1. Teenuste osutamise vabadus – Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse – Direktiiv 98/84 – Ebaseaduslik seade – Mõiste – Dekodeerimisseadmed, mis on õiguspäraselt liikmesriigi turule toodud ja mida kasutatakse teises liikmesriigis – Välistamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/84, artikli 2 punkt e)
2. Teenuste osutamise vabadus – Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse – Direktiiv 98/84 – Kohaldamisala – Siseriiklik õigusnorm, mis keelab välismaiste dekodeerimisseadmete kasutamise – Välistamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/84, artikli 3 lõige 2)
3. Teenuste osutamise vabadus – Kaupade vaba liikumine – Nende kahe põhivabadusega seotud siseriiklik õigusnorm – Nende hulgast peamise põhivabaduse alusel toimuv analüüs
(ELTL artikkel 56)
4. Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Dekodeerimisseadmed, mis on õiguspäraselt liikmesriigi turule toodud ja mida kasutatakse teises liikmesriigis jalgpallimängude edastamiseks
(ELTL artikkel 56)
5. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Intellektuaalomandi õiguste omaniku ja ringhäälinguorganisatsiooni vaheline ainulitsents – Keeld tarnida nende ülekannete dekodeerimisseadmeid väljapoole litsentsilepinguga kaetud territooriumi – Lubamatus
(ELTL artikkel 101)
6. Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Reprodutseerimisõigus – Osaline reprodutseerimine – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 2 punkt a)
7. Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Reprodutseerimisõigus – Erandid ja piirangud
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 5 lõige 1)
8. Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Üldsusele edastamine – Mõiste
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 3 lõige 1)
9. Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 93/83 – Mõju – Satelliitdekoodri mälus ja teleekraanil toimuva reprodutseerimise õiguspärasus – Puudumine
(Nõukogu direktiiv 93/83)
1. Mõistet „ebaseaduslik seade” direktiivi 98/84 tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta artikli 2 punkti e tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma välismaiseid dekodeerimisseadmeid – mis annavad juurdepääsu ringhäälinguorganisatsiooni satelliitlevi teenustele ning mida valmistatakse ja turustatakse selle organisatsiooni loal, kuid kasutatakse tema tahte vastaselt väljaspool geograafilist ala, mille jaoks need on väljastatud – ega seadmeid, mis on omandatud või aktiveeritud vale nime ja aadressi alusel, ega ka seadmeid, mille kasutamisel on rikutud lepingulist piirangut, mille kohaselt on lubatud üksnes nende kasutamine eraotstarbel.
Selles sättes on mõiste „ebaseaduslik seade” nimelt määratletud kui kõik seadmed või igasugune tarkvara, mis on „kavandatud” või „kohandatud”, et võimaldada kaitstud teenusele arusaadaval kujul juurdepääsu ilma teenuse osutaja loata. See sõnastus piirdub üksnes seadmetega, millega on enne nende kasutuselevõttu tehtud käsitsi või automatiseeritult toiminguid ja mis võimaldavad kaitstud teenuseid vastu võtta nende teenuste osutajate nõusolekuta. Järelikult puudutab see sõnastus üksnes seadmeid, mis on valmistatud või mida on muudetud, kohandatud või ümber kohandatud ilma teenuseosutaja loata, ning see ei hõlma välismaiste dekodeerimisseadmete kasutamist.
Eespool mainitud seadmed on aga valmistatud ja turule viidud teenuseosutaja loal, need ei võimalda tasuta ligipääsu kaitstud teenustele ning need ei võimalda ega hõlbusta kõrvalehoidmist tehnoloogilistest meetmetest, mis on võetud selleks, et kaitsta nende teenuste eest tasu saamist, arvestades, et turuleviimise liikmesriigis on tasu makstud.
(vt punktid 63, 64, 66, 67 ja resolutsiooni punkt 1)
2. Direktiivi 98/84 tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta artikli 3 lõikega 2 ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis takistavad kasutamast välismaiseid dekodeerimisseadmeid, sealhulgas neid, mis on omandatud või aktiveeritud vale nime ja aadressi alusel, ning neid, mille kasutamisel on rikutud lepingulist piirangut, mille kohaselt on lubatud üksnes nende kasutamine eraotstarbel, kuna niisugused õigusnormid ei kuulu selle direktiiviga kooskõlastatud valdkonda.
(vt punkt 74 ja resolutsiooni punkt 2)
3. Juhul kui siseriiklik meede mõjutab nii kaupade vaba liikumist kui ka teenuste osutamise vabadust, hindab Euroopa Kohus meedet üldjuhul ainult seoses ühega neist kahest põhivabadusest, kui üks neist vabadustest osutub teise suhtes täiesti teisejärguliseks ja seda võib käsitleda koos viimasega. Kuigi telekommunikatsiooni alal on need kaks valdkonda sageli tihedalt seotud, ilma et ühte saaks pidada teise suhtes täiesti teisejärguliseks, ei ole see nii, kui siseriiklikud õigusnormid ei ole suunatud dekodeerimisseadmete reguleerimisele eesmärgiga määrata kindlaks nõuded, millele need seadmed peavad vastama, või kehtestada nende turustamise tingimused, vaid nendes õigusnormides käsitletakse neid seadmeid üksnes vahenditena, mis võimaldavad abonentidel kodeeritud ringhäälinguteenuseid kasutada.
(vt punktid 78, 79 ja 82)
4. ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on ebaseaduslik importida, müüa ja kasutada selles riigis välismaiseid dekodeerimisseadmeid, mis võimaldavad juurdepääsu kodeeritud satelliitleviteenusele, mis pärineb teisest liikmesriigist ja sisaldab esimese riigi õigusnormidega kaitstavaid objekte. Seda järeldust ei lükka ümber asjaolu, et välismaine dekodeerimisseade omandati või aktiveeriti valede isikuandmete ja vale aadressi alusel, mis esitati kavatsusega hoida kõrvale käsitletavast territoriaalsest piirangust, ega ka asjaolu, et seda seadet kasutatakse ärilistel eesmärkidel, kuigi see oli mõeldud erakasutuseks.
Sellist piirangut ei saa õigustada intellektuaalomandi õiguste kaitse eesmärgiga.
Spordiüritused kui sellised on küll ainulaadsed ja selles tähenduses algupärased, mistõttu võivad need muutuda objektideks, mis väärivad sarnast kaitset nagu teosed. Puudutatud intellektuaalomandi konkreetseks esemeks olevate õiguste kaitse tagab asjaomaste õiguste omanikele siiski üksnes nõuetekohase tasu, mitte aga võimaluse nõuda võimalikku suurimat tasu kaitstud objektide kasutamise eest ärilisel eesmärgil; see kaitse on tagatud, kui kõne all olevad õiguste omanikud saavad tasu kaitstud objektide edastamise eest saate päritoluriigist, kus vastavalt direktiivi 93/83 teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta artikli 1 lõike 2 punktile b loetakse edastamise toiming toimunuks ning kus seega tuleb maksta nõuetekohast tasu, ning kui need omanikud võivad nõuda selles liikmesriigis summat, mis võtab arvesse tegelikku vaatajaskonda ja võimalikku vaatajaskonda nii saate päritoluriigis kui ka kõigis teistes liikmesriikides, kus kaitstud objekte sisaldavaid saateid samuti vastu võetakse.
Mis puudutab lisatasu, mida ringhäälinguorganisatsioonid maksavad territoriaalse ainuõiguse saamise eest, siis selle tõttu on eraldatud siseriiklike turgude hinnad kunstlikult erinevad, mistõttu niisugune eraldamine ja hindade kunstlik erinevus on vastuolus asutamislepingu põhieesmärgiga, milleks on siseturu saavutamine. Neil asjaoludel ei saa kõnealust lisatasu pidada selle nõuetekohase tasu osaks, mis tuleb asjaomastele õiguste omanikele tagada ja järelikult läheb selle maksmine kaugemale sellest, mis on õiguste omanikele nõuetekohase tasu tagamiseks vajalik.
(vt punktid 100, 106–108, 113–117, 125, 131 ja resolutsiooni punkt 3)
5. Intellektuaalomandi õiguste omaniku ja ringhäälinguorganisatsiooni vahel sõlmitud ainulitsentsilepingu tingimused kujutavad endast ELTL artikli 101 alusel keelatud konkurentsipiirangut, kui nendega on kõnealusele organisatsioonile pandud kohustus mitte väljastada dekodeerimisseadmeid, mis võimaldavad juurdepääsu õiguste omaniku kaitstud objektidele nende kasutamiseks väljaspool territooriumi, mida see litsentsileping hõlmab.
(vt punkt 146 ja resolutsiooni punkt 4)
6. Direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et reprodutseerimisõigus hõlmab siirdamiseks vajalikke teoste osi satelliitdekoodri mälus ja teleekraanil, tingimusel et need osad sisaldavad elemente, mis väljendavad asjaomaste autorite eneste intellektuaalset loomingut, kusjuures selleks, et kontrollida, kas see sisaldab niisuguseid elemente, tuleb analüüsida samal ajal reprodutseeritud osadest koosnevat tervikut.
(vt punkt 159 ja resolutsiooni punkt 5)
7. Reprodutseerimine, mis toimub satelliitdekoodri mälus ja teleekraanil, vastab direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning seega võib sellega tegeleda autoriõiguste omanike loata.
(vt punkt 182 ja resolutsiooni punkt 6)
8. Mõistet „üldsusele edastamine” direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõike 1 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ülekantud teoste teleekraani ja kõlarite abil edastamist pubis viibivatele klientidele.
Juhul kui saate ringhäälingu kaudu edastamine toimub üldsusele juurdepääsetavas kohas täiendavale kuulajas- või vaatajaskonnale, kellel televiisori omanik lubab teost kuulata või vaadata, vastupidi televiisorite omanikele, kes üksi, eraviisiliselt või pereringis võtavad vastu signaali ja jälgivad saateid, tuleb niisugust tahtlikku sekkumist käsitada nimelt toiminguna, millega kõnealune teos edastatakse uuele üldsusele. Niisuguse olukorraga on tegemist juhul, kui pubi omanik edastab ülekantud teoseid pubis viibivatele klientidele, kuna need kliendid kujutavad endast täiendavat üldsust, keda autorid ei ole oma teoste ringhäälingu kaudu edastamise lubamisel arvesse võtnud.
Pealegi, mis puudutab saate ringhäälingu kaudu edastamist „üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse” Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni järgiva direktiivi 2001/29 põhjenduse 23 tähenduses, siis ei hõlma see „otseseid esitusi” ehk teisisõnu teoste esitamist üldsusele, kes on füüsilises ja vahetus kontaktis näitleja või teoste esitajaga. Selline füüsiline ja vahetu kontakt on aga just puudu olukorras, kus niisuguses kohas nagu pubi näidatakse ringhäälingu kaudu edastatud teost teleekraani ja kõlarite abil üldsusele, kes viibib teose näitamise kohas, kuid kes autoriõiguse direktiivi põhjenduse 23 tähenduses ei viibi paigas, kus teost esitatakse, ehk ülekantud esituse kohas.
(vt punktid 198–203, 207 ja resolutsiooni punkt 7)
9. Direktiivi 93/83 teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta tuleb tõlgendada nii, et see ei mõjuta satelliitdekoodri mälus ja teleekraanil toimuva reprodutseerimise õiguspärasust.
(vt punkt 210 ja resolutsiooni punkt 8)