Kohtuasi T‑468/10

Joseph Doherty

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine – Vääramatu jõu puudumine – Vabandatava eksimuse puudumine – Ilmselge vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Avalik huvi – Liidu kohtu poolt omal algatusel teostatav kontroll – Mõiste

(ELTL artikli 263 kuues lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2.      Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Väljaarvutamine – Kohtukantseleisse esitamise kuupäeva ja kellaaja arvestamine

(EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokoll nr 6 Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta, ainus artikkel; Üldkohtu kodukord, artikli 43 lõige 3 ja artikli 101 lõike 1 punktid a ja b ning lõige 2)

3.      Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Õiguse lõppemine – Ettenägematu asjaolu või vääramatu jõud – Mõiste

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)

4.      Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Õiguse lõppemine – Vabandatav eksimus – Mõiste – Ulatus

1.      ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. See hagi esitamise tähtaeg põhineb avalikul huvil, kuna see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks, ning liidu kohus peab omal algatusel kontrollima, kas seda tähtaega on järgitud.

(vt punktid 10 ja 12)

2.      Hagiavalduse esitamise puhul tuleb arvesse võtta Üldkohtu kantseleis registreeritud kellaaega. Kuivõrd kodukorra artikli 43 lõike 3 kohaselt lähtutakse menetlustähtaegade arvutamisel üksnes kohtukantseleisse esitamise kuupäevast, on asjakohane tõdeda, et tähtaegade arvutamisel tuleb võtta arvesse üksnes kohtukantseleisse esitamise kellaaega. Kuna Euroopa Liidu Kohtu asukoht on Luxembourgis, tuleb hagi esitamisel kohtukantseleisse võtta arvesse Luxembourgi aega.

(vt punkt 16)

3.      Menetlustähtaegu puudutavatest õigusnormidest võib kõrvale kalduda vaid erakorralistel asjaoludel ehk Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teises lõigus sätestatud ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul, kuna nende sätete range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära igasugune diskrimineerimine või meelevaldne kohtlemine.

Vääramatu jõu ja ettenägematu asjaolu mõisted sisaldavad objektiivset elementi, mis on seotud ettevõtja jaoks ebatavaliste ja tema tahtele allumatute asjaoludega, ja subjektiivset elementi, mis kohustab asjaomast isikut kaitsma ennast ebatavalise sündmuse tagajärgede eest, võttes tarvitusele asjakohaseid meetmeid ülemäärast kahju kandmata. Eeskätt tuleb ettevõtjal eriti tähelepanelikult järgida algatatud menetluse kulgu ning muu hulgas hoolsalt kinni pidada ettenähtud tähtaegadest.

(vt punktid 18 ja 19)

4.      Vabandatavast eksimusest võib erakorralistel asjaoludel tuleneda, et hagejat ei peeta tähtaega ületanuks. Vabandatav eksimus on mõiste, mida tuleb tõlgendada kitsendavalt ning mis saab esineda üksnes erakorralistel asjaoludel, mil asjaomane institutsioon on toiminud viisil, mis iseenesest või olulisel määral võib viia lubamatul viisil eksitusse heauskse isiku, kes näitab üles tavapäraselt informeeritud ettevõtjalt nõutavat hoolsust.

See ei ole nii isegi kui eeldada, et kohtukantselei esitas telefoni teel teavet hagi esitamise korra kohta, arvestades esiteks, et hageja oli kohustatud järgima kodukorra sätteid, mis käsitlevad hagiavalduste esitamise korda ja kohaldatavaid tähtaegu, ning mis ei tekita erilisi tõlgendamisraskusi ja teisalt ei kuulu seisukoha andmine hagi esitamise tähtaja arvutamise kohta kantselei ametnike ülesannete hulka ega ole ka nende pädevuses. Ka ei saa hageja esindaja teenuste toimimise ja korraldusega seotud küsimused muuta hagiavalduse hilinenud esitamist vabandatavaks.

(vt punktid 27–30)

ÜLDKOHTU MÄÄRUS (viies koda)

1. aprill 2011(*)

Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine – Vääramatu jõu puudumine – Vabandatava eksimuse puudumine – Ilmselge vastuvõetamatus

Kohtuasjas T‑468/10,

Joseph Doherty, elukoht Burtonport (Iirimaa), esindajad: A. Collins, SC, barrister N. Travers, ja solicitor D. Barry,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon,

kostja,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus K (2010) 4763, millega jäeti rahuldamata taotlus uue kalalaeva MFV Aine mahutavuse suurendamiseks ohutuse parandamise huvides,

ÜLDKOHUS (viies koda),

koosseisus: koja esimees S. Papasavvas, kohtunikud V. Vadapalas ja K. O’Higgins (ettekandja),

kohtusekretär: E. Coulon,

on andnud järgmise

määruse

 Asjaolud ja menetlus

1        Hageja Joseph Dohertyle tehti 16. juulil 2010 teatavaks komisjoni 13. juuli 2010 otsus K (2010) 4763, mis on adresseeritud Iirimaale ning millega jäeti rahuldamata taotlus uue kalalaeva MFV Aine mahutavuse suurendamiseks ohutuse parandamise huvides (edaspidi „vaidlustatud otsus”). See otsus asendab komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuse 2003/245/EÜ (komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12‑meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48)) artiklis 2 ja II lisas sisalduva otsuse.

