30.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 223/21

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) 28. mail 2008 — Colin Wolf versus Stadt Frankfurt am Main

(Kohtuasi C-229/08)

(2008/C 223/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Frankfurt am Main

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Colin Wolf

Vastustaja: Stadt Frankfurt am Main

Eelotsuse küsimused

1)

Kas siseriiklikul seadusandjal on direktiivi 2000/78/EÜ (1) artikli 6 lõikes 1 antud tegevusvabaduse kasutamisel alati lai kaalutlus- ja otsustusõigus või on see tegevusvabadus vähemasti siis piiratud vaid hädavajalikuga, kui tegemist on tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamisega, pidades silmas pensionileminekuni jäävat minimaalset teenistusaega vastavalt direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 2 punktile c?

2)

Kas direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 2 punktis c sätestatud vajalikkus täpsustab direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigus 1 nimetatud meetme asjakohasust ja piirab seega selle üldise sätte kohaldamisala?

3.

a)

Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 1 tähenduses on tegemist siis, kui tööandja kehtestab tööle võtmise vanuse ülempiiri, kuna ta on huvitatud töölevõetavate ametnike võimalikult pikast aktiivsest teenistusajast?

b)

Kas sellise eesmärgi järgimine on ebaasjakohane juba siis, kui sellega saavutatakse see, et ametnik on teenistuses kauem, kui see on vajalik seadusega tagatud minimaalse pensioni saamiseks enneaegse pensionilemineku puhul pärast viit teenistusaastat?

c)

Kas sellise eesmärgi järgimine on ebaasjakohane alles siis, kui sellega saavutatakse see, et ametnik on teenistuses kauem, kui see on vajalik seadusega tagatud minimaalse pensioni saamiseks — käesoleval ajal 19,51 aastat — enneaegse pensionilemineku puhul?

4.

a)

Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 1 tähenduses on tegemist siis, kui võimalikult madala vanuse ülempiiriga hoitakse töölevõetavate ametnike üldarv võimalikult madal, selleks et hoida võimalikult madal üksikjuhtumite, nagu õnnetuste või haigustega seotud hüvitiste (toetused, ka pereliikmetele) arv?

b.)

Kui oluline on seejuures asjaolu, et vanuse suurenedes suurenevad ka õnnetuste või haigustega seotud toetused (ka pereliikmetele) võrreldes nooremate ametnikega, nii et vanemate ametnike töölevõtmine võib kaasa tuua vastava maksekoormuse suurenemise?

c)

Kas selleks on vaja kinnitatud prognoose või statistikaid või piisab üldisest tõenäosuse oletusest?

5.

a)

Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 1 tähenduses on tegemist siis, kui tööandja soovib kasutada kindlat töölevõtmise vanusepiiri, et tagada „asjaomases teenistuses harmooniline vanuseline struktuur”?

b)

Millistele nõuetele peavad sellise vanuselise struktuuri loomise kaalutlused sel juhul vastama, et oleks täidetud õigustatuse tingimused (asjakohasus ja vajalikkus, hädavajalikkus)?

6.

Kas õigustatud kaalutlusega direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 1 tähenduses on tegemist siis, kui tööandja viitab tööle võtmise vanuse ülempiiri osas sellele, et enne sellisesse vanusesse jõudmist on reeglina võimalik vastava üldhariduse ja tehnilise kutsehariduse omandamisega täita tuletõrje nooremametniku väljaõppeks vajalikud sisulised tingimused?

7.

Milliste kriteeriumide alusel tuleb hinnata küsimust, kas minimaalne teenistusaeg enne pensionile jäämist on asjakohane või vajalik?

a)

Kas minimaalse teenistusaja vajalikkust saab õigustada üksnes vastutasuna tööandja finantseeritava ja tema juures toimuva kvalifikatsiooni saamise eest (tuletõrje nooremametniku kutse), tagamaks seda kvalifikatsiooni silmas pidades asjakohase järgneva teenistusaja selle tööandja juures, nii et ametnik tasub sel moel oma tööga väljaõppekulud?

b)

Kui pikk tohib väljaõppele järgnev teenistusaeg olla? Kas see tohib olla pikem kui 5 aastat ning kui, siis millistel tingimustel?

c)

Kas minimaalse teenistusaja asjakohasus või vajalikkus võib punkti 7 alapunktist a sõltumata olla õigustatud sellega, et ametnike, kelle pensionihüvitisi finantseerib üksnes tööandja, oodatav aktiivne teenistusaeg töölevõtmisest kuni eeldatava pensionileminekuni peab olema piisavalt pikk, et teenida välja seadusega tagatud miinimumpension, mille eelduseks on käesoleval ajal 19,5 aasta pikkune teenistusaeg?

d)

Kas töölevõtmisest keeldumine direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 alusel on seevastu õigustatud alles siis, kui isik võetakse tööle sellises vanuses, mis tooks eeldatava pensionilemineku korral kaasa selle, et talle tuleks maksta miinimumpensioni, kuigi ta ei ole seda välja teeninud?

8.

a)

Kas pensionilemineku hindamisel direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 2 punkti c alusel tuleb lähtuda seadusega kehtestatud pensionieast koos sellel järgneva pensioni saamisega või tuleb lähtuda asjaomaste ametnike või kutseala esindajate statistilisest keskmisest pensionieast?

b)

Mil määral tuleb vajadusel arvestada sellega, et iga ametnik võib tavalist pensioniiga kuni kahe aasta võrra pikendada? Kas see asjaolu toob kaasa selle, et tööle võtmise vanust pikendatakse samal määral?

9.

Kas minimaalse teenistusaja arvutamisel direktiivi 2000/78/EÜ raames võib arvesse minna ametnikuna sooritatud väljaõppe aeg? Kas seejuures on oluline, kas väljaõppeaega arvestatakse pensioni saamisel täies ulatuses pensioniõigust andva teenistusajana või tuleb väljaõppeaeg välja arvata sellest perioodist, mille kohta on tööandjal õigus nõuda minimaalset teenistusaega direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 lõigu 2 punkti c alusel?

10.

Kas Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz'i § 15 lõike 1 teine lause ja lõige 3 on kooskõlas direktiiviga 200/78/EÜ?

(1)  EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.