1.

Eelotsusetaotluses, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) palutakse tõlgendada nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta ( 2 ) artikli 8 lõiget 1. Selles õigusnormis – mida Euroopa Kohus ei ole veel kunagi tõlgendanud – on sätestatud, et toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest, ei kuulu sellest määrusest tuleneva kaitse kohaldamisalasse.

2.

See eelotsusetaotlus on esitatud vaidluse raames, mille pooled on kaks äriühingut, kellest ühele kuulub mitu registreeritud ühenduse disainilahendust ja teine valmistab tooteid, mis on samalaadsed nende õigustega kaitstud toodetega. Kui esimene neist esitas teise vastu hagi rikkumise lõpetamise nõudes, palus teine, et õigused, mida põhikohtuasja hageja väitel on rikutud, tunnistataks kehtetuks. Ta põhjendas oma vastuhagi selle artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohaldamisalast väljajätmisega.

3.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustega palutakse Euroopa Kohtul esiteks määratleda mõiste „toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest“ selle sätte tähenduses ning teiseks määrata kindlaks, kuidas tuleb hinnata, kas asjaomastel disainilahendustel on niisugused omadused.

4.

Määruse nr 6/2002 põhjenduse 10 kohaselt „[e]i tohiks takistada tehnilisi uuendusi, andes disainilahenduse kaitse neile omadustele, mis on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Endastmõistetavalt ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused. Samuti ei tohi takistada eri tootjate valmistatud toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele. Sellest tulenevalt tuleb disainilahenduse need omadused, mis eespool nimetatud põhjustel kaitsmisele ei kuulu, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata“.

5.

Selle määruse artikkel 4 „Kaitsekõlblikkus“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.

2.   Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

[…]“

6.

Määruse nr 6/2002 artikli 5 „Uudsus“ lõikes 1 on sätestatud, et „[d]isainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks“.

7.

Selle määruse artiklis 6 „Eristatavus“ on nähtud ette:

„1.   Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud […].

2.   Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.“

8.

Selle määruse artikli 8 „Tehnilisest otstarbest tulenevad disainilahendused ja ühenduskohtade disainilahendused“ lõikes 1 on nähtud ette, et „[ü]henduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest“.

9.

DOCERAM GmbH on Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, mis valmistab keraamilisi detaile. Ta varustab kliente, kes tegutsevad autotööstuses, tekstiilimasinate tööstuses ja masinaehituses. Talle kuulub mitu registreeritud ühenduse disainilahendust, mis kaitsevad tema intellektuaalomandiõigusi kolme erineva geomeetriaga tsentreerimistihvti osas, millest igaühte on omakorda kuut erinevat tüüpi.

10.

CeramTec GmbH on samuti Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, mis valmistab ja turustab keraamiliste tsentreerimistihvtide samu tüüpe nagu need, mida kaitstakse disainilahendustega, mis kuuluvad DOCERAMile.

11.

Viimane esitas Landgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi esimese astme kohus) hagi CeramTeci vastu, milles palus eelkõige lõpetada tema kaitstud õiguste rikkumine. Põhikohtuasja kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnistada need õigused kehtetuks, väites, et kõnesolevate toodete välisomadused on tingitud üksnes nende tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses.

12.

Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus) jättis DOCERAMi hagi rahuldamata ja tunnistas vaidlusalused disainilahendused kehtetuks sel põhjendusel, et need on selle määrusega tagatud kaitse ulatusest vastavalt selle artikli 8 lõikele 1 välja jäetud, kuna disain valiti ainult tehnilise otstarbega seotud kaalutlustel.

13.

DOCERAM esitas selle kohtuotsuse peale Oberlandesgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) apellatsioonkaebuse. Viimati nimetatud kohus leidis, et põhikohtuasja lahendamiseks oleks vaja teada, kas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud väljajätmise kohaldamiseks tuleb tuvastada – nagu on teatavas osas eelkõige Saksamaa õigusteooriast ja kohtupraktikast leitud –, et puuduvad alternatiivsed disainid, mis täidaksid sama tehnilist otstarvet, või teha objektiivselt kindlaks – nagu on leitud vaidlustatud kohtuotsuses –, kas taotletud otstarve oli ainus, mis määras asjaomase toote välimuse.

14.

Seega otsustas Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) 7. juuli 2016. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. juulil 2016, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

15.

DOCERAM, CeramTec, Kreeka ja Ühendkuningriigi valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud seisukohad. 29. juuni 2017. aasta kohtuistungil esitasid nad kõik ka suulised seisukohad.

16.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus arvab, et põhikohtuasjas käsitletavad disainilahendused on määruse nr 6/2002 artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuete kohaselt nii uued kui ka eristatavad. ( 3 ) Tal on tekkinud küsimus, kas nende kaitse on siiski välistatud selle määruse artikli 8 lõike 1 alusel, milles on nähtud ette, et „[ü]henduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest“, sest käsitletaval juhul on olemas disaine, mida ta nimetab „alternatiivseks“, kuna viimased täidavad sama tehnilist otstarvet nagu need disainilahendused.

17.

