EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

22. november 2012 ( *1 )

„Elektrooniline side — Direktiiv 2002/58/EÜ — Artikli 6 lõiked 2 ja 5 — Isikuandmete töötlemine — Arvete koostamiseks ja nende tasumiseks vajalikud elektroonilise side liiklusandmed — Võlgnevuste sissenõudmine kolmandast isikust äriühingu poolt — Üldkasutatavate sidevõrkude pakkuja ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja loal tegutsevad isikud”

Kohtuasjas C-119/12,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesgerichtshof’i (Saksamaa) 16. veebruari 2012. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. märtsil 2012, menetluses

Josef Probst

versus

mr.nexnet GmbH,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: kohtunik K. Lenaerts (ettekandja) kolmanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud E. Juhász, G. Arestis, T. von Danwitz ja D. Šváby,

kohtujurist: P. Cruz Villalón,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikus menetluses esitatut,

arvestades kirjalikke seisukohti, mille esitasid:

mr.nexnet GmbH, esindaja: Rechtsanwalt P. Wassermann,

Euroopa Komisjon, esindajad: F. Wilman ja F. Bulst,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514), artikli 6 lõigete 2 ja 5 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud mr.nexnet GmbH (edaspidi „nexnet”), kes on Verizon Deutschland GmbH (edaspidi „Verizon”) poolt Interneti-ühenduse teenuste osutamise eest saadava tasu nõuete omandaja, ja nimetatud teenuste saaja J. Probsti vahelises vaidluses.

Õiguslik raamistik

Direktiiv 95/46/EÜ

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 335) artikkel 16 sätestab:

„Kõik vastutava töötleja või volitatud töötleja alluvuses tegutsevad isikud, kaasa arvatud volitatud töötleja, kellel on juurdepääs isikuandmetele, võivad kõnealuseid andmeid töödelda ainult vastavalt vastutava töötleja juhtnööridele, kui teda ei kohusta selliseks töötlemiseks seadus.”

4

Direktiivi 95/46 artikkel 17 sätestab:

„1.   Liikmesriigid näevad ette, et vastutav töötleja peab rakendama vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

Võttes arvesse tehnika taset ja selliste meetmete elluviimise kulusid, peavad kõnealused meetmed tagama töötlemise ja kaitstavate andmete laadiga kaasnevale ohule vastava turvalisuse taseme.

2.   Liikmesriigid sätestavad, et kui töötlemine toimub vastutava töötleja nimel, peab vastutav töötleja valima volitatud töötleja, kes esitab piisavad tagatised tehniliste turvameetmete ja töötlemist reguleerivate korralduslike meetmete kohta, ning kindlustama nimetatud meetmete järgimise.

3.   Volitatud töötleja peab andmeid töötlema volitatud töötlejat ja vastutavat töötlejat omavahel siduva lepingu või õigusakti alusel, milles on eelkõige sätestatud, et:

volitatud töötleja tegutseb ainult vastavalt vastutava töötleja juhtnööridele,

volitatud töötleja peab täitma lõikes 1 sätestatud kohustusi sellistena, nagu need on määratletud selle liikmesriigi õigusaktides, kus volitatud töötleja asub.

4.   Selleks et säiliksid tõendusmaterjalid, peavad lepingu või õigusakti andmekaitset käsitlevad osad ja lõikes 1 osutatud meetmetega seotud nõudmised olema kirjalikus või muus samaväärses vormis.”

Direktiiv 2002/58/EÜ

5

Direktiivi 2002/58 artikli 1 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.   Käesoleva direktiiviga ühtlustatakse liikmesriikide need sätted, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks [Euroopa Liidus].

2.   Käesoleva direktiivi sätted täpsustavad ja täiendavad direktiivi 95/46/EÜ sätteid lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. […]”

6

Direktiivi artikli 2 teise lõigu punkt b määratleb mõiste „liiklusandmed” kui „andmed, mida töödeldakse side edastamiseks elektroonilises sidevõrgus või sellise edastamisega seotud arveldamiseks”.

7

Direktiivi 2002/58 artikli 5 lõige 1 täpsustab:

„Liikmesriigid tagavad üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse siseriiklike õigusaktidega. […]”

8

Sama direktiivi artiklis 6 on sätestatud:

„1.   Abonentide ja kasutajatega seotud liiklusandmed, mida töötleb üldkasutatava sidevõrgu pakkuja või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja, tuleb kustutada või muuta anonüümseks, kui neid ei ole enam vaja side edastamiseks, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 5 […] kohaldamist.

