–

J. K., esindajad: adwokat P. Knut, abogada M. R. Oyarzabal Arigita ja advocaat B. Van Vooren,

–

Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna, E. Borawska-Kędzierska ja A. Siwek‑Ślusarek,

–

Belgia valitsus, esindajad: C. Pochet, L. Van den Broeck ja M. Van Regemorter,

–

Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja P. Huurnink,

–

Portugali valitsus, esindajad: C. Alves, P. Barros da Costa ja A. Pimenta,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja A. Szmytkowska,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikli 3 lõike 1 punkte a ja c ning artiklit 17.

2

Taotlus on esitatud J. K. (edaspidi „hageja“) ja TP S.A. vahelises kohtuvaidluses nõude üle hüvitada kahju, mis tekkis selle äriühingu keeldumise tõttu pikendada hagejaga sõlmitud töövõtulepingut põhjusel, mis hageja väitel põhines tema seksuaalsel sättumusel.

3

Direktiivi 2000/78 põhjendustes 9, 11 ja 12 on märgitud:

[…]

4

Selle direktiivi artiklis 1 „Eesmärk“ on sätestatud:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.“

5

Direktiivi artikli 2 „Diskrimineerimise mõiste“ lõikes 5 on sätestatud:

„Käesolev direktiiv ei piira siseriikliku õigusega sätestatud meetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.“

6

Sama direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala“ lõike 1 punktides a ja c on sätestatud:

„Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

[…]

7

Direktiivi 2000/78 artiklis 17 „Sanktsioonid“ on sätestatud:

„Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohaldamine. Sanktsioonid, milleks võib olla ohvrile kahju hüvitamine, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 2. detsembriks 2003 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.“

8

3. detsembri 2010. aasta seaduse Euroopa Liidu õiguse teatavate sätete rakendamise kohta võrdse kohtlemise valdkonnas (ustawa o wdrożeniu niektórych przepisów Unii Europejskiej w zakresie równego traktowania) (Dz. U. nr 254, jrk nr 1700) konsolideeritud redaktsiooni (Dz. U. 2016, jrk nr 1219) (edaspidi „võrdse kohtlemise seadus“) artiklis 4 on sätestatud:

„Seadust kohaldatakse järgmistel juhtudel:

[…]

2) äritegevuse või kutsealase tegevuse alustamise ja sellega tegelemise tingimustele, eelkõige töösuhte või tsiviilõigusliku lepingu alusel teenuste osutamise raames;

[…]“.

9

Selle seaduse artiklis 5 on sätestatud:

„Seadust ei kohaldata järgmistel juhtudel:

[…]

3) lepingupoolte valikuvabadusele, kui see ei ole seotud soo, rassi, etnilise päritolu või kodakondsusega;

[…]“.

10

Nimetatud seaduse artikli 8 lõike 1 punkti 2 kohaselt:

„Keelatud on füüsiliste isikute ebavõrdne kohtlemine soo, rassi, etnilise päritolu, kodakondsuse, religiooni, usutunnistuse, maailmavaate, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel seoses:

[…]

2) äritegevuse või kutsealase tegevuse alustamise ja sellega tegelemise tingimustega, eelkõige töösuhte või tsiviilõigusliku lepingu alusel teenuste osutamise raames“.

11

Sama seaduse artikkel 13 sätestab:

„1.   Isikul, kelle suhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, on õigus saada hüvitist.

2.   Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise asjades […] kohaldatakse [23. aprilli 1964. aasta tsiviilseadustikku (ustawa – Kodeks cywilny)].“

12

Aastatel 2010–2017 sõlmis hageja oma iseseisva majandustegevuse raames terve rea järjestikuseid lühiajalisi töövõtulepinguid äriühinguga TP, kes haldab riigi tasandil avalikku telekanalit Poolas ja kelle ainuaktsionär on riigikassa.

13

Nende lepingute alusel töötas hageja nädalastes vahetustes TP 1. programmi režii- ja reklaamitoimetuses, kus ta valmistas monteeritud audiovisuaalset materjali, treilereid või saatelõike TPd reklaamivate saadete jaoks. Nimetatud 1. programmi režii- ja reklaamitoimetuse direktor ning hageja vahetu ülemus W. S. jagas vahetused ära hageja ja ühe teise ajakirjaniku vahel, kes täitis samu tööülesandeid mis hageja, mistõttu mõlemad tegid kaks nädalast vahetust kuus.

