1. 

Käesoleva eelotsusetaotlusega palub Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) Euroopa Kohtul tõlgendada määrust (EÜ) nr 1896/2006 ( 2 ) kahe äriühingu (Catlin Europe SE ja O. K. Trans Praha spol. s r. o.) vahelises vaidluses Euroopa maksekäsumenetluse üle.

2.

Nagu ilmneb määruse nr 1896/2006 põhjendustest 1 ja 2, peab Euroopa Liit selle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala elluviimisel, kus on tagatud isikute vaba liikumine, võtma piiriülese mõjuga tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

3.

Seega on nimetatud määruse eesmärk selle põhjenduste 9 ja 29 kohaselt luua vaidlustamata rahaliste nõuete kiire ja tõhus ühtne sissenõudmismehhanism Euroopa Liidus.

4.

Määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määruse eesmärk on:

5.

Selle määruse artikli 2 lõikes 1 on nähtud ette:

„Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite korral tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes või erikohtutes. […]“

6.

Sama määruse artiklis 7 on sätestatud:

„1.   Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel kasutatakse I lisas toodud tüüpvormi A.

2.   Avalduses märgitakse:

ning

[…]“

7.

Määruse nr 1896/2006 artiklis 8 on nähtud ette:

„Euroopa maksekäsu avalduse saanud kohus otsustab avalduse alusel nii kiiresti kui võimalik, kas artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põhjendatud. […]“

8.

Selle määruse artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annab kohus nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul avalduse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutades V lisas toodud tüüpvormi E.

[…]

2.   Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koopiaga. […]

3.   Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:

või

4.   Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat sellest, et:

5.   Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte kooskõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.“

9.

Selle määruse artikli 16 lõigetes 1–3 on sätestatud:

„1.   Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes […].

2.   Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

3.   Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.“

10.

Sama määruse artikkel 18 näeb ette:

„1.   Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivitamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas toodud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva.

[…]

3.   Kohus saadab täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu nõude esitajale.“

11.

Määruse nr 1896/2006 artikkel 19 on sõnastatud järgmiselt:

„Päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selle tunnustamist.“

12.

Selle määruse artiklis 20 „Erandjuhtude läbivaatamine“ on sätestatud:

„1.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:

tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.

2.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

3.   Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.“

13.

Määruse nr 1896/2006 artiklis 27 „Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000“ on täpsustatud:

„Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta [EÜT 2000, L 160, lk 37; ELT eriväljaanne 19/01, lk 227] kohaldamist.“

14.

Vastavalt määruse nr 1896/2006 artikli 33 teisele lõigule kohaldatakse seda alates 12. detsembrist 2008.

15.

Selle määruse I lisa sisaldab vormi A „Euroopa maksekäsu avaldus“.

16.

Vorm E Euroopa maksekäsu väljaandmiseks on toodud sama määruse V lisas.

17.

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb määruse nr 1393/2007 ( 3 ) põhjenduse 2 järgi parandada ja kiirendada tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesriikide vahel.

18.

Selle määruse põhjendustes 7 ja 10–12 on eelkõige märgitud:

[…]

19.

Määrust nr 1393/2007 kohaldatakse selle artikli 1 lõike 1 järgi tsiviil‑ ja kaubandusasjades, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest liikmesriigist teise.

20.

Määruse nr 1393/2007 II peatükk sisaldab sätteid, milles on nähtud ette kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise erinevad viisid.

21.

Selles peatükis paikneb muu hulgas selle määruse artikkel 8 „Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine“, milles on sätestatud:

„1.   Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleks II lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest vastuvõtmise ajal või tagastades dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui see ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgnevatest keeltest:

2.   Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10 sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning tagastab taotluse ja dokumendid, mille tõlkimist nõutakse.

3.   Kui adressaat on keeldunud lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, võib dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea heastada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, millal dokument koos tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2.

[…]“

22.

Tüüpvormil „Adressaadi teavitamine tema õigusest jätta dokument vastu võtmata“ määruse nr 1393/2007 II lisas on dokumendi saaja kohta järgmine märge:

„Te võite keelduda dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud Teile arusaadavas keeles või kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kui dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.

