EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
27. veebruar 2020 ( *1 )
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 49 – Teenused siseturul – Direktiiv 2006/123/EÜ – Artikli 25 lõiked 1 ja 2 – Piirangud raamatupidajate multidistsiplinaarsele tegevusele
Kohtuasjas C‑384/18,
mille ese on ELTL artikli 258 alusel 8. juunil 2018 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: H. Tserepa-Lacombe ja L. Malferrari,
hageja,
versus
Belgia Kuningriik, esindaja: L. Van den Broeck, M. Jacobs ja C. Pochet, keda abistasid avocats C. Smits ja D. Grisay ning M. Vossen, G. Lievens ja F. Haemers,
kostja,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president M. Vilaras, kohtunikud S. Rodin (ettekandja), D. Šváby, K. Jürimäe ja N. Piçarra,
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: ametnik V. Giacobbo-Peyronnel,
arvestades kirjalikku menetlust ja 23. mai 2019. aasta kohtuistungil esitatut,
olles 10. oktoobri 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 |
Oma hagis palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik on keelanud samal ajal raamatupidamise alal tegutsemisega tegutseda maakleri, kindlustusagendi, kinnisvaramaakleri või mis tahes pangandus- või finantsteenuse osutajana, ning lubanud Institut professionnel des comptables et Fiscalistes agrées’ (akrediteeritud raamatupidajate ja maksuekspertide kutseinstituut, edaspidi „IPCF“) kodadel keelata samal ajal raamatupidamistegevusega tegutseda käsitöö, põllumajanduse ja kaubanduse vallas, siis on Belgia Kuningriik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT 2006, L 376, lk 36) artiklist 25 ja ELTL artiklist 49 tulenevaid kohustusi. |
I. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
2 |
Direktiivi 2006/123 põhjendustes 97 ja 101 on märgitud:
[…]
|
3 |
Selle direktiivi artikli 25 „Multidistsiplinaarsed tegevused“ sõnastus on järgmine: „1. Liikmesriigid tagavad, et teenuseosutajate suhtes ei kohaldata nõudeid, mis kohustavad neid tegutsema teatud konkreetses valdkonnas või mis piiravad erinevate tegevuste ühiselt või partnerluse korras elluviimist. Siiski võib selliseid nõudeid kohaldada järgmiste teenuseosutajate suhtes:
2. Kui lõike 1 punktides a ja b osutatud teenuseosutajatele on antud luba multidistsiplinaarsete tegevuste teostamiseks, tagavad liikmesriigid, et:
3. Artikli 39 lõikes 1 osutatud aruandes märgivad liikmesriigid, milliste teenuseosutajate suhtes käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse, esitavad nende nõuete sisu ja põhjendavad nende vajadust.“ |
4 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT 2015, L 141, lk 73) põhjenduses 10 on märgitud: „Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävate kutsealade esindajate poolt osutatavaid otseselt võrreldavaid teenuseid tuleks käsitleda samamoodi. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) kinnistatud õiguste austamise tagamiseks ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud teatamiskohustust teabe suhtes, mida audiitorid, raamatupidamis- või nõustamisteenuse osutajad ja maksunõustajad, kellel on mõnes liikmesriigis õigus kaitsta või esindada klienti kohtumenetluses või selgitada kliendi õiguslikku olukorda, saavad kõnealuste ülesannete täitmisel.“ |
B. Belgia õigus
5 |
22. oktoobri 2013. aasta kuningliku dekreediga heaks kiidetud redaktsioonis oli IPCFi kutse-eetika koodeksi (Moniteur belge, 21.11.2013, lk 86547, edaspidi „varasem IPCFi kutse-eetika koodeks“) artikkel 21 sõnastatud järgmiselt: „(1) IPCFi välise raamatupidaja kutseala on kokkusobimatu mis tahes käsitöö- põllumajandus- või kaubandustegevusega, olenemata sellest, kas seda teostatakse otseselt või kaudselt, individuaalselt, ühiselt või äriühinguna, füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtja tegevjuhi, haldaja, juhataja või aktiivse aktsionäri või osanikuna. (2) Peale lõikes 3 nimetatud tegevuste võivad [IPCFi kutsekojad] IPCFi välise raamatupidaja eelneva kirjaliku taotluse alusel teha sellest reeglist erandeid, juhul kui see ei sea ohtu liikme sõltumatust ja erapooletust ning see tegevus on kõrvaltegevus. Kojad võivad selle otsuse igal ajal ära muuta. Nõukogu võib ka ülddirektiivi kaudu alati näha ette erandeid käsitöö-, põllumajandus- või kaubandussektori teatud tegevustele, välja arvatud nendele, mida on nimetatud lõikes 3. Nõukogu võib samuti kehtestada direktiive, mille kohaselt kokkusobimatust ei kohaldata ajutiselt pärimise korral. IPCFi väline raamatupidaja, kellele on kohaldatavad need nõukogu kehtestatud direktiivid, peab sellest kojale kirjalikult teatama. (3) Järgmisi kutsetegevusi loetakse alati tegevusteks, mis seavad ohtu välise raamatupidaja sõltumatuse ja erapooletuse: kindlustusmaakleri või ‑agendi tegevus, kinnisvaramaakleri tegevus, välja arvatud ühistuga seotud tegevus, ning kõik pangandus- ja finantsteenuse osutamise tegevused, mille jaoks peab olema registreeritud Autorité des Services et Marchés Financiers’s [(finantsteenuste ja ‑turgude amet)] (FSMA).“ |
6 |
18. juuli 2017. aasta kuningliku määrusega heaks kiidetud redaktsioonis on IPCFi kutse-eetika koodeksi (Moniteur belge, 14.8.2017, lk 79692, edaspidi „uus IPCFi kutse-eetika koodeks“) artikkel 21 sõnastatud järgmiselt: (1) Välja arvatud lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul, annavad kojad IPCFi välise raamatupidaja kirjalikul taotlusel loa multidistsiplinaarsete tegevustega tegelemiseks füüsilise või juriidilise isikuna, juhul kui see ei sea ohtu liikme sõltumatust ja erapooletust. (2) Järgmisi kutsetegevusi loetakse alati sellisteks tegevusteks, mis seavad ohtu IPCFi välise raamatupidaja sõltumatuse ja erapooletuse, olenemata sellest, kas neid teostatakse füüsilise või juriidilise isikuna: kindlustusmaakleri või ‑agendi tegevus, kinnisvaramaakleri tegevus, välja arvatud ühistuga seotud tegevus, ning kõik pangandus- ja finantsteenuse osutamise tegevused, mille jaoks peab olema registreeritud finantsteenuste ja ‑turgude ametis.“ |
7 |
Asjaolude asetleidmise ajal kehtinud redaktsioonis nägi 8. juuni 1867. aasta karistusseadustiku (code pénal) (Moniteur belge, 9.6.1867, lk 3133, edaspidi „Belgia karistusseadustik“) artikkel 458 ette: „Arste, kirurge, tervishoiutöötajaid, proviisoreid, ämmaemandaid ja kõiki teisi isikuid, kelle valduses on nende staatusest või ametist tulenevalt ametisaladusi ja kes on neid avaldanud, karistatakse kaheksapäevase kuni kuuekuulise vangistuse ja saja- kuni viiesajaeurose rahatrahviga, välja arvatud juhul, kui neilt on palutud tunnistuste andmist kohtus (või parlamendi uurimiskomisjoni ees) ja juhul, kui nad on seaduse kohaselt kohustatud neid saladusi avaldama.“ |
II. Kohtueelne menetlus
8 |
Komisjon algatas 17. märtsil 2015 menetluse EU Pilot 7402/15/GROW, paludes Belgia asutustel esitada teavet selle kohta, et akrediteeritud raamatupidajatel on keelatud samal ajal raamatupidamistegevusega tegelda teatud teiste tegevustega, ning täpsustada, millistel põhjustel võib tegevust käsitöö-, põllumajandus- või kaubandussektoris pidada raamatupidaja kutsealaga kokkusobimatuks. |
9 |
Belgia Kuningriik vastas komisjoni küsimustele 29. mai 2015. aasta kirjaga. |
10 |
Leides, et liikmesriigi õigusega ette nähtud piirangud ei ole piisavalt põhjendatud, saatis komisjon Belgia Kuningriigile 11. detsembril 2015 ametliku kirja, milles ta väljendas seisukohta, et varasema IPCFi kutse‑eetika koodeksi artikkel 21 ei ole kooskõlas direktiivi 2006/123 artikliga 25 ega ELTL artikliga 49. |
11 |
Belgia Kuningriik ei nõustunud 12. aprilli ja 6. juuli 2016. aasta kirjas sellega, et ta on toime pannud talle ette heidetud rikkumise, selgitades põhjuseid, miks ta leidis, et liikmesriigi õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas. |
12 |
18. novembril 2016 esitas komisjon Belgia Kuningriigile põhjendatud arvamuse ning viimane vastas sellele 12. jaanuaril ja 13. veebruaril 2017. |
13 |
Kuna vastus komisjoni ei rahuldanud, otsustas ta 13. juulil 2017 esitada liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi. |
14 |
4. augustil 2017 teatas Belgia Kuningriik komisjonile uuest IPCFi kutse-eetika koodeksist, märkides, et see on liidu õigusega kooskõlas. |
15 |
Komisjon ei olnud Belgia Kuningriigiga samal arvamusel ja esitas käesolevas asjas lahendatava hagi. |
III. Hagiavaldus
A. Hagi ulatus
1. Poolte argumendid
16 |
Komisjon väidab, et uue IPCFi kutse-eetika koodeksi vastuvõtmine pärast põhjendatud arvamuses ette nähtud tähtaja möödumist ei kõrvaldanud varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artiklis 21 sätestatud piirangut ega lõpetanud seega süüks pandud rikkumist. Nimelt ei ole selle institutsiooni hinnangul mitte ainult uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2 identne varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikega 3, vaid lisaks muutis uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 1 süüks pandud rikkumise raskemaks, kehtestades üldkohaldatava kohustuse saada luba multidistsiplinaarsete tegevustega tegelemiseks. |
17 |
Belgia Kuningriik ei vaidle vastu, et uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2 on sisuliselt sama, mis varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 3. Kuid see liikmesriik väidab seoses uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikega 1, et see säte ei muutnud süüks pandud rikkumist raskemaks, kuna selle sättega kehtestatud süsteem on nüüd loapõhine ning et loa andmisest keeldutakse ainult erandjuhul. |
2. Euroopa Kohtu hinnang
18 |
Käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ulatuse kindlakstegemisega seoses tuleb märkida, et kohustuste rikkumise esinemist tuleb hinnata põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemise ajal liikmesriigis valitsenud olukorra põhjal ja hiljem toimunud muutusi ei saa Euroopa Kohus arvesse võtta (26. juuni 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, C‑729/17, EU:C:2019:534, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika). |
19 |
Kui liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses vaidluse all olevaid riigisiseseid õigusnorme hiljem muudetakse, ei muuda komisjon oma hagi eset ja esitab varasemaid õigusnorme käsitlevad väited vastuvõetud muudatusest tulenevate õigusnormide vastu, kui riigisiseste õigusnormide mõlemal redaktsioonil on sama sisu (26. juuni 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, C‑729/17, EU:C:2019:534, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). |
20 |
Samas ei saa aga vaidluse ese laieneda kohustustele, mis tulenevad uutest õigusnormidest, millega samaväärseid norme ei olnud asjasse puutuva õigusakti esialgses versioonis, vastasel korral oleks tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluses (26. juuni 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, C‑729/17, EU:C:2019:534, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika). |
21 |
Kuna väited, mis komisjon oli esialgu esitanud oma põhjendatud arvamuses, esitas ta hagiavalduses ja repliigis ka uue IPCFi kutse-eetika koodeksi suhtes, siis tuleb kindlaks teha, kas väidete selline esitamine muudab hagi eset. |
22 |
Käesoleval juhul tuleb esimesena märkida – ja pooled ei ole sellele vastu vaielnud –, et uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõike 2 ulatus on sama, mis varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikel 3. Need kaks sätet näevad nimelt sisuliselt ette, et kindlustusmaakleri või ‑agendi tegevus, kinnisvaramaakleri tegevus, välja arvatud ühistuga seotud tegevus, ning kõik pangandus- ja finantsteenuse osutamise tegevused, mille jaoks peab olema registreeritud finantsteenuste ja ‑turgude ametis, loetakse alati tegevusteks, mis seavad ohtu IPCFi välise raamatupidaja sõltumatuse ja erapooletuse. |
23 |
Teisena, kuigi varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikes 2 oli sätestatud, et IPCFi tegevkojad (edaspidi „kutsekojad“) võivad vastava loa andmisega teha erandi keelust tegutseda IPCFi raamatupidaja kutsealal samal ajal tegevusega käsitöö, põllumajanduse ja kaubanduse vallas, tingimusel et see erand ei sea ohtu IPCFi raamatupidaja sõltumatust ja erapooletust ning viimati nimetatud tegevus jääb kõrvaltegevusteks, näeb uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 1 üldsõnaliselt ette, et kutsekoda annab IPCFi välisele raamatupidajale loa tegelemiseks multidistsiplinaarsete tegevustega, kui see ei sea ohtu tema sõltumatust ja erapooletust. |
24 |
Viimati nimetatud sätte sõnastusest nähtub, et võrreldes varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikega 2 ei ole seal enam loetletud kutsetegevusi, mille jaoks peab IPCFi raamatupidaja taotlema luba selleks, et ta saaks nendega tegeleda samal ajal IPCFi raamatupidaja kutsetegevusega, mis tähendab, et see säte hõlmab suuremat hulka tegevusvaldkondi ega sisalda enam tingimust, et sellise tegevusega tegelemine peab jääma kõrvaltegevuseks. |
25 |
Seega, kuna uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 1 muutis oluliselt IPCFi raamatupidajana ja samal ajal muudel kutsealadel tegutsemiseks antavate lubade süsteemi, ei saa selle sätte sisu pidada identseks varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõigete 1 ja 2 sisuga. |
26 |
Järelikult osas, milles komisjoni väited puudutavad ka uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiget 1, muudavad need vaidluse eset, mistõttu tuleb neid analüüsida nii, et need ei laiene hagiavalduses ja repliigis ettenähtu kohaselt uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikele 1. |
27 |
Neil asjaoludel tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata ELTL artikli 49 ja direktiivi 2006/123 artikli 25 rikkumist käsitlevad väited uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiget 1 puudutavas osas ja analüüsida vaid seda, kas ELTL artikli 49 ja direktiivi 2006/123 artikliga 25 on kooskõlas varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiked 1–3 ja uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2. |
B. Sisulised küsimused
1. Esimene väide, mis käsitleb direktiivi 2006/123 artikli 25 rikkumist
28 |
Direktiivi 2006/123 artikli 25 rikkumist käsitlev väide koosneb kahest osast, millest esimene puudutab varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiget 3 ja uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiget 2, ning teine varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikeid 1 ja 2. |
a) Esimese väite esimene osa, mille kohaselt rikuvad varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 3 ja uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2 direktiivi 2006/123 artiklit 25
1) Poolte argumendid
29 |
Komisjon väidab, et direktiivi 2006/123 artikli 25 eesmärk on tagada, et liikmesriigid ei takistaks multidistsiplinaarsete teenuste osutamist. Selle institutsiooni hinnangul keelab aga uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2, milles võeti sisuliste muudatusteta üle varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikes 3 sätestatu, IPCFi raamatupidaja kutsealal tegutsemise samal ajal tegutsemisega kindlustusmaakleri või ‑agendina, kinnisvaramaaklerina või pangandus- ja finantsteenuse osutajana. |
30 |
Komisjon märgib, et direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 teise lõigu punkti a kohaselt tuleb hinnata nõudeid, mida kohaldatakse reguleeritud kutsealadele, kuivõrd need nõuded on lubatud üksnes siis, kui nende kehtestamine on põhjendatud vajadusega tagada vastavus kutse-eetikat ja ametialast käitumist reguleerivatele eeskirjadele, mis on iga kutseala laadist tulenevalt erinevad, ning kui see on vajalik nende kutsealade sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks. See institutsioon leiab aga, et on olemas meetmeid, mis on vähem piiravad kui multidistsiplinaarsete tegevuste täielik keeld, mistõttu on see keeld vastuolus direktiivi 2006/123 artikliga 25. |
31 |
Sellega seoses väidab komisjon, et täielik keeld tegutseda IPCFi raamatupidaja kutsealal üheaegselt tegutsemisega kindlustusmaakleri või ‑agendina, kinnisvaramaaklerina või mis tahes pangandus- ja finantsteenuse osutajana, läheb oma olemuselt kaugemale sellest, mis on vajalik raamatupidaja kutseala kutse-eetika nõuete järgimise tagamiseks. |
32 |
Komisjoni arvates on niisugused meetmed nagu ettevõtjatesisesed menetlused, mille abil saab vältida huvide konflikte seoses teabe edastamisega ning nõuetekohaselt kohaldada ametisaladust käsitlevaid eeskirju, vähem piiravad meetmed, mis võimaldavad saavutada IPCFi raamatupidaja kutseala sõltumatuse ja erapooletuse tagamise eesmärgid. Komisjon lisab, et keeld ei ole ka vajalik rahapesu riski ja huvide konflikti ohu vältimiseks ega osutatud teenuste hinna ja teenuste kvaliteedi õige hindamise tagamiseks. |
33 |
See institutsioon väidab, et liikmesriigid võivad panna multidistsiplinaarsete tegevustega tegelevatele äriühingutele kohustuse rakendada sisemisi kvaliteedikontrolli mehhanisme ja tõhusaid riskihindamise meetmeid, et tagada, et ühe ettevõtja sees ei seguneks üldine tegevus tegevusega, mille suhtes kohaldatakse rahapesuvastaseid eeskirju või millega tegelemisel tuleb järgida ametisaladust käsitlevaid norme. Veel toonitab ta, et raamatupidajate kohustus täita rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral liikmesriigi ametiasutustele deklareerimise nõuet kehtib üksnes siis, kui raamatupidaja ise sellises tegevuses osaleb. |
34 |
Mis puudutab vajadust tagada teenuste hindade läbipaistvus, siis leiab komisjon, et raamatupidaja suudab oma tegevused üksteisest eraldada ning esitada eraldi arvutused, mis näitavad iga teenuse tegelikku maksumust, ja arvutused, mis näitavad kogumaksumust. |
35 |
Viimaks, mis puudutab vajadust tagada raamatupidajate osutatava teenuse kvaliteet, siis leiab komisjon, et ühtegi advokaadi kutseala puudutavat argumenti ei saa üle kanda IPCFi raamatupidaja kutsealale, kuna need kaks kutseala ei ole võrreldavad. Ta väidab, et Euroopa Kohtu arutluskäik 19. veebruari 2002. aasta kohtuotsuses Wouters jt (C‑309/99, EU:C:2002:98) ei ole ülekantav käesolevale kohtuasjale, kuna selle kohtuotsuse põhjendused, mis puudutavad esiteks advokaadi sõltumatust ning teiseks ametisaladuse hoidmist ja vajadust vältida huvide konflikte, põhinevad advokaadi kutseala erilisel laadil, mis eristab teda teistest kutsealadest. Nimetatud institutsioon leiab seega, et huvide konflikt ühelt poolt IPCFi raamatupidaja tegevuse ja teiselt poolt kindlustusmaakleri või ‑agendi, kinnisvaramaakleri või pangandus- või finantsteenuse osutaja tegevuse vahel ei ole tõendatud ning igal juhul ei saa see olla märkimisväärsem kui konflikt, mida käsitleti viidatud kohtuotsuses. |
36 |
Komisjon järeldab, et täielik keeld, isegi kui see on väga tõhus, on ilmselgelt vastuolus direktiivi 2006/123 artiklis 25 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, ning et Belgia valitsus ei ole tõendanud, et alternatiivsed meetmed, nagu ettevõtjasiseste meetmete ja menetluste ettenägemine ning järelkontroll on ebatõhusad. |
37 |
End kaitstes vaidleb Belgia Kuningriik talle süüks pandud rikkumisele vastu, väites esiteks, et multidistsiplinaarsete tegevuste piirangud peavad piirduma sellega, mis on vajalik reguleeritud kutsealade erapooletuse, sõltumatuse ja terviklikkuse tagamiseks, ning teiseks, et direktiivi 2006/123 artikkel 25 ei takista liikmesriikidel teatud tingimustel keelata samaaegset tegutsemist reguleeritud kutsealadel. |
38 |
See liikmesriik väidab aga, et kõnealune keeld on vajalik selleks, et tagada nii IPCFi raamatupidajate sõltumatus ja erapooletus kui ka range ametisaladuse hoidmise kohustuse täitmine, mille rikkumine on karistatav Belgia karistusseadustiku artikli 458 alusel. Kuna sõltumatus eeldab kohustust tegutseda üksnes kliendi arvel, leiab Belgia Kuningriik, et kui IPCFi raamatupidaja tegeleb muude tegevustega, võib ta seetõttu võtta arvesse kaalutlusi, mis ei lähtu tema kliendi huvidest. Sellega seoses rõhutab nimetatud liikmesriik, et kinnisvaramaakleritele, kindlustusagentidele ja börsimaakleritele makstakse vahendustasu, mis võib osutuda suuremaks kui raamatupidaja tegevusest saadav tasu, mistõttu võib tekkida huvide konflikt, kui raamatupidaja võtab arvesse muid kaalutlusi kui need, mis on eranditult seotud tema kliendi huvidega. |
39 |
Belgia Kuningriik leiab, et käesolevale asjale saab üle kanda arutluskäigu, mis on esitatud 19. veebruari 2002. aasta kohtuotsuses Wouters jt (C‑309/99, EU:C:2002:98), mille kohaselt asjaolust, et advokaadi ja raamatupidamisekspertide kutsealadega seotud kohustuste vahel esineb „teatav vastuolu“, piisab, et põhjendada nendel kahel kutsealal samal ajal tegutsemise keelamist. |
40 |
See liikmesriik väidab nimelt, et IPCFi raamatupidajatel on täita üldkasulik roll, eelkõige seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate – mis moodustavad 99,3% Belgia ettevõtjatest – usaldusväärsete aruannete ning teatavat liiki äriühingute asutamisel finantskava koostamisega. Lisaks märgib nimetatud liikmesriik, et IPCFi raamatupidajad, kelle suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, mis vabastab nad vastavalt direktiivi 2015/849 põhjendusele 10 rahapesu valdkonnas deklareerimise kohustusest, osalevad maksuvaidlustes haldusmenetluses ja praktikas jätkavad ekspertidena klientide nõustamist kohtumenetluses, kuigi seaduslikuks esindajaks on viimases advokaat. |
41 |
Kõnealuse keelu proportsionaalsuse kohta leiab Belgia Kuningriik, et direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 teise lõigu punkt a ei näe ette, et keeldu võiks juba oma olemuselt pidada põhjendamatuks. Käesolevas asjas on keeld proportsionaalne, kuna sellega ei kehtestata üldkohaldatavat ja absoluutset kõikide multidistsiplinaarsete tegevuste keeldu ning kuna see puudutab vaid teatavaid kitsalt kindlaksmääratud tegevusi. |
42 |
Viimaks leiab Belgia Kuningriik, et alternatiivsed meetmed, nagu ettevõtjasisesed meetmed ei ole IPCFi raamatupidaja kutseala sõltumatuse säilitamiseks ja sellel kutsealal lasuva ametisaladuse hoidmise kohustuse täitmise tagamiseks sama tõhusad. Nimelt hoolimata asjaolust, et enamuses Belgia raamatupidamisbüroodes ei ole üle nelja isiku, on selliseid ettevõtjasiseseid meetmeid raske rakendada ja need ei võimalda liikmesriigi ametiasutustel tagada tõhusat kontrolli nende rakendamise üle. |
2) Euroopa Kohtu hinnang
43 |
Direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 esimese lõigu kohaselt tagavad liikmesriigid, et teenuseosutajate suhtes ei kohaldata nõudeid, mis kohustavad neid tegutsema ainult teatud konkreetses valdkonnas või mis piiravad erinevate tegevuste ühiselt või partnerluse korras elluviimist. Direktiivi artikli 25 lõike 1 teine lõik täpsustab siiski, et selle lõigu punktides a ja b nimetatud teenuseosutajate suhtes võib selliseid nõudeid kohaldada nendes punktides ette nähtud tingimustel. |
44 |
Käesolevas asjas keelab uue IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2, sama moodi nagu varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 3, IPCFi raamatupidaja kutsealal tegutsemise samal ajal tegutsemisega mitmel muul tegevusalal, mida käsitletakse olemuselt sellistena, mis seavad ohtu IPCFi raamatupidaja sõltumatuse ja erapooletuse, nimelt kindlustusmaakleri või ‑agendi ja kinnisvaramaakleri tegevus, välja arvatud ühistuga seotud tegevus, ning kõik pangandus- ja finantsteenuse osutamise tegevused, mille jaoks peab olema registreeritud finantsteenuste ja turgude ametis. |
45 |
Sellest järeldub, et nende sätetega on IPCFi raamatupidajatele kehtestatud niisugused nõuded, millele viidatakse direktiivi 2006/123 artikli 25 lõikes 1. Seega tuleb analüüsida, kas need nõuded võivad direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 teise lõigu punkti a alusel olla lubatud. |
46 |
Direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 teise lõigu punkt a näeb ette, et reguleeritud kutsealade suhtes võib nõudeid kehtestada ainult siis, kui see on põhjendatud vajadusega tagada vastavus kutse-eetikat ja ametialast käitumist reguleerivatele eeskirjadele, mis on iga kutseala laadist tulenevalt erinevad, ning kui see on vajalik nende kutsealade sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks. |
47 |
Käesoleval juhul viitab Belgia Kuningriik vajadusele tagada IPCFi raamatupidajate sõltumatus ja erapooletus, eriti aga kindlustada see, et nad järgivad oma kohustust hoida rangelt ametisaladust, kuivõrd see kohustus täidab üldisemat eesmärki tagada IPCFi raamatupidaja kutseala kutse-eetika nõuete järgimine. |
48 |
Sellega seoses tuleb märkida, et liikmesriik, kes tugineb ülekaalukale üldisele huvile või nagu käesoleval juhul, direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 teise lõigu punktis a ette nähtud erandile, et tõendada, et tema kehtestatud multidistsiplinaarsete tegevuste keeld on vajalik selleks, et tagada IPCFi raamatupidajate sõltumatus ja erapooletus, peab esitama konkreetsed tõendid, mis kinnitavad tema argumente (vt selle kohta 4. juuli 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑377/17, EU:C:2019:562, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika). |
49 |
Esimesena, mis puudutab käesoleval juhul 19. veebruari 2002. aasta kohtuotsuse Wouters jt (C‑309/99, EU:C:2002:98) asjakohasust, siis tuleb märkida, et selles kohtuotsuses esitatud arutluskäiku ei saa üle kanda käsitletavale kohtuasjale. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 56–58 märkis, pidi nimelt Euroopa Kohus selles kohtuotsuses võtma advokaadi ja raamatupidamiseksperdi kutseala võrdlemisel seisukoha raamatupidamiseksperdi kutseala kohta, eristades neid kahte kutseala, ning ta analüüsis vaid advokaatide ja raamatupidamisekspertide konkreetset olukorda Madalmaades. |
50 |
Lisaks, ja nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 60–62, ei saa IPCFi raamatupidaja kutseala samastada advokaadi kutsealaga. Erinevalt viimati nimetatud kutsealast ei hõlma nimelt IPCFi raamatupidaja kutseala seaduslikku esindamist kohtutes, kuna nagu Belgia Kuningriik kohtuistungil mainis, võivad IPCFi raamatupidajad kohtumenetluses oma kutseala asjatundjatena osaleda, kuid seadus ei anna neile õigust oma kliente kohtus esindada. |
51 |
Neid asjaolusid arvestades ei ole tõendatud, et Belgia õigusnormides ette nähtud multidistsiplinaarsete tegevuste keeldu võiks võrrelda keeluga, mille kohta tehti 19. veebruari 2002. aasta kohtuotsus Wouters jt (C‑309/99, EU:C:2002:98). |
52 |
Teisena tuleb tagasi lükata Belgia Kuningriigi argumendid, mille kohaselt esiteks on kõnealune keeld proportsionaalne, kuna see puudutab üksnes kitsalt kindlaksmääratud tegevusi, mille puhul huvide konflikt võib tekkida, ja teiseks ei ole Belgia turu struktuuri arvestades alternatiivsed meetmed taotletud eesmärkide saavutamiseks sama tõhusad. |
53 |
Kõigepealt, kuigi on tõsi, et kõnealune keeld puudutab üksnes kitsalt kindlaksmääratud tegevusi, ei ole Belgia Kuningriik siiski piisavalt põhjendanud oma argumenti, et huvide konflikti olemasolu eeldatakse juhul, kui IPCFi raamatupidaja tegutseb samal ajal ka kinnisvaramaaklerina, kindlustusmaaklerina või tegeleb pangandus- ja finantstegevusega. Täpsemalt, kui viimati nimetatud tegevuste puhul toimub tasustamine vahendustasu kaudu, mis võib osutuda suuremaks kui raamatupidaja kutsetegevusest saadav tasu, on selline võimalus olemas ka teiste kutsealade puhul, mille suhtes ei ole sarnast keeldu kehtestatud ja millel võib vastava loa olemasolul tegutseda samal ajal IPCFi raamatupidaja kutsealaga. |
54 |
Edasi tuleb märkida, et see liikmesriik ei ole oma argumente täpsete tõenditega põhjendades suutnud ära näidata põhjust, miks vaidlusalune keeld on ainus meede, mis võimaldab taotletavaid eesmärke saavutada, ja miks ei oleks nende eesmärkide saavutamiseks piisavalt tõhus ükski teenuste osutamise vabadust vähem kahjustav meede, mille komisjon välja pakkus. |
55 |
Nimelt, kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa liikmesriigi tõendamiskoormis olla nii ulatuslik, et ta peaks ise ära tõendama, et ükski muu mõeldav meede ei võimalda seda eesmärki samadel tingimustel saavutada (vt selle kohta 4. juuli 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑377/17, EU:C:2019:562, punkt 64), peab liikmesriik siiski sisuliselt ja üksikasjalikult vastu vaidlema komisjoni esitatud teabele ja sellest tulenevatele tagajärgedele (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. Portugal, C‑398/14, EU:C:2016:61, punkt 48, ja 24. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C‑433/15, EU:C:2018:31, punkt 44). |
56 |
Käesoleval juhul võib küll möönda, et nagu väidab Belgia Kuningriik, oleks IPCFi raamatupidajate ettevõtjate siseseid korralduslikke meetmeid eriti raske rakendada nende ettevõtjate väiksuse tõttu, mis muudaks seega illusoorseks sõltumatuse ja erapooletuse tagatise kaitse, mida sellel kutsealal tuleb järgida. |
57 |
Kuid Belgia Kuningriik ei ole veenvalt kahtluse alla seadnud komisjoni välja toodud asjaolu, et kutsekodade teostatav järelkontroll oleks IPCFi raamatupidajate sõltumatuse ja erapooletuse eesmärgi saavutamise tagamiseks vähem piirav meede, kuna selle liikmesriigi argument üksi, et niisugune meede on vähem tõhus, ei tõenda, et niisugune kontroll ei ole selle eesmärgi saavutamiseks sobiv. |
58 |
Viimaks, kuna Belgia Kuningriik viitab praktilistele raskustele seda laadi alternatiivsete meetmete rakendamisel, mille komisjon välja pakkus, siis tuleb selgitada, et liikmesriik ei saa liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist põhjendada praktiliste, halduslike või rahaliste raskustega (vt selle kohta 17. juuli 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, C‑600/12, ei avaldata, EU:C:2014:2086, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). |
59 |
Neil asjaoludel tuleb nõustuda esimese väite esimese osaga, mille kohaselt rikuvad varasema IPCFi kutse‑eetika koodeksi artikli 21 lõige 3 ja uue IPCFi kutse‑eetika koodeksi artikli 21 lõige 2 direktiivi 2006/123 artiklit 25. |
b) Esimese väite teine osa, mille kohaselt rikuvad varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiked 1 ja 2 direktiivi 2006/123 artiklit 25
1) Poolte argumendid
60 |
Komisjon väidab, et varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiked 1 ja 2 olid osas, milles need kehtestasid reegli, et IPCFi raamatupidaja kutseala ei ole ühildatav ühegi tegevusega käsitöö, põllumajanduse ja kaubanduse vallas, vastuolus direktiivi 2006/123 artikliga 25, isegi kui asjasse puutuva IPCFi raamatupidaja taotlusel võis kutsekoja otsusega sellest reeglist erandi teha. |
61 |
Sellise põhimõttelise keelu vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas leiab komisjon, et ei saa väita, et kui IPCFi raamatupidaja tegutseb samal ajal käsitöö, põllumajanduse ja kaubanduse vallas, toob see kaasa huvide konflikte ning seab alati ebasoodsasse olukorda kliendid, teised teenuseosutajad ja ühiskonna tervikuna. Isegi juhul, kui see nii oleks, leiab see institutsioon esimese väite esimeses osas juba esitatud põhjustel, et sellist piirangut ei saa lubada. |
62 |
Belgia Kuningriik väidab enda kaitseks, et varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikes 1 sätestatud põhimõtteline keeld puudutas piiratud arvu ammendavalt loetletud tegevusi, millega kaasneb oht kahjustada IPCFi raamatupidajate sõltumatust ja erapooletust, mistõttu ei läinud see kaugemale taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajalikust. |
63 |
Liikmesriik lisab, et varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2 nägi ette, et sellest keelust võib teha erandi kutsekoja loa alusel, kui asjasse puutuva raamatupidaja sõltumatus ja erapooletus ei ole ohus ja kui tegevus, millega tegeletakse samal ajal raamatupidamisega, jääb kõrvaltegevuseks. |
64 |
Nimetatud liikmesriik väidab, et praktikas luba alati anti ning et sellise menetluse eesmärk oli kontrollida raamatupidaja jätkuvat sõltumatust ja erapooletust ning kaitsta tarbijaid. |
2) Euroopa Kohtu hinnang
65 |
Kõigepealt tuleb märkida, et varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõiked 1 ja 2, mis keelasid IPCFi raamatupidajal tegutseda samal ajal käsitöö, põllumajanduse ja kaubanduse vallas, kui kutsekoda selleks erandit ei olnud teinud, kehtestasid seal nimetatud teenuseosutajate suhtes direktiivi 2006/123 artikli 25 lõikes 1 sätestatud nõuded. |
66 |
Seega tuleb analüüsida, kas need nõuded võivad olla direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 teise lõigu punkti a alusel põhjendatavad. |
67 |
Varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2 nägi ette, et kutsekojad võivad anda loa tegutseda samal ajal IPCFi raamatupidaja tegevusalaga ka mõnel selle koodeksi artikli 21 lõikes 1 nimetatud muul tegevusalal, kui täidetud on kaks tingimust: IPCFi raamatupidaja sõltumatus ja erapooletus ei ole ohus ning see muu tegevus on kõrvaltegevus. |
68 |
Esiteks tuleb aga märkida, et direktiivi 2006/123 artikli 25 lõike 1 teise lõigu punkt a ei näe ette võimalust kehtestada reguleeritud kutsealal ja samal ajal muul tegevusalal tegutsemise suhtes tingimust, et viimane peab jääma kõrvaltegevuseks. Teiseks, kuigi Belgia Kuningriik väidab, et samaaegseks tegutsemiseks taotletud load praktikas alati anti, tuleneb varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõike 2 sõnastusest endast, et kutsekodadel oli selles osas kaalutlusõigus, mis ei sõltunud ühestki kriteeriumist, mis andis neile väga suure vabaduse loataotlus rahuldamata jätta või varem antud luba ära muuta. |
69 |
Seega tuleb asuda seisukohale, et varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõige 2 ei järgi piire, mis on liikmesriikidele ette nähtud artikli 25 lõike 1 teise lõigu punktiga a, kui nad soovivad kehtestada teenuseosutajatele nõudeid multidistsiplinaarsete tegevuste valdkonnas. |
70 |
Neid asjaolusid arvestades tuleb nõustuda esimese väite teise osaga, mis puudutab varasema IPCFi kutse-eetika koodeksi artikli 21 lõikeid 1 ja 2, ning järelikult esimese väitega tervikuna. |
2. Teine väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 49
1) Poolte argumendid
71 |
Komisjon väidab, et direktiivi 2006/123 artikli 25 kohta esitatud argumendid oma kogumis võimaldavad tõendada, et piirangud, mis on seatud võimalikule tegelemisele multidistsiplinaarsete tegevustega, takistavad teistes liikmesriikides peale Belgia Kuningriigi asuvatel teenuseosutajatel alustada esimest korda tegevust viimati nimetatud liikmesriigis. Ta leiab lisaks, et need piirangud takistavad allüksuse asutamist filiaali, tütarettevõtja või esinduse vormis. Seetõttu leiab see institutsioon, et tuleb tuvastada ka ELTL artikli 49 rikkumine. |
72 |
Belgia Kuningriik väidab vastu, et ELTL artikkel 49 ei ole käesolevas olukorras kohaldatav, kuna komisjon ei ole tõendanud piiriülese mõõtme olemasolu. Isegi kui see artikkel on kohaldatav, ei ole komisjoni väidetud rikkumine igal juhul tõendatud, ja seda samadel põhjustel, mis esitati esimese väite argumentatsioonis. |
2) Euroopa Kohtu hinnang
73 |
Kõigepealt tuleb tagasi lükata Belgia Kuningriigi argument, et ELTL artikkel 49 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna komisjon ei ole tõendanud piiriülese mõõtme olemasolu. |
74 |
Nimelt tuleb Euroopa Kohtul liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames kontrollida, kas komisjoni poolt kahtluse alla seatud riigisisene meede võib üldiselt pärssida teiste liikmesriikide ettevõtjate tahet kasutada asjasse puutuvat põhivabadust, olenemata sellest, kas piiriülese mõõtme olemasolu on tõendatud või mitte (vt selle kohta 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ullens de Schooten, C‑268/15, EU:C:2016:874, punkt 49). |
75 |
Mis puudutab selle väite põhjendatust, siis tuleb märkida, et ELTL artikliga 49 on vastuolus kõik riigisisesed meetmed, mis isegi siis, kui need on kohaldatavad ilma diskrimineerimiseta kodakondsuse alusel, võivad takistada liidu kodanikel EL toimimise lepinguga tagatud asutamisvabaduse teostamist või muuta selle vähem atraktiivseks (11. detsembri 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑576/13, ei avaldata, EU:C:2014:2430, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika). |
76 |
Käesoleval juhul, isegi kui kõnealuste Belgia õigusnormidega kehtestatud nõudeid kohaldatakse ühtmoodi nii Belgias asuvatele kui ka teistest liikmesriikidest pärit raamatupidajatele, võivad need viia selleni, et takistatakse viimati nimetatud kategooria raamatupidajate asutamisvabaduse kasutamist Belgias. Täpsemalt, IPCFi raamatupidajatele kehtestatud absoluutne keeld tegeleda samal ajal teatava tegevusega ning süsteem, mille kohaselt peab olema eelnev luba selleks, et IPCFi raamatupidaja saaks samal ajal raamatupidamistegevusega tegutseda käsitöö, põllumajanduse ja kaubanduse vallas, võib seada teistes liikmesriikides asuvatele raamatupidajatele piiranguid, mis võivad tekitada rahalisi tagajärgi ja häirida nende toimimist viisil, mis võib pärssida nende tahet Belgias tegutsema hakata. |
77 |
Seega kujutavad kõnealuste Belgia õigusnormidega kehtestatud nõuded endast asutamisvabaduse piirangut ELTL artikli 49 tähenduses. |
78 |
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et liikmesriigi meetmed, mis võivad takistada EL toimimise lepinguga tagatud põhivabaduste teostamist või muuta selle vähem atraktiivseks, võivad siiski olla lubatud tingimusel, et need on võetud ülekaaluka üldise huvi kaalutlustel, need on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale selle saavutamiseks vajalikust (18. mai 2017. aasta kohtuotsus Lahorgue, C‑99/16, EU:C:2017:391, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika). |
79 |
Nende piirangute põhjendatuse osas viitab Belgia Kuningriik oma argumentidele, mille ta esitas esimese väite analüüsi raames. |
80 |
Neil asjaoludel ja samadel põhjustel, mis on esitatud vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 49–58 ning punktides 67 ja 68, tuleb Belgia Kuningriigi esitatud asutamisvabaduse piirangute põhjendused tagasi lükata ning seega tuvastada, et ELTL artiklit 49 puudutav väide on põhjendatud. |
81 |
Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et kuna Belgia Kuningriik on keelanud samal ajal raamatupidamistegevusega tegutseda kindlustusmaakleri või ‑agendi, kinnisvaramaakleri või mis tahes pangandus- või finantsteenuse osutajana ning lubanud akrediteeritud raamatupidajate ja maksuekspertide kutseinstituudi kodadel keelata samal ajal raamatupidamistegevusega tegutseda käsitöö, põllumajanduse ja kaubanduse vallas, on ta rikkunud direktiivi 2006/123 artiklist 25 ja ELTL artiklist 49 tulenevaid kohustusi. |
IV. Kohtukulud
82 |
Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Belgia Kuningriigi nõuded on põhiosas jäetud rahuldamata, tuleb Belgia Kuningriigi kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud. |
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: |
|
|
|
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: prantsuse.