12

Hageja nimi on nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta rakendusotsusega (ÜVJP) 2019/87, millega rakendatakse otsust 2013/255 (ELT 2019, L 18 I, lk 13), ja nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/85, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2019, L 18 I, lk 4) (edaspidi koos „esialgsed aktid“), kantud nende isikute, üksuste ja asutuste, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, nimede loetelude, mis on esitatud otsuse 2013/255 I lisas ja määruse nr 36/2012 II lisas (edaspidi koos „vaidlusalused loetelud“), A osa reale 268 koos järgmise põhjendusega:

„Süürias tegutsev juhtiv ärimees, kelle huvid ja tegevused ulatuvad mitmesse Süüria majandussektorisse, sealhulgas on ta Aman Holdingu juhi asetäitja ning Fly Aman airline’i enamusaktsionär. Oma tegevusala tõttu on ta seotud Samer Foziga. Aman Holding on esindatud režiimi poolt toetatud luksuskinnisvara- ja kaubandusrajatise Marota City ehitamises osaleva ühisettevõtte „Aman [Dimashq]“ nõukogus ning tal on selles enamusosalus. Aman Holdingu juhi asetäitja ametikoha tõttu saab [Al Zoubi] kasu režiimist ja/või toetab seda.“

[…]

13

Nõukogu võttis 17. mail 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/806, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2019, L 132, lk 36), millega pikendati selle viimati nimetatud otsuse kohaldamist kuni 1. juunini 2020; samal päeval võttis nõukogu vastu ka rakendusmääruse (EL) 2019/798, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2019, L 132, lk 1) (edaspidi koos „2019. aasta loeteludesse jätmise aktid“). Hageja nimi jäeti vaidlusaluste loetelude A osa ühele teisele reale, reale 286, tuginedes samadele põhjendustele kui need, mis olid esitatud esialgsetes aktides.

[…]

21

Nõukogu võttis 28. mail 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2020, L 168, lk 66), millega pikendati viimati nimetatud otsuse kohaldamist kuni 1. juunini 2021, ja rakendusmääruse (EL) 2020/716, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2020, L 168, lk 1) (edaspidi koos „2020. aasta loeteludesse jätmise aktid“). Hageja nimi jäeti vaidlusaluste loetelude A osa reale 286 põhjendustel, mis erinevad osaliselt 2019. aasta loeteludesse jätmise aktides esitatutest. Nõukogu põhjendas tema suhtes piiravate meetmete võtmist, märkides põhjendused, mis erinevad osaliselt 2019. aasta loeteludesse jätmise aktides esitatutest, esitades nimelt järgmised põhjendused:

„Süürias tegutsev suurärimees, kelle huvid ja tegevused ulatuvad mitmesse Süüria majandussektorisse, sealhulgas on ta Aman Holdingu juhi asetäitja ning lennuettevõtja Fly Aman enamusaktsionär (kuni veebruarini 2019). Oma tegevusala tõttu on ta seotud Samer Foziga. Aman Holding on esindatud režiimi poolt toetatud luksuskinnisvara- ja kaubandusprojekti Marota City ehitamises osaleva ühisettevõtte „Aman [Dimashq]“ nõukogus ning tal on selles ettevõttes enamusosalus. [Al Zoubi] saab Süüria režiimist kasu ja/või toetab seda. Asas Iron Company asutajaliige.“

[…]

23

Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 15. aprillil 2019 saabunud hagiavaldusega käesoleva hagi nõudega tühistada esialgsed aktid teda puudutavas osas.

24

Eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 30. juulil 2019, muutis hageja Üldkohtu kodukorra artikli 86 alusel hagiavaldust nii, et laiendada hagiavalduse nõudeid 2019. aasta loeteludesse jätmise aktide tühistamisele osas, milles need aktid teda puudutavad. Hageja kordas samuti hagiavalduses olevaid nõudeid.

25

Nõukogu esitas 8. augustil 2019 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse ja oma seisukohad esimese muutmisavalduse kohta.

26

Repliik esitati 1. oktoobril 2019.

27

Üldkohtu president määras 17. oktoobri 2019. aasta otsusega kodukorra artikli 27 lõike 3 alusel kohtuasja uuele ettekandja-kohtunikule, kes kuulub neljanda koja koosseisu.

28

Vasturepliik esitati 8. jaanuaril 2020.

29

Menetluse kirjalik osa lõpetati 8. jaanuaril 2020.

30

Üldkohus palus kodukorra artikli 89 lõike 3 punktis a ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames 23. juulil 2020 nõukogul vastata hulgale küsimustele. Nõukogu vastas küsimustele ettenähtud tähtaja jooksul.

31

Hageja muutis eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 13. augustil 2020, kodukorra artikli 86 alusel teist korda hagiavaldust nii, et laiendada selle nõudeid 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide tühistamisele osas, milles need aktid teda puudutavad. Hageja kordas samuti nii hagiavalduses kui ka esimeses muutmisavalduses olevaid nõudeid ning esitas uusi argumente.

