ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)

18. mai 2022 ( *1 )

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Hindamisviga – Proportsionaalsus – Omandiõigus – Õigus tegeleda majandustegevusega – Võimu kuritarvitamine – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Õigus õiglasele menetlusele – Loeteludesse kandmise kriteeriumide kindlaksmääramine

Kohtuasjas T‑296/20,

Amer Foz, elukoht Dubai (Araabia Ühendemiraadid), esindaja: advokaat L. Cloquet,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: T. Haas ja M. Bishop,

kostja,

ÜLDKOHUS (neljas koda),

koosseisus: president S. Gervasoni, kohtunikud L. Madise ja J. Martín y Pérez de Nanclares (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik M. Zwozdziak‑Carbonne,

arvestades menetluse kirjalikku osa, eelkõige:

hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 12. mail 2020;

esimest muutmisavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 13. augustil 2020;

kostja vastust koos seisukohtadega esimese muutmisavalduse kohta, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. oktoobril 2020;

repliiki, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 27. novembril 2020;

vasturepliiki, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 3. veebruaril 2021;

teist muutmisavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. augustil 2021;

seisukohti teise muutmisavalduse kohta, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 28. septembril 2021;

arvestades 2. detsembril 2021 toimunud kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse ( 1 )

1

Hageja Amer Foz palub oma ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 43 I, lk 6), nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2020, L 43 I, lk 1), nõukogu 28. mai 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 168, lk 66), nõukogu 28. mai 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/716, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2020, L 168, lk 1), nõukogu 27. mai 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/855, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2021, L 188, lk 90), ning nõukogu 27. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/848, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2021, L 188, lk 18), osas, milles nende aktidega kantakse ja jäetakse tema nimi nimetatud aktidele lisatud loeteludesse.

Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist

[…]

12

Hageja nimi lisati rakendusotsusega 2020/212 ja rakendusmäärusega 2020/211 (edaspidi koos „esialgsed aktid“) otsuse 2013/255 I lisa A jaos („Isikud“) toodud loetelu 291. reale ja määruse nr 36/2012 II lisa A jaos („Isikud“) toodud loetelu 291. reale (edaspidi koos „kõnealused loetelud“).

13

Esiteks on kõnealustesse loeteludesse kantud „tuvastamisandmetes“ mainitud, et hageja on meessoost isik, kellel on eelkõige Süüria kodakondsus ja kes on sündinud 11. märtsil 1976. Peale selle on tema ametikoha kohta seal öeldud, et ta on „ASM International General Tradingu, LLC […] peadirektor“. Lõpuks on seal hageja „[s]ugulaste/äripartnerite/üksuste“ või „partnerite/sidemete“ hulgas nimetatud „Samer Foz[i,] Aman Holding[ut] [(Aman Dimashq JSC)]“ ning „ASM International General Trading, LLC[‑d]“.

14

Teiseks on hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendused sõnastatud järgmiselt:

„Juhtiv ettevõtja, kellel on isiklikud ja perekondlikud ärihuvid ja tegevused paljudes Süüria majandussektorites, sealhulgas Aman Holdingu (varem tuntud kui Aman Group) kaudu. Saab Aman Holdingu kaudu majanduslikku kasu juurdepääsust ärivõimalustele ning toetab [Bashar Al‑Assadi] režiimi, sealhulgas osalemise kaudu režiimi toetatud Marota City arendamisest. Alates 2012. aastast on ta ka töötanud ASM International [General] Trading LLC peadirektorina.

On samuti seotud oma venna Samer Foziga, kes on alates 2019. aasta jaanuarist [Euroopa Liidu] poolt loetellu kantud kui Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, kes toetab režiimi või saab sellest kasu.“

[…]

18

Nõukogu võttis 28. mail 2020 vastu esiteks otsuse 2020/719, millega pikendati otsuse 2013/255 kohaldamist kuni 1. juunini 2021, ja teiseks rakendusmääruse 2020/716 (edaspidi koos „2020. aasta loeteludesse jätmise aktid“). Hageja nimi jäeti kõnealuste loetelude 291. reale, tuginedes samadele põhjendustele kui need, mis olid esitatud esialgsetes aktides (edaspidi „2020. aasta loeteludesse kandmise põhjendused“).