Võttes arvesse eelotsusetaotluses esitatud teavet ja selle konteksti, näib mulle, et esimeses eelotsuse küsimuses palutakse Euroopa Kohtul sisuliselt kindlaks teha, kas ainuüksi niisuguste alternatiivsete disainide olemasolu tuvastamine võimaldab järeldada, et vaidlusaluseid disainilahendusi ei määra ära mitte üksnes kõnesolevate toodete otstarve ja seega ei kuulu need selle artikli 8 lõikes 1 ette nähtud välistamise kohaldamisalasse, või on seejuures asjakohaseks kriteeriumiks see, kas „esteetilised kaalutlused“ või nende toodete „kujunduslik mõju“ ( 4 ) sundisid loojat valima teatava disaini. ( 5 ) Juhuks, kui Euroopa Kohus peab asjakohaseks seda viimast kriteeriumi, esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus teise küsimuse, kuidas tuleb hinnata, kas toote erinevad välisomadused on valitud ainult tehniliste nõuete tõttu või mitte.

18.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et küsimus tekitab tõsiseid kahtlusi, kui võtta arvesse lahknevaid seisukohti, millele on siiani jõutud nii õigusteoorias kui ka liikmesriikide ja Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) (varem Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)) otsuste tegemise praktikas, küsimuses, kuidas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõiget 1 tuleks tõlgendada. Selles küsimuses valitsevad kaks vastandlikku õigusteooriat, mis võivad praktikas viia diametraalselt vastandlike tulemusteni.

19.

Esimese teooria kohaselt tuleks selles õigusnormis sätestatud välistamist kohaldada üksnes siis, kui tuvastatakse, et ükski alternatiivne disain ei võimalda täita sama tehnilist otstarvet nagu asjaomane disainilahendus, sest niisuguste alternatiivide olemasolu annab tunnistust sellest, et asjaomast kuju ei valitud mitte ainult tehnilise otstarbe tõttu selle artikli 8 lõike 1 tähenduses. See tõlgendus põhineb kriteeriumil, mida tavaliselt nimetatakse „kujude paljusus“ ning mille kohaselt võib juhul, kui tootel on teisigi kujusid, mis võivad täita sama otstarvet, selle disaini kaitsta, sest kujude arvukus näitab, et niisugusel juhul ei seadnud see otstarve toote loojale piire, vaid ta võis disainilahenduse väljatöötamisel vabalt valida ükskõik missuguse nendest kujudest. ( 6 ) Nõnda tõlgendatuna on see õigusnorm kohaldatav – üsna harvadel – juhtudel, mil asjaomane disain on ainus, mis võib tagada soovitud tehnilise tulemuse saavutamise.

20.

Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus) märgib oma eelotsusetaotluses, et seda, et esimest väidet – mis on minu arvates leidnud toetust teatavas osas õigusteooriast eelkõige Saksamaal, ( 7 ) Belgias ( 8 ) ja Prantsusmaal ( 9 ) – on kasutatud, näitab hästi mitte üksnes siseriiklik kohtupraktika nii Saksamaal kui ka teistes liikmesriikides, ( 10 ) vaid ka EUIPO praktika ( 11 ). Euroopa Kohtule esitatud seisukohtadest ilmneb, et DOCERAM on ainus pool, kes pooldab käesolevas kohtuasjas seda seisukohta.

21.

Eelnimetatud teooriaga võistleva teooria kohaselt tuleks määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 sätestatud välistamist kohaldada, kui disaini asjaomased välisomadused on tingitud ainult vajadusest arendada teatavat tehnilist lahendust ja esteetilised kaalutlused on täiesti tähtsusetud, sest muidu ei oleks loomingulist tegevust, mis vääriks kaitset disainilahendusi käsitlevate normide alusel. See teooria, mis on seotud „põhjuse“ kriteeriumiga, eeldab, et tehakse kindlaks põhjus, miks toote väljaarendaja valis vaidlusaluse omaduse. ( 12 ) Nii tõlgendatuna on selle artikli 8 lõige 1 kohaldatav kõikidel juhtudel, mil konkreetse tehnilise otstarbe saavutamise vajadus oli ainus asjaolu, mille tõttu asjaomane disain valiti, ning toote välimusel või esteetilisel kvaliteedil ei olnud tähtsust, ning see, kas on olemas alternatiivseid disaine, mis võivad täita sama otstarvet, ei ole määrava tähtsusega.

22.

Ehkki need eelnevad seisukohavõtud ei ole mõistagi Euroopa Kohtule siduvad, rõhutan, et olles minevikus toetanud pigem kujude paljususe teooriat, on EUIPO oma hilisemas otsuste tegemise praktikas ( 13 ) valinud põhjuse teooria, leides, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 on keelatud kaitsta toote välisomadusi, mis on valitud ainult eesmärgiga saavutada see, et toode täidaks oma tehnilist otstarvet, – erinevalt omadustest, mis on vähemalt teataval määral valitud eesmärgiga parandada toote välimust, ja neid saab kaitsta. ( 14 ) Näib, et samamoodi on kohtupraktika arenenud Prantsusmaal ( 15 ) ja Ühendkuningriigis ( 16 ). Käesolevas kohtuasjas on nii CeramTec kui ka Kreeka ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon ( 17 ) avaldanud toetust sellele teooriale. Niisugune on ka minu seisukoht põhjustel, mis on järgnevalt ära toodud.

23.

