Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhineva avaliku konkursi, mille põhjal koostatakse reservnimekiri administraatorite töölevõtmiseks (AD 5).

Konkursi eesmärk on koostada reservnimekirjad, mille abil täidetakse vabad ametikohad Euroopa Liidu institutsioonides, täpsemalt Euroopa Parlamendis, Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Liidu Kohtus.

Euroopa Komisjon ei ole selle konkursiga seotud ega värba seega koostatavatest reservnimekirjadest.

Kõnealune juhend on konkursiteate lahutamatu osa ja aitab Teil mõista konkursi menetluseeskirju ja registreerumistingimusi.

AD 5 on palgaaste, millelt kõrgkooli lõpetanud alustavad Euroopa Liidu institutsioonides administraatori karjääri. Kõnealusele palgaastmele tööle võetud administraatorid võivad institutsioonides täita juhendaja suunamisel kolme peamist liiki tööülesandeid: poliitika kujundamine, praktiline rakendamine ja ressursside juhtimine. Otsime eelkõige kandidaate, kellel on potentsiaali karjääri jätkamiseks institutsioonides.

Institutsioonidele sobivatele kandidaatidele kehtivad üldnõuded on esitatud avalike konkursside juhendi punktis 1.2.

Eelvalikutestid korraldatakse ainult siis, kui registreerunud kandidaatide arv ületab teatava künnise (1). Kandidaatidele teatatakse sellest EPSO kasutajakonto kaudu.

Kontrollitakse elektroonilises kandideerimistaotluses esitatud andmete vastavust üld- ja eritingimustele, et selgitada välja konkursil osalemise tingimustele vastavad kandidaadid.

Eelvalikutestidel kandidaatidele antud punktide järgi kahanevas järjestuses kontrollitakse taotlustes esitatud teavet, kuni on saadud künnisele vastaval arvul kandidaate, kes

Künniseks on kuuekordne konkursiteates esitatud edukate kandidaatide arv. Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, hinnatakse kõigi nende kvalifikatsiooni. Künnisest allapoole jäävate kandidaatide elektroonilisi kandideerimistaotlusi läbi ei vaadata.

Hindamiskeskusesse kutsutavad kandidaadid selgitab valimiskomisjon välja nende kvalifikatsiooni alusel, olles eelnevalt koostanud kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid. Valik tehakse kandidaatide elektroonilises kandideerimistaotluses esitatud andmete alusel. Valimiskomisjon valib konkursil osalemise tingimustele vastavate kandidaatide hulgast need, kelle kvalifikatsiooni (diplomid ja tööalane kogemus) sisu ja tase vastab kõige paremini konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile (vt lisatud valikukriteeriumid). Kvalifikatsiooni hindamine toimub järgmiselt:

Hindamiskeskusesse kutsutavate kandidaatide arv on maksimaalselt kolm korda suurem kui käesolevas konkursiteates esitatud edukate kandidaatide arv ja see avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu).

Hindamiskeskusesse kutsumise järel kontrollib EPSO kandidaatide elektroonilises kandideerimistaotluses esitatud andmete vastavust üldtingimustele. Valimiskomisjon kontrollib kõnealuste andmete vastavust eritingimustele ja kvalifikatsiooni hindamist. Kui kontrollimisel selgub, et kandidaat ei ole andmeid dokumentidega tõendatud, arvatakse ta konkursist välja.

Punktide kahanevas järjestuses kontrollitakse neid kandidaate, kes vastavad miinimumnõuetele ja on saanud parimad hinded hindamiskeskuse testide d, e ja f eest kokku (vt VI jagu). Need kandidaadid peavad saama ka minimaalse nõutava punktisumma eelvalikutestide (3) a, b ja c eest (vt VI jagu). Kontrolli teostatakse seni, kuni on saadud reservnimekirja kantaval arvul kandidaate, kes vastavad kõigile nimekirja kandmise tingimustele. Allapoole nimetatud künnist jäävate kandidaatide tõendavaid dokumente läbi ei vaadata.

