad töötajad on saanud ohtlike kaupade transportimise alase väljaõppe, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditega.

b) 

Kinnitatud hooldusorganisatsioon (AMO) peab esitama oma käsiraamatu (MOE) inglisekeelse lisa, mille kinnitab lennuamet ning mida hoitakse hooldusorganisatsioonis. Pärast lennuameti kinnituse saamist loetakse, et FAA on selle vastu võtnud. Mis tahes lepingu muudatused peab heaks kiitma lennuamet. Hooldusorganisatsiooni korralduse käsiraamatu FAA lisa peab sisaldama järgmist:

i) 

vastutava juhi allakirjutatud ja dateeritud tõendit, millega organisatsioon võtab kohustuse olla vastavuses käesoleva lisaga;

ii) 

kokkuvõtet organisatsiooni kvaliteedisüsteemist, mis hõlmab ka FAA eritingimusi;

iii) 

väljalaske või tagasi kasutusse laskmise kinnitamise korda, mis vastab 14 CFR-i osa 43 nõuetele õhusõidukite kohta ning EASA komponente käsitlevale vormile 1. See sisaldab 14 CFR-i jagudes 43.9 ja 43.11 nõutud teavet ning kogu muud teavet, mida omanik või ettevõtja vastavalt vajadusele esitab või enda käes hoiab, vajaduse korral inglise keeles;

iv) 

FAA-le riketest, häiretest ja defektidest ning Ameerika Ühendriikide lennundustoodetele paigaldada kavatsetavatest või nendes leitud kahtlastest vastava kinnituseta osadest ettekandmise korda;

v) 

FAA teavitamise korda, mis puudutab mis tahes muutusi liinihooldusjaamades, mis:

1. 

asuvad EL-i liikmesriigis;

2. 

hooldavad Ameerika Ühendriikides registreeritud õhusõidukit ning

3. 

mõjutavad FAA käitamistingimusi;

vi) 

käesoleva lisa 2. liites loetletud EL-i liikmesriikides asuvate täiendavate püsivate tegevuskohtade hindamise ja järelevalve korda;

vii) 

kehtivat korda, mis tõendab, et kõigi töövõtjate/alltöövõtjate tegevuse puhul nõutakse, et ilma FAA sertifikaadita allikatest pärinev toode tuleb kinnitatud hooldusorganisatsioonile lõplikuks kontrolliks/katsetamiseks tagasi saata, misjärel lasta tagasi kasutusse;

viii) 

korda tööjõu kasutamise kvartaliaruannete esitamiseks FAA-le, milles nimetatakse kümme enim kasutatud töövõtjat/alltöövõtjat (allhanke korras hooldustöö teostajat);

ix) 

korda, mis tagab, et olulised remonditööd ja ümberehitused/muudatused (vastavalt 14 CFR-ile) teostatakse kooskõlas FAA kinnitatud andmetega;

x) 

korda, mis tagab vastavuse lennuettevõtja jätkuva lennukõlblikkuse hooldusprogrammile (CAMP), mis sisaldab hoolduse ja kontrollimise eraldamist nende elementide puhul, mida lennuettevõtja/klient on määratlenud kui nõutavaid kontrollimisele kuuluvaid elemente (RII);

xi) 

korda, mis tagab vastavuse tootja hooldusjuhenditele või muudele jätkuva lennukõlblikkuse juhenditele (ICA) ning kõrvalekalletega tegelemise. Korda, mis tagab, et kõik FAA väljaantud, kehtivad ja kohaldatavad lennukõlblikkust käsitlevad direktiivid (AD) on hooldustöötajatele töö tegemise ajal kättesaadavad;

xii) 

korda, mis tagab, et kinnitatud hooldusorganisatsiooni järelevaatajad ja töötajad, kelle ülesandeks on Ameerika Ühendriikide lennundustoodete lõplik kontrollimine ja tagasi kasutusse laskmine, suudavad inglise keelest aru saada ning oskavad selles keeles lugeda ja kirjutada;

xiii) 

korda, mis lubab vajaduse korral töötada korduvalt põhiasukohast eemal.

2.2. Kinnitatud hooldusorganisatsioon peab jätkuva CFR osadega 43 ja 145 kooskõlas oleva kinnituse saamiseks, vastavalt käesoleva lisa tingimustele, vastama järgmistele nõuetele. Lennuamet kontrollib, kas kinnitatud hooldusorganisatsioon:

a) 

lubab FAA-l või lennuametil FAA nimel kontrollida organisatsiooni jätkuvat vastavust EASA osas 145 kehtestatud nõuetele ning kõnealustele erinõuetele (st 14 CFR osad 43 ja 145);

b) 

FAA võib võtta oma ülesandeks uurimis- ja täitemeetmed kooskõlas FAA reeglite ja ettekirjutusega;

c) 

kinnitatud hooldusorganisatsioon peab tegema koostööd iga uurimis- ja täitemeetme korral;

d) 

kinnitatud hooldusorganisatsioon vastab jätkuvalt EASA osale 145 ning kõnealustele eritingimustele;

e) 

kui kinnitatud hooldusorganisatsioon vastab jätkuvalt nõudmistele, saab FAA pikendada hooldusorganisatsiooni esialgset sertifikaati 12 kuu möödumisel ja edaspidi iga 24 kuu järel.

2. liide

Käesoleva lisa eesmärkide täitmiseks pädevad tehnilised asutused:

Föderaalne Lennundusamet
Euroopa Lennundusohutusamet

Käesoleva lisa eesmärkide täitmiseks on pädevad järgmiste EL-i liikmesriikide lennuametid:

Austria Vabariik
Belgia Kuningriik
Tšehhi Vabariik
Taani Kuningriik
Soome Vabariik
Prantsuse Vabariik
Saksamaa Liitvabariik
Iirimaa
Itaalia Vabariik
Luksemburgi Suurhertsogiriik
Malta Vabariik
Madalmaade Kuningriik
Poola Vabariik
Portugali Vabariik
Hispaania Kuningriik
Rootsi Kuningriik
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik

3. liide

LENNUAMETITE MENETLUSKORD

FAA nimel tegutsev lennuamet peab tegutsema kooskõlas ühise hoolduse koordineerimisnõukogu (JMCB) kokkulepitud juhiste ja menetluskorraga ning tema tegevus on järgmine.

1. 

Hooldusorganisatsiooni esmase taotluse puhul:

a) 

taotleja poolt FAA sertifikaadi saamiseks esitatud dokumentide läbivaatamine;

b) 

taotlejale asjakohase menetluskorra läbiviimise tagamine;

c) 

kogu eeltaotluse teabe läbivaatamine ja FAA-le esitamine;

d) 

taotleja poolt esitatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatu FAA lisa läbivaatamine ja kinnitamine;

e) 

hooldusorganisatsiooni auditeerimine/kontrollimine kohaldatavatele juhistele vastavuse osas;

f) 

täieliku taotluspaketi, mis sisaldab järelevalvearuande eksemplari ja allkirjastatud soovitust anda organisatsioonile FAA sertifikaat, kinnitamine ja FAA-le esitamine;

g) 

kehtiva FAA lisa ühe eksemplari enda käes hoidmine.

2. 

Hooldusorganisatsiooni FAA sertifikaadi pikendamiseks:

pikendamine toimub 12 kuu möödumisel esmase sertifikaadi väljastamisest ja edaspidi iga 24 kuu järel:

a) 

taotleja poolt FAA sertifikaadi saamiseks esitatud dokumentide läbivaatamine;

b) 

tõendamine, et üksuse nõuetekohane kontrollimine on lõpule viidud;

c) 

hooldusorganisatsiooni käsiraamatu FAA lisa muudatuste läbivaatamine ja kinnitamine;

d) 

üksuse täieliku kontrolli käigus tehtud mis tahes tähelepanekutest FAA-le teatamine;

e) 

täieliku taotluspaketi kinnitamine, mis sisaldab järelevalvearuande eksemplari ja allkirjastatud soovitust pikendada organisatsioonile FAA sertifikaati, kinnitamine ja FAA-le esitamine.

3. 

FAA sertifikaadi muutmiseks või parandamiseks:

a) 

tagamine, et muutmise või parandamisega kaasneb vähemalt taotluse esitamine;

b) 

liinihooldusjaamade või püsivate tegevuskohtade lisamiseks FAA-le aruande ja soovituse esitamine.

4. liide

EASA VORM 3 – AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE HEAKSKIIDU SERTIFIKAAT

HEAKSKIIDU SERTIFIKAAT

VIIDE: EASA.145.XXXX

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 9 lõiget 2 ning kehtivat kahepoolset lepingut Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel, kinnitab Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) käesolevaga, et:

ÄRIÜHINGU NIMI
AADRESS
AADRESS
AADRESS

on osale 145 vastav hooldusorganisatsioon, millele on antud heakskiit FAA lennundusameti sertifikaadis ning sellega seonduvates käitamistingimustes loetletud toodete hooldamiseks ning vastavate hooldustõendite väljastamiseks, kasutades ülaltoodud viidet ja täites järgmisi tingimusi.

