201806150331954932018/C 231/03822016CJC23120180702ET01ETINFO_JUDICIAL201805083421

Kohtuasi C-82/16: Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. mai 2018. aasta otsus (Raad voor Vreemdelingenbetwistingen’i eelotsusetaotlus – Belgia) – K. A. jt versus Belgische Staat (Eelotsusetaotlus — Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne — ELTL artikkel 20 — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artiklid 7 ja 24 — Direktiiv 2008/115/EÜ — Artiklid 5 ja 11 — Kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes kehtib territooriumile sisenemise keeld — Elamisloataotlus perekonna taasühinemiseks Euroopa Liidu kodanikuga, kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust — Taotluse läbivaatamisest keeldumine)


C2312018ET310120180508ET00033142

Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. mai 2018. aasta otsus (Raad voor Vreemdelingenbetwistingen’i eelotsusetaotlus – Belgia) – K. A. jt versus Belgische Staat

(Kohtuasi C-82/16) ( 1 )

„(Eelotsusetaotlus — Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne — ELTL artikkel 20 — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artiklid 7 ja 24 — Direktiiv 2008/115/EÜ — Artiklid 5 ja 11 — Kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes kehtib territooriumile sisenemise keeld — Elamisloataotlus perekonna taasühinemiseks Euroopa Liidu kodanikuga, kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust — Taotluse läbivaatamisest keeldumine)”

2018/C 231/03Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad voor Vreemdelingenbetwistingen

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: K. A., M. Z., M. J., N. N. N., O. I. O., R. I., B. A.

Vastustaja: Belgische Staat

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel ning täpsemalt selle artikleid 5 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi praktika, mis seisneb selles, et elamisloataotlust, mille nimetatud liikmesriigi territooriumil on perekonna taasühinemiseks esitanud kolmanda riigi kodanik, kes on sellise liidu kodaniku pereliige, kellel on selle liikmesriigi kodakondsus ja kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust, ei võeta menetlusse ainuüksi põhjendusel, et kolmanda riigi kodaniku suhtes kehtib kõnealusele territooriumile sisenemise keeld.

2.

ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus liikmesriigi praktika, mis seisneb selles, et niisugust taotlust ei võeta menetlusse ainuüksi nimetatud põhjendusel, ilma et oleks kontrollitud, kas liidu kodaniku ja kolmanda riigi kodaniku vahel esineb sellist laadi sõltuvussuhe, mille tõttu viimasele tuletatud elamisõiguse andmisest keeldumise korral oleks liidu kodanik faktiliselt sunnitud lahkuma kogu liidu territooriumilt ja jääks seega ilma võimalusest tegelikult kasutada põhilisi liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi;

kui liidu kodanik on täiskasvanu, on selline sõltuvussuhe, mis võib õigustada asjaomasele kolmanda riigi kodanikule kõnealusel artiklil põhineva tuletatud elamisõiguse andmist, mõeldav üksnes erandjuhtudel, kui kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ei või asjaomast isikut mingil juhul lahutada tema pereliikmest, kellest ta sõltub;

kui liidu kodanik on alaealine, tuleb sellise sõltuvussuhte olemasolu hindamisel võtta lapse parimates huvides arvesse kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, eelkõige lapse vanust, tema füüsilist ja emotsionaalset arengut, lapse emotsionaalse suhte tugevust kummagi vanemaga ning kolmanda riigi kodanikust vanemast lahutamise tõttu lapse heaolule tekkida võivat ohtu; nimetatud kodanikuga perekondliku sideme olemasolu – olgu see siis bioloogiline või õiguslik – ei ole piisav ja viimasega koos elamine ei ole sellise sõltuvussuhte tuvastamiseks vajalik;

tähtsust ei ole sellel, et sõltuvussuhe, millele kolmanda riigi kodanik tugineb elamisloataotluse esitamisel perekonna taasühinemiseks, on tekkinud pärast tema suhtes territooriumile sisenemise keelu otsuse tegemist;

tähtsust ei ole sellel, et kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtud territooriumile sisenemise keelu otsus on jõustunud ajaks, mil ta esitab elamisloataotluse perekonna taasühinemiseks;

tähtsust ei ole sellel, et territooriumile sisenemise keelu otsus, mis on tehtud kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on esitanud elamisloataotluse perekonna taasühinemiseks, on põhjendatud tagasipöördumiskohustuse täitmata jätmisega. Kui selline otsus on põhjendatud avaliku korra kaalutlustega, võib nende tõttu keelduda kolmanda riigi kodanikule nimetatud artiklil põhineva tuletatud elamisõiguse andmisest üksnes juhul, kui hinnates kõiki juhtumi asjaolusid konkreetselt, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, asjaomase lapse või asjaomaste laste parimaid huve ja põhiõigusi, ilmneb, et isik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale.

3.

Direktiivi 2008/115 artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik praktika, mille kohaselt kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle kohta on juba tehtud tagasisaatmisotsus, millele on lisatud territooriumile sisenemise keelu otsus ja mis jätkuvalt kehtib, tehakse tagasisaatmisotsus, võtmata arvesse tema era- ja perekonnaelulisi asjaolusid – eelkõige tema alaealise lapse huve –, mida on mainitud elamisloataotluses, mis on perekonna taasühinemiseks esitatud pärast territooriumile sisenemise keelu kehtestamist, välja arvatud juhul, kui huvitatud isik oleks juba varem saanud nendele asjaoludele tugineda.


( 1 ) ELT C 145, 25.4.2016.