EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)

4. mai 2017 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Riigihange — Direktiiv 2004/18/EÜ — Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted — Ettevõtjate tehniline ja/või kutsealane suutlikkus — Artikli 48 lõige 3 — Võimalus tugineda teiste ettevõtjate pädevusele — Artikkel 51 — Võimalus pakkumust täiendada — Artikli 45 lõike 2 punkt g — Hankemenetlusest kõrvaldamine raske eksimuse tõttu”

Kohtuasjas C‑387/14,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon, Poola) 25. juuli 2014. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 14. augustil 2014, menetluses

Esaprojekt Sp. z o.o.

versus

Województwo Łódzkie,

järgmise isiku osavõtul:

Konsultant Komputer sp. z o.o.,

EUROOPA KOHUS (viies koda),

koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça, Euroopa Kohtu asepresident A. Tizzano (ettekandja), kohtunikud M. Berger, A. Borg Barthet ja F. Biltgen,

kohtujurist: M. Bobek,

kohtusekretär: ametnik X. Lopez Bancalari,

arvestades kirjalikus menetluses ja 21. septembri 2016. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

—	Województwo Łódzkie, esindajad: M. Popielarczyk ja radcy prawni A. Faliszek-Rosiak, P. Krystynowicz ja M. Kaczmarczyk,

—	Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna ja D. Lutostańska,

—	Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato C. Colelli,

—	Euroopa Komisjon, esindajad: J. Hottiaux ja A. Tokár,

olles 24. novembri 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134; lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).

2	Taotlus on esitatud Esaprojekt sp. z o.o. ja Województwo Łódzkie (Łódźi vojevoodkond, Poola, edaspidi „hankija“) vahelises kohtuvaidluses pakkumuse üle, mille ettevõtja Konsultant Komputer sp. z o.o. esitas Poola haiglate infosüsteemide riigihanke menetluses.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Direktiivi 2004/18 põhjendus 46 on sõnastatud järgmiselt:

„Lepingud tuleks sõlmida objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumiste hindamise tõelise konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane kasutada ainult kahte lepingute sõlmimise kriteeriumi ja need on „madalaim hind“ ja „majanduslikult soodsaim pakkumine“.

Kindlustamaks lepingute sõlmimist võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt, on asjakohane sätestada pretsedendiõigusega kehtestatud kohustus tagada vajalik läbipaistvus, mis annab kõigile pakkujatele võimaluse olla piisavalt teadlik kriteeriumidest ja korrast, mille alusel määratakse kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumine. […]“

Nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 2 punkt a on sõnastatud järgmiselt:

„Riigihankelepingud – ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.“

5	Selle direktiivi artikkel 2 „Lepingute sõlmimise põhimõtted“ näeb ette: „Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.“

Direktiivi 2004/18 artikkel 44 „Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine“ sätestab:

„1. Lepingud sõlmitakse artiklites 53 ja 55 sätestatud kriteeriumide alusel ja artiklit 24 arvesse võttes pärast seda, kui ostja on artiklites 47–52 osutatud finants- ja majandusliku olukorra, kutsealaste või tehniliste teadmiste või suutlikkuse kriteeriumide kohaselt ning vajaduse korral ning vastavalt lõikes 3 nimetatud mittediskrimineerimist käsitlevatele eeskirjadele ja kriteeriumidele kontrollinud nende ettevõtjate sobivust, keda ei ole artiklite 45 ja 46 kohaselt välja jäetud.

2. Ostjad võivad nõuda, et kandidaadid ja pakkujad vastaksid artiklite 47 ja 48 kohasele minimaalse suutlikkuse tasemetele.

Artiklites 47 ja 48 osutatud teabe ulatus ja konkreetse lepingu täitmiseks vajalikud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed.

Miinimumtasemed esitatakse hanketeates.

[…]“

Direktiivi artikli 45 „Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord“ lõige 2 näeb ette:

„Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:

[…]

g)	kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.

Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.“

Direktiivi artiklis 48 „Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus“ on sätestatud:

„1. „Ettevõtjate tehnilist ja/või kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2. Ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada ühe või mitme järgmise vahendiga:

[…]

ii)	põhiliste viimase kolme aasta jooksul kohaletoimetatud tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega. […]

[…]

3. Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul ta peab ostjale tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, tuues esile näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud kohustuse anda vajalikud vahendid ettevõtja käsutusse.

4. Samadel tingimustel võib artiklis 4 osutatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi

[…]“

9	Direktiivi 2004/18 artikkel 51 „Täiendavad dokumendid ja teave“ on sõnastatud järgmiselt: „Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 45–50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.“

Poola õigus

10	Direktiiv 2004/18 võeti Poola õiguskorda üle riigihangete seadusega (Ustawa Prawo zamówień publicznych, kodifitseeritud tekst, Dz. U. 2013, osad 907, 984, 1047, 1473, ja Dz. U. 2014, osa 423, edaspidi „riigihangete seadus“).

Riigihangete seaduse artikli 24 lõike 2 punktid 3 ja 4 on sõnastatud järgmiselt:

„[s]amuti kõrvaldatakse riigihankemenetlusest iga ettevõtja, kes:

3)	on esitanud valeandmeid, millel on või võib olla mõju käimasoleva menetluse tulemusele;

4)	ei ole näidanud, et ta vastab selles menetluses osalemise tingimustele“.

