26.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 112/35


19. jaanuaril 2018 esitatud hagi – Prantsusmaa versus komisjon

(Kohtuasi T-26/18)

(2018/C 112/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: F. Alabrune, D. Colas, A.-L. Desjonquères ja S. Horrenberger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada osaliselt komisjoni 8. novembri 2017. aasta rakendusotsus C(2017) 7263 final, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, ning mis on Prantsuse valitsusele teatavaks tehtud 9. novembril 2017, selles osas, milles:

see sisaldab 2 246 700 eurot suurust finantskorrektsiooni, mis põhineb maastikuelementide väidetavalt õigusvastasel arvessevõtmisel GAEC standardite raames taotlusaastatel 2013 ja 2014 „põldude identifitseerimise süsteemis tuvastatud puuduste“ osas;

see sisaldab taotlusaastate 2013 ja 2014 osas kindlamääralist finantskorrektsiooni, mis hõlmab kõiki alasid, mille koosseisus on vähemalt üks „karjatatavaks nõmmemaaks“ (landes et parcours) liigitatud maatükk, mitte üksnes maatükke, mis on liigitatud „abikõlbmatuteks aladeks (landes et parcours)“;

see puudutab uurimisega CEB/2016/047 seotud „tõenäolist viga – FEADER SIGC – 2014–2020“; ja

kohaldatakse kindlamääralist finantskorrektsiooni 100 % Haute-Corse’i departemangu osas taotlusaastatel 2013–2014, võttes aluseks „Korsika äärmiselt puuduliku kontrollisüsteemi“;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, artikli 6 lõiget 1 ja III lisa.

Hageja sõnul on komisjon neid sätteid rikkunud sellega, et ta leidis esiteks, et sellised Prantsuse õigusaktides ette nähtud maastikuelemendid nagu kaljupaljandid, tiigid või salud ei kuulu hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga maa hulka ning teiseks, et need sätted kohustavad kaitsma eraldi iga maastikuelementi ja järelikult ei saa neid elemente arvata põllumajandusmaa kogupindala sisse.

2.

Teine väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Selles osas leiab hageja, et kuigi vaidlus puudutab ainult karjatatava nõmmemaa hulka liigitatud maatükke (landes et parcours), on komisjon teinud finantskorrektsiooni kõigi toimikus kajastatud alade suhtes, mille koosseisus on selliseid maatükke, kaasa arvatud ala see osa, mis jääb väljapoole selliseid maatükke, ja igal juhul on ta eiranud Prantsuse ametiasutuste edastatud arvandmeid.

3.

Kolmas väide, et komisjon on teinud finantskorrektsiooni summas 13 127 243,30 eurot EAFRD programmitöö 2014–2020 osas (RDR 3), tuginedes andmetele, millest lähtumine on vastuolus eespool viidatud määruse nr 73/2009 artikli 6 lõike 1 ja III lisaga.

4.

Neljas väide, et vaidlustatud otsusega on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja põhjendamiskohustust selles osas, mis puudutab „Korsika äärmiselt puudulikku kontrollisüsteemi“ taotlusaastatel 2013 ja 2014 ning milles komisjon kohaldab kindlamääralist finantskorrektsiooni 100 % Haute-Corse’i departemangu suhtes.