EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

13. november 2008 ( *1 )

„Riigihange — Hankemenetlused — Avaliku teenuse kontsessioon — Avaliku teenuse kontsessioon kohaliku omavalitsuse televisioonivõrgu käitamiseks — Kohaliku omavalitsuse ja kohalike omavalitsuste koostööühingu vaheline leping — Läbipaistvuse tagamise kohustus — Tingimused — Kontsessiooni andva võimuorgani poolt kontsessionääri suhtes analoogse kontrolli teostamine nagu oma struktuuriüksuste üle”

Kohtuasjas C-324/07,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Conseil d’État (Belgia) 3. juuli 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse , menetluses

Coditel Brabant SA

versus

Commune d’Uccle,

Région de Bruxelles-Capitale,

menetluses osales:

Société Intercommunale pour la Diffusion de la Télévision (Brutélé),

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud A. Ó Caoimh, J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja), J. Klučka ja A. Arabadjiev,

kohtujurist: V. Trstenjak,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 9. aprilli 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

—	Coditel Brabant SA, esindajad: advokaadid F. Tulkens ja V. Ost,

—	Uccle vald, esindaja: advokaat P. Coenraets,

—	Société Intercommunale pour la Diffusion de la Télévision (Brutélé), esindajad: advokaadid N. Fortemps ja J. Bourtembourg,

—	Belgia valitsus, esindaja: J. C. Halleux, keda abistas advokaat B. Staelens,

—	Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja J. Möller,

—	Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ja Y. de Vries,

—	Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: B. Stromsky ja D. Kukovec,

olles 4. juuni 2008. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1	Eelotsusetaotlus puudutab EÜ artiklite 43 ja 49, võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtete ning neist tuleneva läbipaistvuse põhimõtte tõlgendamist.

See eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluse raames, milles Coditel Brabant SA (edaspidi „Coditel”) on esitanud esiteks kaebuse Uccle valla ja pealinna Brüsseli piirkonna ning Société Intercommunale pour la Diffusion de la Télévision (Brutélé) (edaspidi „Brutélé”) vastu ja teiseks selle peale, et Uccle vald sõlmis kohaliku televisioonivõrgu haldamiseks lepingu kohalike omavalitsuste koostööühinguga.

Õiguslik raamistik

Siseriiklik õigus

Loi du 22 décembre 1986 relative aux intercommunales’i (Moniteur belge, , lk 9909; . aasta seadus kohalike omavalitsuste koostöö kohta; edaspidi „seadus kohalike omavalitsuste koostöö kohta”) artikkel 1 sätestab:

„Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ühendusi nende kohalike omavalitsuste huvipiirkonda jäävate, kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks. Sellist ühendust nimetatakse edaspidi valdade ühinguks.”

4	Seaduse artikli 3 kohaselt: „Valdade ühing on avalik-õiguslik juriidiline isik. Olenemata vormist ja eesmärgist ei ole sellel ärilisi eesmärke.”

5	Viidatud seaduse artiklist 10 tuleneb: „Valdade ühingu organid on üldkogu, haldusnõukogu ja volinike kogu.”

6	Nimetatud seaduse artikli 11 sõnastuse kohaselt: „Olenemata erinevate liikmete osaluse suurusest ühingu kapitalis jääb valdadele alati nii hääleenamus kui ka eri valdade ühingut juhtivate ja kontrollivate organite juhtpositsioon.”

Seaduse kohalike omavalitsuste koostöö kohta artikkel 12 sätestab:

„Iga omavalitsusüksuse volikogu nimetab volikogu liikmete, vallavanema/linnapea ning vallavalitsuse/linnavalitsuse liikmete hulgast valdade ühingu üldkogu esindajad.

Iga omavalitsusüksuse häälte arv üldkogus vastab tema osade arvule.”

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

8	Uccle vald laskis aastatel 1969–1999 Coditelil paigaldada oma territooriumil televisioonivõrgu ja andis selle talle käitada. Nimetatud vald otsustas 28. oktoobril 1999 selle võrgu alates välja osta.