Kõigepealt võib tõdeda, et vastupidi DOCERAMi väitele ei anna määruse nr 6/2002 sätete sõnastus mingit teavet, mis aitaks otseselt vastata esimesele eelotsuse küsimusele, sest selle artikli 8 lõikes 1 kasutatud mõistet „toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest“ ei ole määratletud ning sätestatud ei ole ühtegi hindamiskriteeriumi. Eelkõige ei ole üldse mainitud kriteeriumi, mille kohaselt peavad puuduma asjaomase toote alternatiivsed disainid, millest lähtuvad kujude paljususe teooria pooldajad.

24.

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale tuleneb liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest, et kui liidu õigusnorm ei viita konkreetse mõiste puhul liikmesriikide õigusele, tuleb seda mõistet tõlgendada autonoomselt, võttes arvesse liidu õigusakti üldist ülesehitust, eesmärki ja tekkelugu. ( 18 )

25.

Määruse nr 6/2002 üldise ülesehituse kohta märgin, et selle määruse põhjenduses 10 on huvitav, kuid põgus selgitus selle kohta, kuidas tuleb artikli 8 lõiget 1 mõista, märkides, et „[e]i tohiks takistada tehnilisi uuendusi, andes disainilahenduse kaitse neile omadustele, mis on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Endastmõistetavalt ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused“.

26.

Käsitlen hiljem seda, mida tähendab nimetatud põhjenduse osutatud lause esimene osa, seoses artikli 8 lõike 1 eesmärkidega. ( 19 ) Selle lause teise osa kohta ( 20 ) märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhjuse teooria vastased väidavad, et see teooria, mille puhul lahutatakse toote puhtalt tehnilised omadused kaunistuslikest omadustest, on vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ei ole disainilahenduse kaitsmiseks nõutav, et see oleks esteetiline.

27.

Niisugust nõuet ei ole küll samuti sõnaselgelt sätestatud määruse nr 6/2002 artiklites 4–6, millega on kehtestatud tingimused, millest ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse sõltub. Samamoodi on selle määruse põhjenduse 10 esimese lause lõpus täpsustatud, et selle artikli 8 lõikes 1 ette nähtud keeldumisalusest ei tule järeldada, et disainilahendustena võib kaitsta ainult esteetiliste omadustega kujusid. Väljend „ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused“, tähendab minu arvates ainult seda, et kaitsmiseks ei ole tingimata vaja, et asjaomase toote välimus oleks esteetiline.

28.

Ma arvan nagu ka CeramTec ning Kreeka ja Ühendkuningriigi valitsus, et isegi juhul, kui asjaomase toote esteetilised omadused ei kujuta endast kaitse andmise hindamisel määravat hindamiskriteeriumi, oleks ekslik sellest asjaolust järeldada, et ühenduse disainilahendusega ei kaitsta toodete visuaalset aspekti. Nagu Siseturu Ühtlustamise Amet – millest on saanud EUIPO – on märkinud, ( 21 ) ilmneb esiteks määruse nr 6/2002 artikli 3 punktis a defineeritud mõiste „disainilahendus“ määratlusest, milles on sõnaselgelt mainitud toote „välimust“, ( 22 ) ja teiseks nii selle artikli 4 lõikes 2 ( 23 ) kui ka selle põhjenduses 12 ( 24 ) sätestatud nähtavuse nõuetest, et välimuse analüüs on – olenemata konkreetsest kasust, mida see välimus toob, ( 25 ) – ühenduse disainilahendusega tagatud õiguste saamisel määrava tähtsusega. ( 26 ) Lisan, et visuaalset aspekti rõhutatakse ka selle määruse artikli 10 lõikes 1, milles on nõutud, et asjaomane toode oleks eristatav eelnevatest toodetest, mida kaitstakse. ( 27 )

29.

Seepärast on minu arvates määruse nr 6/2002 põhjenduse 10 sõnastusega kooskõlas tõlgendada selle artikli 8 lõiget 1 nii, et see ei puuduta mitte juhtumeid, mil kõnesolevad omadused on ainus vahend, mis tagab, et toode täidab oma otstarvet, vaid ka juhtumeid, mil vajadus saavutada see otstarve on ainus tegur, mis nende omaduste valimist seletab. Teisisõnu arvan, et tuleb asuda seisukohale, et toote välisomadused on tingitud ainult eesmärgist saavutada teatav tehniline lahendus – ja kuuluvad seega artikli 8 lõikes 1 sätestatud välistamise kohaldamisalasse –, kui ilmneb, et muud ja eelkõige visuaalsed kaalutlused ei mänginud asjaomase disainilahenduse valimisel mingit rolli. Põhiküsimus on, kus lõppevad toote tehnilise otstarbega seotud vormilised piirangud ja kus algab selle looja otsustusvabadus. ( 28 )

30.

Asjaolu, et viimati viidatud õigusnormis on nähtud ette erand – mille tõttu tuleb seda eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tõlgendada kitsalt –, ei sea minu analüüsi kahtluse alla. Ainuüksi selle tõttu ei saa nõustuda kriteeriumiga – käsitletaval juhul kujude paljususe kriteeriumiga, mis mõistagi piirab veelgi nende juhtumite arvu, mil välistamine on kohaldatav, ( 29 ) –, millel ei ole ilmselget õiguslikku alust ei määruse nr 6/2002 tekstis endas ja mis ei tulene ka selle ettevalmistavatest materjalidest ja eesmärkidest niisugustena, nagu need on kindlaks määranud liidu seadusandja.