14

Alates 2017. aasta augustist kavandati TP organisatsiooni struktuuri ümberkorraldamist, mille käigus pidi hageja ülesanded üle viidama uude üksusesse, nimelt loov-, kujundus- ja reklaamiagentuuri.

15

Töökoosolekul, mis toimus 2017. aasta oktoobri lõpus, märgiti, et hageja kuulub nende kaastöötajate hulka, keda hinnati selle ümberkorraldamise raames edukalt.

16

Hageja ja TP sõlmisid 20. novembril 2017 uue töövõtulepingu üheks kuuks.

17

Hageja sai 29. novembril 2017 oma vahetu ülemuse käest 2017. aasta detsembri töögraafiku, milles oli hagejale ette nähtud kaks nädalast vahetust, mis algasid vastavalt 7. ja 21. detsembril 2017.

18

Hageja ja tema elukaaslane avaldasid 4. detsembril 2017 oma Youtube’i kanalis jõulumuusikavideo, mille eesmärk oli edendada sallivust samasooliste paaride suhtes. Video pealkirjaga „Pokochaj nas w święta“ („Armastage meid jõuluajal“) kujutas samasooliste paaride jõulude tähistamist.

19

Hageja sai 6. detsembril 2017 W. S-ilt e-kirja, milles talle teatati, et tema nädalane vahetus, mis pidi algama 7. detsembril 2017, on tühistatud.

20

W. S. teatas 20. detsembril 2017 hagejale, et ei olnud enam kavas, et ta teeks ära nädalase vahetuse, mis pidi algama 21. detsembril 2017.

21

Seega ei töötanud hageja 2017. aasta detsembris ühtegi vahetust ning seejärel ei sõlmitud tema ja TP vahel ühtegi uut töövõtulepingut.

22

Hageja esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Sąd Rejonowy dla m. st. Warszawy w Warszawiele (Pealinna Varssavi rajoonikohus Varssavis, Poola), hagi, milles palus mõista TP-lt tema kasuks kahjuhüvitisena välja 47924,92 Poola zlotti (PLN) (ligikaudu 10130 eurot) koos seadusjärgse viivisega muu hulgas mittevaralise kahju eest, mis tuleneb võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest otsese diskrimineerimise tõttu seksuaalse sättumuse alusel seoses tsiviilõigusliku lepingu alusel majandustegevusega tegelema hakkamise ja selle alusel majandustegevusega tegelemise tingimustega.

23

Hagi põhjendamiseks väidab hageja, et teda on sel viisil diskrimineeritud, kuna käesoleva kohtuotsuse punktis 17 nimetatud vahetuste tühistamise ja TPga koostöö lõpetamise tõenäoliseks põhjuseks oli selle kohtuotsuse punktis 18 mainitud video avaldamine.

24

TP palub jätta hagi rahuldamata, väites eelkõige, et seadusega ei olnud tagatud, et tema ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingut pikendatakse.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas võrdse kohtlemise seaduse artikli 5 punkt 3 on liidu õigusega kooskõlas osas, milles see säte jätab selle seaduse kohaldamisalast ja seega direktiiviga 2000/78 tagatud diskrimineerimisvastase kaitse alt välja lepingupartneri vaba valimise üksnes juhul, kui see valik ei põhine sool, rassil, etnilisel päritolul või kodakondsusel.

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisalasse – norm, mis tagab kaitse diskrimineerimise eest muu hulgas seksuaalse sättumuse alusel, mis puudutab tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimusi, sealhulgas valikukriteeriume ja töölevõtu tingimusi ning töö saamise ja töö tingimusi.

27

Esimesena palub eelotsusetaotluse esitanud kohus muu hulgas selgitada, kas hageja iseseisvat majandustegevust saab kvalifitseerida tegutsemiseks „füüsilisest isikust ettevõtjana“ artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

28

Teisena soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas seda sätet tuleb tõlgendada nii, et selle eesmärk on tagada kaitse seksuaalse sättumuse kriteeriumil põhineva diskrimineerimise eest ka niisuguses olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuna keeldumine sõlmida füüsilisest isikust ettevõtjaga leping üksnes tema seksuaalse sättumuse tõttu näib olevat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamise tingimuste piirangu väljendus.

