—

T-Mobile Netherlands BV, esindajad: advocaat I. VerLoren van Themaat ja advocaat V. H. Affourtit,

—

KPN Mobile NV, esindajad: advocaat B. J. H. Braeken ja advocaat P. Glazener,

—

Vodafone Libertel NV, esindaja: advocaat G. van der Klis,

—

Raad van bestuur van de Nederlandse Mededingingsautoriteit, esindaja: A. Prompers,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ning Y. de Vries ja M. de Grave,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: A. Bouquet ja S. Noë,

1

Eelotsusetaotlus puudutab EÜ artikli 81 lõike 1 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud T-Mobile Netherlands BV (edaspidi „T-Mobile”), KPN Mobile NV (edaspidi „KPN”), Orange Nederland NV (edaspidi „Orange”) ja Vodafone Libertel NV (edaspidi „Vodafone”) ning Raad van bestuur van de Nederlandse Mededingingsautoriteiti (Madalmaade konkurentsiamet, edaspidi „NMa”) vahelises kohtuvaidluses seoses trahvidega, mis viimati nimetatu neile ettevõtjatele EÜ artikli 81 lõike 1 ja Mededingingsweti 9. detsembri 2004. aasta Wet houdende wijziging van de Mededingingswetiga (konkurentsiseaduse muutmise seadus) muudetud redaktsioonis (edaspidi „Mw”) artikli 6 lõike 1 rikkumise eest määras.

3

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) põhjendus 5 näeb ette:

„Ühenduse konkurentsieeskirjade tõhusa rakendamise ja samal ajal põhiliste kaitseõiguste järgimise tagamiseks tuleks käesoleva määrusega reguleerida [EÜ] asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud tõendamiskohustust. […] Käesolev määrus ei mõjuta tõendamisnõudeid käsitlevaid siseriiklikke eeskirju ega ka liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute kohustust teha kindlaks konkreetse juhtumi asjakohased faktid, tingimusel et sellised eeskirjad ja kohustused on kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega.”

4

Nimetatud määruse artikkel 2 „Tõendamiskohustus” sätestab:

„Kõigi asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisega seotud siseriiklike või ühenduse menetluste puhul lasub asutamislepingu artikli 81 lõike 1 või artikli 82 rikkumisega seotud tõendamiskohustus osapoolel või asutusel, kes teeb avalduse väidetava rikkumise kohta. […]”

5

Sama määruse artikli 3 lõiked 1 ja 2 näevad ette:

„1.   Kui liikmesriikide konkurentsiasutused või siseriiklikud kohtud kohaldavad siseriiklikku konkurentsiõigust asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sätestatud kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust selle sätte tähenduses, peavad nad selliste kokkulepete, otsuste ja niisuguse kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldama ka asutamislepingu artiklit 81. […]

2.   Siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuid ei piira konkurentsi asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses […].”

6

Mw artikli 1 punkti h kohaselt on „kooskõlastatud tegevus” igasugune kooskõlastatud tegevus EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses.

7

Vastavalt Mw artikli 6 lõikele 1 on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi Madalmaade turul või osal sellest.

8

Vastavalt Mw artiklile 88 on NMa pädev kohaldama EÜ artiklit 81.

9

Eelotsusetaotlusest nähtub, et Madalmaade turul mobiilsideteenuseid pakkuvate operaatorite esindajad kohtusid 13. juunil 2001.

10

Sel ajal oli Madalmaades oma mobiiltelefonivõrk viiel operaatoril, st Ben Nederland BV-l (edaspidi „Ben”, nüüd T-Mobile), KPN-l, Dutchtone NV-l (edaspidi „Dutchtone”, nüüd Orange), Libertel-Vodafone NV-l (edaspidi „Libertel-Vodafone”, nüüd Vodafone) ja Telfort Mobiel BV-l (seejärel O2 (Netherlands) BV, edaspidi „O2 (Netherlands)” ja nüüd Telfort). Aastal 2001 moodustasid nende viie operaatori turuosad vastavalt 10,6%, 42,1%, 9,7%, 26,1% ja 11,4%. Kuuenda mobiiltelefonivõrgu rajamine ei tundunud võimalik, kuna ühtegi uut luba ei väljastatud. Mobiilsideteenuste turule sisenemine oli võimalik ainult lepingu sõlmimise teel neist viiest ühe või mitme operaatoriga.