31.

Tõlgendust, mille ma soovitan valida, kinnitab minu arvates määruse nr 6/2002 ja konkreetsemalt selle artikli 8 lõike 1 ettevalmistavate materjalide uurimine.

32.

CeramTec väidab, et kujude paljususe kriteeriumi ei tule kohaldada sel põhjusel, et ettepanekut võtta see liidu õigusnormidesse üle ei järgitud. Kreeka valitsus esitab samuti terve rea argumente, mis põhinevad selle määruse ettevalmistavatel materjalidel.

33.

Selles küsimuses märgin, et oma 1991. aasta rohelises raamatus disainilahenduste kaitse kohta selgitas komisjon, et kaitse on välistatud omaduste puhul, mis on tingitud üksnes asjaomase toote tehnilisest otstarbest, – reegel, mis eksisteeris enamikes liikmesriikides juba varem, ( 30 ) – ja seda märkustega, mille sisu näib kõikuvat kujude paljususe teooria ja põhjuse teooria vahel ning mis on minu arvates seotud vastavalt sellega, et toote lõppkuju puhul puudusid alternatiivsed disainid ning selle väljatöötamisel ei andnud looja oma loomingulist panust. ( 31 )

34.

Komisjoni esialgses 1993. aasta ettepanekus, mille tulemusena võeti vastu määrus nr 6/2002, kandis artikli 9 lõige 1 (nüüd selle määruse artikli 8 lõige 1) pealkirja „Mittemeelevaldsed tehnilised disainilahendused […]“ ning oli sõnastatud järgmiselt: „Ühenduse disainilahendusena ei tohi kaitsta disainilahendust, milles otstarve ei jäta mingit vabadust toote välimuse meelevaldsete omaduste valimisel“. ( 32 )

35.

Selle määruse ettepaneku seletuskirjas ( 33 ) ja selle artikli 9 lõike 1 kommentaaris ( 34 ) on kõigepealt täpsustatud, et toote esteetiline aspekt ei ole iseenesest määrava tähtsusega, sest nii disainilahendusi, millega taotletakse teatavat esteetilist tulemust, kui ka need, mis täidavad konkreetset otstarvet, võib ühtemoodi kaitsta. Nendes kohtades on rõhutatud eelkõige, et ühenduse disainilahendusest tulenevast kaitsest keeldutakse nendel harvadel juhtudel, mil „kuju sõltub otstarbest ega sa olla erinev“, sest loojal ei ole sel juhul toote väljatöötamisel „mingit vabadust“ ning ta ei saa [seega] väita, et tulemus on tema isikliku loometöö vili“ ja et see disainilahendus on „eristatav“. ( 35 )

36.

Lisaks ilmneb 1999. aasta muudetud ettepanekust, ( 36 ) et määruse nr 8 lõike 1 praegust sõnastust kohandati direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta ( 37 ) artikli 7 lõike 1 sõnastusega – direktiiv, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusaktid selles valdkonnas. ( 38 ) Direktiivi 98/71 ettevalmistavad materjalid kinnitavad aga, et asjaolu, et loojal ei ole toote väljatöötamisel otsustusvabadust, ja asjaolu, et valitud kuju dikteeris ainult tehniline otstarve, on algusest peale tajutud kui tegureid, mis on kaitsest keeldumisel määrava tähtsusega, ning seda nii direktiivi 1993. aastal esitatud esialgses ettepanekus ( 39 ), kui ka 1996. aasta muudetud ettepanekus ( 40 ).

37.

Mulle tundub, et eespool nimetatud eelnõudes ei ole asjakohaseks peetud alternatiivsete disainide olemasolu kriteeriumi või kujude paljususe kriteeriumiga ühtegi samalaadset kriteeriumi, vaid eelistatud on põhjuse kriteeriumi. Ei ole nimelt sugugi nõutud, et asjaomane omadus oleks ainus vahend, tänu millele saab soovitud tehnilise otstarbe saavutada. Niisugust välistamist, nagu on nähtud ette määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1, põhjendatakse peamiselt sellega, et väljatöötaja ei saanud toote välimusele avaldada mingit loomingulist laadi mõju, teades, et disainilahendusest tulenevat kaitset õigustab ainult lisaväärtus, mis tuleneb selle otstarbega seotud sõltumatust intellektuaalsest pingutusest. Näib, et ka EUIPO on oma viimaseaegses otsustuspraktikas pigem pannud rõhku küsimusele, kas loojal oli või ei olnud asjaomase toote väljatöötamisel teatav vabadus. ( 41 )

38.

Mis puudutab selle määruse ja eelkõige artikli 8 lõikega 1 taotletavaid eesmärke, siis ei ole pooled vastu vaielnud asjaolule – mida minu arvates ei saa ka eitada –, et selle sättega püütakse peamiselt takistada, et ainult toote tehnilise otstarbega seotud omadused „monopoliseeritakse“ ( 42 ) nende disainilahendustena kaitsmisega, ( 43 ) ning vältida seda, et „takista[takse] tehnilisi uuendusi“ ( 44 ) sellega, et see kaitse vähendab tehniliste lahenduste kättesaadavust teistele ettevõtjatele. ( 45 ) Püüd tasakaalu poole ühelt poolt uuenduste ja loomingulisuse kaitse ning teiselt poolt õiglase ja kõigile ühenduse ettevõtjatele kasu toova konkurentsi vahel on tõesti olnud üks seadusandja eesmärke. ( 46 )

39.

