Kohtuasi C‑557/13
Hermann Lutz
versus
Elke Bäuerle
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)
„Eelotsusetaotlus — Määrus (EÜ) nr 1346/2000 — Artiklid 4 ja 13 — Maksejõuetusmenetlus — Makse, mis tehti pärast maksejõuetusmenetluse algatamist enne seda kuupäeva toimunud arestimise alusel — Tagasivõitmise hagi võlausaldajate huve kahjustava toimingu peale — Aegumistähtajad, tagasivõitmise hagi esitamise tähtajad ja õigust lõpetavad tähtajad — Tagasivõitmise hagi vorminõuded — Kohaldatav õigus”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 16. aprill 2015
Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Kahjustavad toimingud – Kohaldatav õigus – Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse lex fori concursus’t – Ulatus – Tagasivõitmise hagi esemeks olev toiming, mis tehti asjaõiguse alusel, mis tekkis enne maksejõuetusmenetluse algatamist – Võimalus teostada seda õigust pärast niisuguse menetluse algatamist – Lex causae kohaldamine
(Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikli 5 lõige 1 ja artikkel 13)
Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Kahjustavad toimingud – Kohaldatav õigus – Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse lex fori concursus’t – Kohaldamisala – Menetlustähtajad – Hõlmamine
(Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikkel 13)
Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Kahjustavad toimingud – Kohaldatav õigus – Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse lex fori concursus’t – Kohaldamisala – Tagasivõitmise hagi vorminõuded – Hõlmamine
(Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikkel 13)
Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et see säte on kohaldatav juhul, kui enne maksejõuetusmenetluse algatamist arestitud rahasumma maksti välja alles pärast maksejõuetusmenetluse algatamist ja pankrotihaldur on selle toimingu vaidlustanud.
Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes lex fori concursus’t, mis on sätestatud määruse nr 1346/2000 artiklis 13, tuleb tõlgendada kitsalt ning erand ei või olla suurema ulatusega, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Kui aga tõlgendada seda artiklit nii, et see on kohaldatav ka pärast maksejõuetusmenetluse algatamist sooritatud toimingutele, siis läheks see kaugemale kui on vajalik selleks, et kaitsta õiguspärast ootust ja tehingute kindlust teistes riikides peale selle, kus menetlus on algatatud. Seega tuleb tõdeda, et määruse nr 1346/2000 artikkel 13 ei kuulu üldjuhul kohaldamisele toimingute suhtes, mis tehakse pärast maksejõuetusmenetluse algatamist.
Siiski, vaatamata sellele järeldusele, tehti kõnealune makse asjaõiguse alusel ning kuna see õigus tekkis enne võlgnikust äriühingu maksejõuetusmenetluse algatamist, siis võis nimetatud maksel olla määruse nr 1346/2000 artikli 5 lõike 1 kohaselt olla eriline kaitse. Selleks et võlausaldaja saaks tõhusalt teostada oma asjaõigust, peab aga võlausaldajal vältimatult olema pärast maksejõuetusmenetluse algatamist võimalik teostada nimetatud õigust põhimõtteliselt lex causae alusel.
(vt punktid 34–37, 40, 43 ja resolutsiooni punkt 1)
Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et selle alusel esitatav vastuväide hõlmab ka aegumistähtaegu, kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaegu ja õigust lõpetavaid tähtaegu, mille näeb ette õigus, mida pankrotihalduri vaidlustatud toimingu suhtes kohaldatakse.
Kuna artiklis 13 ei eristata materiaal‑ ja menetlusõigusnorme ning säte ei sisalda ka ühtegi kriteeriumi, mis võimaldaksid nende hulgast kindlaks teha menetlustähtajad, siis tuleb tähtaja kvalifitseerimine menetlus‑ või materiaalõiguslikuks tähtajaks lex causae puhul kindlasti läbi viia. Kui määruse nr 1346/2000 artiklit 13 tõlgendada nii, et tähtajad, mis lex causae kohaselt kvalifitseeritakse menetlustähtaegadeks, on selle artikli kohaldamisalast välja jäetud, siis toob niisugune tõlgendus kaasa meelevaldse diskrimineerimise liikmesriikide valitud teoreetiliste mudelite vahel ning selgelt takistab artikli 13 ühetaolist kohaldamist.
(vt punktid 47–49 ja resolutsiooni punkt 2)
Vorminõuded, mida tuleb järgida kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel, tuleb määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 13 kohaldamisel kindlaks määrata õiguse alusel, mida pankrotihalduri vaidlustatud toimingu suhtes kohaldatakse.
Määruse nr 1346/2000 artikli 13 sõnastuses puuduvad viited, mis võimaldaksid selle sätte kohaldamisalast vorminõuded välja jätta. Lisaks ei eristata selles artiklis materiaal‑ ja menetlusõigusnorme. Kui aga artiklit 13 tõlgendada nii, et lex causae kohaselt vorminõueteks kvalifitseeritud tingimused tuleb selle artikli kohaldamisalast välja jätta, põhjustab ka niisugune tõlgendus meelevaldse diskrimineerimise liikmesriikide valitud teoreetiliste mudelite vahel ja takistab selle artikli ühetaolist kohaldamist.
(vt punktid 51, 53, 55 ja 56 ning resolutsiooni punkt 3)
1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Kahjustavad toimingud – Kohaldatav õigus – Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse lex fori concursus ’t – Ulatus – Tagasivõitmise hagi esemeks olev toiming, mis tehti asjaõiguse alusel, mis tekkis enne maksejõuetusmenetluse algatamist – Võimalus teostada seda õigust pärast niisuguse menetluse algatamist – Lex causae kohaldamine
(Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikli 5 lõige 1 ja artikkel 13)
2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Kahjustavad toimingud – Kohaldatav õigus – Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse lex fori concursus ’t – Kohaldamisala – Menetlustähtajad – Hõlmamine
(Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikkel 13)
3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Kahjustavad toimingud – Kohaldatav õigus – Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse lex fori concursus ’t – Kohaldamisala – Tagasivõitmise hagi vorminõuded – Hõlmamine
(Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikkel 13)
1. Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et see säte on kohaldatav juhul, kui enne maksejõuetusmenetluse algatamist arestitud rahasumma maksti välja alles pärast maksejõuetusmenetluse algatamist ja pankrotihaldur on selle toimingu vaidlustanud.
Erandit üldnormist, mille alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes lex fori concursus ’t, mis on sätestatud määruse nr 1346/2000 artiklis 13, tuleb tõlgendada kitsalt ning erand ei või olla suurema ulatusega, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Kui aga tõlgendada seda artiklit nii, et see on kohaldatav ka pärast maksejõuetusmenetluse algatamist sooritatud toimingutele, siis läheks see kaugemale kui on vajalik selleks, et kaitsta õiguspärast ootust ja tehingute kindlust teistes riikides peale selle, kus menetlus on algatatud. Seega tuleb tõdeda, et määruse nr 1346/2000 artikkel 13 ei kuulu üldjuhul kohaldamisele toimingute suhtes, mis tehakse pärast maksejõuetusmenetluse algatamist.
Siiski, vaatamata sellele järeldusele, tehti kõnealune makse asjaõiguse alusel ning kuna see õigus tekkis enne võlgnikust äriühingu maksejõuetusmenetluse algatamist, siis võis nimetatud maksel olla määruse nr 1346/2000 artikli 5 lõike 1 kohaselt olla eriline kaitse. Selleks et võlausaldaja saaks tõhusalt teostada oma asjaõigust, peab aga võlausaldajal vältimatult olema pärast maksejõuetusmenetluse algatamist võimalik teostada nimetatud õigust põhimõtteliselt lex causae alusel.
(vt punktid 34–37, 40, 43 ja resolutsiooni punkt 1)
2. Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et selle alusel esitatav vastuväide hõlmab ka aegumistähtaegu, kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaegu ja õigust lõpetavaid tähtaegu, mille näeb ette õigus, mida pankrotihalduri vaidlustatud toimingu suhtes kohaldatakse.
Kuna artiklis 13 ei eristata materiaal‑ ja menetlusõigusnorme ning säte ei sisalda ka ühtegi kriteeriumi, mis võimaldaksid nende hulgast kindlaks teha menetlustähtajad, siis tuleb tähtaja kvalifitseerimine menetlus‑ või materiaalõiguslikuks tähtajaks lex causae puhul kindlasti läbi viia. Kui määruse nr 1346/2000 artiklit 13 tõlgendada nii, et tähtajad, mis lex causae kohaselt kvalifitseeritakse menetlustähtaegadeks, on selle artikli kohaldamisalast välja jäetud, siis toob niisugune tõlgendus kaasa meelevaldse diskrimineerimise liikmesriikide valitud teoreetiliste mudelite vahel ning selgelt takistab artikli 13 ühetaolist kohaldamist.
(vt punktid 47–49 ja resolutsiooni punkt 2)
3. Vorminõuded, mida tuleb järgida kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel, tuleb määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 13 kohaldamisel kindlaks määrata õiguse alusel, mida pankrotihalduri vaidlustatud toimingu suhtes kohaldatakse.
Määruse nr 1346/2000 artikli 13 sõnastuses puuduvad viited, mis võimaldaksid selle sätte kohaldamisalast vorminõuded välja jätta. Lisaks ei eristata selles artiklis materiaal‑ ja menetlusõigusnorme. Kui aga artiklit 13 tõlgendada nii, et lex causae kohaselt vorminõueteks kvalifitseeritud tingimused tuleb selle artikli kohaldamisalast välja jätta, põhjustab ka niisugune tõlgendus meelevaldse diskrimineerimise liikmesriikide valitud teoreetiliste mudelite vahel ja takistab selle artikli ühetaolist kohaldamist.
(vt punktid 51, 53, 55 ja 56 ning resolutsiooni punkt 3)