29

Neil asjaoludel otsustas Sąd Rejonowy dla m. st. Warszawy w Warszawie (Pealinna Varssavi rajoonikohus Varssavis) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi [2000/78] artikli 3 lõike 1 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad jätta selle direktiivi kohaldamisalast välja lepingupoolte valikuvabaduse ja selle tulemusena välistada ka riigisiseses õiguses selle direktiivi artikli 17 alusel kehtestatud sanktsioonide kohaldamise seoses lepingupoolte valikuvabadusega, kui see ei ole seotud soo, rassi, etnilise päritolu või kodakondsusega olukorras, kus diskrimineerimise ilminguks oleks keeldumine sellise tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisest, mille alusel füüsilisest isikust ettevõtja kohustub osutama teenuseid, kui sellise keeldumise aluseks on potentsiaalse lepingupartneri seksuaalne sättumus?“

30

Sissejuhatavalt tuleb märkida, et eelotsuse küsimuses sisalduva viitega direktiivi 2000/78 artiklile 17 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus lihtsalt rõhutada, et juhul kui selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punktid a ja c on põhikohtuasjas kohaldatavad, kuuluvad kohaldamisele ka artikkel 17 ja järelikult ka karistused, mis on riigisiseses õiguses viimati nimetatud sätte rakendamiseks ette nähtud. Selles osas ei eelda tõstatatud küsimus nimetatud artikli 17 spetsiifilist tõlgendamist.

31

Nimelt palub eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille tagajärjel on lepingupoole vaba valiku alusel jäetud selle direktiiviga antava diskrimineerimisvastase kaitse alt välja keeldumine sõlmida või pikendada isikuga sõlmitud niisugust lepingut, mille ese on asjasse puutuva isiku poolne teatavate teenuste osutamine füüsilisest isikust ettevõtjana, tema seksuaalse sättumuse tõttu.

32

Seega tekib küsimus, kas selline olukord nagu põhikohtuasjas kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.

33

Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkt a näeb ette, et „[l]iidule antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all [on] tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine“.

34

Selle kohta tuleb tõdeda, et kõnesolev direktiiv ei viita nimetatud artiklis sisalduva mõiste „tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused“ määratlemiseks liikmesriikide õigusele. Nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte nõuetest tuleneb aga, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt (2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 25 ning seal viidatud kohtupraktika).

35

Lisaks, kuna sama direktiiv ei määratle väljendit „tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused“, tuleb seda väljendit tõlgendada vastavalt selle tähendusele tavakeeles, võttes arvesse selle kasutamise konteksti ja eesmärki, mida taotletakse õigusaktiga, mille osa see on (2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Esiteks tuleb tõdeda, et terminite „tööle saamine“, „füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine“ ja „kutsealale pääsemine“ koos kasutamisest tuleneb, et mis tahes kutsealase tegevusega alustamise tingimused, sõltumata selle olemusest ja omadustest, kuuluvad direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a ja seega selle direktiivi kohaldamisalasse. Nimelt tuleb neid termineid mõista laias tähenduses, nagu nähtub selle sätte eri keeleversioonide võrdlusest ja selliste üldiste väljendite kasutamisest nagu ühelt poolt „füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine“ (prantsuse keeles „activité non salariée“), „actividad por cuenta propia“, „selvstændig erhvervsvirksomhed“, „selbständiger Erwerbstätigkeit“, „self-employment“, „arbeid […] als zelfstandige“ ja „pracy na własny rachunek“ ning teiselt poolt „kutsealale pääsemine“ (prantsuse keeles „travail“) „ejercicio profesional“, „erhvervsmæssig beskæftigelse“, „unselbständiger Erwerbstätigkeit“, „occupation“, „beroep“ ja „zatrudnienia“ vastavalt hispaania, taani, saksa, inglise, hollandi ja poola keeles (vt selle kohta 2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 27).

37

Lisaks asjaolule, et kõnealuses sättes peetakse sõnaselgelt silmas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, nähtub ka sõnadest „töö“ ja „kutseala“ nende tavatähenduses, et liidu seadusandja ei soovinud piirata direktiivi 2000/78 kohaldamisala ametikohtadega, mida täidab „töötaja“ ELTL artikli 45 tähenduses (vt selle kohta 2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 28 ning seal viidatud kohtupraktika).

38

Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a sõnastus kinnitab, et direktiivi kohaldamisala ei piirdu üksnes sellistele ametikohtadele pääsemise tingimustega, mida täidavad „töötajad“ ELTL artikli 45 tähenduses, kuna selle sõnastuse kohaselt kohaldatakse seda direktiivi „kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, […] mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel“ (vt selle kohta 2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 29).