32

Üldkohus palus kodukorra artikli 89 lõike 3 punktis d ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames 30. septembril 2020 nõukogul esitada dokument. Nõukogu täitis selle nõude ettenähtud tähtaja jooksul. Hageja ei esitanud kohtuistungil, mis toimus 21. oktoobril 2020, seisukohti nõukogu vastuse kohta neile Üldkohtu määratud erinevatele menetlust korraldavatele meetmetele.

33

Nõukogu esitas teist muutmisavaldust puudutavad seisukohad 2. oktoobril 2020.

34

Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 21. oktoobril 2020 toimunud kohtuistungil.

35

Hageja palub Üldkohtul:

36

Nõukogu palub Üldkohtul:

39

Hageja vaidleb esiteks vastu sellele, et ta on Süürias tegutsev juhtiv ärimees. Sellega seoses vaidleb ta vastu asjaoludele, millele nõukogu tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmisel tugines. Eelkõige väidab hageja, et Aman Holding JSC tegevdirektorite juhi ametikoht, mida ta täitis, ja juhi asetäitja ametikoht on selgelt eristatavad. Peale selle väidab hageja, et ta lahkus sellelt ametikohalt kohese mõjuga. Seejärel tunnistab ta, et ta on Fly Aman LLC asutaja ja enamusaktsionär, kuid väidab, et ta loovutas kogu oma osaluse. Lisaks ei ole tõendatud, et nõukogu kvalifitseeris hageja „ettevõtte juhiks, kes tegutseb erinevates sektorites Süürias ja välismaal“, kuna dokument WK 47/2019 INIT viitab ainult kahele Süüria asukohaga äriühingule, mille puhul nõukogu suudab tõendada, et ta seal töötas ja milline oli tema väidetav staatus. Hageja ei ole Marota City projektiga ei otseselt ega kaudselt seotud, mistõttu ta ei saanud kasutada sundvõõrandatud maa-alasid, mis kuulusid isikutele, kes olid ümber asustatud Süüria konflikti tõttu, mis takistas neil oma koju tagasi pöörduda. Lisaks sellele ei kuulunud hageja – kui Aman Holdingu, kes on Aman Damascus JSC (edaspidi „Aman Dimashq“) aktsionär ja kes vastutab ühe osa Marota City kinnistu ehitusõiguste eest, töötaja – ülesannete hulka järelevalve viimase tegevuse üle, mis oli ühe teise töötaja, Bashar Assi ülesanne. Lõpuks leiab hageja, et Marota City projekt ei ole mingil moel seotud sundvõõrandatud maa kasutamisega, mistõttu ei saa ei Marota City projekti tervikuna ega Aman Dimashqi kvalifitseerida riigi toetust saavateks ettevõtjateks.

40

Teiseks vaidlustab hageja osas, mis puudutab 2020. aasta loeteludesse jätmise akte, tema nime loetellu kandmise uue põhjenduse, mis puudutab tema Asas Iron Company asutajaliikmeks olekut, ja väidab seoses sellega, et ta ei ole kunagi olnud Asas Iron Company asutaja või omanik ning et ta ei ole selle äriühinguga olnud kunagi mingil muul moel seotud.

41

Kolmandaks väidab hageja, et nõukogu ei ole esitanud piisavalt teavet selle kohta, et ta on seotud Süüria režiimiga. Lisaks näitavad tõendid, mis on seotud hageja poolt Liibanoni kodakondsuse saamisega, et ta ei kuulu Süüria režiimile lähedaste ettevõtjate piiratud ringi ning et ta ei ole nimetatud režiimiga üldse seotud.

42

Neljandaks puudutavad paljud dokumendid Samer Fozi või teisi temaga seotud äriühinguid, näiteks Aman Dimashq, millega aga hageja seotud ei ole. Lisaks ei viita ükski dokumendis WK 47/2019 INIT olev tõend sõnaselgelt hageja eeldatavale seotusele Süüria režiimiga. Hageja möönab seevastu, et tal olid S. Foziga varem Aman Holdingu tavalise töötajana tööalased suhted.

43

Nõukogu vaidleb hageja argumentidele vastu.

51

Tuleb korrata, et otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõikes 1 ja artikli 28 lõikes 1 sätestatud loetellu kandmise üldised kriteeriumid, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1 punktis a, näevad ette, et Süüria režiimi poliitikast kasu saavate või seda toetavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Ka otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punkt a ja lõige 3 ning artikli 28 lõike 2 punkt a ja lõige 3, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis a ja lõikes 1b, sätestavad, et „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooria suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, välja arvatud juhul, kui on piisavalt teavet selle kohta, et nad ei ole või ei ole enam režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski.

52

Hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendustest, mida on mainitud eespool punktides 12 ja 21, tuleb järeldada, et hageja nimi kanti ja jäeti vaidlusalustesse loeteludesse esiteks seetõttu, et ta on Süürias tegutsev juhtiv ärimees, ja teiseks tema seotuse tõttu Süüria režiimiga. Teisisõnu põhineb hageja nime loetellu kandmine esiteks otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punktis a ja artiklis 28 ning määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis a määratletud kriteeriumil (Süürias tegutseva juhtiva ärimehe kriteerium) ning teiseks nimetatud otsuse artikli 27 lõikes 1 ja artiklis 28 ning nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punktis a määratletud kriteeriumil (režiimiga seotuse kriteerium).

53

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi nõukogu kinnitas oma menetlusdokumentides, et hageja kanti vaidlusalustesse loeteludesse üksnes otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punktis a ja artikli 28 lõike 2 punktis a sätestatud loetellu kandmise kriteeriumi alusel, kinnitas ta kohtuistungil seevastu, et hageja kanti loetellu kolme loetellu kandmise kriteeriumi alusel. Nõukogu märkis lisaks kahele eespool punktis 52 nimetatud kriteeriumile, et hageja kanti nimekirja tema seotuse tõttu S. Foziga. Järelikult põhineb tema loetellu kandmine ka otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 viimases lauses ja artikli 28 lõike 2 viimases lauses ning määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a viimases lauses määratletud kriteeriumil (isikud ja üksused, kes on seotud isikute ja üksustega, kes vastavad mõnele liidu loetellu kandmise kriteeriumile). Vaidlustatud aktides nõukogu poolt esitatud loetellu kandmise põhjenduste kontekstis saab nende põhjenduste teist lauset, mille kohaselt hageja on oma tegevusala tõttu„seotud Samer Foziga“, mõista siiski üksnes viitega esimesele lausele, mis omakorda viitab juhtiva ärimehe kriteeriumile. Järelikult kanti ja jäeti hageja nimi vaidlusalustesse loeteludesse eespool punktis 52 nimetatud kahe kriteeriumi alusel.

[…]

81

Tuleb kontrollida, kas kõik nõukogu esitatud tõendid vastavad tema eespool punktis 46 korratud kohtupraktikast tulenevale tõendamiskoormisele ning kujutavad seega endast loetellu kandmise esimese põhjenduse kinnituseks piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit.

82

Sellega seoses leidis nõukogu, et hageja on Süürias tegutsev juhtiv ärimees huvide ja tegevuse tõttu, mis tal on Süüria mitmes majandussektoris. Mis puudutab esialgseid akte ja 2019. aasta loeteludesse jätmise akte, siis dokumendist WK 47/2019 INIT tulenevad tõendid puudutavad kahte põhitegevust, see on esiteks hageja kui lennuettevõtja Fly Aman enamusaktsionäri staatus ja teiseks tema juhi asetäitja staatus äriühingus Aman Holding, mis on esindatud Marota City ehitamises osaleva ühisettevõtte Aman Dimashq nõukogus. Samuti on mainitud hageja seotust S. Foziga. 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide osas on dokumendis WK 3600/2020 REV 1 lisaks eespool nimetatud asjaoludele esitatud täiendavates tõendites mainitud asjaolu, et hageja on Asas Iron Company asutajaliige.

83

Seega tuleb analüüsida iga nimetatud asjaolu.

85

Veebisaitidel „meirss.org“, „Aliqtisadi“ ja „7al.net“ avaldatud artiklitest, mis on toodud dokumendis WK 47/2019 INIT, nähtub, et hageja on Fly Amani enamusaktsionär ja talle kuulub selles äriühingus 90% suurune osalus. Lisaks sellele on Süüria veebisaidil „7al.net“ avaldatud artiklis märgitud, et ta asutas koostöös ärimehega B. Assi uue lennuettevõtja Fly Aman. Sellel veebisaidil märgitu kohaselt kinnitas Süüria sisekaubandus- ja tarbijakaitseministeerium viimase põhikirja. Lõpuks nähtub ka dokumendis WK 3600/2020 REV 1 esitatud veebisaidi „Aliqtisadi“ artiklist, et hageja on Fly Amani president ja kaasasutaja.

86

Hageja vaidleb sellele asjaolule vastu ja väidab, et tal ei ole Fly Amanis mingit osalust, kuna ta loovutas kogu oma osaluse. Ta esitas selle kohta Fly Amani 28. mai 2018. aasta registreerimistunnistuse ja 22. veebruaril 2018 kinnitatud Fly Amani põhikirja, millest nähtub sisuliselt, et ta oli esialgu koos äriühinguga B Fly Amani enamusaktsionär. Ta esitas ka Süüria sisekaubandus- ja tarbijakaitseministeeriumi 14. veebruari 2019. aasta otsuse 2274/169/12/3, milles viidatakse Fly Amani saadetud tähitud kirjale. Otsuses 2274/169/12/3 on märgitud, et hageja osalus Fly Amanis loovutati osaliselt äriühingule B (mille aktsiate osakaal on nüüd 20%) ja osaliselt aktsionäridele C ja D, kellele kummalegi kuulub kokku 80% osalus Fly Amani kapitalis.

87

Tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusakti õiguspärasuse hindamisel lähtuda selle akti vastuvõtmise ajal esinenud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest (vt 3. septembri 2015. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon,C‑398/13 P, EU:C:2015:535, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. septembri 2015. aasta kohtuotsus NIOC jt vs. nõukogu, T‑577/12, ei avaldata, EU:T:2015:596, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika).

88

Käesolevas asjas tuleb esialgsete aktide kohta märkida, et hagejale kuulunud Fly Amani aktsiate loovutamine, nagu seda kinnitati otsuses 2274/169/12/3, toimus pärast nende aktide vastuvõtmise kuupäeva. Järelikult ei saa otsus 2274/169/12/3 esialgsete aktide õiguspärasust vastavalt eespool punktis 87 viidatud kohtupraktikale kahtluse alla seada. Lisaks kinnitab Fly Amani 22. veebruari 2018. aasta põhikiri, et hageja oli esialgsete aktide vastuvõtmise ajal Fly Amani enamusaktsionär. Igal juhul, nagu nõukogu õigesti märgib, kinnitab hageja väide, et tal ei ole enam aktsiaid, seda, et tal neid oli. Seega on esialgsete aktide põhjenduste see osa põhjendatud.

89

2019. aasta loeteludesse jätmise aktide kohta tuleb korrata, et kui liidu kohus kontrollib, kas isiku või üksuse nõukogu koostatud loeteludesse kandmine on õiguspärane, siis peab ta kontrollima väidetud faktiliste asjaolude sisulist õigsust liidu pädeva asutuse esitatud teabe või tõendite alusel ning hindama nende tõendite tõendusjõudu, võttes arvesse võimalikke märkusi, mille eelkõige puudutatud isik või üksus nende kohta on esitanud, nagu on korratud eespool punktis 48. Nii võib liidu kohus tugineda kõigile nii süüstavatele kui ka süüst vabastavatele asjaoludele, mille pooled on talle kohtumenetluse käigus esitanud. Seoses sellega nähtub otsuse 2015/1836 põhjendusest 15, et „[k]õik loetellu kandmise otsused tuleks teha individuaalsel alusel ja juhtumipõhiselt, võttes arvesse meetme proportsionaalsust“.

90

Toimiku materjalidest nähtub aga, et hageja on tõendanud, et ta loovutas Fly Amani osad, mis talle kuulusid. Hageja esitas selle kohta otsuse 2274/169/12/3, mis on varasem 2019. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise kuupäevast. Veel tuleb märkida, et nõukogu tunnistas 2020. aasta loeteludesse jätmise aktides asjaolu, et hageja ei olnud alates 2019. aasta veebruarist enam Fly Amani enamusaktsionär. Nimelt kajastab 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide põhjenduste sõnastus otsuse 2274/169/12/3 sisu, kuna selles on mainitud osaluse loovutamise tegelikku kuupäeva ehk „2019. aasta veebruari“.

91

Lisaks ei saa asjaolu, et nõukogu ei saanud 2019. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal olla teadlik otsusest 2274/169/12/3, arvestades selle otsuse piiratud levitamist vaid mõnele haldusorganile, piirata liidu kohtu poolt hageja nime loetellu kandmise õiguspärasuse analüüsi. Samuti ei saa hageja vaidlusalustesse loeteludesse kandmise õiguspärasuse hindamine piirduda asjaoluga, et hageja ei viidanud uuesti läbivaatamise menetluse käigus, mis toimus enne 2019. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmist, nõukoguga toimunud suhtluses otsusele 2274/169/12/3 (vt selle kohta 26. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Oil Turbo Compressor vs. nõukogu, T‑63/12, EU:T:2012:579, punktid 21–24). Seetõttu tuleb järeldada, et hageja on käesolevas menetluses tõendanud, et ta ei olnud 2019. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise kuupäeval enam Fly Amani enamusaktsionär.

92

Järelikult ei ole 2019. aasta loeteludesse jätmise aktide põhjenduste see osa põhjendatud.

93

Seoses 2020. aasta loeteludesse jätmise aktidega tuleb märkida, et nõukogu jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse tema enamusaktsionäri staatuse tõttu, viidates siiski kuupäevale, mil hageja loovutas 2019. aasta veebruaris oma osaluse.

94

Käesoleval juhul ei nähtu aga dokumendist WK 3600/2020 REV 1, et nõukogu oleks esitanud kaalukaid ja ühtelangevaid kaudseid tõendeid, mis võimaldaksid mõistlikult asuda seisukohale, et hagejal jäi alles seotus Fly Amaniga, kuigi tal ei olnud 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal enam selles äriühingus osalust. Veebisaitide „Eqtsad News“, „Aliqtisadi“ ja „newturkpost.com“ kolme artikliga tutvuti või need avaldati tegelikult pärast otsust 2274/169/12/3, kuid nendes ei ole viidatud osaluse loovutamisele ega Fly Amani ja hageja vahelistele muudele sidemetele. Seega ei sisalda dokument WK 3600/2020 REV 1 ühtegi tõendit, mis õigustaks seda, et see märge tuli vaatamata osaluse loovutamisele veebruaris 2019 loetelusse kandmise põhjendustes alles jätta. Tuleb veel märkida, et kuigi nõukogu väitis kohtuistungil, et vaatamata asjaolule, et hageja oli loobunud sellest osalusest, on see asjaolu märk sellest, et ta on endiselt Süürias tegutsev juhtiv ärimees, ei ole ta oma seisukohta põhjendanud.

95

Järelikult ei ole 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide põhjenduste see osa põhjendatud.