Selle seaduse artikli 26 lõiked 2b ja 4 sätestavad:

„2b. Ettevõtja võib tugineda teiste üksuste oskustele ja kogemustele, tehnilisele pädevusele, hankelepingu täitmiseks võimelistele töötajatele või finantsseisundile, olenemata tema ja selle üksuse vaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sellisel juhul peab ettevõtja hankijale tõendama, et tema käsutuses on hankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid, ning esitama selle kohta eelkõige üksuste kirjalikud kinnitused, et nad annavad lepingu täitmise kestuseks tema käsutusse vajalikud vahendid […]

4. Hankija nõuab samuti artikli 25 lõikes 1 osutatud deklaratsioonide või dokumentide kohta selgituste esitamist enda määratud tähtaja jooksul.“

13	Selle seaduse artikli 93 lõike 1 punkt 7 sätestab: „Hankija tunnistab hankemenetluse kehtetuks, kui […] menetluses esineb kõrvaldamatu puudus, mis takistab sellise riigihankelepingu sõlmimist, mida ei ole võimalik tühiseks tunnistada.“

Ministrite nõukogu esimehe 19. veebruari 2013. aasta määruse, mis käsitleb dokumente, mida hankija võib ettevõtjalt nõuda, ja nende dokumentide esitamise vormi (Rozporządzenie Prezesa Rady Ministrów z dnia 19 lutego 2013 r. w sprawie rodzajów dokumentów, jakich może żądać zamawiający od wykonawcy, oraz form, w jakich te dokumenty mogą być składane (Dz. U. 2013, osa 231)), artikli 1 lõikes 6 on sätestatud:

„Kui [riigihangete] seaduse artikli 22 lõikes 1 toodud tingimuste täitmise tõendamiseks tugineb ettevõtja teiste üksuste vahenditele [riigihangete] seaduse artikli 26 lõike 2b kohaselt, siis selleks, et hinnata, kas ettevõtja kasutada on teiste üksuste vahendid piisavas ulatuses, et lepingut nõuetekohaselt täita, või kas ettevõtja ja nende üksuste vaheline seos tagab tegelikult võimaluse neid vahendeid kasutada, võib hankija nõuda:

1)	[riigihangete] seaduse artikli 22 lõike 1 punktis 4 toodud tingimuste kohta dokumente, mis on loetletud lõike 1 punktides 9–11, ja ka muid dokumente, mis puudutavad finants- ja majanduslikku seisundit, nagu on ette nähtud hanketeates või kirjelduses;

dokumente, mis puudutavad eelkõige:

a)	selle teise üksuse vahendite ulatust, mida ettevõtja võib kasutada,

b)	viisi, kuidas ettevõtja lepingu täitmise tarvis saab kasutada sellise teise üksuse vahendeid,

c)	ettevõtja ja teise üksuse vahelise seose laadi, ja

d)	seda, mis ulatuses ja kui kaua teine üksus osaleb lepingu täitmisel“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et hankija algatas riigihankemenetluse „olemasolevate infosüsteemide kaasajastamine ja uute süsteemide töölerakendamine Łódźi vojevoodkonda teenindavates tervishoiuasutustes (Poola) piirkondliku meditsiiniinfosüsteemi teenuste projekti raames. Hanketeade avaldati 29. novembril 2013 Euroopa Liidu Teatajas numbriga 2013/S 232-402292.

16	Selle riigihanke korraldamiseks valis hankija avatud menetluse ja jagas hanke objekti mitmeks osaks, mis hõlmasid erinevaid asutusi. Ta lubas seega huvitatud ettevõtjatel esitada pakkumusi mitte ainult kogu hanke objektile, vaid ka osale sellest.

Põhikohtuasi käsitleb lepingu sõlmimist eelkõige osa nr 3 kohta, mis on seotud Piotrkóv Tribunalski Mikołaj Koperniku nimelise piirkondliku haigla (Poola) haldusosakonna (edaspidi „hall sektor“) ja meditsiiniosakonna (edaspidi „valge sektor“) teenindamiseks ette nähtud haigla integreeritud infosüsteemi ostmise ja tarnimisega. Hange puudutab standardset tarkvara, mille ettevõtja peab lepingu täitmiseks tarnima, paigaldama ja konfigureerima.

Nii hankedokumentide punkt 6.1 kui ka alapunkt 6.1.2 näevad ette, et oma kogemuse tõendamiseks pidi iga hanke osa nr 3 kohta pakkumuse esitanud pakkuja muu hulgas näitama, et ta on täitnud vähemalt kaks hankelepingut, mille ese on vähemalt 200 voodikohaga tervishoiuasutuse valget ja halli sektorit hõlmava haigla integreeritud infosüsteemi tarnimine, paigaldamine, konfigureerimine ja töölerakendamine, ja millest igaühe maksumus koos käibemaksuga on vähemalt 450000 Poola zlotti (ligikaudu 101676,08 eurot).

Sel eesmärgil pidid kõik ettevõtjad esitama muu hulgas ülevaate pakkumuste esitamise tähtpäevale eelneva kolme aasta jooksul või – olenevalt olukorrast – lühema tegevusaja jooksul teostatud tarnetest koos täpsustustega objekti, maksumuse, täitmise tähtpäeva ja üksuste kohta, kelle tellimusel tarned teostati, ning tõenditega tarnete nõuetekohase täitmise kohta.

