3.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 213/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia) 25. aprillil 2017 – Nova Kreditna banka Maribor, d.d. versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-215/17)

(2017/C 213/28)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vrhovno sodišče Republike Slovenije

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Nova Kreditna banka Maribor, d.d.

Vastustaja: Sloveenia Vabariik

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2013/37 (konsolideeritud redaktsiooniga) muudetud direktiivi 2003/98 artikli 1 lõike 2 punkti c kolmandat taanet tuleb minimaalse ühtlustamise lähenemist arvestades tõlgendada nii, et siseriiklikud õigusnormid võivad tagada piiramatu (absoluutse) juurdepääsu kogu autoriõigusi käsitlevate ja nõustamislepingutega seotud teabele ka siis, kui need kujutavad endast ärisaladust, ning see juurdepääs on nendes õigusnormides ette nähtud ainult isikute puhul, kes on riigi valitseva mõju all, kuid mitte teiste kohustatud isikute puhul, ning kas tõlgendust mõjutab ka määrus (EL) nr 575/2013 osas, mis puudutab teabe avalikustamist käsitlevaid õigusnorme, eelkõige nii, et juurdepääs avalikule teabele direktiivi 2003/98 tähenduses ei saa olla ulatuslikum kui on nähtud ette selles määruses sätestatud andmete avalikustamist käsitlevates ühtlustatud õigusnormides?

Kas määrust nr 575/2013 tuleb pankade äritegevust puudutava teabe avalikustamist käsitlevate õigusnormide, täpsemalt selle määruse VIII osas paikneva artikli 446 ja artikli 432 lõike 2 seisukohast tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis kohustavad panka, kes on või oli avalik-õigusliku üksuse valitseva mõju all, avalikustama teabe lepingute kohta, mis on sõlmitud nõustamis-, advokaadi- ja intellektuaalse loomingu autorite teenuste ja muude intellektuaalset laadi teenuste saamiseks, ning täpsemalt teabe, mis puudutab tehtud tehingu liiki, lepingupartnerit (juriidilise isiku korral ärinimi, asukoht, äritegevuse aadress), lepingu tehinguväärtust, tehtud üksikute maksete summat, lepingu sõlmimise kuupäeva ja ärisuhte kestust, ning muud samalaadsed, lepingute lisadest ilmnevad andmed – teave, mis tekkis kõik valitseva mõju all olemise perioodil –, ilma et oleks nähtud ette mingit erandit sellest kohustusest ning võimalust kaaluda, kumb on ülekaalus, kas avalik huvi saada juurdepääs andmetele või panga huvi, et tema ärisaladust kaitstakse, kui tegemist ei ole juhtumiga, milles esineb riigiülesus?