9	Selleks kuulutas Uccle vald samuti 28. oktoobri 1999. aasta otsusega välja hankemenetluse kontsessionääri leidmiseks, kes käitaks seda võrku. Selles hankemenetluses esitasid oma pakkumused neli äriühingut, sh Coditel.

10	Uccle vald otsustas 25. mail 2000 loobuda plaanist sõlmida oma televisioonivõrgu käitamiseks leping ja uurida pigem selle müügi võimalusi.

Võimalikele ostjatele suunatud hanketeade avaldati 15. septembri 2000. aasta Bulletin des adjudications’is (ametlik väljaanne riigihangete kohta). Viis äriühingut, sh Coditel, esitasid ostupakkumused. Lisaks esitas kohalike omavalitsuste koostööühing Brutélé Uccle vallale mitte ostupakkumuse, vaid tegi ettepaneku ühingu liikmeks astuda.

12	Uccle vald leidis, et viiest pakkumusest ei saanud nelja vastavaks tunnistada ning vastavaks tunnistada oli võimalik vaid üks, st Coditeli ostupakkumus, kuid kuna see oli liiga madala hinnaga, siis otsustas Uccle vald 23. novembril 2000 kohaliku televisioonivõrgu müügist loobuda.

13	Uccle vald võttis 23. novembri 2000. aasta otsusega vastu ka otsuse Brutéléga liituda, loovutades talle oma televisioonivõrgu haldamise.

Selle otsuse põhjendustes on esitatud järgmised kaalutlused:

„Lähtudes sellest, et Brutélé pakkus Uccle vallale liitumise korral võimalust moodustada iseseisva otsustusõigusega alasektor

ning arvestades, et asjaomane autonoomia hõlmab muu hulgas:

—	näidatavate programmide valikut;

—	abonendi- ja liitumistasusid;

—	investeerimis- ja arenduspoliitikat;

—	hinnaalandusi ja soodustusi teatud isikute gruppidele;

—	muude võrguteenuste osutamise viisi ja tingimusi ning võimalust volitada valdade ühingut osutama valla huvides põhikirjajärgseid teenuseid, nagu valla intraneti ja kodulehekülje sisseseadmine ja personali koolitamine sellel otstarbel.

Selleks tuleb:

—	Brutélél koostada Uccle televisioonivõrgu bilanss ja tegevuskokkuvõte;

—	Uccle [vallal] esitada üks liige Brutélé haldusnõukogusse, kolm liiget ühingu Brüsseli sektorinõukogusse, üks revident ja üks ekspert.

Arvestades, et Brutélé kohustub tagama kogu Uccle valla võrgu tegevuse ja juhul, kui vald seda soovib, suurendama ühe aasta jooksul võrgu arendamiseks selle läbilaskevõimet, sh tagama järgmised teenused:

—	televisiooniprogrammide valiku laiendamine: täiendavad programmid ja paketid;

—	tasulised programmid pay-per-view;

—	Interneti-ühendus;

—

kõneside;

—	videovalve;

—	kiire andmeedastus.

Lähtudes sellest, et pakkumuse kohaselt koosneb aastatasu järgmistest summadest:

a)	kindlaksmääratud tasu suuruses 10% televisiooni põhiabonentidelt saadavalt tulult (31000 abonenti, mille hind ilma käibemaksu ja autoritasudeta on 3400 Belgia franki aastas: kokku 10540000 Belgia franki aastas);

b)	5% makse Canal+ ja pakettide käibelt;

c)	makse kõikide osutatavate teenuste kogukasumilt.”

15	Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Uccle vald pidi endale märkima 76 Brutélé ühingu osa, väärtusega igaüks 200000 Belgia franki. Lisaks nõudis Uccle vald Brutélélt võimalust igal ajal ühepoolselt ühingust välja astuda, see õigus ka talle jäi.

Eelotsusetaotlusest selgub ka, et Brutélé on kohalike omavalitsuste koostööühing, mille liikmeteks on vallad ning üks valdade ühendus, mis ise saab koosneda vaid valdadest. Brutélésse ei saa kuuluda eraõiguslikke liikmeid. Brutélé haldusnõukogu koosneb omavalitsusüksuste esindajatest (kuni kolm liiget igast omavalitsusüksusest), kelle nimetab üldkogu, kuhu omakorda kuuluvad nende omavalitsusüksuste esindajad. Haldusnõukogul on kõige suurem pädevus.

Samuti ilmneb eelotsusetaotlusest, et omavalitsusüksused on jaotatud kahte sektorisse, millest üks hõlmab Brüsseli piirkonna omavalitsusüksusi, mis võivad omakorda jaguneda alasektoriteks. Igal sektoril on sektorinõukogu, mis koosneb nõunikest, kelle nimetab üldkogu ja kes kogunevad erinevates koosseisudes sõltuvalt omavalitsusüksuste osaluste suurusest sektori kapitalis. Haldusnõukogu võib delegeerida sektorinõukogudele pädevuse teatavates alasektoreid puudutavates küsimustes; ühelt poolt sellistes asjaomast alasektorit puudutavates küsimustes nagu tariifide kohaldamise kord, arengu- ja rahastamiskavad, investeeringud ja reklaamikampaaniate rahastamine, ning teiselt poolt ka sama sektori mitmes alasektoris ühiselt üles kerkinud küsimustes. Brutélé teised põhikirjajärgsed organid on üldkogu, mille otsused on siduvad kõikidele liikmetele, peadirektor, omavalitsusüksuste ametnikest koosnev ekspertide kogu, mille liikmete arv on võrdne haldusnõukogu liikmete arvuga ja kelle ülesanne on viimati nimetatute nõustamine, ning volinike-revidentide kogu. Vastavalt vajadusele nimetab haldusnõukogu või üldkogu peadirektori, eksperdid ja volinikud.

18	Eelotsusetaotlus täpsustab veel, et Brutélé tegutseb peamiselt oma liikmete huvides.

Coditel esitas 22. jaanuaril 2001 Conseil d’État’le (Belgia kõrgeim halduskohus) kaebuse, milles taotles eelkõige, et kohus tühistaks Uccle valla . aasta otsuse liitumise kohta Brutéléga. Kaebuses vaidlustas Coditel selle, et Uccle vald liitus Brutéléga, andes viimati nimetatule üle valla televisioonivõrgu haldamise, ilma et ta oleks võrrelnud sellise lahenduse eeliseid nendega, mis oleks võinud tuleneda televisiooniteenuse kontsessiooni andmisest teisele ettevõtjale. Coditel väitis, et sellega rikkus Uccle vald ühenduse õigusega tagatud mittediskrimineerimise põhimõtet ja läbipaistvuse tagamise kohustust.

Brutélé vaidles sellele väitele vastu, märkides, et ta on „üksnes omavalitsusüksuste ühing”, kelle tegevus on ette nähtud ja reserveeritud sellega liitunud omavalitsusüksustele ja et tema põhikirja alusel võib Uccle vald moodustada iseseisva otsustusõigusega alasektori, mis lubab vallal teostada Brutélé tegevuse üle selles alasektoris samasugust vahetut ja täpset kontrolli nagu omaenda sisemiste struktuuriüksuste üle.

Conseil d’État asus seisukohale, et Uccle valla liitumine Brutéléga ei kujuta endast ühenduse õiguse seisukohalt mitte riigihanget, vaid avalike teenuste kontsessiooni andmist. Ühenduse riigihangetealaseid direktiive ei saa sellise kontsessiooni puhul kohaldada, kuid kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõte toob vastavalt Euroopa Kohtu 7. detsembri 2000. aasta otsusele kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress (EKL 2000, lk I-10745) kaasa kohustuse tagada kontsessiooni andmisel läbipaistvus. Ühenduse õigusest tulenevate nõuete täitmiseks oleks Uccle vald põhimõtteliselt pidanud välja kuulutama konkursi, et hinnata, kas tema poolt televisiooniteenuse kontsessiooni andmine mõnele muule ettevõtjale kui Brutélé poleks olnud valitud võimalusest soodsam. Conseil d’État soovib teada, kas ühenduse õigusest tulenevad nõuded võib Euroopa Kohtu praktika alusel jätta järgimata, lähtudes . aasta otsusest kohtuasjas C-107/98: Teckal (EKL 1999, lk I-8121), mille kohaselt ei kohaldata neid nõudeid juhul, kui kontsessiooni andev avaliku võimu organ teostab kontsessionääri suhtes analoogset kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle ja kontsessionääri tegevus toimub peamiselt nimetatud organi huvides.

Nimetatud põhjustel otsustas Conseil d’État menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas kohalik omavalitsusüksus võib hankemenetlust korraldamata astuda koostööühingu liikmeks, kuhu kuuluvad üksnes teised kohalikud omavalitsusüksused ja omavalitsusüksuste ühendused (nn üksnes omavalitsusüksuste ühingud), et anda sellele üle oma televisioonivõrkude haldamine, teades, et nimetatud ühing tegutseb sisuliselt ainult oma liikmete huvides ja nimel ning et selle tegevusega seotud otsused võetakse vastu haldusnõukogus ja sektorinõukogudes (haldusnõukogu poolt neile antud volituste piirides), mis on põhikirjajärgsed organid, mis koosnevad avaliku võimu organite esindajatest ja võtavad otsuseid vastu lihthäälteenamusega?

2.	Kas sel viisil põhikirjajärgsete organite kaudu kõigi koostööühingu liikmete poolt või võrgu käitamise sektorite või alasektorite puhul ühe osa koostööühingu liikmete poolt ühingu otsuste üle teostatavat kontrolli võib pidada analoogseks omaenda struktuuriüksuste üle teostatava kontrolliga?

3.	Kas nimetatud otsustusõigust ja kontrolli peavad selleks, et neid saaks lugeda analoogseks, teostama kõik ühenduse liikmed eraldi või piisab sellest, kui seda teostab liikmete enamus?”

Eelotsuse küsimused

Esimene ja teine küsimus

23	Arvestades esimese ja teise küsimuse seotust, tuleb neid hinnata koos.

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et liitudes Brutéléga loovutas Uccle vald talle oma televisioonivõrgu haldamise. Samuti selgub eelotsusetaotlusest, et Brutéléle ei maksa hüvitist mitte vald, vaid see tuleb võrgu abonentide maksetest. Sedalaadi hüvitis on iseloomulik avalike teenuste kontsessioonile (13. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-458/03: Parking Brixen, EKL 2005, lk I-8585, punkt 40).

Avalike teenuste kontsessioonilepingud ei kuulu põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kehtinud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), kohaldamisalasse. Olenemata asjaolust, et need lepingud ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse, peavad selliseid lepinguid sõlmivad avaliku võimu organid järgima EÜ asutamislepingu põhimõtteid, kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning neist tulenevat läbipaistvuse tagamise kohustust (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Telaustria ja Telefonadress, punktid 60–62, ja . aasta otsus kohtuasjas C-231/03: Coname, EKL 2005, lk I-7287, punktid 16–19). Kuigi läbipaistvuse tagamise kohustus ei eelda tingimata hankemenetluse korraldamist, tuleneb sellest kontsessiooni andva organi kohustus tagada vastav avalikustatuse tase kõigile potentsiaalsetele kontsessionääridele, mis võimaldab teenuste kontsessioonile avatud konkurentsi ning samuti lepingu sõlmimise menetluse erapooletuse kontrolli (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Telaustria ja Telefonadress, punkt 62, ja eespool viidatud kohtuotsus Coname, punkt 21).

EÜ artiklites 12, 43 ja 49 sätestatud nõuete ning nendes väljendatud üldpõhimõtete kohaldamine on välistatud juhul, kui kontsessiooni andev avaliku võimu organ teostab kontsessionääri suhtes analoogset kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle ning kui see üksus tegutseb põhiliselt teda kontrolliva ametiasutuse või ametiasutuste huvides (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Teckal, punkt 50, ja eespool viidatud kohtuotsus Parking Brixen, punkt 62).