Kui Te soovite nimetatud õigust kasutada, peate keelduma dokumenti vastu võtmast vahetult selle kättetoimetamise ajal, tagastades dokumendi seda kättetoimetavale isikule, või tagastama dokumendi allpool esitatud aadressile ühe nädala jooksul, märkides, et Te keeldute selle vastuvõtmisest.“

23.

See tüüpvorm sisaldab ka „Adressaadi avaldust“, mille viimane peab asjaomase dokumendi vastuvõtmisest keeldumisel allkirjastama ja mis on sõnastatud järgmiselt:

„Keeldun lisatud dokumendi vastuvõtmisest, kuna see ei ole kirjutatud ei mulle arusaadavas keeles ega kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest ning dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.“

24.

Lõpuks on selles tüüpvormis ette nähtud, et adressaat peab vastuvõtmisest keeldumisel märkima Euroopa Liidu ametlike keelte hulgast selle keele või keeled, millest ta saab aru.

25.

Määruse nr 1393/2007 artiklis 25 on sätestatud:

„1.   Määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

2.   Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele […].“

26.

Vastavalt määruse nr 1393/2007 artikli 26 teisele lõigule kohaldatakse seda määrust alates 13. novembrist 2008.

27.

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Tšehhi õiguse alusel asutatud äriühing O.K. Trans Praha esitas Okresní soud Praha – západile (Lääne‑Praha ringkonnakohus, Tšehhi Vabariik) avalduse anda välja Euroopa maksekäsk Catlin Innsbruck GmbH vastu, asukoht Austria. Menetluse jooksul ühines Catlin Innsbruck teise kontserni Catlin kuuluva äriühingu, nimelt Catlin Europe’iga, asukoht Köln (Saksamaa). Catlin Europe on Catlin Innsbrucki õigusjärglane põhikohtuasjas.

28.

Okresní soud Praha – západ (Lääne‑Praha ringkonnakohus) rahuldas selle avalduse, andes taotletud Euroopa maksekäsu välja 1. augustil 2012.

29.

See maksekäsk toimetati Catlin Europe’ile kätte 3. augustil 2012 ja see muutus täitmisele pööratavaks 3. septembril 2012.

30.

Catlin Europe esitas 21. detsembril 2012, s.o pärast määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud vastuväite esitamise tähtaja möödumist selle määruse artikli 20 lõike 2 alusel nimetatud maksekäsu läbivaatamise taotluse.

31.

Catlin Europe põhjendas seda taotlust asjaoluga, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõiget 1 rikkudes ei olnud teda selle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitatud tema õigusest keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest sel põhjusel, et sellega ei olnud kaasas tõlget.

32.

Nimelt oli käesoleval juhul maksekäsu avaldus, mille koopia oli vastavalt määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikes 2 ettekirjutustele lisatud 1. augusti 2012. aasta maksekäsule, koostatud ainult tšehhi keeles ning sellega ei olnud kaasas tõlget saksa keelde.

33.

Selles osas leiab Catlin Europe, et kuna maksekäsu avalduse vorm ei olnud tõlgitud, ei olnud tal võimalik menetluse algatamise dokumendist aru saada, mis kujutab endast niisugust erandlikku asjaolu selle määruse artikli 20 lõike 2 tähenduses, mis õigustab maksekäsu uuesti läbivaatamist selle sätte alusel.

34.

Okresní soud Praha – západ (Lääne‑Praha ringkonnakohus) jättis selle läbivaatamistaotluse siiski rahuldamata 8. aprilli 2013. aasta otsusega, mille Krajský soud v Praze (Praha maakonnakohus, Tšehhi Vabariik) jättis apellatsiooniastmes 17. juunil 2013 muutmata.

35.

Selle kohtu sõnul toimetati Euroopa maksekäsk Catlin Europe’ile kätte nõuetekohaselt, nagu määruse nr 1896/2006 artikkel 14 ette näeb. Lisaks ei saa asjaolu, et adressaati ei teavitatud määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõike 1 kohaselt tema õigusest keelduda dokumendi vastuvõtmisest, muuta maksekäsku tühiseks või anda alust selle läbivaatamiseks, sest määruses nr 1896/2006 ei ole niisugust tagajärge sätestatud.

36.

Catlin Europe esitas Nejvyšší soudile (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse.

37.

Selles kohus kahtleb, kas asjaolu, et tema menetletavas olevas kohtuasjas ei järgitud määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõudeid, õigustab maksekäsu uuesti läbivaatamist, mis on nähtud ette määruse nr 1896/2006 artiklis 20.