Ettevõtja Konsultant Komputer esitas oma pakkumuses kaheosalise loetelu haigla integreeritud infosüsteemi tarnimise, paigaldamise, konfigureerimise ja töölerakendamise hankelepingutest, mis täideti vastavalt Słupski J. Korczaki nimelise spetsialiseeritud regionaalhaigla (Poola) ja Nowy Sączi J. Śniadecki nimelise spetsialiseeritud regionaalhaigla (Poola) tellimusel konsortsiumi poolt, mille moodustasid Konsultant IT sp. z o.o. ja Konsultant Komputer.

21	Hankija valis välja Konsultant Komputeri pakkumuse kui majanduslikult kõige soodsama pakkumuse osa nr 3 jaoks.

Esaprojekt, kes sellest menetlusest kõrvaldati, esitas Krajowa Izba Odwoławczale (riiklik vaidlustuskomisjon, Poola) vaidlustuse hankija otsuse peale, millega Konsultant Komputeri pakkumus välja valiti. Esaprojekt heitis sisuliselt ette, et hankija jättis tuvastamata, et kõnealune pakkumus tugines ebatäpsele teabele ega vastanud hankedokumentide alapunkti 6.1.2 tingimustele. Järelikult oleks see pakkumus tulnud riigihangete seaduse artikli 24 lõike 2 punkti 3 kohaselt tagasi lükata.

Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon) kohustas 7. aprilli 2014. aasta otsusega hankijat osa nr 3 soodsaima pakkumuse väljavalimise otsuse tühistama ja küsima riigihangete seaduse artikli 26 lõike 4 alusel Konsultant Komputerilt täpsustusi pakkumuses viidatud hankelepingute ulatuse kohta. Hankija tühistas seepeale oma otsuse ja palus Konsultant Komputeril koostada dokumendid, mis lubaksid kindlaks teha, et hankedokumentide alapunktis 6.1.2 ette nähtud pakkujaks olemise teadmiste ja kogemuse tingimus on täidetud.

Vastuseks sellele nõudmisele märkis Konsultant Komputer 29. aprilli 2014. aasta kirjas esiteks, et hankeleping, millele ta oli viidanud, puudutas funktsionaalsusi, mille hankija oli määratlenud halli sektorina, ja teiseks, et tarnete loetelu, mille ta oli oma pakkumusele lisanud käsitles kahe lepingu – nimelt 5. oktoobri 2010. aasta leping nr 51/2/2010 ja 6. detsembri 2010. aasta leping nr 62/2010 – täitmist.

25	Konsultant Komputeri esitatud teabest nähtub, et Słupski J. Korczaki nimelise spetsialiseeritud regionaalhaiglaga seoses tehtud tööd teostati tegelikult kahe eri lepingu raames, millest üks ei sisaldanud valget ja teine halli sektorit.

Neid selgitusi arvesse võttes leidis hankija, et Słupski J. Korczaki nimelise spetsialiseeritud regionaalhaigla jaoks tehtud tööd ei vastanud hankedokumentide punktis 6.1.2 ette nähtud tingimusele, mille kohaselt igas hankelepingus pidid olema esindatud seal loetletud elemendid, nimelt haigla integreeritud infosüsteemi (HIS) tarnimine, paigaldamine, konfigureerimine ja töölerakendamine valges ja hallis sektoris. Hankija palus seejärel Konsultant Komputeril oma dokumente selles suhtes täiendada.

Selleks esitas Konsultant Komputer uue tarnete loetelu, milles ta tugines kahe tarne, nimelt esiteks Janów Lubelski avaliku tervishoiuasutuse ja teiseks Lublini raudtee piirkondliku tervishoiuteenistuse (Poola) puhul teise üksuse, Medinet Systemy Informatyczne sp. z o.o. kogemusele. Konsultant Komputer edastas ka Medinet Systemy Informatyczne lubaduse anda nõuandja ja konsultandina hankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid ja märkis uuesti ära Nowy Sączi J. Śniadecki nimelise spetsialiseeritud haigla jaoks teostatud tarne.

28	Jäänud selle vastusega rahule, tunnistas hankija taas Konsultant Komputeri pakkumuse majanduslikult kõige soodsamaks pakkumuseks osa nr 3 jaoks.

Esaprojekt esitas Krajowa Izba Odwoławczale (riiklik vaidlustuskomisjon) vaidlustuse eesmärgiga saavutada hankija otsuse tühistamine ning pakkumuste uuesti hindamine ja Konsultant Komputeri menetlusest kõrvaldamine põhjusel, et Konsultant Komputer esitas valeandmeid ega olnud näidanud, et ta vastab menetluses osalemise, muu hulgas hankedokumentide alapunktis 6.1.2 ette nähtud tingimustele.

Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon) arvates tõstatab põhikohtuasi kõigepealt küsimuse, kas direktiivi 2004/18 artiklitega 2 ja 51 on vastuolus, kui ettevõtja tugineb hankija nõudmisel dokumente täiendades muudele töödele kui need tööd, mille ta oma esialgses pakkumuses ära näitas, ning kas ta võib selleks tugineda sellise üksuse töödele, kelle vahenditele ta ei ole esialgses pakkumuses tuginenud.