96

Sellest tuleneb, et seoses põhjenduste selle osaga, mis käsitleb hageja enamusosalust Fly Amanis, on põhjendatud ainult esialgsete aktide põhjendustega seotu.

97

Dokumendis WK 47/2019 INIT esitatud blogi „Salon Syria“7. juuni 2018. aasta väljavõttest ja veebisaidilt „meirss.org“ pärit artiklist nähtub, et hageja on Aman Holdingu juhi asetäitja, mida kinnitavad dokumendis WK 3600/2020 REV 1 esitatud veebisaitidelt „Eqtsad News“, „Alqtisadi“ ja „newturkpost.com“ pärit artiklid. Peale selle on hagejat dokumendis WK 47/2019 INIT esitatud veebisaidilt „7al.net“ pärit artiklis kirjeldatud kui S. Fozi omandis oleva äriühingu töötajat.

98

Hageja eitab aga, ilma et nõukogu talle selles küsimuses vastu vaidleks, et ta töötas Aman Holdingu juhi asetäitja ametikohal, ning väidab, et ta oli Aman Holdingus tegevjuhtimise eest vastutava isiku ametikohal. Selle tõendamiseks esitab ta 18. jaanuari 2017. aasta kuupäeva kandva töölepingu. Oma väite toetuseks esitab ta ka Aman Holdingu põhikirja ja selle äriühingu „vana“ registreerimistunnistuse, mis näitavad selgelt, et on tehtud vahet ühelt poolt nõukogul, kuhu ta ei kuulunud, ja teiselt poolt tegevdirektoritel, kelle hulka ta kuulus. Seega määrati hageja äriühingu tegevjuhtimise eest vastutavale ametikohale. Järelikult on hageja 18. jaanuari 2017. aasta töölepingu, Aman Holdingu põhikirja ning selle äriühingu registreerimistunnistuse – mis pärines Süüria juhtkonnalt ja mille usaldusväärsust nõukogu ei ole vaidlustanud – abil nõuetekohaselt tõendanud, et ta ei täitnud Aman Holdingu juhi asetäitja ametikohta.

99

Sellest järeldub, et vaidlustatud aktide põhjenduste see osa, mis puudutab hageja täidetud Aman Holdingu juhi asetäitja ametikohta, ei ole põhjendatud.

100

Kõigepealt tuleb mõista, nagu nõukogu kohtuistungil kinnitas, et vaidlustatud aktide põhjenduste prantsuskeelses pealkirjas, mis täpsustab, et „Aman Holding on esindatud Aman [Dimashqi] nõukogus (kus tal on enamusosalus)“, on tõlkeviga. Vastupidi sellele, mis sellest võib aru saada, kuulub Aman Dimashqis enamusosalus Aman Holdingule, mitte hagejale. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hagejal ei ole Aman Dimashqis mingit osalust.

101

Kõigepealt väidab hageja, et ainus seos tema ja Marota City projekti vahel on asjaolu, et Aman Holding on ühisettevõtte Aman Dimashq aktsionär. Sellega seoses tuleb täpsustada, et hageja menetlusdokumentidest nähtub, et Aman Holdingul on 40% osalus Aman Dimashqis ja et selle ühisettevõtte teistele aktsionäridele, Foz for Tradingule ja Damascus Cham Holdingule kuuluvad vastavalt 11% ja 49% selle äriühingu aktsiatest. Selles osas võib sellest osaluse jaotusest järeldada, et Aman Holdingul on Aman Dimashqi nõukogus teatav otsustusõigus.

102

Seejärel, ilma et oleks vaja üksikasjalikult analüüsida Marota City projekti, tuleb korrata, et eespool punktis 99 on tuvastatud, et nõukogu lähtus selleks, et tõendada, et hageja on Süürias tegutsev juhtiv ärimees, ekslikult tema Aman Holdingu juhi asetäitja staatusest. Sellest tuleneb, et nõukogu ei saa nimetatud staatuse tõendamiseks a fortiori väita, et hageja osales Aman Holdingu juhi asetäitjana projektis Marota City.

103

Igal juhul, nagu Üldkohus eespool punktis 98 tunnistas, on hageja nõuetekohaselt tõendanud, et ta täitis Aman Holdingus tegevjuhtimise eest vastutava isiku, mitte juhi asetäitja ülesandeid. Sellega seoses on oluline märkida, et hageja on äriühingu organisatsioonilises skeemis, tal on teatud hulk antud volitusi ning tema ülesanne on juhtida tegevjuhte ja teha seega Aman Holdingu strateegilisi otsuseid, kuid ta on ainult Aman Holdingu töötaja, millele nõukogu vastu ei vaidle. Lisaks väidab hageja õigesti, et ülesanded, mis talle on Aman Holdingu töötajana usaldatud, ei hõlmanud kunagi järelevalvet Aman Dimashqi tegevuse üle. See ülesanne on antud teisele töötajale, B. Assile, kes nimetati Aman Dimashqi nõukogu esimeheks, et informeerida Aman Holdingu nõukogu Aman Dimashqi arengust, mida kinnitab sisuliselt Damascus Cham Holdingu veebisaidil „Damacham.sy“ avaldatud lehekülg. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ei ole Aman Dimashqi nõukogu liige. Peale selle nähtub B. Assi 4. oktoobri 2017. aasta kuupäeva kandvast töölepingust, mille hageja esitas, tõepoolest, et B. Assi projektijuhi ülesandeid täidetakse Aman Holdingu tegevjuhtimise eest vastutava isiku vastutusel. Ei dokumendid WK 47/2019 INIT ja WK 3600/2020 REV 1 ega nõukogu menetlusdokumendid ei tõenda siiski, et hageja ja B. Assi vahel oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise kuupäeval Marota City projekti läbiviimisel järelevalvesuhe. Seega ei ole nõukogu tõendanud, et hageja ametikohustused Aman Holdingus hõlmavad otsustuskohustuste täitmist seoses Aman Holdingu enamusosalusega Aman Dimashqi nõukogus.

