4.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 82/6


Przedsiębiorstwo Produkcyjno-Handlowe „Primart“ Marek Łukasiewicz’i 9. novembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 12. septembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-584/17: Primart versus EUIPO

(Kohtuasi C-702/18 P)

(2019/C 82/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Przedsiębiorstwo Produkcyjno-Handlowe „Primart“ Marek Łukasiewicz (esindaja: radca prawny J. Skołuda)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Bolton Cile España, SA

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu vaidlustatud otsus tervikuna;

tühistada neljanda apellatsioonikoja 22. juuni 2017. aasta otsus (asi R 1933/2016-4);

jätta Üldkohtu ja apellatsioonikoja menetluse kulud EUIPO ja Bolton Cile España, S.A. kanda ning mõista Euroopa Kohtu menetluse kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited ja peamised argumendid

1.

Apellatsioonkaebuse esemeks olevas kohtuotsuses kohaldas Üldkohus valesti määruse nr 207/2009 (1) artikli 76 lõiget 1 (nüüd määruse 2017/1001 (2) artikli 95 lõige 1) ja määruse nr 207/2009 artiklit 65 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 72), tunnistades vastuvõetamatuks apellandi argumendid vastulausemenetluses kõne all oleva varasema kaubamärgi nõrga eristusvõime kohta, põhjusel et need esitati esimest korda Üldkohtule (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 87-90).

a.

Üldkohus peab hindama faktilisi asjaolusid ja argumente, isegi kui need esitatakse esimest korda talle, juhul kui EUIPO apellatsioonikoda oleks pidanud neid arvesse võtma omal algatusel.

b.

Kaubamärgi osa tähendus liidu keeles on üldtuntud asjaolu ning sellisena oleks EUIPO seda pidanud analüüsima omal algatusel. Sellest tulenevalt peab üldkohus sellega seotud argumente käsitlema üksikasjalikult, andes hinnangu ka neile argumentidele, mis esitatakse esimest korda talle.

c.

Üldkohtu menetluses on hagejal õigus seada kahtluse alla EUIPO apellatsioonikoja hinnang üldtuntud asjaoludele, esitades Üldkohtule uusi argumente ja neid toetavaid tõendeid.

d.

Kuna Üldkohus jättis andmata hinnangu faktilistele asjaoludele ja argumentidele, millega ta oleks pidanud arvestama omal algatusel (seal hulgas üldtuntud faktilistele asjaoludele vastulausemenetluses kõne all olevate kaubamärkide tähenduse kohta), rikkus Üldkohus menetluse üldreegleid ja andis vale hinnangu apellatsioonikoja menetluses olevas asjas tähtsust omavatele asjaoludele.

2.

Kui Üldkohus oleks arvestanud üldtuntud asjaoluga, et sõna „PRIMA“ on ülistava sisuga (nagu märkisid vastulausete osakond ja apellant), tähendades „esimest, esmast/parimat, juhtivat, peamist“, siis oleks ta pidanud jõudma erinevale järeldusele seoses segiajamise tõenäosusega kaubamärgi ES-2578815 „PRIMA“ ja EUTMA-013682299 „PRIMART MAREK ŁUKASIEWICZ“ vahel, tehes nimelt järelduse, et nende kaubamärkide segiajamise tõenäosus puudub.

a.

Vastandatud kaubamärgid ühtivad osas, mille eristusvõime on nõrk ja millel ei ole vastandatud kaubamärkides iseseisvat tähtsust. See asjaolu koos keskmise visuaalse sarnasuse, kontseptuaalse sarnasuse puudumise ja vähese (või isegi puuduva) foneetilise sarnasusega välistab nende kaubamärkide segiajamise tõenäosuse.


(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).