3.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CA 98/1


TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AST/131/14 – ASSISTENDID (AST 3)

TUUMAINSPEKTORID

2014/C 098 A/01

 

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhineva avaliku konkursi, mille põhjal koostatakse reservnimekiri assistentide töölevõtmiseks.

Konkursi eesmärk on koostada reservnimekirjad, mille alusel täidetakse vabad töökohad Euroopa Komisjonis, peamiselt Luksemburgis asuvas energeetika peadirektoraadis (DG ENER) ja Teadusuuringute ühiskeskuses (JRC), mis tegeleb tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega, eelkõige Saksamaal Karlsruhes asuvas transuraanide instituudis (ITU), Madalmaades Pettenis asuvas energiainstituudis (IE) ning Itaalias Ispras asuvas Ispra tegevuskoha haldamise üksuses (ISD).

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi 1. märtsi 2014. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 60 A ja EPSO veebisaidil avaldatud avalike konkursside üldeeskirjad.

Kõnealused üldeeskirjad on konkursiteate lahutamatu osa ja aitavad teil mõista konkursi menetluseeskirju ja registreerumistingimusi.

SISUKORD

I.

ÜLDTEAVE

II.

AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

III.

OSALEMISTINGIMUSED

IV.

EELVALIKUTESTID

V.

KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

VI.

AVALIK KONKURSS

VII.

RESERVNIMEKIRI

VIII.

KUIDAS KANDIDEERIDA

I.   ÜLDTEAVE

Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv: 32

II.   AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

Energeetika peadirektoraadi ülesanded tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas seisnevad tuumamaterjali ettenähtud eesmärgil kasutamise tagamises vastavalt Euratomi lepingu 7. peatükile, millega luuakse Euratomi kaitsemeetmete süsteem.

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ülesanne on pakkuda kliendikeskset teadus- ja tehnilist tuge Euroopa Liidu poliitika kujundamisel, arendamisel, rakendamisel ja kontrollimisel. Euroopa Komisjoni talitusena tegutseb JRC Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogia teabekeskusena.

Tuumainspektorite ülesanne on kontrollida tuumarajatiste käitajate deklareeritud andmete ja aruannete õigsust, teostada tuumamaterjali füüsilist kontrolli ja koostada leidude kohta aruandeid. Inspektorid tagavad ka juhtkonna järelevalve all asjakohase teabevahetuse käitajate, riiklike sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Neilt võidakse paluda ka abi turvaseadmete väljatöötamisel, paigaldamisel ja hooldamisel.

Tuumainspektori põhiülesanded on järgmised.

Kontrollida tuumarajatise kõiki tuumkütuse tsükli faase (s.t lõhustuvate materjalide kaevandamine, muundamine, rikastamine, tuumkütuse valmistamine, tuumareaktorite käitamine, kasutatud tuumkütuse töötlemine, jäätmekäitlus ja lõpphoiustamine). Inspektori ülesanne on kontrollida rajatiste tehnilisi näitajaid ja käitaja esitatud deklareeritud näitajate alusdokumente ning nendes esitatud vastavust tegelikule olukorrale. Kontroll hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset mõõtmist, proovide võtmist ning mõõtetulemuste, videovalve ja plommidega seotud andmete hindamist.

Kontrollida tuumarajatiste käitajate esitatud tuumamaterjali arvestuse deklaratsioonide nõuetele vastavust ja sidusust. See hõlmab andmete üleslaadimist elektroonilisse arvepidamissüsteemi, süsteemi leitud kõrvalekallete analüüsi ja nende järelevalvet koos asjaomase tuumarajatise käitajaga.

Osaleda tuumarajatise spetsiifiliste kaitsemeetmete kontrollikorra väljatöötamises, esindada komisjoni käitajatega, riiklike ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur IAEA) peetavatel koosolekutel ning koostada põhjalikke aruandeid.

Analüüsida tuumamaterjali ja rikastamisrajatistest võetud proove kas kohapealsetes või Euroopa Komisjoni laborites. See hõlmab analüüsiseadmete kalibreerimist ja kvalifitseerimisteste ning radioaktiivsete proovide käitlemist kontrollitavas keskkonnas.

Töötada välja, valmistada ette ja kalibreerida seadmeid ja instrumente kasutamiseks kohapealseteks kontrollideks ning paigaldada ja hooldada tuumarajatiste mõõte- ja seireseadmeid, sealhulgas videovalvesüsteemid ja elektroonilised sulgursüsteemid.

