19.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/59


EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS

nr 65/04/COL

31. märts 2004,

söötade ametliku kontrolli 2004. aasta kooskõlastatud programmi kohta

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artiklit 109 ja protokolli 1,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse järelevalveamet ja Euroopa Kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli nr 1,

võttes arvesse EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 31a viidatud seadust (nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/53/EMÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted), (1) viimati muudetud ja kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, eriti selle artikli 22 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pöörates tähelepanu Euroopa Majanduspiirkonna ladusale toimimisele, on Euroopa Majanduspiirkonnas vaja koostada loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammid, et aidata EMP riikidel edendada ametlike kontrollimiste ühtlustamist.

(2)

Sellised programmid peaksid rõhu asetama EMP lepingu alusel kehtivatele asjaomastele õigusaktidele ning rahva- ja loomatervise kaitsele.

(3)

Rahvuslike programmide ja kooskõlastatud programmide üheaegse rakendamise tulemuste põhjal võidakse saada teavet ja kogemusi selles osas, millele edasised kontrollitegevused ja õigusaktid võiksid tugineda.

(4)

Kuigi EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 33 viidatud seadusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ ebasoovitavate ainete kohta loomasöödas) (2) sätestatakse aflatoksiin B1 piirmäär loomasöödas, puuduvad EMP lepingu alusel kehtivad õigusaktid, mis reguleeriksid teiste mükotoksiinide, nt ohratoksiin A, zearalenooni, deoksünivalenooli ja fumonisiinide sisaldust loomasöödas. Kasutades teabe kogumiseks mükotoksiinide esinemise kohta juhuslikku valimit, võib olukorra hindamiseks ja õigusaktide väljatöötamiseks saada kasulikke andmeid. Lisaks on teatud söödatoorained, nt teravili ja õliseemned, eriti vastuvõtlikud mükotoksiiniga saastamise suhtes saagikoristuse, ladustamise ja transporditingimuste tõttu. Kuna mükotoksiinisisaldus on aastati erinev, on asjakohane koguda andmeid järjestikustest aastatest kõigi nimetatud mükotoksiinide kohta.

(5)

Eelnevad kontrollid antibiootikumide ja koktsidiostaatikumide esinemise kohta teatud söötades, kus need ained ei ole lubatud, näitab, et niisuguseid rikkumisi esineb ikka veel. Niisuguste avastuste ja selle teema tundlikkus õigustab kontrollimise jätkamist.

(6)

Norra ja Islandi osalemist programmides käesoleva soovituse II lisa raames, mis puudutab aineid, mida pole lubatud kasutada söödalisandina, tuleb hinnata EMP lepingu I lisa II peatüki erandite kohaselt.

(7)

Oluline on tagada, et asjaomastes EMP õigusaktides sätestatud piiranguid loomse päritoluga söödatoorainete kasutamise kohta söödas tegelikult rakendatakse.

(8)

Sööda ja toiduahela saastamise juhtum medroksüprogesteroonatsetaadiga (MPA) tõstis esile varude valiku olulisuse sööda ohutuse seisukohast. Mõned loomasööda koostisained on põllumajandusliku toidutööstuse, muude tööstusharude või maavarade kaevandamise kõrvalsaadused. Tööstusliku päritoluga söödatoorained ning nende suhtes rakendatav töötlemismeetod võib olla olulise tähtsusega toodete ohutuse tagamisel. Seetõttu peaksid pädevad asutused seda asjaolu kontrollimisel arvesse võtma.

(9)

Käesolevas soovituses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA taimede ja loomasööda komitee arvamusega, mis abistab EFTA järelevalveametit,

SOOVITAB EFTA RIIKIDELE JÄRGMIST:

1.

2004. aastal läbi viia kooskõlastatud kontrolliprogramm, mille eesmärk on kontrollida:

a)

mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, deoksünivalenool ja fumonisiinid) sisaldust loomasöödas, näidates ära analüüsimeetodi; proovivõtumeetod peaks sisaldama nii pistelisi kui ka plaanilisi proovivõtte; plaaniliste proovivõttude puhul peaksid proovideks olema söödatoorained, mille puhul kahtlustatakse, et need sisaldavad suuremal määral mükotoksiine, nt teravili, õliseemned, õlipuuviljad, nendest valmistatud tooted ning kõrvaltooted, lisaks söödatoorained, mida on pikka aega säilitatud või transporditud pika vahemaa tagant mereteed mööda; kontrollide tulemused tuleb esitada I lisas toodud näidist kasutades;