Teiseks väljendas see kohus kahtlust kas põhikohtuasjas käsitletavate asjaolude puhul on ettevõtjal võimalik tugineda direktiivi 2004/18 artikli 48 lõikes 3 ette nähtud õigusele tugineda kolmandate üksuste pädevusele, kui ta ise üksinda ei vasta teenuse osutamise hankemenetlusest osavõtu miinimumnõuetele.

32	Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon) kahtleb ka, kas sellistel asjaoludel saab direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g tähenduses ettevõtjat lugeda vastutavaks raske eksimuse eest ja seega ta riigihankemenetlusest kõrvaldada.

Selles olukorras otsustas Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas [direktiivi 2004/18] artiklit 51 koosmõjus artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise ning läbipaistva tegutsemise põhimõt[e]tega tuleb tõlgendada nii, et dokumentide täiendamise ja selgitamise käigus võib ettevõtja ära näidata muud täidetud hankelepingud (st tarnitud kaubad või osutatud teenused) kui need, mis olid esitatud pakkumusele lisatud hankelepingute loetelus; eeskätt kas ettevõtja võib viidata teise üksuse poolt täidetud hankelepingutele, kui ta pakkumuses ei maininud, et ta saab kasutada teise üksuse võimalusi ja vahendeid?

Kas võttes arvesse 10. oktoobri 2013. aasta kohtuotsust Manova, [(C‑336/12, EU:C:2013:647)], millest nähtub, et „võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt pakkujalt tema seisundit kirjeldavaid dokumente, nagu hanketeates nõutud teavet pakkuja avaldatud majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg, eeldusel et hankedokumendid ei näe dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest“, tuleb [direktiivi 2004/18] artiklit 51 tõlgendada nii, et dokumente on lubatud täiendada vaid siis, kui tegemist on dokumentidega, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need olid olemas juba enne pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja lõppemist, või nii, et Euroopa Kohus on nimetanud vaid ühte mitmest võimalusest ja dokumente on lubatud täiendada ka teistel juhtudel, näiteks võib esitada dokumente, mida enne kõnealuse tähtaja lõppemist veel olemas ei olnud, kuid mis võivad hankemenetluses osalemise tingimustele vastavust objektiivselt kinnitada?

Kas juhul, kui teisele küsimusele tuleb vastata nii, et täiendada on lubatud ka muid kui 10. oktoobri 2013. aasta kohtuotsuses Manova [(C‑336/12, EU:C:2013:647)] nimetatud dokumente, võib täiendada ka dokumente, mis pärinevad ettevõtjalt, alltöövõtjaks olevalt kolmandalt isikult või teistelt üksustelt, kelle pädevusele ettevõtja tugineb, kuid mida ta pakkumuses ei nimetanud?

Kas [direktiivi 2004/18] artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda artikli 48 lõikes 3 viidatud mõne teise üksuse vahenditele, nii et teadmised ja kogemused kahe üksuse puhul, kellel hankija nõutud teadmised ja kogemused eraldi võttes puuduvad, summeeritakse, kui kõnealune kogemus ei ole jaotatav osadeks (üks ettevõtja peab hankemenetluses osalemise tingimusele täielikult vastama) ja hankelepingu täitmine ei ole jaotatav osadeks (on ühtne tervik)?

Kas [direktiivi 2004/18/EÜ] artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda ettevõtjate ühenduse kogemusele selliselt, et ettevõtja, kes täitis hankelepingu ettevõtjate ühenduse liikmena, võib tugineda hankelepingu täitmisele kõnealuse ühenduse poolt, olenemata sellest, kui suur oli tema osa selle hankelepingu täitmises, või võib ta tugineda vaid enda tegelikule kogemusele, mille ta omandas, täites hankelepingu asjaomast osa, mis oli talle määratud ettevõtjate ühenduse siseselt?

Kas direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g, mille kohaselt võib hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja, kes on […] andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või jätnud sellised andmed esitamata, võib tõlgendada nii, et hankemenetlusest võidakse kõrvaldada ettevõtja, kes on esitanud valeandmed, mis mõjutasid või võisid mõjutada hankemenetluse tulemust, eeldades et ettevõtja on asjaomases eksimuses süüdi üksnes seetõttu, et ta esitas hankijale valeandmed, mis mõjutavad hankija otsust kõrvaldada ettevõtja hankemenetlusest (ja lükata tema pakkumus tagasi), olenemata sellest, kas ettevõtja tegutses tahtlikult ja sihipäraselt või tahtluseta, kergemeelsusest, hooletusest või näitamata üles vajalikku hoolsust? Kas vaid ettevõtja puhul, kes on esitanud valeandmeid (mis ei vasta tegelikele asjaoludele), saab eeldada, et ta „on nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või jätnud sellised andmed esitamata“, või saab seda eeldada ka ettevõtja puhul, kes on küll esitanud tõesed andmed, kuid viisil, mille eesmärk oli veenda hankijat ettevõtja vastavuses hankija poolt kehtestatud nõuetele, kuigi see ei pea paika?

Kas [direktiivi 2004/18] artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda oma kogemusele selliselt, et ta viitab kahele või enamale lepingule üheaegselt kui ühele hankelepingule, kuigi seda võimalust ei näinud hankija ette ei hanketeates ega hankedokumentides?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Esimene kuni kolmas eelotsuse küsimus

Esimese kuni kolmanda küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2004/18 artiklit 51 koosmõjus artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist edastab ettevõtja hankijale enda riigihankemenetluses osalemise tingimustele vastamise tõendamiseks sellised dokumendid, mida ei olnud tema esialgses pakkumuses, nagu kolmanda isiku täidetud leping ning selle isiku võetud kohustus anda ettevõtja käsutusse kõnealuse riigihankelepingu täitmiseks vajalikud pädevus ja vahendid.

35	Sellele küsimusele vastamiseks tuleb meenutada, et direktiivi 2004/18 põhjenduse 46 ja artikli 2 kohaselt peavad hankijad kohtlema kõiki ettevõtjaid võrdselt, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt (kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 60).

Ühelt poolt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte niisiis, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused, ja eeldab seega, et need pakkumused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel. Teiselt poolt on läbipaistvuskohustuse eesmärk tagada, et puuduks hankijapoolse soosimise ja meelevaldsuse oht. See kohustus eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleksid nii hanketeates kui ka hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaksid hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele (kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

Pealegi on Euroopa Kohus juba järeldanud, et võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuse kohustusega on vastuolus, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja vahel; see tähendab seda, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel. Sellest tuleneb, et hankija ei või nõuda selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust ta peab ebatäpseks või hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele mittevastavaks (kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).

Euroopa Kohus täpsustas samas, et direktiivi 2004/18 artikliga 2 ei ole siiski vastuolus, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead (kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

39	Selleks peab hankija tagama eelkõige, et pakkumuse täpsustamise nõudega ei kaasneks asjaomase pakkuja poolt tegelikult uue pakkumuse esitamist (kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

Pealegi, kui hankija kasutab oma kaalutlusõigust, mis tal on seoses õigusega nõuda pakkujatelt pakkumuse kohta selgitusi, on tal kohustus kohelda pakkujaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut sellise selgituste nõude saanud pakkujat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt (kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

Käesoleval juhul esitas Konsultant Komputer hankijale pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist dokumendid, mida ei olnud tema esialgses pakkumuses. Nagu näidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 27, teatas see ettevõtja kolmanda isiku poolt täidetud lepingust ning ka selle isiku võetud kohustusest anda nimetatud ettevõtja käsutusse põhikohtuasjas käsitletava hankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid.

42	Sellised täpsustused ei ole kaugeltki pelk selgitus või ilmsete tehniliste vigade parandus eespool punktis 38 viidatud kohtupraktika tähenduses, vaid on tegelikult esialgse pakkumuse sisuline ja märkimisväärne muudatus, mis sarnaneb pigem uue pakkumuse esitamisele.

Nagu kohtujurist on sisuliselt märkinud oma ettepaneku punktis 30, mõjutab selline teade otseselt riigihankemenetluse korraldamise olulisi elemente ehk ettevõtja isikut, kes võib‑olla kõnealuse riigihanke võidab, kui ka selle ettevõtja pädevuse tõendamist ning seega tema sobivust asjaomase hankelepingu täitmiseks direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 1 tähenduses.

Võttes need ettevõtja poolt esitatud dokumendid vastu, eelistas hankija selles olukorras alusetult seda ettevõtjat võrreldes teiste pakkujatega ja rikkus nii ettevõtjate võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid kui ka sellest tulenevat läbipaistvuskohustust, mis kehtib hankijatele direktiivi 2004/18 artikli 2 alusel.

Eelnevast tuleneb, et esimesele kuni kolmandale esitatud küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2004/18 artiklit 51 koosmõjus artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist edastab ettevõtja hankijale enda riigihankemenetluses osalemise tingimustele vastamise tõendamiseks dokumendid, mida ei olnud tema esialgses pakkumuses, nagu kolmanda üksuse täidetud leping ning selle üksuse võetud kohustus anda ettevõtja käsutusse kõnealuse riigihankelepingu täitmiseks vajalikud pädevus ja vahendid.

Neljas küsimus

Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda artikli 48 lõikes 3 viidatud mõne teise ettevõtja pädevusele ja vahenditele, nii et teadmised ja kogemused kahe ettevõtja puhul, kellel hankija nõutud teadmised ja kogemused eraldi võttes puuduvad, summeeritakse, kui hankija on seisukohal, et ei kõnealune kogemus ega hankelepingu täitmine ole osadeks jaotatavad.

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt annavad direktiivi 2004/18 artikli 47 lõige 2 ja artikli 48 lõige 3 kõigile ettevõtjatele õiguse tugineda konkreetse lepingu puhul teiste üksuste pädevusele, olenemata tema ja nende üksuste vaheliste sidemete õiguslikust laadist, juhul kui tõendatakse hankijale, et taotlejal või pakkujal on hankelepingu täitmisel viimatinimetatute vahendid tõepoolest kättesaadavad (vt selle kohta kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

Euroopa Kohus on siiski juba märkinud, et direktiivi 2004/18 sätetega ei ole vastuolus, kui selle direktiivi artikli 47 lõikes 2 ja artikli 48 lõikes 3 toodud õiguse kasutamist piiratakse erandlikes olukordades (vt selle kohta kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 39 ja viidatud kohtupraktika).

Niisiis ei ole välistatud, et on olemas töid, mille eripära tõttu on vajalik teatud pädevus, mida ei ole võimalik saavutada mitme ettevõtja pädevuse liitmisega. Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda, et üksainus ettevõtja täidaks asjaomase pädevuse miinimumnõuded või kasutaks vajaduse korral piiratud hulka ettevõtjaid direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 2 teise lõigu kohaselt, tingimusel et see nõue on asjaomase hanke objektiga seotud ja proportsionaalne (kohtuotsus,7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

50	Nagu näidatud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 18, nõuavad põhikohtuasjas käsitletava riigihanke tingimused pakkujatelt vähemalt kahe spetsiifilises valdkonnas täidetud lepingu esitamist.

51	Et tõendada oma pädevust põhikohtuasjas käsitletava hankelepingu täitmiseks, tõi Konsultant Komputer hankija nõudmise peale esile teise üksuse kogemuse, mis seisnes kahes Medinet Systemy Informatyczne teostatud tarnes, millele on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 27.

Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 46 märkinud, rajaneb eelotsuse küsimus eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollitud eeldusel, et põhikohtuasjas käsitletav riigihange on jagamatu, millest tuleneb, et kõnealune pädevuse minimaalne tase peab olema saavutatud ettevõtja enda poolt, mitte teiste üksuste pädevusele toetudes. Pealegi, nagu nähtub ka eelotsusetaotlusest, on Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon) arvates mitme ettevõtja kogemusele tuginemise võimaluse välistamine asjaomase hanke objektiga seotud ja proportsionaalne.

53	Selles olukorras ja võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktides 48 ja 49 meelde tuletatud kohtupraktikat, ei saa ettevõtja, tõendamaks, et tema käsutuses on põhikohtuasjas käsitletava riigihankelepingu täitmiseks nõutavad vahendid, tugineda kolmanda isiku pädevusele.

Järelikult tuleb neljandale esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus sama direktiivi artikli 48 lõike 2 punktiga a ja sama direktiivi artiklis 2 esitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtjal ei ole lubatud tugineda teise üksuse pädevusele sama direktiivi artikli 48 lõike 3 tähenduses, summeerides kahe üksuse kogemuse, kellel ükshaaval ei ole nõutavat pädevust teatava hankelepingu täitmiseks, juhul kui hankija arvates on riigihankeleping jagamatu selles mõttes, et see tuleb täita ühe ettevõtja poolt ning et selline mitme ettevõtja kogemusele tuginemise välistamine on seotud asjaomase hankelepingu – mille peab täitma üks ettevõtja – objektiga ja on selle suhtes proportsionaalne.

Viies küsimus

Viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja, kes osaleb hankemenetluses individuaalselt, võib tugineda ettevõtjate ühenduse kogemusele, milles ta osales muu riigihanke raames, sõltumata sellest, milles seisnes tema osalus viimati nimetatud riigihankelepingu täitmisel.

56	See küsimus on seotud käesoleva kohtuasja punktis 20 meenutatud asjaoluga, et põhikohtuasjas teostas nii Nowy Sączi kui ka Słupski haiglate integreeritud süsteemide tarne kahest äriühingust Konsultant Komputer ja Konsultant IT sp. z o.o koosnev ettevõtjate ühendus.

57	Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esmalt meelde tuletada, et direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 1 kohaselt peab hankija kontrollima taotlejate või pakkujate sobivust sama direktiivi artiklites 47–52 osutatud kriteeriumide kohaselt.

58	Lisaks võib sama direktiivi artikli 44 lõike 2 kohaselt hankija nõuda, et ettevõtjad vastaksid selle direktiivi artiklites 47 ja 48 nimetatud minimaalsetele majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tasemetele.

Direktiivi 2004/18 artikli 48 lõike 2 punkt a näeb ette, et ettevõtja tehnilist ja/või kutsealast pädevust võib vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada muu hulgas viimase viie aasta jooksul teostatud ehitustööde või ka põhiliste viimase kolme aasta jooksul kohaletoimetatud tarnete või osutatud teenuste nimekirja esitamisega.

Käesoleva kohtuotsuse punktis 47 meenutatud kohtupraktika kohaselt lubab direktiivi artikli 48 lõige 3 ettevõtjal konkreetse lepingu puhul tugineda teise üksuse, nagu ettevõtjate ühendus, milles ta osales, pädevusele, juhul kui ta tõendab hankijale, et tal on võimalus tegelikult kasutada selle üksuse vahendeid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks.

61	Selles kontekstis kujutab ettevõtja omandatud kogemus endast eriti olulist ettevõtja kvalifitseerimise kvalitatiivset kriteeriumi, sest see lubab hankijal direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 1 kohaselt kontrollida taotlejate või pakkujate sobivust konkreetse riigihankelepingu täitmiseks.

62	Kui ettevõtja tugineb ettevõtjate ühenduse kogemusele, milles ta osales, tuleb seda kogemust hinnata sõltuvalt selle ettevõtja konkreetsest osalusest ning seega tema tegelikust panusest selle riigihanke raames sellelt ühenduselt nõutud tegevusse.

Nagu Poola valitsus oma kirjalikes seisukohtades õigustatult märgib, omandab ettevõtja tegelikult kogemuse mitte lihtsa asjaolu tõttu, et ta on ettevõtjate ühenduse liige sõltumata tema panusest sellesse, vaid üksnes otseselt osaledes hankelepingu – mille kogutäitmine on selle ühenduse ülesanne – vähemalt ühe osa täitmises.

64	Siit tuleneb, et ettevõtja ei saa hankija nõutud kogemuse osas tugineda ettevõtjate ühenduse teiste liikmete teostatud töödele, milles ta ise ei ole tõhusalt ja konkreetselt osalenud.

Eelnevat silmas pidades tuleb viiendale esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 esitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja, kes osaleb hankemenetluses individuaalselt, võib tugineda ettevõtjate ühenduse kogemusele, milles ta osales muu riigihankelepingu raames, üksnes juhul, kui ta tõhusalt ja konkreetselt osales selle täitmisel.

Kuues küsimus

Kuuenda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g, mis lubab riigihanke menetlusest kõrvaldada muu hulgas ettevõtja, kes on hankija poolt nõutud andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses, tuleb tõlgendada nii, et seda võib kohaldada juhul, kui see teave võib mõjutada hankemenetluse tulemust olenemata sellest, kas see ettevõtja tegutses tahtlikult.

67	Sellele küsimusele vastamiseks tuleb meenutada, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõiked 1 ja 2 näevad ette rea põhjuseid, vastavalt kohustuslikke ja vabatahtlikke, pakkuja menetluses osalemisest kõrvaldamiseks tema isiklikku olukorda puudutavate asjaolude pinnal.

68	Eelkõige võib selle direktiivi artikli 45 lõike 2 punkti g tähenduses hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja, kes on hankija poolt nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või on jätnud sellised andmed esitamata.

69	Oma küsimusega soovib Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon) teada, kas selle sätte kohaldamiseks on vaja, et pakkuja oleks tegutsenud tahtlikult ja hankijale esitatud teave oleks mõjutanud või oleks võinud mõjutada hankemenetluse tulemust.

70	Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g sõnastuses ei ole mingit viidet ettevõtja tahtlikule käitumisele. Selle asjaolu tõttu ei saa sellise käitumise tuvastamist lugeda ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamisel möödapääsmatuks eelduseks.

Vastupidi, et lugeda pakkuja selle sätte tähenduses raskes eksimuses süüdi olevaks ja ta ühtlasi hankemenetlusest kõrvaldada, on piisav, kui pakkuja on vastutav teatud raskusega hooletuse eest ehk hooletuse eest, millel võib olla määrav mõju hankemenetlusest kõrvaldamise, valiku või lepingu sõlmimise otsustele.

72	Järelikult selleks, et karistada valeandmeid esitanud ettevõtjat tema hankemenetlusest kõrvaldamisega, ei pidanud hankija vastupidi eelkõige Poola valitsuse ja Euroopa Komisjoni väidetule esitama tõendeid selle ettevõtja poolse tahtliku üleastumise kohta.

73	Teiseks tuleb meenutada, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 teise lõigu kohaselt määravad liikmesriigid kindlaks selle lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

74	Sellest tuleneb, et artikli 45 lõike 2 esimeses lõigus esinevaid mõisteid, nende seas „raske [eksimus]“, võib liikmesriigi õiguses täpsustada ja selgitada siiski liidu õigust järgides (vt selle kohta kohtuotsus, 13.12.2012, Forposta ja ABC Direct Contact, C‑465/11, EU:C:2012:801, punkt 26).

75	Käesoleval juhul näeb riigihangete seaduse artikli 24 lõike 2 punkt 3 ette, et ettevõtja, kes „on esitanud valeandmeid, mis mõjutab või võib mõjutada korraldatud hankemenetluse tulemust“.

76	Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, oli kõnealuse ettevõtja esitatud dokumentidel ja teabel mõju põhikohtuasjas käsitletava hankemenetluse tulemusele. Krajowa Izba Odwoławcza (riiklik vaidlustuskomisjon) arvates võitis Konsultant Komputer nimelt nende dokumentide ja andmete põhjal hankemenetluse.

Selles olukorras tuleb tõdeda, et selliseid dokumente ja andmeid esitades on ettevõtja vastutav hooletuse eest, millel oli otsustav mõju riigihankemenetlusest kõrvaldamise, pakkumuse valiku ja riigihankelepingu sõlmimise otsustele, millest tuleneb, et seda ettevõtjat võib lugeda süüdi olevaks raskes eksimuses direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g tähenduses. Järelikult võib selline käsitlusega põhjendada hankija otsust nimetatud ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldada.

Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb kuuendale esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g, mis lubab kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja muu hulgas juhul, kui ta on hankija nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või jätnud sellised andmed esitamata, tuleb tõlgendada nii, et seda sätet võib kohaldada, kui ettevõtja on vastutav teatava raskusega hooletuse eest ehk sellise hooletuse eest, millel on otsustav mõju riigihankemenetlusest kõrvaldamise, valiku ja riigihankelepingu sõlmimise otsustele, olenemata sellest, kas on tuvastatud selle ettevõtja tahtlik üleastumine.

Seitsmes küsimus

Seitsmenda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda oma kogemusele selliselt, et ta viitab kahele või enamale lepingule üheaegselt kui ühele hankelepingule, kuigi seda võimalust ei näinud hankija ette ei hanketeates ega hankedokumentides?

80	Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esmalt märkida, et nagu on meelde tuletatud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 57, peab hankija direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 1 kohaselt kontrollima taotlejate või pakkujate sobivust sama direktiivi artiklites 47–52 osutatud kriteeriumide kohaselt.

81	Taotlejad ja pakkujad omalt poolt peavad hankijale tõendama, et neil on vajalik pädevus, et tagada riigihankelepingu nõuetekohane täitmine.

Sellega seoses on hankijal õigus hanketeates või hankedokumentides selgelt ära näidata kindlaks määratud pädevusele vastamise nõuded ja konkreetne kord, mille järgi pakkuja peab näitama oma sobivust kõnealuse riigihanke võitmiseks ja lepingu täitmiseks. Samas võib hankija erandjuhtudel ja võttes arvesse asjaomaste tööde laadi ning riigihanke objekti ja eesmärki näha direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 2 alusel ette piiranguid, eelkõige piirates ettevõtjate arvu, kellele saab tugineda (vt selle kohta kohtuotsused, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punktid 39–41, ning 5.4.2017, Borta, C‑298/15, EU:C:2017:266, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika).

83	Kui aga hankija otsustab sellist võimalust kasutada, peab ta tagama, et tema kehtestatud põhimõtted on seotud asjaomase hankelepingu esemega ja proportsionaalsed (vt selle kohta kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punktid 40 ja 56).

Nagu tuleneb ka eelotsusetaotlusest, siis kuigi käesoleval juhul on tõsi, et hankija ei näinud hankedokumentides sõnaselgelt pakkuja jaoks ette võimalust tugineda kahele või enamale lepingule kui ühele hankelepingule, jääb faktiks, et selline võimalus ei olnud ka ei hanketeates ega hankedokumentides välistatud.

85	Selles olukorras ei saa a priori välistada, et hankija võiks mitte ainult ettevõtja poolt ühe lepingu raames, vaid kahe või enama erineva lepingu raames omandatud kõnealuse riigihankelepingu täitmiseks vajalikku kogemust lugeda piisavaks ning lubada ühtlasi sel ettevõtjal riigihange võita.

Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 62 märkinud, kui kindlaks määratud riigihanke nõuded võivad põhimõtteliselt olla täidetud mitme ettevõtja pädevuse ja kogemuse liitmise teel, siis oleks ebaloogiline välistada põhimõtteliselt võimalus kumuleerida sama ettevõtja poolt eri lepingute raames omandatud pädevus või kogemused.

Selle asjaolu tõttu ja sel määral, mil põhikohtuasjas ei olnud ei hanketeates ega hankedokumentides välistatud võimalus tugineda mitmes lepingus omandatud mitmele kogemusele, peab hankija liikmesriigi pädevate kohtute kontrolli all kindlaks tegema, kas asjaomaste tööde laadi ja hanke objekte ning eesmärke arvesse võttes võimaldab kahest või enamast lepingust saadud kombineeritud kogemus tagada tööde nõuetekohase teostamise.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb seitsmendale esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda kogemusele selliselt, et ta viitab kahele või enamale lepingule üheaegselt kui ühele hankelepingule, kui hankija ei ole seda võimalust hanke objekti ja eesmärkidega seotud ning nende suhtes proportsionaalsete nõuete alusel välistanud.

Kohtukulud

89	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artiklit 51 koosmõjus sama direktiivi artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist edastab ettevõtja hankijale enda riigihankemenetluses osalemise tingimustele vastamise tõendamiseks dokumendid, mida ei olnud tema esialgses pakkumuses, nagu kolmanda isiku täidetud leping ning selle isiku võetud kohustus anda ettevõtja käsutusse kõnealuse riigihankelepingu täitmiseks vajalikud pädevus ja vahendid.

Direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja ei või tugineda artikli 48 lõikes 3 viidatud mõne teise ettevõtja pädevusele, nii et teadmised ja kogemused kahe ettevõtja puhul, kellel hankija nõutud teadmised ja kogemused eraldi võttes puuduvad, summeeritakse, kui hankija arvates on riigihange jagamatu selles mõttes, et see tuleb ellu viia ühe ettevõtja poolt ning et selline mitme ettevõtja kogemusele tuginemise välistamine on seotud asjaomase hankelepingu – mille peab täitma üks ettevõtja – objektiga ja on selle suhtes proportsionaalne.

Direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja, kes osaleb hankemenetluses individuaalselt, ei või tugineda ettevõtjate ühenduse kogemusele, milles ta osales muu riigihankelepingu raames, juhul kui ta ei osalenud tõhusalt ja konkreetselt selle täitmises.

Direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g, mis lubab kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja muu hulgas juhul, kui ta on hankija nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või jätnud sellised andmed esitamata, tuleb tõlgendada nii, et seda sätet võib kohaldada, kui see ettevõtja on vastutav teatava raskusega hooletuse eest ehk sellise hooletuse eest, millel on otsustav mõju riigihankemenetlusest kõrvaldamise, valiku ja riigihankelepingu sõlmimise otsustele, olenemata sellest, kas on tuvastatud selle ettevõtja tahtlik üleastumine.

Direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et see annab ettevõtjale võimaluse tugineda oma kogemusele selliselt, et ta viitab üheaegselt kahele või enamale lepingule kui ühele hankelepingule, kui hankija ei ole seda võimalust kõnealuse hanke objekti ja eesmärgiga seotud ja nende suhtes proportsionaalsete nõuete alusel välistanud.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: poola.