[…]

23

Nõukogu võttis 27. mail 2021 vastu esiteks otsuse 2021/855, millega pikendati otsuse 2013/255 kohaldamist kuni 1. juunini 2022, ja teiseks rakendusmääruse 2021/848 (edaspidi koos „2021. aasta loeteludesse jätmise aktid“). Hageja nimi jäeti kõnealuste loetelude 291. reale. Nõukogu põhjendas hageja suhtes piiravate meetmete võtmist, tuginedes erinevatele põhjendustele kui need, mis on märgitud esialgsetes aktides ja 2020. aasta loeteludesse jätmise aktides (edaspidi „2021. aasta põhjendused“).

24

Mis puudutab esiteks kõnealustesse loeteludesse kantud „tuvastamisandmeid“, siis 2021. aasta loeteludesse jätmise aktides on korratud eespool punktis 13 esitatud teavet. Lisaks on hageja ametikohta seal kirjeldatud järgmiselt: „District 6 Company asutaja, Easy life Company asutajapartner“; kustutati märge „ASM International General Trading LLC“ ning hageja „[s]ugulaste/äripartnerite/üksuste või partnerite/sidemete“ hulgas lisati märge „Asas Steel Company aseesimees“.

25

Mis puudutab teiseks 2021. aasta põhjendusi, siis need on sõnastatud järgmiselt:

„Suurärimees, kellel on isiklikud ja perekondlikud ärihuvid ja tegevused paljudes Süüria majandussektorites. Ta saab rahalist kasu juurdepääsust ärivõimalustele ning toetab Süüria režiimi. Ajavahemikul 2012–2019 töötas ASM International [General] Trading LLC peadirektorina.

On samuti seotud oma venna Samer Foziga, kes on alates 2019. aasta jaanuarist nõukogu poolt loetellu kantud kui Süürias tegutsev suurärimees, kes toetab režiimi või saab sellest kasu. Koos vennaga viib ta ellu mitmeid äriprojekte, eelkõige Adra al-Ummaliyya piirkonnas (Damaskuse äärelinnad[, Süüria]). Nende projektide hulka kuuluvad tehas kaablite ja kaablitarvikute tootmiseks ning projekt päikeseenergiast elektrienergia tootmiseks. Samuti tegelesid nad [Bashar Al‑Assadi] režiimi nimel mitmesuguse tegevusega koos [Iraagi ja Levandi Islamiriigiga (ISIL), Daesh], sealhulgas relvade ja laskemoona tarnimisega nisu ja nafta eest.“

[…]

Poolte nõuded

28

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada esialgsed aktid, 2020. aasta loeteludesse jätmise aktid ja 2021. aasta loeteludesse jätmise aktid (edaspidi koos „vaidlustatud aktid“) teda puudutavas osas;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

29

Nõukogu palub Üldkohtul:

jätta hagi rahuldamata;

mõista kohtukulud välja hagejalt;

teise võimalusena, juhul kui Üldkohus peaks vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas tühistama, jätta otsuste 2020/719 ja 2021/855 tagajärjed hagejat puudutavas osas kehtima kuni rakendusmääruste 2020/716 ja 2021/848 osalise tühistamise jõustumiseni.

30

Nõukogu nõustus kohtuistungil eespool punktis 29 osutatud kolmanda nõude sõnastusega, milles parandati trükiviga nõukogu seisukohtades teise muutmisavalduse kohta, ning see kanti kohtuistungi protokolli.

Õiguslik käsitlus

[…]

Esimene väide, et tehtud on hindamisviga

Sissejuhatavad kaalutlused

[…]