1. 

Heakskiidu kohaldamisala on piiratud 14 CFR-i osas 145 täpsustatud lennundusameti sertifikaadi kohaldamisalaga ning seonduvate Ameerika Ühendriikides teostatavat tööd käsitlevate käitamistingimustega (välja arvatud juhul, kui EASA on teatud üksikjuhtumi puhul leppinud kokku teisiti).

2. 

Heakskiidu kohaldamisala ei ületa vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2042/2003 lubatud EASA osa 145 pädevusmärkeid.

3. 

Käesolev heakskiit nõuab jätkuvat vastavust 14 CFR-i osa 145 nõuetele ning erinevustele, mis on täpsustatud hoolduse rakendamise korras, sealhulgas FAA vormi 8130-3 kasutamist komponentide, sealhulgas jõuseadmete väljalaskmiseks või tagasi kasutusse laskmiseks.

4. 

Hooldusorganisatsiooni sertifikaadile peab olema märgitud ülal toodud EASA osa 145 kohase heakskiidu viitenumber ning 14 CFR-i osa 145 kohase lennuameti sertifikaadi number.

5. 

Eespool esitatud tingimustele vastavuse korral jääb käesolev heakskiit kehtima kuni:

[kaheaastane kehtivusaeg]

välja arvatud juhul, kui heakskiidust loobutakse, see asendatakse, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.

Väljastamise kuupäev

Allkirjastanud

EASA nimel

▼M2

3. LISA

PILOODILUBADE VÄLJAANDMINE

1.   EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Lepinguosalised on hinnanud üksteise standardeid, õigusnorme, tavasid ja menetlusi, mida kohaldatakse erapiloodilubade, sealhulgas ühe kolbmootoriga maalennukite ja mitme kolbmootoriga maalennukite öö- ja instrumentaallennupädevusmärgete (välja arvatud tüübipädevusmärked) suhtes, ning leidnud, et need on teise lepinguosalise kinnituste ja järelduste tunnustamiseks piisavad ühilduvad. Käesolev lisa hõlmab nõuetele vastavuse järelduste ja dokumentide vastastikust tunnustamist ning tehnilise abi andmist erapiloodilubade väljaandmisel ja nõuetele vastavuse kontrollimisel. Ühtegi käesoleva lisa sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks lepinguosalise pädevust tegutseda kooskõlas lepingu artikliga 15.

1.2. Käesoleva lisa kohaldamisala hõlmab FCL-osa kohaseid ELi erapiloodilube ja FAA erapilooditunnistusi ning muudes FCL-osa kohastes ELi piloodilubades ja FAA pilooditunnistustes sisalduvaid erapiloodiõigusi ning öö- ja instrumentaallennupädevusmärkeid (välja arvatud tüübipädevusmärked), mis on kindlaks määratud käesoleva lisa 1. liites ja on vajalikud ühepiloodilendude käitamiseks ühe kolbmootoriga maalennukitel ja mitme kolbmootoriga maalennukitel. FCL-osa kohane ELi lennuki ametipiloodi luba ja lennuki liinipiloodi luba sisaldavad ka erapiloodiõigusi. Teise piloodi luba sisaldab erapiloodiõigusi ainult juhul, kui see on loal eraldi märgitud. Ka FAA väljaantud ametipiloodi- ja liinipilooditunnistused sisaldavad erapiloodiõigusi. Kõnealused load või tunnistused võib vastavalt käesoleva lisa sätetele ümber vahetada teise lepinguosalise lubade või tunnistuste vastu.

1.3. Käesoleva lisa kohaldamisala võib laiendada nii, et see hõlmaks ka muid FCL-osa kohaseid ELi lube ning FAA pilooditunnistusi, pädevusmärkeid ja õhusõidukikategooriaid, muutes käesolevat lisa vastavalt kahepoolse järelevalvenõukogu otsusele, mis on vastu võetud kooskõlas lepingu artikli 19 punktiga B.

1.4. Käesoleva lisa kohaldamisala laiendatakse pärast seda, kui tehnilised asutused on võtnud vajalikke meetmeid usalduse suurendamiseks.

1.5. Käesolevat lisa ei kohaldata selliste piloodilubade ega -tunnistuste suhtes, mille on välja andnud mõni muu 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (Chicago konventsioon) osalisriik ja mille kehtivust on tunnistanud FAA või lennuamet, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

1.6. Käesolev lisa ei piira FAA poolt välja antud pilooditunnistuse omaniku ega lennuameti poolt FCL-osa kohaselt välja antud ELi piloodiloa omaniku õigust lasta asjaomane pilooditunnistus või -luba teisel lepinguosalisel vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele kehtivaks tunnistada.

2.   MÕISTED

2.1. Käesolevas lisas kasutatakse lisaks lepingus kasutatavatele mõistetele järgmisi mõisteid:

a) 

„klassipädevusmärge“ –

i) 

FCL-osa kohase ELi loa puhul piloodiloale lisatud kehtiv pädevusmärge. Ühe kolbmootoriga lennuki ja mitme kolbmootoriga lennuki klassipädevusmärke omanikul on õigus tegutseda asjaomases pädevusmärkes nimetatud klassi kuuluva õhusõiduki piloodina vastavalt lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete ning pädevuse oskusmärgete loetelule, mis on avaldatud Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) veebisaidil;

ii) 

FAA pilooditunnistuse puhul klassifitseeritakse õhusõidukid kategooriasse, mille käitamise näitajad sarnanevad föderaalõigusnormide koodeksi (Code of Federal Regulations) 14. jaotise (edaspidi „CFRi 14. jaotis“) paragrahvis 61.5 kirjeldatud näitajatega (nt ühe mootoriga maalennukid ja mitme mootoriga maalennukid);

b) 

„ümbervahetamine“ – FCL-osa kohase ELi loa väljaandmine FAA pilooditunnistuse alusel või FAA pilooditunnistuse väljaandmine FCL-osa kohase ELi loa alusel vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele;

c) 

„ajakohasus“ – FAA pilooditunnistusele kantud klassi- või tüübipädevusmärkega seotud õiguste tunnustamine tunnistuse omaniku hiljutiste kogemuste alusel. (CFRi 14. jaotise 61. osa ja määruse (EL) nr 1178/2011 III lisa C osa);

d) 

„FCL-osa kohane ELi luba“ – FCL-osa nõuetele vastav kehtiv lennumeeskonna luba;

e) 

„FAA pilooditunnistus“ – Föderaalse Lennuameti välja antud kehtiv pilooditunnistus, mis vastab CFRi 14. jaotise 61. osas sätestatud asjakohastele nõuetele;

f) 

„lennuülevaatus“ – lennuoskuste hindamine sertifitseeritud lennuinstruktori poolt, kellele FAA on andnud sellekohase volituse;

g) 

„instrumentaallennupädevusmärge“ –

i) 

FCL-osa kohase ELi instrumentaallennupädevusmärke puhul FCL-osa kohasele ELi loale kantud kehtiv pädevusmärge, millega lubatakse lennata instrumentaallennureeglite järgi või ilmastikutingimustes, mis jäävad allapoole visuaallennureeglitega ette nähtud miinimumväärtusi, ja mida kohaldatakse kas ühe või mitme mootoriga õhusõiduki käitamise suhtes ning teise piloodi loa omanike puhul vaid mitme piloodiga meeskonnaga lendamise korral;

ii) 

FAA instrumentaallennupädevusmärke puhul FAA välja antud pilooditunnistusele kantud ajakohane ja õhusõidukiklassi nõuetele vastav kehtiv pädevusmärge, millega lubatakse lennata instrumentaallennureeglite järgi või ilmastikuoludes, mis jäävad allapoole visuaallennureeglitega ette nähtud miinimumväärtusi;

h) 

„öölennupädevusmärge“ – pädevusmärge, mis on seotud FCL-osa kohase ELi loaga ja millega lubatakse kasutada lennukite erapiloodiloaga kaasnevaid õigusi visuaallennureeglite tingimustes öösel. Öölennupädevusmärge antakse välja ilma aegumiskuupäevata;

i) 

„lennueksam“ — loa või pädevusmärke saamiseks vajalike oskuste tõendamine, sealhulgas suuline eksam, mida võib nõuda vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisale (FCL-osa);

j) 

„eritingimused“– nõuded, mis mõlema lepinguosalise lubade väljaandmise regulatiivseid süsteeme võrreldes on üksteisest erinevad ning piisavalt olulised, et neid käesolevas lisas arvesse võtta. Eritingimuste loetelu on esitatud käesoleva lisa 1. liites;

k) 

„tüübipädevusmärge“ –

i) 

FCL-osa kohase ELi loa puhul piloodiloale lisatud pädevusmärge. Tüübipädevusmärke omanikul on õigus tegutseda asjaomases pädevusmärkes nimetatud õhusõidukitüübi piloodina vastavalt lennumeeskonna tüübipädevusmärkeid ning pädevuse oskusmärkeid sisaldavale EASA loetelule, mida kohaldatakse kõikide õhusõidukite, välja arvatud kopterite suhtes;

ii) 

FAA pilooditunnistuse puhul FAA pilooditunnistusele lisatud pädevusmärge kõikide suurte õhusõidukite (välja arvatud õhust kergemad õhusõidukid), turboreaktiivlennukite või muude FAA administraatori poolt tüübikinnitusmenetluste kaudu kindlaks määratud õhusõidukite kohta, mille puhul piloot peab õhusõiduki kaptenina tegutsemiseks vastama teatavatele lennundusalaste eriteadmiste, kogemuste ja eksamitega seotud nõuetele;

l) 

„kehtiv“ –

i) 

FAA pilooditunnistus või FCL-osa kohane ELi luba, millest ei ole loobutud, mida ei ole peatatud ega kehtetuks tunnistatud ja mis ei ole aegunud;

ii) 

FCL-osa kohane ELi pädevusmärge ei tohi olla aegunud. Pädevusmärke kehtivuse kuupäev on märgitud piloodiloale.

