1.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 113/27


Media-Saturn-Holding GmbH 17. veebruaril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 15. detsembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-476/08: Media-Saturn-Holding GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-92/10 P)

2010/C 113/42

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Media-Saturn-Holding GmbH (esindajad: advokaadid C.-R. Haarmann ja E. Warnke)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

Tühistada täies ulatuses Euroopa Liidu Üldkohtu 15. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-476/08,

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 28. augusti 2008. aasta otsus menetluses R 591/2008-4,

mõista kostjalt välja menetluse kulud apellatsioonikojas ning kohtukulud Euroopa Liidu Üldkohtus ja Euroopa Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Üldkohtu otsust, millega Üldkohus jättis rahuldamata apellandi hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 28. augusti 2008. aasta otsuse peale apellandi kujutismärgi BEST BUY registreerimise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Apellant väidab, et Üldkohus tõlgendas ekslikult ja ebaõigesti nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi „kaubamärgimäärus”) artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutset keeldumispõhjust kaubamärkide osas, millel puudub eristusvõime. Apellatsioonkaebuse väited on jaotatud kolme ossa:

 

Esiteks tuletas Üldkohus õigusvastaselt puuduva eristusvõime ühe teise, st mitte tegelikult taotletud kaubamärgi osas antud hinnangust. Üldkohus lähtus eristusvõime uurimisel tähisest, milles on sõnaosa BEST BUY korrektselt kirjutatud kujul ja mis oli Üldkohtus teise menetluse ese. Erinevalt sellest teisest tähisest tekib apellandi taotletava kaubamärgi puhul esile tõstetud tähe B, mis on nii sõna BEST kui BUY esimene täht, paigutamise tulemusel väidetav sõnaosa BEST BUY alles pärast mõttelist vahesammu. Kuna kõrvalekalduva, reeglitevastasest kirjaviisist tuleneva eristatavuse suurenemisest võib piisata minimaalse eristusvõime jaoks, siis ei oleks Üldkohus tohtinud eristusvõime hindamisel tugineda varasemale otsusele, mis puudutab tähist, millel see iseärasus puudub.

 

Teiseks rikkus Üldkohus põhimõtet, et kombineeritud kaubamärgi eristusvõime tuvastamine või mittetuvastamine peab sõltuma kogu kaubamärgi hindamisest. Vaidlustatud kohtuotsuses sellist üldist vaatlust läbi viidud ei ole. Üldkohus hindas igat osa eraldi sellest aspektist, et kas see osa üksi võib anda tähisele eristusvõime; sellele küsimusele anti automaatselt eitav vastus, kui osa ei olnud Üldkohtu arvates eraldivõetuna eristusvõimeline. Teostamata jäi kaubamärgi kui terviku hindamine, mille juures ei saa välistada, et kaitsmisele mittekuuluvate elementide summa võib moodustada kokku kaubamärgi, millele võib anda õiguskaitse.

 

Kolmandaks kasutas Üldkohus eristusvõime hindamisel liiga ranget kriteeriumi. Üldkohtu arvates piisab juba sellest, et kaubamärki tajutakse „esmajoones” reklaamlausena, kui võib konstateerida kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punktis b nimetatud keeldumispõhjuse olemasolu. Sellega rikutakse aga kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti b puudutavaid õiguspõhimõtteid, nii nagu neid on täpsustanud Euroopa Kohus. Sõnamärgi reklaamitav tähendus ei välista, et see on siiski sobiv andma tarbijatele teavet tähistatavate kaupade või teenuste päritolu kohta. Sellist kaubamärki võib asjaomane sihtgrupp tajuda samaaegselt reklaamlausena kui ka viitena kaubanduslikule päritolule. Üldkohus oleks selles osas pidanud vähemalt nimetama põhjused, miks ei ole taotletava kaubamärgi puhul siiski sellega tegemist.