Nende ülalnimetatud ülesannete täitmisega võivad tegeleda erinevad meeskonnad. Kuigi kandidaat võib olla spetsialist ühes või teises valdkonnas, võivad mitut eespool nimetatud valdkonda ühendavad teadmised olla eeliseks. Tuumainspektoreid julgustatakse ajapikku meeskondi vahetama.

Nimetatud ülesanded on reguleeritud Euratomi asutamislepinguga ja selle alusel vastu võetud teisese õiguse aktidega ning rahvusvaheliste lepingutega, milles Euroopa Aatomienergiaühendus on lepinguosaline. Need ülesanded tähendavad sagedasi missioone ning juurdepääsu tuumarajatiste kontrollitavatele osadele. Tuumarajatised asuvad sageli isoleeritud aladel. Seetõttu peab inspektoritel olema juhiluba.

Tuumainspektorid peavad läbima julgeolekukontrolli.

III.   OSALEMISTINGIMUSED

Elektroonilise registreerumise kindlaksmääratud tähtpäevaks peab kandidaat täitma kõik järgmised üld- ja eritingimused.

1.

Üldtingimused

a)

Kandidaat peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

b)

Kandidaadil peavad olema kõik kodanikuõigused.

c)

Kandidaat peab olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused.

d)

Kandidaadil peavad olema töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

2.

Eritingimused

2.1.

Kvalifikatsioon ja diplomid

Diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus kas mõnes tehnika- või loodus- või rakendusteaduste valdkonnas, nagu tuumafüüsika, tuumakeemia, kiirguskaitse, radiobioloogia, füüsika, keemia, inseneriteadus

VÕI

Diplomiga tõendatud üld- või tehniline keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, ning keskhariduse omandamisele järgnenud vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases valdkonnas.

NB! Neid kolme aastat ei võeta arvesse allpool nõutud töökogemuse arvestamisel.

2.2.

Töökogemus

Vähemalt kolmeaastane töökogemus, millest kaks aastat tuumafüüsika, tuumakeemia, kiirguskaitse, radiobioloogia, füüsika, keemia, inseneriteaduse või muus tehnika- või rakendusteadustega seotud valdkonnas, mis on omandatud tuumaenergeetikatööstuses, tuumauuringute keskuses, riiklikus või rahvusvahelises asutuses või muus asjaomases valdkonnas.

Spetsialiseerumise raames pärast nõutud diplomi saamist läbitud täiendusõpet võib arvestada maksimaalselt üheaastase kogemusena.

Arvestatakse ainult pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamist saadud töökogemust.

2.3.

Keelteoskus  (1)

1. keel

Põhikeel

ühe Euroopa Liidu ametliku keele valdamine väga heal tasemel

2. keel

Teine keel (muu kui esimene keel)

inglise, prantsuse või saksa keele valdamine rahuldaval tasemel.

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu (suurkoda) otsusele kohtuasjas C-566/10 P, Itaalia Vabariik vs. komisjon, soovivad ELi institutsioonid põhjendada, miks seatakse käesoleva konkursi puhul teise keele valikule piirang, st miks saab valida vaid piiratud arvul liidu ametlike keelte hulgast.

Teise keele valik on käesolevas konkursis määratud kindlaks vastavalt talituste huvidele, mille kohaselt peavad uued töötajad olema kohe töövalmis ning suutelised oma igapäevatöös vabalt suhtlema. Vastasel korral oleks institutsioonide toimimine oluliselt häiritud.

ELi institutsioonide pikaajalise tava kohaselt kasutatakse sisesuhtluses kõige rohkem inglise, prantsuse ja saksa keelt. Samu keeli kasutatakse valdavalt ka välissuhtluses ja toimikute menetlemisel. Samuti on inglise, prantsuse ja saksa keel Euroopa Liidus teise keelena kõige levinumad ja neid keeli õpitakse teise keelena kõige sagedamini. See kinnitab, et vähemalt ühe nimetatud keele valdamine peaks kuuluma Euroopa Liidu institutsioonide ametikohtadele kandideerijate haridusele ja tööalasele pädevusele esitatavate nõuete hulka. Sellest tulenevalt võib öelda, et talituse huve ning kandidaatide vajadusi ja võimeid tasakaalustades ning arvestades ka käesoleva konkursi konkreetset valdkonda, on testide läbiviimine neis kolmes keeles põhjendatud, tagamaks, et olenemata esimesest ametlikust keelest valdavad kandidaadid vähemalt ühte neist kolmest keelest töökeele tasemel. Erioskuste selline hindamine võimaldab institutsioonidel hinnata kandidaatide võimet koheseks tegutsemiseks keskkonnas, mis vastab üsna täpselt tegelikkusele, mis neid ametikohal ees ootab.