39

Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a grammatilist tõlgendust kinnitavad direktiivi eesmärgid, millest tuleneb, et mõistet „tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused“, mis määratleb selle direktiivi kohaldamisala, ei saa tõlgendada kitsalt (vt selle kohta 2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 30 ning seal viidatud kohtupraktika).

40

Sellega seoses tuleb märkida, et direktiiv 2000/78 võeti vastu EÜ artikli 13 alusel (muudetuna ELTL artikli 19 lõige 1), mis annab liidule pädevuse võtta vajalikke meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega muu hulgas seksuaalse sättumuse alusel (23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI, C‑507/18, EU:C:2020:289, punkt 35).

41

Vastavalt direktiivi 2000/78 artiklile 1 ja nagu nähtub nii direktiivi pealkirjast ja preambulist kui ka sisust ja eesmärgist, kehtestab see direktiiv üldise raamistiku muu hulgas seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks „töö saamisel ja kutsealale pääsemisel“, et tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine, pakkudes kõigile isikutele tõhusat kaitset muu hulgas sellel alusel toimuva diskrimineerimise eest (23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI, C‑507/18, EU:C:2020:289, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

42

Konkreetselt on asjaomase direktiivi põhjenduses 9 rõhutatud, et töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega, mis aitab oluliselt kaasa kodanike täielikule osalemisele majandus-, kultuuri- ja ühiskondlikus elus ning nende võimete rakendamisele. Sellega seoses on ka sama direktiivi põhjenduses 11 märgitud, et muu hulgas seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimine võib saada takistuseks EL toimimise lepingu eesmärkide, eelkõige tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ning isikute vaba liikumise saavutamisel (23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI, C‑507/18, EU:C:2020:289, punkt 37).

43

Seega ei ole direktiiv 2000/78 niisugune liidu teisese õiguse akt nagu eelkõige ELTL artikli 153 lõikel 2 põhinevad aktid, mille eesmärk on kaitsta üksnes töötajaid kui töösuhte nõrgemat poolt, vaid selle direktiivi eesmärk on kõrvaldada sotsiaalsetest ja avalikest huvidest lähtuvalt kõik diskrimineerivatel põhjustel esinevad takistused elatusvahendite saamisele ja võimalusele anda töö kaudu oma panus ühiskonda, olenemata sellest, millises õiguslikus vormis seda tööd tehakse (2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 34 ning seal viidatud kohtupraktika).

44

Kuigi direktiivi 2000/78 eesmärk on seega hõlmata suurt hulka kutsealaseid tegevusi, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust endale elatusvahendite tagamiseks, tuleb siiski eristada selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid tegevusi nendest, mis seisnevad lihtsalt kaupade või teenuste pakkumises ühele või mitmele teenusesaajale, mis sellesse kohaldamisalasse ei kuulu.

45

Seega peab kutsealane tegevus, et see kuuluks direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, olema tegelik ja toimuma õigussuhte raames, mida iseloomustab teatav stabiilsus.

46

Kuigi käesolevas asjas tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul hinnata, kas hageja tegevus vastab neile kriteeriumidele, olgu esiteks märgitud, et Euroopa Kohtule esitatud toimikust ilmneb, et hageja valmistas füüsilisest isikust ettevõtjana isiklikult, järjestikuste lühiajaliste töövõtulepingute alusel monteeritud audiovisuaalset materjali, treilereid või saatelõike TP 1. programmi kokkupanekuks ja reklaamimiseks. Teiseks ilmneb sellest toimikust samuti, et hageja sõltus selles tegevuses W. S‑i poolsest nädalaste vahetuste jaotusest ning et teda hinnati hiljuti TP organisatsiooni struktuuri ümberkorraldamise raames edukalt.

47

Kuna aga – nagu nähtub eelotsusetaotlusest – hageja tegevus kujutab endast tegelikku ja tulemuslikku kutsealast tegevust, mida ta sama teenusesaaja heaks isiklikult regulaarselt teeb ja mis võimaldab tal täielikult või osaliselt saada elatusvahendeid, siis ei sõltu küsimus, kas sellise tegevusega tegelema hakkamise tingimused kuuluvad direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse, sellest, kas see tegevus tuleb kvalifitseerida „töötamiseks“ või „füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks“, kuivõrd selle sätte kohaldamisala ja seega direktiivi kohaldamisala tuleb mõista laias tähenduses, nagu sai märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 36.