38.

Konkreetselt ei ole selles viimases määruses ühtegi sätet selle kohta, millises keeles tuleb maksekäsu avaldus võlgnikule kätte toimetada. Lisaks on määruses nr 1896/2006 – erinevalt määrusest nr 1393/2007 – sätestatud erinormid, mis põhinevad sellel, et kasutatakse määruse lisades toodud tüüpvorme ja need tuleb peamiselt täita eelnevalt kindlaks määratud numbrikoodidega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb võimaluses asuda seisukohale, et niisuguse puhtalt vormilise menetlusnormi rikkumisega, millele viitab Catlin Europe, on rikutud viimase kaitseõigusi.

39.

Selles olukorras otsustas Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 1896/2006] artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui adressaati ei teavitata, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, nagu on ette nähtud [määruse nr 1393/2007] artikli 8 lõikes 1, siis tekib võlgnikul (adressaat) õigus nõuda [määruse nr 1896/2006] artikli 20 lõike 2 alusel Euroopa maksekäsu läbivaatamist?“

40.

Kirjalikud seisukohad esitasid O. K. Trans Praha, Kreeka, Itaalia ja Austria valitsus ning Euroopa Komisjon. Kohtuistungit ei taotletud ja Euroopa Kohus seda ka ei korraldanud.

41.

O. K. Trans Praha leiab, et käsitletaval juhul ei esine ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks Euroopa maksekäsu uuesti läbivaatamist määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 alusel.

42.

Käesolevale Euroopa maksekäsu menetlusele eelnes kolm teist sama liiki menetlust ja nende kolme menetluse raames esitas Catlin Europe iga kord vastuväite, mis näitab, et ta oli teadlik võimalustest oma õigusi kaitsta. Sellel, et teda ei teavitatud võimalusest keelduda seda saadetist vastu võtmast, ei olnud seega mingeid tagajärgi tema kaitseõigustele.

43.

Asjaolu, et käesolevas menetluses ei esitatud mingit vastuväidet, on tingitud veast, mille tegi Catlin Europe’i töötaja ja mida Catlin Europe püüdis hiljem parandada läbivaatamistaotluse abil.

44.

Kreeka valitsus märgib, et määruste nr 1896/2006 ja nr 1393/2007 eesmärk on tagada õiglane tasakaal avaldaja ja võlgniku huvide vahel nii, et sobitatakse kokku menetlusdokumentide edastamise tõhususe ja kiiruse eesmärk ning nõue tagada nende dokumentide adressaadi kaitseõiguste sobiv kaitse.

45.

Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et määruse nr 1393/2007 kohaselt on üksus, kes peab kohtu‑ või kohtuvälise dokumendi adressaadile kätte toimetama või teataks tegema, kohustatud lisama kõikidel juhtudel dokumendile selle määruse II lisas toodud tüüpvormi, et teavitada seda adressaati tema õigusest keelduda selle dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud keeles või tõlgitud keelde, mida ta tunneb või peaks tundma. ( 4 )

46.

Sellest järeldub, et määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõikes 2 ette nähtud Euroopa maksekäsu erandjuhtudel läbivaatamise võimaluse tõlgendus ei tohi selle maksekäsu adressaadi kaitseõigusi nõrgendada.

47.

On aga ilmne, et kaitseõigusi rikutakse, kui võlgnikul ei ole võimalik asjakohase tõlke puudumise tõttu mõista maksekäsu avalduse sisu ja seega nõuet, mis talle esitatakse, sest niisuguses olukorras ei saa ta asjaoludest täielikult teadlikuna otsustada, kas ta peab avalduse vaidlustama või mitte.

48.

Järelikult tuleb seda, kui Euroopa maksekäsu adressaadile ei teatata, et tal on võimalus keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest sel põhjusel, et see ei ole koostatud ühes keeles või tõlgitud ühte keelde, mida on silmas peetud määruse nr 1393/2007 artiklis 8, pidada erandjuhtumiks määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 tähenduses, mis õigustab seega läbivaatamist selle sätte alusel.

49.