Lisaks ilmneb määruse nr 6/2002 ettevalmistavatest materjalidest, et selle artikli 8 lõike 1 teine eesmärk on näidata ära piir patente käsitlevate õigusnormide ja disainilahendusi käsitlevate sätete vahel. ( 47 ) Tehniliste uuenduste võimalik kaitse peab nimelt kuuluma esimeste õigusnormide kohaldamisalasse, ( 48 ) kui on täidetud patendiga kaitsmise tingimused. Nagu CeramTec rõhutab, võib patendi saamine olla teatavatel juhtudel raskem – sest selleks omandiõiguseks on vaja tõendada, et tegemist on leiutisega, mis vastab väga rangetele nõuetele, ( 49 ) – ja vähem kasulik, sest tagatava kaitse kestus võib olla lühem kui disainilahendustega tagatava kaitse kestus. ( 50 ) Seega tuli oht, et patentide vallas kehtivatest õigusnormidest hiilitakse mööda, hoida ära seeläbi, et keelatakse tehnilist laadi lahenduste kaitsmine disainilahendustena.

40.

See, kui otsustatakse niisuguse kriteeriumi kasuks, mis nagu kujude paljusus piirab tugevalt artikli 8 lõikes 1 sätestatud välistamise kohaldamisala, ( 51 ) võib minu arvates aga võtta sellelt õigusnormilt kogu tema kasuliku mõju ja takistada nii eespool nimetatud eesmärkide saavutamist, sest võimaldatakse saada omandiõigus kujudele, mis on puhtalt tehnilist laadi, kuid millel on variante. ( 52 )

41.

Ma arvan nagu ka CeramTec ja Ühendkuningriigi valitsus, et toote välisomadusi on peaaegu alati võimalik muuta vähesel, kuid piisaval määral, ( 53 ) kahjustamata sellega soovitud tehnilist otstarvet. Seega võib juhtuda, et disainilahenduste kaitse abil monopoliseeritakse tehnilise lahenduse mitu või isegi kõik mõeldavad kujud, mis takistab tehnoloogilist uuendust, mida määrusega nr 6/2002 püütakse soodustada. Kui valida kriteerium, mida pooldab DOCERAM, oleks ainult ühel ettevõtjal võimalus saavutada see, et toote erinevaid kujusid kaitstakse mitme disainilahenduse registreeringuga ning saavutab seeläbi ainult talle tagatud kaitse, mis on praktikas samaväärne patendi abil kaitsmisele, kuid mille puhul ei kehti sellega seotud piiranguid, hiilides nendest seega mööda.

42.

CeramTec väidab selles küsimuses, et põhikohtuasja asjaoludel, st olukorras, kus DOCERAM taotles kaitset tsentreerimistihvti kuju 17 variandile, mis põhinesid kolmel erineval põhimudelil, ei jätnud ta sel turul tegutsevatele ettevõtjatele mingit võimalust kasutada nende toodete alternatiivseid kujusid, sest reljeefkontaktkeevituse puhul ei ole rohkem kujusid, mis oleksid tehniliselt kasutatavad ja jätaksid tootest teistsuguse üldmulje, nagu on nõutud selle määruse artikli 6 lõikes 1.

43.

Lõpuks rõhutan, et tõlgendusel, mida ma siin soovitan, on see eelis, et see on kooskõlas kohtupraktikaga, mille Euroopa Kohus on välja töötanud kaubamärkide valdkonnas. ( 54 ) Vastupidi sellele, mida näib väitvat CeramTec, ei saa seda kohtupraktikat minu arvates niisugusena üle kanda käesolevale kohtuasjale, võttes arvesse erinevusi liidu kaubamärgiõiguse ja disainilahendusi reguleeriva õiguse süsteemide vahel. ( 55 ) Arvestades aga siiski asjaolu, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikega 1 samalaadseid sätteid on ka esimeses nimetatud süsteemis ( 56 ) – ehkki need ei ole täpselt samamoodi sõnastatud –, ( 57 ) ja võttes arvesse „sugulussidemeid“ nende kahe õigusnormide kategooria vahel, ( 58 ) on minu arvates võimalik ja isegi sobiv võtta seisukoha kujundamisel seda kohtupraktikat arvesse ja esitada käsitletaval juhul analoogiline arutluskäik.

44.

Selles küsimuses meenutan, et kaubamärgist tuleneva kaitse kohta on Euroopa Kohus otsustanud, et eespool viidatud liidu õigusnormidega – mis vastavad sisuliselt määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikele 1 – püütakse vältida ühele ettevõtjale toote nende tehniliste lahenduste või kasulike omaduste monopoli andmist, mida kasutaja võib konkurentide toodete puhul otsida. ( 59 ) Nagu ma juba eespool märkisin, ( 60 ) näib see olevat ka põhjus, miks on ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse artikli 8 lõikes 1 kirjeldatud asjaoludel välistatud.

45.