Samadel põhjustel on põhjendatud kandidaadi ja institutsiooni vahelisel suhtlemisel ning kandideerimisavaldustes kasutatava keelevaliku piiramine. Sel viisil on võimalik tagada ühtsus kandidaatide võrdlemisel ja nende kandideerimisavalduste kontrollimisel.

Samuti on kandidaatide võrdse kohtlemise huvides see, et kõik kandidaadid, sealhulgas need, kelle esimene ametlik keel on üks kolmest nimetatud keelest, peavad sooritama testi oma teises keeles, st ühes neist kolmest keelest.

See aga ei mõjuta edaspidist keeleõpet, et vastavalt personalieeskirjade artikli 45 lõikele 2 omandada kolmas töökeel.

IV.   EELVALIKUTESTID

Eelvalikutestid on arvutipõhised ja neid korraldab EPSO. Valikukomisjon määrab kindlaks testide raskusastme ja kinnitab EPSO tehtud ettepanekute põhjal nende põhisisu.

Eelvalikutestid korraldatakse ainult juhul, kui registreerunud kandidaatide arv ületab teatava künnise. Künnise otsustab EPSO kui ametisse nimetava asutuse direktor pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist ja kandidaatidele teatatakse sellest EPSO kasutajakonto kaudu.

Eelvalikutestid toimuvad hindamiskeskuses, kui ei ole teatatud vastupidisest (vt VI osa punkt 2).

1.

Hindamiskeskusesse kutsumine

Kandidaat kutsutakse testidele, kui ta on kinnitanud oma kandidatuuri õigeaegselt (vt VIII osa).

Tähelepanu!

1.

Oma kandidatuuri kinnitades teatab kandidaat, et täidab III osas esitatud üld- ja eritingimused.

2.

Testidel osalemiseks peab kandidaat valima kuupäeva; kuupäev tuleb tingimata kindlaks määrata tähtaja jooksul, mis täpsustatakse EPSO kasutajakonto kaudu.

2.

Testide laad ja hindamine

Valikvastustega testide eesmärk on hinnata kandidaatide üldvõimeid järgmistes valdkondades:

Test a

verbaalne mõtlemine:

punktiskaala: 0–20 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti

Test b

matemaatiline mõtlemine:

punktiskaala: 0–10 punkti

Test c

abstraktne mõtlemine:

punktiskaala: 0–10 punkti

 

Minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku on 10 punkti

3.

Testide keel

1. keel

V.   KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

1.   Menetlus

Vastavust üld- ja eritingimustele ning kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse esmalt kandideerimisavalduses esitatud andmete alusel.

a)

Vaadatakse läbi üld- ja eritingimustega seotud küsimustele antud vastused, et teha kindlaks, kas kandidaat vastab kõikidele osalemistingimustele.

Kui eelnevalt korraldatakse eelvalikutestid, kontrollitakse üld- ja eritingimuste täitmist eelvalikutestidel saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni igas valdkonnas on saadud ametisse nimetava asutuse kindlaksmääratud arvul  (2) kandidaate, kes

kogusid eelvalikutestidel vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ja said kõige rohkem punkte ja

täidavad konkursil osalemise tingimused.

Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, hinnatakse kõikide nende kvalifikatsiooni. Künnisest allapoole jäävate kandidaatide elektroonilisi kandideerimisavaldusi läbi ei vaadata.

b)

Seejärel hindab valikukomisjon konkursil osalemise tingimusi täitvate kandidaatide kvalifikatsiooni, et teha kindlaks, milliste kandidaatide kvalifikatsioon (diplomid ja tööalane kogemus) vastab kõige paremini käesolevas konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumidele. Valiku aluseks on üksnes need vastused, mis on märgitud kandideerimisavalduse osas „Võimete sõel” (talent screener) ning see toimub kahes järgus:

iga valikukriteeriumi kaaluteguriks määratakse 1–3 olenevalt tähtsusest, mille valikukomisjon sellele omistab;

Valikukomisjon hindab kandidaatide vastuseid ning annab igale vastusele kandidaadi kvalifikatsioonist sõltuvalt 0–4 punkti. Koondhinde saamiseks liidetakse punktid, mis on korrutatud vastavalt iga vastuse kaaluga.