3.   PILOODILUBADE KOORDINEERIMISE ÜHISNÕUKOGU

3.1.   Koosseis

3.1.1. Luuakse piloodilubade koordineerimise ühisnõukogu (edaspidi „ühisnõukogu“), mis on aruandekohustuslik kahepoolse järelevalvenõukogu ees ning mida juhivad ühiselt EASA ja FAA lennundusstandardite direktorid. Ühisnõukogu koosseisu kuuluvad mõlema tehnilise asutuse esindajad, kes vastutavad piloodilubade väljaandmise ja vastavalt vajadusele kvaliteedijuhtimis- või juhtimissüsteemide eest.

3.1.2. Ühine juhtkond võib kutsuda ühisnõukokku täiendavaid osalejaid, et hõlbustada käesoleva lisa eesmärkide täitmist.

3.2.   Volitused

3.2.1. Ühisnõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva lisa tulemuslik toimimine ja rakendamine. Ühisnõukogu ülesanded on järgmised:

a) 

lubade väljaandmise tehnilise rakenduskorra väljatöötamine, heakskiitmine ja läbivaatamine, sealhulgas koostöö, abistamine, teabevahetus ning usaldust suurendavate meetmete jätkuv kohaldamine käesoleva lisaga hõlmatud protsesside puhul;

b) 

asjakohaseid ohutusküsimusi käsitleva teabe vastastikune jagamine ja tegevuskavade koostamine nende lahendamiseks;

c) 

käesoleva lisa järjekindla rakendamise tagamine;

d) 

teabe vahetamine õigusnormide kavandatava ja käimasoleva väljatöötamisega seotud selliste toimingute kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

e) 

teabe jagamine lepinguosaliste piloodilubade väljaandmise süsteemide selliste oluliste muudatuste kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

f) 

selliste tehniliste küsimuste lahendamine, mis kuuluvad tehniliste asutuste ja lennuametite pädevusse ja mida ei ole võimalik lahendada madalamal tasemel, ning

g) 

käesoleva lisa muutmise ettepanekute esitamine kahepoolsele järelevalvenõukogule.

3.2.2. Ühisnõukogu teavitab lahendamata küsimustest kahepoolset järelevalvenõukogu ning tagab käesolevat lisa käsitlevate kahepoolse järelevalvenõukogu otsuste rakendamise.

4.   RAKENDAMINE

4.1 Lepinguosalised lepivad kokku, et isiku puhul, kellel on FCL-osa kohane ELi lennukipiloodiluba, sealhulgas klassipädevusmärge koos öölennupädevusega või ilma selleta, või lennukite instrumentaallennupädevusmärge ja kes on tõendanud oma vastavust FAA eritingimustele, mis on sätestatud käesoleva lisa 1. liites, loetakse täidetuks nõuded, mis tuleb täita FAA pilooditunnistuse, klassipädevusmärke või klassipädevusmärgete või instrumentaallennupädevuse saamiseks lennukite kategoorias.

4.2. Lepinguosalised lepivad kokku, et isiku puhul, kellel on FAA lennukipilooditunnistus või instrumentaallennupädevusmärge, kes on tõendanud oma vastavust ELi eritingimustele, mis on sätestatud käesoleva lisa 1. liites ja kes on tõendanud tunnistuse ja pädevusmärgete kehtivust vastavalt lubade väljaandmise tehnilisele rakenduskorrale, loetakse täidetuks nõuded, mis tuleb täita FCL-osa kohase ELi pilooditunnistuse, klassipädevusmärke või klassipädevusmärgete (öölennupädevusega või ilma selleta) või instrumentaallennupädevuse saamiseks lennukite kategoorias.

4.3. Käesoleva lisa alusel ei saa taastada selliseid FCL-osa kohaseid ELi lube ega FAA pilooditunnistusi, millest on loobutud või mis on peatatud või kehtetuks tunnistatud.

4.4. Käesoleva lisa kohaselt välja antud FAA pilooditunnistuse või FCL-osa kohase ELi loaga seotud pädevusmärgete ja piirangute kohaldamisala on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

4.5. Isik, kellele on käesoleva lisa alusel välja antud FCL-osa kohane ELi luba või FAA pilooditunnistus, peab asjaomase loa või tunnistusega seotud õiguste kasutamiseks täitma vastavalt vajadusele kas FCL-osa kohase ELi loa või FAA pilooditunnistuse kehtivuse taastamise või pikendamise nõudeid.

4.6. Kui FAA annab vastavalt käesolevale lisale FCL-osa kohase ELi loa alusel välja FAA pilooditunnistuse, ei nõua ta sellest FCL-osa kohasest ELi loast loobumist. Kui lennuamet annab vastavalt käesolevale lisale FAA pilooditunnistuse alusel välja FCL-osa kohase ELi loa, ei nõua ta sellest FAA pilooditunnistusest loobumist.

4.7. Tehniliste asutuste ja asjakohasel juhul lennuametite suhtes kohaldatakse järgmist:

4.7.1. FAA, kes on vastavalt käesolevale lepingule välja andnud FAA pilooditunnistuse, või lennuamet, kes on vastavalt käesolevale lepingule välja andnud FCL-osa kohase ELi loa, kontrollib või kinnitab asjaomase lennuameti või FAA nõudmise korral FCL-osa kohase ELi loa, FAA pilooditunnistuse või pädevusmärke originaali autentsust, ning

4.7.2. esitab ühisnõukogu kehtestatud vormist, viisist ja ajakavast lähtudes statistilist teavet FCL-osa kohaste ELi lubade, FAA pilooditunnistuste ja pädevusmärgete kohta, mis on välja antud vastavalt käesolevale lisale.

4.8. Kummagi lepinguosalise tehniline asutus või asjakohasel juhul lennuamet osutab teise lepinguosalise tehnilisele asutusele või lennuametile taotluse korral ja vastastikusel kokkuleppel piloodilubade väljaandmiseks tehnilist abi, et saavutada käesoleva lisa eesmärk. Tehnilised asutused või lennuametid võivad sellise tehnilise abi osutamisest keelduda vahendite puudumise tõttu.

4.9. Kummagi lepinguosalise poolt tema tsiviillennunduskorralduses, õigusnormides, menetlustes, poliitikasuundumustes või standardites, sealhulgas tehniliste asutuste ja lennuametite õigusnormides, menetlustes, poliitikasuundumustes või standardites, tehtavad muudatused võivad mõjutada käesoleva lisa rakendamise alust. Sellest tulenevalt teatavad lepinguosalised teineteisele tehniliste asutuste ja asjakohasel juhul lennuametite kaudu võimalikult varakult sellistest kavandatavatest muudatustest ning arutavad, mil määral need mõjutavad käesolevat lisa. Kui lepingu artikli 15 punkti C alusel korraldatud konsultatsioonide tulemusena jõutakse kokkuleppele käesoleva lisa muutmises, püüavad lepinguosalised tagada, et muutmine jõustub samal ajal või võimalikult kiiresti pärast selle aluseks olnud muudatuse jõustumist või tegemist.

5.   TEABEVAHETUS JA KOOSTÖÖ

5.1. Tehnilised asutused säilitavad ja jagavad omavahel ühisnõukogus käesoleva lisa erinevate tehniliste aspektidega seotud kontaktpunktide nimekirja.

5.2. Kogu tehniliste asutuste vaheline teabevahetus, sealhulgas tehnilised dokumendid, mis edastatakse läbivaatamiseks või kinnitamiseks, nagu on täpsustatud käesolevas lisas, on inglise keeles.

5.3. Teabe vahetamisel esitatakse kõik kuupäevad järgmises vormingus: PP KKK AAAA, nt 05. MAY 2014.

5.4. Kiireloomulise või erakorralise olukorra tekkides peavad tehniliste asutuste ja asjakohasel juhul lennuametite kontaktpunktid (nagu on kindlaks määratud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras) üksteisega ühendust ning tagavad, et viivitamata võetakse asjakohased meetmed.

6.   KVALIFIKATSIOONINÕUDED NÕUETELE VASTAVUSE JÄRELDUSTE TUNNUSTAMISEKS

6.1   Põhinõuded

6.1.1. Kummagi lepinguosalise tehniline asutus ja asjakohasel juhul lennuamet tõendab teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve tegemiseks pilootide üle. Eelkõige tuleb tõendada järgmiste aspektide tõhusust ja piisavust:

a) 

õiguslik ja regulatiivne struktuur;

b) 

organisatsiooniline struktuur;

c) 

vahendid, sealhulgas piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid;

d) 

tehniliste töötajate koolitamise programm;

e) 

asutusesisene tegevuspoliitika ning sealsed protsessid ja menetlused, sealhulgas kvaliteedisüsteem;

f) 

dokumendid ja andmed;

g) 

järelevalveprogramm ning

h) 

kontrolli tegemine käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate FCL-osa kohaste ELi lubade või FAA pilooditunnistuste üle.

6.2.   Esialgne usaldus

Kummagi lepinguosalise tehniline asutus on tõendanud esialgset usaldust suurendavate meetmete abil teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve tegemiseks käesoleva lisaga hõlmatud tegevuse üle. Kummagi lepinguosalise tehnilised asutused on esitanud tõendeid ka oma kvaliteediauditite ja standardimistoimingute, sealhulgas punkti 6.3.1 kohaste lennuameti auditite tulemuslikkuse kohta.

6.3.   Jätkuv usaldus

6.3.1. Tehnilised asutused ja lennuametid esitavad ka edaspidi üksteisele tõendeid selle kohta, et nad teevad käesoleva lisa punktis 6.1.1 kirjeldatud tulemuslikku järelevalvet kooskõlas lubade väljaandmise tehnilise rakenduskorra asjakohaste sätetega, mille on välja töötanud ühisnõukogu.

a) 

Tehnilised asutused teevad eelkõige järgmist:

i) 

neil on õigus osaleda vaatlejana teineteise kvaliteediauditites ja standardimiskontrollides;

ii) 

nad tagavad teisele tehnilisele asutusele käesoleva lisa alusel korraldatavate kvaliteediauditite ja standardimiskontrollide aruannete kättesaadavuse, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras, ning

iii) 

vastavalt vajadusele aitavad teineteisel kõrvaldada auditite ja kontrollide käigus kindlaks tehtud puudusi, mis mõjutavad käesoleva lisa rakendamist.

b) 

FAA ja lennuametid teevad eelkõige järgmist:

i) 

lubavad korraldada eespool punkti 6.3.1 punkti a alapunktis i nimetatud kvaliteediauditeid ja standardimiskontrolle;

ii) 

jagavad asjakohast ohutusteavet ja teavet selliste teadaolevate piirangute kohta, mis võivad mõjutada lennuameti või tehnilise asutuse suutlikkust täita kõiki kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid või lepinguga ette nähtud ohutusnõudeid;

iii) 

kui isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavatest õigusnormidest ei tulene teisiti, siis teevad kättesaadavaks kõik asjakohased piloodilubade registrid ja inspekteerimisaruanded, sealhulgas lõpuleviidud täitemeetmed, ning

iv) 

annavad lennuameti büroos riigikeelsete andmete ja dokumentide läbivaatamise käigus vajaduse korral tõlkeabi.

c) 

Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei suuda täita käesoleva lisa punktis 6.3 sätestatud nõuet, teavitavad tehnilised asutused sellest teineteist esimesel võimalusel. Kui ükskõik kumb tehniline asutus leiab, et tehniline pädevus ei ole enam piisav, konsulteerivad tehnilised asutused teineteisega ja koostavad tegevuskava, mis sisaldab vajalikke parandusmeetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

d) 

Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei kõrvalda puudusi tegevuskavas ettenähtud aja jooksul, võib ükskõik kumb tehniline asutus edastada küsimuse ühisnõukogule.

e) 

Kui lepinguosaline kavatseb tehnilise asutuse või lennuameti tehtud järelduste või kinnituste tunnustamise peatada, teavitab ta sellest kooskõlas lepingu artikli 18 punktiga A viivitamata teist lepinguosalist.

7.   LÕIVUD

Lõivud peavad olema kooskõlas lepingu artikliga 14 ning kohaldatavate õigus- ja regulatiivsete nõuetega.

1. liide

ERITINGIMUSED

1.   Üldtingimused

1.1. Taotleja esitab taotluse vahetada FCL-osa kohane ELi luba või FAA pilooditunnistus ümber vastavalt käesolevale lisale lubade väljaandmise tehnilise rakenduskorraga ette nähtud standardvormis ja -viisil.

1.2. Kui taotlejale kuuluv FCL-osa kohane ELi luba või FAA pilooditunnistus sisaldab piiranguid, võib taotluse rahuldamata jätta, kui teise lepinguosalise süsteemis ei ole sellist piirangut ette nähtud.

2.   ELi eritingimused

Selleks et saada FCL-osa kohane kinnitus vastavalt käesolevale lisale, peab taotleja täitma kõik järgmised eritingimused.

2.1. ELi eritingimused, mida kohaldatakse selleks, et anda FAA pilooditunnistuse alusel välja FCL osa kohane lennuki erapiloodiluba (PPL(A)) ning vajaduse korral asjakohased klassi- ja öölennupädevusmärked.

2.1.1. Taotleja peab esitama tõendid selle kohta, et on omandanud FCL-osa punkti FCL.055 kohase keeleoskuse, välja arvatud juhul, kui tema FAA pilooditunnistusel on märge „English Proficient“ (valdab inglise keelt). Märge „English Proficient“ (valdab inglise keelt) loetakse võrdseks inglise keele oskuse 4. tasemega, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

2.1.2. Taotleja peab vastama lennuki erapiloodi loa (PPL (A)) suhtes kohaldatavatele ELi tervisenõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011.

2.1.3. Taotleja peab läbima lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras kirjeldatud lennueksami FCL-osa kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodi osavõtul.

2.1.4. Taotleja peab kontrollpiloodile enne lennueksamit tõendama, et on taotluse esitamise kuule eelnenud 24 kalendrikuu jooksul piisavalt omandanud nõutavaid teoreetilisi teadmisi, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

2.1.5. FCL-osa kohase öölennupädevusmärke taotleja peab tõendama, et on täitnud FCL-osa punktis FCL.810 sätestatud nõuded, mida kohaldatakse öölendude suhtes. Öölennu koolituskogemust võib arvestada lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras täpsustatud viisil.

2.1.6. Mitme kolbmootoriga ühepiloodilennuki klassipädevusmärke taotleja peab esitama tõendid selle kohta, et ta vastab FCL-osa H alajaos mitme kolbmootoriga maalennukite klassipädevuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Sel juhul toimub eespool punktis 2.1.3 osutatud lennueksam mitme kolbmootoriga maalennukil. Taotleja, kes on varem läbinud mitme kolbmootoriga maalennukit käsitleva koolituse ja kellel on asjakohane lennukogemus, võib lugeda vastavaks FCL-osa H alajao nõuetele, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

2.1.7. Lennuamet, kes on FAA pilooditunnistuse vastavalt käesolevale lisale ümber vahetanud FCL-osa kohase ELi piloodiloa vastu, lisab asjaomase piloodiloa VIII (või XIII) punktile järgmise märkuse: „PPL(A) issued on the basis of the EU-US Agreement“ (lennuki erapiloodiluba on välja antud ELi ja USA vahel sõlmitud lepingu alusel).

2.2. ELi eritingimused, mida kohaldatakse selleks, et anda FAA instrumentaallennupädevusmärke alusel välja FCL-osa kohane lennuki instrumentaallennupädevusmärge (IR(A)).

2.2.1. Taotleja peab esitama tõendid selle kohta, et on omandanud FCL-osa punkti FCL.055 kohase keeleoskuse, välja arvatud juhul, kui tema FAA pilooditunnistusel on märge „English Proficient“ (valdab inglise keelt). Märge „English Proficient“ (valdab inglise keelt) loetakse võrdseks inglise keele oskuse 4. tasemega, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

2.2.2. Taotleja peab vastama lennuki instrumentaallennupädevusmärke (IR(A)) suhtes kohaldatavatele ELi tervisenõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011.

2.2.3. Taotleja peab vastavalt lubade väljaandmise tehnilisele rakenduskorrale sooritama FCL-osa kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodi osavõtul lennuki instrumentaallennupädevuse eksami.

2.2.4. Selleks et tõendada oma teoreetilisi teadmisi vastavalt lubade väljaandmise tehnilisele rakenduskorrale, peab taotleja, kellel on vähemalt 50 tundi lennukogemust lennuki kaptenina instrumentaallendudel, enne lennuki instrumentaallennupädevuse eksami tegemist kontrollpiloodile tõendama, et on piisavalt omandanud nõutavaid teoreetilisi teadmisi. Muudel juhtudel peab taotleja taotluse esitamise kuule eelnenud 24 kuu jooksul sooritama kirjaliku eksami.

2.2.5. Mitme kolbmootoriga ühepiloodi-maalennuki instrumentaallennupädevuse taotleja peab esitama tõendid selle kohta, et ta vastab FCL-osa G alajaos mitme kolbmootoriga maalennukite instrumentaallennupädevuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Sel juhul toimub eespool punktis 2.2.3 osutatud lennukite instrumentaallennupädevuse (IR(A)) eksam mitme kolbmootoriga maalennukil. Taotlejat, kes on varem läbinud instrumentaallennuõppe mitme mootoriga lennukitel ja kellel on asjakohane lennukogemus, võib lugeda vastavaks FCL-osa G alajao nõuetele, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

2.2.6. Vastavalt lubade väljaandmise tehnilisele rakenduskorrale peab instrumentaallennupädevusmärke taotleja enne lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) lennueksamit sooritama mõnes ELi liikmesriigis kohanemislennud, mille on korraldanud komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohaselt tunnustatud koolitusorganisatsioon. Seda nõuet ei kohaldata, kui taotlejal on vähemalt 50 tundi lennukogemust lennuki kaptenina instrumentaallendudel või kui ta on lennanud vähemalt kümme tundi lennuki kaptenina instrumentaallendudel mõnes ELi liikmesriigis või sellises Euroopa riigis, mis osaleb EASA tegevuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklile 129 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1–22).

2.2.7. Taotleja, kes on käesoleva lisa alusel saanud FCL-osa kohase ELi instrumentaallennupädevusmärke ja kes soovib kasutada instrumentaallennupädevusmärkega kaasnevaid õigusi ametipiloodi loa, teise piloodi loa või liinipiloodiloa puhul, peab esmalt sooritama kõik FCL-osa punktide FCL.025 ja FCL.615 kohased teooriaeksamid.

2.2.8. Taotleja, kes on käesoleva lisa alusel saanud FCL-osa kohase ELi instrumentaallennupädevusmärke ja kes soovib kasutada kõiki lennuki instrumentaallennupädevusmärkega kaasnevaid õigusi mõne teise õhusõidukikategooria puhul vastavalt FCL-osa punktile FCL.035, peab esmalt sooritama kõik FCL-osa punkti FCL.025 kohased teooriaeksamid.

2.2.9. Lennuamet, kes on FAA pilooditunnistuse vastavalt käesolevale lisale ümber vahetanud FCL-osa kohase ELi piloodiloa vastu, lisab asjaomase piloodiloa VIII (või XIII) punktile järgmise märkuse: „PPL(A) / IR(A) issued on the basis of the EU-US Agreement“ (lennuki erapiloodi luba / instrumentaallennupädevusmärge on välja antud ELi ja USA vahel sõlmitud lepingu alusel).

3.   FAA Eritingimused

Selleks et saada CFRi 14. jaotise 61. osa kohane kinnitus vastavalt käesolevale lisale, peab taotleja täitma kõik järgmised FAA eritingimused.

3.1. FAA eritingimused, mida kohaldatakse selleks, et anda FCL-osa kohase ELi loa alusel välja FAA pilooditunnistus, ühe mootoriga maalennukite kategooria klassipädevusmärge ja mitme mootoriga maalennukite kategooria klassipädevusmärge.

3.1.1. Taotleja peab oskama inglise keeles lugeda, rääkida ja kirjutada ning inglise keelest aru saama. Kui taotleja inglise keele oskus on vastavalt FCL-osa nõuetele 4. tasemel või sellest kõrgemal tasemel, loetakse ta inglise keelt valdavaks.

3.1.2. Taotleja peab FAA pilooditunnistusega kaasnevate õiguste kasutamiseks vastama FAA tervisetõendi nõuetele, nagu on ette nähtud CFRi 14. jaotise 61. osaga.

3.1.3. Taotleja peab taotluse esitamise kuule eelnenud 24 kalendrikuu jooksul olema sooritanud kohustusliku teoreetiliste teadmiste testi, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

3.1.4. Taotleja peab läbima täieliku lennuülevaatuse FAA sertifitseeritud lennuinstruktoriga, kellele FAA on andnud nõuetekohase pädevuse, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

3.1.5. Mitme mootoriga maalennuki pädevusmärke taotleja peab esitama tõendid selle kohta, et ta vastab CFRi 14. jaotise 61. osas mitme mootoriga maalennuki pädevusmärke saamiseks kehtestatud nõuetele. Mitme kolbmootoriga maalennukitega seoses läbitud koolitust ja lennukogemust võib arvestada lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras täpsustatud viisil.

3.2. FAA eritingimused, mida kohaldatakse selleks, et anda FCL-osa kohase ELi instrumentaallennupädevusmärke alusel välja FAA lennukite instrumentaallennupädevusmärge.

3.2.1. Taotleja peab oskama inglise keeles lugeda, rääkida ja kirjutada ning inglise keelest aru saama. Kui taotleja inglise keele oskus on vastavalt FCL-osa nõuetele 4. tasemel või sellest kõrgemal tasemel, loetakse ta inglise keelt valdavaks.

3.2.2. Taotleja peab FAA pilooditunnistusega kaasnevate õiguste kasutamiseks vastama FAA tervisetõendi nõuetele, nagu on ette nähtud CFRi 14. jaotise 61. osaga.

3.2.3. Vastavalt lubade väljaandmise tehnilisele rakenduskorrale peab instrumentaallennupädevusmärke taotleja enne FAA sertifitseeritud lennuinstruktori osavõtul toimuvat instrumentaallennuoskuste kontrolli sooritama kohanemislennud Ameerika Ühendriikides, sealhulgas selle territooriumidel. Seda nõuet ei kohaldata, kui taotlejal on vähemalt 50 tundi lennukogemust lennuki kaptenina instrumentaallendudel või kui ta on lennanud vähemalt kümme tundi lennuki kaptenina instrumentaallendudel Ameerika Ühendriikides ja selle territooriumidel.

3.2.4. Taotleja peab instrumentaallennupädevuse kontrolli sooritama kontrollpiloodiga, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

3.2.5. Taotleja peab taotluse esitamise kuule eelnenud 24 kalendrikuu jooksul olema sooritanud kohustusliku teadmiste testi, nagu on täpsustatud lubade väljaandmise tehnilises rakenduskorras.

ÜHISDEKLARATSIOON

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu esindajad kinnitavad, et 30. juunil 2008 Brüsselis allkirjastatud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu (edaspidi „leping“) 3. lisa horvaadikeelse versiooni saab autentida diplomaatiliste nootide vahetamise teel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel.

Samuti kinnitavad nad, et lepingus sätestatu kohaselt on lepingu või selle 3. lisa eri keeleversioonides esinevate tõlgendamislahknevuste korral ülimuslik ingliskeelne tekst.

Käesolev ühisdeklaratsioon on lepingu lahutamatu osa.

Ameerika Ühendriikide nimel

Euroopa Liidu nimel

▼M3

4. LISA

LENNUTREENINGSEADMED

1.   EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Lepinguosalised on hinnanud üksteise standardeid, õigusnorme, tavasid ja menetlusi, mida kohaldatakse lennuki lennutegevust jäljendavate lennu täisimitaatorite korduvhindamise ja kvalifikatsiooni kehtivuse pikendamise suhtes, ning leidnud, et need on teise lepinguosalise kinnituste ja järelduste tunnustamiseks piisavalt ühilduvad. Käesolev lisa hõlmab lennu täisimitaatorite korduvhindamise ja kvalifitseerimisega seotud nõuetele vastavuse järelduste ning dokumentide vastastikust tunnustamist ja sellekohase tehnilise abi andmist. Ühtegi käesoleva lisa sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks lepinguosalise pädevust tegutseda kooskõlas lepingu artikliga 15.

1.2. Käesoleva lisa kohaldamisala hõlmab selliste lennukeid jäljendavate C-, CG-, D- ja DG-taseme lennu täisimitaatorite korduvhindamist ja kvalifikatsiooni kehtivuse pikendamist, mille on kvalifitseerinud Föderaalne Lennuamet (FAA), Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuamet. Käesoleva lisa kohaldamisala võib laiendada, muutes käesolevat lisa vastavalt kahepoolse järelevalvenõukogu otsusele, mis on vastu võetud kooskõlas lepingu artikli 19 punktiga B.

1.3. Käesoleva lisa kohaldamisala laiendatakse pärast seda, kui tehnilised asutused on võtnud vajalikke meetmeid usalduse suurendamiseks.

1.4. Käesolev lisa ei hõlma lennutreeningseadmeid, mis asuvad väljaspool lepingu artiklis 12 sätestatud kohaldamisala.

2.   MÕISTED

2.1. Käesolevas lisas kasutatakse lisaks lepingus kasutatavatele mõistetele järgmisi mõisteid:

a) 

„lennu täisimitaatori (FFS) kvalifikatsioonitase“ – lennu täisimitaatori nõuetele vastavuse tase, mis põhineb asjaomase lennu täisimitaatori tehnilise suutlikkuse võrdlemisel kohaldatavates nõuetes sätestatud tehniliste hindamiskriteeriumidega. Lennu täisimitaatorid liigitatakse A-, B-, C- ja D-kategooriasse. Lisaks võivad teatavad ELi kvalifitseeritud seadmed omada seniste õiguste alusel AG-, BG-, CG- või DG-kvalifikatsioonitaset;

b) 

„järeldus“ – sellise kontrolli tulemus, mille eesmärk on kindlaks teha, kas lennutreeningseade vastab kohaldatavatele nõuetele või mitte ja mille põhjal FAA, EASA või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuamet koostab kontrolli tulemusi või nõuetele mittevastavusi kajastava hindamisaruande;

c) 

„lennutreeningseade (FSTD)“ –

i) 

Euroopa Liidu puhul treeningseade, mis on lennukite puhul lennu täisimitaator, lennuelementide imitaator, lennuimitaator või instrumentaallennu algtreeningseade;

ii) 

Ameerika Ühendriikide puhul treeningseade, mis on lennukite puhul lennu täisimitaator või lennuelementide imitaator;

d) 

„lennu täisimitaator“ – õhusõiduki tüübi, mudeli või sarja piloodikabiini täismõõtmetes makett, mis hõlmab kõiki seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja lennutegevuses, piloodikabiinist väljavaadet imiteerivat visuaalsüsteemi ja koormusi tekitavat liikursüsteemi;

e) 

„lennutreeningseadme hindamine“ – lennutreeningseadme võrdlemine selle eri tasemete suhtes kehtestatud tehniliste kriteeriumidega, mille alusel antakse välja asjaomase lennutreeningseadme kvalifikatsioon;

f) 

„lennutreeningseadme käitaja“ – organisatsioon, kelle ülesanne on esitada otse EASA-le või asjakohasel juhul lennuametile taotlus konkreetse lennutreeningseadme kvalifikatsiooni kindlaksmääramiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks ning kes peab vastama määruse (EL) nr 1178/2011 ORA-osa nõuetele;

g) 

„lennutreeningseadme sponsor“ – organisatsioon, kelle ülesanne on esitada otse FAA-le taotlus konkreetse lennutreeningseadme kvalifikatsiooni kindlaksmääramiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks ning kes peab vastama Ameerika Ühendriikide föderaalõigusnormide koodeksi 14. jaotise 60. osa (edaspidi „60. osa“) nõuetele;

h) 

„senised õigused“ –

i) 

Ameerika Ühendriikide puhul lennutreeningseadme käitaja või sponsori õigus säilitada varasema nõuandva ringkirja alusel määratud kvalifikatsioonitase;

ii) 

Euroopa Liidu puhul lennutreeningseadme käitaja või sponsori õigus säilitada varasemate õigusaktide alusel määratud kvalifikatsioonitase. Lisaks tähendab see, et lennutreeningseadme kasutajal on õigus nõuda varasemate õigusaktide alusel korraldatud koolituste, eksamite ja kontrollide käigus saadud kogemuse või kvalifikatsiooni arvesse võtmist;

i) 

„üldine lennutreeningseadmete katsetamise juhend“ – ametiasutuse heaks kiidetud katsetamisjuhend, mis sisaldab kõiki FAA, EASA või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuameti korraldatud katsete tulemusi. Üldist lennutreeningseadmete katsetamise juhendit kasutatakse abimaterjalina tulevaste hinnangute andmisel;

j) 

„lennutreeningseadmete katsetamise juhend“ – dokument, mille eesmärk on tõendada, et lennutreeningseadme lennu- ja juhitavusomadused vastavad ettenähtud piires simuleerimisel õhusõiduki omadele ning täidetud on kõik kohaldatavad nõuded;

k) 

„eritingimused“ – nõuded, mis kummagi lepinguosalise lennu täisimitaatorite hindamise ja kvalifitseerimise regulatiivseid süsteeme võrreldes on üksteisest erinevad ning piisavalt olulised, et neid käesolevas lisas arvesse võtta.

3.   ÜHINE KOOSKÕLASTUSORGAN

3.1.   Koosseis

3.1.1. Luuakse ühine kooskõlastusorgan, s.o lennutreeningseadmete järelevalvenõukogu (edaspidi „järelevalvenõukogu“), mis on aruandekohustuslik kahepoolse järelevalvenõukogu ees ning mida juhivad ühiselt EASA ja FAA lennundusstandardite direktorid. Järelevalvenõukogu koosseisu kuuluvad mõlema tehnilise asutuse lennutreeningseadmete asjatundjad.

3.1.2. Ühine juhtkond võib kutsuda järelevalvenõukokku täiendavaid osalejaid, et hõlbustada käesoleva lisa eesmärkide täitmist.

3.2.   Volitused

3.2.1. Järelevalvenõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva lisa tulemuslik toimimine ja kohaldamine. Järelevalvenõukogu ülesanded on järgmised:

a) 

lennuimitaatorite hindamise ja kvalifitseerimise tehnilise rakenduskorra (TIP-S) väljatöötamine, heakskiitmine ja läbivaatamine, sealhulgas koostöö, abistamine, teabevahetus ning usaldust suurendavate meetmete jätkuv kohaldamine käesoleva lisaga hõlmatud protsesside puhul;

b) 

asjakohaseid ohutusküsimusi käsitleva teabe vastastikune jagamine ja tegevuskavade koostamine nende lahendamiseks;

c) 

käesoleva lisa järjekindla rakendamise tagamine;

d) 

teabe vahetamine selliste õigusnormide kavandamise ja käimasoleva väljatöötamise kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

e) 

teabe jagamine lepinguosaliste lennutreeningseadmete kvalifitseerimise süsteemide selliste oluliste muudatuste kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

f) 

selliste tehniliste küsimuste lahendamine, mis kuuluvad tehniliste asutuste ja lennuametite pädevusse ja mida ei ole võimalik lahendada madalamal tasemel, ning

g) 

käesoleva lisa muutmise ettepanekute esitamine kahepoolsele järelevalvenõukogule.

3.2.2. Järelevalvenõukogu teavitab lahendamata küsimustest kahepoolset järelevalvenõukogu ning tagab käesolevat lisa käsitlevate kahepoolse järelevalvenõukogu otsuste rakendamise.

4.   RAKENDAMINE

4.1. Tehnilised asutused koostavad järelevalve eesmärgil selliste lennu täisimitaatorite üldnimekirja, mille kvalifitseerimine kuulub käesoleva lisa kohaldamisalasse. Üldnimekirja koostamise ja pidamise protseduurid täpsustatakse TIP-Sis.

4.2. FAA kvalifikatsiooni pikendamine

4.2.1. Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatori puhul,

a) 

millel on ELis kohaldatava kvalifitseerimisaluse kohaselt välja antud kehtiv kvalifikatsioon ja

b) 

mis vastab käesolevas lisas sätestatud tingimustele, sealhulgas 1. liite kohastele FAA eritingimustele, olenemata sellest, kas asjaomase lennu täisimitaatori sertifikaadi omaniku suhtes kohaldatakse 60. osa nõudeid või mitte,

loetakse pärast EASA või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuameti väljastatud hindamis- ja eritingimuste aruannete kättesaamist, läbivaatamist ja heakskiitmist täidetuks kõik FAA kvalifikatsiooni pikendamiseks vajalikud tehnilised nõuded.

4.2.2. Pädev lennuamet, kes teeb käesoleva lisaga hõlmatud lennu täisimitaatori korduvhindamist, teeb käesoleva lisa 2. liites kindlaksmääratud toimingud.

4.3. EASA kvalifikatsiooni pikendamine

4.3.1. Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatori puhul,

a) 

millele FAA on USAs kohaldatava kvalifitseerimisaluse kohaselt välja andnud kehtiva kvalifikatsiooni ja

b) 

mis vastab käesolevas lisas sätestatud tingimustele, sealhulgas 1. liite kohastele ELi eritingimustele, olenemata sellest, kas asjaomase lennutreeningseadme sertifikaadi omaniku suhtes kohaldatakse ORA-osa nõudeid või mitte,

loetakse pärast FAA väljastatud hindamis- ja eritingimuste aruannete kättesaamist, läbivaatamist ja heakskiitmist täidetuks kõik EASA kvalifikatsiooni pikendamiseks vajalikud tehnilised nõuded.

4.4. Hindamisaruannete vastastikune tunnustamine

4.4.1. Kui käesoleva lisa tingimustest ei tulene teisiti, lepivad lepinguosalised kokku, et tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid esitavad teise lepinguosalise tehnilisele asutusele lennu täisimitaatorite korduvhindamist ja eritingimusi käsitlevaid aruandeid. Need aruanded peavad sisaldama selliseid järeldusi ELi ja USA asjakohastele nõuetele vastavuse kohta, mille alusel on võimalik asjaomane lennu täisimitaator vastavalt vajadusele kas kvalifitseerida või selle kvalifikatsiooni pikendada.

4.5. Hindamisaruannetes esitatud järelduste suhtes võetavad järelmeetmed

4.5.1. Lennutreeningseadme käitaja või sponsor kõrvaldab järeldustega seotud probleemid koostöös hindamise korraldanud tehnilise asutuse või lennuametiga, välja arvatud juhul, kui asjaomane tehniline asutus on TIP-Sis kindlaksmääratud juhtudel ette näinud teistsuguse korra. Kui selleks, et veenduda järeldusega seotud probleemi kõrvaldamises, on vaja korraldada kohapealne kontrollkäik, peab selle tegema hindamise korraldanud tehniline asutus või asjakohasel juhul lennuamet, tingimusel et selleks on piisavalt vahendeid.

4.6. Korduvhindamiste kohaldamisalast väljapoole jäävate probleemide korral annab kummagi lepinguosalise tehniline asutus või asjakohasel juhul lennuamet teise lepinguosalise tehnilisele asutusele või lennuametile taotluse korral ja vastastikusel kokkuleppel lennu täisimitaatorite hindamiseks vajalikku abi. Tehnilised asutused või lennuametid võivad sellise tehnilise abi osutamisest keelduda vahendite puudumise tõttu. Selline abi võib hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a) 

taotluse korral uurimise korraldamine ja aruannete koostamine;

b) 

taotluse korral andmete hankimine ja esitamine ning

c) 

lennu täisimitaatori erihindamise korraldamine pärast seadme ümberpaigutamist või muutmist.

4.7. Ohutusprobleemide korral võivad tehnilised asutused korraldada seadmete sõltumatuid hindamisi kooskõlas lepingu artikli 15 punktiga B.

4.8. Kummagi lepinguosalise poolt tema organisatsioonilises struktuuris, õigusnormides, menetlustes, poliitikasuundumustes või standardites, sealhulgas tehniliste asutuste ja lennuametite organisatsioonilises struktuuris, õigusnormides, menetlustes, poliitikasuundumustes või standardites tehtavad muudatused võivad mõjutada käesoleva lisa rakendamise alust. Lepinguosalised teatavad teineteisele tehniliste asutuste ja asjakohasel juhul lennuametite kaudu võimalikult varakult sellistest kavandatavatest muudatustest ning arutavad, mil määral need mõjutavad käesolevat lisa. Kui lepingu artikli 15 punkti C alusel korraldatud konsultatsioonide tulemusena jõutakse kokkuleppele käesoleva lisa muutmises, püüavad lepinguosalised tagada, et muutmine jõustub samal ajal või võimalikult kiiresti pärast selle aluseks olnud muudatuse jõustumist või tegemist.

5.   TEABEVAHETUS JA KOOSTÖÖ

5.1. Tehnilised asutused säilitavad ja jagavad omavahel käesoleva lisa erinevate tehniliste aspektidega seotud kontaktpunktide nimekirja.

5.2. Tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid edastavad kõik teated, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni, inglise keeles.

5.3. Teabe vahetamisel esitatakse kõik kuupäevad järgmises vormingus: PP KKK AAAA, nt 05. MAY 2014.

5.4. Tehnilised asutused ja lennuametid teatavad teineteisele käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate lennu täisimitaatorite suhtes kehtestatud eranditest.

5.5. Hindamisjuhend

Tehnilised asutused ja lennuametid esitavad vähemalt 30 kalendripäeva enne hindamist läbivaatamiseks kõik erijuhised või taotlused, mis tuleb hindamise käigus täita.

6.   KVALIFIKATSIOONINÕUDED NÕUETELE VASTAVUSE JÄRELDUSTE TUNNUSTAMISEKS

6.1.   Põhinõuded

6.1.1. Kummagi lepinguosalise tehniline asutus ja asjakohasel juhul lennuamet tõendab teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve tegemiseks lennutreeningseadmete üle. Selleks et lennu täisimitaatoreid teineteise nimel hinnata, peavad tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid tõendama, et neil on olemas järgmised tõhusad ja piisavad vahendid:

a) 

õiguslik ja regulatiivne struktuur;

b) 

organisatsiooniline struktuur;

c) 

vahendid, sealhulgas piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid;

d) 

tehniliste töötajate koolitamise programm;

e) 

asutusesisene tegevuspoliitika ning sealsed protsessid ja menetlused, sealhulgas kvaliteedisüsteem;

f) 

dokumendid ja andmed;

g) 

järelevalveprogramm ning

h) 

reguleeritud üksuste ja seadmetega seotud asjakohased volitused.

6.2.   Esialgne usaldus

6.2.1. Kummagi lepinguosalise tehniline asutus on tõendanud esialgset usaldust suurendavate meetmete abil teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve tegemiseks käesoleva lisaga hõlmatud tegevuse üle. Kummagi lepinguosalise tehnilised asutused on esitanud tõendeid ka oma kvaliteediauditite ja standardimistoimingute, sealhulgas punkti 6.3.1 kohaste lennuameti auditite tulemuslikkuse kohta.

Enne kui lennuamet alustab lennu täisimitaatorite hindamist USA tehnilise asutuse nimel, peab ELi tehniline amet andma asjaomasele lennuametile TIP-Si sätete kohase hinnangu.

6.3.   Jätkuv usaldus

6.3.1. Tehnilised asutused ja lennuametid esitavad ka edaspidi üksteisele tõendeid selle kohta, et nad teevad käesoleva punktis 6.1.1 kirjeldatud tulemuslikku järelevalvet kooskõlas TIP-Si asjakohaste sätetega, mille on välja töötanud ja heaks kiitnud järelevalvenõukogu.

a) 

Tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid teevad eelkõige järgmist:

i) 

EASA-l on õigus osaleda vaatlejana FAA kvaliteediauditites ja standardimiskoosolekutel; FAA-l on õigus osaleda vaatlejana EASA standardimistoimingutes;

ii) 

tagavad, et lennutreeningseadmete käitajad või sponsorid annavad vastavalt vajadusele mõlemale tehnilisele asutusele juurdepääsu auditite, hindamiste ja ülevaatuste korraldamiseks;

iii) 

teevad kättesaadavaks selliste auditite, standardimise ja vastastikuste kontrollide aruanded, mida kohaldatakse käesoleva lisa suhtes;

iv) 

jagavad asjakohast ohutusteavet ja teavet selliste teadaolevate piirangute kohta, mis võivad mõjutada lennuameti või tehnilise asutuse suutlikkust täita kõiki kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid või kõiki lepinguga ette nähtud ohutusnõudeid;

v) 

loovad asjaomastele töötajatele võimaluse osaleda käesoleva lisa alusel kohaldatavates auditites ja inspekteerimistes;

vi) 

teevad kättesaadavaks lennutreeningseadmete käitajate või sponsorite aruanded, sealhulgas hindamisaruanded ja eritingimuste aruanded;

vii) 

osutavad lennu täisimitaatoreid käsitlevate riigikeelsete aruannete ja dokumentide läbivaatamisel lennuameti büroos vajaduse korral tõlkeabi ning

viii) 

aitavad üksteisel kõrvalda järeldustega seotud probleeme, mis on kindlaks tehtud vastastikuse kontrolli käigus.

b) 

ELi tehniline asutus teeb täiendavaid standardimisauditeid selle tagamiseks, et lennuamet vastaks lisas sätestatud tingimustele ja eelkõige FAA eritingimustele, mida kohaldatakse ELis asuvate lennu täisimitaatorite suhtes, nagu on täpsustatud TIP-Sis.

c) 

Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei suuda täita punktis 6.3.1 sätestatud nõuet, teavitavad tehnilised asutused sellest teineteist esimesel võimalusel. Kui üks tehniline asutus leiab, et tehniline pädevus ei ole enam piisav, konsulteerivad tehnilised asutused omavahel ja pakuvad välja tegevuskava, mis sisaldab puuduste kõrvaldamiseks vajalikke parandusmeetmeid.

d) 

Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei kõrvalda puudusi tegevuskavaga ette nähtud aja jooksul, võib ükskõik kumb tehniline asutus edastada küsimuse järelevalvenõukogule.

e) 

Kui üks lepinguosaline kavatseb käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluva tehnilise asutuse või lennuameti järelduste või kvalifikatsioonide tunnustamise peatada, teavitab ta sellest kooskõlas lepingu artikli 18 punktiga A viivitamata teist lepinguosalist.

7.   UURIMINE JA TÄITEMEETMED

7.1. Mõlemal lepinguosalisel on õigus võtta täitemeetmeid selliste lennutreeningseadmete käitajate või sponsorite suhtes, millel on FAA või EASA heakskiit.

7.2. Vastavalt lepingu artiklile 8 teatavad mõlemad lepinguosalised oma tehnilise asutuse ja asjakohasel juhul lennuametite kaudu viivitamata igast uurimisest ja käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluva nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks võetud meetmetest, kui mittevastavuse korral võib kohaldada lennu täisimitaatori kvalifikatsiooni tühistamist, peatamist, madalamale tasemele viimist või trahvi määramist.

7.3. Lennu täisimitaatori kvalifikatsiooni tühistamise või peatamise korral teavitab tehniline asutus ja asjakohasel juhul lennuamet sellest teist tehnilist asutust.

7.4. Eespool nimetatud teated edastatakse teise lepinguosalise asjakohasele kontaktpunktile.

8.   ÜLEANDMISSÄTTED

8.1. USA ja Ühendkuningriigi vahel kokku lepitud lennuimitaatorite rakendamise korra kohaselt kvalifitseeritud lennuimitaatorite puhul jätkatakse korduvhindamisi seni, kuni punktis 8.2 kirjeldatud hindamistoimingute üleandmine on lõpule viidud. (USA ja Ühendkuningriik leppisid 20. detsembril 1995 kokku lennuimitaatorite rakendamise korras, mis vaadati läbi 6. oktoobril 2005. Kokkulepe sõlmiti vastavalt Ameerika Ühendriikide valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahelisele lennundusohutuse edendamise lepingule, mis allkirjastati 12. detsembril 1995 Londonis).

8.2. Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatorite hindamisõiguste üleandmine käesoleva lisa alusel toimub vastavalt järgmistele üleandmissätetele.

a) 

Enne hindamisõiguste üleandmist peab piisav hulk töötajaid osalema lennuameti ja tehniliste asutuste korraldatud käesoleva lisa ning ELi ja USA (vastavalt vajadusele) eritingimustega seotud protseduur käsitleval koolitusel.

b) 

Kui piisav hulk töötajaid on koolitusel osalenud, annavad tehnilised asutused kvalifitseeritud lennu täisimitaatorite hindamise õigused üle tehnilistele asutustele või asjakohasel juhul lennuametitele.

c) 

Õigused antakse üle 18 kuu jooksul alates käesoleva lisa jõustumise kuupäevast.

d) 

Tehnilised asutused ja lennuametid lepivad kokku menetluse ja ajakava järgmise kohta:

i) 

korduvhindamiste ajakava vastavusse viimine ja

ii) 

kõikide hindamiste tegemine kooskõlas käesoleva lisaga.

9.   LÕIVUD

9.1. Lõivud peavad olema kooskõlas lepingu artikliga 14 ning kohaldatavate regulatiivsete nõuetega.

1. liide

ERITINGIMUSED

1.   ELi ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE USAs ASUVATE LENNUKEID JÄLJENDAVATE TÄISIMITAATORITE SUHTES

1.1. Punktis 4.3.1 osutatud ja TIP-Sis täpsustatud eritingimused on järgmised.

a) 

Lennutreeningseadme sponsor peab edastama FAA-le järgmised dokumendid:

i) 

korduvhindamise kaust;

ii) 

iga-aastased kasutusandmed;

iii) 

imitaatori ohutuskontrollide tulemused (määruse (EL) nr 1178/2011 ORA.FSTD.115 osa punkt b) ning

iv) 

EASA poolt lennutreeningseadmete kohta väljastatud teabelehtedes tehtud muudatused.

b) 

Instruktori juhtimiskeskuse käitamise juhend peab sisaldama ELi standardite kohase käitamise juhendit.

c) 

Instruktori juhtimiskeskuse seaded ja näidikud peavad olema kooskõlas rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI).

d) 

Hinnatakse vähemalt ühe kvalifitseerimiseks deklareeritud Euroopa lennulennujaama/lennuvälja mudelit, millel on nõuetekohased modelleerimis- ning navigatsiooni- või sidefunktsioonid.

e) 

I, II või III kategooria (vastavalt vajadusele) instrumentaallähenemist ja starti halva nähtavuse tingimustes demonstreeritakse mõne Euroopa lennuvälja näitel ning asjakohaseid seadeid peab saama valida instruktori juhtimiskeskusest.

f) 

Lennu täisimitaator peab kajastama konfiguratsiooni, mida imiteeritava lennuki puhul Euroopas kasutatakse.

g) 

Hindamise käigus sooritatakse pidev ja katkematu lennuetapp.

h) 

Iga hindamise käigus hinnatakse kõiki lennu täisimitaatorite EASA kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud mootorseadeid.

i) 

Kui ühele lennu täisimitaatori eri avioonikaseadistustele on välja antud mitu lennu täisimitaatorite EASA kvalifikatsioonisertifikaati, tuleb iga hindamise käigus hinnata kõiki seadistusi (vajaduse korral iga mootorseade puhul).

j) 

Hindamise käigus tuleb teha sellised lennu täisimitaatoriga seotud ja Euroopa nõuetele vastavad objektiivsed, funktsionaalsed ja subjektiivsed testid, mida FAA lennu täisimitaatorite suhtes kohaldatav standardne kvalifikatsioonitase ei hõlma.

2.   FAA ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE ELis ASUVATE LENNUKIT JÄLJENDAVATE LENNU TÄISIMITAATORITE SUHTES

2.1. Punktis 4.2.1 osutatud ja TIP-Sis täpsustatud eritingimused on järgmised.

a) 

Lennutreeningseadme käitaja peab tegema järgmist:

i) 

esitama lennuametile või asjakohasel juhul EASA-le tõendid selle kohta, et FAA lennutreeningseadmeid käsitlevad õigusaktid on inkorporeeritud üldisesse lennutreeningseadmete katsetamise juhendisse, ja

ii) 

tegema kindlaks FAA lennu täisimitaatorite avaldatud konfiguratsioonide nimekirjas tehtud muudatused.

b) 

Instruktori juhtimiskeskuse käitamise juhend peab sisaldama USA standardite kohase käitamise juhendit.

c) 

Instruktori juhtimiskeskuse seaded ja näidikud peavad olema kooskõlas USA mõõtühikute süsteemiga.

d) 

Hinnatakse vähemalt ühe USA lennujaama/lennuvälja heakskiidetud kvalifikatsioonimudelit, mis on varustatud nõuetekohaste modelleerimis- ning navigatsiooni- või siderajatistega.

e) 

I, II või III kategooria (vastavalt vajadusele) instrumentaallähenemist demonstreeritakse mõne USA lennuvälja näitel ning asjakohaseid seadeid peab saama valida instruktori juhtimiskeskusest.

f) 

Lennu täisimitaator peab kajastama konfiguratsiooni, mida imiteeritava lennuki puhul USAs kasutatakse.

g) 

Iga hindamise käigus hinnatakse kõiki lennu täisimitaatorite FAA kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud konfiguratsioone.

h) 

Sooritatakse ringlähenemine USA lennujaamale, kasutades suurimat võimalikku maandumismassi.

i) 

Hindamise käigus tuleb teha sellised lennu täisimitaatoriga seotud ja USA nõuetele vastavad objektiivsed, funktsionaalsed ja subjektiivsed testid, mida Euroopa lennu täisimitaatorite suhtes kohaldatav standardne kvalifikatsioonitase ei hõlma.

2. liide

LENNUAMETI TEGEVUS

FAA nimel tegutsev pädev lennuamet peab kõikide käesoleva lisaga hõlmatud lennu täisimitaatorite korduvhindamise puhul vastavalt TIP-Sis täpsustatud nõuetele tegema järgmist.

1. 

Määrama kindlaks korduvhindamise kuupäeva ja edastama selle FAA-le.

2. 

Tegema ettevalmistusi hindamise korraldamiseks. Hindamist tegev lennuameti inspektor peab tegema järgmist:

a) 

välja selgitama eritingimused;

b) 

hankima asjakohased vormid ja kontrollinimekirjad ning

c) 

kindlaks tegema korduvhindamiste vahelisel ajal toimunud muudatused.

3. 

Tegema hindamise, võttes arvesse eritingimusi ja TIP-Si asjakohaseid sätteid.

4. 

Tegema hindamisjärgsed toimingud, mis muu hulgas hõlmavad

a) 

järgmise teabe/dokumentide edastamist FAA-le viie tööpäeva jooksul pärast hindamise lõpuleviimist:

i) 

hindamisaruanne;

ii) 

lennu täisimitaatori konfiguratsioonide nimekiri ning

iii) 

eritingimuste aruanne;

b) 

käesoleva lisa punktis 4.5.1 osutatud kohapealse kontrollkäigu korraldamist.

ÜHISDEKLARATSIOON

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu esindajad kinnitavad, et 30. juunil 2008 Brüsselis allkirjastatud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu (edaspidi „leping“) 4. lisa horvaadikeelse versiooni saab autentida diplomaatiliste nootide vahetamise teel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel.

Samuti kinnitavad nad, et lepingus sätestatu kohaselt on lepingu või selle 4. lisa eri keeleversioonides esinevate tõlgendamislahknevuste korral ülimuslik ingliskeelne tekst.

Käesolev ühisdeklaratsioon on lepingu lahutamatu osa.

Ameerika Ühendriikide nimel

Euroopa Liidu nimel