12.8.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 270/33 |
10. juunil 2019 esitatud hagi — Front Polisario versus nõukogu
(kohtuasi T-344/19)
(2019/C 270/35)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Front populaire pour la libération de la Saguia el-Hamra et du Rio de oro (Front Polisario) (esindaja: advokaat G. Devers)
Kostja: Euroopa Liidu nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks; |
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
— |
mõista kohtukulud välja nõukogult. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi on suunatud nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsuse (EL) 2019/441 Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse sõlmimise kohta (ELT 2019, L 77, lk 4) vastu. Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet.
1. |
Esimene väide, mille kohaselt puudub nõukogul pädevus võtta vaidlustatud otsus vastu, kuna Euroopa Liidul ja Maroko Kuningriigil pole õigust sõlmida sel territooriumil elavate rahvaste — nagu Front Polisario esindatavad rahvad –asemel Lääne-Sahara ala suhtes rahvusvahelisi kokkuleppeid. |
2. |
Teine väide, et on rikutud kohustust analüüsida küsimust järgida põhiõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust, sest nõukogu ei arutanud seda küsimust enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. |
3. |
Kolmas väide, et nõukogu on rikkunud oma kohustust täita Euroopa Kohtu otsuseid, sest vaidlustatud otsuses on eiratud 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsuse Western Sahara Campaign UK (C-266/16, EU:C:2018:118). põhjendusi. |
4. |
Neljas väide, et on rikutud põhimõtteid ja väärtusi, millele tugineb liidu tegevus rahvusvahelisel areenil, kuna:
|
5. |
Viies väide, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsus on vastuolus liidu avaldustega, milles liit kinnitab korduvalt vajadust austada enesemääramise põhimõtteid ja rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtet. |
6. |
Kuues väide, et on valesti kohaldatud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna arvestades Lääne-Sahara eristaatust, enesemääramisõiguse puutumatust ja saharalaste staatust kolmanda osapoolena, ei pidanud nõukogu asetama proportsionaalsesse suhtesse kalanduslepingust saadavat väidetavat „kasu“ ja Sahara loodusvaradele selle tõttu tekkivat mõju. |
7. |
Seitsmes väide, et ühine kalanduspoliitika on vastuoluline, kuna vaidlustatud otsuse alusel sõlmitud lepingu kohaldamisel saavad Euroopa Liidu laevad ilma Sahara elanike nõusolekuta juurdepääsu nende kalavarudele, mille eest makstakse rahaline hüvitis Maroko ametivõimudele, kuigi Lääne-Sahara veed ei ole Maroko „veed“ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklite 61 ja 61 tähenduses. |
8. |
Kaheksas väide, et on rikutud enesemääramisõigust, kuna:
|
9. |
Üheksas väide, et on rikutud rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtet, kuna vaidlustatud otsuses eiratakse on eiratud Sahara rahva kui EL-Maroko suhetes kolmanda isiku staatust, pannes talle ilma tema nõusolekuta rahvusvahelised kohustused, mis seonduvad tema territooriumiga ja tema looduvaradega. |
10. |
Kümnes väide, et on rikutud rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist kriminaalõigust, kuna:
|
11. |
Üheteistkümnes väide, et on rikutud liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelist vastutust reguleerivast õigusest, kuna Maroko Kuningriigiga Lääne-Sahara suhtes kohaldatava lepingu sõlmimist käsitleva vaidlustatud otsuse tagajärjel rikuvad Maroko okupatsioonijõud tõsiselt Sahara rahva suhtes rahvusvahelist õigust ning see otsus aitab nende rikkumiste tõttu tekkinud olukorda säilitada. |