EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (üheksas koda)

20. juuni 2019 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimine – Direktiiv 2014/24/EL – Artikli 10 punkt h – Erandid teenuste hankelepingute puhul – Patsiendi veo kiirabiteenus – Mõiste

Kohtuasjas C‑424/18,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunale amministrativo regionale per il Veneto (Veneto maakonna halduskohus, Itaalia) 13. juuni 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. juunil 2018, menetluses

Italy Emergenza Cooperativa Sociale,

Associazione Volontaria di Pubblica Assistenza „Croce Verde“

versus

Ulss 5 Polesana Rovigo,

Regione del Veneto,

menetluses osales:

Regione del Veneto,

Croce Verde Adria,

Italy Emergenza Cooperativa Sociale,

Associazione Nazionale Pubbliche Assistenze (Organizzazione nazionale di volontariato) – ANPAS ODV,

Associazione Nazionale Pubblica Assistenza (ANPAS) – Comitato regionale Liguria,

Confederazione Nazionale delle Misericordie d’Italia,

EUROOPA KOHUS (üheksas koda),

koosseisus: koja president K. Jürimäe, kohtunikud D. Šváby (ettekandja) ja S. Rodin,

kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

Italy Emergenza Cooperativa Sociale, esindajad: avvocato R. Speranzoni ja avvocato S. Betti,

Associazione Volontaria di Pubblica Assistenza „Croce Verde“, esindajad: avvocato V. Migliorini ja avvocato C. Tamburini,

Regione del Veneto, esindajad: avvocato E. Zanon, avvocato C. Zampieri ja avvocato C. Drago,

Croce Verde Adria, esindaja: avvocato C. Tamburini,

Associazione Nazionale Pubbliche Assistenze (Organizzazione nazionale di volontariato) – ANPAS ODV, esindajad: avvocato V. Migliorini ja avvocato C. Tamburini,

Associazione Nazionale Pubblica Assistenza (ANPAS) – Comitato regionale Liguria, esindaja: avvocato R. Damonte,

Confederazione Nazionale delle Misericordie d’Italia, esindajad: avvocato P. Sanchini, avvocato F. Sanchini ja avvocato C. Sanchini,

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato F. Sclafani,

Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Möller, hiljem J. Möller,

Iirimaa, esindajad: M. Browne, G. Hodge ja A. Joyce, keda abistas C. Donnelly, BL,

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara, P. Ondrůšek ja L. Haasbeek,

arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,

on teinud järgmise

määruse

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65) artikli 10 punkti h.

2

Taotlus esitati kahe kohtuvaidluse raames, milles kaebajad olid vastavalt Italy Emergenza Cooperativa Sociale (edaspidi „Italy Emergenza“) ja Associazione Volontaria di Pubblica Assistenza „Croce Verde“ (edaspidi „Croce Verde“) ning vastustajad Ulss 5 Polesana Rovigo (Polesana kohalik tervishoiuasutus nr 5 Rovigos, Itaalia; edaspidi „Ulss 5 Polesana“) ja Regione del Veneto (Veneto maakond, Itaalia), ning vaidluse ese oli Ulss 5 Polesana poolt otselepingu sõlmimine kiirabiveoteenuste osutamiseks.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

3

Direktiivi 2014/24 põhjenduses 28 on märgitud:

„Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada teatavate päästeteenuste suhtes, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused, kuna nende organisatsioonide eripära oleks raske säilitada juhul, kui teenuseosutajaid tuleks valida vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud menetlustele. Siiski ei tohiks see väljajätmine minna hädavajalikust kaugemale. Seetõttu tuleks sõnaselgelt sätestada, et patsiendi veo kiirabiteenuseid ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Samuti on sellega seoses vaja selgitada, et CPV grupp 601 „Maanteetransporditeenused“ ei hõlma kiirabiteenuseid, mis asuvad CPV klassis 8514. Seetõttu tuleks selgitada, et CPV koodiga 85143000-3 hõlmatud teenuste suhtes, mis on ainult patsiendi veo kiirabiteenused, tuleks kohaldada erikorda, mida kohaldatakse sotsiaalteenustele ja muudele teenustele („lihtsustatud kord“). Sellest tulenevalt peaks ka kiirabiteenuste osutamiseks sõlmitud segalepingute suhtes üldiselt kohaldama lihtsustatud korda, kui patsiendi veo kiirabiteenuste maksumus on suurem kui muude kiirabiteenuste maksumus.“

4

Selle direktiivi artikli 10 „Erandid teenuste hankelepingute puhul“ punktis h on sätestatud:

„Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis käsitlevad järgmist:

[…]

h)

tsiviilkaitse, kodanikukaitse ja ohu ärahoidmisega seotud teenused, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused ning mis on kaetud järgmiste CPV koodidega: 75250000-3 [tuletõrje- ja päästeteenused], 75251000-0 [tuletõrjesalga teenused], 75251100-1 [tuletõrjeteenused], 75251110-4 [tuletõrje profülaktikateenused], 75251120-7 [metsatulekahjude kustutamisteenused], 75252000-7 [päästeteenused], 75222000-8 [tsiviilkaitse teenused], 98113100-9 [tuumaohutusega seotud teenused] ja 85143000-3 [kiirabiteenused], välja arvatud patsiendi veo kiirabiteenused;

[…]“.

5

Nimetatud direktiivi III jaotise „Erihangete kord“ I peatükis sisalduvad selle direktiivi artiklid 74–77. Nendes sätetes on välja toodud sotsiaalteenustele ja muudele eriteenustele kohaldatav lihtsustatud kord.

Itaalia õigus

6

Itaalia 18. aprilli 2016. aasta seadusandlik dekreet nr 50, millega rakendatakse direktiiv 2014/23/EL [kontsessioonilepingute sõlmimise kohta ning direktiivid 2014/24/EL ja 2014/25/EL] riigihangete kohta ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihangete kohta, ning korraldatakse ümber kehtiv ehitustööde, teenuste ja asjade riigihangete regulatsioon (Le decreto legislativo no 50 – Attuazione delle direttive 2014/23/UE, 2014/24/UE e 2014/25/UE sull’aggiudicazione dei contratti di concessione, sugli appalti pubblici e sulle procedure d’appalto degli enti erogatori nei settori dell’acqua, dell’energia, dei trasporti e dei servizi postali, nonché per il riordino della disciplina vigente in materia di contratti pubblici relativi a lavori, servizi e forniture) (GURI nr 91, 19.4.2016), on Itaalia uus riigihangete seadustik (Codice dei contratti pubblici; edaspidi „riigihangete seadustik“).

7

Selle seadustiku artikli 17 „Erandid teenuste hankelepingute puhul“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevat seadustikku ei kohaldata teenuste riigihankelepingute ja kontsessioonide suhtes, mis käsitlevad järgmist:

[…]

h)

tsiviilkaitse, kodanikukaitse ja ohu ärahoidmisega seotud teenused, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused ning mis on kaetud järgmiste CPV koodidega: 75250000‑3, 75251000‑0, 75251100‑1, 75251110‑4, 75251120‑7, 75252000‑7, 75222000‑8, 98113100‑9 ja 85143000‑3, välja arvatud patsiendi veo kiirabiteenused.“

8

Itaalia 3. juuli 2017. aasta seadusandliku dekreedi nr 117 – kolmanda sektori seadustik (decreto legislativo no 117 – Codice del Terzo settore) (GURI nr 179 regulaarne lisa, 2.8.2017) artiklis 57 on sätestatud:

„Kiirabiveoteenuste osutamise lepingud võib sõlmida eelistatult vabatahtlike organisatsioonidega, mis on vähemalt kuus kuud olnud riiklikus kolmanda sektori registris, kuuluvad artikli 41 lõikes 2 viidatud ühenduste võrgustikku ja on akrediteeritud vastavalt selle valdkonna maakondlikele eeskirjadele, kui need on olemas, juhul, kui teenuse eripära tõttu tagab otselepingu sõlmimine üldist huvi pakkuva teenuse osutamise süsteemis, mis tegelikult panustab ühiskondlikes huvides ja täidab solidaarseid eesmärke, vastab majandusliku tõhususe ja sobivuse tingimustele ning järgib läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.“

9

Ministrite nõukogu presidendi 12. jaanuari 2017. aasta dekreedi, millega määratletakse ja ajakohastatakse 30. detsembri 1992. aasta seadusandliku dekreedi nr 502 artikli 1 lõikes 7 sätestatud elementaarsed tervishoiuteenused (decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri – Definizione e aggiornamento dei livelli essenziali di assistenza, di cui all’articolo 1, comma 7, del decreto legislativo 30 dicembre 1992 no 502) (GURI nr 65 regulaarne lisa, 18.3.2017), artiklis 7 „Territoriaalsed tervisealased hädaolukorrad“ on sätestatud:

„1.   Riiklik tervishoiuamet tagab haiglavälisel territooriumil hädaolukorras õigeaegse tervishoiualase sekkumise patsiendi seisundi stabiliseerimiseks, tagades tema ohutu transpordi kõige sobivamasse haiglasse. Hädaabi territoriaalse koordineerimise ja juhtimisega tegelevad 118 operatiivkeskused 24 tundi ööpäevas.

2.   Täpsemalt tagatakse:

a)

tervishoiualane sekkumine tavaliste kiirabisõidukite ja reanimobiilidega, nii maismaa- kui õhusõidukitega, mis on mehitatud nõuetekohaselt koolitatud meditsiinitöötajatega,

b)

teisesed meditsiiniveod, kas koos või ilma meditsiinitöötajateta,

c)

tervishoiuteenused ja suuremahuliste hädaolukordade ning tuuma‑, bioloogilise, keemia‑ ja kiirgusohu (NBCR) olukordade korralduslikud tegevused,

d)

tervishoiuteenused ametlikel ja kavandatud üritustel, vastavalt maakondade ja autonoomsete provintside määratletud üksikasjalikule korrale.

3.   Territoriaalsete tervisealaste hädaolukordadega seotud tegevused viiakse läbi integreeritult koos esmaabi- ja kiirabiteenustes tagatud haiglatevaheliste hädaabimeetmetega, ning koos esmatasandi ja püsiva tervishoiuteenusega seotud meetmetega.“

10

Veneto 27. juuli 2012. aasta maakondliku seaduse nr 26 – Maakondlik meditsiinilist laadi kiirabivedude ja erakorraliste vedude teostamise kord (legge regionale no 26 – Disciplina del sistema regionale di trasporto sanitario di soccorso ed emergenza; edaspidi „maakondlik seadus nr 26/2012“) artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:

Kiirabivedu ja kiirabiautoga teostatud erakorraline vedu käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mida teostavad kiirabiautodega eelkõige meditsiiniteenust osutavad meditsiinitöötajad järgmiste ülesannete täitmisel:

a)

kiirabiveoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega ja mida juhitakse kiirabi koordineerimiskeskuste (SUEM) kaudu;

b)

Livelli Essenziali di Assistenza (elementaarsed tervishoiuteenused) jaoks vajalikud veoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega;

c)

veoteenused, mille puhul patsiendi kliiniline seisund nõuab tingimata kiirabiauto kasutamist ja sõidu ajal on vaja meditsiinitöötajate või muude piisava ettevalmistusega töötajate abi ning on nõutav pideva ravi tagamine.“

11

Giunta Regionale del Veneto (Veneto maavalitsus, Itaalia) 29. oktoobri 2015. aasta otsus nr 1515 näeb ette, et „teenistuse ajal on kiirabiautos parameedikust kiirabitehnik ja vähemalt üks parameedik, kes on konkreetseks tegevuseks vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega“, mis eeldavad anatoomia, füsioloogia ja esmaabi alase kursuse läbimist ja eksami sooritamist. Seega osutatakse teisest teenust – sealhulgas lihtsalt veoteenust – nii, et lihtsa veoteenusega on ühendatud tervishoiuteenus.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

12

Italy Emergenza – kiirabiteenust osutav sotsiaalühistu – esitas hagi peamiselt Ulss 5 Polesana peadirektori 28. detsembri 2017. aasta otsuse nr 1754 ning rea selle otsuse vastuvõtmist ettevalmistavate aktide tühistamiseks. Selle otsusega sõlmis kohalik üksus Croce Verdega otselepingu kiirabiveoteenuse ja teisese meditsiiniveoteenuse osutamiseks tema haldusalas oleval territooriumil. Seda lepingut, mis kehtib 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2020, saab pikendada veel kahe aasta võrra, kuid seda tingimusel, et Croce Verde vastab jätkuvalt maakondlikus seaduses nr 26/2012 ja Veneto maavalitsuse otsuses nr 179/2014 ette nähtud akrediteerimistingimustele. Lõpuks määrati nimetatud lepingus hüvitatavate kulude suuruseks 2291260 eurot aastas ehk 6873780 eurot kolme aasta peale.

13

Italy Emergenza leiab, et teisesed meditsiiniveoteenused ei ole nende teenuste seas, mis on direktiivi 2014/24 artikli 10 punktiga h koostoimes selle direktiivi põhjendusega 28 jäetud riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja.

14

Sel ajal, kui Tribunale amministrativo regionale per il Veneto (Veneto maakonna halduskohus, Itaalia) seda hagi menetles, tühistas Ulss 5 Polesana 24. aprilli 2018. aasta otsusega nr 372 otsuse nr 1754, järgimaks Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 22. veebruari 2018. aasta kohtuotsust, millest tulenes, et hanke-eeskirjade kohaldamisalast jäetakse erandina välja ainult kiirabiteenused, kui neid osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid. Lihtsate kiirabiautoga osutatavate veoteenuste ehk patsientide mitte-erakorraliste tavavedude suhtes kohaldatakse aga direktiivi 2014/24 artiklites 74–77 ette nähtud lihtsustatud korda.

15

Pärast otsuse nr 372 vastuvõtmist teatas Italy Emergenza sisuliselt, et soovib oma kaebuse tagasi võtta, tingimusel et Croce Verde ei nõua selle otsuse tühistamist.

16

Croce Verde aga siiski vaidlustas selle otsuse, väites, et kiirabiveoteenuste ja lihtsalt veoteenuste eristamine on vastuoluline. Nimelt, kuigi direktiivi 2014/24 põhjenduse 28 kohaselt tuleks lihtsustatud korda kohaldada „ainult“ patsiendi veo kiirabiteenustele, siis selle direktiivi artikli 10 punktis h seda täpsustust ei leidu.

17

Sarnases kohtuasjas 9. märtsil 2018 tehtud kohtuotsuses sedastas eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kooskõlas viimati nimetatud sättega ja riigihangete seadustiku artikli 17 lõike 1 punktiga h, millega see sätte on sõna-sõnalt üle võetud, jäävad erandina väljakujunenud hanke-eeskirjadest riigihangete seadustiku kohaldamisalast välja „kiirabiteenused“, mida saab hõlmata CPV 85143000‑3 koodiga, välja arvatud „kiirabiautoga osutatavad patsiendi veo teenused“, mille suhtes kohaldatakse ikka lihtsustatud korda. Et nimetatud direktiivi artikli 10 punktis h ette nähtud erandit saaks kohaldada, peavad kiirabiteenused olema sooritatud kiirabiautoga, vastama hädaolukorras oleva patsiendi transpordile ja talle esmaabi andmisele, ning neid peavad osutama mittetulunduslikud organisatsioonid. Lihtsale kiirabiautoga osutatavale veoteenusele ehk patsientide mitte-erakorralisele tavaveole kohaldatakse aga lihtsustatud korda.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et kuigi kiirabiteenuseid on lihtne eristada lihtsast patsientide veo teenusest, leidub vahepealseid transpordi liike, mida ei saa käsitada ühemõtteliselt. Nii on see nimelt teatavate maakondliku seaduse nr 26/2012 artiklis 2 nimetatud tervishoiuteenuste puhul – nagu ühelt poolt elementaarseteks tervishoiuteenusteks vajalikud veoteenused, mis Servizio Sanitario Nazionale (Itaalia tervishoiuamet) jaoks seisnevad selles, et kõigile kodanikele osutatakse tasuta või pärast osamakse tasumist tugiteenuseid ja teenuseid, mida sooritatakse kiirabiautoga, ja teiselt poolt veoteenused, mille puhul patsiendi kliiniline seisund nõuab tingimata kiirabiauto kasutamist ja sõidu ajal on vaja meditsiinitöötajate või muude piisava ettevalmistusega töötajate abi, et tagada pidev ravi.

19

Maakondliku seaduse nr 26/2012 artikkel 2 samastab kõik need teenused kiirabiautoga osutatavate kiirabiteenustega ja seetõttu juhul, kui neid osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid või ühendused, kohaldatakse nende suhtes direktiivi 2014/24 artikli 10 punktis h ja riigihangete seadustiku artikli 17 lõike 1 punktis h ette nähtud erandit.

20

Neil asjaoludel otsustas Tribunale amministrativo regionale per il Veneto (Veneto maakonna halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas direktiivi [2014/24] artikli 10 punkti h ja põhjendust 28 tuleb tõlgendada nii, et

a)

kiirabiteenused, mille kohta on ette nähtud, et autos peab olema parameedikust autojuht ning vähemalt üks parameedik, kes on kvalifikatsiooni ja oskustega, mille ta on saanud esmaabikursuse läbimisel ja -eksami sooritamisel, ja

b)

elementaarseteks tervishoiuteenusteks vajalikud veoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega, kuuluvad selles sättes ette nähtud erandi alla, või kuuluvad need hoopis direktiivi [2014/24] artiklites 74–77 nimetatud teenuste hulka?

2.

Kas direktiivi [2014/24] tuleb tõlgendada nii, et see keelab kohaldada liikmesriigi õigusnorme, mis näevad ette, et isegi hädaolukorra puudumisel usaldatakse

a)

kiirabiteenused, mille kohta on ette nähtud, et autos peab olema parameedikust autojuht ning vähemalt üks parameedik, kes on kvalifikatsiooni ja oskustega, mille ta on saanud esmaabikursuse läbimisel ja -eksami sooritamisel, ja

b)

elementaarseteks tervishoiuteenusteks vajalikud veoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega, eelistatult vabatahtlikele ühendustele, sõlmides nendega otselepingu?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

21

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

22

Käesolevas kohtuasjas tuleb seda sätet kohaldada.

23

Nende küsimustega, mida tuleb hinnata koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/24 artikli 10 punkti h koostoimes selle direktiivi põhjendusega 28 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ühelt poolt kiirabiteenused, mille kohta on ette nähtud, et autos peab olema parameedikust autojuht ning vähemalt üks parameedik, kes on kvalifikatsiooni ja oskustega, mille ta on saanud esmaabikursuse läbimisel ja -eksami sooritamisel, ja teiselt poolt elementaarseteks tervishoiuteenusteks vajalikud veoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega, kuuluvad hädaolukorra puudumisel selles sättes ette nähtud erandi alla.

24

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb ära märkida, et direktiivi 2014/24 artikli 10 punkt h jätab klassikalise riigihangete korra kohaldamisalast tsiviilkaitse, kodanikukaitse ja ohu ärahoidmisega seotud teenused, kui täidetud on kaks tingimust: need teenused on kaetud selles sättes nimetatud CPV koodidega ja neid osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid või ühendused. See erand riigihangete korrast sisaldab omakorda erandit, kuivõrd see ei kehti kiirabiautoga osutatavatele patsiendi veo teenustele, millele kohaldatakse direktiivi 2014/24 artiklites 74–77 sätestatud lihtsustatud hankemenetlust (vt selle kohta 21. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Falck Rettungsdienste ja Falck, C‑465/17, EU:C:2019:234, punkt 38).

25

Direktiivi 2014/24 artikli 10 punktist h koosmõjus põhjendusega 28 tuleneb aga, et ohu ärahoidmisega seotud teenustele selles sättes tehtud erand riigihangete korrast kehtib vaid teatavatele hädaabiteenustele, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid või ühendused, ning et see erand ei tohi minna kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik (21. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Falck Rettungsdienste ja Falck, C‑465/17, EU:C:2019:234, punkt 43).

26

Seega, mis puudutab ohu ärahoidmisega seotud teenuseid, siis selle direktiivi artikli 10 punktis h ette nähtud riigihangete korra kohaldamata jätmine on lahutamatult seotud hädaabiteenuse olemasoluga, mistõttu kiirabiautos kvalifitseeritud personali viibimisest üksi ei piisa, et tegemist oleks kiirabiteenusega, mis on kaetud CPV koodiga 85143000‑3 (vt selle kohta 21. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Falck Rettungsdienste ja Falck, C‑465/17, EU:C:2019:234, punktid 44 ja 45).

27

Hädaolukord on siiski vähemalt potentsiaalselt võimalik, kui veetakse patsienti, kelle puhul on oht, et tema tervislik seisund veo ajal halveneb – oht, mida tuleks põhimõtteliselt objektiivselt hinnata. Ainult sellisel juhul saab kvalifitseeritud kiirabivedu kuuluda riigihangete korrast direktiivi 2014/24 artikli 10 punktis h ette nähtud erandi alla (vt selle kohta 21. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Falck Rettungsdienste ja Falck, C‑465/17, EU:C:2019:234, punktid 46 ja 49).

28

Eeltoodud kaalutlustest ilmneb, et ei kiirabiteenused, mille puhul nõutakse põhikohtuasjas käsitlusel olevates õigusnormides, et autos peab olema parameedikust autojuht ning vähemalt üks nõuetekohase ettevalmistusega parameedik, ega ka elementaarseteks tervishoiuteenusteks vajalikud veoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega, ei saa automaatselt kuuluda direktiivi 2014/24 artikli 10 punktis h ette nähtud erandi alla. Selle erandi kohaldamine eeldab nimelt lisaks nõuetekohase esmaabikoolituse saanud personali olemasolule ka seda, et kiirabiteenust osutaks mittetulunduslik organisatsioon või ühendus selle sätte tähenduses ning et tegemist oleks hädaolukorraga.

29

Esitatud küsimustele tuleb seega vastata, et direktiivi 2014/24 artikli 10 punkti h koostoimes selle direktiivi põhjendusega 28 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ühelt poolt kiirabiteenused, mille kohta on ette nähtud, et autos peab olema parameedikust autojuht ning vähemalt üks parameedik, kes on kvalifikatsiooni ja oskustega, mille ta on saanud esmaabikursuse läbimisel ja -eksami sooritamisel, ja teiselt poolt elementaarseteks tervishoiuteenusteks vajalikud veoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega, kuuluvad hädaolukorra puudumisel selles sättes ette nähtud erandi alla.

Kohtukulud

30

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 10 punkti h koostoimes selle direktiivi põhjendusega 28 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ühelt poolt kiirabiteenused, mille kohta on ette nähtud, et autos peab olema parameedikust autojuht ning vähemalt üks parameedik, kes on kvalifikatsiooni ja oskustega, mille ta on saanud esmaabikursuse läbimisel ja -eksami sooritamisel, ja teiselt poolt elementaarseteks tervishoiuteenusteks vajalikud veoteenused, mida osutatakse kiirabiautodega, kuuluvad hädaolukorra puudumisel selles sättes ette nähtud erandi alla.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: itaalia.