Vaidluse taust

1

Hageja Cole Haan LLC esitas 1. novembril 2017 nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.

2

Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:

3

Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 18 ja 25 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:

–

klass 18: „portfellid, rahakotid, kohvrid, reisikohvrid, reisikotid, seljakotid, nahkkotid, käekotid, rahataskud, nahast ostukotid, nahast võtmetaskud, visiitkaarditaskud, krediitkaarditaskud (kaaned), üleõlakotid, reisikirstud, ridikülid, universaalsed spordikotid, spordikotid, rannakotid, rihmaga käekotid; portfellid; vihmavarjud“;

–

klass 25: „naiste-, meeste- ja lasterõivad; teksapüksid, aluspüksid, dressipüksid, särgid, T‑särgid, topid [rõivad], varrukateta särgid, seelikud, sokid, jakid, mantlid, lühikesed püksid, pluusid, sviitrid, vestid, kleidid, sallid, kindad (rõivad), rätikud, kombinesoonid; peleriinid, vihmarõivad, suusarõivad, ujumiskostüümid (rannarõivad), aluspesu, alussärgid; trikookaubad, trikotaaž; lipsud; jalatsid; saapad, kingad, botased, tossud, sandaalid, sussid; peakatted, tanud, kübarad“.

4

Menetlusse astuja Samsøe & Samsøe Holding A/S esitas 23. veebruaril 2018 määruse 2017/1001 artikli 46 alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupadega seoses vastulause.

5

Vastulause tugines eelkõige Euroopa Liitu nimetavale 22. novembril 2013 numbriga 1193789 registreeritud kujutismärgi rahvusvahelisele registreeringule, mis on kujutatud järgmiselt:

6

Varasem kaubamärk on registreeritud klassidesse 18 ja 25 kuuluvate kaupade jaoks, mis vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:

–

klass 18: „nahk ja tehisnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad, karusnahad, kotid, rahakotid, reisikohvrid ja -kotid; vihma- ja päikesevarjud“;

–

klass 25: „rõivad, jalatsid, peakatted“.

7

Vastulause esitamise alusena tugineti määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktile b.

8

Vastulausete osakond rahuldas 29. aprillil 2019 vastulause ja keeldus määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel taotletava kaubamärgi registreerimisest seoses kõigi eespool punktis 3 nimetatud kaupadega.

9

Hageja esitas EUIPO-le vastulausete osakonna otsuse peale määruse 2017/1001 artiklite 66–71 alusel kaebuse.

Poolte nõuded

11

Hageja palub Üldkohtul:

–

tühistada vaidlustatud otsus;

–

mõista Üldkohtu menetluses kantud kulud välja EUIPO-lt;

–

mõista vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja menetlusse astujalt.

12

EUIPO palub Üldkohtul:

–

jätta hagi rahuldamata;

–

mõista kohtukulud välja hagejalt.

13

Menetlusse astuja palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.

Õiguslik käsitlus

18

Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames tuleb arvestada asjaomase kaubaliigi keskmise tarbijaga, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib vastavalt kõnealusele kauba- või teenusekategooriale erineda (vt 13. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), T‑256/04, EU:T:2007:46, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

19

Käesoleval juhul ei vaidle hageja vastu sellele, et avalikkuse määratlus, mille alusel apellatsioonikoda segiajamise tõenäosust hindas, on põhjendatud, ning selleks on prantsuse keelt kõnelev avalikkus, kes ei valda taani, bulgaaria ega kreeka keelt ning kelle tähelepanelikkuse aste on keskmine.

20

Ta ei vaidlusta ka apellatsioonikoja järeldust, mille kohaselt asjaomased kaubad on identsed või sarnased.

22

Olgu meelde tuletatud, et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas selle kauba- või teenusekategooria keskmine tarbija kaubamärke tajub. Sellega seoses tuleb märkida, et keskmine tarbija tajub kaubamärki tavaliselt tervikuna ega uuri selle erinevaid koostisosi (vt 12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et taotletav kaubamärk on tähe „Ø“ kujutis, mis kuulub taani keeles kasutatavasse tähestikku, samas kui varasem kaubamärk on kreekakeelse tähe „ϕ“ või siis tähe „Φ“ kujutis, mis kuulub kirillitsa tähestikku, mida kasutatakse muu hulgas bulgaaria keeles.

25

Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et viimane tuvastas vääralt, et mõlemad vastandatud tähised koosnevad vertikaalse joonega läbi lõigatud ringist, samas kui taotletavas kaubamärgis olev ringi läbistav joon on diagonaalne. Lisaks väidab ta, et varasemas kaubamärgis ulatub ringi läbistav joon sellest ringist kaugemale kui taotletavas kaubamärgis, mida apellatsioonikoda ei ole arvesse võtnud.

30

Peale selle tuleneb eespool punktist 23 vastupidi hageja väidetele, et apellatsioonikoda võttis arvesse visuaalset erinevust, mis tuleneb asjaolust, et varasema kaubamärgi ringi läbistav joon ulatub sellest ringist kaugemale kui taotletavas kaubamärgis.

31

Mis puutub hageja väidetesse tarbijate suutlikkuse kohta eristada teatavaid tähti või sümboleid, millel on visuaalseid sarnasusi, siis tuleb märkida, et need puudutavad selles keeles või nendes keeltes olemasolevaid tähti või sümboleid, mida asjaomane tarbija oskab; käesoleval juhul ei räägi prantsuskeelsed tarbijad ei taani, bulgaaria ega kreeka keelt.

32

Samas ei kasutata tähti „Ø“, „Φ“ ja „ϕ“ prantsuse keeles, mida asjaomane avalikkus kõneleb.

34

Lõpetuseks tuleb samuti tõdeda, et hageja väide selle kohta, et vastandatud tähised on visuaalselt erinevad, tuleneb vastavalt eespool punktides 28 ja 29 tagasi lükatud argumentidest ning see väide ei ole ka põhjendatud. Seega ei sea see kahtluse alla apellatsioonikoja järeldust, et vastandatud tähised on visuaalselt väga sarnased ning seega tuleb see väide tagasi lükata.

35

Seetõttu leidis apellatsioonikoda hindamisviga tegemata, et vastandatud tähised on visuaalselt väga sarnased.

36

Mis puutub vastandatud tähiste foneetilisse võrdlusse, siis leidis apellatsioonikoda, et neid ei ole võimalik selles osas võrrelda, sest kuivõrd ühelgi neist tähistest ei ole prantsuse keelt kõneleva avalikkuse enamuse silmis tähendust, siis neid ei hääldata. Ta lisas, et kui vastandatud tähiseid nimetatakse nende välimuse kirjelduse abil, kutsutaks neid mõlemaid „poolitatud ringiks“, nii et foneetiliselt on need sel juhul identsed.

37

Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et viimane leidis, et vastandatud tähiste foneetiline aspekt ei mõjuta hinnangut asjaomaste tähiste sarnasuse kohta. Eelkõige leidis apellatsioonikoda vääralt, et prantsuse keelt kõnelev avalikkus ei tea midagi taani, bulgaaria ja kreeka keele kohta. Tarbijad teavad isegi neid keeli mõistmata, et esiteks on taotletaval kaubamärgil „skandinaavia keeltes“ tähendus, et see kujutab endast taani tähestiku tähte ja et see tähendab selles keeles „saart“, ning teiseks on varasem kaubamärk kreeka ja bulgaaria tähestiku täht. Nende väidete toetuseks väidab hageja, et menetlusse astuja kasutab tähte „ø“ oma nimes, et tuua välja oma Skandinaavia identiteet ning tal on Prantsusmaal kauplus, mis näitab, et prantsuse keelt kõnelevad tarbijad saavad tähe „ø“ Skandinaavia või isegi Taani päritolust aru. Vastavates keeltes hääldatakse vastandatud tähistes esitatud tähti erinevalt, mistõttu need tähised ei ole foneetiliselt sarnased.

38

Nagu nähtub eespool punktidest 22 ja 31, ei kasutata tähti „Ø“, „Φ“ ja „ϕ“ prantsuse keeles, mida asjaomane avalikkus kõneleb, mistõttu selle avalikkuse silmis on need võõrkeelsed.

39

Tuleb aga meelde tuletada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa keskmise tarbija võõrkeeleoskust üldiselt eeldada (vt selle kohta 13. septembri 2010. aasta kohtuotsus Inditex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Marín Díaz de Cerio (OFTEN), T‑292/08, EU:T:2010:399, punkt 83).

40

Selles osas tuleb asuda seisukohale, et põhimõtteliselt on teatavasse tähestikku kuuluva tähe õige hääldamine võõrkeeles ning sellele keelele eriomase tähe olemasolust teadmine seotud selle keele oskusega ning seetõttu ei saa ka neid eeldada.

41

Mis puutub võõrkeelde kuuluva sõna hääldamisse asjaomase avalikkuse poolt, siis on Üldkohus otsustanud, et seda, kuidas keskmine tarbija hääldab sellist sõna oma emakeeles, on raske täie kindlusega tuvastada. Esiteks ei ole kindel, et seda sõna tunnustatakse võõrsõnana. Teiseks, isegi kui asjaomase sõna võõramaine päritolu on teada, ei ole selle hääldus tingimata algkeele hääldus. Nimelt ei eelda õige hääldamine päritolukeele järgi mitte ainult selle häälduse teadmist, vaid ka seda, et asjaomast sõna hääldatakse õige rõhuga. Kolmandaks tuleb segiajamise tõenäosuse hindamise raames teha ka kindlaks, et enamik asjaomasest avalikkusest seda oskab (vt selle kohta 1. veebruari 2005. aasta kohtuotsus SPAG vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Dann ja Backer (HOOLIGAN), T‑57/03, EU:T:2005:29, punkt 58).

42

Need kaalutlused on asjakohased ka nende häälikute hääldamisel, mida ei ole keeltes, mida asjaomane avalikkus oskab.

43

Käesoleval juhul möönab hageja, et on „tõenäoliselt tõsi“, et asjaomane avalikkus, nagu apellatsioonikoda on seda määratlenud, ei oska ei taani, bulgaaria ega kreeka keelt. Siiski ei ole ta esitanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et asjaomane avalikkus hääldab vastandatud tähiseid välja, ega ka seda, kuidas ta neid tähiseid hääldaks.

44

Seetõttu tuleb tagasi lükata hageja argument, et asjaomane avalikkus, kes ei oska bulgaaria, taani ega kreeka keelt, hääldab vastandatud tähiseid erimoodi.

45

Samuti tuleb tagasi lükata hageja argument, mille kohaselt asjaomane avalikkus tuvastab esiteks taotletava kaubamärgiga kujutatud tähe kui taani tähestikus oleva tähe, mis tähendab selles keeles „saart“ ja millel on Skandinaavia keeltes tähendus, ning teiseks varasema kaubamärgi kui kreeka ja bulgaaria keeles kasutatava tähe kujutise. Selle argumendiga soovitakse nimelt tõendada, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt erinevad, kuid see ei ole asjaomaste tähiste foneetilise võrdluse seisukohast asjakohane.

46

Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda leidis hindamisviga tegemata, et asjaomase avalikkuse taju arvestades ei ole vastandatud tähiseid võimalik foneetiliselt võrrelda.

47

Mis puutub vastandatud tähiste kontseptuaalsesse võrdlusse, siis vaidleb hageja vastu apellatsioonikoja järeldusele, et selline võrdlus ei ole võimalik. Sellega seoses järeldab ta eespool punktis 44 osutatud argumendist, et asjaomane avalikkus tunneb vastandatud tähised ära kui kahe eri võõrkeele tähed. Ta lisab, et taotletava kaubamärgi tähel „Ø“ on muid tähendusi, mida kõik liidu tarbijad mõistavad. Esiteks mõistetakse seda tähte matemaatikas arvuna 0. Sellega seoses väidab ta, et ta kasutab tähte „Ø“ oma äristrateegias ja teistes talle kuuluvates kaubamärkides nagu ZERØGRAND ØRIGINALGRAND, GRANDPRØ ja GRAND.ØS, et asendada nii tähte „o“ kui ka numbrit 0. Ta ei kasutaks tähte „Ø“ nii, kui ta leiaks, et asjaomane avalikkus ei identifitseeriks seda tähe „o“ või numbri 0 asendajana. Teiseks mõistetakse seda sümbolina, mis tähistab eseme diameetrit. Selle väite toetuseks esitas hageja ühe mööblitootja sellise kataloogi väljavõtete ekraanitõmmised, mida tema väitel trükitakse igal aastal enam kui 200 miljonit eksemplari ja millest nähtub mitu näidet tähe „Ø“ kasutamise kohta eseme diameetri tähistamiseks. Ta järeldab sellest, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt erinevad.

48

Apellatsioonikoda märkis, et prantsuse keelt kõneleva avalikkuse enamiku jaoks, kes ei oska bulgaaria, taani ega kreeka keelt, ei ole varasemal tähisel tähendust, millest ta järeldas, et vastandatud tähiste kontseptuaalne võrdlus ei ole võimalik. Ta lisas, et asjaolul, et osa asjaomasest avalikkusest tajub vastandatud tähiseid taani, bulgaaria või kreeka tähestikust tulenevate tähtedena, ei ole tähtsust ning et enamik prantsuskeelsest avalikkusest ei taju taotletavat kaubamärki matemaatilise sümbolina „null“ või teatava eseme diameetrit tähistava sümbolina.

49

Nagu on eespool punktis 39 märgitud, ei saa võõrkeele tähestikule eriomase tähe olemasolu teadmist eeldada.

50

Tuleb aga tõdeda, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et prantsuse keelt kõnelev avalikkus, kes ei oska ei taani, bulgaaria ega kreeka keelt, identifitseerib esiteks taotletavat kaubamärki kui taani keeles kasutatavat tähte, ning teiseks varasemat kaubamärki kui kreeka ja bulgaaria keeles kasutatavat tähte. Selles osas ei võimalda ainuüksi asjaolu, mis tuleneb menetlusse astuja nime õigekirjast ja selle nime kasutamisest kaupluse nimena Prantsusmaal, tõendada, et hageja saab tähest „Ø“ aru. Peale selle tuleb tõdeda, nagu EUIPO õigesti märkis, et selle kasutamise väidet toetab ühe veebisaidi ekraanitõmmis, mille hageja esitas hagiavalduse lisas A.5. esimest korda Üldkohtus. Selline tõend tuleb aga vastuvõetamatuna tagasi lükata, ilma et seda oleks vaja kontrollida (vt selle kohta 14. mai 2009. aasta kohtuotsus Fiorucci vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Edwin (ELIO FIORUCCI), T‑165/06, EU:T:2009:157, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

51

Lisaks ei ole hageja tõendanud, et asjaomane avalikkus mõistab taotletavat kaubamärki nii, et see tähendab taani keeles „saart“.

52

Mis puutub sellesse, et avalikkus võib tähest „Ø“ aru saada nii, et see tähistab matemaatikas arvu 0, siis tuleb märkida, et seda väidet toetavad üksnes hageja kinnitused selle tähe kasutamise kohta talle kuuluvates kaubamärkides. Kuna aga need väited ei puuduta üksnes tähte Ø, siis ei ole need asjakohased selle tähe tähenduse kindlakstegemisel avalikkuse jaoks, isegi kui eeldada, et selline kasutamine on tõendatud.

53

Mis puutub sellesse, kas asjaomane avalikkus eeldatavasti mõistab tähte „Ø“ eseme diameetri tähisena, siis tuleb märkida, nagu EUIPO õigesti tõdes, et seda väidet toetavad käesoleva hagi raames üksnes tõendid, mis esitati esimest korda Üldkohtus, nimelt hagiavalduse lisad A.7, A.8 ja A.9. Vastavalt eespool punktis 50 osutatud kohtupraktikale on sellised tõendid vastuvõetamatud.

Kohtukulud

63

Kuna menetlusse astuja ei ole nõudnud kohtukulude väljamõistmist hagejalt, kannab ta vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 3 ise oma kohtukulud.

64

Mis puutub hageja nõudesse, et menetlusse astujalt mõistetaks välja vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud, siis piisab, kui tõdeda, et kuna käesoleva kohtuotsusega jäetakse hagi vaidlustatud otsuse peale rahuldamata, siis on kulude kandmine seoses EUIPO vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja menetlusega endiselt ette nähtud vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 2 (vt selle kohta 19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Aldi vs. EUIPO – Sky (SKYLITe), T‑736/15, ei avaldata, EU:T:2017:729, punkt 131).

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Cole Haan LLC kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud.

3.

Jätta Samsøe & Samsøe Holding A/Si kohtukulud tema enda kanda.