Itaalia valitsuse arvates ei anna see, kui adressaati ei teavitata võimalusest keelduda niisuguse kättetoimetatava või teatavaks tehtava dokumendi vastuvõtmisest, mis ei ole koostatud adressaadi emakeeles või keeles, mida ta oskab, sellele menetlusosalisele aga õigust Euroopa maksekäsu läbivaatamisele määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 alusel.

50.

Seega ei too niisugune menetlusnormi rikkumine kaasa ei kättetoimetatava dokumendi ega kättetoimetamismenetluse tühisust. Viimane tuleb lihtsalt viia nõuetega vastavusse nii, et asjaomasele isikule antakse üle määruse nr 1393/2007 II lisas nimetatud tüüpvorm ning määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise tähtaega hakatakse arvestama alates sellest nõuetekohaseks muutmisest. Neil asjaoludel ei ole eeldus, mida määruse nr 1896/2006 artikli 20 kohaldamine nõuab – nimelt et võlgnik tõendab, et asjaolu, millele ta tugineb, takistas tal esitamast vastuväidet määratud tähtaja jooksul – käesoleval juhul täidetud.

51.

Lisaks ei vasta ükski selles artiklis 20 nimetatud läbivaatamist õigustav asjaolu kättetoimetamisele või teatavakstegemisele, mis ei ole nõuetekohane seetõttu, et adressaati ei teavitatud võimalusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda.

52.

Austria valitsus jõuab samale tulemusele kui Itaalia valitsus, kuid argumentidega, mis on osaliselt erinevad: kuigi määruses nr 1896/2006 on mõned sätted, mis käsitlevad Euroopa maksekäsu kättetoimetamist võlgnikule, ei sisaldu seal siiski ühtegi reeglit selle kohta, mis keeles kättetoimetamine või teatavakstegemine peab toimuma.

53.

Küsimused, mida ei ole selle määrusega kättetoimetamise alal reguleeritud, tuleb aga ikkagi lahendada vastavalt määrusele nr 1393/2007.

54.

Sellest tuleneb, et selle viimase määruse artikli 8 kohaselt tuleb Euroopa maksekäsk kätte toimetada või teatavaks teha koos tõlkega või selle puudumisel teavitada võlgnikku, et tal on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda.

55.

Ei ole siiski selge, kas teatavatel juhtudel nõutakse või võib nõuda ka maksekäsu avalduse koopia tõlget.

56.

Vastavalt määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikele 2 antakse Euroopa maksekäsk välja koos maksekäsu avalduse koopiaga.

57.

Esiteks esitatakse see avaldus vormi kasutades, kusjuures avaldaja peab ainult tegema risti mitmesugustesse lahtritesse ning seega on võlgnikul lihtne selle sisu mõista, kui ta vaatab paralleelselt vormi versiooni, mis on koostatud ja avaldatud tema emakeeles.

58.

Teisalt ei ole välistatud, et avaldus sisaldab ka olulisi selgitusi koostatud teksti näol.

59.

Sel viimasel juhul ja kui adressaati ei teavitatud tema õigusest keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud mõnes talle arusaadavas keeles, tuleb teha kindlaks, kas kättetoimetamine või teatavakstegemine on kehtiv.

60.

Selles osas võib väita, et nii see ei ole, mistõttu vastuväite esitamise tähtaeg ei hakanud kulgema, või tuleb analoogia alusel kohaldada määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõiget 1.

61.

Seevastu sama artikli lõike 2 kohaldamisega ei saa nõustuda sarnase vorminõude rikkumise korral. See säte puudutab ainult Euroopa maksekäsu põhjendamatut väljaandmist sisulise vea tõttu. Põhikohtuasjas anti maksekäsk välja põhjendatult ja võimalik – üksnes vormiline viga – leidis aset alles menetluse hilisemas, st võlgnikule kättetoimetamise etapis.

62.

Komisjoni arvates ei saa need kaks menetluslikku viga, mis Catlin Europe’i sõnul käesoleval juhul takistavad Euroopa maksekorralduse kättetoimetamist või teatavakstegemist – nimelt asjaolu, et esiteks ei olnud selle maksekäsu aluseks oleva avalduse koopia, mis sellega kaasas peab olema, koostatud ei adressaadile arusaadavas keeles ega adressaatliikmesriigi riigikeeles või ühes riigikeeltest, ning teiseks ei informeeritud võlgnikku tema õigusest keelduda kõnesoleva dokumendi vastuvõtmisest vastavalt määruse nr 1393/2007 artiklile 8 – kujutada endast erandlikke asjaolusid, mis õigustavad maksekäsu läbivaatamist määruse nr 1896/2006 artikli 20 alusel.

