29.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 205/25

1.

Kas EÜ artikli 3 lõike 1 punkti g ning EÜ artikleid 4, 10, 81 ja 98 tuleb tõlgendada nii, et need on takistuseks niisugustele liikmesriigi õigusnormidele, nagu 25. novembri 2003. aasta seaduse nr 339 artiklid 1 ja 2, mis taaskehtestavad osalise tööajaga töötavate avalike teenistujate suhtes advokaadina töötamise keelu ja võtavad neilt, sõltumata advokaadi kutsealal tegutsemise loa olemasolust, õiguse sellel kutsealal tegutseda, nähes ette nende kustutamise advokaatide kutseühenduse nimekirjast, mis tehakse teoks pädeva advokatuuri nõukogu võetava meetmega, välja arvatud juhul, kui avalik teenistuja taotleb teenistussuhte lõpetamist?

2.

Kas EÜ artikli 3 lõike 1 punkti g ning EÜ artikleid 4, 10 ja 98 tuleb tõlgendada nii, et need on takistuseks niisugustele liikmesriigi õigusnormidele, nagu 25. novembri 2003. aasta seaduse nr 339 artiklid 1 ja 2, mis taaskehtestavad osalise tööajaga töötavate avalike teenistujate suhtes advokaadina töötamise keelu ja võtavad neilt, sõltumata advokaadi kutsealal tegutsemise loa olemasolust, õiguse sellel kutsealal tegutseda, nähes ette nende kustutamise advokaatide kutseühenduse nimekirjast, mis tehakse teoks pädeva advokatuuri nõukogu võetava meetmega, välja arvatud juhul, kui avalik teenistuja taotleb teenistussuhte lõpetamist?

3.

Kas nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta artiklit 6 tuleb osas, milles see sätestab, et „liikmesriik võib keelata avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtjaga töösuhtes oleva juristi tegevuse, mis on seotud ettevõtja esindamisega kohtumenetluses, juhul kui kõnealusest riigist pärineval juristil ei ole selline tegevus lubatud”, tõlgendada nii, et see on takistuseks niisugusele siseriiklikule õigusnormile nagu 25. novembri 2003. aasta seaduse nr 339 artiklid 1 ja 2 — mis taaskehtestavad osalise tööajaga töötavate avalike teenistujate suhtes advokaadina töötamise keelu ja võtavad neilt, sõltumata advokaadi kutsealal tegutsemise loa olemasolust, õiguse sellel kutsealal tegutseda, nähes ette nende kustutamise advokaatide kutseühenduse nimekirjast, mis tehakse teoks pädeva advokatuuri nõukogu võetava meetmega — välja arvatud juhul, kui avalik teenistuja valib teenistussuhte lõppemise, kusjuures sellist siseriiklikku korda kohaldatakse ka teenistussuhtes olevale advokaadile, kes praktiseerib teenuste osutamise vabaduse alusel?

4.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ artiklit 8 tuleb osas, milles see sätestab, et „vastuvõtvas liikmesriigis päritolumaa kutsenimetuse alusel registreeritud advokaat võib praktiseerida palgatöötajast advokaadina teise advokaadi, advokaatide ühenduse või advokaadiühingu või avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja teenistuses niivõrd, kui vastuvõttev liikmesriik lubab seda seal kasutatava kutsenimetuse alusel tegutsevatele advokaatidele”, tõlgendada nii, et seda ei kohaldata osalise tööajaga avalikust teenistujast advokaadile?

5.

Kas ühenduse õiguse üldpõhimõtted õiguspärase ootuse kaitse ja omandatud õiguste kohta on takistuseks sellistele siseriiklikele õigusnormidele nagu 25. novembri 2003. aasta seaduse artiklid 1 ja 2, mis näevad ette, et osalise tööajaga töötavad avalikud teenistujad ei või töötada advokaadina; mida kohaldatakse ka juba enne seaduse nr 339/2003 jõustumise kuupäeva advokatuuris registreeritud advokaatidele, ning mis sätestavad (selle seaduse artiklis 2) üksnes lühiajalise „moratooriumi” valiku tegemisele avaliku teenistuse ja kutsealal tegutsemise vahel?