ÜLDKOHTU MÄÄRUS (teine koda)

21. jaanuar 2014 ( *1 )

„Tühistamishagi — Eraõiguslik juriidiline isik — Tõendite puudumine juriidilise isiku olemasolu kohta — Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 5 punkt a — Ilmselge vastuvõetamatus”

Kohtuasjas T‑168/13,

European Platform Against Windfarms (EPAW), esindaja: advokaat C. Kiss,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: K. Herrmann ja P. Oliver, hiljem L. Pignataro Nolin, K. Herrmann ja J. Tomkin,

kostja,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 6. juuni 2012. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline” ning komisjoni 21. jaanuari 2013. aasta otsus, millega jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hageja nõue, et komisjon selle teatise uuesti läbi vaataks,

ÜLDKOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro ning kohtunikud S. Gervasoni (ettekandja) ja L. Madise,

kohtusekretär: E. Coulon,

on teinud järgmise

määruse

Menetlus ja poolte nõuded

1

Hageja European Platform Against Windfarms (EPAW) esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 18. märtsil 2013.

2

Üldkohus palus 4. ja 25. aprilli ning 14. mai 2013. aasta kirjadega hagejal kodukorra artikli 44 lõike 6 alusel hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks esiteks esitada dokumendid, mis võimaldavad vastavalt kodukorra artikli 44 lõike 5 punktile a kontrollida hageja kui juriidilise isiku olemasolu hagiavalduses mainitud aadressil, ning teiseks tõendid selle kohta, et hageja advokaadile on nõuetekohaselt andnud volitused selleks õigustatud isik vastavalt kodukorra artikli 44 lõike 5 punktile b.

3

Hageja vastas 4. aprilli ja 14. mai 2013. aasta kirjadele määratud tähtaja jooksul kirjadega, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 19. aprillil ja 30. mail 2013.

4

Euroopa Komisjon palus 26. juunil 2013 Üldkohtul peatada käesoleva menetluse kodukorra artikli 77 punkti d alusel kuni Euroopa Kohtu poolt otsuste tegemiseni, mis lõpetavad menetluse kohtuasjades C‑401/12 P: nõukogu vs. Vereniging Milieudefensie ja Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht, C‑402/12 P: parlament vs. Vereniging Milieudefensie ja Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht, C‑403/12 P: komisjon vs. Vereniging Milieudefensie ja Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht, C‑404/12 P: nõukogu vs. Stichting Natuur en Milieu ja Pesticide Action Network Europe ning C‑405/12 P: komisjon vs. Stichting Natuur en Milieu ja Pesticide Action Network Europe. Hageja ei esitanud määratud tähtaja jooksul oma seisukohti. Üldkohtu teise koja esimehe 30. septembri 2013. aasta määrusega jäeti see taotlus rahuldamata.

5

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 6. juuni 2012. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline”;

tühistada komisjoni 21. jaanuari 2013. aasta otsus, millega jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hageja nõue, et komisjon selle teatise uuesti läbi vaataks.

6

Komisjon palub Üldkohtul:

jätta hagi rahuldamata;

mõista kohtukulud välja hagejalt.

Õiguslik käsitlus

7

Vastavalt kodukorra artiklile 111 võib Üldkohus juhul, kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

8

Käesoleval juhul leiab Üldkohus, et tal on toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet, ning otsustab, et puudub vajadus menetlust jätkata.

9

Sellise tühistamishagi vastuvõetavus, mille ühendus on ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel esitanud, sõltub ennekõike tema juriidilise isiku staatusest.

10

Kodukorra artikli 44 lõige 5 näeb ette, et kui hageja on eraõiguslik juriidiline isik, lisab ta hagiavaldusele oma põhikirja või äsjase väljavõtte äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või juriidilise isiku olemasolu tõendava muu dokumendi ning tõendid selle kohta, et hageja advokaadile on nõuetekohaselt andnud volitused selleks õigustatud isik.

11

Ilma et oleks vaja teha otsus hageja advokaadile antud volituse nõuetekohasuse kohta, tuleb käesolevas asjas tõdeda, et Üldkohtu kantseleisse 18. märtsil 2013 saabunud hagiavaldus ei vasta kodukorra artikli 44 lõike 5 punktile a, kuna hageja ei ole lisanud oma hagiavaldusele oma põhikirja, äsjast väljavõtet äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist ega muud tema kui juriidilise isiku olemasolu tõendavat dokumenti.

12

Lisaks tuleb märkida, et vaatamata sellele, et Üldkohus palus tal puudused kõrvaldada (vt eespool punkt 2), ei esitanud hageja ühtegi tema kui juriidilise isiku olemasolu tõendavat dokumenti. Ta piirdus kahesuguste argumentide esitamisega, mis tema arvates võimaldavad tõendada, et ta on juriidiline isik. Nende argumentidega ei saa aga nõustuda.

13

Esiteks, kuigi ta möönab, et ta ei ole registreeritud ühekski Euroopa Liidu liikmesriigis, leiab hageja, et kuna ta tegutseb põhiliselt Iirimaal, siis tuleb teda pidada juriidilise isiku staatuse omandanuks Iirimaa õiguse alusel, kuna selles ei nähta ette mingit siseriiklikes asutustes registreerimise kohustust. Sellega seoses viitab ta Planning and Development Act 2000 (2000. aasta planeerimise ja arendustegevuse seadus), muudetud Planning and Development (Strategic Infrastructure) Act 2006‑ga (2006. aasta (strateegilise infrastruktuuri) planeerimise ja arendustegevuse seadus) (edaspidi „muudetud redaktsioonis 2000. aasta planeerimise ja arendustegevuse seadus”), artikli 37 lõike 4 punktidele c–e. Lisaks täpsustab hageja, et erinevalt hagiavalduses mainitud aadressist on tema asukoht tegelikult Iirimaal. Prantsusmaa aadressi mainimine hagiavalduses on ekslik, kuna see on tema juhataja ja liikmeks oleva, Prantsusmaal registreeritud mittetulundusühingu asukoha aadress.

14

Sellega seoses tuleb täpsustada, et muudetud redaktsioonis 2000. aasta planeerimise ja arendustegevuse seaduse artikli 37 lõike 4 punkti c kohaselt võib selle sätte punktis d ette nähtud tingimustele vastav ühendus või eraõiguslik organisatsioon vaidlustada Bord Pleanálas, mis on kohtulaadne asutus, need otsused, mis on tehtud arendustegevuse läbiviimiseks esitatud taotluste kohta (application for development). Sama seaduse artikli 37 lõike 4 punktist d nähtub sellega seoses, et asjaomane ühendus või organisatsioon peab vastama tingimustele, mis puudutavad eelkõige keskkonnakaitse edendamisega seotud eesmärkide täitmist Bord Pleanálasse pöördumisele eelnenud 12 kuu jooksul, ning vajadusel lisatingimustele, mis on seotud muu hulgas spetsiifilise juriidilise isiku staatuse omamise ja põhikirja või eeskirjade järgimisega ning mille kehtestab muudetud redaktsioonis 2000. aasta planeerimise ja arendustegevuse seaduse artikli 37 lõike 4 punkti e kohaselt Iirimaa keskkonna-, kultuuripärandi ja kohalike omavalitsuste minister.

15

Veel tuleb täpsustada, et 26. oktoobril 2010 ei olnud Iirimaa keskkonna-, kultuuripärandi ja kohalike omavalitsuste minister ühtegi lisatingimust muudetud redaktsioonis 2000. aasta planeerimis- ja arendusseaduse artikli 37 lõike 4 punkti e alusel kehtestanud, nagu toimiku dokumentidest nähtub. Pealegi ei olnud sel kuupäeval plaane neid lisatingimusi kehtestada.

16

Kuna need sätted käsitlevad linnaplaneerimist ja arendustegevust puudutavaid valdkondlikke õigusnorme, piirduvad nad seega sellega, et annavad nende sätetega hõlmatud valdkondades asjaomastele ühendustele konkreetse piiratud õiguse kaevata ainult ühte asutusse, milleks käesoleval juhul on Bord Pleanála.

17

Selline piiratud kaebeõigus, millele hageja tugineb, pealegi veel asutuses, mille kohtuga samaväärsus ei ole täielikult kindlaks tehtud, on aga ebapiisav tuvastamaks, et hageja omab Iirimaa õiguse alusel vastavalt õiguse üldnormidele juriidilise isiku staatust, mis annab talle õiguse esitada liidu kohtutesse ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel hagi, kui puuduvad tema kui juriidilise isiku olemasolu tõendavad dokumendid.

18

Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et isegi kui eeldada, et hageja asukoht on Iirimaal ning Prantsusmaa aadressi märkimine hagiavalduses oli pelk viga, on lihtsalt viitamine eespool punktides 13–15 osutatud Iirimaa seaduse sätetele, kui puuduvad igasugused dokumendid, mis võimaldavad hageja juriidilise isiku staatust tõendada, ebapiisav kodukorra artikli 44 lõike 5 punkti a kohaselt tema kui juriidilise isiku olemasolu tõendamiseks.

19

Seda ei tõenda ka hageja kandmine liidu läbipaistvusregistrisse. Isegi kui eeldada, et see registrisse kandmine tõendab, et hageja on – nagu ta väidab – Iirimaal asuv olemasolev organisatsioon, ei ole asjaomase ühenduse juriidilise isiku staatus siiski nimetatud registrisse kandmise tingimus, nagu nähtub ennekõike Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad EL poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT 2011, L 191, lk 29), punktist 14. Nimelt sätestab punkt 14, et „[r]egistreerimist eeldatakse võrgustikelt, platvormidelt ja kollektiivse tegevuse muudelt vormidelt, millel ei ole õiguslikku seisundit või juriidilise isiku staatust, kuid mis de facto kujutavad endast organiseeritud mõjutamise allikat ja mille tegevus kuulub registri kohaldamisalasse”.

20

Teiseks väidab hageja, et ta vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, lk 13) artiklis 11 toodud tingimustele, nagu komisjon eespool punktis 5 viidatud 21. jaanuari 2013. aasta otsuses tunnistas. Ta järeldab sellest, et tal on õigus esitada vaie vastavalt selle määruse artiklile 10 ning seetõttu esitada Üldkohtusse tühistamishagi komisjoni sellekohaste otsuste peale.

21

Selle argumendiga ei saa nõustuda.

22

Nimelt on esiteks määruse nr 1367/2006 artikli 10 lõike 1 kohaselt mis tahes valitsusvälisel organisatsioonil, mis vastab selle määruse artikli 11 nõuetele, õigus esitada vaie liidu institutsioonile, kes on keskkonnaõiguse alusel võtnud vastu haldusakti. Sama määruse artikli 11 lõige 1 määrab sellega seoses kindlaks neli kriteeriumi. Määruse nr 1367/2006 artikli 11 lõike 1 punktis a toodud esimese kriteeriumi kohaselt peab asjaomane organisatsioon olema sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale. Nagu aga juba öeldud, ei ole hageja tõendanud, et tal on juriidilise isiku staatus vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale.

23

Teiseks ilmneb tõesti kohtupraktikast, et liidu kohtusüsteemis on hagejal juriidilise isiku staatus, kui ta kõige hiljem hagi esitamise tähtaja möödumisel on omandanud õigusvõime tema asutamisele kohaldatava õiguse alusel (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 27. novembri 1984. aasta otsus kohtuasjas 50/84: Bensider jt vs. komisjon, EKL 1984, lk 3991, punktid 7 ja 8) või kui liidu institutsioonid on teda kohelnud iseseisva juriidilise isikuna (Üldkohtu 11. juuli 1996. aasta otsus kohtuasjas T-161/94: Sinochem Heilongjiang vs. nõukogu, EKL 1996, lk II-695, punkt 31, ja 25. septembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T-170/94: Shanghai Bicycle vs. nõukogu, EKL 1997, lk II-1383, punkt 26; vt seoses ametnike kutseühingutega Euroopa Kohtu 8. oktoobri 1974. aasta otsus kohtuasjas 175/73: Union syndicale - Service public européen jt vs. nõukogu, EKL 1974, lk 917, punktid 11–13, ja otsus kohtuasjas 18/74: Syndicat général du personnel des organismes européens vs. komisjon, EKL 1974, lk 933, punktid 7–9).

24

Selles osas, milles hageja püüab eespool punktis 20 toodud argumentidega tugineda eespool punktis 23 viidatud kohtupraktikale, tuleb siiski täpsustada, et analüüsimaks, kas institutsioon on hagejat kohelnud iseseisva juriidilise isikuna, võttis Euroopa Kohus eespool punktis 23 viidatud kohtuotsustes Union syndicale – Service public européen jt vs. nõukogu ja Syndicat général du personnel des organismes européens vs. komisjon arvesse kolme asjaolu: esiteks asjaomase ühenduse representatiivsust, teiseks tema iseseisvust, et ta saaks tegutseda õiguslikes suhetes vastutava osapoolena, nii nagu see on tagatud tema põhikirjajärgse sisemise struktuuriga, ning kolmandaks asjaolu, et liidu institutsioon tunnistas asjaomase ühenduse koostööpartneriks (eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Union syndicale – Service public européen jt vs. nõukogu, punktid 10–13, ja eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Syndicat général du personnel des organismes européens vs. komisjon, punktid 6–9).

25

Ilma et oleks vaja teha otsust hageja representatiivsuse kohta, tuleb käesolevas asjas märkida, et kuna hageja ei ole esitanud oma põhikirja või muid dokumente asutamise või tema organisatsioonisisese tegutsemise kohta ning seda vaatamata kolmele Üldkohtu esitatud palvele hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, ei sisalda toimik ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema iseseisvust, mida on vaja, et ta saaks tegutseda õiguslikes suhetes vastutava osapoolena.

26

Komisjon leidis vaidlustatud otsuses tõesti, et hageja vastab määruse nr 1367/2006 artiklis 11 esitatud kriteeriumidele. Mis puudutab täpsemalt eespool punktis 22 meenutatud esimest kriteeriumi, siis leidis komisjon määruse artikli 10 alusel hageja esitatud vaides esitatud andmete ja komisjonile hiljem saadetud hageja e‑kirja põhjal, et hageja on Prantsusmaal registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik. Selline kohtlemine tulenes siiski sellest, et hageja ise esitas ekslikku teavet oma aadressi kohta (vt eespool punkt 13). Seega asjaolu, et komisjon kohtles vaidlustatud otsuses hagejat iseseisva juriidilise isikuna selle teabe põhjal, ei tõenda tema juriidilise isiku staatust.

27

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et arvestades kodukorra artikli 44 lõike 5 punkti a, tuleb hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.

Kohtukulud

28

Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõuetele hageja kanda.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (teine koda)

määrab:

 

1.

Jätta hagi rahuldamata.

 

2.

Jätta European Platform Against Windfarmsi (EPAW) kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

 

21. jaanuaril 2014 Luxembourgis.

 

Kohtusekretär

E. Coulon

Koja esimees

M. E. Martins Ribeiro


( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.