(1) Pärast kandideerimisavalduse esitamise tähtpäeva möödumist otsustab EPSO (kui ametisse nimetav asutus) eelvalikutestide korraldamise üle, kui kandidaatide arv tekitaks raskusi või pikendaks oluliselt menetlust. Künnis võib konkursiti erineda.

(2) Kandidaadid, keda ei ole hindamiskeskusesse kutsutud, võivad kümne päeva jooksul pärast tulemustest teatamist esitada taotluse, et saada koopia valimiskomisjoni koostatud kvalifikatsiooni hindamise lehest.

(3) Korralduslikel põhjustel võivad need testid toimuda hindamiskeskuses, kuid sel juhul vastutab nende eest EPSO, mitte valimiskomisjon.

(4) Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik hindamiskeskusesse.

(5) Juhul kui viimasena nimekirja kandmist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

1. LISA

EPSO/AD/178/10 — ADMINISTRAATORID (AD 5)

RAAMATUKOGUNDUS/INFOTEADUS

1. Ametiülesannete kirjeldus

Raamatukogunduse/infoteaduse valdkonna administraatorite üldine ülesanne on hallata ja pakkuda professionaalseid infoteenuseid.

Sellel konkursil ei otsita infotehnolooge (IT), arhivaare ega dokumendihaldureid.

Peamised ametiülesanded, mis võivad institutsiooniti erineda, on järgmised:

—	infoteenuste haldamine, sealhulgas üldiste ja eriotstarbeliste infootsinguteenuste või raamatukogu haldamine, infoteenuste sisevõrgusaidi käitamine koos litsentsitud veebipõhiste kommertsandmebaasidega ja infokoolituste pakkumine;

—	märksõnastike, kataloogimise ja indekseerimise protsesside haldamine; kogude haldamine; erialaste andmete haldamine;

—	eriotstarbeline infootsing ja infoallikate haldamine konkreetsetes poliitikavaldkondades ja/või kliendirühmades;

—	ametiala juhtimine ja/või asjatundlikkus konkreetses teenusevaldkonnas nagu teadistamine, kutseala standardid, kliendikoolitus, autoriõigus, innovatsioon või infotehnoloogia areng;

—	ajutiste töörühmade ja projektimeeskondade juhtimine;

—	poliitikavaldkondade teabe analüüsimine ja sellest kokkuvõtete tegemine ning aruannete ja juhtimiskokkuvõtete koostamine;

—	klientide teabenõuetele vastamine, teabe otsimine, dokumentide kataloogimine ja indekseerimine, ettekannete tegemine ja klientide koolitamine;

—	kohtu raamatukoguhoidja ülesannete täitmine (Euroopa Liidu Kohtus Luxembourgis).

2. Kvalifikatsioon

Haridustase, mis vastab vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, mille läbimise kohta on antud välja diplom infoteaduses, dokumenditeaduses või raamatukogunduses (infotehnoloogia ja arhiiviteaduse õpinguid siin arvesse ei võeta),

või

haridustase, mis vastab vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, mille läbimise kohta on antud välja diplom ja mida täiendab vähemalt üheaastane koolitus, mille kohta on välja antud diplom infoteaduses, dokumenditeaduses või raamatukogunduses (infotehnoloogia ja arhiiviteaduse õpinguid siin arvesse ei võeta).

Kohtu raamatukoguhoidja

Haridustase, mis vastab vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, mille läbimise kohta on antud välja diplom õigusteaduses, ning vähemalt kaheaastased õpingud või töökogemus raamatukogunduse alal.

3. Kvalifikatsiooni hindamine

Ametiülesannete kirjelduse keskmes on inimestega töötamise oskus (kliendid, personal) ja mis tahes vormis info kasutamise oskus. Tööülesanded on vähem seotud traditsioonilise raamatute ja dokumentide haldamisega, põhirõhk on klientide vajadustele vastava täpse ja asjakohase teabe pakkumisel. Selleks on vaja erialase teabega seotud eri juhtimisoskusi: teenuste juhtimine, turundus, kvaliteedikontroll, inim- ja finantsressursside juhtimine ning lepingute haldamine.

Seepärast arvestab valimiskomisjon kandidaatide kvalifikatsiooni hinnates eelkõige järgmist:

—	praktilised teadmised infoteenuste käitamisest ja juhtimisest;

—	praktilised teadmised klienditeenindusest, kvaliteedikontrollist ja turundusest ning veebipõhistest infoteenustest;

—	teadmised ELi küsimustest, liikmesriigi ja/või ELi ja/või rahvusvahelisest õigusest;

—	teadmised järgmistes valdkondades: politoloogia, rahvusvahelised suhted, majandus ja teadus; või põhjalikud teadmised muudest poliitikavaldkondadest, mis on seotud Euroopa institutsioonide tegevusega;

—	soovitavad on suurepärased teadmised ühe või mitme järgmise riigi infokeskkonnast ja nende ametlike keelte valdamine: Austria, Eesti, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Prantsusmaa, Slovakkia, Ühendkuningriik;

—	kataloogimise ja märksõnastamise kogemus;

—	kohtu raamatukoguhoidja puhul võtab valimiskomisjon keelelisi eelistusi seadmata arvesse raamatukogunduse ja Euroopa Liidu õiguse alaseid teadmisi.

2. LISA

EPSO/AD/179/10 — AUDIOVISUAALVALDKOND — ADMINISTRAATORID (AD 5)

AUDIOVISUAALVALDKONNA INSENER/PRODUTSENT

ELi institutsioonid otsivad insenere ja produtsente audiovisuaalvaldkonnas. Neid värvatakse institutsioonide audiovisuaaltalitustesse, mis vastutavad asjaomase institutsiooni tegevuse kajastamise ja audiovisuaalsete teoste tootmise eest.

Insenerid vastutavad tehnilise audiovisuaalinfrastruktuuri korrektse toimimise eest.

Produtsendid vastutavad audiovisuaalsete teoste tootmise ja institutsioonide tegevuse üldise kajastamise eest.

Mõlemal ametikohal nõutakse koosseisulise ja koosseisuvälise tehnilise personali juhtimist.

1. Ametiülesanded

—	Ringhäälingu- ja multimeediaseadmete toimimise, hooldamise, järelevalve ja ajakohastamise tagamine;

—	uute seadmete tehniliste omaduste väljaselgitamine ja kindlaksmääramine, et arendada tehnoloogiat ja rahuldada kasutajate vajadusi;

—	audiovisuaalsete/multimeedia programmide tootmise tingimuste väljatöötamine ja kehtestamine;

—	ringhäälingu ja multimeedia audiovisuaalse toodangu arendamine;

—	uute projektide loomise ja arendamise tagamine;

—	lepingudokumentide ettevalmistamises ja koostamises osalemine.

2. Kvalifikatsioon

Haridustase, mis vastab vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, mille läbimise kohta on antud välja diplom audiovisuaalse ringhäälingu ja multimeedia tehnoloogia, elektrotehnika või informaatika alal või audiovisuaalse ringhäälingu ja multimeedia alal,

või

haridustase, mis vastab vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, mille läbimise kohta on antud välja diplom ja mida täiendab vähemalt üheaastane koolitus, mille kohta on välja antud diplom audiovisuaalse ringhäälingu ja multimeedia tehnoloogia, elektrotehnika või informaatika alal või audiovisuaalse ringhäälingu ja multimeedia alal.

3. Kvalifikatsiooni hindamine

Valimiskomisjon võtab arvesse järgmisi teadmisi:

—	televisiooni- ja raadioelektroonika ja nendega seotud eri tehnoloogiate tundmine;

—	infotehnoloogia tundmine (andmebaasid, faili- ja operatsioonisüsteemid, serverid, võrgud, Internet);

—	audiovisuaalse ringhäälingu ja multimeediaga seotud infotehnoloogia tundmine (audio- ja videotihendus, ülekanded, voogedastus, tellitav videoteenus);

—	audiovisuaalse ringhäälingu ja multimeediaprogrammide tootmise tundmine praktikas.