2        Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse elektronposti teel 28. septembril 2010. Hagiavalduse originaal saabus Üldkohtu kantseleisse 6. oktoobril 2010.

3        Kohtusekretäri 5. novembri 2010. aasta kirjaga teavitati hagejat, et kõnealune hagi ei olnud esitatud ELTL artiklis 263 ette nähtud tähtaja jooksul, ning paluti tal põhjendada hagiavalduse hilinenud esitamist.

4        Hageja vastas 22. novembri 2010. aasta kirjas, et tema hagi on esitatud enne hagi esitamise tähtaja möödumist, sest ta saatis hagiavalduse elektronposti teel 27. septembril 2010, täpselt enne keskööd Iiri aja järgi. Juhuks, kui Üldkohus peaks leidma, et arvesse tuleb võtta kellaaega, mil hagiavaldus Luxembourgis asuvas kohtukantseleis kätte saadi, väidab hageja, et ta seisis silmitsi erakorraliste asjaoludega ehk ettenägematu asjaolu või vääramatu jõuga, mis õigustab tema sõnul hagiavalduse hilinenud esitamist.

5        Üldkohus esitas 15. detsembri 2010. aasta kirjas hagejale kaks kirjalikku küsimust, paludes tal esitada täiendavaid täpsustusi Üldkohtu faksiaparaadiga seoses tekkinud probleemide kohta.

6        Hageja vastas nendele küsimustele 10. jaanuaril 2011.

 Hageja nõuded

7        Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

 Õiguslik käsitlus

8        Üldkohtu kodukorra artikkel 111 sätestab, et kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, võib Üldkohus ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

9        Üldkohus leiab, et käesolevas asjas on toimikus sisalduvad materjalid asja piisavalt selgitanud, ja otsustab vastavalt nimetatud artiklile lahendada kohtuasja ilma menetlust jätkamata.

10      ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai.

11      Peale selle tuleb kodukorra artikli 102 lõike 2 järgi hagi esitamise tähtaega pikendada seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

12      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb see hagi esitamise tähtaeg avalikul huvil, kuna see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks, ning liidu kohus peab omal algatusel kontrollima, kas seda tähtaega on järgitud (Euroopa Kohtu 23. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑246/95: Coen, EKL 1997, lk I‑403, punkt 21, ja Üldkohtu 18. septembri 1997. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑121/96 ja T‑151/96: Mutual Aid Administration Services vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑1355, punktid 38 ja 39).

13      Käesolevas asjas hakkas hagi esitamise tähtaeg kodukorra artikli 101 lõike 1 punktide a ja b ning artikli 101 lõike 2 järgi kulgema 17. juulil 2010, s.o päeval pärast vaidlustatud otsuse teatavakstegemist, ning see tähtaeg, kaasa arvatud vahemaaga seotud pikendus, möödus 2010. aasta 27. septembri keskööl, arvestades asjaolu, et 26. september 2010 oli pühapäev; hageja seda ei vaidlusta.

14      Kuna hagiavaldus saadeti elektronposti teel kohtukantseleisse 28. septembril kell 00.59 (Luxembourgi aja järgi) ning originaal saabus 6. oktoobril 2010, esitati kõnealune hagi pärast hagi esitamise tähtaja möödumist, st hilinemisega.

15      Hageja väitis aga oma 22. novembri 2010. aasta kirjas, et tema hagiavaldus saadeti kohtukantseleisse enne hagi esitamise tähtaja möödumist, kuna ta saatis oma elektronkirja kell 23.59 Iiri aja järgi.

16      Olgu märgitud, et hagiavaluse esitamise puhul tuleb arvesse võtta Üldkohtu kantseleis registreeritud kellaaega. Kuivõrd kodukorra artikli 43 lõike 3 kohaselt lähtutakse menetlustähtaegade arvutamisel üksnes kohtukantseleisse esitamise kuupäevast, on asjakohane tõdeda, et tähtaegade arvutamisel tuleb võtta arvesse üksnes kohtukantseleisse esitamise kellaaega. Kuna vastavalt EL toimimise lepingu protokolli nr 6 (protokoll Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta) ainsale artiklile on Euroopa Liidu Kohtu asukoht Luxembourgis, tuleb seega arvesse võtta Luxembourgi aega.

17      Hageja tugineb vääramatu jõu olemasolule Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 45 tähenduses. Ta märgib selles osas, et tal tekkisid pärast kella 21.35 (tema enda faksiaparaadi kella järgi) probleemid kohtukantselei faksiaparaadiga ning ta üritas tulemusetult saata faksi teel kõnealust hagiavaldust, pärast seda, kui seitse hagiavaldust olid nõuetekohaselt kohtukantseleisse saadetud. Ta lisas sellega seoses kaks tema faksiaparaadi saatmisraportit, mis näitavad, et Üldkohtu faksiaparaat ei vastanud kell 21.53 ja kell 21.57 (hageja faksiaparaadi kella järgi) siis, kui üritati saata hagiavaldust kohtuasjas T‑471/10: Gill vs. komisjon. Ta täpsustas, et ta saatis elektronposti teel teised hagiavaldused, millest neli edastati enne kella 22.35, ning tal oli probleeme ka Üldkohtu kantselei elektronposti süsteemiga.

18      Tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et menetlustähtaegu puudutavatest õigusnormidest võib kõrvale kalduda vaid erakorralistel asjaoludel ehk Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teises lõigus sätestatud ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul, kuna nende sätete range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära igasugune diskrimineerimine või meelevaldne kohtlemine (vt Euroopa Kohtu 8. novembri 2007. aasta määrus kohtuasjas C‑242/07 P: Belgia vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑9757, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

19      Euroopa Kohtul on samuti olnud võimalus täpsustada, et vääramatu jõu ja ettenägematu asjaolu mõisted sisaldavad objektiivset elementi, mis on seotud ettevõtja jaoks ebatavaliste ja tema tahtele allumatute asjaoludega, ja subjektiivset elementi, mis kohustab asjaomast isikut kaitsma ennast ebatavalise sündmuse tagajärgede eest, võttes tarvitusele asjakohaseid meetmeid ülemäärast kahju kandmata. Eeskätt tuleb ettevõtjal eriti tähelepanelikult järgida algatatud menetluse kulgu ning muu hulgas hoolsalt kinni pidada ettenähtud tähtaegadest (vt eespool viidatud kohtumäärus Belgia vs. komisjon, punkt 17, ja seal viidatud kohtupraktika).

20      Käesolevas asjas tuleb märkida, et hageja tõendas, et kohtukantselei faksiaparaat ei vastanud ajutiselt kell 21.53 ja kell 21.57 (tema faksiaparaadi kella järgi) ühe teise hagiavalduse saatmise ajal (kohtuasjas T‑471/10). Põhjustel, mida Üldkohtule ei esitatud, vaatamata eraldi selle kohta saadetud kirjalikule küsimusele, oli hageja faksiaparaadi kell aga Üldkohtu kantselei faksiaparaadi kellast kaks tundi taga, nagu tõendab kohtukantselei faksiaparaadi raport.

21      Iirimaa ja Luxembourgi ajavööndite vahe on aga ainult üks tund. Kellaaegade erinevuse teine tund ei saa tuleneda fakside saatmiseks kulunud ajast, kuna teiste esitatud hagide (kohtuasjades T‑461/10: Boyle vs. komisjon, T‑464/10: Fitzpatrick vs. komisjon, T‑459/10: Hugh McBride vs. komisjon, T‑463/10: Ocean Trawlers Ltd vs. komisjon, T‑467/10: Murphy vs. komisjon, T‑466/10: Hannigan vs. komisjon ja T‑462/10: Flaherty vs. komisjon) faksi saatmisraportitest nähtub, et ühe hagiavalduse saatmiseks kulus keskmiselt vaid umbes kuus kuni seitse minutit, nagu kinnitab hageja.

22      Järelikult tuleb kellaaegu, millele hageja viitab selleks, et näidata, et Üldkohtu faksiaparaat ei vastanud kohtuasjas T‑471/10 esitatud hagiavalduse saatmisel ajal, mõista nii, et Luxembourgi aja järgi oli kell 23.53 ja 23.57. Seega, võttes arvesse seitsme hagiavalduse saatmiseks keskmiselt kulunud aega (vt eespool punkt 21) – isegi kui oletada, et kohtukantselei faksiaparaat töötas tavapäraselt – sai üksnes kohtuasjas T‑471/10 esitatud hagi veel saata kuni keskööni, mil hagi esitamise tähtaeg möödus.

23      Mis puudutab argumenti probleemide kohta, mis hagejal tekkisid kohtukantselei elektronposti süsteemiga, siis see argument tuleb tagasi lükata, sest tegemist on pelga väitega, mille kinnituseks ei ole tõendeid esitatud.

24      Lisaks tuleb märkida, et mitte ühegi tõendi alusel ei saa järeldada, et hageja teatas Üldkohtu kantseleile probleemidest, mis tal tekkisid kohtu faksiaparaadiga või elektronposti süsteemiga.

25      Järelikult ei saa hageja välja toodud asjaolusid pidada erakorralisteks asjaoludeks, mis kujutavad endast vääramatut jõudu Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teise lõigu tähenduses.

26      Hageja tugineb samuti vabandatavale eksimusele. Üldkohtu esitatud küsimustele saadetud 10. jaanuari 2011. aasta vastuses lisas hageja, et Üldkohtu kantselei kinnitas hageja esindajale 27. septembri 2010. aasta pärastlõunal toimunud telefonikõne käigus, et kohtuasjas T‑461/10: Boyle vs. komisjon esitatud hagiavaldus oli faksiga kantseleisse saadetud ning selle hagiavalduse kättesaamise kellaaega võetakse arvesse kõikide hiljem saadetud hagiavalduse kättesaamisel.

27      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib vabandatavast eksimusest erakorralistel asjaoludel tuleneda, et hagejat ei peeta tähtaega ületanuks (vt Üldkohtu 13. jaanuari 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑456/08: SGAE vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

28      Vabandatav eksimus on mõiste, mida tuleb tõlgendada kitsendavalt ning mis saab esineda üksnes erakorralistel asjaoludel, mil asjaomane institutsioon on toiminud viisil, mis iseenesest või olulisel määral võib viia lubamatul viisil eksitusse heauskse isiku, kes näitab üles tavapäraselt informeeritud ettevõtjalt nõutavat hoolsust (Vt Üldkohtu 15. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑5/07: Belgia vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

29      Käesolevas asjas aga ei esine vabandatavat eksimust. Isegi kui eeldada, et kohtukantselei esitas telefoni teel teavet hagi esitamise korra kohta – mida ei ole aga kuidagi tõendatud –, oli hageja kohustatud järgima kodukorra sätteid, mis käsitlevad hagiavalduste esitamise korda ja kohaldatavaid tähtaegu, ning mis ei tekita erilisi tõlgendamisraskusi (vt selle kohta Üldkohtu 28. jaanuari 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑142/01 ja T‑283/01: OPTUC vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑329, punkt 44, ja Üldkohtu 30. novembri 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑2/09: Internationale Fruchtimport Gesellschaft Weichert vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 21). Lisaks sellele ei kuulu seisukoha andmine hagi esitamise tähtaja arvutamise kohta kantselei ametnike ülesannete hulka ega ole ka nende pädevuses (eespool viidatud kohtumäärus SGAE vs. komisjon, punkt 21). Peale selle tuleb märkida, et hageja esitas selle argumendi pärast mitmete kirjade vahetust kohtukantseleiga, alles 10. jaanuaril 2011, oma vastuses Üldkohtu esitatud küsimustele, milles tal paluti esitada täiendavaid täpsustusi Üldkohtu faksiaparaadiga tekkinud probleemide kohta.

30      Samuti ei saa nõustuda õigustusega, mille kohaselt hageja esindajal oli võimalik saata kõnealune hagi Üldkohtu kantseleisse alles 27. septembri 2010. aasta pärastlõunal või õhtul, kuna tema kliendi ja laevaarhitektiga oli viimastel kuudel raske ühendust võtta, sest nad veetsid oma töö tõttu enamiku ajast merel. Nimelt ei saa hageja esindaja teenuste toimimise ja korraldusega seotud küsimused muuta hagiavalduse hilinenud esitamist vabandatavaks (vt selle kohta Üldkohtu 28. aprilli 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑358/07: Publicare Marketing Communications vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Publicare), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 17).

31      Kõikidest eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagi tuleb jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et seda oleks vaja komisjonile kätte toimetada.

 Kohtukulud

32      Kuna käesolev kohtumäärus on vastu võetud enne hagiavalduse komisjonile teatavaks tegemist ja enne seda, kui viimasel oleks saanud tekkida kohtukulusid, piisab otsustamisest, et hageja kannab ise oma kohtukulud, vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 1.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (viies koda)

määrab:

1.      Jätta hagi läbi vaatamata.

2.      Jätta Joseph Doherty kohtukulud tema enda kanda.

1. aprillil 2011 Luxembourgis.

* Kohtumenetluse keel: inglise.