Kohtuasi C-223/18 P: Deichmann SE 27. märtsil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 17. jaanuari 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-68/16: Deichmann SE versus EUIPO
Deichmann SE 27. märtsil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 17. jaanuari 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-68/16: Deichmann SE versus EUIPO
(Kohtuasi C-223/18 P)
2018/C 249/06Kohtumenetluse keel: inglisePooled
Apellant: Deichmann SE (esindaja: Rechtsanwältin C. Onken)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Munich, SL
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada Üldkohtu 17. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-68/16; |
|
— |
tühistada EUIPO neljanda apellatsioonikoja 4. detsembri 2015. aasta otsus asjas R 2345/2014-4; |
|
— |
teise võimalusena saata kohtuasi Euroopa Liidu Üldkohtusse tagasi; |
|
— |
mõista nii esimese kohtuastme kohtukulud kui ka apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud välja vastustajalt ja menetlusse astujalt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 15 lõiget 1 (nüüd Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. Juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 ( 1 ) Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 58 lõike 1 punkti a ja artikli 18 lõiget 1) mitmes küsimuses. Konkreetselt on tegemist sellega, et Üldkohus ei teinud nõuetekohaselt kindlaks mõiste „kaubamärk“ tähendust määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 15 lõike 1 tähenduses.
|
(1) |
Esiteks Üldkohus tõlgendas vääralt asjaomase kaubamärgi liiki kindlakstegemise olulisust ja tagajärgi. Ta eeldas ekslikult, et ei olnud oluline, et vaidlusalust kaubamärki käsitati kujutismärgi või asendimärgina. Tegelikult aga on eri kaubamärgiliikide eristamisel oluline mõju nende esemele ning sellele, kuidas neid kasutatakse. Vaidlusaluse kaubamärgi kasutamine kujutismärgina erineks oluliselt sellest, kuidas seda kasutataks asendimärgina. |
|
(2) |
Teiseks ei teinud Üldkohus nõuetekohaselt kindlaks vaidlusaluse kaubamärgi eset, vaid ta käsitas ja menetles vaidlusalust kaubamärki asendimärgina. Vaidlusalune kaubamärk on kujutismärk, kuna seda on taotletud ja registreeritud kui kujutismärki ja puudub kirjeldus või viide, milles oleks märgitud vastupidist. Ainuüksi katkendlike joonte kasutamine ei muuda kujutismärki asendimärgiks. |
|
(3) |
Sellest tulenevalt eeldas Üldkohus ekslikult, et Munich S.L. tõendas oma kaubamärgi kasutamist, tõendades selliste jalatsite müüki, mille külgedele on kantud kaks ristuvat joont. Selline kasutamine saab üksnes tõendada asendimärgi, mitte aga vaidlusaluse kaubamärgi sarnase kujutismärgi kasutust. |
( 1 ) ELT 2017, L 154, lk 1.