Seejärel koostab valikukomisjon kandidaatide järjestuse neile antud punktide kogusumma põhjal. Hindamiskeskusesse kutsutud kandidaatide arv (3) on konkursi kohta maksimaalselt 3 korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv. Kõnealune arv avaldatakse EPSO veebisaidil (http://blogs.ec.europa.eu/eu-careers.info/).

2.   Kandidaatide esitatud andmete kontroll

Pärast hindamiskeskuse etappi ja selle tulemusi arvesse võttes kontrollib EPSO kandidaatide elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud andmete vastavust üldtingimustele. Valikukomisjon kontrollib eritingimustega täitmist kandidaadi esitatud tõendavate dokumentide alusel. Kvalifikatsiooni hindamisel arvestatakse tõendavaid dokumente vaid osas „Võimete sõel” (talent screener) esitatud vastuste kontrollimiseks. Kui kontrollimisel selgub, (4) et kandidaat ei ole andmeid dokumentidega tõendanud, arvatakse ta konkursist välja.

Punktide kahanevas järjestuses kontrollitakse neid kandidaate, kes täidavad miinimumnõudeid ja on saanud kõrgeimad punktid kõikide hindamiskeskuse testide hindamistestide d, e, f ja g eest kokku (vt VI osa punkt 2). Vajaduse korral peavad need kandidaadid olema saanud ka minimaalse nõutava punktisumma eelvalikutestide a, b ja c eest. Kontrolli jätkatakse seni, kuni on saadud reservnimekirja kantaval arvul kandidaate, kes täidavad kõik nimekirja kandmise tingimused. Ülejäänud kandidaatide tõendavaid dokumente läbi ei vaadata.

3.   Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist:

1.

Töökogemus katsemeetodite väljatöötamisel tuumafüüsika, tuumakeemia, kiirguskaitse, radiobioloogia, füüsika, keemia, inseneriteaduse või muus asjaomases tehnilises või rakendusteaduste valdkonnas, sealhulgas katsete tegemine, analüüsimine ja hindamine.

2.

Töökogemus katsemeetodite rakendamisel tuumafüüsika, tuumakeemia, kiirguskaitse, radiobioloogia, füüsika, keemia, inseneriteaduse või muus asjaomases tehnilises või rakendusteaduste valdkonnas, sealhulgas katsete tegemine, analüüsimine ja hindamine.

3.

Töökogemus mõõtmisvõtete väljatöötamisel tuumafüüsika, tuumakeemia, kiirguskaitse, radiobioloogia, füüsika, keemia, inseneriteaduse või muus asjaomases tehnilises või rakendusteaduste valdkonnas.

4.

Töökogemus mõõtmisvõtete rakendamisel tuumafüüsika, tuumakeemia, kiirguskaitse, radiobioloogia, füüsika, keemia, inseneriteaduse või muus asjaomases tehnilises või rakendusteaduste valdkonnas.

5.

Töökogemus, mis on seotud informaatika valdkonnas katsemeetodite või mõõtmisvõtete väljatöötamise või rakendamisega tuumafüüsika, tuumakeemia, kiirguskaitse, radiobioloogia, füüsika, keemia, inseneriteaduse või muus asjaomases tehnilises või rakendusteaduste valdkonnas.

6.

Töökogemus andmebaasihalduse ja arvepidamisrakendustega seotud informaatika valdkonnas.

7.

Töökogemus tuumavaldkonna õiguslike aspektidega.

8.

Töökogemus tuumamaterjali arvepidamises.

9.

Rahvusvaheline kogemus vähemalt ühes eespool (punktides 1–8) nimetatud valdkonnas, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö raames saadud kogemus.

10.

Kogemus läbirääkimiste pidamisel kolmandate isikutega, nt liikmesriigi ametiasutused või rajatise või ettevõtte käitaja esindajad.

VI.   AVALIK KONKURSS

1.

Hindamiskeskusesse kutsumine

Kandidaadid (5),

kes elektroonilisel registreerumisel esitatud andmete alusel täidavad III jaos esitatud üld- ja eritingimused

ja

kes on saanud kõige rohkem punkte kvalifikatsiooni hindamisel,

kutsutakse testidele, mis toimuvad üldjuhul Brüsselis asuvas hindamiskeskuses (6) ja kestavad üks kuni kaks päeva.

2.