48

Teiseks, mis puudutab küsimust, kas niisuguse töövõtulepingu sõlmimine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuulub füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise „tingimuste“ mõiste alla direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, siis väitis Poola valitsus oma kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil, et hageja oli juba täielikult kasutanud õigust alustada tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana enne seda, kui ta oli sõlminud põhikohtuasjas kõne all oleva töövõtulepingu, ning et ta sai seda takistamatult jätkata, sealhulgas muude teenusesaajate kui TP heaks, kuivõrd viimati nimetatul ei olnud võimalik piirata seda õigust, mis puudutas sellise tegevusega tegelemise otsust ennast.

49

Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamise „tingimuste“ all peetakse tavakeeles silmas asjaolusid või fakte, mille olemasolu peab tingimata olema tuvastatud, et isik saaks tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana konkreetsel kutsealal (vt analoogia alusel 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI, C‑507/18, EU:C:2020:289, punkt 33).

50

Tuleb aga rõhutada, et selleks, et niisugune isik nagu hageja saaks tõhusalt tegeleda oma kutsealase tegevusega, on töövõtulepingu sõlmimine asjaolu, mille olemasolu võib olla kohustuslik. Seega võib füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamise „tingimuste“ mõiste direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses hõlmata niisuguse lepingu sõlmimist, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

51

Eeltoodust tuleneb, et lepingupartneri seksuaalse sättumusega seotud põhjustest tulenev keeldumine sõlmida töövõtuleping lepingupartneriga, kes tegeleb iseseisva majandustegevusega, kuulub viimati nimetatud sätte ja seega direktiivi kohaldamisalasse.

52

Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt kohaldatakse direktiivi „töö saamise ja töö tingimus[te], kaasa arvatud töölt vabastami[s]e ja töötasu [tingimuste]“ suhtes.

53

Esimesena tuleb küll tõdeda, et vastupidi selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punktile a ei viita nimetatud artikli 3 lõike 1 punkt c sõnaselgelt „füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele“, vaid nimetab üksnes „töö saamise“ ja „töö“ tingimusi.

54

Siiski, nagu tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 43, ei ole direktiivi 2000/78 eesmärk kaitsta üksnes töötajaid kui töösuhte nõrgemat poolt, vaid selle direktiivi eesmärk on kõrvaldada sotsiaalsetest ja avalikest huvidest lähtuvalt kõik diskrimineerivatel põhjustel esinevad takistused elatusvahendite saamisele ja võimalusele anda töö kaudu oma panus ühiskonda, olenemata sellest, millises õiguslikus vormis seda tööd tehakse.

55

Sellest järeldub, et direktiiviga 2000/78 antud kaitse ei saa sõltuda töösuhte formaalsest kvalifitseerimisest riigisiseses õiguses või asjaomase isiku töölevõtmisel tehtud valikust üht või teist liiki lepingu kasuks (vt analoogia alusel 11. novembri 2010. aasta kohtuotsus Danosa, C‑232/09, EU:C:2010:674, punkt 69), kuna – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 36 – selle direktiivi termineid tuleb mõista laias tähenduses.

56

Kuna direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohaldatakse seda direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on „füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise […] tingimused“, siis ei saa selle direktiiviga taotletavat eesmärki saavutada, kui direktiiviga tagatud kaitse mis tahes vormis diskrimineerimise eest direktiivi artiklis 1 nimetatud alustel, nagu muu hulgas seksuaalse sättumuse alusel, ei võimalda tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist pärast seda, kui isik on asunud tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, ning seega muu hulgas seoses töö ja töölt vabastamise tingimustega. Seega laieneb see kaitse asjaomasele töösuhtele tervikuna.

57

Niisugune tõlgendus vastab direktiivi 2000/78 eesmärgile kehtestada üldine raamistik, et võidelda muu hulgas seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, mistõttu ei tohi mõistetele, mille abil on direktiivi artiklis 3 täpsustatud direktiivi kohaldamisala, anda kitsendavat tõlgendust (2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK vs. Danmark ja HK vs. Privat, C‑587/20, EU:C:2022:419, punkt 51).