Euroopa Kohtu mitmest kohtuotsusest kaubamärkide valdkonnas ilmneb, „et ainult kauba kujust koosnevat tähist ei saa [tõlgendatud õigusnormide alusel] registreerida, kui on tõendatud, et kuju peamised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega“. Euroopa Kohus on täpsustanud, et „kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, ei saa see siiski kõrvaldada [kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, kaubamärgina] registreerimisest keeldumise […] põhjust“ niisugusena, nagu see on sätestatud nendes õigusnormides. Ta tugines selle kujude paljususe teooria kaudse – kuid minu meelest selge – tagasilükkamise puhul eelkõige tõdemusele, et registreerimisest keeldumiseks ei pea olema täidetud tingimus, et asjaomane kuju on ainus, mis võimaldab saavutada soovitud tehnilise tulemuse, ning tähelepanekule, et võib juhtuda, et kaubamärgiomaniku konkurendid ei saa enam kasutada suurt hulka alternatiivseid kujusid, kui niisugune kriteerium leitakse olevat määrava tähtsusega. ( 61 )

46.

Ma arvan, et need kaalutlused on õiged ka käesolevas kohtuasjas, sest ka selles valdkonnas ei saa lubada, et ühenduse disainilahenduste eesmärki moonutatakse selleks, et pakkuda kaitset toote puhtalt tehnilistele omadustele. ( 62 )

47.

Seega tuleb esimesele eelotsuse küsimusele minu arvates vastata jaatavalt ning lükata järelikult tagasi väide, et otsustada tuleks nn „kujude paljususe“ kriteeriumi kasuks. Täpsemalt olen arvamusel, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle kindlakstegemisel, kas toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest, ei tule arvesse võtta mitte ainult seda, kas olemas ei ole alternatiivseid kujusid, mis võivad täita sama otstarvet, vaid tõendada, et teatava tehnilise otstarbe saavutamine on ainus tegur, mille tõttu asjaomane disainilahendus valiti, ning et sellepärast ei täitnud selle väljatöötaja seejuures mingit loomingulist rolli.

48.

Seoses väljapakutud tõlgendusega esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimused, mis käsitlevad selle artikli 8 lõikes 1 sätestatud eeskirja konkreetset rakendamist ja mis on teise eelotsuse küsimuse ese.

49.

Teine eelotsuse küsimus on esitatud teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus peaks esimesele küsimusele vastama – nagu ma soovitan –, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud välistamise kohaldamisel on asjakohane meetod kontrollida, kas kõnesoleva toote välisomadused on tingitud üksnes soovitud tehnilisest otstarbest, mitte tuvastada, et ei ole alternatiivseid disaine, mis võivad seda otstarvet samuti täita.

50.

Selle küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, millisest vaatevinklist tuleb hinnata, kas toote mitmesugused välisomadused valiti eranditult tehnilise otstarbega seotud põhjustel, ning teiseks juhuks, kui asjale tuleb vaadata „objektiivse vaatleja“ seisukohast, kuidas seda viimast mõistet tuleb määratleda.

51.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selles kohtus vaidlustatud kohtuotsuses leidis Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus), et see hindamine peab olema objektiivne ning asjaomase disainilahenduse looja isiklikul tahtel on vähe tähtsust, välja arvatud vajaduse korral tegurina, mis aitab välja selgitada, kas objektiivne vaatleja jõuab mõistliku analüüsi tulemusena järeldusele, et asjaomane disain valiti ainult tehnilise otstarbega seotud nõuete tõttu. ( 63 ) Selle lähenemise vastaste sõnul on siiski raske igal üksikjuhtumil hinnata, kuidas „objektiivne vaatleja“, see tähendab teine isik – kes eksisteerib pealegi vaid teoreetiliselt – asja näeb.

52.

Küsimuses, kas analüüs, mis tuleb määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldatavuse üle otsustamiseks läbi viia, on objektiivne või subjektiivne, on põhikohtuasja pooled ja Euroopa Kohtule seisukohti esitanud asjast huvitatud isikud nõus, et looja subjektiivne kavatsus asjaomase disainilahenduse loomisel ei saa kujutada endast võtmetegurit, mis võimaldab teha kindlaks, kas see disainilahendus valiti puhtalt tehnilistel kaalutlustel. Ka mina arvan nii.

53.

Objektiivne lähenemine selle analüüsi küsimuses soosib selle sätte ühetaolist kohaldamist kõigis liikmesriikides ning liikmesriikide kohtutes ning tagab suurema ettenähtavuse, mis tugevdab ettevõtjate jaoks õiguskindlust. Nagu DOCERAM ja CeramTec sisuliselt märgivad, on juhul, kui looja eeldatav kavatsus kujutab endast ainsat asjakohast kriteeriumi, tema ütlused ainsana määrava tähtsusega selle üle otsustamisel, kas asjaomast disainilahendust võib kaitsta või mitte, ning vaidluse korral võib huvitatud isikul olla kiusatus väita, et ta valis selle disaini esteetilistel kaalutlustel, ning väita seda selleks, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud välistamist ei kohaldataks tema loomingu kahjuks. Minu arvates on kõige tähtsam, et pädevad ametiasutused saaksid teha otsuse hingamiskriteeriumide põhjal, mis ei ole mitte subjektiivsed, vaid neutraalsed ja mille puhul puudub erapoolikuse oht.

54.

Küsimuses, kuidas toimida, et anda objektiivne hinnang sellele, kas toote välimus on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses, ei lange Euroopa Kohtus esitatud seisukohad seevastu sugugi kokku.

55.

Minu arvates seisneb esimene probleem, mis kerkib seoses küsimusega, nagu selle on eelotsusetaotluse esitanud kohus – kes märgib, et võib-olla tuleb arvesse võtta „„objektiivse vaatleja“ seisukohta“, selles, kas on või ei ole vaja arutleda, lähtudes fiktiivsest isikust, kelle eeldatav hinnang kujutab endast arhetüüpi.

56.

Selles küsimuses märgib CeramTec kõigepealt, et väljend „objektiivne vaatleja“ on nii eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidlustatud kohtuotsuses kui ka teises eelotsuse küsimuses inspireeritud samalaadsetest väljenditest, mida on kasutatud erinevates variantides EUIPO otsustuspraktikas ( 64 ) ja õigusteoorias ( 65 ).

57.

Seejärel väidab CeramTec, et selle kontrollimisel, kas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1 on kohaldatav, tuleb lähtuda analoogia alusel mõistest „asjatundlik kasutaja“, mida on kasutatud selle määruse artikli 6 lõikes 1, artikli 10 lõikes 1 ja põhjenduses 14, ( 66 ) niisugusena, nagu seda mõistet on määratletud Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikas. ( 67 ) Selle poole sõnul vastab „asjatundliku kasutaja“ – ehkki seda tuleb veel kontrollida – eriolukorras nagu käsitletaval juhul, kus asjaomaste toodete kõik kasutajad on erialaasjatundjad, praktikas „valdkonna asjatundjale“, kellel on tehnilised teadmised, kusjuures viimati nimetatud mõistet on kasutatud selle hindamisel, kas patenteeritud toode kujutab endast leiutist.

58.

Ma leian, et seda ettepanekut ei saa järgida. Täpsustan, et vastupidi CeramTeci väitele ei ole faktiliste asjaolude esinemise hindamisel määruse nr 6/2002 raames asjakohane kriteerium „alati „asjatundlik kasutaja““. Nimelt on juba otsustatud, et viimane ei ole tingimata suuteline eristama osas, mis ületab asjaomase toote kasutamisel saadud kogemust, toote välimuse aspekte, mis on tingitud selle tehnilisest otstarbest, ja välimuse aspekte, mis on meelevaldsed. ( 68 ) Määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldatavuse üle otsustamine eeldab tõesti, et viiakse läbi tehniline hindamine – milleks on tarvis eripädevust, mida ei ole alati isegi „asjatundlikul“ kasutajal. Seepärast ei saa „asjatundliku kasutaja“ seisukoht minu arvates alati olla objektiivne hindamiskriteerium, mida peab kohaldama.

59.

Ma arvan nagu ka Ühendkuningriik ja komisjon, et kui määruse nr 6/2002 andjad oleksid tahtnud valida niisugust õigusinstrumenti nagu „objektiivne vaatleja“ – millele on viidatud teises eelotsuse küsimuses –, oleksid nad seda artikli 8 lõikes 1 maininud, nagu nad sõnaselgelt mainisid „asjatundlikku kasutajat“ artikli 6 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 1. ( 69 ) Märgin lisaks, et selles artiklis 8 ei ole viidatud ka teiste fiktiivsete isikute kui kategooria tunnetusele, näiteks „potentsiaalne keskmine ostja“ – kriteerium, mille DOCERAM välja pakkus ja millest ta seejärel loobus, ( 70 ) – või „keskmine tarbija“ – hindamistegur, mille kohta märgib komisjon, et seda on peetud teguriks, mis ei ole iseenesest määrava tähtsusega selle hindamisel, kas teatav kuju on kaubamärkide valdkonnas puhtalt tehniline. ( 71 )

60.

Ühendkuningriigi valitsus rõhutab minu arvates õigesti, et määruse nr 6/2002 artikli 6 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 ei ole kasutatud teoreetilist mõistet „asjatundlik kasutaja“ kui kriteeriumit selle hindamisel, milline oli „autori vabadusaste disainilahenduse väljatöötamise käigus“, ( 72 ) ning et selle artikli 8 lõike 1 raames tuleb valida sama lähenemine, mis ei ole fiktiivne, sest ka siin on vaidlust lahendava kohtu ülesanne hinnata objektiivselt, mis kuulub mõiste „toote tehniline otstarve“ alla – mida ei saa kaitsta – ja milles on rolli mänginud väljatöötaja vabadus, mille vilja kui loomingut saab kaitsta. ( 73 ) Niisuguse kasutustliku hinnangu on juba andnud – tundub, et suuremate raskusteta – siseriiklikud kohtud ( 74 ) ja Siseturu Ühtlustamise Ameti, nüüdse EUIPO ametnikud. ( 75 )

61.

Pealegi kui nõustuda „objektiivse vaatleja“ kriteeriumiga, tekitaks see hulga täiendavaid raskusi selle kindlaksmääramisel, missugune on see puha osadest moodustunud kategooria ning kuidas seda tuleb kasutada, kas või küsimuses, millist liiki ja mis tasemel teadmised peavad niisugusel isikul olema.