Hindamiskeskus

Hindamiskeskuses hinnatakse valikukomisjoni heaks kiidetud testidega kolme võimet ja oskust:

mõtlemisoskust (juhul kui seda ei ole juba eelvalikutestidega tehtud) järgmiste testide kaudu:

a)

verbaalse mõtlemise test

b)

matemaatilise mõtlemise test

c)

abstraktse mõtlemise test

erioskusi hinnatakse järgmiselt:

d)

valdkonda käsitlev struktureeritud intervjuu, mille aluseks on kandideerimisavalduse osas „Võimete sõel” esitatud vastused

üldvõimeid ja -oskusi  (7) hinnatakse järgmiste testide kaudu:

e)

juhtumianalüüs

f)

rühmatöö

g)

üldvõimeid ja -oskusi käsitlev struktureeritud intervjuu

Iga üldvõimet ja -oskust testitakse järgmiselt:

 

Juhtumianalüüs

Rühmatöö

Struktureeritud intervjuu

Analüüsi- ja probleemide lahendamise oskus

x

x

 

Suhtlemisoskus

x

 

x

Kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus

x

 

x

Õppimis- ja arenguvõime

 

x

x

Prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus

x

x

 

Pingetaluvus

 

x

x

Meeskonnatöö oskus

 

x

x


3.

Hindamiskeskuse testide keel

Testide a, b ja c puhul 1. keel.

Testide d, e, f ja g puhul 2. keel.

4.

Hindamine ja kaal

Mõtlemisoskus

a)

verbaalne mõtlemine: 0–20 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti

b)

matemaatiline mõtlemine 0–10 punkti

c)

abstraktne mõtlemine 0–10 punkti

minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku: 10 punkti

Testide a, b ja c alusel arvatakse kandidaate konkursist välja, kuid nende testide punkte ei lisata muudele hindamiskeskuse testide punktidele.

Erivõimed ja -oskused (test d)

0–100 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 50 punkti

kaal: 55 % koondhindest

Üldvõimed ja -oskused (testid e, f ja g)

Üldvõimeid hinnatakse punktiskaalal 0–10

minimaalne nõutav punktisumma:

3 punkti iga võime või oskuse eest

ja

35 punkti 70st 7 üldvõime või -oskuse peale kokku

kaal: 45 % koondhindest

VII.   RESERVNIMEKIRI

1.

Registreerumine

Valikukomisjon kannab kandidaadi nime reservnimekirja,

kui kandidaat (8) on kogunud testide ja katsete a–g peale kokku minimaalse nõutava punktisumma ning saanud katsete d, e, f ja g peale kokku ühe kõrgeimatest punktidest (vt I osa punktis 1 esitatud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv)

ja kui ta vastab tõendavate dokumentide alusel kõikidele osalemistingimustele.

2.

Järjestus

Nimekiri koostatakse tähestiku alusel.

VIII.   KUIDAS KANDIDEERIDA

1.

Elektrooniline registreerumine

Registreeruda tuleb elektrooniliselt, järgides EPSO veebisaidil esitatud ja täpsemalt registreerumise juhendis täpsustatud korda.

Lõpptähtaeg (sealhulgas kandideerimisavalduse kinnitamise jaoks): 6. mai 2014 kell 12.00 Brüsseli aja järgi

2.

Kandideerimisdokumendid

Kui kandidaat on kutsutud hindamiskeskusesse, palutakse tal hindamiskeskusesse tulekul võtta kaasa (9) kõik kandideerimisdokumendid (allakirjutatud elektrooniline kandideerimisavaldus ja tõendavad dokumendid).

Üksikasjalikumad eeskirjad: vt avalike konkursi üldeeskirjade punkt 2.1.7.


(1)  Vt Euroopa keeleõppe raamdokument (CECR) – nõutav tase: 1. keel = C1, 2. keel = B2 (http://europass.cedefop.europa.eu/europass/home/hornav/Downloads/CEF/LanguageSelfAssessmentGrid.csp)

(2)  See arv osutab IV osa teises lõigus osutatud künnisele.

(3)  Kandidaatidele, keda hindamiskeskusesse ei kutsutud, antakse teada nende hindamistulemused ning kaal, mille valikukomisjon andis igale vastusele.

(4)  Enne reservnimekirja koostamist kontrollitakse andmeid tõendavate dokumentide alusel (vt VII osa punkt 1 ja VIII osa punkt 2).

(5)  Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik hindamiskeskusesse.

(6)  Korralduslikel kaalutlustel võidakse võimekusteste korraldada liikmesriikide hindamiskeskustes muudest hindamiskeskuse testidest eraldi.

(7)  Kõnealuste võimete ja oskuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud avalike konkursside üldeeskirjade punktis 1.2.

(8)  Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

(9)  Hindamiskeskusesse tulemise kuupäev teatatakse kandidaadile tema EPSO kasutajakonto kaudu.