b)

teatud raviained, kas need on lubatud või keelatud söödalisandina teatud loomaliikidele ja kategooriatele, ravimina mitte mõeldud eelsegusid ning segasöötasid, kus neid raviaineid ei tohi olla; kontrollid peavad olema suunatud nendele raviainetele eelsegudes ning segasöötades, kui pädev asutus leiab, et nende puhul on olemas suurem tõenäosus rikkumiste leidmiseks; tulemused tuleb esitada II lisas toodud näidist kasutades;

c)

piirangute rakendamist loomse päritoluga söödatoorainete tootmisel ja kasutamisel kooskõlas II lisaga;

d)

segasöötade tootjate poolt rakendatavaid IV lisas sätestatud menetluskordasid, mille alusel valida ja hinnata oma tööstusliku päritoluga söödatoorainete varusid, et tagada nimetatud koostisainete kvaliteet ja ohutus.

2.

Lisada lõikes 1 esitatud kooskõlastatud kontrolliprogrammi tulemused eraldi peatükina kontrollitegevuste aastaaruandesse, mis edastatakse EFTA järelevalveametile 1. aprilliks 2005 kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikli 22 lõikega 2 ning ühtlustatud aruandenäidise viimase versiooniga.

Brüssel, 31. märts 2004

EFTA järelevalveameti nimel

Bernd HAMMERMAN

kolleegiumi liige

Niels FENGER

direktor


(1)  EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).

(2)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/8/EÜ (ELT L 27, 29.1.2005, lk 44).


I LISA

Teatavate mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, deoksünivalenool, fumonisiinid) sisaldus loomasöödas

Kõigi analüüsitud proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis a viidatud näidisaruanne

Loomasöödad

Valim (juhuslik või sihipärane)

Mükotoksiinide liik ja sisaldus (μg/kg loomasööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %)

Liik

Päritoluriik

Aflatoksiin B1

Ohratoksiin A

Zearalenoon

Deoksünivalenool

Fumonisiinid (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pädev asutus peab lisaks näitama:

kasutusele võetud meetmed juhul, kui ületatakse aflatoksiin B1 taset,

kasutatud analüüsimeetodid,

avastamispiirid.


(1)  Fumonisiinide sisaldus hõlmab fumonisiine B1, B2 ja B3.


II LISA

Teatavate söödalisandina mittelubatud ainete esinemine

Teatavate antibiootikumide, koktsidiostaatikumide ja muude ainete esinemine lisaainetena teatud loomaliikide ja -kategooriate eelsegudes ja segasöötades on seaduslikult lubatud, kui need vastavad EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 1 toodud õigusaktile (nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta). (1)

Loomasöötades esinevate lubamatute ainete olemasolu tähendab rikkumist.

Kontrollitavad ained tuleb valida järgmiste hulgast.

1.

Ained, mis on lubatud toidulisandina ainult teatavate loomaliikide või loomakategooriate puhul:

 

avilamütsiin

 

dekokinaat

 

diklasuriil

 

flavofosfolipool

 

halofuginoonhüdrobromiid

 

naatrium-A-lasalotsiid

 

maduramütsiinammooniumalfa

 

monensiinnaatrium

 

narasiin

 

narasiin – nikarbasiin

 

robenidiinhüdrokloriid

 

salinomütsiinnaatrium

 

semduramütsiinnaatrium

2.

Ained, mille esinemine toidulisandites ei ole enam lubatud:

 

amproolium

 

amproolium/etopabaat

 

arprinotsiid

 

avopartsiin

 

karbadoks

 

dimetridasool

 

dinitolmiid

 

ipronidasool

 

metiklorpindool

 

metikloorpindool/metüülbensokaat

 

nikarbasiin

 

nifursool

 

olakvindoks

 

ronidasool

 

spiramütsiin

 

tetratsükliinid

 

tülosiinfosfaat

 

virginiamütsiin

 

tsinkbatsitratsiin

 

muud mikroobivastased ained

3.

Ained, mille esinemine toidulisandites on keelatud:

muud ained

Kõigi nõuetele mittevastavate proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis b viidatud näidisaruanne

Sööda liik

(loomaliik ja kategooria)

Leitud aine

Leitud tase

Rikkumise põhjus (2)

Kasutuselevõetud meede

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pädev asutus peab lisaks näitama:

analüüsitud proovide koguarvu,

uuritud ainete nimetused,

kasutatud analüüsimeetodid,

avastamispiirid.