104

Sellest järeldub, et vaidlustatud aktide põhjenduste see osa, mis puudutab hageja osalemist Aman Holdingu juhi asetäitjana Marota City projektis, ei ole põhjendatud.

105

Kõigepealt tuleb korrata, et nagu on märgitud eespool punktis 53, saab hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise ja sinna jätmise põhjenduste teist lauset, mille kohaselt ta on oma tegevusala tõttu „seotud Samer Foziga“, mõista üksnes viitega esimesele lausele, mis omakorda viitab hageja tegevusele, eelkõige tema kui Fly Amani enamusaktsionäri staatusele ja tema Aman Holdingu juhi asetäitja staatusele. Sellest tuleb järeldada, et nõukogu pidas hageja seotust oma tegevusala tõttu S. Foziga selliseks asjaoluks, mis võimaldab tuvastada, et tal on Süürias tegutseva juhtiva ärimehe staatus. Lisaks tuleb tõdeda, et S. Fozi nimi lisati ja jäeti hiljem vaidlusaluste loetelude A osa reale 278 esiteks seetõttu, et ta oli Süürias tegutsev juhtiv ärimees, ja teiseks tema seotuse tõttu Süüria režiimiga vastavalt eespool punktis 52 korratud kriteeriumidele.

106

Seejärel tuleb esiteks märkida, et hageja tihedat seotust S. Foziga on mainitud veebisaidi „aawsat.com“ artiklites, milles teda kirjeldatakse kui tema kabineti juhatajat, ja dokumendis WK47/2019 INIT mainitud veebisaidil „meirss.org“. Lisaks nähtub veebisaidi „Eqtsad News“ artiklist, mis on esitatud dokumendis WK 3600/2020 REV 1, et hageja on S. Fozi äripartner.

107

Teiseks tuleb korrata, et eespool punktis 99 on tuvastatud, et hageja ei ole Aman Holdingu juhi asetäitja. Peale selle esitas ta Aman Holdingu 2019. aasta septembri registreerimistunnistuse ning tema ja nimetatud äriühingu vahelise kirjavahetuse, mis tõendas, et ta ei olnud alates 22. jaanuarist 2019 enam Aman Holdingu tegevjuhtimise eest vastutava isiku ametikohal.

108

Sellest tuleneb, et esialgsete aktide puhul piirduvad hageja ja S. Fozi vahelised sidemed asjaoluga, et hageja oli Fly Amani enamusosanik. Hageja väitis kohtuistungil, et Fly Aman asutati S. Fozi korraldusel ja et selle äriühingu asutamine toimus tema töösuhte raames, kuna S. Foz oli sel ajal tema tööandja. Nõukogu ei ole aga eespool punktis 46 viidatud kohtupraktika tähenduses esitanud dokumendis WK 47/2019 INIT piisavalt konkreetseid, täpseid ja ühtelangevaid tõendeid, mis kinnitaksid piisavalt, et hageja ja S. Fozi vaheline seotus ületas lihtsalt tööandja ja tema töötaja vahelist töösuhet, nii et see võiks õigustada järeldust, et hageja, kes on seotud S. Foziga, on Süürias tegutsev juhtiv ärimees.

109

2019. aasta ja 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide kohta tuleb märkida, et kuna hageja ei olnud alates 2019. aasta veebruarist enam Fly Amani enamusaktsionär ja lahkus Aman Holdingu tegevjuhtimise eest vastutava isiku ametikohalt, siis ei ole eelissuhted, mis tal võisid S. Foziga sellise staatuse tõttu olla, igal juhul tõendatud. Järelikult ei ole nõukogu suutnud tõendada, et hageja on oma tegevusala tõttu seotud S. Foziga.

110

Järelikult ei saanud nõukogu vaidlustatud aktides hageja Süürias tegutseva juhtiva ärimehe staatuse tõendamiseks tugineda hageja ja S. Fozi vahelisele seotusele.

111

2020. aasta loeteludesse kandmise aktides esitatud uue põhjenduse osas nähtub dokumendist WK 3600/2020 REV 1 nähtuvatel veebisaitidel „Eqtsad News“ ja „Aliqtisadi“ olevatest artiklitest, et hageja on vastavalt äriühingu Assas lil-Hadid asutajaliige ja nõukogu liige. Sellega seoses tuleb märkida, nagu väidab hageja, et nende veebisaitide artiklite kokkuvõtetes, mille nõukogu tegi, on märgitud nimi „Asas Iron Company“, mitte „Assas lil-Hadid“. Tegemist on siiski sama äriühinguga. Esimene nimi on teise nime ingliskeelne tõlge, mis vastab üksuse araabiakeelsele nimele. Asas Iron Company põhikiri, mille on kinnitanud selle asutajate esindajad ning Süüria sisekaubandus- ja tarbijakaitseministeerium, samuti Asas Iron Company 6. novembri 2019. aasta registreerimistunnistus kinnitavad nende kahe nime vastavust.

112

Seejärel vaidleb hageja vastu sellele, et ta on Asas Iron Company asutajaliige. Ta väidab, et ta ei ole kunagi olnud selle äriühingu asutaja ega omanik ning et ta ei ole kunagi olnud sellega seotud ega sellega sidemeid omanud, kuna ta ei kuulu selle juhtorganitesse.

113

Sellega seoses esitab hageja Asas Iron Company registreerimistunnistuse ja põhikirja, milles tema nime ei esine. Lisaks on põhikirja artikli 5 kohaselt Asas Iron Company omanikud E. ja F. Neile kuulub kummalegi 500 osa, mis moodustab 50% äriühingu osadest, mille väärtus on 1,5 miljardit Süüria naela (SYP) (ligikaudu 3,03 miljonit eurot). Lisaks ulatub Asas Iron Company kapital selle põhikirja kohaselt 3 miljardi Süüria naelani (ligikaudu 6,06 miljonit eurot), mis vastab ka nimetatud äriühingu registreerimistunnistusele märgitud summale. Seega on hageja nõuetekohaselt tõendanud, et ta ei ole Asas Iron Company asutaja.

114

Seda järeldust ei lükka ümber nõukogu argument, millega ta vaidlustab Asas Iron Company põhikirja ja hageja esitatud registreerimistunnistuse asjakohasuse, väites sisuliselt, et need tõendid annavad tunnistust sellest, et hageja ei olnud alates 6. novembrist 2019 enam üks selle äriühingu omanik. Ta väidab, et Süüria sisekaubandus- ja tarbijakaitseministeeriumi 19. märtsi 2019. aasta otsusega nr 832, mille hageja oli esitanud, muudeti selle äriühingu õiguslikku vormi. Asas Iron Companyst, mis oli osaühing, sai pärast seda, kui kapitali omanik loovutas 50% oma osadest, aktsiaselts Asas Iron Company. Asas Iron Company põhikiri ja registreerimistunnistus ei võimalda aga kinnitada Asas Iron Company asutajate isikut selle äriühingu asutamise kuupäevast 30. märtsil 2017 kuni otsuse nr 832 kuupäevani ehk enne äriühingu õigusliku vormi muutmist. Teisisõnu väidab nõukogu, et hageja oleks enne osaluse loovutamist saanud olla registreeritud osaühingu asutajast ainuosanikuna, selleks et tema nime ei oleks enam Asas Iron Companyt puudutavates ametlikes dokumentides, ilma et ta oleks seda väidet tõendanud.

115

Sellega seoses tuleb tõdeda, et isegi kui eeldada, et hageja oli tõepoolest Asas Iron Company asutaja, nähtub tema esitatud dokumentidest, et ta ei olnud 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise kuupäeval enam nimetatud äriühinguga seotud.

116

Eeltoodust tuleneb, et hageja on nõuetekohaselt tõendanud, et tal ei olnud 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise kuupäeval esiteks mingit osalust Asas Iron Companys ja et teda ei olnud teiseks selle äriühingu asutajaliikmena nimetatud.

117

Järelikult ei saanud nõukogu tugineda hageja Asas Iron Company asutajaliikme staatusele, et lugeda hagejat Süürias tegutsevaks juhtivaks ärimeheks.

118

Esiteks tuleb esialgseid akte puudutavalt kõigest eeltoodust järeldada, et nõukogu esitas selliste piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumi, mis võimaldavad tõendada, et hageja oli Fly Amani enamusaktsionär. Nõukogu tegi seevastu sisulisi vigu, kui ta kandis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse seetõttu, et ta oli Aman Holdingu juhi asetäitja, kuna hageja on tõendanud – nagu nähtub eespool punktist 98 –, et ta on selle äriühingu tegevjuhtimise eest vastutav isik. Järelikult, kuna hageja ei ole Aman Holdingu juhi asetäitja, ei osale ta nende ülesannete täitmisel Marota City projektis ega ole seotud S. Foziga. Lisaks ei ole nõukogu piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate tõenditega tõendanud seost hageja Fly Amani enamusaktsionäri staatuse ja S. Fozi vahel.

119

Teiseks, mis puutub 2019. aasta loeteludesse jätmise aktidesse, siis lisaks eespool punktis 118 esitatud kaalutlustele tegi nõukogu sisulise vea, kuna hageja tõendas, et tal ei olnud alates 14. veebruarist 2019 enam osalust Fly Amani kapitalis. Järelikult ei olnud hageja selles osas seotud S. Foziga.

120

Kolmandaks, mis puutub 2020. aasta loeteludesse jätmise aktidesse, siis lisaks eespool punktides 118 ja 119 esitatud kaalutlustele tegi nõukogu sisulise vea, kuna hageja esitas esiteks tõendid selle kohta, et tal ei olnud osalust Asas Iron Companys, ning teiseks, et ta ei olnud selle äriühingu asutajaliige.

121

Kõigest eeltoodust tuleneb, et vastupidi hageja nime esialgsetes aktides toodud loeteludesse kandmise põhjendustele ei ole hagejal „huvisid ega tegevust mitmes Süüria majandussektoris“. Nimelt, nagu nähtub eespool punktist 118, suudab nõukogu üksnes tõendada, et osas, mis puudutab esialgseid akte, on hagejal huvid Fly Amanis, mis ei ole piisav, et ta vastaks Süürias tegutseva juhtiva ärimehe kriteeriumi tingimustele. Lisaks, mis puudutab 2019. aasta loeteludesse jätmise akte ja 2020. aasta loeteludesse jätmise akte, siis ei ole nõukogu suutnud tõendada, et hagejal oli nende aktide vastuvõtmise kuupäeval Süürias tegutseva juhtiva ärimehe staatus. Järelikult ei ole loetellu kandmise esimene põhjendus piisavalt põhjendatud.

122

Seega tuleb analüüsida loetellu kandmise teist põhjendust.

123

Kõigepealt tuleb märkida, et esialgsetest aktidest ja 2019. aasta loeteludesse jätmise aktidest ilmneb, et hageja toetab Süüria režiimi ja ta saab sellest kasu tulenevalt oma Aman Holdingu juhi asetäitja ülesannetest, samas kui 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide kohaselt teeb ta seda kogu oma tegevuse ja huvide tõttu, nagu neid on mainitud loetellu kandmise põhjendustes.

124

Lisaks tuleb tõdeda, et põhjused, miks nõukogu leidis, et hageja toetab Süüria režiimi ja saab sellest kasu, on sisuliselt samad kui need, mistõttu leiti, et ta on Süürias tegutsev juhtiv ärimees.

125

Seoses sellega tuleb korrata, et ei saa välistada, et konkreetse isiku puhul loetellu kandmise põhjendused kattuvad teataval määral selles mõttes, et isikut võib pidada Süürias tegutsevaks juhtivaks ärimeheks ning teda võib pidada oma äritegevuses Süüria režiimist kasu saavaks või seda oma äritegevuse kaudu toetavaks isikuks. See on tingitud nimelt sellest, nagu on märgitud otsuse 2015/1836 põhjenduses 6, et nimetatud isikute kategooria tihedad seosed Süüria režiimiga ja režiimi toetamine on üks põhjus, miks nõukogu otsustas selle kategooria luua. Sellegipoolest on isegi niisugusel juhul tegemist erinevate kriteeriumidega (23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 77).

126

Mis puudutab käesoleval juhul esiteks esialgseid akte ja 2019. aasta loeteludesse jätmise akte, siis tuleb eespool punktides 99 ja 104 esitatud järeldustest tuletada, et kuna hageja ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise kuupäeval Aman Holdingu juhi asetäitja, siis ei saa tema kohta leida, et ta saab Süüria režiimist kasu või et ta toetab seda seetõttu, et ta osales projektis Marota City.

127

Mis puudutab teiseks 2020. aasta loeteludesse jätmise akte, siis tõdes Üldkohus esiteks eespool punktis 126, et ei saa asuda seisukohale, et hageja kohta ei saa leida, et ta saab Süüria režiimist kasu tulenevalt tema Aman Holdingu juhi asetäitja staatusest. Teiseks nähtub veebisaidi „7al.net“ artiklist, et hageja asutas lennuettevõtja, samas kui Süüria tsiviillennundussektor on suurtes raskustes, arvestades sõjalisi operatsioone, mille tagajärjel lakkasid turismiliiklus ja teenuste osutamine teatavates lennujaamades. Üldkohus tuvastas siiski eespool punktis 96, et hageja ei ole enam Fly Amani enamusaktsionär. Peale selle ei nähtu ühestki dokumentides WK 47/2019 INIT ja WK 3600/2020 REV 1 olevast tõendist, et hageja kui enamusaktsionär ja seejärel kui nimetatud ettevõtja endine enamusaktsionär saab Süüria režiimist kasu või et ta toetab seda.

128

Seega tuleb asuda seisukohale, et nõukogu ei ole esitanud selliste konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit, mis näitaksid, et hageja toetab Süüria režiimi ja/või saab sellest kasu. Seega ei ole hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise teine põhjendus tema seotuse tõttu Süüria režiimiga piisavalt põhjendatud, mistõttu hageja nime loeteludesse kandmine ei ole vaidlustatud aktide puhul põhjendatud.

129

Järelikult tuleb hagi esimese väitega nõustuda ja seega tühistada vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas, ilma et oleks vaja analüüsida hagi põhjenduseks esitatud teist, kolmandat, neljandat, viiendat ja kuuendat väidet.

[…]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (neljas koda)

otsustab: