–

Porr Bau GmbH, esindaja: Rechtsanwalt M. Walcher,

–

Austria valitsus, esindajad: F. Boldog, A. Kögl, A. Posch, J. Schmoll ja E. Wolfslehner,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: S. Bourgois, C. Hermes ja M. Ioan,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT 2008, L 312, lk 3), artikli 6 lõiget 1.

2

Taotlus on esitatud Porr Bau GmbH (edaspidi „Porr Bau“) ja Bezirkshauptmannschaft Graz-Umgebungi (Grazi piirkonna haldusasutus) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimase seisukohta, et põllumajandusmaale laotatud väljakaevatud pinnas tuleb lugeda jäätmeteks.

3

Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT 1975, L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23), mida on muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT 1991, L 78, lk 32; ELT eriväljaanne 15/02, lk 3) (edaspidi „direktiiv 75/442“), põhieesmärk vastavalt selle kolmandale põhjendusele oli inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja ladestamisega seotud kahjulike mõjude eest. Direktiiv 75/442 tunnistati kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiviga 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT 2006, L 114, lk 9), mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati direktiiviga 2008/98.

4

Direktiivi 2008/98 põhjendustes 6, 8, 11, 22 ja 29 on märgitud:

[…]

[…]

[…]

[…]

5

Direktiivi I peatükk „Sisu, kohaldamisala ja mõisted“ sisaldab artikleid 1–7.

6

Direktiivi artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust.“

7

Direktiivi artiklis 3 „Mõisted“ on ette nähtud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]“.

8

Direktiivi 2008/98 artikkel 4 „Jäätmehierarhia“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Järgnevalt esitatud jäätmehierarhiat kohaldatakse prioriteetide järjestuses jäätmetekke vältimist ja jäätmete käitlemist käsitlevates õigusaktides ja poliitikas:

2.   Lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamisel võtavad liikmesriigid meetmeid, et julgustada selliste valikuvõimaluste kasutamist, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus. […]

[…]“.

9

Direktiivi artikli 5 „Kõrvalsaadused“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Aine või eseme, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmaseks eesmärgiks ei ole antud eseme tootmine, võib ainult siis tunnistada kõrvalsaaduseks, mitte aga artikli 3 punktis 1 osutatud jäätmeteks, kui on täidetud järgmised tingimused:

10

Nimetatud direktiivi artiklis 6 „Jäätmete lakkamise staatus“ on sätestatud:

„1.   Teatavad täpsemalt määratletud jäätmed lakkavad olemast jäätmed artikli 3 punkti 1 tähenduses, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega:

Kriteeriumid peavad vajaduse korral sisaldama saasteainete piirväärtusi ning võtma arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale.

[…]

4.   Kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetluse kohaselt ei ole ühenduse tasandil kriteeriume kehtestatud, võivad liikmesriigid kohaldatavat kohtupraktikat arvesse võttes iga üksikjuhtumi puhul otsustada, kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed. […]“.

11

Sama direktiivi artikli 11 „Korduskasutamine ja ringlussevõtt“ lõikes 2 on ette nähtud:

„Käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks ja selleks et liikuda jäätmeid ringlussevõtva Euroopa ühiskonna suunas, kus ressursitõhusus on kõrgel tasemel, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed järgmiste eesmärkide täitmiseks:

[…]

12

Direktiivi 2008/98 II lisas loetletud taaskasutamistoimingute hulgas on muu hulgas „[p]innastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks“.

13

2002. aasta föderaalse jäätmekäitlusseaduse (Abfallwirtschaftsgesetz 2002) § 2 lõikes 1 on ette nähtud:

„Jäätmed on [jäätmekäitlusseaduse] tähenduses vallasasjad,

14

Jäätmekäitlusseaduse § 5 lõikes 1 on ette nähtud:

„Kui lõikes 2 osutatud määruses või direktiivi [2008/98], mis käsitleb jäätmeid, artikli 6 lõikes 2 osutatud rakendusaktis ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse olemasolevaid aineid jäätmetena seni, kuni neid aineid või neist vahetult saadud aineid kasutatakse kas tooraine või esmasest toorainest saadud toodete asendajana. Korduskasutamiseks ettevalmistamisel § 2 lõike 5 punkti 6 tähenduses lakkab jäätmeteks olek selle taaskasutustoimingu lõpus.“

15

Mitu põllumajandustootjat pöördusid Porr Bau poole, et saada temalt väljakaevatud pinnast mulla rekultiveerimiseks või põllumajanduslike kõlvikute parandamiseks. Sel hetkel ei olnud kindel, et nimetatud ettevõtjal on võimalik nende soovi täita. See soov ajendas Porr Baud seejärel valima sobivat ehitusprojekti ja võtma pinnaseproovid. Nimetatud äriühing tarnis seega nõutud materjalid, st saastevaba väljakaevatud pinnase kvaliteediklassis A1, mis Austria õiguse kohaselt on kõrgeima kvaliteediklassiga väljakaevatud pinnas. Austria õiguse kohaselt on niisuguse pinnase kasutamine sobiv ja lubatud pinnase- ja maaparandustöödeks.

16

Porr Bau palus 4. mail 2018 Grazi piirkonna haldusasutusel tuvastada, et põllumajandusettevõtjatele tarnitud väljakaevatud pinnas ei kujuta endast jäätmeid, ja teise võimalusena tuvastada, et kavandatud tööd ei kujuta endast toimingut, mille suhtes kohaldatakse kohustust maksta saastatud ala eest.

17

See haldusasutus leidis 14. septembri 2020. aasta otsuses, et kõnealune väljakaevatud pinnas kujutab endast jäätmeid 2002. aasta föderaalse jäätmekäitlusseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning et pinnase jäätmeteks olek ei ole lakanud, peamiselt seetõttu, et ei ole järgitud teatavaid vormilisi nõudeid, mis on sätestatud föderaalses jäätmekavas.

18

Landesverwaltungsgericht Steiermarkil (Steiermarki liidumaa halduskohus, Austria), kes lahendab Porr Bau kaebust selle otsuse peale, on kahtlusi, kas kõnealune väljakaevatud pinnas tuleb kvalifitseerida jäätmeteks direktiivi 2008/98 tähenduses. Veel märgib see kohus, et niisugusel juhul tuleb tal kontrollida jäätmeteks oleku lakkamist.

19

Nimetatud kohus rõhutab, et kõnealust pinnast kontrolliti, mistõttu saab seda vahetult kasutada. Ta märgib, et käesoleval juhul kasutati seda põllumajandusstruktuuri parandamiseks, pinnase järele oli vajadus, tehnilised nõuded olid täidetud ning lisaks ei olnud ebasoodsat mõju keskkonnale ega tervisele. Peale selle on niisuguse lähenemisviisi eesmärk vältida jäätmeteket ja asendada tooraine niisuguse materjaliga.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Austria õiguse kohaselt lakkab jäätmeteks olek ainult kahe toimingu puhul: esiteks kontrolli-, puhastus- või parandustoimingute teel korduskasutamiseks ettevalmistamine ja teiseks asjaomase materjali tegelik kasutamine tooraine asendamiseks. Väljakaevatud pinnase puhul on kohaldatavad kriteeriumid rangemad, kuna korduskasutamiseks ettevalmistamine ei põhjusta selle jäätmeteks oleku lakkamist. Niisiis leiab see kohus, et vastavalt praegu Austrias kehtivale õiguslikule olukorrale ja üldiselt kohaldatavale tõlgendusele on jäätmeteks oleku lakkamine piiratud viisil, mis on vastuolus liidu õigusega.

21

Nimelt kuigi kõnealune väljakaevatud pinnas kuulub kõrgeimasse kvaliteediklassi ning on tehnilisel ja õiguslikul tasandil sobiv käsitletavate põllumajanduslike kõlvikute parandamiseks, võivad föderaalses jäätmekavas ette nähtud vormilised nõuded rangelt tõlgendatuna takistada selle pinnase jäätmeteks oleku lakkamist.

22

Seejuures on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul takistatud niisuguse toimingu tegemine nagu väljakaevatud pinnase abil põllumajandusmaa parandamine, mille eesmärk on tooraine asendamine ja mis tuleneb direktiivis 2008/98 ette nähtud jäätmehierarhiast. See looks – direktiivi eesmärkidega vastuolus – stiimuli kasutada esmaseid tooraineid ja ladustada prügilas niisuguseid taaskasutamiseks täiesti sobivaid teiseseid tooraineid nagu väljakaevatud pinnas.

23

Nendel asjaoludel otsustas Landesverwaltungsgericht Steiermark (Steiermarki liidumaa halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt:

Juhul kui esimesele ja/või teisele küsimusele vastatakse eitavalt:

24

Kõigepealt tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimus vajaduse korral ümber sõnastada. Ka võib Euroopa Kohus arvesse võtta neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus ei ole oma küsimuses viidanud (1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Uniqa Asigurări, C‑267/21, EU:C:2022:614, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Euroopa Kohtu ülesanne on esitatud küsimustele vastata, võttes aluseks liikmesriigi õigusnormid ja faktilised asjaolud, nagu need on kindlaks määranud eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on selleks ainsana pädev, ja anda talle liidu õiguse tõlgendamiseks kogu vajamineva info, mis võimaldaks tal hinnata nende õigusnormide kooskõla asjasse puutuva direktiivi sätetega (vt selle kohta 10. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Philips Orăştie, C‑487/20, EU:C:2022:92, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Käesoleval juhul väljendab eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtlusi seoses sellega, kas põhikohtuasjas käsitletav väljakaevatud pinnas on jäätmed direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1 tähenduses. See kohus märgib nimelt, et üks tema menetluses oleva vaidluse ese on küsimus, kas saastevaba väljakaevatud pinnas, mis riigisisese õiguse kohaselt kuulub kõrgeimasse kvaliteediklassi, tuleb kvalifitseerida jäätmeteks.

27

Austria valitsus väidab, et Austria õiguse kohaselt on juhul, kui ehitustegevuse käigus saadakse kaeve- või lammutustööde tulemusel materjale, arendaja peamine eesmärk tavaliselt projekt lõpule viia nii, et nimetatud materjalid seda ei takistaks, mistõttu eemaldatakse need ehitusobjektilt eesmärgiga need ära visata.

28

Porr Bau leiab, et käesoleval juhul see nii ei ole, ja väidab, et põhikohtuasjas käsitletav väljakaevatud pinnas võib vastata direktiivi 2008/98 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud tingimustele ja olla seega kvalifitseeritud kõrvalsaaduseks.

29

Juhul kui see pinnas tuleks siiski kvalifitseerida jäätmeteks, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle suhtes tuleks kohaldada saastatud ala eest maksmise kohustust ja analüüsida, kas ning – vajaduse korral – millisel hetkel on selle pinnase jäätmeteks olek lakanud.

30

Sellega seoses tuleb tõdeda, et direktiivi 2008/98 põhjenduse 11 kohaselt tuleks seda, kas jäätmetega on tegemist saastamata kaevepinnase ja muude looduslike ainete puhul, mida kasutatakse muus kui nende väljakaeve kohas, otsustada sama direktiivi jäätmete määratluse ning kõrvalsaaduseid või jäätmete lakkamise staatust käsitlevate sätete kohaselt.

31

Seega selleks, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, tuleb asuda seisukohale, et oma küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1, artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb esiteks saastevaba väljakaevatud pinnas, mis riigisisese õiguse kohaselt kuulub kõrgeimasse kvaliteediklassi, kvalifitseerida jäätmeteks, isegi kui on tuvastatud, et see materjal kuulub mõiste „kõrvalsaadus“ alla, ning teiseks lakkab selle pinnase jäätmeteks olek üksnes siis, kui seda kasutatakse vahetult tooraine asendamiseks ning selle pinnase valdaja täidab teatud vormilised nõuded, mis ei ole keskkonna seisukohast olulised.

32

Direktiivi 2008/98 artiklis 3 on mõiste „jäätmed“ määratletud kui mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama.

33

Sellega seoses on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et jäätmete määratlus lähtub eelkõige valdaja tegevusest ja väljendi „ära viskama“ tähendusest (14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 42 ning seal viidatud kohtupraktika).

34

Väljendi „ära viskama“ kohta on väljakujunenud kohtupraktikas märgitud, et seda tuleb tõlgendada lähtuvalt direktiivi 2008/98 eesmärgist, milleks selle direktiivi põhjenduse 6 kohaselt on vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse ELTL artikli 191 lõiget 2, mille kohaselt seab Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme ning rajaneb muu hulgas ettevaatusprintsiibil ja ennetusmeetmete võtmise põhimõttel. Sellest tuleneb, et väljendit „ära viskama“ ja seega mõistet „jäätmed“ direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1 tähenduses ei või tõlgendada kitsalt (4. juuli 2019. aasta kohtuotsus Tronex, C‑624/17, EU:C:2019:564, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Täpsemalt tuleb selleks, et kontrollida, kas tegemist on jäätmetega direktiivi 2008/98 tähenduses, arvesse võtta kõiki asjaolusid, millest mõned võivad olla märk sellest, et toimub aine või eseme äraviskamine või on olemas kavatsus või kohustus seda teha direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1 tähenduses (vt selle kohta 14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 45 ning seal viidatud kohtupraktika).

36

Selliseks märgiks võib olla asjaolu, et kõne all olev aine on tootmis‑ või tarbimisjääk, st toode, mida ei ole sellisena katsetatud ja mille võimalikul kasutamisel peab rakendama erilist ettevaatust, kuna selle koostis on keskkonnale ohtlik (14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punktid 46 ja 47 ning seal viidatud kohtupraktika).

37

Samuti nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et aine töötlemise meetod või kasutamise viis ei ole aine jäätmeteks kvalifitseerimisel määrav ning jäätmete mõiste kohaldamine ei ole välistatud selliste ainete ja esemete suhtes, mida võib majanduslikult korduskasutada. Direktiiviga 2008/98 kehtestatud järelevalve ja käitlemise süsteemiga soovitakse nimelt hõlmata kõiki aineid ja esemeid, mille omanik kasutuselt kõrvaldab, isegi kui neil on turuväärtus ning neid kogutakse kaubanduslikul eesmärgil, et neid ringlusse võtta, taasväärtustada või korduskasutada (14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 48 ning seal viidatud kohtupraktika).

38

Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata asjaolule, et kõnealune aine või ese ei ole või enam ei ole selle valdajale vajalik, mistõttu see aine või ese kujutab endast koormat, millest valdaja soovib vabaneda. Kui see on tõesti nii, siis esineb oht, et valdaja viskab tema valduses oleva aine või eseme ära keskkonda kahjustaval viisil, eelkõige seda hüljates, sellest vabanedes või seda kontrollimata kõrvaldades. Kuivõrd aine või ese kuulub mõiste „jäätmed“ alla direktiivi 2008/98 tähenduses, siis kohaldatakse selle suhtes kõnealuse direktiivi sätteid, mis tähendab, et selle taaskasutamine või kõrvaldamine peab toimuma viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ja mille käigus ei kasutata keskkonda ohustavaid menetlusi või meetodeid (14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 49 ning seal viidatud kohtupraktika).

39

Siinkohal on aine või eseme eelneva töötlemiseta korduskasutamise tõenäosus asjakohane kriteerium hindamaks, kas nimetatud aine on direktiivi 2008/98 tähenduses käsitatav jäätmena. Kui peale asjaomase aine või eseme lihtsa korduskasutamise võimaluse on valdajal ka majanduslikult soodus seda teha, on niisuguse korduskasutamise tõenäosus suur. Sellisel juhul ei saa kõnealust ainet või eset enam käsitada mitte koormana, mida valdaja üritab ära visata, vaid ehtsa tootena (vt selle kohta 14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 50 ning seal viidatud kohtupraktika).

40

Nimelt võib teatavas olukorras ainet või eset, mis on saadud sellise eraldamis- või tootmisprotsessi tulemusena, mille peamine eesmärk ei ole selle tootmine, käsitada mitte jäägina, vaid kõrvalsaadusena, mida valdaja ei püüa direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1 tähenduses ära visata, vaid mida ta kavatseb hiljem talle soodsatel tingimustel kasutada või turustada – sealhulgas vajaduse korral muude ettevõtjate vajadusteks kui see, kes selle tootis – tingimusel, et selline taaskasutamine ei ole mitte ainult võimalik, vaid kindel, ei vaja eelnevat töötlemist ja toimub pideva tootmisprotsessi raames (vt selle kohta 14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 51 ning seal viidatud kohtupraktika).

41

Euroopa Kohus on niisiis otsustanud, et direktiivi 2008/98 – mille eesmärk on tagada jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ja mille käigus ei kasutata keskkonda ohustavaid menetlusi ja meetodeid – nõuete kohaldamine ei ole kuidagi põhjendatud nende ainete või esemete suhtes, mida valdaja kavatseb, olenemata mis tahes taaskasutustoimingust, talle soodsatel tingimustel kasutada või turustada. Võttes arvesse kohustust tõlgendada jäätmete mõistet laialt, tuleb seda kaalutlust siiski piirata olukordadega, milles asjasse puutuva aine või eseme korduskasutamine ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka kindel, ilma et enne tuleks kohaldada mõnda direktiivi 2008/98 II lisas sätestatud jäätmete taaskasutustoimingut, seda peab aga kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus (vt selle kohta 14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 52 ning seal viidatud kohtupraktika).

42

Nimelt tuleneb direktiivi 2008/98 artikli 5 lõikest 1, et kõrvalsaadus on aine või ese, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole kõnealust ainet ega eset toota, ja mis vastab teatavatele artikli 5 lõike 1 punktides a–d loetletud tingimustele.

43

Nagu sellest sättest nähtub, saab ainet või eset, mis on saadud tootmisprotsessist, mille esmane eesmärk ei ole selle aine või toote tootmine, käsitada mitte jäätmetena artikli 3 punkti 1 tähenduses, vaid kõrvalsaadusena üksnes siis, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused. Esiteks peab aine või eseme edasine kasutamine olema kindel. Teiseks peab ainet või eset saama kasutada vahetult ilma igasuguse täiendava töötlemiseta peale selle mis antud tööstusharus üldiselt tavaks. Kolmandaks peab aine või ese olema toodetud tootmisprotsessi lahutamatu osana. Neljandaks peab edasine kasutamine olema seaduslik, st aine või ese peab vastama konkreetse kasutamise osas kõigile asjakohastele tootele esitatavatele ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning see ei või avaldada lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

44

Ainet või eset, mis on kõrvalsaadus direktiivi 2008/98 artikli 5 lõike 1 tähenduses, ei käsitata jäätmena, mis kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse. Niisiis on kõnealuse sätte kohaselt kõrvalsaaduseks olemine ja jäätme staatus üksteist vastastikku välistavad (vt selle kohta 14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 71).

45

Sellega seoses leidis Euroopa Kohus, et selle direktiivi tähenduses ei kujuta endast jäätmeid naftakoks, mis on toodetud kavatsuslikult või mis tuleneb muude kütuste üheaegsest tootmisest rafineerimistehases ning mida kasutatakse kindlasti kütusena kas rafineerimistehase enda või muude tööstusettevõtete energeetilisteks vajadusteks. Samadel asjaoludel võib ka sõnnik jääda jäätmeteks kvalifitseerimata, kui seda kasutatakse mulla väetamiseks, seda selgelt kindlaksmääratud maa-alal seaduslikult laotades, ning kui sõnniku varu ei ole suurem kui väetamiseks vajalik (vt selle kohta 8. septembri 2005. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑121/03, EU:C:2005:512, punktid 59 ja 60 ning seal viidatud kohtupraktika).

46

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev hindama tema menetluses oleva kohtuasja faktilisi asjaolusid, peab kontrollima, kas arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 32–39 märgitud kaalutlusi, kavatses Porr Baul tõepoolest põhikohtuasjas käsitletava väljakaevatud pinnase ära visata, mistõttu oli selle puhul tegemist jäätmetega direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1 tähenduses.

47

Eelkõige peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas see väljakaevatud pinnas kujutab endast koormat, millest ehitusettevõtja soovib vabaneda, mistõttu esineb oht, et viimane viskab selle ära keskkonda kahjustaval viisil, eelkõige seda hüljates, sellest vabanedes või seda kontrollimata kõrvaldades.

48

Sellegipoolest tuleb Euroopa Kohtul anda sellele kohtule tema menetluses oleva asja lahendamiseks tarvilikke juhtnööre (vt selle kohta 14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Sappi Austria Produktion ja Wasserverband Region Gratkorn-Gratwein, C‑629/19, EU:C:2020:824, punkt 53 ning seal viidatud kohtupraktika).

49

Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud teabest, et isegi enne põhikohtuasjas kõne all oleva pinnase väljakaevamist olid kohalikud põllumajandustootjad sõnaselgelt taotlenud niisuguse pinnase tarnimist. Pärast seda, kui olid esitatud sobivad ehitusprojektid, mis muutsid taotletud väljakaevatud pinnase kättesaadavaks, tõi see taotlus Porr Baule kaasa väljakaevatud pinnase üleandmise kohustuse koos lepinguga, mille alusel see ettevõtja teostab nende abil nõuetekohaselt kindlakstehtud põllumajanduslike kõlvikute rekultiveerimist ja maaparandamist. Kui niisugused asjaolud osutuvad tõeseks – mille peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus –, siis ei ilmne, et need tõendaksid asjaomase ehitusettevõtja kavatsust nimetatud pinnast ära visata.

50

Seega tuleb analüüsida, kas põhikohtuasjas käsitletavat väljakaevatud pinnast tuleb kvalifitseerida kõrvalsaaduseks direktiivi 2008/98 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

51

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas kõik selles sättes ette nähtud tingimused, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 43, on täidetud.

52

Mis puudutab esiteks selle direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud tingimust, mille kohaselt on aine või eseme edasine kasutamine kindel, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus käesoleval juhul kontrollima, kas asjaomased põllumajandustootjad on võtnud Porr Bault kindla kohustuse tarnida põhikohtuasjas käsitletavat väljakaevatud pinnast selleks, et kasutada seda põllumajanduslike kõlvikute rekultiveerimiseks ja maaparandamiseks, kuid ka seda, kas see pinnas ja tarnitud kogus on tegelikult mõeldud nimetatud tööde tegemiseks ja selle varu ei ole suurem kui nendeks töödeks vajalik.

53

Juhul kui nimetatud pinnast ei tarnitud kohe, tuleb lubada ladustamist mõistliku aja jooksul, mis võimaldab seda ajutiselt ladustada kuni nende tööde teostamiseni, milleks see on mõeldud. Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 45 mainitud kohtupraktikast, ei tohi ladustamisperiood siiski ületada seda, mis on vajalik selleks, et asjaomane ettevõtja saaks täita oma lepingulisi kohustusi (vt selle kohta 3. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Brady, C‑113/12, EU:C:2013:627, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

54

Teiseks, mis puudutab direktiivi 2008/98 artikli 5 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimust, mille kohaselt peab ainet või eset saama kasutada vahetult ilma igasuguse täiendava töötlemiseta peale selle mis antud tööstusharus üldiselt tavaks, siis tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasjas käsitletav väljakaevatud pinnas on läbinud kvaliteedikontrolli, mis tõendab, et tegemist on kõrgeimasse kvaliteediklassi kuuluva saastevaba pinnasega ja see on riigisiseses õiguses niisugusena tunnustatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab siiski veenduma, et see pinnas ei vaja enne edasist kasutamist mingit töötlemist.

55

Kolmandaks, mis puudutab direktiivi 2008/98 artikli 5 lõike 1 punktis c ette nähtud tingimust ja küsimust, kas väljakaevatud pinnas on Porr Bau tootmisprotsessi lahutamatu osa, siis tuleb sarnaselt kohtujuristiga tema ettepaneku punktides 41 ja 47 märkida, et väljakaevatud pinnas on maad ümberkujundava ehitamise kui majandustegevuse tavapärastest etappidest ühe esimese vältimatu tulemus.

56

Neljandaks, mis puudutab tingimust, et asjaomase aine või eseme edasine kasutamine peab olema seaduslik, siis nõuab direktiivi 2008/98 artikli 5 lõike 1 punkt d eelkõige, et aine või ese vastaks konkreetse kasutamise osas kõigile asjakohastele tootele esitatavatele ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ega avaldaks lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

57

Sellega seoses tuleb märkida, et eelotsusetaotluses esitatud andmete kohaselt klassifitseeriti põhikohtuasjas käsitletav väljakaevatud pinnas pärast edasisele kasutamisele eelnenud kvaliteedianalüüsi kõrgeimasse kvaliteediklassi kuuluvaks saastevabaks väljakaevatud pinnaseks, nagu see on määratletud Austria õigusaktides, eelkõige föderaalses jäätmekavas, mis näeb ette konkreetsed nõuded, et vähendada jäätmete ja saasteainete koguseid ning ebasoodsat mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Samuti on selles kavas ette nähtud, et kõrgeimasse kvaliteediklassi kuuluva saastevaba väljakaevatud pinnase kasutamine on sobiv ja lubatud niisugusteks pinnase- ja maaparandustöödeks.

58

Selline kasutamine on põhimõtteliselt kooskõlas direktiivi 2008/98 eesmärkidega. Tuleb nimelt märkida, et süvenduspinnase ja väljakaevatud pinnase kasutamine ehitusmaterjalina, kui need vastavad rangetele kvaliteedinõuetele, annab keskkonnale märkimisväärse eelise, kuna see aitab – nagu nõuab selle direktiivi artikli 11 lõike 2 punkt b – vähendada jäätmeid ja säilitada loodusvarasid ning edendab ringmajandust.

59

Peale selle, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 73, tuleb asuda seisukohale, et kõrgeimasse kvaliteediklassi kuuluva väljakaevatud pinnase kasutamine põllumajanduslike kõlvikute rekultiveerimiseks ja parandamiseks võimaldab järgida selle direktiivi artiklis 4 kehtestatud jäätmehierarhiat.

60

Kui aga kohus peaks jõudma järeldusele, et põhikohtuasjas käsitletav väljakaevatud pinnas on jäätmed direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1 tähenduses, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selle direktiivi artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt niisuguse pinnase jäätmeteks olek lakkab üksnes siis, kui seda kasutatakse vahetult tooraine asendamiseks ning selle pinnase valdaja täidab teatud vormilised nõuded, mis ei ole keskkonna seisukohast olulised.

61

Direktiivi 2008/98 artikli 6 lõike 1 kohaselt ei käsitata teatavaid kindlaksmääratud jäätmeid enam jäätmetena, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu. Jäätmeteks oleku lakkamise suhtes kehtivad ka konkreetsed kriteeriumid, mis peavad olema määratletud lähtuvalt mitme tingimuse täitmisest. Esiteks peab kõnealust ainet või eset hakatama kasutama teataval otstarbel. Teiseks peab sellise aine või eseme jaoks olema olemas turg või nõudmine. Kolmandaks peab aine või ese vastama konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõudmistele ning kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele. Neljandaks ei tohi aine või eseme kasutamine avaldada lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

62

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et 2002. aasta föderaalse jäätmekäitlusseaduse § 5 lõikes 1 on ette nähtud, et olemasolevaid aineid käsitatakse jäätmetena seni, kuni neid aineid või neist vahetult saadud aineid kasutatakse kas tooraine või esmasest toorainest saadud toodete asendajana, või kuni nende korduskasutamiseks ettevalmistamise lõpuni.

63

Mis puudutab aga väljakaevatud pinnast, siis rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et jäätmeteks olek lakkab alles siis, kui seda pinnast on kasutatud tooraine või esmasest toorainest valmistatud toodete asendajana.

64

Lisaks märgib see kohus ühelt poolt, et taaskasutamine korduskasutamiseks ettevalmistamise teel ei too kaasa niisuguse pinnase jäätmeteks oleku lakkamist. Teiselt poolt tuleb selleks, et väljakaevatud pinnas lakkaks olemast jäätmed, täita föderaalse jäätmekava kohaselt taolisi vormilisi nõudeid, mis ei ole keskkonna seisukohast olulised, nagu registreerimise või dokumenteerimise kohustus.

65

Seega tuleb kontrollida, kas direktiivi 2008/98 artikli 6 lõikega 1 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt lakkab saastevaba väljakaevatud pinnase, mis liikmesriigi õiguse kohaselt kuulub kõrgeimasse kvaliteediklassi, jäätmeteks olek üksnes siis, kui seda kasutatakse tooraine asendajana, ja pärast seda, kui on täidetud niisugused vormilised nõuded.

66

Esiteks tuleb märkida, et kuigi direktiivi 2008/98 II lisas loetletud taaskasutamistoimingute hulgas on „[p]innastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks“, nähtub selle direktiivi põhjendusest 22, et selleks, et teatavad jäätmed lakkaksid olemast jäätmed, võib rakendada näiteks nii lihtsat taaskasutamistoimingut nagu jäätmete kontrollimine, et teha kindlaks, kas need vastavad kriteeriumidele, mille alusel määratleda, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed.

67

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 65 märkis, on sellele põhjendusele antud konkreetne väljendus direktiivi 2008/98 artikli 3 punktis 16, milles on korduskasutamiseks ettevalmistamine määratletud kui „kontrolliv, puhastav või parandav“ taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Samas sättes on korduskasutamiseks ettevalmistamise toimingud sõnaselgelt määratletud taaskasutamisena.

68

Seega tuleb asuda seisukohale, et väljakaevatud pinnase kvaliteedi ning reostuse või saaste olemasolu kindlakstegemiseks läbi viidavat kontrolli võib pidada kontrollivaks toiminguks, mis kuulub mõiste „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ alla, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98 artikli 3 punktis 16. Järelikult võib jäätmeid, mis läbivad korduskasutamiseks ettevalmistamise toimingu, käsitada nii, et need on läbinud taaskasutamistoimingu selle direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses, kui nende kasutamine ei eelda mis tahes muud eeltöötlust.

69

Teiseks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas põhikohtuasjas on kontrolliva toimingu tulemusel täidetud konkreetsed kriteeriumid, mis on määratletud selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt.

70

Föderaalses jäätmekavas ette nähtud vormiliste nõuete kohta, mida kohaldatakse põhikohtuasjas käsitletava väljakaevatud pinnase suhtes, tuleb märkida, et vastavalt direktiivi 2008/98 artikli 6 lõike 1 teisele lõigule peavad jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid vajaduse korral sisaldama saasteainete piirväärtusi ning võtma arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale. Peale selle on liikmesriikidel nimetatud direktiivi artikli 6 lõikes 4 ette nähtud raamistikus nende kriteeriumide määratlemisel kaalutlusruum.

71

Seega, kuigi niisugused vormilised nõuded, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, võivad osutuda vajalikuks eelkõige asjaomase aine kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, peavad need olema määratletud viisil, mis võimaldab saavutada nende eesmärgid, ilma et see kahjustaks direktiivi 2008/98 eesmärkide saavutamist.

72

Asjaomasel juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 17 viidatud otsusele oli hinnang, mille kohaselt põhikohtuasjas käsitletava väljakaevatud pinnase jäätmeteks olek ei lakanud, peamiselt tingitud sellest, et ei järgitud vormilisi nõudeid, mis ei ole keskkonna seisukohast olulised.

73

Direktiiviga 2008/98 taotletavaid eesmärke võidakse aga rikkuda juhul, kui vaatamata selle artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt kindlaks määratud konkreetsete kriteeriumide järgimisele ei loeta kõrgeimasse kvaliteediklassi kuuluva saastevaba väljakaevatud pinnase, mille omadusi võib kasutada põllumajandusstruktuuri parandamiseks, jäätmeteks olekut lakanuks pärast kvaliteedikontrolli, mis võimaldab tagada, et selle kasutamine on keskkonnale või inimeste tervisele ohutu.

74

Nimelt, kui – nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus – sellise väljakaevatud pinnase korduskasutamist takistasid sellised vormilised nõuded, mis ei ole keskkonna seisukohast olulised, tuleb neid nõudeid pidada vastuolus olevaks direktiivi 2008/98 eesmärkidega, milleks nähtuvalt selle põhjendustest 6, 8 ja 29 on soodustada kõnealuse direktiivi artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhia praktilist rakendamist ning edendada jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist, et säilitada loodusvarasid ja edendada ringmajandust. Kui see on nii, siis kahjustaksid niisugused meetmed selle direktiivi soovitavat toimet.

75

Ei saa lubada, et niisugused vormilised nõuded takistaksid direktiivi 2008/98 eesmärkide saavutamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev oma riigisisest õigust tõlgendama, peab kontrollima, kas käesolevas asjas on see nii.

76

Neist kaalutlustest tuleneb, et kui põhikohtuasjas käsitletav väljakaevatud pinnas on läbinud taaskasutamistoimingu ja vastab kõigile direktiivi 2008/98 artikli 6 lõike 1 punktides a–d sätestatud konkreetsetele tingimustele – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohtus –, siis tuleb asuda seisukohale, et selle pinnase jäätmeteks olek on lakanud.

77

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt saastevaba väljakaevatud pinnas, mis riigisisese õiguse kohaselt kuulub kõrgeimasse kvaliteediklassi,

78

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, artikli 3 punkti 1 ja artikli 6 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt saastevaba väljakaevatud pinnas, mis riigisisese õiguse kohaselt kuulub kõrgeimasse kvaliteediklassi,