79

Sisuliselt väidab hageja esiteks, et nõukogu ise möönis, et ta ei ole „Süürias tegutsev“ ärimees otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punkti a ja artikli 28 lõike 2 punkti a tähenduses. Teiseks vaidleb ta vastu sellele, et ta on „ärimees, kellel on isiklikud ja perekondlikud huvid ja kes tegutseb mitmes Süüria majandussektoris“. Kolmandaks kinnitab ta, et teda ei saa pidada „mõjukaks“ ärimeheks. Neljandaks väidab ta, et ta ei ole seotud Bashar Al‑Assadi režiimiga, ei mõjuta seda režiimi ega ole seotud seda režiimi puudutavatest sanktsioonidest kõrvalehoidmise ohuga. Viiendaks väidab ta, et ta ei ole enam seotud ASM International General Tradinguga, kuna see äriühing likvideeriti ja selle tegevus lõpetati. Kuuendaks leiab ta, et ta ei ole seotud Süürias asutatud äriühingutega ega ole nendesse kaasatud ega ole seotud Aman Holding JSCga. Seitsmendaks väidab ta seoses oma ametitegevusega, et tal ei ole seost Samer Foziga. Kaheksandaks märgib ta, et asjaolu, et tal on sidemed Samer Foziga, ei sea kahtluse alla tema ja Bashar Al‑Assadi režiimi vahelise seose täielikku puudumist, kuna Samer Foz ise ei ole selle režiimiga kuidagi seotud ja vaidlustab oma nime kõnealustesse loeteludesse kandmise. Üheksandaks väidab ta, et ta ei ole seotud Marota City projektiga, mistõttu ei saanud ta kasutada sundvõõrandatud maa-alasid, mis kuulusid isikutele, kes olid ümber asustatud Süüria konflikti tõttu, mis takistas neil oma koju tagasi pöörduda. Kümnendaks ei olevat nimetatud projektil Süüria režiimi toetust.

80

Nõukogu vaidleb hageja argumentidele vastu.

Iga loetellu kandmise kriteeriumiga seotud loetellu kandmise põhjenduste kindlaksmääramine

81

Nagu on mainitud eespool punktis 46, tuleb 2020. ja 2021. aasta põhjendustest järeldada, et hageja nimi kanti ja jäeti kõnealustesse loeteludesse kolme kriteeriumi alusel, milleks on Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja kriteerium, Süüria režiimiga seotuse kriteerium ja seotus isikuga või üksusega, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Selleks et hinnata nende kriteeriumide kohaldamise põhjendatust käesolevas asjas, tuleb kõigepealt kindlaks teha iga kriteeriumiga seotud loetellu kandmise põhjenduse faktilised asjaolud.

82

Sellega seoses tuleb korrata, et ei saa välistada, et konkreetse isiku loetellu kandmise põhjendused kattuvad teataval määral, selles mõttes, et isikut võib pidada Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks ning teda võib pidada oma äritegevuses Süüria režiimist kasu saavaks või seda oma äritegevuse kaudu toetavaks isikuks. See on tingitud nimelt sellest, nagu on märgitud otsuse 2015/1836 põhjenduses 6, et nimetatud isikute kategooria tihedad seosed Süüria režiimiga ja režiimi toetamine on üks põhjustest, miks nõukogu otsustas selle kategooria luua. Sellegipoolest on isegi niisugusel juhul tegemist erinevate kriteeriumidega (23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 77).

83

Kui nõukogu otsustab kanda isiku nime loetellu seetõttu, et ta on Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, siis ei ole ta kohustatud selle isiku loetellu kandmise põhjendustes täpsustama, et ta saab Süüria režiimist kasu või toetab seda. Kui ta seda teeb, siis kavatseb nõukogu selle isiku suhtes kohaldada ka otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõikes 1 ja artikli 28 lõikes 1 sätestatud kriteeriumi. See tõlgendus tagab kõige paremini otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõigete 1 ja 2 ning artikli 28 soovitava toime ja võimaldab loetellu kantud isikutel täpselt kindlaks teha, milliste kriteeriumide alusel nende nimi kõnealustesse loeteludesse kanti või jäeti (23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 79).

84

Eespool punktis 82 tuvastatu kehtib analoogia alusel kriteeriumi suhtes, mis puudutab seotust isiku või üksusega, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Isikut võib nimelt käsitada Süürias tegutseva juhtiva ettevõtjana ja teda võib pidada seotuks muu isikuga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid selle tegevuse kaudu (vt selle kohta 31. mai 2018. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑461/16, EU:T:2018:316, punkt 127). Samuti võib see isik olla seotud Süüria režiimiga, olles samal põhjusel seotud isikuga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

[…]

Hageja seotus sellise isiku või üksusega, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid

– Loetellu kandmise kriteeriumi ulatus

113

Sisuliselt nähtub eespool punktides 14 ja 25 korratud 2020. ja 2021. aasta põhjendustest, et hageja nimi kanti ja jäeti kõnealustesse loeteludesse eelkõige tema perekondlike ärihuvide ja sidemete tõttu venna Samer Foziga, kes on nimetatud loeteludes alates 2019. aasta jaanuarist.

114

Esiteks vaidlustas hageja väitel tema vend Samer Foz oma nime kandmise ja jätmise kõnealustesse loeteludesse hagis, mis on registreeritud numbriga T‑258/19. Peale selle esitas Samer Foz hagi, mis on registreeritud numbriga T‑481/21, nõudes 2021. aasta loeteludesse jätmise aktide tühistamist teda puudutavas osas.

115

Sellega seoses tuleb korrata, et Üldkohtu kontroll käesolevas kohtuasjas saab puudutada üksnes hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendatust ega saa seega seada kahtluse alla nende otsuste õiguspärasust, millega nõukogu kandis tema venna Samer Fozi nime nimetatud loeteludesse (vt selle kohta 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Barqawi vs. nõukogu, T‑303/15, ei avaldata, EU:T:2017:328, punkt 42). Käesoleval juhul kanti ja jäeti tema nimi neisse loeteludesse nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta rakendusotsusega (ÜVJP) 2019/87, millega rakendatakse otsust 2013/255 (ELT 2019, L 18 l, lk 13), nõukogu 17. mai 2019. aasta otsusega (ÜVJP) 2019/806, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2019, L 132, lk 36), ning otsustega 2020/719 ja 2021/855, samuti nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/85, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2019, L 18 1, lk 4), nõukogu 17. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/798, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2019, L 132, lk 1), ning rakendusmäärustega 2020/716 ja 2021/848. Eelkõige kanti ta loetellu Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatuse pärast ja seotuse tõttu Süüria režiimiga.

116

Igal juhul nähtub ühelt poolt 24. novembri 2021. aasta kohtuotsusest Foz vs. nõukogu (T‑258/19, ei avaldata, EU:T:2021:820, punkt 154), et rakendusotsuse 2019/87, otsuste 2019/806 ja 2020/719 ning rakendusmääruste 2019/85, 2019/798 ja 2020/716 puhul ei tõendanud Samer Foz Üldkohtus, et need aktid, millega kanti ja jäeti tema nimi kõnealustesse loeteludesse, tuleb tühistada. Teiselt poolt, mis puudutab 2021. aasta loeteludesse jätmise akte, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab liidu institutsioonide aktide õiguspärasuse eeldamine seda, et need loovad õiguslikke tagajärgi seni, kuni neid ei ole tagasi võetud, kui neid ei ole tühistatud tühistamishagi menetluse raames või tunnistatud kehtetuks eelotsusemenetluses või õigusvastasuse tõttu (vt selle kohta 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Prantsusmaa vs. People’s Mojahedin Organization of Iran, C‑27/09 P, EU:C:2011:853, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks ei ole 2021. aasta loeteludesse jätmise aktide mõju Samer Fozi suhtes peatatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse alusel. Seega tekitavad kõik aktid, millega Samer Foz kanti ja jäeti nimetatud loeteludesse, endiselt õiguslikke tagajärgi.

117

Teiseks väidab hageja vastuseks Üldkohtu võetud menetlust korraldavale meetmele, et selleks, et tuvastada tema seotus Samer Foziga selle kriteeriumi tähenduses, mis puudutab seotust piiravate meetmete adressaadiks oleva isikuga, tuleb aluseks võtta vaid kaubanduslik ühendus, jättes kõrvale sugulussidemed. Lisaks märgib ta, et ühendus Samer Foziga ei ole üks otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 28 lõike 2 punktides a–g ette nähtud loetellu kandmise kriteerium, kuna Samer Fozi või Fozi perekonna muude liikmete nimesid seal ei olnud. Nõukogu väidab, et tema toimikust nähtub, et hageja ja Samer Foz on ametialaselt tihedalt seotud.