2.   Töödelda võib liiklusandmeid, mis on vajalikud abonentide arvete ja sidumistasude jaoks. Selline töötlemine on lubatud ainult selle tähtaja lõpuni, mille jooksul võib arve õiguspäraselt vaidlustada või mille jooksul võib võtta meetmeid arve sissenõudmiseks.

[...]

5.   Lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaselt võivad liiklusandmeid töödelda ainult üldkasutatavate sidevõrkude pakkuja ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja loal tegutsevad isikud, kes tegelevad arveldamise või andmeliikluse korraldamise, klientide küsimustele vastamise, pettuste avastamise, elektrooniliste sideteenuste turustamise või lisaväärtusteenuste osutamisega, ja selline töötlemine peab toimuma ainult kõnealusteks toiminguteks vajalikul määral.

[...]”.

Saksa õigus

9

22. juuni 2004. aasta Telekommunikationsgesetz’i (BGBl. 2004 I, lk 1190; elektroonilise side seadus, edaspidi „TKG”) § 97 lõike 1 kolmas ja neljas lause sätestavad:

„Sideteenuse osutajale makstava tasu kindlaksmääramine ja arvete esitamine

[...] Kui sideteenuse osutaja on sõlminud kolmanda isikuga sideteenuse tasu sissenõudmise lepingu, siis võib ta nimetatud kolmandale isikule edastada [liiklus]andmed, kui see on vajalik tasu sissenõudmiseks ja üksikasjaliku arve koostamiseks. Asjaomane kolmas isik on lepingu alusel kohustatud tagama sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse vastavalt §-le 88 ja andmekaitse vastavalt §-dele 93, 95, 96, 97, 99 ja 100.

[...]”.

10

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et TKG § 97 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud andmete edastamise luba ei hõlma mitte ainult neid nõuete sissenõudmise lepinguid, mis kuuluvad senise omaniku vara hulka, vaid ka muid nõude loovutamise lepinguid, eelkõige selliseid, mis hõlmavad nõuete müüki ja mille kohaselt kuulub loovutatud nõue õiguslikult ja majanduslikult nõuete omandajale.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

11

J. Probst kasutab Deutsche Telekom AG telefonivõrku, mille kaudu on ta arvuti ühendatud Internetiga. Sissehelistamisega Interneti-ühenduste loomiseks kasutas ta ajavahemikus 28. juunist kuni 6. septembrini 2009 Verizoni pakutud numbrit. Esimesel korral nõuti J. Probstilt selle eest tasu Deutsche Telekom AG esitatud arvega, millel oli märgitud „tasu teistele teenuseosutajatele”. Kuna J. Probst nõutud summasid ei tasunud, nõudis nexnet, kellele see nõue loovutati Verizoni õiguseellaste ning nexneti vahel sõlmitud faktooringulepinguga, temalt arvele märgitud summade tasumist, millele on lisatud erinevad kulud. Faktooringulepingu kohaselt kannab nexnet makseriski.

12

Nexneti ja Verizoni õiguseellased sõlmisid lisaks veel „Andmekaitse- ja konfidentsiaalsuskokkuleppe”, mis sisaldab järgmisi tingimusi:

„I.

Andmekaitse

[...]

5)

Lepingupooled kohustuvad kaitstud andmeid töötlema ja kasutama ainult eespool nimetatud koostöö käigus ja üksnes lepingu täitmise eesmärgil ning lepingus märgitud viisil.

6)

Kaitstud andmed, mis ei ole lepingu täitmiseks enam vajalikud, tuleb viivitamatult ja pöördumatult kustutada või tagastada. [...]

7)

Lepingupooltel on õigus kontrollida andmekaitse- ja andmeturbenõuete täitmist teise lepingupoole poolt käesoleva lepingu tähenduses. […]

II.

Konfidentsiaalsus

[...]

2)

Lepingupooled töötlevad ja kasutavad neile edastatud konfidentsiaalseid dokumente ja andmeid ainult poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks. Juurdepääs üleantud konfidentsiaalsetele dokumentidele ja teabele tagatakse ainult töötajatele, kes vajavad seda lepingu täitmise eesmärgil. Lepingupooled panevad kõnealustele töötajatele käesoleva lepingu sisu kohase konfidentsiaalsuskohustuse.

3)

Teise lepingupoole nõudmisel, kuid hiljemalt lepingupoolte koostöö lõppedes tuleb kogu lepingu täitmiseks üle antud konfidentsiaalne teave pöördumatult kustutada või tagastada.

[...]”.

13

J. Probst leiab, et faktooringuleping on tühine, kuna see on muu hulgas vastuolus TKG § 97 lõikega 1. Amtsgericht (esimese astme kohus) jättis nexneti maksenõude rahuldamata, kuid apellatsioonikohus rahuldas selle põhiosas. Bundesgerichtshofile (kõrgeim üldkohus) on esitatud kassatsioonkaebus.

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et direktiivi 2002/58 artikli 6 lõiked 2 ja 5 on TKG § 97 lõike 1 tõlgendamisel asjakohased. Ta märgib esmalt, et mõiste „arveldamine”, mis on üks tegevustest, mille jaoks selle direktiivi artikli 6 lõigetes 2 ja 5 lubatakse liiklusandmeid töödelda, ei hõlma ilmtingimata asjaomaste summade sissenõudmist. Ta leiab siiski, et ei esine ühtki objektiivset põhjust käsitleda nõuete kohta arve esitamist ja vastava summa sissenõudmist andmekaitse seisukohalt erinevalt. Teisalt võivad vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikele 5 liiklusandmeid töödelda ainult üldkasutatavate sidevõrkude pakkuja ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja (edaspidi „teenuseosutaja”) „loal” tegutsevad isikud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul jätab kõnealune mõiste lahtiseks selle, kas teenuseosutajal peab olema andmete töötlemise käigus konkreetne võimalus juhtida andmete kasutamist igas konkreetses olukorras või piisab käesoleval juhul asjassepuutuvates lepingutes kokku lepitud sidevahendi abil edastatud sõnumi saladust ja andmekaitset käsitlevatest üldreeglitest ning võimalusest nõuda andmete kustutamist või tagastamist.

15

Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

“Kas direktiivi 2002/58, artikli 6 lõiked 2 ja 5 lubavad teenuseosutajal edastada tema nõuete omandajale liiklusandmeid, kui sideteenuse osutamise eest saadava tasu nõue, mis on rahuldamata tagasimakse tulemusel, on selle sissenõudmise eesmärgil loovutatud nõuete omandajale ning peale vastavate seadusest tulenevate sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse kaitse ja andmekaitse üldise kohustusega seotud tingimuste kehtivad järgmised lepingulised tingimused:

sideteenuse osutaja ja tema nõuete omandaja kohustuvad kaitstud andmeid töötlema ja kasutama ainult nendevahelise koostöö käigus ja üksnes lepingu täitmise eesmärgil ning lepingus märgitud viisil;

kaitstud andmed, mis ei ole lepingu täitmiseks enam vajalikud, tuleb pöördumatult kustutada või tagastada;

lepingupooltel on õigus kontrollida andmekaitse- ja andmeturbenõuete täitmist teise lepingupoole poolt kõnealuse lepingu tähenduses;

juurdepääs üleantud konfidentsiaalsetele dokumentidele ja teabele tagatakse ainult töötajatele, kes vajavad seda lepingu täitmise eesmärgil;

lepingupooled panevad viidatud töötajatele kõnealuse lepingu sisu kohase konfidentsiaalsuskohustuse;

teise lepingupoole nõudmisel, kuid hiljemalt lepingupoolte koostöö lõppedes tuleb kogu lepingu täitmiseks üle antud konfidentsiaalne teave pöördumatult kustutada või tagastada?”

Eelotsuse küsimuse analüüs

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas ja millistel tingimustel lubavad direktiivi 2002/58 artikli 6 lõiked 2 ja 5 teenuseosutajal edastada oma nõuete omandajale elektroonilise side liiklusandmeid ja viimati nimetatul neid andmeid töödelda.

17

Ühelt poolt võib direktiivi 2002/58 artikli 6 lõike 2 kohaselt töödelda liiklusandmeid, mis on vajalikud abonentidele arvete koostamise jaoks. Nagu väidavad nexnet ja Euroopa Komisjon, lubab nimetatud direktiivi kõnealune säte töödelda liiklusandmeid mitte ainult arvete koostamiseks, vaid ka nende sissenõudmiseks. Kuna see säte lubab nimelt töödelda liiklusandmeid „selle tähtaja lõpuni, mille jooksul võib arve õiguspäraselt vaidlustada või mille jooksul võib võtta meetmeid arve sissenõudmiseks”, siis ei puuduta see säte mitte ainult liiklusandmete töötlemist arvete koostamise ajal, vaid ka toiminguid, mis on vajalikud nende tasumiseks.

18

Teiselt poolt võivad direktiivi 2002/58 artikli 6 lõike 5 alusel sama direktiivi artikli 6 lõikega 2 lubatud liiklusandmete töötlemist teostada „ainult [teenuseosutaja] loal tegutsevad isikud, kes tegelevad arveldamisega” ja „ainult kõnealusteks toiminguteks vajalikul määral”.

19

Direktiivi 2002/58 kõnealuste sätete koosmõjust tuleneb, et teenuseosutajal on lubatud edastada tema nõuete omandajale nõuete sissenõudmiseks elektroonilise side liiklusandmeid ja et viimati nimetatu võib neid andmeid töödelda järgmistel tingimustel: esiteks peab tal olema teenuseosutaja „luba” nende andmete töötlemiseks ja teiseks peab liiklusandmete töötlemine toimuma ainult kõnealuste nõuete sissenõudmiseks vajalikul määral.

20

Sellega seoses tuleb märkida, et direktiiv 2002/58 ega selle tõlgendamiseks asjakohased dokumendid nagu õigusloome materjalid, ei selgita kõnealuse mõiste „luba” täpset ulatust. Neil põhjustel tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt selle termini tähenduse kindlaksmääramisel lähtuda selle tähendusest tavakeeles, võttes samas arvesse termini kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osaks see on (vt selle kohta 10. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C-336/03: easyCar, EKL 2005, lk I-1947, punktid 20 ja 21, ning 5. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-49/11: Content Services, punkt 32).

21

Selle termini tähenduse osas tavakeeles tuleb märkida, et üks isik tegutseb teise isiku loal, kui see esimene isik tegutseb vastavalt teise juhtnööridele ja tema järelevalve all.

22

Direktiivi 2002/58 artikli 6 konteksti osas tuleb meenutada, et selle direktiivi artikli 5 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid peavad tagama üldkasutatava sidevõrgu ja elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse.

23

Direktiivi 2002/58 artikli 6 lõiked 2 ja 5 teevad direktiivi artikli 5 lõikes 1 ette nähtud side konfidentsiaalsuse suhtes erandi, mis lubab liiklusandmete töötlemist lähtuvalt sideteenuste eest arveldamise vajadustest (vt selle kohta 29. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas C-275/06: Promusicae, EKL 2008, lk I-271, punkt 48). Seega tuleb kõnealuse direktiivi seda sätet kui erandit ja järelikult ka mõistet „luba” tõlgendada kitsalt (vt 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas C-16/10: The Number (UK) ja Conduit Enterprises, EKL 2011, lk I-691, punkt 31). Selline tõlgendamine eeldab, et teenuseosutajal on tegelik järelevalveõigus, mis võimaldab tal kontrollida, et tema nõuete omandaja järgib liiklusandmete töötlemisel ette nähtud tingimusi.

24

Seda tõlgendust kinnitab üldiselt direktiivi 2002/58 eesmärk ja konkreetselt artikli 6 lõige 5. Nagu direktiivi artikli 1 lõigetest 1 ja 2 ilmneb, täpsustab ja täiendab direktiiv 2002/58 elektroonilise side sektoris direktiivi 95/46 muu hulgas selleks, et tagada liikmesriikides põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärne tase isikuandmete töötlemisel elektroonilise side sektoris.

25

Eeltoodud kaalutlustel tuleb direktiivi 2002/58 artikli 6 lõiget 5 tõlgendades silmas pidada direktiivi 95/46 sarnaseid sätteid. Samas ilmneb viimati nimetatud direktiivi artiklitest 16 ja 17, mis täpsustavad kontrolli taseme, mida vastutav töötleja peab rakendama tema määratava volitatud töötaja üle, et viimati nimetatu peab tegutsema ainult vastavalt vastutava töötleja juhtnööridele ja et vastutav töötleja peab tagama, et peetakse kinni meetmetest isikuandmete kaitseks igasuguse võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

26

Iseäranis direktiivi 2002/58 artikli 6 lõikes 5 seatud eesmärgi osas tuleb järeldada, et olgugi et see säte lubab kolmandate isikute poolt teenuseosutaja jaoks elektroonilise side liiklusandmete töötlemist, selleks et eelkõige sisse nõuda viimati nimetatu võlgnevusi, võimaldades sellega teenuseosutajal keskenduda elektroonilise side teenuste osutamisele, on kõnealuse sätte – mis näeb ette, et elektroonilise side liiklusandmeid töötlevad ainult isikud, kes tegutsevad teenuseosutaja „loal” – eesmärk tagada, et selline delegeerimine ei mõjuta isikuandmete kaitsetaset, mis on mõeldud kasutajate jaoks.

27

Eeltoodust tuleneb, et olenemata sellest, kuidas kvalifitseeritakse nõuete sissenõudmiseks nende loovutamise leping, tegutseb nõuete omandaja, kellele on loovutatud sideteenuse osutamise eest saadava tasu nõue, nende teenuste osutaja „loal” direktiivi 2002/58 artikli 6 lõike 5 tähenduses, kui asjaomane nõuete omandaja tegutseb elektroonilise side liiklusandmete töötlemiseks, mida see tegevus eeldab, vastavalt selle teenuseosutaja juhtnööridele ja tema järelevalve all. Eelkõige peab oma nõudeid loovutava teenuseosutaja ja neid üle võtva omandaja vaheline leping sisaldama klausleid, mis tagavad, et viimati nimetatu töötleb elektroonilise side liiklusandmeid õiguspäraselt, ja mis võimaldavad teenuste osutajal igal hetkel kontrollida, et nõuete omandaja täidab neid klausleid.

28

Siseriikliku kohtu ülesanne on kõigi kohtule esitatud toimikusse lisatud tõendite alusel kontrollida, kas põhikohtuasjas on need tingimused täidetud. Samas räägib asjaolu, et faktooringulepingul on kõik need esitatud küsimuses kirjeldatud omadused, selle kasuks, et kõnealune leping vastab nimetatud tingimustele. Nimelt võimaldab sedalaadi leping nõuete omandajal töödelda elektroonilise side liiklusandmeid üksnes juhul, kui see töötlemine on vajalik nende nõuete sissenõudmiseks ja paneb asjaomasele nõuete omandajale kohustuse kustutada või tagastada need andmed viivitamatult ja pöördumatult, kui need ei ole asjaomaste nõuete sissenõudmiseks enam vajalikud. Lisaks võimaldab see leping teenuseosutajal teostada järelevalvet selle üle, kas nõuete omandaja täidab andmekaitse- ja andmeturbenõudeid, kusjuures viimane on kohustatud nõudmise korral elektroonilise side liiklusandmed kustutama või tagastama.

29

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2002/58 artikli 6 lõikeid 2 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad sideteenuse osutajal edastada oma nõuete sissenõudmiseks elektroonilise side liiklusandmeid elektroonilise sideteenuse osutamise eest saadava tasu nõuete omandajale ja et asjaomane nõuete omandaja võib neid andmeid töödelda järgmistel tingimustel: esiteks peab tal olema kõnealuste andmete töötlemiseks teenuseosutaja luba ja teiseks võib asjaomane nõuete omandaja töödelda kõnealuseid liiklusandmeid ainult loovutatud nõuete sissenõudmiseks vajalikul määral.

30

Olenemata sellest, kuidas nõuete loovutamise lepingut kvalifitseeritakse, eeldatakse, et nõuete omandaja tegutseb teenuste osutaja loal direktiivi 2002/58 artikli 6 lõike 5 tähenduses, kui ta töötleb elektroonilise side liiklusandmeid ainult vastavalt selle teenuseosutaja juhtnööridele ja tema järelevalve all. Eelkõige peab nendevaheline leping sisaldama klausleid, mis tagavad, et nõuete omandaja töötleb elektroonilise side liiklusandmeid õiguspäraselt ja mis võimaldavad sideteenuste osutajal igal hetkel kontrollida, et nõuete omandaja neid klausleid täidab.

Kohtukulud

31

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), artikli 6 lõikeid 2 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad üldkasutatavate sidevõrkude pakkujal ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajal edastada oma nõuete sissenõudmiseks elektroonilise side liiklusandmeid elektroonilise sideteenuse osutamise eest saadava tasu nõuete omandajale ja et asjaomane nõuete omandaja võib neid andmeid töödelda järgmistel tingimustel: esiteks peab tal olema kõnealuste andmete töötlemiseks sideteenuse osutaja luba ja teiseks võib asjaomane nõuete omandaja töödelda kõnealuseid liiklusandmeid ainult loovutatud nõuete sissenõudmiseks vajalikul määral.

 

Olenemata sellest, kuidas nõuete loovutamise lepingut kvalifitseeritakse, eeldatakse, et nõuete omandaja tegutseb sideteenuste osutaja loal direktiivi 2002/58 artikli 6 lõike 5 tähenduses, kui ta töötleb elektroonilise side liiklusandmeid ainult vastavalt selle sideteenuse osutaja juhtnööridele ja tema järelevalve all. Eelkõige peab nendevaheline leping sisaldama klausleid, mis tagavad, et nõuete omandaja töötleb elektroonilise side liiklusandmeid õiguspäraselt ja mis võimaldavad sideteenuste osutajal igal hetkel kontrollida, et nõuete omandaja neid klausleid täidab.

 

Allkirjad


( *1 )   Kohtumenetluse keel: saksa.