–

Abnormal Load Services (International) Ltd, esindaja: asianajaja M. Komonen,

–

Soome valitsus, esindaja: J. Heliskoski,

–

Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja P. Lacerda,

–

Šveitsi valitsus, esindaja: M. Schöll,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: P. Aalto ja M. Heller,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt Iirimaal asuva kindlustusseltsi Zurich Insurance plc (edaspidi „Zurich“) ja Soome õiguse alusel asutatud äriühingu Metso Minerals Oy (edaspidi „Metso“) ning teiselt poolt Ühendkuningriigis asuva äriühingu Abnormal Load Services (International) Ltd (edaspidi „ALS“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab kahju hüvitamist seoses veose kadumisega ALSi osutatud veoteenuse käigus.

3

Määruse nr 44/2001 põhjendustes 11 ja 12 on märgitud:

4

Määruse artikkel 5, mis asub II peatüki 2. jaos „Kohtualluvus erandjuhtudel“, näeb punktis 1 ette:

„Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:

5

Metso kauba saatjana ja ALS kauba vedajana leppisid kokku silinderpurusti (edaspidi „purusti“) veos Porist (Soome) Sheffieldi (Ühendkuningriik).

6

Esialgu veeti purusti veoki lafetthaagisel Porist Rauma (Soome) sadamasse, kus see haagiselt maha laaditi ja seadme oma veomootorit kasutades laeva lastiti. Pärast merevedu Hulli (Ühendkuningriik) sadamasse lossiti purusti taas seadme oma veomootorit kasutades, misjärel laaditi see teisele veokile. Lõpuks saadeti purusti Hullist teele maanteed mööda, kuid see läks kaduma enne, kui see jõuti Sheffieldis asuvale vastuvõtjale kätte toimetada.

7

Zurich hüvitas Metsole purusti väärtuse, millest oli maha arvatud kindlustuslepingus ette nähtud omavastutuse summa.

8

Satakunnan käräjäoikeusele (Satakunta maakonna esimese astme kohus, Soome) esitatud hagis paluvad Zurich ja Metso mõista ALSilt nende kasuks kahjuhüvitisena välja summa, mis vastab purusti väärtusele. ALS palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata, kuna asi ei allu sellele kohtule.

9

5. aprilli 2012. aasta otsuses leidis Satakunnan käräjäoikeus (Satakunta maakonna esimese astme kohus, Soome), et asi allub talle.

10

22. märtsi 2013. aasta kohtuotsusega mõistis see kohus ALSilt Zurichi ja Metso kasuks välja hagis nõutud summa.

11

ALS esitas Vaasan hovioikeusele (Vaasa apellatsioonikohus, Soome) apellatsioonkaebuse. 30. märtsi 2015. aasta otsusega leidis see kohus, et kohtuasi ei allu määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 järgi Soome kohtutele ning jättis vastuvõetamatuks tunnistatud hagi läbi vaatamata.

12

Zurich ja Metso esitasid Vaasan hovioikeuse (Vaasa apellatsioonikohus, Soome) otsuse peale kassatsioonkaebuse Korkein oikeusele (Soome kõrgeim kohus). See kohus leidis, et kõnealusel juhul, kus kaubaveolepingus ette nähtud purusti lähtekoht ja sihtkoht asuvad eri liikmesriikides, tuleb kaaluda, kas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b teist taanet tuleks tõlgendada nii, et on vaid üks veoteenuse osutamise koht, nimelt koht, kus vedu lõpeb ja kaup vastuvõtjale üle antakse, või esinevad asjasse puutuva veolepingu puhul sellised asjaolud nagu 9. juuli 2009. aasta kohtuotsuses Rehder (C‑204/08, EU:C:2009:439) käsitletud olukorras, millest tulenevalt on hagejal võimalik valida vähemalt kahe kohtu vahel.

13

Neil asjaoludel otsustas Korkein oikeus (Soome kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kuidas tuleb määrata teenuse osutamise koht või kohad määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande tähenduses, kui tegemist on liikmesriikide vahel toimuvat kaubavedu käsitleva lepinguga, mille kohaselt vedu toimub mitmes etapis ja erinevat liiki veovahenditega?“

Eelotsuse küsimuse analüüs

14

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 44/2001 artikli 5 lõike 1 punkti b teist taanet tuleb tõlgendada nii, et kui tegemist on liikmesriikide vahel toimuvat kaubavedu käsitleva lepinguga, mille kohaselt vedu toimub mitmes etapis ja erinevat liiki veovahenditega, nagu see on põhikohtuasjas, siis on selle sätte tähenduses veoteenuse osutamise kohaks nii kauba lähte- kui sihtkoht.

15

Sellega seoses tuleb meenutada, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b teises taandes sätestatud valikulise kohtualluvuse reegli kohaselt käsitatakse teenuste osutamise puhul pädevana seda kohut, mis asub „liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada“.

16

Määratlemaks „kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada“, on Euroopa Kohus leidnud, et teenuse osutamise kohtade paljususe korral mitmes liikmesriigis tuleb põhimõtteliselt lepingu täitmise kohana käsitada kohta, mille puhul lepingu ja pädeva kohtu vaheline seos on kõige tihedam; see seos on üldjuhul kõige tihedam peamises teenuse osutamise kohas (vt selle kohta 11. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Wood Floor Solutions Andreas Domberger, C‑19/09, EU:C:2010:137, punkt 33).

17

Sama sättega seoses, kuid käsitledes asjaomase reisija lepingupartneri teostatud otselendu, leidis Euroopa Kohus, olles analüüsinud teenuseid, mida osutatakse reisijate lennuveo lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, et ainsad kohad, millel on otsene seos teenustega, mida osutatakse lepingu esemeks olevate kohustuste täitmiseks, on lennuki väljumis‑ ja saabumiskoht (vt selle kohta 9. juuli 2009. aasta kohtuotsus Rehder, C‑204/08, EU:C:2009:439, punktid 40 ja 41).

18

Euroopa Kohus järeldas sellest, et nii lennuki väljumis‑ kui ka saabumiskohta tuleb pidada selle lennuveo lepingust tulenevate teenuste osutamise peamisteks kohtadeks, mistõttu on põhjendatud, et sellel veolepingul põhineva hüvitisnõude asi allub hageja valikul kohtule, mille tööpiirkonnas asub lennuki väljumis- või saabumiskoht, nagu need on lepingus kokku lepitud (vt selle kohta 9. juuli 2009. aasta kohtuotsus Rehder, C‑204/08, EU:C:2009:439, punktid 43 ja 47).

19

Käesolevas asjas tuleb niisuguse kaubaveolepingu kontekstis nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, analüüsida, kas tuleks asuda seisukohale, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande tähenduses teenuse osutamise kohaks, mis tagab tiheda seose veolepingu ja pädeva kohtu vahel, ei ole mitte üksnes kauba üleandmise, vaid ka selle lähtekoht.

20

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 50–53 mainis, tuleb sellega seoses tõdeda, et kaubaveolepingu kontekstis on kauba lähetamise kohal tihe seos selle lepingu alusel osutatavate peamiste teenustega.

21

Kaupade vedamisel on nimelt nende lähtekoht kohaks, kus vedaja peab teostama olulise osa kokkulepitud teenusest, näiteks võtma vastu kaubad, need sobivalt kinnitama ja põhimõtteliselt hoidma neid kahjustuste eest.

22

Kaupade lähtekohaga seotud kohustuste, eelkõige kaupade lastimisega seotud kohustuste, sealhulgas kinnitamise kohustuse mittekohane täitmine võib viia lepinguliste kohustuste rikkumiseni kauba sihtkohas.

23

Sellest järeldub, et selliseks teenuse osutamise kohaks määruse nr 44/2001 artikli 5 lõike 1 punkti b teise taande tähenduses, mis tagab tiheda seose veolepingu ja pädeva kohtu vahel, ei ole mitte üksnes kauba üleandmise, vaid ka selle lähtekoht.

24

See lahendus vastab etteaimatavuse nõudele, kuivõrd see võimaldab nii hagejal kui ka kostjal eeldada, et kohtud, kuhu võib pöörduda, on veolepingus märgitud kaupade lähte- ja sihtkoha kohtud (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtulahend Nickel & Goeldner Spedition, C‑157/13, EU:C:2014:2145, punkt 41).

25

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb määruse nr 44/2001 artikli 5 lõike 1 punkti b teist taanet tõlgendada nii, et kui tegemist on liikmesriikide vahel toimuvat kaubavedu käsitleva lepinguga, mille kohaselt vedu toimub mitmes etapis, ümberlaadimistega ja erinevat liiki veovahenditega, nagu see on põhikohtuasjas, on selle sätte tähenduses veoteenuse osutamise kohaks nii kauba lähte- kui sihtkoht.

26

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 lõike 1 punkti b teist taanet tuleb tõlgendada nii, et kui tegemist on liikmesriikide vahel toimuvat kaubavedu käsitleva lepinguga, mille kohaselt vedu toimub mitmes etapis, ümberlaadimistega ja erinevat liiki veovahenditega, nagu see on põhikohtuasjas, on selle sätte tähenduses veoteenuse osutamise kohaks nii kauba lähte- kui sihtkoht.