25.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/74

20. novembril 2015 esitatud hagi – Panzeri versus Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-677/15)

(2016/C 027/93)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Pier Antonio Panzeri (Calusco d’Adda, Itaalia) (esindaja: advokaat C. Cerami)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

sisuliselt: rahuldada käesoleva hagi ja sellest tulenevalt tühistada vaidlustatud akt, kuna see on õigusvastane;

—

teise võimalusena: saata asi tagasi Euroopa Parlamendi peasekretärile, et ta hindaks õiglaselt summat, mille tagasi maksmist nõutakse;

—

mõista käesoleva menetluse kohtukulud Pier Antonio Panzerile välja kostjatelt;

—

hageja jätab endale kõik õiguskaitsevahendid ja võimalused, muu hulgas võimaluse esitada hagi nende summade tagasimaksmise nõudes, mis makstakse medio tempore, et täita vaidlustatud võlanõuet, koos intressidega, ja võla ümberhindamise nõudes.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi – Parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraat – 21. septembri 2015. aasta võlateate nr 315070 peale, mis puudutab hageja võlga summas 83 764 eurot; käesolev hagi on esitatud ka Euroopa Parlamendi peasekretäri 27. juuli 2012. aasta inglisekeelse teate nr 312998 peale, milles on esitatud eespool viidatud 21. septembri 2015. aasta võlateate nr 315070 põhjendus; käesolev hagi on esitatud ka kõigi muude varasemate, täiendavate või hilisemate aktide peale, mis on seotud eespool viidatud kahe aktiga.

Hagiavalduse põhjenduses esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene põhjendus puudutab materiaalõigusnormi rikkumist, milleks on määruse (EÜ) nr 2012/966 artikli 81 lõige 1, samuti mõistliku tähtaja põhimõtte rikkumist ja liidu võlanõude aegumist.

—

Selle kohta märgib hageja, et arvestades määruse (EÜ) nr 2012/966 artikli 81 lõiget 1 on võlanõue summas 83 764,34 eurot, mille tagasimaksmist parlament haldusmenetluses nõuab, aegunud. Nimelt puudutavad asjaolud, millest liidu väidetav nõude tekib, ainult viisaastakut 2004–2009, kuigi direktoraadi maksenõue väljastati alles 21. septembril 2015, st peale tähtaja möödumist.

2.

Teine põhjendus puudutab oluliste menetlusnormide rikkumist, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1999/1073 artiklis 1, artikli 4 lõikes 6, artikli 6 lõigetes 5 ja 9 ning kümnendas põhjenduses; samuti puudutab see oluliste menetlusnormide rikkumist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sõlmitud 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, OLAF-i sisejuurdluste kohta, artiklis 4; veel puudutab see OLAF-i pädevuse puudumist, proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtte rikkumist ning puudusi uurimises ja kaalumisel.

—

Selles küsimuses leiab hageja, et OLAF-i menetluses on mitmeid puudusi, sest P. A. Panzeril suhtes ei järgitud nõuetekohaselt võistlevuse põhimõtet, sest puudus uurimise lõplik aruanne, sest OLAF-i uurimine viidi tervikuna läbi määruse (EÜ) nr 1999/1073 artikli 6 lõiget 5 ilmselgelt rikkudes, arvestades, et see algas 23. novembril 2009 ja lõppes (näib, et) alles 2012. aasta juulis. OLAF ei olnud ka muu hulgas pädev asja menetlema, kuna hagejale ette heidetud tegevus ei olnud märkimisväärne, mistõttu on rikutud ka proportsionaalsuse põhimõtet.

3.

Kolmas põhjendus puudutab ELTL artiklite 55 ja 20 ning artikli 24 lõike 4 rikkumist ja ka Euroopa Parlamendi otsuse nr 2005/684/EÜ, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, artikli 7 lõikes 1 sätestatud oluliste menetlusnormide rikkumist.

—

Hageja märgib, et Euroopa Parlamendi peasekretäri 27. juuli 2012. aasta teade nr 312998, milles oli välja toodud ainsad P. A. Panzerile tegelikult teadaolevad etteheited, oli koostatud inglise keeles. See on käsitatav nii Euroopa aluslepingute kui ka Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse – mille eesmärk on tagada kõigile liidu kodanikele, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmetele õigus suhelda suuliselt või kirjalikult liidu kõigi institutsioonidega oma emakeeles – mitme sätte rikkumisena.

4.

Neljas põhjendus puudutab Euroopa Parlamendi juhatuse 2008. aasta 19. mai ja 9. juuli otsuse artiklites 62 ja 68 sätestatud oluliste menetlusnormide rikkumist, samuti Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 14 lõikes 2 sätestatud oluliste menetlusnormide rikkumist; lisaks puudub akt ja täielikult ka põhjendus.

—

Selles küsimuses täpsustab hageja, et peasekretär jättis vastu võtmata (või P. A. Panzerile vähemalt teatamata) lõpliku otsuse, mille alusel võeti vastu vaidlustatud võlateade. See kujutab endast loomulikult põhjenduse täielikku puudumist või lõpliku akti puudumist. Seega puuduvad eeldused Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 14 lõike 2 kohaldamiseks.