Pooled
Kohtuotsuse põhistus
Resolutiivosa

Pooled

Kohtuasjas C-542/11,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) 30. septembri 2011. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. oktoobril 2011, menetluses

Staatssecretaris van Financiën,

versus

Codirex Expeditie BV,

EUROOPA KOHUS (viies koda),

koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud A. Rosas, E. Juhász (ettekandja), D. Šváby ja C. Vajda,

kohtujurist: N. Jääskinen,

kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,

arvestades kirjalikus menetluses ja 12. detsembri 2012. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

– Madalmaade valitsus, esindajad: M. Noort ja C. Wissels,

– Kreeka valitsus, esindajad: I. Bakopoulos ja I. Pouli,

– Euroopa Komisjon, esindajad: B.-R. Killmann ja W. Roels,

olles 28. veebruari 2013. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

Kohtuotsuse põhistus

1. Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, lk 13; edaspidi „tolliseadustik”).

2. Taotlus esitati Staatssecretaris van Financiëni (rahandusasjade riigisekretär; edaspidi „Staatssecretaris”) ja Codirex Expeditie BV (edaspidi „Codirex”) vahelise kohtuvaidluse raames, mille ese on maksuteade tasumisele kuuluva tolli- ja käibemaksu kohta.

Õiguslik raamistik

3. Vastavalt tolliseadustiku artikli 4, punktidele 15–17 ja 20 on:

„15) tollikäitlus:

a) kauba suunamine tolliprotseduurile;

b) kauba paigutamine vabatsooni või vabalattu;

c) kauba reeksport ühenduse tolliterritooriumilt;

d) kauba hävitamine;

e) kauba loovutamine riigile;

16) tolliprotseduur:

a) vabasse ringlusse lubamine;

b) transiit;

[…]

17) tollideklaratsioon – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile;

[...]

20) kauba vabastamine – toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud”.

4. Selle seadustiku artiklis 37 on ette nähtud:

„1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla selle saabumisest alates. Toll võib seda kontrollida kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

2. Kaup jääb tollijärelevalve alla nii kauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks, ühendusevälise kauba puhul kuni kauba tollistaatus muutub või kaup paigutatakse vabatsooni või -lattu, reeksporditakse või hävitatakse vastavalt artiklile 182, ilma et see piiraks artikli 82 lõike 1 kohaldamist.”

5. Selle seadustiku artiklis 40 on eelkõige sätestatud, et ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba esitab tollile isik, kes kauba sellele tolliterritooriumile tõi, või vajadusel korral isik, kes on võtnud vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest.

6. Tolliseadustiku artiklis 48 on ette nähtud, et „[t]ollile esitatud ühendusevälisele kaubale määratakse ühendusevälisele kaubale ettenähtud tollikäitlusviis”.

7. Selle seadustiku artikkel 50 on sõnastatud järgmiselt:

„Tollile esitatud kaubal on esitamise järgselt ajutiselt ladustatud kauba staatus, kuni sellele määratakse tollikäitlusviis. Sellist kaupa nimetatakse edaspidi „ajutiselt ladustatud kaubaks”.”

8. Nimetatud seadustiku artiklis 51 on ette nähtud:

„1. Ajutiselt ladustatud kaupa ladustatakse ainult tolli poolt heakskiidetud kohtades ja tolli poolt ettenähtud tingimustel.

2. Toll võib kaupa valdavalt isikult nõuda tagatist, et kindlustada artiklite 203 või 204 alusel tekkida võiva tollivõla tasumine.”

9. Tolliseadustiku artiklis 59 on sätestatud:

„1. Kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.

2. Ekspordiks, välistöötlemiseks, transiidiks või tolliladustamiseks deklareeritud ühenduse kaup kuulub tollijärelevalve alla alates tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni ühenduse tolliterritooriumilt, selle hävitamiseni või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni.”

10. Selle seadustiku artikkel 62 on sõnastatud järgmiselt:

„1. Kirjalikud tollideklaratsioonid esitatakse vormis, mis vastab selleks ettenähtud ametlikule näidisele. Tollideklaratsioonid peavad olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.