11

Pakutavate mobiilsideteenuste puhul eristatakse ettemakstud kõneteenuseid ja abonemente. Ettemakstud kõneteenustele on iseloomulik see, et klient maksab kõnehinna ette. Nimelt, ettemakstud kõnekaardi ostmisega või kõneaega juurde laadides omandab ta kõneaega, mille piires ta võib helistada. Seevastu iseloomustab abonemente see, et teatud perioodi kõneminutite eest esitatakse arve kliendile tagantjärele ning klient maksab lisaks kindla põhitasu, mis võib sisaldada kõneminuteid.

12

13. juunil 2001 toimus Madalmaade turul mobiilsideteenuseid pakkuvate operaatorite esindajate kohtumine. See kohtumine puudutas muu hulgas abonementide edasimüüjate standardtasude vähendamist alates 1. septembrist 2001 või selle aja paiku. Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, käsitlesid sellel kohtumisel osalejad ka teatavat konfidentsiaalset teavet.

13

NMa tuvastas 30. detsembri 2002. aasta otsuses, et Ben, Dutchtone, KPN, O2 (Netherlands) ja Libertel-Vodafone olid omavahel sõlminud kokkuleppe või oma tegevust kooskõlastanud. Kuna NMa leidis, et see piiras oluliselt konkurentsi ja kuna järelikult oli see vastavalt Mw artikli 6 lõikele 1 keelatud, määras ta neile ettevõtjatele trahvi.

14

Nimetatud ettevõtjad esitasid NMa otsuse peale vaide.

15

NMa tunnistas 27. septembri 2004. aasta otsusega teatavad T-Mobile, KPN, Orange, Libertel-Vodafone ja O2 (Netherlands) esitatud väited osaliselt põhjendatuks ning tuvastas, et 30. detsembri 2002. aasta otsuses kirjeldatud tegevuse puhul oli tegemist mitte ainult Mw artikli 6 rikkumisega, vaid ka EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumisega. Seetõttu jättis NMa kõik nimetatud äriühingutele määratud trahvid jõusse, kuid vähendas neid.

16

T-Mobile, KPN, Orange, Vodafone ja Telfort esitasid Rechtbank te Rotterdamile 27. septembri 2004. aasta otsuse peale kaebuse. Nimetatud kohus tühistas 13. juuli 2006. aasta otsusega selle otsuse ja saatis asja NMa-le uue otsuse tegemiseks tagasi.

17

T-Mobile, KPN, Orange, Vodafone (edaspidi koos „asjaomased ettevõtjad”) ja NMa esitasid nimetatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse College van Beroep voor het bedrijfslevenile, kes peab hindama, kas kooskõlastatud tegevuse mõistet on Euroopa Kohtu sellekohast väljakujunenud praktikat silmas pidades õigesti tõlgendatud.

18

College van Beroep voor het bedrijfsleven leiab, et ta peab esiteks kindlaks tegema, kas 13. juuni 2001. aasta kohtumisel abonementide kohta käiva teabe vahetamise eesmärk oli konkurentsi piirata ja kas NMa on õigustatult jätnud kontrollimata kooskõlastatud tegevuse mõju, ning teiseks, kas kooskõlastamise ja asjaomaste ettevõtjate turukäitumise vahel on põhjuslik seos.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab kõigepealt, et põhikohtuasjas asjassepuutuv kooskõlastatud tegevus ei puuduta tarbijahindu, mida asjaomased ettevõtjad peavad kohaldama, ega abonementide hindu, mida nimetatud ettevõtjad peavad lõpptarbijatelt küsima. Tegelikult puudutab kooskõlastatud tegevus tasu, mida need ettevõtjad kavatsevad maksta teenuste eest, mida edasimüüjad neile osutavad. Seetõttu rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kooskõlastatud tegevuse otsene eesmärk ei ole kindlaks määrata abonementide jaeturuhindu.

20

College van Beroep voor het bedrijfsleven märgib seejärel, et tal on kahtlusi selles osas, kas asjaomaste ettevõtjate kooskõlastatud tegevust, mis puudutab abonementide sõlmimise eest edasimüüjatele makstavaid tasusid, saab pidada tegevuseks, mille eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses. Nimelt leiab ta, et Euroopa Kohtu praktikat konkurentsi valdkonnas on võimalik tõlgendada nii, et kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse eesmärk on konkurentsi piirata, kui kogemused näitavad, et nimetatud kokkuleppe või nimetatud kooskõlastatud tegevuse tagajärg on sõltumata majanduslikest asjaoludest peaaegu alati konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on niisuguse juhtumiga tegemist, kui tegelikud kahjulikud tagajärjed on vaieldamatud ja need tekivad olenemata sellest, millised on asjaomase turu omadused. Nimetatud kohtu arvates tuleb seega alati kontrollida kooskõlastatud tegevuse tagajärgi, et vältida seda, et käitumist peetakse konkurentsi piiravat eesmärki omavaks, kuigi ilmneb, et sellel ei ole konkurentsi piiravaid tagajärgi.

21

Lõpetuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kooskõlastamise ja ettevõtjate turukäitumise vahelise põhjusliku seose osas kahtlusi 8. juuli 1999. aasta otsuses kohtuasjas C-49/92 P: komisjon vs. Anic Partecipazioni (EKL 1999, lk I-4125) ja otsuses kohtuasjas C-199/92 P: Hüls vs. komisjon (EKL 1999, lk I-4287) nimetatud selle eelduse asjakohasuse suhtes, mille kohaselt – tingimusel et puuduvad vastupidist tõendavad tõendid, mida peavad esitama huvitatud ettevõtjad – võtavad ettevõtjad, kes osalevad kooskõlastamises ja kes tegutsevad turul edasi, arvesse konkurentidega vahetatud teavet, et määrata kindlaks oma turukäitumine. See peab veelgi enam paika siis, kui kooskõlastamine toimub korrapäraselt pika ajavahemiku jooksul. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis küsimus, kas ühenduse õiguse kohaselt on ta kohustatud seda eeldust kohaldama, vaatamata sellele, et tõendite esitamist käsitlevad siseriiklikud sätted on erinevad, ja kas niisugune eeldus on kohaldatav olukordade suhtes, kus kooskõlastatud tegevuse aluseks on vaid üks kohtumine.

22

Neil asjaoludel otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23

Sissejuhatuseks tuleb märkida, et mõisted „kokkulepe”, „ettevõtjate ühenduste otsused” ja „kooskõlastatud tegevus” hõlmavad subjektiivsest lähtekohast koostöövorme, mis on oma olemuselt sarnased ja mis erinevad vaid intensiivsuse ja avaldumisvormi poolest (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 131).

24

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 38 on sisuliselt märkinud, on Euroopa Kohtu praktikas välja toodud kriteeriumid, hindamaks, kas käitumise eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi, kohaldatavad sõltumata sellest, kas tegemist on kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevusega.

25

Seoses sellega tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba esitanud teatud arvu kriteeriume, mis võimaldavad hinnata, kas kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus on konkurentsivastased.

26

Kooskõlastatud tegevuse määratluse osas on Euroopa Kohus otsustanud, et niisuguse tegevuse all tuleb mõista koostööd ettevõtjate vahel, kes ei ole läinud nii kaugele, et nad oleksid sõlminud kokkuleppe selle sõna kitsas tähenduses, kuid milles teadlikult valitakse konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö (vt 16. detsembri 1975. aasta otsus liidetud kohtuasjades 40/73–48/73, 50/73, 54/73–56/73, 111/73, 113/73 ja 114/73: Suiker Unie jt vs. komisjon, EKL 1975, lk 1663, punkt 26, ja 31. märtsi 1993. aasta otsus liidetud kohtuasjades: C-89/85, C-104/85, C-114/85, C-116/85, C-117/85 ja C-125/85–C-129/85: Ahlström Osakeyhtiö jt vs. komisjon, EKL 1993, lk I-1307, punkt 63).

27

Mis puudutab kooskõlastatud tegevuse konkurentsivastasuse hindamist, siis tuleb muu hulgas uurida sellega taotletavaid objektiivseid eesmärke ning selle majanduslikku ja õiguslikku konteksti (vt selle kohta 8. novembri 1983. aasta otsus liidetud kohtuasjades 96/82–102/82, 104/82, 105/82, 108/82 ja 110/82: IAZ International Belgium jt vs. komisjon, EKL 1983, lk 3369, punkt 25, ja 20. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-209/07: Beef Industry Development Society ja Barry Brothers, EKL 2008, lk I-8637, punktid 16 ja 21). Lisaks, kuigi selle kindlakstegemisel, kas kooskõlastatud tegevus kujutab endast piirangut, ei ole poolte tahe oluline asjaolu, ei keela mitte miski Euroopa Ühenduste Komisjonil või ühenduste kohtutel seda arvesse võtta (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus IAZ International Belgium jt vs. komisjon, punktid 23–25).

28

Selleks et eristada kooskõlastatud tegevusi, millel on konkurentsivastane eesmärk, ja kooskõlastatud tegevusi, millel on konkurentsivastane tagajärg, tuleb meenutada, et konkurentsivastane eesmärk või tagajärg ei ole kumulatiivsed, vaid alternatiivsed tingimused selle hindamiseks, kas tegevus kuulub EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Alates 30. juuni 1966. aasta otsusest kohtuasjas 56/65: LTM (EKL 1966, lk 337, 359) välja kujunenud kohtupraktika kohaselt on selle tingimuse alternatiivse olemuse tõttu – mida märgib sidesõna „või” – vaja esiteks uurida kooskõlastatud tegevuse enda eesmärki, arvestades selle rakendamise majanduslikku konteksti. Kui kooskõlastatud tegevuse sisu analüüs ei viita siiski konkurentsi kahjustamisele piisavas ulatuses, tuleb seejärel uurida kooskõlastatud tegevuse tagajärgi ning selle keelatuks tunnistamiseks peavad esinema kõik asjaolud, mis tõendavad, et konkurentsi tegelikult märgatavalt takistati, piirati või kahjustati (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Beef Industry Development Society ja Barry Brothers, punkt 15).

29

Lisaks tuleb rõhutada, et selle hindamiseks, kas kooskõlastatud tegevus on EÜ artikli 81 lõikega 1 keelatud, on tegevuse konkreetsete tagajärgede arvessevõtmine üleliigne, kui ilmneb, et selle eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturul (vt selle kohta 13. juuli 1966. aasta otsus liidetud kohtuasjades 56/64 ja 58/64: Consten ja Grundig vs. komisjon, EKL 1966, lk 429, 496; 21. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-105/04 P: Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied vs. komisjon, EKL 2006, lk I-8725, punkt 125, ning eespool viidatud kohtuotsus Beef Industry Development Society ja Barry Brothers, punkt 16). Vahe tegemine „eesmärgil põhinevatel rikkumistel” ja „tagajärjel põhinevatel rikkumistel” on seotud asjaoluga, et ettevõtjatevahelise koostöö teatud vorme võib juba olemuse poolest pidada konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks (vt eespool viidatud kohtuotsus Beef Industry Development Society ja Barry Brothers, punkt 17).

30

Neil asjaoludel ei ole vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt väidetule vaja uurida kooskõlastatud tegevuse tagajärgi, kui on tuvastatud selle tegevuse konkurentsivastane eesmärk.

31

Niisuguse kooskõlastatud tegevuse konkurentsivastase eesmärgi hindamise osas, nagu on asjassepuutuv põhikohtuasjas, on oluline meenutada esiteks, et nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 46 täheldanud, piisab konkurentsivastase eesmärgi olemasoluks sellest, et kooskõlastatud tegevus võib avaldada konkurentsile negatiivset mõju. Teisisõnu peab selle tegevusega olema lihtsalt konkreetselt võimalik tegevuse õiguslikku ja majanduslikku konteksti arvesse võttes takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturul. Küsimus, kas ja mil määral niisugune mõju tegelikult avaldub, võib omada tähtsust üksnes trahvisummade arvutamisel ja kahju hüvitamise nõuete hindamisel.

32

Teiseks tuleb konkurentidevahelise teabevahetuse osas meenutada, et niisuguseid koordineerimise ja koostöö kriteeriume, mis moodustavad kooskõlastatud tegevuse, tuleb mõista lähtuvalt asutamislepingu konkurentsieeskirjadele omasest kontseptsioonist, mille kohaselt peab iga ettevõtja otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb ühisturul tegutseda (vt eespool viidatud kohtuotsus Suiker Unie jt vs. komisjon, punkt 173; 14. juuli 1981. aasta otsus kohtuasjas 172/80: Züchner, EKL 1981, lk 2021, punkt 13, eespool viidatud kohtuotsus Ahlström Osakeyhtiö jt vs. komisjon, punkt 63, ja 28. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas C-7/95 P: Deere vs. komisjon, EKL 1998, lk I-3111, punkt 86).

33

Kuigi selline sõltumatuse nõue ei välista ettevõtjate õigust enda tegevust vastavalt konkurentide juba võetud või tulevikus võetavatele meetmetele mõistlikult kohandada, oleks selle nõudega oluliselt vastuolus igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse mõjutada olemasoleva või võimaliku konkurendi käitumist turul või anda sellisele konkurendile teada seda, kuidas ettevõtja ise on otsustanud käituda või kavatseb hakata turul käituma, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on niisuguste konkurentsitingimuste tekkimine, mis ei vasta kõnealuse turu normaalsetele tingimustele, võttes arvesse kaupade või osutatud teenuste liiki, ettevõtjate suurust ja arvu ning nimetatud turu suurust (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Suiker Unie ja vs. komisjon, punkt 174; eespool viidatud kohtuotsus Züchner, punkt 14, ja eespool viidatud kohtuotsus Deere vs. komisjon, punkt 87).

34

Eespool viidatud kohtuotsuse Deere vs. komisjon punktides 88 jj leidis Euroopa Kohus niisiis, et niisugusel oluliselt koondunud oligopoolsel turul, nagu on põhikohtuasjas asjassepuutuv turg, võib teabevahetus võimaldada ettevõtjatel teada saada konkurentide seisundi turul ja äristrateegia ning muuta seeläbi arvestatavalt konkurentsi, mis ettevõtjate vahel säilib.

35

Sellest tuleneb, et teabevahetus konkurentide vahel võib olla vastuolus konkurentsieeskirjadega, kui see vähendab teadmatuse astet kõnealuse turu toimimise kohta või teeb selle astme olematuks, mille tulemusel tekib konkurentsipiirang ettevõtjate vahel (vt eespool viidatud kohtuotsus Deere vs. komisjon, punkt 90, ja 2. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-194/99 P: Thyssen Stahl vs. komisjon, EKL 2003, lk I-10821, punkt 81).

36

Kolmandaks, mis puudutab võimalust pidada kooskõlastatud tegevust tegevuseks, millel on konkurentsivastane eesmärk, kuigi sellel ei ole otsest seost tarbijahindadega, siis tuleb märkida, et EÜ artikli 81 lõike 1 sõnastus ei võimalda asuda seisukohale, et keelatud on üksnes kooskõlastatud tegevus, millel on vahetu mõju lõpptarbijate makstavatele hindadele.

37

Nimetatud EÜ artikli 81 lõike 1 punktist a nähtub vastupidi, et kooskõlastatud tegevusel võib olla konkurentsivastane eesmärk, kui sellega „otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused”. Nagu väidab Madalmaade valitsus oma kirjalikes märkustes, ilmneb põhikohtuasjas, et abonementide puhul on edasimüüjate tasu lõpptarbija makstava hinna kindlaksmääramisel määrav.

38

Igal juhul, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 58 täheldas, on EÜ artikli 81 eesmärk sarnaselt muude asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjadega kaitsta peale konkurentide või tarbijate otseste huvide ka turustruktuuri ning sellest tulenevalt konkurentsi kui sellist.

39

Niisiis, vastupidi sellele, mida näib arvavat eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei saa kooskõlastatud tegevuse konkurentsivastase eesmärgi olemasolu tuvastamise tingimuseks seada tegevuse otsese seose olemasolu tarbijahindadega.

40

Neljandaks, mis puudutab Vodafone’i argumenti, et põhikohtuasjas asjassepuutuva kooskõlastatud tegevuse eesmärk ei saa olla konkurentsi piiramine, kuna edasimüüjate standardtasusid oleks turutingimuste tõttu igal juhul olnud vaja vähendada, siis nähtub tõepoolest käesoleva kohtuotsuse punktist 33, et ettevõtjate sõltumatuse nõue ei välista ettevõtjate õigust enda tegevust vastavalt konkurentide juba võetud või tulevikus võetavatele meetmetele mõistlikult kohandada.

41

Siiski, nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktides 66–68 märkinud, kuigi on tõsi, et konkureerivate ettevõtjate samasuunalise käitumisviisi põhjuseks ei ole ilmtingimata konkurentsieeskirjadega vastuolus olev kooskõlastamine, tuleb asuda seisukohale, et niisugusel teabevahetusel, mis võib kõrvaldada huvitatud isikute teadmatuse seoses asjaomase ettevõtja poolt elluviidava kohandamise aja, ulatuse ja üksikasjadega, seejuures ka siis, kui – nagu põhikohtuasjas – kohandamine puudutab edasimüüjate standardtasude vähendamist, on konkurentsivastane eesmärk.

42

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas võis 13. juuni 2001. aasta kohtumisel vahetatud teave niisuguse teadmatuse kõrvaldada.

43

Kõikidest eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et kooskõlastatud tegevusel on konkurentsivastane eesmärk EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, kui selle sisu ja eesmärgi tõttu ning selle õiguslikku ja majanduslikku konteksti arvestades on sellega konkreetselt võimalik takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturul. Ei ole vaja, et konkurents oleks tegelikult takistatud, piiratud või kahjustatud, ega ka seda, et kooskõlastatud tegevuse ja tarbijahindade vahel oleks otsene seos. Teabevahetusel konkurentide vahel on konkurentsivastane eesmärk, kui see võib kõrvaldada teadmatuse seoses asjaomaste ettevõtjate kavandatava käitumisega.

44

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada seda, kas niisuguse kooskõlastamise ja selles osalevate ettevõtjate turukäitumise vahelise põhjusliku seose – mis peab esinema EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses kooskõlastatud tegevuse olemasolu tuvastamiseks – uurimisel on siseriiklik kohus kohustatud kohaldama Euroopa Kohtu praktikas välja toodud põhjusliku seose eeldust, mille kohaselt ettevõtjad, kui nad jätkavad tegevust turul, arvestavad konkurentidega vahetatud teavet, või on tal tõendamiskohustuse osas lubatud kohaldada siseriiklikke õigusnorme.

45

Nagu on kohtujurist oma ettepaneku punktis 76 märkinud, on selle küsimuse eesmärk kindlaks teha, kas eeldus, mida ühenduste kohtud kohaldavad, on EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisel kohustuslik ka siseriiklikele asutustele ja kohtutele.

46

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kui nimetatud eeldus on osa EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud kooskõlastatud tegevuse mõistest, siis on siseriiklik kohus kohustatud seda kohaldama. Seevastu väidab ta, et kui seda eeldust tuleb pidada menetlusnormiks, võib siseriiklik kohus liikmesriikide menetlusautonoomia alusel selle kohaldamata jätta.

47

T-Mobile, KPN ja Vodafone täheldavad, et ükski EÜ artiklist 81 või Euroopa Kohtu praktikast tulenev asjaolu ei võimalda põhjendada järeldust, et põhjusliku seose eeldus on osa nimetatud EÜ artikli 81 lõikes 1 toodud kooskõlastatud tegevuse mõistest. Nad leiavad seega, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb vastavas valdkonnas ühenduse õigusnormide puudumisel iga liikmesriigi sisemises õiguskorras kindlaks määrata pädevad kohtud ja nende kohtuasjade menetlemise kord, mille eesmärk on tagada isikutele ühenduse õigusest tulenevate õiguste kaitse, kusjuures selline kord ei tohi esiteks olla ebasoodsam kui samalaadsete siseriiklike kaebuste puhul (võrdväärsuse põhimõte) ning teiseks ei tohi see muuta ühenduse õiguskorraga isikutele antud õiguste teostamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte).

48

Seevastu Madalmaade valitsus ja komisjon leiavad, et põhjusliku seose eeldus nähti ette osana mõistest „kooskõlastatud tegevus” EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, mitte sellest mõistest sõltumatu menetlusnormina, mistõttu on see eeldus siseriiklikele kohtutele kohustuslik.

49

Selles osas tuleb kõigepealt meenutada, et esiteks on EÜ artiklil 81 vahetu õigusmõju isikutevahelistele suhetele ja nendest sätetest tulenevad isikutele õigused, mida siseriiklikud kohtud peavad kaitsma, ning teiseks on selle artikli puhul tegemist avalikul huvil põhineva sättega, mis on Euroopa Ühendusele antud ülesannete täitmiseks hädavajalik ja mida siseriiklikud kohtud peavad omal algatusel kohaldama (vt selle kohta 1. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-126/97: Eco Swiss, EKL 1999, lk I-3055, punktid 36 ja 39, ning 13. juuli 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-295/04–C-298/04: Manfredi jt, EKL 2006, lk I-6619, punktid 31 ja 39).

50

Sellest tulenevalt on EÜ artikli 81 kohaldamisel Euroopa Kohtu tõlgendus selle artikli kohta kõikidele liikmesriikide kohtutele siduv.

51

Põhjusliku seose eelduse osas, mille Euroopa Kohus on EÜ artikli 81 lõike 1 tõlgendamisel sõnastanud, tuleb kõigepealt meenutada, et Euroopa Kohus on leidnud, et selle sätte sõnastusest endast tulenevalt eeldab kooskõlastatud tegevuse mõiste lisaks asjaomaste ettevõtjate vahelisele kooskõlastamisele turukäitumist, mis on selle kooskõlastamise tulemus, ning põhjuslikku seost nende kahe elemendi vahel. Euroopa Kohus on seejärel siiski leidnud, et tuleb eeldada – tingimusel et puuduvad vastupidist tõendavad tõendid, mida peavad esitama huvitatud ettevõtjad –, et kooskõlastatud tegevuses osalevad ettevõtjad, kes jätkavad turul tegutsemist, arvestavad konkurentidega vahetatud teavet, et määrata oma käitumine turul. See peab veelgi enam paika, kui kooskõlastamine toimub korrapäraselt pika ajavahemiku jooksul. Lõpetuseks on Euroopa Kohus teinud järelduse, et niisugune kooskõlastatud tegevus kuulub EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse isegi siis, kui sellel puudub konkurentsivastane mõju turul (vt eespool viidatud kohtuotsus Hüls vs. komisjon, punktid 161–163).

52

Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et põhjusliku seose eeldus tuleneb EÜ artikli 81 lõikest 1, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud, ja järelikult on see kohaldatava ühenduse õiguse lahutamatu osa.

53

Eelnevatest kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et kooskõlastamise ja selles osalevate ettevõtjate turukäitumise vahelise põhjusliku seose – mis peab esinema EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses kooskõlastatud tegevuse olemasolu tuvastamiseks – uurimisel on siseriiklik kohus kohustatud – tingimusel et puuduvad vastupidist tõendavad tõendid, mida peavad esitama huvitatud ettevõtjad –, kohaldama Euroopa Kohtu praktikas välja toodud põhjusliku seose eeldust, mille kohaselt nimetatud ettevõtjad võtavad arvesse konkurentidega vahetatud teavet, kui nad jätkavad turul tegutsemist.

54

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada seda, kas EÜ artikli 81 lõikes 1 toodud kooskõlastatud tegevuse mõiste kohaldamisel on kooskõlastamise ja asjaomaste ettevõtjate turukäitumise vahelise põhjusliku seose eeldus kohaldatav kõikidel juhtudel ja isegi siis, kui kooskõlastamise aluseks on vaid üks kohtumine.

55

T-Mobile, KPN ja Vodafone leiavad sisuliselt, et eespool viidatud kohtuotsustest komisjon vs. Anic Partecipazioni ja Hüls vs. komisjon ei ole võimalik järeldada, et põhjusliku seose eeldus on kohaldatav kõikidel juhtudel. Nende arvates peaks selle kohaldamine olema piiratud juhtumitega, mille puhul faktid ja asjaolud on identsed nimetatud kohtuotsuste omadega. Nad väidavad sisuliselt, et üksnes juhul, kui ettevõtjad kohtuvad korrapäraselt ja nad teavad, et eelmiste kohtumiste käigus on vahetatud konfidentsiaalset teavet, on võimalik eeldada, et need ettevõtjad on kooskõlastamise alusel oma turukäitumist korraldanud. Pealegi leiavad nad, et ei ole mõistlik asuda seisukohale, et ettevõtja võib oma turukäitumise rajada ühelainsal kohtumisel vahetatud teabele, ja seda iseäranis siis, kui kohtumisel on õiguspärane eesmärk nagu põhikohtuasjas.

56

Madalmaade valitsus ja komisjon väidavad seevastu, et kohtupraktikast, eelkõige eespool viidatud kohtuotsustest komisjon vs. Anic Partecipazioni ja Hüls vs. komisjon nähtub selgelt, et põhjusliku seose eeldus ei olene kooskõlastamise aluseks olnud kohtumiste arvust. Nad täheldavad, et nimetatud eeldus on põhjendatud, kui asetleidnud kontaktid on nende konteksti, sisu ja sagedust arvesse võttes piisavad, et selle tulemusel turukäitumist kooskõlastada, mis võib takistada, piirata või kahjustada konkurentsi EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, ning kui asjaomased ettevõtjad on lisaks jätkanud tegevust turul.

57

Madalmaade valitsuse arvates on põhikohtuasi hea näide sellest, et kooskõlastamise olemasoluks piisab ühest kohtumisest. Esiteks võimaldas 13. juuni 2001. aasta kohtumine asjassepuutuvatel ettevõtjatel kooskõlastada edasimüüjate tasude vähendamist. Teiseks võimaldas see kohtumine ka kõrvaldada teadmatuse seoses küsimusega, milline ettevõtja vähendab värbamiskulusid, millal ja kui suures ulatuses viimati nimetatu seda teeb ja millise ajavahemiku jooksul teised ettevõtjad samamoodi teevad.

58

Sellega seoses tuleb märkida, et eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Anic Partecipazioni punktist 121 ja eespool viidatud kohtuotsuse Hüls vs. komisjon punktist 162 tuleneb, et Euroopa Kohus on nimetatud eelduse kohaldamise seadnud sõltuvusse vaid kooskõlastamise olemasolust ja asjaolust, et ettevõtja on turul tegutsemist jätkanud. Lisatud sõnu „[s]ee peab veelgi enam paika siis, kui kooskõlastamine toimub korrapäraselt pika ajavahemiku jooksul”, mis kaugeltki ei toeta väidet, et põhjusliku seose eeldus on kohaldatav üksnes olukorras, kus ettevõtjad kohtuvad korrapäraselt, tuleb ilmtingimata tõlgendada nii, et see eeldus on veelgi tugevam juhul, kui ettevõtjad on oma käitumist kooskõlastanud korrapäraselt pika ajavahemiku jooksul.

59

Mis tahes teistsugune tõlgendus tähendaks sisuliselt seda, et tuleks asuda seisukohale, et ühekordse konkurentidevahelise teabevahetuse tulemuseks ei saa mingil juhul olla asutamislepingus ettenähtud konkurentsieeskirjadega vastuolus olev kooskõlastamine. Olenevalt turu struktuurist ei ole aga välistatud, et niisugune ühekordne ühendusevõtmine, nagu on asjassepuutuv põhikohtuasjas, võib põhimõtteliselt olla piisav selleks, et asjaomased ettevõtjad kooskõlastavad oma turukäitumise ning valivad konkurentsi ja sellega seonduvate riskide asemel tahtlikult ettevõtjatevahelise koostöö.

60

Nagu on õigesti märkinud Madalmaade valitsus ning kohtujurist oma ettepaneku punktides 104 ja 105, oleneb see, kui sageli, millise intervalliga ja mil viisil konkurendid üksteisega turukäitumise kooskõlastamiseks ühendust võtavad, nii kooskõlastamise eesmärgist kui ka turu iseärasustest. Nimelt, kui asjaomased ettevõtjad sõlmivad keelatud kokkuleppe, mis hõlmab ettevõtjate turukäitumist puudutavate paljude aspektide keerulist kooskõlastamist, võib neil selleks olla vaja korrapäraselt suhelda pika ajavahemiku jooksul. Kui aga kooskõlastamine on nagu põhikohtuasjas sporaadiline ja selle eesmärk on ühte konkreetset konkurentsiaspekti puudutava turukäitumise kooskõlastamine, siis võib ühekordne ühendusevõtmine olla piisav, et saavutada ettevõtjate soovitud konkurentsivastane eesmärk.

61

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et oluline ei ole mitte niivõrd asjassepuutuvate ettevõtjate kohtumiste arv, vaid küsimus, kas asetleidnud kontakt või kontaktid võimaldasid ettevõtjatel arvestada konkurentidega vahetatud teavet oma käitumise määramiseks asjaomasel turul ning valida teadlikult konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö. Kui on võimalik tõendada, et need ettevõtjad on tegevust kooskõlastanud ja kui nad on jätkanud turul tegevust, siis on põhjendatud nõue, et need ettevõtjad esitaksid tõendi selle kohta, et niisugune kooskõlastamine ei mõjutanud nende käitumist nimetatud turul.

62

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb kolmandale küsimusele vastata, et kui kooskõlastamisel osalev ettevõtja jätkab asjaomasel turul tegevust, on kooskõlastamise ja selle ettevõtja turukäitumise vahelise põhjusliku seose eeldus kohaldatav isegi siis, kui kooskõlastamine rajaneb vaid ühekordsel asjaomaste ettevõtjate kohtumisel.

63

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: