|
6.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 301/49 |
14. septembril 2010 esitatud hagi — Westfälische Drahtindustrie jt versus komisjon
(Kohtuasi T-393/10)
()
2010/C 301/78
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hagejad: Westfälische Drahtindustrie GmbH (Hamm, Saksamaa), Westfälische Drahtindustrie Verwaltungsgesellschaft mbH & Co. KG (Hamm, Saksamaa), Pampus Industriebeteiligungen GmbH & Co. KG (Iserlohn, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt C. Stadler)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hagejate nõuded
|
— |
tühistada otsuse artikli 1 punkti 8 alapunktid a ja b osas, milles tuvastati hageja 1 ja hageja 2 poolne ELTL artikli 101 ning EMP lepingu artikli 53 rikkumine enne 12. maid 1997; |
|
— |
tühistada otsuse artikkel 2 osas, milles mõisteti hagejatelt 1–3 ühiselt välja trahv summas 15 485 000 eurot, hagejatelt 1 ja 2 ühiselt välja trahv summas 30 115 000 eurot ning hagejalt 1 välja trahv summas 10 450 000 eurot; |
|
— |
teise võimalusena vähendada hagejatele otsuse artiklis 2 määratud trahvisummat; |
|
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagejad vaidlustavad komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik (asi COMP/38.344 — Pingestusteras). Vaidlustatud otsuses määrati hagejatele ja teistele ettevõtjatele trahvid vastuolus ELTL artikliga 101 ning EMP lepingu artikliga 53. Komisjoni väitel osalesid hagejad jätkuvas kokkuleppes ja/või kooskõlastatud tegevuses pingestusterase sektoris siseturul ja EMP-s.
Oma hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaheksa väidet.
Esimeses väites viitavad hagejad määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 25 lõike 1 punkti b rikkumisele, kuna oletus hagejate osalemise kohta ühest ja jätkuvast rikkumisest ei ole õige.
Teises väites leiavad hagejad teise võimalusena, et rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna rikutud on trahvi suuruse kindlaksmääramise olulisi põhimõtteid seeläbi, et kostja tuvastatud rikkumise kestusele on lisatud kartelli kriisiperiood.
Kolmandas väites märgivad hagejad, et kostja rikkus määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna kostja kasutas trahvi vähendamise nõudega seoses hagejate vastu andmeid vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ja põhimõttega, et haldusorgan on seotud oma vastavate otsustega.
Neljandas väites leiavad hagejad, et rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna kostja tegi rikkumise raskuse hindamisel arvukalt hindamisvigu.
Viiendaks on hagejate arvates rikutud määruse nr 1/2003 artiklit 23 ning põhjendamiskohustust vastavalt ELTL artikli 296 lõikele 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile c. Sellega seoses märgivad nad, et kostja kaldus trahvi suuruse kindlaksmääramisel meelevaldselt kõrvale vaidlustatud otsuses esitatud arvutamismeetodist.
Kuuendas väites leiavad hagejad, et kostja on pädevust ületades ja proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus trahvi kindlaksmääramisel rikkunud määruse nr 1/2003 artiklit 23.
Seitsmenda väitega heidavad hagejad ette ELTL artikli 296 lõike 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c rikkumist, kuna kostja ei põhjendanud vaidlustatud otsust olulistes punktides.
Viimaks leiavad hagejad kaheksandas väites, et kostja on rikkunud hagejate õigust olla ära kuulatud vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 27 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile a, kuna kostja ei kuulanud hagejaid olulistes küsimustes ära.
(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).