63.

Ükskõik missugune teistsugune tõlgendus ei oleks kooskõlas Euroopa maksekäsu eesmärgiga.

64.

Määruse nr 1896/2006 eesmärk on lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid piiriülestes vaidlustes, mis puudutavad vaidlustamata rahalisi nõudeid.

65.

Menetlust iseloomustab määrusele lisatud ja liidu kõikides ametlikes keeltes avaldatud avalduse vormi olemasolu. Standardvorm tuleb täita numbrikoodidega, mis on kõikides keeleversioonides samad, et võlgniks võiks mõista, et tema suhtes on algatatud menetlus, ning aru saada avalduse täpsest esemest ja põhjustest, miks väidetakse, et eksisteerib rahaline nõue.

66.

Lisaks informeeritakse võlgnikku võimalusest esitada vastuväide maksekäsule.

67.

Veel on õigus taotleda maksekäsu läbivaatamist piiratud juhtumitega, mida iseloomustavad erandlikud asjaolud, mis tähendab, et võlgnikul ei ole teist võimalust vastuväite esitamiseks.

68.

Igal juhul võib olukorra kergesti parandada nii, et võlgnikule saadetakse maksekäsu avalduse tõlge.

69.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib ühelt poolt, kas määrusi nr 1896/2006 ja nr 1393/2007 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa maksekäsu kättetoimetamisel võlgnikule, kes elab teise liikmesriigi territooriumil, ja juhul kui maksekäsk ei ole koostatud kas talle arusaadavas keeles või maksekäsku täitva liikmesriigi riigikeeles või kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ei ole sellega kaasas tõlget niisugusesse keelde, tuleb adressaati määruse nr 1393/2007 II lisas toodud tüüpvormi abil nõuetekohaselt teavitada, et tal on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda.

70.

Teiselt poolt küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, missugused tagajärjed on sellel, kui adressaati ei teavitata tema õigusest keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, millega rikutakse määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõiget 1, ning konkreetsemalt, kas niisugune asjaolu võib olla põhjus esitada määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 alusel Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotlus.

71.

Ma viitan peamiselt 2. märtsi 2017. aasta kohtuotsusele Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157 (eelkõige punktid 50–56 ja seal viidatud kohtupraktika), milles on neid probleeme juba põhjalikult käsitletud, lähtudes määrusest nr 1393/2007.

72.

Oma varasemat kohtupraktikat kinnitades ( 5 ) kordab Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktis 50, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 nimetatud võimalus keelduda asjaomase dokumendi vastuvõtmisest kujutab endast selle dokumendi adressaadi õigust.

73.

Ta kinnitab selles ka, et õigus keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest tuleneb vajadusest kaitsta dokumendi adressaadi kaitseõigusi vastavalt õiglase kohtumenetluse suhtes kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus ja Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1. ( 6 ) Kuigi määruse nr 1393/2007 põhieesmärk on kohtumenetluste tõhustamine ja kiirendamine ning hea õigusmõistmise tagamine, on Euroopa Kohus nimelt leidnud, et neid eesmärke ei tohi saavutada ükskõik millisel viisil nende dokumentide adressaatide selliseid kaitseõigusi nõrgendades. ( 7 )

74.

Seega on oluline tagada mitte ainult see, et dokumendi adressaat asjaomase dokumendi tegelikult kätte saab, vaid ka see, et tal oleks võimalik tema suhtes välisriigis algatatud menetluse tähendusest ja ulatusest tegelikult ja täielikult aru saada, et tõhusalt oma seisukohta ette valmistada ja edastava liikmesriigi kohtus oma õigusi kaitsta. ( 8 )

75.

Selleks et seda määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud keeldumise õigust saaks tõhusalt kasutada, tuleb dokumendi adressaati sellest õigusest eelnevalt kirjalikult teavitada. ( 9 )

76.

Määrusega nr 1393/2007 loodud süsteemis edastatakse see teave talle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil. ( 10 )

77.

Ulatuse kohta, mida selle tüüpvormi puhul tuleb tunnustada, on Euroopa Kohus juba leidnud, et määrus nr 1393/2007 ei näe ette ühtegi tüüpvormi kasutamise erandit. ( 11 )

78.

Selle kaalutluse ja määruse nr 1393/2007 II lisas sisalduva tüüpvormi eesmärgi põhjal, nagu on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktides 75 ja 76, järeldas Euroopa Kohus, et vastuvõttev asutus peab kõikidel juhtudel ja ilma, et tal oleks selles küsimuses mingit kaalutlusruumi, teavitama dokumendi adressaati tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kasutades teavitamiseks alati kõnealust tüüpvormi. ( 12 )

79.

Käesolevas kohtuasjas kerkib küsimus, kas eelnevad kaalutlused on õiged ka määruse nr 1896/2006 raames.

80.

Nagu märkis Austria valitsus, tuleb küsimused, mida see määrus kättetoimetamise alal ei reguleeri, lahendada vastavalt määrusele nr 1393/2007. Määruse nr 1896/2006 artiklis 27 on sõnaselgelt sätestatud, et see määrus ei mõjuta määruse nr 1348/2000 kohaldamist, mis asendati määrusega nr 1393/2007. Lisaks tuleb selle viimase määruse artikli 25 lõike 2 kohaselt viiteid määrusele nr 1348/2000 mõista viidetena määrusele nr 1393/2007.

81.

On selge, et käsitletaval juhul tuleb maksekäsu avaldus, mis kujutab endast Euroopa maksekäsu väljaandmiseks menetluse algatamise taotlust, kvalifitseerida „dokumendiks“ määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõike 1 tähenduses.

82.

Nagu märgib Austria valitsus, on määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikes 2 sõnaselgelt ette nähtud, et Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koopiaga, ( 13 ) ning maksekäsu võlgnikule kättetoimetamisel tuleb talle seega kätte toimetada ka avalduse koopia. Käsitletaval juhul toimetati kätte need kaks dokumenti.

83.

Seega kohaldatakse määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõudeid mitte ainult maksekäsu enda kättetoimetamise, vaid ka maksekäsu avalduse kättetoimetamise suhtes. Seepärast tuleb mõlemad dokumendid adressaadile kätte toimetada keeles, millest ta peaks aru saama, selle artikli 8 lõike 1 tähenduses, ning kui seda ei tehta, tuleb kättetoimetamisel edastada ka selle määruse II lisas toodud tüüpvorm, milles asjaomast isikut teavitatakse tema õigusest keelduda selle dokumendi vastuvõtmisest.

84.

Niisugune järeldus tuleb teha seda enam, et määrusega nr 1896/2006 loodud Euroopa maksekäsumenetlus ei ole võistlev menetlus selles mõttes, et riigisisene kohus teeb otsuse ainult avaldaja avalduse põhjal ja võlgnikule isegi ei teatata, et tema suhtes on algatatud menetlus.

85.

Võlgnikul on seega alles kättetoimetamise etapis võimalik avalduse ja selle sisuga tutvuda. Sellises olukorras on kaitseõiguste austamine, mida määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõige 1 püüab kaitsta, niisiis eriti oluline.

86.

Asjaolul, et vastavalt määrusele nr 1896/2006 esitatakse maksekäsu avaldus tüüpvormil, mille näidis on toodud selle määruse I lisas, ei ole selles mõttes tähtsust.

87.

Ehkki selle tüüpvormi paljud lahtrid saab täita eelnevalt kindlaks määratud koodidega ning on seega kergesti mõistetavad – sest nende koodide selgitused avaldati Euroopa Liidu Teatajas liidu kõikides ametlikes keeltes –, kohustab see tüüpvorm siiski avaldajat ka esitama – nagu ilmneb selle määruse artikli 7 lõike 2 punktidest d ja e – üksikasjalikumad selgitused nende konkreetsete asjaolude kirjelduse kohta, millega nõuet põhjendatakse, ja avaldust kinnitavad tõendid. Võlgnik peab nende asjaoludega aga saama tutvuda keeles, mida ta peaks oskama, et mõista tegelikult ja täielikult tema suhtes välisriigis algatatud menetluse mõtet ja ulatust ning valmistada vajaduse korral ette oma vastus.

88.

Tuleb järeldada, et nõue, mille kohaselt on määruse nr 1393/2007 II lisas toodud tüüpvormi kasutamine kohustuslik ja süstemaatiline, kehtib ühtemoodi Euroopa maksekäsu ja samal ajal maksekäsu avalduse kättetoimetamise suhtes.

89.

Kõigepealt, nagu ka komisjon märkis, ei ole määruse nr 1393/2007 artiklis 8 midagi öeldud selle õiguslike tagajärgede kohta, kui dokumendi adressaati ei teavitata tema õigusest keelduda selle vastuvõtmisest. Selle määruse mitte ühestki sättest ei ilmne, et teavitamata jätmine toob kaasa kättetoimetamismenetluse tühisuse.

90.

Asjas, milles dokumenti ei koostatud adressaatliikmesriigi riigikeeles ega päritoluliikmesriigi ühes keeles, millest adressaat aru saab, otsustas Euroopa Kohus, et saatja saab selle menetluslikku viga heastada, saates võlgnikule nõutava tõlke. ( 14 )

91.

Viitan veel ka 2. märtsi 2017. aasta kohtuotsusele Henderson (C‑354/15, EU:C:2017:157, eelkõige selle punktid 57 ja 58).

92.

Selle kohtuotsuse punktis 57 on märgitud, et „[j]uhul kui vastuvõttev asutus, kes peab akti teises liikmesriigis elavale adressaadile kätte toimetama, ei ole lisanud määruse nr 1393/2007 II lisas toodud tüüpvormi, ei too see kaasa kättetoimetatava dokumendi või kättetoimetamise menetluse tühiseks tunnistamist, kuna selline tagajärg oleks vastuolus määruse eesmärgiga näha liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades ette dokumentide otse, kiiresti ja tõhusalt edastamise põhimõtte“ (kohtujuristi kursiiv).

93.

Seevastu selle punktis 58 on märgitud, et „[k]una tüüpvormi edastamine on oluline vorminõue, mille eesmärk on tagada dokumendi adressaadi kaitseõigused, peab vastuvõttev asutus selle puuduse määruse nr 1393/2007 sätete alusel kõrvaldama. Seega peab vastuvõttev asutus viivitamata teavitama dokumendi adressaati määruse artikli 8 lõike 1 alusel tüüpvormi abil tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda“ (kohtujuristi kursiiv).

94.

Samasugustel põhjustel, mida on nimetatud käesoleva ettepaneku punktides 79–88, peavad samad reeglid minu arvates analoogia alusel ilmselgelt kehtima dokumentide kättetoimetamisel määruse nr 1896/2006 raames.

95.

Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, saab asja menetlev kohus selle keeldumise põhjendatust kontrollida alles siis, kui adressaati on teavitatud tema õigusest keelduda dokumendi vastuvõtmisest ja ta on seda õigust kasutanud. ( 15 )

96.

Seega niisugusel juhul nagu käesolevas asjas, kus koos maksekäsuga, mis oli koostatud muus keeles kui määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 viidatud keel, ei toimetatud võlgnikule kätte selle määruse II lisas toodud tüüpvormi, tuleb seda tegematajätmist ja dokumendi adressaadi mitteteavitamist tema õigusest keelduda selle vastuvõtmisest – õigusest, mis niisugusest tegematajätmisest tuleneb, – heastada nii, et võlgnikule edastatakse nii kiiresti kui võimalik ja vastavalt sellele määrusele nimetatud tüüpvorm.

97.

Muide, kohtupraktikast ilmneb, et kui tegemist on niisuguse mittenõuetekohase kättetoimetamisega nagu käsitletaval juhul, ei ole Euroopa maksekäsk muutunud täitmisele pööratavaks ja võlgniku käsutuses olevat vastuväite esitamise tähtaega ei hakata arvestama. ( 16 )

98.

Selles olukorras ei tekigi niisugust küsimust, kas Euroopa maksekäsk tuleks määruse nr 1896/2006 artikli 20 alusel läbi vaadata, nagu on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

99.

Menetlusnormi rikkumist maksekäsu avalduse kättetoimetamisel saab analüüsida ainult nii, et see kujutab endast läbivaatamisetapile eelnevat küsimust: läbivaatamine eeldab, et vastuväite esitamise tähtaeg on möödunud, samas kui menetlusnormi rikkumise tõttu kättetoimetamisel ei hakanud see tähtaeg üldse kulgemagi.

100.

Ka on Euroopa Kohus juba selle sätte kohta otsustanud esiteks, et kuna liidu seadusandja soovis läbivaatamismenetluse kasutamist piirata, tuleb seda artiklit tõlgendada kitsalt. ( 17 ) Teiseks eeldab niisugune menetlus kas „erandjuhtude“ esinemist artikli 20 lõike 1 tähenduses ( 18 ) või „erandlike asjaolude“ esinemist selle artikli lõike 2 tähenduses. ( 19 ) Kolmandaks on need juhtumid selles artiklis nimetatud ammendavalt („kusjuures kättetoimetamata jätmine ei kuulu [silmas peetud] erandjuhtude hulka“). ( 20 ) Neljandaks ei tohiks maksekäsu läbivaatamise võimalus pärast selle täitmisele pööratavaks muutumist ja vastuväite esitamise tähtaja möödumist anda kostjale veel teistki võimalust nõue vaidlustada. ( 21 )

101.

Selle põhjal näib mulle, et vastupidi Kreeka valitsuse väitele ei saa menetlusnormide rikkumised, millele võlgnik viitab, õigustada Euroopa maksekäsu läbivaatamist määruse nr 1896/2006 artikli 20 alusel. ( 22 )

102.

Mis puudutab täpsemalt määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõiget 2, mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule küsimuse esitab, siis selles on nimetatud kahte maksekäsu läbivaatamise alust. Esiteks peab olema ilmne, et maksekäsk anti välja ekslikult, võttes arvesse selles määruses sätestatud nõudeid. Teiseks õigustavad läbivaatamist muud erandlikud asjaolud.

103.

Esimese aluse kohta tuleb tõdeda – nagu märkis komisjon –, et eelotsusetaotluses ei ole midagi, mis näitaks, et Euroopa maksekäsk anti välja ilmselgelt ekslikult. Euroopa maksekäsk anti välja vastavalt määruses sätestatud nõuetele. Mis puudutab menetlusnormi rikkumist, mis tuleneb sellest, et dokumendi kättetoimetamine ei toimunud kooskõlas määrusega nr 1393/2007, siis seda saab parandada nii, et võlgnikule saadetakse tõlge, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktides 90–93.

104.

Mis puudutab teist alust, siis tuleb hinnata, kas käsitletaval juhul võivad Euroopa maksekäsu läbivaatamist õigustada teised erandlikud asjaolud.

105.

Arvan (nagu ka komisjon), et niisugused erandlikud asjaolud võivad olla kas menetlusnormi rikkumised või vead selle rahalise nõude enda omaduste hindamisel, mis on maksekäsu ese. Et Euroopa Kohus leidis, et määruse nr 1896/2006 artiklit 20 tuleb tõlgendada kitsalt, ei saa maksekäsku läbi vaadata ükskõik missuguse menetlusnormi rikkumise korral. Et menetlusnormi rikkumine oleks erandlik asjaolu, peab see otseselt mõjutama võlgniku kaitseõigust, st käsitletaval juhul õigust esitada maksekäsule vastuväide vastavalt selle määruse artiklile 16.

106.

Muide, nagu Itaalia valitsus märkis, just asjaolu, et puudub säte, mis näeks ette dokumendi või kättetoimetamise tühisuse juhul, kui adressaati ei teavitata, et ta võib keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kõnelebki sellest, et nõuetele mittevastavus on parandatav. Nagu ma märkisin, saab kättetoimetamise mittenõuetekohasust, mis on tingitud sellest, et kättetoimetatav dokument ei ole koostatud adressaadile arusaadavas keeles, heastada nii, et adressaadile edastatakse otsekohe või hiljem tõlgitud dokumendi koopia, ilma et tema õigust esitada vastuväide kuidagi piirataks.

107.

See eeldab ka, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõike 3 kohaselt ( 23 ) ei too kättetoimetamise mittenõuetekohasus, mis on tingitud sellest, et adressaati ei informeerita tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kaasa kättetoimetamise tühisust, vaid ainult selle päeva edasilükkumise, millest hakatakse arvestama vastuväite esitamise tähtaega määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõike 1 tähenduses.

108.

Esitatud põhjustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Nejvyšší soudi (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt: