Kohtuasi C-480/08
Maria Teixeira
versus
London Borough of Lambeth
ja
Secretary of State for the Home Department
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division))
„Isikute vaba liikumine — Elamisõigus — Liikmesriigi kodanik, kes on teises liikmesriigis töötanud ja jäänud sinna pärast töötamise lõpetamist elama — Vastuvõtvas liikmesriigis kutseharidust omandav laps — Isiklike elatusvahendite puudumine — Määrus (EMÜ) nr 1612/68 — Artikkel 12 — Direktiiv 2004/38/EÜ”
Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 20. oktoobril 2009 I ‐ 1112
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 23. veebruar 2010 I ‐ 1144
Kohtuotsuse kokkuvõte
Isikute vaba liikumine – Töötajad – Töötaja laste õigus hariduse kättesaadavusele vastuvõtvas liikmesriigis – Elamisõigus üldhariduskoolis õpingute jätkamiseks
(Nõukogu määrus nr 1612/68, artikkel 12)
Isikute vaba liikumine – Töötajad – Pereliikmete elamisõigus – Liikmesriigi kodanik, kes on vastuvõtvas liikmesriigis töötanud – Vanem, kes tegelikult hooldab oma selles liikmesriigis haridust omandavat last
(Nõukogu määrus nr 1612/68, artiklid 10 ja 12; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikkel 7)
Isikute vaba liikumine – Töötajad – Pereliikmete elamisõigus – Vanem, kes tegelikult hooldab last, kes kasutab hariduse omandamise õigust
(Nõukogu määrus nr 1612/68, artikkel 12)
Isikute vaba liikumine – Töötajad – Pereliikmete elamisõigus – Vanem, kes tegelikult hooldab vastuvõtvas liikmesriigis haridust omandavat last
(Nõukogu määrus nr 1612/68, artikkel 12)
Isikute vaba liikumine – Töötajad – Pereliikmete elamisõigus – Vanem, kes tegelikult hooldab vastuvõtvas liikmesriigis haridust omandavat last
(Nõukogu määrus nr 1612/68, artikkel 12)
Euroopa Liidu kodaniku lastel – kes on asunud elama liikmesriiki ajal, mil nende vanem kasutas elamisõigust võõrtöötajana selles liikmesriigis – on õigus elada kõnesolevas riigis, et käia seal üldhariduskoolis vastavalt määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires artiklile 12. Asjaolu, et nende vanemad on vahepeal lahutatud, ning et vanem, kes kasutas elamisõigust võõrtöötajana ei tööta enam vastuvõtvas liikmesriigis, ei oma selles küsimuses mingit tähtsust.
(vt punkt 37)
Liikmesriigi kodanik, kes on töötanud teise liikmesriigi territooriumil, kus tema laps käib koolis, võib seda last tegelikult hooldava vanemana tuletada vastuvõtvas liikmesriigis elamise õiguse üksnes määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, mida on muudetud määrusega nr 2434/92, artiklist 12, ilma et ta peaks vastama direktiivis 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221, 68/360, 72/194, 73/148, 75/34, 75/35, 90/364, 90/365 ja 93/96, sätestatud tingimustele.
Tõepoolest, määruse nr 1612/68 artikliga 12 võõrtöötaja lapsele antud õigus jätkata võimalikult heades tingimustes vastuvõtvas liikmesriigis kooliteed, hõlmab tingimata seda, et sellel lapsel on õigus olla koos teda tegelikult hooldava vanemaga ja järelikult seda, et nimetatud isikul on õigus elada koos temaga kõnealuses liikmesriigis tema õpingute ajal. Nimetatud artiklit tuleb seega kohaldada sõltumatult teistest liidu õiguse sätetest, mis reguleerivad sõnaselgelt teises liikmesriigis elamise õiguse kasutamise tingimusi. Artikli 12 sellist sõltumatust sama määruse artiklist 10, mis on nüüd kehtetuks tunnistatud, ei seatud kahtluse alla direktiivi 2004/38 jõustumisega. Selle põhjenduse 3 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk eelkõige lihtsustada ja tugevdada kõikide liidu kodanike vaba liikumise ja elamise õigust. Samas, määruse nr 1612/68 artikli 12 kohaldamine nimetatud direktiivi artiklis 7 sätestatud tingimustest lähtuvalt tooks kaasa selle, et vastuvõtvas liikmesriigis võõrtöötajate laste elamisõigus – eesmärgiga seal õpinguid alustada või jätkata – ja neid tegelikult hooldava vanema elamisõigus oleks allutatud rangematele tingimustele kui need tingimused, mis olid neile kohaldatavad enne nimetatud direktiivi jõustumist.
(vt punktid 39, 53, 54, 60, 61, resolutsiooni punkt 1)
Vastuvõtvas liikmesriigis elamise õigus, mis on vanemal, kes hooldab tegelikult last, kes kasutab määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, mida on muudetud määrusega nr 2434/92, artikli 12 kohaselt õigust käia koolis, ei sõltu tingimusest, mille kohaselt peab sellel vanemal olema piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi, ja vastuvõtvas liikmesriigis üldine ravikindlustus.
Arvestades nimelt määruse nr 1612/68 ja iseäranis määruse artikli 12 konteksti ning sellega taotletavat eesmärki, ei saa seda tõlgendada kitsendavalt ega võtta sellelt kasulikku mõju.
(vt punktid 67, 70, resolutsiooni punkt 2)
Kui võõrtöötaja laps käib vastuvõtvas liikmesriigis koolis, ei sõltu seda last tegelikult hooldava vanema elamisõigus selles riigis tingimusest, et üks lapse vanematest oleks lapse õpingute alustamise päeval töötanud võõrtöötajana nimetatud liikmesriigis.
Määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, mida on muudetud määrusega nr 2434/92, artiklist 12 tulenev lapse õigus hariduse kättesaadavusele ei sõltu nimelt asjaolust, et kõnealune lapsevanem säilitab oma võõrtöötaja staatuse. Endiste võõrtöötajate lapsed võivad seega tugineda sellest artiklist 12 tulenevatele õigustele samadel alustel kui nende liidu kodanike lapsed, kellel on võõrtöötaja staatus. Selles osas piisab sellest, kui laps, kes käib vastuvõtvas liikmesriigis koolis, on asunud sinna elama, samal ajal kui üks tema vanematest kasutas võõrtöötajana selles riigis elamisõigust. Seega lapse õigus selles riigis elada, et seal vastavalt määruse nr 1612/68 artiklile 12 koolis käia, ning sellest tulenevalt last tegelikult hooldava vanema elamisõigus, ei saa sõltuda tingimusest, et üks lapse vanematest oleks töötanud vastuvõtvas liikmesriigis võõrtöötajana päeval, mil laps alustas oma õpinguid.
(vt punktid 73–75, resolutsiooni punkt 3)
Võõrtöötaja last tegelikult hooldava vanema elamisõigus vastuvõtvas liikmesriigis, kui see laps käib selles riigis koolis, lõpeb selle lapse täisealiseks saamisega, välja arvatud juhul, kui lapsel on õpingute jätkamiseks ja lõpetamiseks jätkuvalt vaja selle vanema kohalolu ja hoolitsust.
Esiteks ei mõjuta täisealiseks saamine otseselt neid õigusi, mis lapsel on määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, mida on muudetud määrusega nr 2434/92, artiklist 12 tulenevalt. Nii nimetatud artiklis 12 sätestatud õigus hariduse kättesaadavusele kui ka sellega kaasnev lapse elamisõigus – arvestades nende eset ja eesmärki – kestavad kuni lapse õpingute lõpuni.
Teiseks, isegi kui põhimõtteliselt eeldatakse, et täisealiseks saanud laps on võimeline ise hakkama saama, võib vastuvõtvas liikmesriigis õppimise õigust kasutavat last hooldava vanema elamisõigus siiski pikeneda selle ea saavutamisest pikemaks, kui lapsel on jätkuvalt vaja selle vanema kohalolu ja hoolitsust, selleks et õpinguid jätkata ja lõpetada. Liikmesriigi kohtu pädevuses on hinnata, kas see on tegelikult nii.
(vt punktid 78, 79, 86, 87, resolutsiooni punkt 4)