02021R2178 — ET — 01.01.2023 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2178,

6. juuli 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 2

Mittefinantsettevõtjate avalikustatav teave

Artikkel 3

Varahaldurite avalikustatav teave

Artikkel 4

Krediidiasutuste avalikustatav teave

Artikkel 5

Investeerimisühingute avalikustatav teave

Artikkel 6

Kindlustus- ja edasikindlustusandjate avalikustatav teave

Artikkel 7

Avalikustamiseeskirjad, mida kohaldatakse kõigi finantsettevõtjate suhtes

Riskipositsioone, mille eesmärk ei ole rahastada konkreetset kindlaksmääratud tegevust, võetakse arvesse lugejas, kaalutuna emitendi käibega seotud peamise tulemusnäitajaga ja kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitajaga vastavalt III, V, VII ja IX lisas sätestatud metoodikale.

Kui investeerimisobjektiks olev ettevõtja on emiteerinud keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks, diskonteerivad finantsettevõtjad investeerimisobjektiks oleva ettevõtja tulemuslikkuse põhinäitajad vastavalt, et vältida topeltarvestust.

Finantsettevõtjad vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas lähenemisviisi ja uurimismetoodika, peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted.

Finantsettevõtjad avalikustavad järgmise:

Artikkel 8

Avalikustamiseeskirjad, mida kohaldatakse kõigi finantsettevõtjate ja mitteettevõtjate suhtes

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab esimene aastane aruandlusperiood 2023. aastat.

Finantsettevõtjad kasutavad oma peamiste tulemusnäitajate arvutamiseks vastaspoolte kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid ja peamisi tulemusnäitajaid.

▼M1

▼B

Artikkel 9

Läbivaatamine

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Krediidiasutused avalikustavad ka oma kauplemisportfelli ja pankadevaheliste nõudelaenude osakaalu koguvaras.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad avalikustavad samuti taksonoomias käsitlemata ja taksonoomias käsitletud kahjukindlustustegevuse osakaalu.

V lisa punkte 1.2.3 ja 1.2.4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

MITTEFINANTSETTEVÕTJATE PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

1.    Mittefinantsettevõtjate avalikustatavate peamiste tulemusnäitajate sisu

1.1.    Peamiste tulemusnäitajate kirjeldus

1.1.1.    Käibega seotud peamine tulemusnäitaja

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud käibe osa arvutatakse netokäibe osana, mis tuleneb taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodetest või teenustest, sealhulgas immateriaalsest varast (lugeja), jagatuna direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 5 määratletud netokäibega (nimetaja). Käive hõlmab tulu, mis on kajastatud vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 ( 5 ) vastu võetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 1 paragrahvi 82 punktile a.

Esimeses lõigus osutatud peamise tulemusnäitaja puhul jäetakse lugejast välja netokäibe osa, mis tuleneb sellistest toodetest ja teenustest, mis on seotud majandustegevusega, mida on kohandatud kliimamuutustega kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktiga a ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisale, välja arvatud juhul, kui selline tegevus:

1.1.2.    Kapitalikuludega seotud peamine tulemusnäitaja

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud kapitalikulude osa arvutatamiseks jagatakse lugeja nimetajaga, nagu on kindalaks määratud käesoleva lisa punktides 1.1.2.1 ja 1.1.2.2.

1.1.2.1.   Nimetaja

Nimetaja hõlmab materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse lisandumisi asjaomasel majandusaastal enne amortisatsiooni ja mis tahes ümberhindamisi, sealhulgas väärtuse ümberhindlustest ja väärtuse langusest tulenevaid lisandumisi, välja arvatud õiglase väärtuse muutused. Nimetaja hõlmab ka äriühendustest tulenevaid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse lisandumisi.

Määrusega (EÜ) nr 1126/2008 vastu võetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) rakendavate mittefinantsettevõtjate puhul hõlmavad kapitalikulud kulusid, mille arvestamise aluseks on:

Mittefinantsettevõtjate puhul, kes kohaldavad riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP), hõlmavad kapitalikulud rakendatava GAAPi kohaselt arvestatud kulusid, mis vastavad IFRSi rakendavate mittefinantsettevõtjate kapitalikuludes sisalduvatele kuludele.

Renti, mis ei too kaasa vara kasutusõiguse kajastamist, ei arvestata kapitalikuluna.

1.1.2.2.   Lugeja

Lugeja võrdub nimetajas sisalduva kapitalikulude osaga, mis on:

Käesoleva punkti 1.1.2.2 esimeses lõigus osutatud kapitalikulude kava peab vastama järgmistele tingimustele:

Kui asjaomaseid tehnilisi sõelumiskriteeriume muudetakse enne kapitalikulude kava lõpuleviimist, ajakohastavad mittefinantsettevõtjad kava kahe aasta jooksul, et tagada punktis a osutatud majandustegevuse kooskõla muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega pärast kava lõpuleviimist, või korrigeerivad kapitalikulude peamise tulemusnäitaja lugejat. Kava ajakohastamise korral algab punktis a osutatud periood uuesti. Käesoleva punkti 1.1.2.2. teise lõigu punktis a osutatud perioodi pikkus võib ületada viit aastat üksnes juhul, kui pikem periood on objektiivselt põhjendatud asjaomase majandustegevuse ja ajakohastamise eripäradega, kuid perioodi pikkus ei tohi ületada kümmet aastat. See põhjendus esitatakse kapitalikuludes kavas ja käesoleva lisa punktis 1.2.3 täpsustatud taustteabes.

Kui kapitalikulude kava ei vasta käesoleva punkti 1.1.2.2 teises lõigus osutatud tingimustele, korrigeeritakse eelnevalt avaldatud kapitalikuludega seotud peamist tulemusnäitajat.

Lugeja sisaldab ka kapitalikulude osa majandustegevuse kohandamiseks kliimamuutustega vastavalt käesoleva kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisale. Lugeja puhul esitatakse jaotus kapitalikulude sellise osa kohta, mis on nähtud ette olulise panuse andmiseks kliimamuutustega kohanemisse.

1.1.3.    Tegevuskuludega seotud peamine tulemusnäitaja

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud tegevuskulude osa arvutatamiseks jagatakse lugeja nimetajaga, nagu on kindalaks määratud käesoleva lisa punktides 1.1.3.1 ja 1.1.3.2.

1.1.3.1.   Nimetaja

Nimetaja hõlmab otseseid kapitaliseerimata kulusid, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, hoonete renoveerimise meetmete, lühiajalise rendi, hoolduse ja remondiga, ning kõiki muid otseseid kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara igapäevase teenindamisega ettevõtja poolt või kolmanda isiku poolt, kellele tegevus on edasi antud, ja mis on vajalikud sellise vara jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks.

Mittefinantsettevõtjad, kes kohaldavad siseriiklikku GAAPi ega kapitaliseeri kasutamisõiguse esemeks olevat vara, lisavad lisaks käesoleva lisa punkti 1.1.3.1 esimeses lõigus loetletud kuludele tegevuskuludesse ka rendikulud.

1.1.3.2.   Lugeja

Lugeja võrdub nimetajas sisalduva tegevuskulude osaga, mis on:

Käesoleva punkti 1.1.3.2 esimeses lõigus osutatud kapitalikulude kava peab vastama käesoleva lisa punktis 1.1.2.2 kindlaks määratud tingimustele.

Kapitalikuludega seotud peamises tulemusnäitajas juba arvestatud teadus- ja arendustegevuse kulusid ei võeta arvesse tegevuskuludena.

Lugeja hõlmab ka tegevuskulude osa majandustegevuse kohandamiseks kliimamuutustega vastavalt kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisale. Lugeja puhul esitatakse jaotus tegevuskulude sellise osa kohta, mis on nähtud etteolulise panuse andmiseks kliimamuutustega kohanemisse.

Kui tegevuskulud ei ole mittefinantsettevõtjate ärimudeli seisukohast olulised, peavad kõnealused ettevõtjad:

1.2.    Mittefinantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajatega kaasneva teabe täpsustamine

Mittefinantsettevõtjad avalikustavad koos asjakohase peamise tulemusnäitajaga järgmise teabe.

1.2.1.    Arvestusmeetod

Mittefinantsettevõtjad selgitavad järgmist:

Käibe ja kapitalikulude puhul esitavad mittefinantsettevõtjad viited muud kui finantsteavet kajastavate aruannete seonduvatele kirjetele;

Kui arvutuste kohaldamine on alates eelmisest aruandeperioodist muutunud, selgitavad mittefinantsettevõtjad, miks nende muudatuste tulemuseks on usaldusväärsem ja asjakohasem teave, ning esitavad korrigeeritud võrdlusandmed.

Mittefinantsettevõtjad avalikustavad kõik olulised muutused, mis on aruandeperioodil aset leidnud seoses kapitalikulude kava rakendamisega, nagu on avalikustatud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1.2. Mittefinantsettevõtjad avalikustavad kogu järgmise teabe:

1.2.2.    Määrusele (EL) 2020/852 vastavuse hindamine

1.2.2.1.   Teave määrusele (EL) 2020/852 vastavuse hindamise kohta.

Mittefinantsettevõtjad teevad järgmist:

1.2.2.2.   Panus mitme eesmärgi saavutamisse

Kui majandustegevus aitab kaasa mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele, teevad mittefinantsettevõtjad järgmist:

1.2.2.3.   Peamiste tulemusnäitajate jaotamine

Kui majandustegevuse peamised tulemusnäitajad tuleb jaotada, eelkõige kui tootmisrajatisi kasutatakse integreeritult, tagavad mittefinantsettevõtjad, et:

1.2.3.    Taustteave

Mittefinantsettevõtjad selgitavad igat peamist tulemusnäitajat ja nende näitajate muutuse põhjuseid aruandeperioodil.

Mittefinantsettevõtjad võivad avalikustada täiendavad peamised tulemusnäitajad, mis põhinevad käibel, kapitalikuludel ja tegevuskuludel ning mis hõlmavad investeeringuid ühisettevõtmistes IFRS 11 või IAS 28 kohaselt arvestatavasse omakapitali proportsionaalselt nende osalusega ühisettevõtmise omakapitalis.

1.2.3.1.   Taustteave käibega seotud peamise tulemusnäitaja kohta

Mittefinantsettevõtjad esitavad kogu järgmise teabe:

Mittefinantsettevõtjad, kes on emiteerinud keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid konkreetse kindlaksmääratud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse rahastamiseks, avalikustavad ka käibega seotud peamise tulemusnäitaja, mida on korrigeeritud, et vältida topeltarvestust.

1.2.3.2.   Taustteave kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja kohta

Mittefinantsettevõtjad esitavad lugejas sisalduvate summade kvantitatiivse jaotuse majandustegevuse koondtasandil ja kvalitatiivse selgituse kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja põhielementide muutuse kohta aruandeperioodil. Sellise jaotuse puhul avalikustatakse kogu järgmine teave:

Mittefinantsettevõtjad avalikustavad põhiteabe käesoleva lisa punktis 1.1.2. osutatud iga kapitalikulude kava kohta, sealhulgas kogu järgmise teabe:

Mittefinantsettevõtja, kes on emiteerinud keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid konkreetse kindlaksmääratud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse rahastamiseks, avalikustavad ka kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja, mida on korrigeeritud taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega, mida rahastatakse selliste võlakirjadega või võlaväärtpaberitega.

1.2.3.3.   Taustteave tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja kohta

Mittefinantsettevõtjad esitavad kogu järgmise teabe:

kui tegevuskulud on osa käesoleva lisa punktides 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 osutatud kapitalikulude kavast, avalikustavad mittefinantsettevõtjad põhiteabe iga oma kapitalikulude kava kohta kooskõlas käesoleva lisa punkti 1.2.3.2 nõuetega.

2.    Mittefinantsettevõtjate avalikustatavate peamiste tulemusnäitajate esitamise metoodika

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 kohase avalikustamise puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:

II LISA

MITTEFINANTSETTEVÕTJATE PEAMISTE TULEMUSNÄITAJATE VORMID

Vorm. Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodetest või teenustest saadud käibe osakaal – teave aasta N kohta

Veerg 21 tuleks täita kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitavate üleminekutegevuste puhul.

A2 all loetletud tegevuste puhul võivad mittefinantsettevõtjad täita 5.–17. veeru vabatahtlikkuse alusel.

Vorm. Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodete või teenuste kapitalikulude osakaal – teave aasta N kohta

A2 all loetletud tegevuste puhul võivad mittefinantsettevõtjad täita 5.–17. veeru vabatahtlikkuse alusel.

Vorm. Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodete või teenuste tegevuskulude osakaal – teave aasta N kohta

A2 all loetletud tegevuste puhul võivad mittefinantsettevõtjad täita 5.–17. veeru vabatahtlikkuse alusel.

III LISA

VARAHALDURITE PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

1.    Varahaldurite avalikustatava peamise tulemusnäitaja sisu

Peamise tulemusnäitaja arvutamiseks jagatakse lugeja nimetajaga, nagu on sätestatud käesoleva lisa punktides 1.1 ja 1.2.

1.1.    Lugeja

Lugeja koosneb investeerimisobjektiks olevate äriühingute taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse tehtud investeeringute väärtuse kaalutud keskmisest. Investeeringute väärtuse kaalutud keskmine põhineb investeerimisobjektiks olevate äriühingute taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaalul, mida mõõdetakse järgmiste näitajate alusel:

Arvutus võimaldab tasaarvestust taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse tehtud investeeringute osakaalu kajastamiseks, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 ( 6 ) artikli 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud lühikeste netopositsioonide arvutamise metoodikat.

Erandina käesoleva punkti 1.1 esimesest lõigust võetakse keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid, mille investeerimisobjektiks olev ettevõtja on emiteerinud konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks, investeerimisobjektiks oleva ettevõtja esitatud teabe alusel lugejas arvesse kuni taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse väärtuse ulatuses, mida kõnealustest võlakirjadest ja võlaväärtpaberitest saadud tuluga rahastatakse.

1.2.    Nimetaja

Nimetaja koosneb kõigi valitsetavate varade väärtusest ilma käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud riskipositsioonideta, mis tulenevad nii varahaldurite ühisest kui ka individuaalsest portfelli valitsemisest.

Varahaldurid avalikustavad peamise tulemusnäitaja, mis põhineb investeerimisobjektiks olevate äriühingute käibega seotud peamisel tulemusnäitajal, ja peamise tulemusnäitaja, mis põhineb investeerimisobjektiks olevate äriühingute kapitalikuludega seotud peamisel tulemusnäitajal.

2.    Varahaldurite avalikustatava peamise tulemusnäitaja koostamise ja esitamise metoodika

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 1 kohaseks avalikustamiseks teevad varahaldurid järgmist:

IV LISA

VARAHALDURITE PEAMISTE TULEMUSNÄITAJATE VORM

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt nõutava avalikustamise standardvorm (varahaldurid)

V LISA

KREDIIDIASUTUSTE PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

1.    Krediidiasutuste avalikustatavate peamiste tulemusnäitajate sisu

1.1.    Peamiste tulemusnäitajate kohaldamisala

1.1.1.    Konsolideerimine

Krediidiasutused avalikustavad asjaomased peamised tulemusnäitajad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisala alusel, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II jaotise 2. peatüki 2. jaole.

1.1.2.    Hõlmatud varad kokku

Bilansiliste riskipositsioonide puhul hõlmab rohevarade suhtarvu arvutamine järgmisi finantsvarade arvestuskategooriaid, sealhulgas laene ja ettemakseid, võlaväärtpabereid, omakapitaliosalusi ja sundtäitmise kaudu omandatud tagatisi:

Käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud riskipositsioonid jäetakse rohevarade suhtarvu katvusest välja.

Rohevarade suhtarvu lugejast jäetakse välja järgmised varad:

Bilansiväliste riskipositsioonide puhul peamiste tulemusnäitajate arvutamisel võetakse arvesse krediidiasutuse antud finantsgarantiisid ning garantiiga hõlmatud ja investeerimisobjektiks olevate mittefinantsettevõtjate puhul valitsetavaid varasid. Muud bilansivälised riskipositsioonid, näiteks siduvad kohustused, jäetakse sellest arvutusest välja.

1.2.    Peamiste tulemusnäitajate sisu ja metoodika

1.2.1.    Rohevarade suhtarv (GAR)

Rohevarade suhtarv näitab krediidiasutuse poolt taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust rahastavate ja sellesse investeeritud varade osakaalu hõlmatud koguvaras vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1.2.

Rohevarade suhtarv põhineb riskipositsioonidel ja bilansil vastavalt usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalale kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 II jaotise 2. peatüki 2. jaoga varade ja arvestusportfellide liikide puhul, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 1.1.2, sealhulgas teabel jäägi ja voo, ülemineku- ja toetavate tegevuste ning eriotstarbelise ja üldotstarbelise laenuandmise kohta.

Krediidiasutused avalikustavad kogu järgmise teabe:

Peamiste tulemusnäitajate määratlus põhineb järgmistel komponentidel:

Lisaks rohevarade suhtarvule avalikustavad krediidiasutused oma koguvarade osa (protsentides), mis jäetakse rohevarade suhtarvu lugejast välja vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2 ja käesoleva lisa punktile 1.1.2.

1.2.1.1.   Mittefinantsettevõtjate riskipositsioonide suhtes kohaldatav rohevarade suhtarv

Krediidiasutused avalikustavad rohevarade suhtarvu laenude, võlaväärtpaberite, omakapitaliosaluste jäägi ja uute laenude voo puhul. Krediidiasutused järgivad iga keskkonnaeesmärgi puhul rohevarade suhtarvu arvutamisel järgmisi etappe.

i)   Rohevarde suhtarv mittefinantsettevõtjate omakapitaliosalustega seotud laenuandmise puhul laenude ja ettemaksete puhul

Krediidiasutused kasutavad seda liiki riskipositsioonide puhul rohevarade suhtarvu arvutamiseks järgmisi kirjeid ja avalikustavad need.

(1)(c) kohane summa arvutatakse vastavalt valemile 1(c) = (1)(c)(1) + (1)(c)(2), kus:

Punkti (1)(c)(1) kohaldamisel võtavad krediidiasutused arvesse mittefinantsettevõtja suhtes olevate projekti rahastamise riskipositsioonide bilansilist brutoväärtust sel määral ja sellises proportsioonis, milles rahastatud projekt rahastab taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust. Seda, kas kõnealust nõuet on täidetud, hinnatakse teabe põhjal, mille vastaspool on esitanud projekti või tegevuse kohta, mille jaoks tulu kasutatakse. Krediidiasutused esitavad teavet rahastatava majandustegevuse liigi kohta. Topeltarvestus ei ole lubatud. Kui sama eriotstarbeline nõue on asjakohane kahe keskkonnaeesmärgi saavutamiseks, määravad krediidiasutused selle kõige asjakohasema eesmärgi alla.

Punkti (1)(c)(2) kohaldamisel tuginevad krediidiasutused kapitalikuludega seotud peamisele tulemusnäitajale ja käibega seotud peamisele tulemusnäitajale, mille vastaspool avalikustab iga keskkonnaeesmärgi kohta vastavalt käesoleva määrusele. Mittefinantsettevõtjaga seotud laenude ja ettemaksete summa on mittefinantsettevõtjatega seotud kõigi selliste laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse summa, mille puhul tulu kasutamine ei ole teada, kaalutuna taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaaluga koos ülemineku- ja toetava tegevuse jaotusega iga vastaspoole puhul.

Krediidiasutused arvutavad peamised tulemusnäitajad seda liiki riskipositsioonide puhul järgmiselt.

Rohevarade suhtarv laenude ja ettemaksete puhul (iga keskkonnaeesmärgi puhul) = (1)(c)/(1)(a). Krediidiasutused avalikustavad rohevarade suhtarvu, mis põhineb käibega seotud peamisel tulemusnäitajal ja eraldi peamise tulemusnäitaja selle osa, mis on seotud toetava ja üleminekutegevusega, kui see on asjakohane.

Avalikustatakse peamiste tulemusnäitajate järgmised aspektid:

ii)   Rohevarade suhtarv mittefinantsettevõtjatega seotud võlaväärtpaberite puhul

Krediidiasutused arvutavad ja avalikustavad seda liiki riskipositsioonide puhul rohevarade suhtarvu arvutamiseks järgmised kirjed.

(2)(c) kohane summa arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

Punkti 2(c)(1) kohaldamisel võtavad krediidiasutused arvesse järgmist:

Punkti (2)(c)(2) kohaldamisel tuginevad krediidiasutused käibega seotud peamisele tulemusnäitajale ja kapitalikuludega seotud peamisele tulemusnäitajale, mille vastaspool avalikustab vastavalt käesoleva määruse artiklile 2. Mittefinantsettevõtjaga seotud võlaväärtpaberite summa on kõigi selliste võlaväärtpaberite bilansilise brutoväärtuse summa, mille puhul tulu kasutamine ei ole teada, kaalutuna taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaaluga, koos ülemineku- ja toetava tegevuse jaotusega iga vastaspoole puhul.

Krediidiasutused arvutavad kavandatud peamised tulemusnäitajad seda liiki riskipositsioonide puhul järgmise valemi kohaselt.

Rohevarade suhtarv võlaväärtpaberite puhul = (2)(c)/(2)(a) käibega seotud peamise tulemusnäitaja alusel; (2)(c)/(2)(a) kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja alusel.

Avalikustatakse peamiste tulemusnäitajate järgmised aspektid:

iii)   Rohevarade suhtarv seoses krediidiasutuste omakapitaliosalustega mittefinantsettevõtjates

Krediidiasutused arvutavad ja avalikustavad järgmise:

Avalikustatakse suhtarvude järgmised aspektid:

iv)   Rohevarade suhtarv mittefinantsettevõtjatele antud kogurahastuse puhul (laenuandmine pluss omakapitaliosalused)

Iga keskkonnaeesmärgi kolm suhtarvu avalikustatakse käibega seotud peamise tulemusnäitaja alusel ning võlaväärtpaberite ja omakapitaliosaluste puhul alusvarade käibega seotud peamise tulemusnäitaja ja kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja alusel koondtasandil mittefinantsettevõtjatega seotud kõigi bilansiliste rahastamisinstrumentide, sealhulgas omakapitaliosaluste puhul.

Suhtarvude lugeja ja nimetaja sisaldab iga juhtumi puhul asjakohaste laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliosaluste bilansilist brutoväärtust.

1.2.1.2.   Rohevarade suhtarv finantsettevõtjatega seotud laenutegevuse ja omakapitaliosaluste puhul

Rohevarade suhtarv finantsettevõtjatega seotud laenutegevuse ja omakapitaliosaluste puhul arvutatakse asjaomaste arvestusportfellide selliste laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliosaluste osakaaluna finantsettevõtjatega seotud laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliosaluste kogusummas, millega rahastatakse taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust keskkonnaeesmärgi puhul.

Rohevarade suhtarv sisaldab teavet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kohta koos toetavate tegevuste jaotusega. Kliimamuutuste leevendamise puhul sisaldab rohevarade suhtarv ka teavet ülemineku- ja kohanemistegevuste kohta. Nende tegevuste puhul, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning muudele keskkonnaeesmärkidele, avalikustavad krediidiasutused ka teabe jäägi ja voo kohta.

Rohevarade suhtarvu lugeja finantsettevõtjate puhul arvutatakse vastaspoolte käesoleva määruse kohaselt arvutatud peamiste tulemusnäitajate alusel. Asjaomaste arvestusportfellide selliste laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliosaluste summa, mida võetakse arvesse suhtarvu lugejas, on nende bilansilise brutoväärtuse summa, mida on kaalutud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaaluga, koos ülemineku-, kohanemis- ja toetava tegevuse jaotusega iga vastaspoole puhul.

Kui vastaspool on teine krediidiasutus, on käibepõhine ja kapitalikulude põhine peamine tulemusnäitaja asjaomaste arvestusportfellide võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete ning omakapitaliosaluste bilansiline brutoväärtus, mida on kaalutud „vastaspoole rohevarade kogusuhtarvuga, nagu on määratletud jaos“, st bilansiline brutoväärtus, mis on korrutatud vastaspoole „rohevarade kogusuhtarvuga“.

Kui vastaspool on investeerimisühing, kohaldatakse järgmist peamise tulemusnäitaja arvutust, mis põhineb teenuste osakaalul investeerimisühingu tuludes:

Kui vastaspool on varahaldur, on käibepõhine ja kapitalikulude põhine peamine tulemusnäitaja võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete ning omakapitaliosaluste bilansiline brutoväärtus, mida on kaalutud vastaspoole selliste investeeringute suhtarvuga, mis on tehtud taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse III ja IV lisas, st bilansiline brutoväärtus korrutatakse varahalduri koguinvesteeringu suhtarvuga.

Kindlustus- või edasikindlustusandjatena tegutsevate investeerimisobjektide puhul, on võrdlusalus investeeringud, brutokindlustusmaksed või asjakohasel juhul kogu kindlustustulu, mis tuleneb investeerimisobjekti kas käibepõhise ja kapitalikulude põhise investeeringute peamise tulemusnäitaja või kindlustustegevuse peamise tulemusnäitaja arvutamisest vastavalt käesoleva määruse XI ja X lisale.

Nimetaja on finantsettevõtjatega seotud asjaomaste arvestusportfellide laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliosaluste bilansiline brutoväärtus.

1.2.1.3.   Rohevarade suhtarv jaenõuete puhul

Rohevarade suhtarv jaenõuete puhul, mis on seotud elamukinnisvaraga või eluaseme renoveerimise laenudega, arvutatakse rohevarade suhtarv järgmiste osakaaluna: kodumajapidamistele antud ja elamukinnisvara tagatud laenud või kodumajapidamistele eluaseme renoveerimiseks antud laenud, mis on taksonoomiga kooskõlas hoonete tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaselt, nimelt renoveerimine, omandamine ja omandiõigus vastavalt kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võrreldes kodumajapidamistele antud ja elamukinnisvaraga tagatud või kodumajapidamistele eluaseme renoveerimiseks antud laenude kogusummaga. Rohevarade suhtarv hõlmab teavet üleminekutegevuse kohta ning teavet jäägi ja voo kohta. Seda rohevarade suhtarvu kohaldatakse üksnes kliimamuutuste leevendamise seisukohast oluliste investeeringute suhtes.

Rohevarade suhtarv tarbimiskrediidi autolaenude puhul arvutatakse kui kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktis 6.5 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavate autoostuks antud laenude osakaal. See rohevarade suhtarv hõlmab teavet üleminekutegevuste kohta ja teavet laenujäägi kohta üksnes laenude puhul, mis on antud pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], ja laenuvoo kohta. Seda rohevarade suhtarvu kohaldatakse üksnes kliimamuutuste leevendamise seisukohast oluliste investeeringute suhtes.

Taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust rahastavate jaenõuete peamisi tulemusnäitajaid kohaldatakse üksnes kliimamuutuste leevendamise eesmärgi puhul.

i)    Eluasemelaenud

Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate avalikustamine hõlmab jaelaenude portfelli, eelkõige hüpoteeklaenude portfelli. Selle peamise tulemusnäitaja avalikustamisel võetakse arvesse vastavust kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktides 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7. sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele hoonete puhul.

Krediidiasutused avalikustavad oma elamukinnisvara laenuportfelli peamise tulemusnäitaja kodumajapidamistele antud selliste laenude osakaaluna kodumajapidamistele antud ja elamukinnisvaraga tagatud laenude kogusummas, mis on tagatud elamukinnisvaraga ja mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgi saavutamisele vastavalt kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7.

Krediidiasutused avalikustavad teabe laenujäägi kohta avalikustamiskuupäeva seisuga ja teabe avalikustamisperioodil antud uute laenude voogude kohta.

Suhtarvu lugeja hõlmab kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktis 7.7 esitatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavate eluasemelaenude bilansilist brutoväärtust.

Suhtarvu lugejas võtavad krediidiasutused arvesse ka laene, mis on antud hoone või eluaseme renoveerimiseks kooskõlas hoonete tehniliste sõelumiskriteeriumidega vastavalt kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5 ja 7.6.

Nimetaja hõlmab kodumajapidamistele antud ja elamukinnisvaraga tagatud laenude bilansilist kogubrutoväärtust ja kodumajapidamistele eluaseme renoveerimiseks antud laenude bilansilist kogubrutoväärtust, vältides laenude topeltarvestust juhul, kui viimati nimetatud laenud on tagatud laenud.

ii)    Jaenõuded – tarbimislaenud auto ostmiseks

Krediidiasutused avalikustavad peamise tulemusnäitaja kodumajapidamistele mootorsõiduki ostmiseks antud laenude (autolaenud) puhul. Peamine tulemusnäitaja on selliste laenude osakaal, mis on seotud kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punkti 6.5 kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavate autodega.

Krediidiasutused võtavad arvesse neid autolaene, mis on antud alates avalikustamisnõuete kohaldamise alguskuupäevast, nii laenujäägi kui ka uute laenude peamiste tulemusnäitajate puhul. Enne kohaldamiskuupäeva antud laenude jäägi ajakohastamist arvesse ei võeta.

1.2.1.4.   Rohevarade suhtarv laenude ja ettemaksete puhul, millega rahastatakse sotsiaaleluasemeid, ja ametiasutuste vastu olevate muude eriotstarbeliste nõuete puhul.

Kui krediidiasutustel on ärimudel, mis põhineb suurel määral sotsiaaleluasemete rahastamisel, avalikustavad nad peamise tulemusnäitaja seoses osakaaluga, mil määral hooned, mille ostu krediidiasutus rahastab, vastavad kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punkti 7.7 kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Krediidiasutus arvutab ja avalikustab rohevarade suhtarvu järgmiselt: laenud omavalitsustele sotsiaaleluasemete rahastamiseks, mis vastavad kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punkti 7.7 kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, võrreldes omavalitsustele sotsiaaleluasemete rahastamiseks antud laenude kogusummaga. Krediidiasutus esitab teabe jäägi ja voo kohta.

Lugeja ja nimetaja arvutamise metoodika on sama, mis eluasemelaenude puhul.

Muude tegevuste ja varade kui sotsiaaleluasemed rahastamisel võtavad krediidiasutused arvesse ametiasutuse suhtes olevate projekti rahastamise riskipositsioonide bilansilist brutoväärtust sel määral ja sellises proportsioonis, milles rahastatud projekt rahastab taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust. Seda, kas kõnealust nõuet on täidetud, hinnatakse teabe põhjal, mille ametiasutus on esitanud projekti või tegevuse kohta, mille jaoks tulu kasutatakse. Krediidiasutused esitavad teavet rahastatava majandustegevuse liigi kohta. Topeltarvestus ei ole lubatud. Kui sama eriotstarbeline nõue on asjakohane kahe keskkonnaeesmärgi saavutamiseks, määravad krediidiasutused selle kõige asjakohasema eesmärgi alla.

1.2.1.5.   Muud bilansilised riskipositsioonid – sundtäitmise kaudu omandatud kinnisvaratagatised

Krediidiasutused avalikustavad peamise tulemusnäitaja sundtäitmise kaudu omandatud ja müügiks hoitavate äri- ja elamukinnisvaratagatiste puhul, mis vastavad kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktis 7.7 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgi puhul järgmiselt: sundtäitmise kaudu omandatud selliste äri- ja elamukinnisvaratagatiste osakaal sundtäitmise kaudu omandatud äri- ja elamukinnisvaratagatiste kogusummas, mis vastavad kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktis 7.7 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Krediidiasutused avalikustavad teabe laenujäägi kohta avalikustamiskuupäeva seisuga ja teabe uute varade voogude kohta avalikustamisperioodil.

Suhtarvu lugeja hõlmab kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punkti 7.7 kohastele hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavate sundtäitmise kaudu omandatud äri- ja elamukinnisvaratagatiste bilansilist brutoväärtust.

Nimetaja hõlmab krediidiasutuse poolt sundtäitmise kaudu omandatud ja müügiks hoitavate äri- ja elamukinnisvaratagatiste bilansilist kogubrutoväärtust.

Krediidiasutused avalikustavad teabe laenujäägi kohta avalikustamiskuupäeva seisuga ja teabe avalikustamisperioodil antud uute laenude voogude kohta.

1.2.1.6.   Rohevarade suhtarv kokku

Krediidiasutused avalikustavad teabe rohevarade kogusuhtarvu kohta See kajastab riskipositsioonipõhiste peamiste tulemusnäitajate kumulatiivset väärtust, lisades nimetajasse kõik bilansilised varad ilma artikli 7 lõikes 1 osutatud riskipositsioonideta ja liites kogulugejas riskipositsioonipõhiste peamiste tulemusnäitajate keskkonnasäästlike riskipositsioonide lugejad:

Koos rohevarade kogusuhtarvuga avalikustavad krediidiasutused oma varade osa (protsentides), mis jäetakse rohevarade suhtarvu lugejast välja vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 ning käesoleva lisa punktile 1.1.2.

1.2.2.    Peamised tulemusnäitajad bilansiväliste riskipositsioonide puhul

Krediidiasutused avalikustavad täiendava suhtarvu selliste bilansiväliste riskipositsioonide puhul seoses taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotuse tasemega, mida krediidiasutused juhivad ja suunavad või mis aitavad suunata kapitalivooge majandustegevusse, mille keskkonnasäästlikkust saab hinnata vastavalt määrusele (EL) 2020/852:

1.2.2.1.   Rohesuhtarv finants- ja mittefinantsettevõtjatele antud finantsgarantiide puhul

Rohevarade suhtarv ettevõtjatele antud finantsgarantiide puhul määratakse kindlaks taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust rahastavaid võlainstrumente toetavate finantsgarantiide osakaaluna kõigis ettevõtjatega seotud võlaväärtpabereid toetavate finantsgarantiide kogusummas. See hõlmab teavet jäägi ja voo kohta. Kliimamuutuste leevendamise puhul hõlmab see ka teavet selle kohta, mis on toetavad ja üleminekutegevused. Kliimamuutustega kohanemise puhul hõlmab see teavet selle kohta, mis on toetavad ja kohanemistegevused.

Finantsgarantiide peamise tulemusnäitaja arvutamise metoodika on sama mis ettevõtjatega seotud laenude ja ettemaksete ja/või võlaväärtpaberite peamise tulemusnäitaja puhul, kuid seda kohaldatakse aluseks olevate laenude ja ettemaksete ja/või võlaväärtpaberite suhtes, mida krediidiasutus toetab.

1.2.2.2.   Rohesuhtarv valitsetavate varade puhul

Valitsetavate varade puhul on rohesuhtarv ettevõtjate selliste varade (kapitali- ja võlainstrumendid) osakaal valitsetavates koguvarades (kapitali- ja võlainstrumendid), millega rahastatakse taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust. See hõlmab teavet jäägi ja voo kohta. Kliimamuutuste leevendamise puhul hõlmab see ka teavet selle kohta, mis on toetavad ja üleminekutegevused. Kliimamuutustega kohanemise puhul hõlmab see teavet selle kohta, mis on toetavad ja kohanemistegevused.

Valitsetavate varade rohesuhtarvu arvutamise metoodika on sama, mida kasutatakse varahaldurite puhul vastavalt käesoleva määruse III lisale.

1.2.3.    Peamine tulemusnäitaja muude teenuste kui laenuandmine puhul – teenus- ja vahendustasud

Peamine tulemusnäitaja teenus- ja vahendustasude tulu puhul, mis on seotud ettevõtjate taksonoomiga kooskõlas oleva majandustegevusega, määratakse kindlaks järgmiselt: krediidiasutuse teenus- ja vahendustasude tulu ettevõtjatelt, mis on saadud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud muudest toodetest ja teenustest kui laenuandmine, võrreldes ettevõtjatelt muude toodete või teenustest eest kui laenuandmine saadud teenus- ja vahendustasude tulu kogusummaga.

Krediidiasutused avalikustavad teenus- ja vahendustasude tulu, mis on seotud muude osutatud teenustega kui laenuandmine ja varade valitsemine, sealhulgas järgmised teenused (nagu krediidiasutused on aruannetes esitanud vastavalt rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud vormile 22.1 „Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa“):

Peamise tulemusnäitaja lugeja hõlmab rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa punktis 284 kindlaks määratud teenus- ja vahendustasude tulu, mis on saadud muudest ettevõtjatele osutatud sellistest teenustest kui laenuandmine ja varade valitsemine, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega. Selle hindamiseks kaalutakse igalt vastaspoolelt saadud teenus- ja vahendustasude tulu sellise käibe ja kapitalikulude osakaaluga, mis on seotud ettevõtja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega, mis aitab kaasa asjaomase keskkonnaeesmärgi saavutamisele, nagu ettevõtja on avalikustanud vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8. Finantsettevõtjate puhul on kohaldatav suhtarv vastaspoole puhul sama, mis nende ettevõtjate peamiste tulemusnäitajate puhul.

Nimetaja on ettevõtjatelt saadud teenus- ja vahendustasude kogutulu muudelt toodetelt või teenustelt kui laenuandmine ja varade valitsemine.

1.2.4.    Muu rohevarade suhtarvus avalikustatav teave: Rahevarade suhtarv kauplemisportfelli puhul

Kauplemisportfell jäetakse rohevarade kogusuhtarvu nimetajast ja katvusest välja.

Krediidiasutused esitavad selgitused investeerimispoliitika kohta seoses oma kauplemisportfelli, selle üldise koosseisu ja mis tahes suundumustega, mis mõjutavad domineerivaid sektoreid ja nende seotust taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega. Samuti selgitavad nad võimalikke piiranguid kliima- ja keskkonnariskide seisukohast seoses taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotuse tasemega, ning seda, kuidas nad juhivad keskkonnariske, mis võivad mõjutada portfelli väärtust.

Kui kauplemisportfellil on krediidiasutuse ärimudelis oluline roll, eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 94 lõikes 1 või artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimustele, avalikustab krediidiasutus kvantitatiivse teabe ja peamised tulemusnäitajad, mis näitavad, mil määral krediidiasutus kaupleb keskkonnasäästlike varadega ja mil määral ta aitab edendada seda liiki varaga kauplemist.

Krediidiasutused avalikustavad järgmise teabe:

Keskkonnasäästlike väärtpaberite absoluutostu pluss absoluutmüüki võetakse arvesse spetsiifilise rohevarade suhtarvu lugejas krediidiasutuse kauplemisportfelli puhul. Väärtpaberite absoluutostu kokku pluss absoluutmüüki kokku võetakse arvesse spetsiifilise rohevarade suhtarvu nimetajas kauplemisportfelli puhul.

Kauplemisportfelli rohevarade suhtarvu lugeja osa hindamiseks kaalutakse igalt vastaspoolelt ostetud ja/või müüdud võlaväärtpaberite ja kapitaliinstrumentide bilansilist kogubrutoväärtust sellise käibe ja kapitalikulude osakaaluga, mis on seotud ettevõtja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega, mis aitab kaasa asjaomase keskkonnaeesmärgi saavutamisele, nagu ettevõtja on avalikustanud vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8 ja käesolevale määrusele. Finantsettevõtjate puhul on kohaldatav vastaspoole suhtarv sama, mis nende ettevõtjate asjaomaste peamiste tulemusnäitajate puhul.

VI LISA

KREDIIDIASUTUSTE PEAMISTE TULEMUSNÄITAJATE VORM

0.    Kokkuvõte peamistest tulemusnäitajatest, mille krediidiasutused peavad avalikustama vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8

1.    Rohevarade suhtarvu arvutamiseks kasutatavad varad

2.    Rohevarade suhtarvuga seotud sektoripõhine teave

3.    Rohevarade suhtarvu peamine tulemusnäitaja jäägi puhul

4.    Rohevarade suhtarvu peamine tulemusnäitaja voo puhul

5.    Peamine tulemusnäitaja bilansiväliste riskipositsioonide puhul

6.    Peamine tulemusnäitaja sellise teenus- ja vahendustasude tulu puhul, mis on saadud muudelt teenustelt kui laenuandmine ja varade valitsemine

7.    Peamine tulemusnäitaja kauplemisportfelli puhul

VII LISA

INVESTEERIMISÜHINGUTE PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

Investeerimisühingute avalikustatavate peamiste tulemusnäitajate sisu

1.    Peamiste tulemusnäitajate kohaldamisala

Peamiste tulemusnäitajate ja metoodika avalikustamine hõlmab kõiki järgmisi direktiivi 2014/65/EL I lisa A jaos loetletud teenuseid ja on nende jaoks kavandatud eraldi:

Direktiivi 2014/65/EL I lisa B jaos loetletud kõrvalteenused jäetakse avalikustamise kohaldamisalast välja.

Investeerimisteenused ja -tegevused, mida määruse (EL) 2020/852 artikli 8 ja käesoleva määruse kohased avalikustamisnõuded hõlmavad, hõlmavad järgmist:

2.    Oma arvel kauplevad investeerimisühingud

Oma arvel kauplevad investeerimisühingud avalikustavad järgmised peamised tulemusnäitajad.

2.1.    Nende varadega seotud peamised tulemusnäitajad on järgmised:

Peamiste tulemusnäitajate arvutamisel võetakse arvesse järgmist.

2.2.    Arvessevõetavad investeerimisobjektiks olevad ettevõtjad

Arvessevõetavad investeerimisobjektiks olevad ettevõtjad hõlmavad mittefinantsettevõtjaid, mittefinantsettevõtjaid, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/95/EL artikleid 19a ja 29a, finantsettevõtjaid ja finantsettevõtjaid, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/95/EL artikleid 19a ja 29a.

Investeerimisobjektiks olevate äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/95/EL artikleid 19a ja 29a, kasutavad investeerimisühingud peamisi tulemusnäitajaid, mille investeerimisobjektiks olevad äriühingud avalikustavad käesoleva määruse kohaselt. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute puhul, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/95/EL, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 3.

2.3.    Arvessevõetavad investeerimisinstrumendid – varad

Investeerimisinstrumentide puhul hõlmab peamiste tulemusnäitajate arvutamine investeerimisobjektiks olevate äriühingutega seotud võlaväärtpabereid, kapitaliinstrumente, raha ekvivalente ja kõiki muid varasid.

2.4.    Arvutusmetoodika

Investeerimisühingute oma arvel kauplemise teenuste ja tegevuste rohevarade suhtarvu arvutamisel tuginevad investeerimisühingud investeerimisobjektiks oleva ettevõtja käibega seotud peamisele tulemusnäitajale ja kapitalikuludega seotud peamisele tulemusnäitajale iga keskkonnaeesmärgi puhul.

Lugeja on investeeringute väärtus, mida on kaalutud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaaluga, koos investeerimisobjektiks oleva ettevõtja ülemineku- ja toetava tegevuse jaotusega, st investeerimisobjektiks oleva ettevõtja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud käibe ja kapitalikulude osakaaluga.

Investeeringute väärtuse kaalutud keskmine põhineb investeerimisobjektiks olevate äriühingute taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaalul, mida mõõdetakse järgmiste näitajate alusel:

Investeerimisobjektiks oleva ettevõtja poolt konkreetsete tegevuste või projektide rahastamiseks emiteeritud võlaväärtpaberite puhul või juhul, kui investeerimisobjektiks olev ettevõtja emiteeris keskkonnasäästlikke võlakirju, hindavad investeerimisühingud investeerimisobjektiks oleva ettevõtja esitatud teabe alusel, kas kõnealuste võlaväärtpaberitega rahastatakse taksonoomiaga kooskõlas olevaid majandustegevusi või projekte.

Erandina käesoleva punkti 2.4 teisest ja kolmandast lõigust võetakse keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid, mille investeerimisobjektiks olev ettevõtja on emiteerinud konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks, investeerimisobjektiks oleva ettevõtja esitatud teabe alusel lugejas arvesse kuni taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse väärtuse ulatuses, mida kõnealustest võlakirjadest ja võlaväärtpaberitest saadud tuluga rahastatakse.

Nimetaja puhul hõlmab koguvara kõiki varasid, millesse investeerimisühingud on oma arvel investeerinud.

3.    Mitte oma arvel kauplevad investeerimisühingud

Mitte oma arvel kauplevad investeerimisühingud avalikustavad järgmised peamised tulemusnäitajad.

3.1.    Tuludega, sealhulgas teenustasude, vahendustasude ja muu rahalise kasuga seotud peamised tulemusnäitajad on järgmised:

Peamiste tulemusnäitajate arvutamisel võetakse arvesse järgmist.

3.2.    Arvessevõetavad kliendid

Investeerimisühingud võtavad arvesse kliente, kes saavad muid investeerimisteenuseid kui oma arvel kauplemise teenused ja kõrvalteenused ning kes on mittefinantsettevõtjad ja muud mittefinantsettevõtjad, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/95/EL artikleid 19a ja 29a, ning finantsettevõtjad ja muud finantsettevõtjad, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/95/EL artikleid 19a ja 29a.

Investeerimisobjektiks olevate ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/95/EL, kasutavad investeerimisühingud peamisi tulemusnäitajaid, mille investeerimisobjektiks olevad ettevõtjad avalikustavad käesoleva määruse kohaselt. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute puhul, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/95/EL, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 3.

3.3.    Arvutusmetoodika

Investeerimisühingute tegevuse puhul, mis ei ole oma arvel kauplemine, on lugeja investeerimisühingu teenitud kaalutud keskmine tulu (teenustasud, vahendustasud ja muu rahaline kasu), võrreldes klientide tegevuse raames taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse koguväärtusega. Kohaldatakse käesoleva lisa punktis 2.4 esitatud metoodikat.

3.4.    Lisateave

Investeerimisühingud esitavad vormides keskkonnaeesmärgid ja tegevuse laadi, st kas toetav või üleminekutegevus.

Avalikustamine toimub pärast võimalike riskimaanduste ja tasaarvestuste tasaarvestamist, sõltumata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2012/236 ( 9 ) artikli 3 lõigete 4 ja 5 kohaselt kasutatavast instrumendist.

VIII LISA

INVESTEERIMISÜHINGUTE PEAMISTE TULEMUSNÄITAJATE VORM

0.    Kokkuvõte peamistest tulemusnäitajatest, mille investeerimisühingud peavad avalikustama vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8

1.    Investeerimisühingute peamine tulemusnäitaja – oma arvel kauplemise teenused

2.    Investeerimisühingute peamine tulemusnäitaja – muud teenused

IX LISA

KINDLUSTUS- JA EDASIKINDLUSTUSANDJATE PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

1.    Investeeringutega seotud peamised tulemusnäitajad

Kindlustus- või edasikindlustusandjate investeeringutega seotud peamine tulemusnäitaja kajastab selliste investeeringute kaalutud keskmist, mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse rahastamisele või on sellega seotud. Peamine tulemusnäitaja esitatakse nii protsentides osakaaluna koguinvesteeringus kui ka absoluutsetes rahaühikutes.

Investeeringud on kõik otsesed ja kaudsed investeeringud, sealhulgas investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse ja osalustesse, laenud ja hüpoteeklaenud, materiaalne põhivara ning asjakohasel juhul immateriaalne vara.

Lisateabes eristavad kindlustus- või edasikindlustusandjad selliste elukindlustuslepingutega seotud investeeringute osakaalu, mille puhul kannavad investeerimisriski kindlustusvõtjad, ja ülejäänud investeeringute osakaalu. Suhtarvu katvus bilansimahu suhtes avalikustatakse nii, et välja jäetakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud riskipositsioonid.

Teave esitatakse keskkonnaeesmärkide kaupa protsentides ja võimaluse korral rahaühikutes.

Investeeringute väärtuse kaalutud keskmine põhineb investeerimisobjektiks olevate äriühingute taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaalul, mida mõõdetakse järgmiselt:

Erandina käesoleva punkti 1 esimesest ja neljandast lõigust võetakse keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid, mille investeerimisobjektiks olev ettevõtja on emiteerinud konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks, investeerimisobjektiks oleva ettevõtja esitatud teabe alusel lugejas arvesse kuni taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse väärtuse ulatuses, mida kõnealustest võlakirjadest ja võlaväärtpaberitest saadud tuluga rahastatakse.

2.    Kindlustustegevusega seotud peamine tulemusnäitaja

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes ei ole elukindlustusandjad, arvutavad kindlustustegevusega seotud peamise tulemusnäitaja ja esitavad kahjukindlustuse brutokindlustusmaksete tulu või asjakohasel juhul taksonoomiaga kooskõlas olevale kindlustus- või edasikindlustustegevusele vastava edasikindlustustulu vastavalt [kliimaalase delegeeritud õigusakti] II lisa punktidele 10.1 ja 10.2. Peamine tulemusnäitaja esitatakse protsendina ühest järgmistest (nagu on asjakohane):

Teave esitatakse keskkonnaeesmärkide kaupa protsentides ja võimaluse korral rahaühikutes.

Täiendavas teabes selgitatakse, mil määral antakse keskkonnasäästlikku kindlustustegevust edasi edasikindlustusandjale ja mil määral on keskkonnasäästlik kindlustustegevus teistelt kindlustus- või edasikindlustusandjatelt aktsepteeritud edasikindlustustegevus.

X LISA

KINDLUSTUS- JA EDASIKINDLUSTUSANDJATE PEAMISTE TULEMUSNÄITAJATE VORM

Vorm. Kahjukindlustusandjate ja kahjukindlustuse edasikindlustusandjate kindlustustegevuse peamised tulemusnäitajad

Veergudes 3 ja 4 kajastatakse kindlustusmakseid kahjukindlustuse või kahjukindlustuse edasikindlustusega seotud brutokindlustusmaksetena või asjakohasel juhul käibena.

Veeru 5 teave esitatakse 2024. aastal ja edaspidi avalikustatavas teabes.

Kahjukindlustus ja kahjukindlustuse edasikindlustus saab olla määrusega (EL) 2020/852 kooskõlas üksnes tegevusena, mis soodustab kliimamuutustega kohanemist. Seepärast on veerus 5 esitatav teave sama kõigi kahjukindlustuse ja/või kahjukindlustuse edasikindlustusega tegelevate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul.

Kui ettevõtja edasikindlustustegevus hõlmab tooteid, mida kohaldatakse aluseks olevate otsekindlustustoodete portfelli tasandil, ning ettevõtja hindab tegevuse vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele ja „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele edasikindlustustegevuse aluseks olevate toodete osakaalu puhul vastavalt kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa punkti 10.2 alapunktile 2.3 („proportsionaalne meetod“), tuleks proportsionaalset meetodit kohaldada järjepidevalt kõigis rea A.1.2 veergudes esitatud teabe puhul.

Vorm. Kindlustus- või edasikindlustusandja selliste investeeringute osakaal, mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse rahastamisele või on sellega seotud, koguinvesteeringus.

XI LISA

VARAHALDURITE, KREDIIDIASUTUSTE, INVESTEERIMISÜHINGUTE NING KINDLUSTUS- JA EDASIKINDLUSTUSANDJATE AVALIKUSTATAV KVALITATIIVNE TEAVE

Selleks et aidata finantsettevõtjatel peamisi tulemusnäitajaid selgitada ja turgudel neist aru saada, tuleb koos kvantitatiivsete peamiste tulemusnäitajatega avalikustada järgmine kvalitatiivne teave:

▼M1

XII LISA

Artikli 8 lõigetes 6 ja 7 osutatud avalikustamise standardvormid

Artikli 8 lõigetes 6 ja 7 osutatud teave esitatakse iga kohaldatava peamise tulemusnäitaja kohta alljärgnevalt.

Vorm 1. Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevus

Vorm 2. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (nimetaja)

Vorm 3. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (lugeja)

Vorm 4. Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

Vorm 5. Taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

( 5 ) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

( 7 ) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).