Panrico, S.A. 7. detsembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 7. oktoobri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-534/13: Panrico versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-655/15 P)

(2016/C 118/04)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Panrico, S.A. (esindaja: advokaat D. Pellisé Urquiza)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja HDN Development Corp.

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi järgmiste väidetega, mis puudutavad määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 5 ning neid sätteid tõlgendava liidu kohtupraktika rikkumist.

Esimene väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta tuvastas vastandatud tähiste domineeriva osa ja võrdles neid erinevaid tähiseid, ilma et ta oleks eelnevalt arvesse võtnud asjakohase turu konteksti ega asjaomase avalikkuse seisukohta küsimuses, kui eristusvõimelised on vastandatud kaubamärgid ja/või neid moodustavad elemendid.

Selleks et analüüsida korrektselt – see tähendab kooskõlas loogika ja õigusega – võrreldavate tähiste sarnasust, on vältimatult vajalik asetada see analüüs eelnevalt asjakohase turu konteksti, lähtudes keskmise tarbija vaatenurgast konkreetsel asjakohasel territooriumil. Nagu hagiavalduses märgitud, ei ole vaidlustatud kohtuotsuses kaugeltki lähtutud kontekstist, vaid on jäetud nõuetekohaselt arvesse võtmata: i) sõnalise osa DONUT (või foneetilisest aspektist DOUGHNUTS) äärmiselt suur eristusvõime ja ii) domineerivus, mille keskmine tarbija asjakohasel territooriumil vältimatult omistab osale DOUGHNUTS (või DONUTS), kui see sisaldub mis tahes kombineeritud kaubamärgis, nagu see on kaubamärgi „Krispy Kreme DOUGHNUTS” puhul.

Teine väide, mis on eelmisega seotud ja mis põhineb asjaolul, et tegelikult ei võetud arvesse PANRICO, S.A. varasemate kaubamärkide üldtuntust (või ka mainekust).

Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse võetud varasemate kaubamärkide üldtuntuse ja maine kogu tähtsust. See on eriti asjakohane, kuna kohtupraktikast nähtub, et segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime, eriti mainekate kaubamärkide puhul.

Kolmas väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuses kaldus kõrvale kohtupraktika kriteeriumidest, mis puudutavad segiajamise tõenäosuse, sealhulgas seostamise tõenäosuse hindamist.

Täpsemalt:

Neljas väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta ei tuvastanud varasemate kaubamärkide „DONUT” ja „DONUTS” eristusvõime ärakasutamist ja nendele tekitatud selget kahju.