62.

Teine probleem, mis on Euroopa Kohtule hindamiseks esitatud, seisneb nende elementide kindlaksmääramises, mida peab analüüsima minu arvates nii objektiivselt kui ka kasutuslikult kohus, millele on määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 alusel hagi esitatud.

63.

Ma nõustun arvamusega, mida on väljendatud enamikus Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades ja mille kohaselt peab vaidlust lahendav siseriiklik kohus hindama objektiivselt ja juhtumi kõiki konkreetseid asjaolusid arvestades, kas toote mitmesugused välisomadused vastavalt ainult selle otstarbega seotud kaalutlustele.

64.

Selles küsimuses peaks see kohus komisjoni arvates arvesse võtma hindamiskriteeriume, mida Euroopa Kohus on kaubamärkide vallas aktsepteerinud ja mis võimaldavad oletada, et kujul ei ole puhtalt tehniline väärtus, näiteks „see, kuidas […] keskmine tarbija tähist tajub,[ ( 76 )], asjaomase kaubaliigi olemus, asjaomase kuju kunstiline väärtus, selle kuju eripärasus võrreldes asjaomasel turul levinud muude kujudega, märkimisväärne hinnaerinevus võrreldes sarnaste kaupadega või tootja algatatud reklaamikampaania, mis toob peamiselt esile asjaomase kauba esteetilised omadused“. ( 77 ) Komisjon leiab, et asja lahendav kohus peaks arvesse võtma ka seda, kas on alternatiivseid kujusid, mis täidavad samuti asjaomast tehnilist otstarvet, sest kui on, näitab see põhimõtteliselt, et loojal oli toote välisomaduste väljatöötamisel vabadus ja neid ei valitud ainult otstarbega seotud piirangute tõttu.

65.

DOCERAM on koostanud ka mitteammendava loetelu kriteeriumidest, mis võivad olla asjakohased ning milleks on „väljatöötamis‑, reklaamimis‑, kasutamis‑ jm protsessiga seotud asjaolud“. CeramTec omalt poolt väidab, et „asjatundliku kasutaja“ seisukoht, mille ta soovitab – minu meelest ekslikult ( 78 ) – valida objektiivseks hindamiskriteeriumiks, tuleb kindlaks määrata, „võttes täielikult arvesse kõiki konkreetse juhtumi asjakohaseid asjaolusid“ ( 79 ) ja eelkõige „tootja konkreetset eesmärki toote väljatöötamise hetkel, toote reklaami, milles on rõhutatud disaini, võimalikke tunnustusi või disaini erilist mainet üldsuse silmis ning väljatöötaja tahet toote loomise hetkel“. ( 80 )

66.

Selles küsimuses täpsustan, et vaidlust lahendav kohus peab asjaomase hinnangu andma minu arvates mitte ainult asjaomast disainilahendust ennast, vaid ka selle välisomaduste valiku kõiki asjaolusid arvestades, võttes arvesse poolte esitatud tõendeid, olenemata nende esemest või laadist, ( 81 ) samuti võimalikke menetlust korraldavaid meetmeid, mis see kohus on võtnud.

67.

Minu arvates ei saa välistada, et niisugused kriteeriumid, mille kohta ma leian, et need üksi ei saa tõendada, et toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses näiteks looja subjektiivne kavatsus või alternatiivsete kujude olemasolu ( 82 ) võib siiski arvata nende konkreetsete tegurite hulka, mida asja lahendavad kohtud peavad oma arvamuse kujundamisel selle sätte kohaldatavuse küsimuses arvesse võtma.

68.

Minu arvates ei ole vaja koostada loetelu – isegi mitte mitteammendavat loetelu – kriteeriumidest, mis on seejuures asjakohased, sest liidu seadusandja ei soovinud kasutada seda meetodit, ning mulle näib, et Euroopa Kohus on seda pidanud kasutuks hindamise puhul – mis hõlmab ka faktiliste asjaolude hindamist –, mis tuleb selle määruse artiklite 4–6 kohaselt läbi viia.

69.

Seevastu näib mulle nagu Kreeka valitsuselegi, et rõhk tuleks asetada asjaolule, et asja lahendav kohus võib vajaduse korral nõutava hindamise läbi viia nii, et kasutab enda määratud sõltumatu eksperdi abi. Märgin, et siseriiklikel kohtutel ei ole tingimata – mõnikord vägagi tehnilist – haridust, mis on selleks vajalik, ning on tavaline, et kui nad peavad lahendama seda laadi keerukaid küsimusi, paluvad nad eksperdi arvamust.

70.

Arvan seega, et teisele eelotsuse küsimusele tuleb vastata, et selle hindamisel, kas toote mitmesugused välisomadused vastavad ainult tehnilise otstarbega seotud kaalutlustele, peab asja lahendav kohus, kui otsustab, kas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1 on kohaldatav, viima läbi objektiivse hindamise, mille raames ei tohi ta lähtuda „objektiivse vaatleja“ – teoreetilisest – seisukohast, vaid peab võtma – konkreetselt – arvesse juhtumi asjakohaseid asjaolusid.

71.

Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Oberlandesgericht Düsseldorfi (kõrgeim piirkondlik kohus Düsseldorfis, Saksamaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt: