11.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 424/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeits- und Sozialgericht Wien (Austria) 3. oktoobril 2017 – BUAK Bauarbeiter-, Urlaubs- u. Abfertigungskasse versus Gradbeništvo Korana d.o.o.

(Kohtuasi C-579/17)

(2017/C 424/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeits- und Sozialgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Hageja: BUAK Bauarbeiter-, Urlaubs- u. Abfertigungskasse

Kostja: Gradbeništvo Korana d.o.o.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et menetlused, mille esemeks on sissemaksete tegemise nõuded, mille Austria ehitajate puhkusetasu ja töösuhte lõpetamise hüvitise fond (Bauarbeiter-Urlaubs- und Abfertigungskasse, edaspidi „BUAK“) on esitanud tööandja vastu selliste töötajate Austriasse lähetamise korral, kelle tavapärane töötamise koht ei ole Austrias, või tööjõu Austriasse vahendamise korral, või tööandja vastu, kelle asukoht on väljaspool Austriat, selliste töötajate töölevõtmise korral, kelle tavapärane töötamise koht on Austrias, on „tsiviil- ja kaubandusasjad“, mille suhtes tuleb kohaldada nimetatud määrust, isegi kui BUAK-i nõuded teha sissemakseid puudutavad eraõiguslikke töösuhteid ning sissemaksetest kaetakse töötajate puhkuse ja puhkusetasu nõuded, mis tekivad eraõiguslikest töösuhetest tööandjatega, aga

—	nii töötajate puhkusetasu nõuete suurust BUAK-i vastu kui ka sissemaksete tegemise nõuete suurust, mille BUAK esitab tööandjate vastu, ei määrata kindlaks lepingu või kollektiivlepinguga, vaid ministri määrusega;

—	sissemaksetest, mille tööandjad peavad BUAK-ile tasuma, kaetakse lisaks töötajatele makstavate puhkusetasudega seotud kuludele ka BUAK-i halduskulud ja

—

seaduse alusel on BUAK-il sissemaksete tegemise nõuete esitamisel ja sissenõudmisel eraõiguslikust isikust ulatuslikum pädevus, kuivõrd

—

tööandjad on kohustatud esitama BUAK-ile juhtumipõhiseid ja igakuiseid perioodilisi aruandeid, kasutades selleks BUAK-i loodud kommunikatsioonisüsteeme, osalema BUAK-i kontrollimeetmetes ja nendega nõustuma, võimaldama juurdepääsu töötasuandmetele, äri- ja muudele dokumentidele ning andma BUAK-ile asjakohast teavet, nende kohustuste täitmatajätmisel võidakse neilt nõuda trahvi, ning

—	juhul kui tööandjad rikuvad aruandluskohustust, on BUAK-il õigus arvutada tööandjate võlgnetava sissemakse suurus tema enda korraldatud uurimise alusel, kusjuures sellisel juhul ei olene BUAK-i arvutatud ja nõutavate sissemaksete suurus lähetuste ega töösuhete tegelikest asjaoludest?

(1) ELT 2012, L 351, lk 1.