25.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/20

—

tühistada vaidlustatud otsus täielikult põhjenduste puudumise või puudulikkuse tõttu ning sellest tulenevalt äriühingu kaitseõiguse ja hea halduse põhimõtte rikkumise tõttu;

—

tühistada vaidlustatud otsus täielikult pädevuse ületamise ja võimu kuritarvituse tõttu ning sellest tulenevalt tõendamiskoormise ümberpööramise tõttu

—

tühistada vaidlustatud otsus täielikult või osaliselt, kuna komisjon on artikliga 18 antud pädevust ületanud ja võimu kuritarvitanud, rikkunud proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet, ta ei kuulanud apellanti ära ning rikkus komisjoni Best Practices;

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, mis puudutab esimese astme kohtukulude väljamõistmist Buzzi Unicemilt;

—

mõista käesoleva menetluse ja kohtuasja T-297/11 kohtukulud välja komisjonilt.

A.

Esimene väide – Õigusnormide rikkumine, põhjenduste puudumine või ebapiisavus kaitseõiguste ja hea halduse põhimõtte väidetava rikkumise küsimustes

Buzzi Unicem kinnitab oma esimeses väites, et vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud õigusnorme ja selle põhjendused on puudulikud või puuduvad järelduse osas, mille kohaselt üldise viitega väidetavatele rikkumistele, millele osutab menetluse algatamise otsus, on teabe nõudmine artikli 18 lõike 3 alusel piisavalt põhistatud ja vastab selle sättega teabenõude eseme ja eesmärgi osas nõutavale „selguse miinimumtasemele”.

B.

Teine väide – Ilmselge hindamisviga ja õigusnormide rikkumine seoses pädevuse väidetava ületamise ja võimu kuritarvitamisega komisjoni poolt ning sellest tulenevalt tõendamiskoormise ümberpööramisega

Buzzi Unicem leiab oma teises väites, et Üldkohus tegi ilmselge hindamisvea ja rikkus õigusnorme, kui ta lükkas tagasi väite, mis puudutab võimu kuritarvitamist komisjoni poolt teabe nõudmisel määruse nr 1/2003 (1) artikli 18 alusel, kuigi puudusid tõendid rikkumise kohta, kuna Üldkohus leiab, et Buzzi Unicem ei ole esitanud sõnaselget ja põhjendatud taotlust, mille alusel peaks kontrollima, kas kaudseid tõendeid oli piisavalt, ja lükkab ainsatki põhjendust esitamata tagasi tõendamiskoormise ümberpööramise väite.

C.

Kolmas väide – Faktiviga ja õigusnormide rikkumine, ebaloogilised põhjendused seoses pädevuse väidetava ületamisega määruse nr 1/2003 artikli 18 raames

Buzzi Unicem märgib oma kolmandas väites, et on rikutud äriühingute koostöökohustuse põhimõtteid, kuna leitakse, et komisjon on õiguspäraselt kohustanud äriühinguid vastama küsimustele, mis ei puuduta vaid faktilist teavet, esitama teavet, mille kohta komisjon teadis, et see ei olnud äriühingu valduses, ja muud teavet, mida komisjon oleks võinud iseseisvalt hankida.

D.

Neljas väide – Õigusnormi rikkumine ja puudulikud põhjendused seoses proportsionaalsuse põhimõtte väidetava rikkumise ja pädevuse ületamisega artikli 18 raames

Neljandas väites kinnitab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused puuduvad või on puudulikud ja seega on rikutud õigusnorme seoses proportsionaalsuse põhimõttega ning sellest tulenevalt on pooltele pandud ülemääraseid kohustusi, mis tulenevad teabe nõudmisest, selle kordamisest ja ümbersõnastamisest, uute variantide ja küsimuste esitamisest, esitatava teabe piiritlemisest keeldumisest, sellest, et otsusega nõutakse ka varem juba esitatud teabe esitamist.

E.

Viies väide – Õigusnormi rikkumine ja põhjenduste puudumine seoses komisjoni Best practices ja hea halduse põhimõtte rikkumisega

Buzzi Unicem osutab oma viiendas väites õigusnormi rikkumisele, kuna Üldkohus leidis, et komisjoni Best Practices ei ole talle siduvad, kui ta küsis küll äriühingute seisukohti artikli 18 lõike 3 kohase otsuse eelnõu kohta, kuid ei võtnud seejärel saadud seisukohti üldse arvesse ja muutis teksti oluliselt lõplikus otsuses. Vaidlustatakse ka põhjenduste puudumine komisjoni poolt hea halduse põhimõtte rikkumise küsimuses, mis puudutab seda, kuidas ta teabe nõudmise pädevust teostas.