2. Tollideklaratsioonile tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.”

11. Selle seadustiku artikli 63 kohaselt:

„Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 62 sätestatud tingimustele, kui kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, esitatakse tollile.”

12. Tolliseadustiku artiklis 67 on ette nähtud:

„Kui ei ole otseselt teisiti sätestatud, siis kuupäev, mida arvestatakse tolliprotseduuri, millele kaup on deklareeritud, kõiki sätteid kohaldades, on see kuupäev, kui toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.”

13. Vastavalt selle seadustiku artiklile 68 võib toll aktsepteeritud tollideklaratsioonide kontrollimiseks vaadata läbi tollideklaratsiooni ja selle lisaks olevad dokumendid ja vaadata läbi kauba ja võtta sellest analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove ja näidiseid. Deklarandi õigused ja kohustused on ette nähtud eelkõige sama seadustiku artiklites 69 ja 70.

14. Selle seadustiku artiklis 71 on sätestatud, et tollideklaratsiooni kontrollimise tulemusi kasutatakse, kohaldades sätteid, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud, ja kui tollideklaratsiooni ei kontrollita, siis kohaldatakse nimetatud sätteid kõnealuse tollideklaratsiooni andmete alusel.

15. Tolliseadustiku artikli 72 lõike 1 kohaselt:

„Toll võtab vajalikud meetmed kauba identifitseerimiseks, kui identifitseerimine on vajalik, et tagada nende tingimuste täitmine, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele nimetatud kaup on deklareeritud.”

16. Selle seadustiku artikli 73 lõikest 1 tuleneb põhimõtteliselt, et kui tingimused kauba kõnealusele protseduurile suunamiseks on täidetud, vabastab toll kauba niipea kui tollideklaratsiooni andmed on kontrollitud või ilma kontrollimata aktsepteeritud.

17. Nimetatud seadustiku artikli 74 lõike 1 esimeses lauses on ette nähtud:

„Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimise tulemusel tekib tollivõlg, vabastatakse tollideklaratsioonis nimetatud kaup ainult juhul, kui tollivõlg on tasutud või selle tasumine tagatud.”

18. Tolliseadustiku artikli 91 lõike 1 punkti a kohaselt:

„Välistransiidiprotseduur võimaldab ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise liikuda järgmistel kaupadel:

a) ühenduseväline kaup, ilma et selle suhtes kohaldataks imporditollimaksu ja muid makse või kaubanduspoliitilisi meetmeid”.

19. Selle seadustiku artikli 96 lõikes 1 on ette nähtud:

„Printsipaal on ühenduse välistransiidiprotseduuri haldaja. Printsipaal vastutab:

a) kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, pöörates asjakohast tähelepanu meetmetele, mis toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks;

b) ühenduse transiidiprotseduuriga seotud sätete järgimise eest.”

20. Tolliseadustiku artiklis 203 on sätestatud:

„1. Tollivõlg impordil tekib, kui:

– kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja.

2. Tollivõlg tekib kauba tollijärelevalve alt väljaviimise hetkel.

3. Võlgnikud on:

– isik, kes kauba tollijärelevalve alt välja viis,

– isikud, kes selles väljaviimises osalesid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et kaupa viiakse tollijärelevalve alt välja,

– isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on tollijärelevalve alt välja viidud, ja

– asjakohasel juhul isik, kes peab täitma kohustusi, mis tulenevad kauba ajutisest ladustamisest või tolliprotseduuri kasutamisest, millele kaup on suunatud.”

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

21. Äriühing Seaport International lossis Rotterdami (Madalmaad) sadamas jahutatud veiseliha saadetise, mis veeti laevaga konteineris Brasiiliast Madalmaadesse. Ta paigutas konteineri oma territooriumile, oodates, et kaubale määratakse tollikäitlusviis.

22. Sel ajal kui konteiner oli nimetatud territooriumil, esitas Codirex 6. novembril 2007 elektroonilise tollideklaratsiooni saadetise suunamiseks ühenduse välistransiidiprotseduurile. Toll aktsepteeris selle deklaratsiooni viivitamatult. Sel hetkel oli asjaomasel kaubal „ajutiselt ladustatud kauba” staatus tolliseadustiku artikli 50 tähenduses.

23. 7. novembril 2007 paigaldas toll konteinerile plommid ja vabastas kauba. Konteiner veeti maanteed pidi kaubasaajaks olevale ettevõtjale, Eurofrigo BV-le (edaspidi „Eurofrigo”), mis asub Maasvlakte (Madalmaad) tööstuspargis.

24. Kuna toll ei olnud saanud mingit kinnitust selle kohta, et kaup on jõudnud Eurofrigosse, viis ta läbi uurimise. 27. detsembril 2007 teatas Eurofrigo tollile, et kuigi konteineri plommid olid terved, sisaldas tarne kahte pakkeühikut vähem võrreldes sellega, mis oli kirjas tollideklaratsioonis.

25. 17. veebruaril 2008 palus toll Codirexil kui deklarandil esitada puuduva kauba kohta täpsemat teavet. Kuna Codirex ei vastanud, saatis toll talle 3. juulil 2008 maksuteate, mille kohaselt pidi viimane tasuma tolli- ja käibemaksu.

26. Maksuhaldur ei muutnud maksuteate peale esitatud Coldrexi vaide alusel maksuteadet.

27. Codirex esitas selle otsuse peale kaebuse Rechtbank te Haarlemile (Haarlemi piirkondlik kohus).

28. Nimetatud kohus leidis oma otsuses, et tollitransiidiprotseduurile suunamiseks deklareeritud ühendusevälisel kaubal on ajutiselt ladustatud kauba staatus selle hetkeni, mil toll selle kauba vabastab, ja järelikult ei saa käesoleval juhul kohaldada Codirexi vastu tollitransiidiprotseduuri suhtes kehtivaid sätteid. Rechtbank te Haarlem otsustas 15. septembri 2005. aasta otsusele kohtuasjas C-140/04: United Antwerp Maritime Agencies ja Seaport Terminals (EKL 2005, lk I-8245, punktid 35–39) viidates, et ajavahemikul kauba ajutise st ladustamisest kuni selle vabastamiseni tolli poolt transiidiprotseduurile suunamise eesmärgil, ei saa Codirexi, kelle valduses kaup ei olnud, käsitada võlgnikuna tolliseadustiku artikli 203 lõike 3 neljanda taande tähenduses.

29. Staatssecretaris esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile (Madalmaade kõrgeim kohus). Nimetatud kohus leidis, et asjas otsuse tegemiseks on vajalik tõlgendada tolliseadustikku.

30. Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Millal määratakse „ajutiselt ladustatud kauba” staatusega ühendusevälisele kaubale, mille kohta on esitatud ühenduse välistransiidiprotseduurile suunamise deklaratsioon, tollikäitlusviis [tolliseadustiku] artikli 50 tähenduses?”

Eelotsuse küsimuse analüüs

31. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu edastatud teabe kohaselt rajaneb kohtuasja uurimine eeldusel, et tollideklaratsiooni esitamise ajal olid kõik deklareeritud ja ühenduse välistransiidiprotseduurile suunatud pakkeühikud Seaport Internationali territooriumil asuvas konteineris, kuid kaks pakkeühikut läksid kaduma enne sellele konteinerile tollitõkendi kinnitamist.

32. Tolliseadustiku artikli 203 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et tollivõlg impordil tekib, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja. Tollijärelevalve alt väljaviimine hõlmab igasugust tegevust või tegevusetust, mille tulemusena takistatakse, kas või korraks, pädeva tolliasutuse juurdepääsu tollijärelevalve all olevale kaubale ning selle seadustiku artikli 37 lõikes 1 sätestatud kontrolli läbiviimist (vt eespool viidatud kohtuotsus United Antwerp Maritime Agencies ja Seaport Terminals, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

33. Kui tollijärelevalve alt väljaviimise hetkel olid asjaomane kaup juba suunatud ühenduse välistransiidiprotseduurile, on transiidiprotseduuri haldaja, kes on printsipaal tolliseadustiku artikli 96 lõike 1 tähenduses, selleks isikuks, kes peab täitma tolliprotseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi ja kes vastutab tollivõla tasumise eest selle seadustiku artikli 203 lõike 3 neljanda taande tähenduses, kui lõike 3 kolmes esimeses taandes sisalduvad sätted ei kuulu kohaldamisele.

34. Kui aga tollijärelevalve alt väljaviimise hetkel ei olnud kaup veel suunatud ühenduse välistransiidiprotseduurile, vaid oli endiselt ajutiselt ladustatud, on tollivõla tasumise eest vastutavaks isikuks – kui tolliseadustiku artikli 203 lõike 3 kolm esimest taanet ei kuulu kohaldamisele – see isik, kes peab täitma kohustusi, mis tulenevad ajutisest ladustamisest ja kelle valduses on nimetatud kaup peale mahalaadimist edasitoimetamiseks või ladustamiseks (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus United Antwerp Maritime Agencies ja Seaport Terminals, punkt 39 ja resolutsioon). Toimikust nähtuva teabe alusel ei ole selleks isikuks Codirex.

35. Järelikult tuleb tolliseadustiku alusel kindlaks määrata see hetk, mil lõpeb kauba ajutine ladustamine ja see kaup suunatakse ühenduse välistransiidiprotseduurile.

36. Kõigepealt tuleb märkida, et 1. veebruari 2001. aasta otsusest kohtuasjas C-66/99: D. Wandel (EKL 2001, lk I-873, punktid 35–38 ja 45), mis puudutas vabasse ringlusse lubamiseks imporditud kaupa, et see kaup on ajutiselt ladustatud kuni selle vabastamiseni ja kauba tollistaatus muutub alles siis, kui toll on kauba vabastanud.

37. Selles osas tuleb meenutada, et vabasse ringlusse lubamine on tolliseadustiku artikli 4 punkti 16 alapunkti a kohaselt ka tolliprotseduur ja kauba sellele protseduurile suunamine kujutab endast samuti tollikäitlust.

38. Nagu märkis kohtujurist enda ettepaneku punktis 60, võib Euroopa Kohtu arutluskäigu eespool viidatud kohtuotsuses D. Wandel üle kanda käesolevale kohtuasjale, ehkki selles otsuses on tegemist põhikohtuasjast erineva protseduuriga.

39. Järgmisena tuleneb tolliseadustiku artikli 4 punktist 17, et tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile.

40. Tolliseadustiku artiklis 67 on küll ette nähtud, et kui ei ole otseselt teisiti sätestatud, siis kuupäev, mida arvestatakse tolliprotseduuri, millele kaup on deklareeritud, kõiki sätteid kohaldades, on see kuupäev, kui toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.

41. Siiski ei piisa üksnes deklaratsiooni aktsepteerimisest ajutise ladustamise lõpetamiseks.

42. Nimelt on tolliseadustiku artikli 37 lõikes 2 sätestatud, et ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup jääb tollijärelevalve alla nii kauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks, ühendusevälise kauba puhul kuni kauba tollistaatus muutub, ilma et see piiraks artikli 82 lõike 1 kohaldamist.

43. Vastavalt tolliseadustiku artiklile 50 on tollile esitatud kaup alates sellest esitamisest ajutiselt ladustatud kaup, kuni sellele kaubale määratakse tollikäitlusviis.

44. Kauba suunamine tolliprotseduurile on selle seadustiku artikli 4 punkti 15 alapunkti a kohaselt tollikäitlus, ja transiit kujutab endast artikli 4 punkti 16 alapunkti b järgi tolliprotseduuri. Selle seadustiku artikli 4 punkt 20 määratleb kauba vabastamise kui toimingu, millega toll teeb kauba kättesaadavaks eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud.

45. Eeltoodust nähtub, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, on kaup ajutiselt ladustatud kuni suunamiseni ühenduse välistransiidile.

46. Kuid kaup saab olla ühenduse välistransiidil vaid siis, kui kõik selle transiidi tingimused on täidetud.

47. Sellises olukorras on oluline märkida, et vajaduse korral tuleb kontrollida tollideklaratsiooni, võtta meetmed asjaomase kauba identifitseerimiseks ja nõuda tagatist võimaliku tollivõla tasumise tagamiseks.

48. Seega võib toll juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kontrollimiseks vaadata pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist tolliseadustiku artikli 68 järgi läbi dokumendid ja kauba.

49. Mis puudutab tolli poolt identifitseerimiseks võetud meetmeid, siis selles osas tuleb sarnaselt Euroopa Komisjonile rõhutada, et artiklis 68 ette nähtud kontrolli tuleb vaadelda koos selle seadustiku artikliga 71 ja artikli 73 lõikega 1 ning see tähendab, et deklaratsiooni ametlikule aktsepteerimisele võib järgneda selliste meetmete võtmine, nagu on nähtud ette tolliseadustiku artiklis 72, et tagada selle tolliprotseduuri õige kohaldamine, millele kaup on suunatud. Antud juhul oli nimelt toll põhikohtuasjas tollideklaratsiooni aktsepteerimise ja kauba vabastamise vahele jäänud ajal paigaldanud konteinerile plommid, et tagada ühenduse välistransiidi vastavus nõuetele.

50. Mis puudutab tagatise andmise kohustust, siis tuleb meenutada, et tolliseadustiku artikli 91 lõike 1 punkti a kohaselt võimaldab ühenduse välistransiidiprotseduur tolliterritooriumil ühest punktist teise liikuda ühendusevälisel kaubal, ilma et selle suhtes kohaldataks imporditollimaksu. Sellise liikumise suhtes kohaldatakse järelikult väga rangeid tingimusi, mis on toodud selle seadustiku artikli 91 lõikes 2 ning artiklites 94 ja 96. Eeskätt on ette nähtud, et põhimõtteliselt tuleb anda tagatis selleks, et kindlustatud oleks seoses kõnealuse kaubaga tekkida võiva tollivõla tasumine, kauba esitamine puutumatul kujul sihttolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul ja asjakohase tähelepanu pööramine meetmetele, mida toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.

51. Järelikult, kui deklaratsioonide kontrollimisel tuvastatakse puudusi, kui ei ole täidetud identifitseerimismeetmetest tulenevaid kohustusi või kui nõutud tagatist ei ole antud, ei saa kaupa suunata ühenduse välistransiidile.

52. Aga kui tingimused kauba kõnealusele protseduurile suunamiseks on täidetud, vabastab toll kauba kooskõlas tolliseadustiku artikli 73 lõikega 1 niipea kui tollideklaratsiooni andmed on kontrollitud või ilma kontrollimata aktsepteeritud.

53. Tolli vajadus või võimalus kohaldada kontrolli-, identifitseerimis- või tagatismeetmeid ei võimalda tõdeda, et kõik ühenduse välistransiidiprotseduuri tingimused võivad olla täidetud üksnes tollideklaratsiooni aktsepteerimisega.

54. Lisaks tuleneb asjaolu, et sellist kaupa, millega on tegemist põhikohtuasjas, võib suunata ühenduse välistransiidiprotseduurile alles pärast selle kauba vabastamist, tolliseadustiku artikli 4 punktis 20 toodud määratlusest ning see säte rõhutab tõika, et tegemist on toiminguga, millega toll teeb kauba kättesaadavaks „eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud”.

55. Eeltoodut arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et tolliseadustiku artikleid 50, 67 ja 73 tuleb tõlgendada nii, et ühenduseväline kaup, mille kohta on esitatud ühenduse välistransiidiprotseduurile suunamise deklaratsioon, mille toll on aktsepteerinud, ja millel on ajutiselt ladustatud kauba staatus, suunatakse tolliprotseduurile ja sellele määratakse seega tollikäitlusviis sel hetkel, mil asjaomane kaup vabastatakse.

Kohtukulud

56. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Resolutiivosa

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005) artikleid 50, 67 ja 73 tuleb tõlgendada nii, et ühenduseväline kaup, mille kohta on esitatud ühenduse välistransiidiprotseduurile suunamise deklaratsioon, mille toll on aktsepteerinud, ja millel on ajutiselt ladustatud kauba staatus, suunatakse tolliprotseduurile ja sellele määratakse seega tollikäitlusviis sel hetkel, mil asjaomane kaup vabastatakse.