Kohtuasi C‑550/14

Envirotec Denmark ApS

versus

Skatteministeriet

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret)

„Eelotsusetaotlus — Ühine käibemaksusüsteem — Direktiiv 2006/112/EÜ — Pöördmaksustamine — Artikli 198 lõige 2 — Kullamaterjal või pooltooted — Mõiste — Artikli 199 lõike 1 punkt d ja VI lisa — Kasutatud materjal, jäätmed ja jäägid — Kangid, mis on mitmesugustest esemetest ja jääkidest kokku sulatatud, et eraldada neist kulda, ja mille puhtusaste on vähemalt 325 tuhandikku”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 26. mai 2016. aasta otsus

1. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine – Üldreeglist erandi tegemine – Kitsendav tõlgendamine – Piir – Erandi kasulik mõju

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artikkel 193 ja artikli 198 lõige 2)

2. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Erinevate keeleversioonide lahknemine – Õigusakti üldise ülesehituse ja eesmärkide arvessevõtmine

3. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksukohustuslased – Pöördmaksustamise kord – Investeeringukulda käsitlev erikord – Sellise kullamaterjali või pooltoodete tarne, mille puhtusaste on vähemalt 325 tuhandikku – Mõiste – Selliste kangide tarne, mis on juhuslikult ja ajutiselt kokku sulatatud erinevatest kullasisaldusega kasutatud metallesemetest ning muudest metallidest, materjalidest ja ainetest – Kullasisaldus ligikaudu 500 või 600 tuhandikku – Hõlmamine

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 198 lõige 2 ja artikli 199 lõike 1 punkt d)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27 ja 33)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 28)

3.  Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 198 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav selliste kangide tarnimise korral, mis on juhuslikult ja ajutiselt kokku sulatatud erinevatest kullasisaldusega kasutatud metallesemetest ning muudest metallidest, materjalidest ja ainetest ning mille kullasisaldus olenevalt konkreetsest kangist on ligikaudu 500 või 600 tuhandikku.

   See, mis suurendab maksupettuste ohtu ja mille tõttu on seega põhjendatud pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamine teatavate kaupade – muu hulgas kulla – tarne korral, on nimelt kauba kõrge turuväärtus võrreldes selle suurusega, mis muudab kauba hõlpsasti transporditavaks. Kullaga kauplemisel, kui tegemist ei ole selliste valmistoodetega nagu ehted, määrab eseme kullasisaldus selle väärtuse. Mida kõrgem on eseme kullasisaldus, seda suurem on seega maksupettuste oht.

   Siit järeldub, et lähtuvalt peamisest eesmärgist, mida liidu seadusandja taotleb, on eseme kulla puhtusemäär määrava tähtsusega asjaolu tuvastamaks, kas sellise kullamaterjali või pooltoote tarne, mis ei ole valmistoode, kuulub või ei kuulu direktiivi 2006/112 artikli 198 lõike 2 kohaldamisalasse.

   Ühtlasi tuleb nentida, et nimetatud direktiivi artikli 198 lõike 2 tõlgendus, mille kohaselt seda sätet – kui liikmesriik on seda kord juba rakendanud – ei kohaldata siiski kangide suhtes, milles kulla puhtusemäär on vähemalt 325 tuhandikku, võib kahjustada selle eesmärgi täielikku saavutamist, mis seisneb võitluses maksupettuste vastu ja mida liidu seadusandja sellise väärismetalli eripära arvestades konkreetselt taotleb. Eeltoodu ei mõjuta seevastu küsimust, kas „jäätmetest“ või „kasutatud materjalidest“ koosnevad kangid, kui nende puhtusemäär jääb alla 325 tuhandiku, võivad kuuluda sama direktiivi artikli 199 lõike 1 punktis d ette nähtud pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamisalasse, kui liikmesriik on sellise mehhanismi kehtestanud.

   Direktiivis 2006/112 ei viita aga miski sellele, et artikli 199 lõike 1 punktis d ette nähtud pöördmaksustamise mehhanism tingimata välistab artikli 198 lõikes 2 ette nähtud mehhanismi, kuna viimati nimetatud sätet võib selles osas käsitada kui lex specialis’t selles sõna-sõnalt loetletud spetsiifiliste toodete kohta.

   (vt punktid 38, 41–43, 45 ja resolutsioon)