(1)  EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(2)  Pädeva asutuse poolt teostatud uurimise käigus tuvastatud põhjus, mis tingis keelatud aine esinemise söödas.


III LISA

Loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piirangud

Ilma et see piiraks direktiivi 95/53/EÜ artiklite 3–13 ja artikli 15 kohaldamist, peaksid liikmesriigid 2003. aastal kohaldama kooskõlastatud kontrolliprogrammi, et kindlaks määrata, kas loomse päritoluga söödatooraine tootmis- ja kasutamispiirangutest on kinni peetud.

Eelkõige selle tagamiseks, et tõhusalt kohaldataks töödeldud loomse valgu teatavatele loomadele söötmise keeldu, nagu on sätestatud EMP lepingu I lisa I peatüki punktides 7, 1 ja 12 viidatud seaduse IV lisas (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad), (1) peaksid EFTA riigid rakendama konkreetset plaanilistel proovivõttudel põhinevat kontrolliprogrammi. Direktiivi 95/53/EÜ artikli 4 kohaselt peaks see kontrolliprogramm rajanema riskipõhisel strateegial, mis hõlmab kõiki tootmisetappe ja kõiki tegevuskohti, kus sööta toodetakse, käideldakse ja hallatakse. EFTA riigid peaksid erilist tähelepanu pöörama nende kriteeriumide määratlemisele, mis võivad olla seotud riskiga. Igale kriteeriumile omistatud kaal peaks olema võrdeline riskiga. Kontrolli sagedus ja tegevuskohas analüüsitud proovide arv peaks olema vastavuses sellele tegevuskohale määratud riskikaalude summaga.

Kontrolliprogrammi koostamisel tuleks arvestada järgmisi näidistegevuskohti ja -kriteeriume:

Tegevuskoht

Kriteeriumid

Kaal

Söödaveskid

Kahe liiniga söödaveskid, mis toodavad mäletsejaliste ning muude loomade kui mäletsejaliste segajõusööta, mis erandkorras sisaldab töödeldud loomset valku

Söödaveskid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

Söödaveskid, milles töödeldakse suurel hulgal kõrge valgusisaldusega imporditud sööta, näiteks kalajahu, sojajahu, maisigluteenjahu ja valgukontsentraate

Söödaveskid, mille toodangust suure osa moodustab segajõusööt

Ristsaastumise oht, mis tuleneb ettevõttesisesest töökorraldusest (näiteks silode kasutusotstarve, liinide tõhusa lahushoidmise kontroll, koostisainete kontroll, ettevõttesisene labor, proovivõtumeetodid jne)

 

Piiripunktid ja muud sisenemiskohad EMPsse

Suur/väike sööda impordimaht

Kõrge valgusisaldusega söödad

 

Põllumajandusettevõtted

Paiksed segurid, milles erandkorras kasutatakse töödeldud loomset valku

Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi ja muid liike (ristsaastumise oht)

Põllumajandusettevõtted, kes ostavad pakendamata sööta

 

Vahendajad

Kõrge valgusisaldusega sööda laoruumid ja vaheladustamine

Pakendamata sööda suur kaubandusmaht

Välismaal toodetud segasööda vahendajad

 

Teisaldatavad segurid

Mäletsejalistele ja muudele loomadele kui mäletsejalistele sööta tootvad segurid

Segurid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

Kõrge valgusisaldusega sööta töötlevad segurid

Suuri söödakoguseid tootvad segurid

Suurt hulka põllumajandusettevõtteid, ka mäletsejalisi pidavaid ettevõtteid teenindavad segurid

 

Veovahendid

Töödeldud loomsete valkude ja söötade veoks kasutatavad sõidukid

Sõidukid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

 

Alternatiivina võivad EFTA riigid edastada EFTA järelevalveametile oma riskianalüüsi 30. aprilliks 2004.

Plaanilisi proovivõtte tuleks kasutada partiide või juhtude puhul, kui ristsaastumine keelatud töödeldud valkudega on kõige tõenäolisem (nt esimene partii pärast sellise sööda vedu, mis on sisaldanud kõnealuses partiis keelatud loomset valku, tootmisliinidetehniliste probleemide või muudatuste korral, puistematerjali mahutite või silode muudatuste korral).

EFTA riigis tuleks aastas teha vähemalt 10 kontrolli 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Ametlikke proove tuleks EFTA riigis võtta vähemalt 20 aastas 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Alternatiivsete meetodite heakskiitmiseni tuleks proovide analüüsimiseks kasutada mikroskoopuurimist, nagu on sätestatud komisjoni 13. novembri 1998. aasta direktiivis 98/88/EÜ, millega kehtestatakse mikroskoopuurimise juhised loomse päritoluga osiste kindlakstegemiseks ja määramiseks söötade ametlikul kontrollimisel. (2) Igasuguse loomse koostisosa sisaldust söödas tuleks pidada söödaga seotud keelu rikkumiseks.

Kontrolliprogrammide tulemused tuleks EFTA järelevalveametile edastada, kasutades järgmisi vorme:

Kokkuvõte loomse päritoluga sööda kasutamise piiranguid (keelatud loomsete valkude söötmist) käsitlevatest kontrollimistest

A.   Dokumenteeritud kontrollimised

Etapp

Nende kontrollimiste arv, mis hõlmavad töödeldud loomse valgu sisalduse kontrollimist

Nende rikkumiste arv, mis ei põhine laboratoorsetel analüüsidel, vaid näiteks dokumentide kontrollimisel

Söödatooraine import

 

 

Söödatooraine ladustamine

 

 

Söödaveskid

 

 

Paiksed segurid/teisaldatavad segurid

 

 

Sööda vahendajad

 

 

Transpordivahendid

 

 

Põllumajandusettevõtted, kus peetakse muid loomi kui mäletsejalisi

 

 

Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi

 

 

Muud: …

 

 


B.   Söödatoorainetest ja segasöötadest proovide võtmine ja kontrollimine töödeldud loomsete valkude sisalduse kindlakstegemiseks

Tegevuskoht

Töödeldud loomsete valkude sisalduse kontrollimiseks võetud ametlike proovide arv

Nõuetele mittevastavate proovide arv

Keelatud maismaaloomade loomsete valkude esinemine

Keelatud kalade loomsete valkude esinemine

Söödatoorained

Segasöödad

Söödatoorained

Segasöödad

Söödatoorained

Segasöödad

mäletsejalistele

muudele kui mäletsejalistele

mäletsejalistele

muudele kui mäletsejalistele

mäletsejalistele

muudele kui mäletsejalistele

Import

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Söödaveskid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaheladustamine/ ladustamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Transpordivahendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paiksed segurid/teisaldatavad segurid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põllumajandus-ettevõtted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud: …

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C.   Kokkuvõte mäletsejalistele ettenähtud söötade proovidest leitud keelatud töödeldud loomsete valkude kohta

 

Proovivõtmise kuu

Saastatuse liik, määr ja päritolu

Kohaldatud karistused (või muud meetmed)

1

 

 

 

2

 

 

 

3

 

 

 

4

 

 

 

5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks peaksid EFTA riigid analüüsima söödaks mõeldud rasvu ja taimseid õlisid luujääkide suhtes ning lisama selliste analüüside tulemused käesoleva soovituse lõikes 2 viidatud aruandele.


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 45.


IV LISA

Tööstusliku päritoluga söödatooraine varude valiku ja hindamise kord

Pädevad asutused peaksid kindlaks määrama ja lühidalt kirjeldama korda, mida segasöötade tootjad järgivad tööstusliku päritoluga söödatooraine varude valikul ja hindamisel. Mõned menetluskorrad võivad olla seotud tarnitavatele toodetele või tarnijatele esitatud nõuete iseärasuste eelneva kindlaksmääramisega. Teised menetluskorrad võivad olla seotud enesekontrolliga, mille viivad läbi segasööda tootjad varude vastuvõtmisel, et kindlaks teha vastavus teatavatele parameetritele.

Iga määratletud menetluskorra (varude valiku ja hindamise korra) kohta peavad pädevad asutused näitama menetluskorra kohaldamise eelised ja puudused sööda ohutuse osas. Lõpuks peavad nad võimalikke riske arvestades hindama, kas protseduur on sööda ohutuse tagamiseks sobiv, ebapiisav või sobimatu, märkides ära põhjused, mille alusel niisuguse järelduseni jõuti.

Menetluskordade hindamine

Menetlus (lühikirjeldus, sh kriteeriumid sööda tunnustamiseks/mittetunnustamiseks)

Eelised

Puudused

Menetluskordade vastuvõetavuse hindamine