118

Seoses sellega ei piirdu 2020. ja 2021. aasta põhjendused, milles nõukogu leidis, et hageja ja tema venna Samer Fozi vahel on sidemed, mitte ainult nende perekondlike sidemetega, vaid puudutavad ka nende ärisuhteid. Pealegi ei väida nõukogu, et kuulumine perekonda Foz on iseseisev loetellu kandmise kriteerium, erinevalt kuulumisest perekonda Al‑Assad või Makhlouf, mis on iseenesest sõltumatu kriteerium, mis on ette nähtud otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punktis b ja artikli 28 lõike 2 punktis b ning mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis b. Seega, kui analüüsitakse kriteeriumi, mille kohaselt peab isik või üksus olema seotud isiku või üksusega, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleb selle perekondliku sideme olemasolu analüüsida faktilise asjaoluna.

119

Pärast seda täpsustust tuleb nüüd kontrollida, kas kõik nõukogu esitatud tõendid on kooskõlas temal lasuva tõendamiskoormisega, mis tuleneb eespool punktis 73 korratud kohtupraktikast, ning need kujutavad endast seega piisavate konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit, mis kinnitavad hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendusi.

120

Sellega seoses nähtub 2020. ja 2021. aasta põhjendustest, et nõukogu leidis, et hagejal olid sidemed oma venna Samer Foziga nende tegevuse tõttu Aman Holdingus ja ASM International General Tradingus. Lisaks, mis puudutab 2021. aasta põhjendusi, siis hageja nimi jäeti kõnealustesse loeteludesse ka ärisidemete tõttu mitmes äriprojektis ja mitmesuguses tegutsemises koos ISILiga Süüria režiimi nimel. Seega tuleb kõiki neid asjaolusid eraldi analüüsida.

[…]

– Järeldus seotuse kohta isikuga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid

165

Esimesena tuleneb eeltoodust, et hagejal on oma venna Samer Foziga ärisuhetega seotud sidemed. Kõigepealt tõendas nõukogu esialgsete aktide vastuvõtmise kuupäeval, et hagejal ja Samer Fozil olid pereettevõtjate Aman Holding ja ASM International General Trading kaudu ärisuhted. Mis puudutab seejärel 2020. aasta loeteludesse jätmise akte, siis nõukogu tõendas, et kahel vennal on nimetatud pereettevõtja kaudu ärisuhted. Mis puudutab lõpuks 2021. aasta loeteludesse jätmise akte, siis nõukogu tõendas, et hagejal ja tema vennal on ärisuhted, kuna nad tegutsesid koos ISILiga Süüria režiimi nimel.

166

Ärisidemete olemasolu hageja ja tema venna Samer Fozi vahel väljendub samuti kooskõlastatud tegevuses nende aktsiaportfellide haldamises. Nimelt nähtub esiteks hageja esitatud 22. novembri 2020. aasta kirjast ja registreerimistunnistusest, mis tõendab Aman Holdingu aktsionäride uut jaotust, et tema ja Samer Foz loovutasid mõlemad oma osad Aman Holdingus samal ajavahemikul (see tähendab 22. novembrist 2020 kuni 3. detsembrini 2020). Sellega seoses ei ole piisavalt tõendatud hageja argument, et tema aktsiate võõrandamine enne kolme aasta möödumist oli Süüria seaduse „Aktsiate müügi ennetamine“ artikli 96 lõike 1 kohaselt õigusvastane. See argument on samuti põhjendamatu, sest vaatamata hageja väidetavale soovile loobuda kiiresti oma aktsiatest, tõendab ta, et ta kirjutas 2. aprilli 2020. aasta müügilepingule alla alles rohkem kui üks kuu ja kolm nädalat pärast nimetatud seaduse artikli 96 lõikes 1 ette nähtud tähtaja lõppemist. Igal juhul ei vähenda see asjaolu kuidagi seda, et hagejale ja Samer Fozile kuuluvate aktsiate võõrandamine toimus väga lühikese aja jooksul. Teiseks annab otsus ASM International General Trading likvideerida tunnistust teatavat liiki kooskõlastatud tegevusest, nagu väidab nõukogu. Sellega seoses selgub hageja esitatud tõenditest, et otsuse võtsid 26. märtsil 2019 vastu aktsionärid, kes osalesid selle äriühingu erakorralisel üldkoosolekul, sealhulgas Samer Foz ja hageja, reaktsioonina Samer Fozi nime kõnealustesse loeteludesse kandmisele 2019. aasta jaanuaris.

167

Lõpuks ei väida hageja oma menetlusdokumentides, et ta oleks katkestanud oma suhted Samer Foziga või temast distantseerunud. Seetõttu on hageja ja tema venna vahelised sidemed alles.

168

Teisena väidab hageja, et hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et ta ei ole režiimiga seotud või et ta ei avalda sellele mingit mõju ning et tema suhtes ei esine kõrvalehoidmise ohtu.

[…]

173

Lisaks tuleb meelde tuletada, et otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 3 ja artikli 28 lõike 3 kohaselt ei kanta ega jäeta isikuid, üksusi või asutusi, kes kuuluvad ühte selle otsuse artikli 27 lõikes 2 ja artikli 28 lõikes 2 nimetatud kategooriasse, otsuse 2013/255 I lisas toodud isikute ja üksuste loetellu, kui esineb piisavalt teavet, millest nähtub eelkõige, et nad ei ole seotud tegeliku kõrvalehoidmise ohuga. See tingimus võeti seoses rahaliste vahendite külmutamisega üle määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõikesse 1b.

174

Seoses sellega tuleb nende isikute kohta, kes on seotud kõnealust valitsust toetavate isikutega, märkida, et kui viimaste rahalised vahendid on külmutatud, siis esineb oht, mida ei tohi tähelepanuta jätta, et nad avaldavad nendega seotud isikutele survet neid puudutavatest meetmetest kõrvalehoidmiseks (vt selle kohta 28. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Sharif vs. nõukogu, T‑540/19, ei avaldata, EU:T:2021:220, punkt 159, ja analoogia alusel 4. septembri 2015. aasta kohtuotsus NIOC jt vs. nõukogu, T‑577/12, ei avaldata, EU:T:2015:596, punkt 139).

175

Käesolevas asjas on hageja vennal Samer Fozil, kes on kantud kõnealustesse loeteludesse, Süüria majanduses privilegeeritud seisund. Selle kohta nähtub Atlantic Councili ja The Syria Reporti veebisaitidelt saadud teabest, et ta on üks Süüria kõige mõjukamatest ärimeestest. Teda kirjeldatakse Brookings Institutioni ja The Syria Reporti veebisaitidel kui „uut Rami Makhloufi“. Peale selle on The Timesi veebisaidil avaldatud artiklis lisatud, et Samer Fozile kuuluvad äriühingud jätkavad tegutsemist hoolimata Euroopa rahaliste vahendite külmutamise sanktsioonidest, mis kehtestati tema suhtes 2019. aasta jaanuaris.

176

Arvestades Samer Fozi privilegeeritud positsiooni Süüria majanduses ja tema mõju, hageja ja Samer Fozi vahel esinevaid või minevikus esinenud ärisidemeid, kuna nad on vennad, selle pereettevõtte olulisust, mille osanikud nad olid ja milles nad täitsid vastutavaid ametikohti, ning seda, et ei ole võimalik välistada, et hageja ja Samer Fozi vahel esines võimalik kooskõlastatud tegevus oma osaluste loovutamisel Aman Holdingus ning ASM International General Tradingu tegevuse lõpetamisel ja likvideerimisel, siis on mõistlik eeldada, et hageja puhul esineb tegelik oht, et ta võib piiravatest meetmetest kõrvale hoida.

177

Kõike eeltoodut arvestades tuleb järelikult asuda seisukohale, et hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendus tema seotuse tõttu isikuga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on piisavalt põhjendatud, nii et seda kriteeriumi arvestades on tema nime kandmine kõnealustesse loeteludesse põhjendatud.

[…]

 

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (neljas koda)

otsustab:

 

1.

Jätta hagi rahuldamata.

 

2.

Mõista kohtukulud välja Amer Fozilt.

 

Gervasoni

Madise

Martín y Pérez de Nanclares

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. mail 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.

( 1 ) Esitatud on üksnes kohtuotsuse need punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.