58

Seega tuleneb direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c teleoloogilisest tõlgendusest, et selles sisalduva mõistega „töö saamise ja töö tingimused“ on laias tähenduses peetud silmas tingimusi, mida kohaldatakse mis tahes vormis töötamisele ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, olenemata sellest, millises õiguslikus vormis seda tehakse.

59

Teisena tekib küsimus, kas TP otsus mitte täita hagejaga sõlmitud töövõtulepingut ja jätta see leping pikendamata, mis lõpetab nende tööalase suhte väidetavalt asjaomase isiku seksuaalse sättumusega seotud põhjustel, kuulub mõiste „töö saamise ja töö tingimused“ alla direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses.

60

Selle kohta väidab Poola valitsus, et suhetes oma lepingupartneriga ei ole füüsilisest isikust ettevõtja töösuhtes, mille raames saab üks lepingupool teise „töölt vabastada“.

61

Mõiste „töölt vabastamine“ tähendab tõepoolest üldjuhul töötaja ja tema tööandja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamist.

62

Samas, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 102 sisuliselt märkis, on mõistet „töölt vabastamine“ direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis c kasutatud ainult mõiste „töö saamise ja töö tingimused“ näitena ja sellega on eelkõige silmas peetud artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud mis tahes tegevuse ühepoolset ülesütlemist.

63

Nimelt tuleb muu hulgas rõhutada, et nagu töötaja, kes võib ette kavatsemata jääda oma töökohast ilma muu hulgas „töölt vabastamise“ tõttu, võib isik, kes on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana, olla sunnitud lõpetama selle tegevuse oma lepingupartneri tõttu ja leida end seetõttu haavatavast olukorrast, mis on võrreldav töötaja olukorraga, kelle tööleping on üles öeldud (vt 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Gusa, С-442/16, EU:C:2017:1004, punkt 43).

64

Käesolevas asjas tühistas TP ühepoolselt hageja nädalased vahetused, mis pidid algama vastavalt 7. ja 21. detsembril 2017, ning TP ja hageja vahel ei sõlmitud ühtegi uut töövõtulepingut pärast seda, kui viimane oli avaldanud veebis käesoleva kohtuotsuse punktis 18 viidatud video.

65

Seega näib, et asjaolu, et hageja ei saanud 2017. aasta detsembris teha ühtegi nädalast vahetust, mis oli ette nähtud TPga sõlmitud töövõtulepingus, kujutab endast käesoleva kohtuotsuse punktis 63 viidatud Euroopa Kohtu praktikat arvestades füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse sunnitud lõpetamist, mida võib samastada töötaja töölepingu ülesütlemisega – seda tuleb kontrollida riigisisesel kohtul.

66

Neil asjaoludel ja kui käesoleva kohtuotsuse punktis 46 nimetatud hindamisel ei selgu vastupidist, kuulub TP otsus mitte pikendada hagejaga sõlmitud töövõtulepingut – otsus, mis hageja sõnul tehti tema seksuaalse sättumuse tõttu –, lõpetades nii nendevahelise kutsealase suhte, direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c kohaldamisalasse.

67

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on teha kindlaks, võttes arvesse tema menetluses oleva vaidluse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, eelkõige võrdse kohtlemise seadust, mille tõlgendamine on tema ainupädevuses, kas see, kui selle seaduse kohaldamisalast jäetakse välja lepingupartneri vaba valik, tingimusel et see valik ei põhine sool, rassil, etnilisel päritolul või kodakondsusel, nagu on ette nähtud selle seaduse artikli 5 punktis 3, kujutab endast hageja otsest või kaudset diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel.

68

Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab järeldusele, et eksisteerib niisugune diskrimineerimine, tuleb veel täpsustada, et sellist diskrimineerimist ei saa õigustada, nagu väidavad hageja ja Belgia valitsus, ühega direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 5 nimetatud põhjustest.

69

Selle sätte kohaselt ei piira käesolev direktiiv siseriikliku õigusega sätestatud meetmeid, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks ning tervise ja teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

70

Seda sätet vastu võttes soovis liidu seadusandja töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ennetada ja leevendada vastuolu ühelt poolt võrdse kohtlemise põhimõtte ja teiselt poolt vajaduse vahel tagada avalik kord, julgeolek ja rahvatervis, ennetada õigusrikkumisi ning samuti kaitsta isikute õigusi ja vabadusi, mis on demokraatliku ühiskonna toimimiseks vältimatult vajalikud. Liidu seadusandja otsustas seega, et teatavatel direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 5 loetletud juhtudel ei ole direktiiviga kehtestatud põhimõtted kohaldatavad meetmetele, mis sisaldavad mõnel direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel rajanevat erinevat kohtlemist – seda siiski tingimusel, et need meetmed on vajalikud nimetatud eesmärkide saavutamiseks (7. novembri 2019. aasta kohtuotsus Cafaro, C‑396/18, EU:C:2019:929, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

71

Kuna artikli 2 lõige 5 kehtestab erandi diskrimineerimiskeelu põhimõttest, tuleb seda tõlgendada kitsalt (7. novembri 2019. aasta kohtuotsus Cafaro, C‑396/18, EU:C:2019:929, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

72

Käesoleval juhul tuleb esiteks tõdeda, et põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene õigusnorm, nimelt võrdse kohtlemise seaduse artikli 5 punkt 3, kujutab endast siseriikliku õigusega sätestatud meedet nimetatud artikli 2 lõike 5 tähenduses.

73

Teiseks näib võrdse kohtlemise seaduse artikli 5 punkt 3 a priori tõepoolest olevat kantud eesmärgist kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi viidatud artikli 2 lõike 5 tähenduses, täpsemalt eesmärgist kaitsta lepinguvabadust, tagades vabaduse valida lepingupool, tingimusel et see valik ei põhine sool, rassil, etnilisel päritolul või kodakondsusel.

74

Nimelt hõlmab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 16 „Ettevõtlusvabadus“ tagatud kaitse majandus- või äritegevuse vabadust, lepinguvabadust ja vaba konkurentsi ning selle all peetakse silmas muu hulgas vabadust valida äripartnereid (21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Bank Melli Iran, C‑124/20, EU:C:2021:1035, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).

75

Ettevõtlusvabadus ei ole siiski absoluutne õigus, vaid sellega tuleb arvestada vastavalt selle ülesandele ühiskonnas (22. jaanuari 2013. aasta kohtuotsus Sky Österreich, C‑283/11, EU:C:2013:28, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

76

Käesoleval juhul piisab, kui tõdeda, et nagu sisuliselt märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 111, annab asjaolu, et võrdse kohtlemise seaduse artikli 5 punkt 3 näeb ette teatud hulga erandeid vabadusest valida lepingupool, tunnistust sellest, et Poola seadusandja on ise leidnud, et diskrimineerimist ei saa pidada vajalikuks, et tagada lepinguvabadus demokraatlikus ühiskonnas. Miski ei võimalda aga asuda seisukohale, et olukord oleks erinev sõltuvalt sellest, kas asjaomane diskrimineerimine põhineb seksuaalsel sättumusel või mõnel muul viidatud artikli 5 punktis 3 sõnaselgelt nimetatud põhjusel.

77

Pealegi, kui nõustuda sellega, et lepinguvabadus võimaldab isiku seksuaalse sättumuse tõttu keelduda sõlmimast temaga lepingut, võtaks see direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktilt a soovitud toime, kuna nimetatud säte just nimelt keelab igasuguse diskrimineerimise sellel alusel seoses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamisega.

78

Eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et võrdse kohtlemise seaduse artikli 5 punktiga 3 ei saa sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, põhjendada direktiiviga 2000/78 tagatud diskrimineerimisvastase kaitse alt väljajätmist, kui selline väljajätmine ei ole kooskõlas selle direktiivi artikli 2 lõikega 5 vajalik selleks, et kaitsta demokraatlikus ühiskonnas teiste isikute õigusi ja vabadusi.

79

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille tagajärjel on lepingupoole vaba valiku alusel jäetud selle direktiivi kohaselt anda tuleva kaitse alt välja isiku seksuaalsel sättumusel põhinev keeldumine sõlmida temaga leping või pikendada temaga sõlmitud niisugust lepingut, mille ese on asjasse puutuva isiku poolne teatavate teenuste osutamine füüsilisest isikust ettevõtjana.

80

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 3 lõike 1 punkte a ja c

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille tagajärjel on lepingupoole vaba valiku alusel jäetud selle direktiivi kohaselt anda tuleva kaitse alt välja isiku seksuaalsel sättumusel põhinev keeldumine sõlmida temaga leping või pikendada temaga sõlmitud niisugust lepingut, mille ese on asjasse puutuva isiku poolne teatavate teenuste osutamine füüsilisest isikust ettevõtjana.