Teise tingimuse osas on siseriiklik kohus eelotsusetaotluses rõhutanud, et Brutélé tegutseb põhiliselt oma liikmete huvides. Seega tuleb veel kontrollida esimese tingimuse ulatust, mille kohaselt peab kontsessiooni andev avaliku võimu organ teostama kontsessionääri suhtes analoogset kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle.

Hinnates seda, kas kontsessiooni andev avaliku võimu organ teostab kontsessionääri suhtes analoogset kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle, tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid õigusnorme ja asjaolusid. Hinnangust peab tulenema, et kõnealusest üksusest kontsessioonäär on allutatud niisugusele kontrollile, mis võimaldab kontsessiooni andval avaliku võimu organil selle üksuse otsuseid mõjutada. Tegemist peab olema otsustava mõjuga nii selle üksuse strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele (vt eespool viidatud kohtuotsus Parking Brixen, punkt 65, ja 11. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C-340/04: Carbotermo ja Consorzio Alisei, EKL 2006, lk I-4137, punkt 36).

29	Eelotsusetaotluses esitatud oluliste asjaolude hulgast tuleb esmalt esile tuua osalust kontsessionääri kapitalis, teiseks otsuseid vastu võtvate organite ülesehitust ning kolmandaks tema haldusnõukogu pädevuse ulatust.

Nendest tingimustest esimese osas tuleb meenutada, et võimalus, et kontsessiooni andev avaliku võimu organ saaks teostada kontsessionääri suhtes analoogset kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle, on välistatud juhul, kui selles üksuses omab osalust mõni eraettevõtja (vt selle kohta 11. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-26/03: Stadt Halle ja RPL Lochau, EKL 2005, lk I-1, punkt 49).

Seevastu asjaolu, et kontsessiooni andev avaliku võimu organ omab üksi või koos teiste avaliku võimu organitega kogu kontsessionääri kapitali, võib aga ei pruugi näidata, et see organ teostab asjaomase äriühingu üle analoogset kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle (eespool viidatud kohtuotsus Carbotermo ja Consorzio Alisei, punkt 37, ja 19. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-295/05: Asemfo, EKL 2007, lk I-2999, punkt 57).

32	Eelotsusetaotlusest tuleneb, et põhikohtuasjas on kontsessionääriks kohalike omavalitsusüksuste koostööühing, mille liikmeteks on vallad ja üks valdade ühendus, mis ise saab koosneda vaid valdadest ning sellesse ei saa kuuluda eraõiguslikke liikmeid.

Teiseks ilmneb kohtutoimikust, et Brutélé haldusnõukogu koosneb liitunud omavalitsusüksuste esindajatest, kelle nimetab üldkogu, kuhu omakorda kuuluvad liitunud omavalitsusüksuste esindajad. Nemad nimetatakse seaduse kohalike omavalitsuste koostöö kohta artikli 12 kohaselt iga omavalitsusüksuse volikogu poolt volikogu liikmete, vallavanema/linnapea ning vallavalitsuse/linnavalitsuse liikmete hulgast.

Asjaolu, et Brutélé otsuseid vastu võtvad organid koosnevad nende avaliku võimu organite esindajatest, kes temaga on liitunud, näitab seda, et need esindajad kontrollivad Brutélé otsuseid vastuvõtvaid organeid ja seega saavad nad avaldada otsustavat mõju nii selle ühingu strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele.

Kolmandaks selgub kohtutoimikust, et Brutélé haldusnõukogul on kõige ulatuslikum pädevus. See organ määrab muu hulgas kindaks tasude suuruse. Lisaks on tal õigus, kuid mitte kohustus, delegeerida sektori või alasektori nõukogudele pädevus teatavates sektoreid või alasektoreid puudutavates küsimustes.

36	Tekib küsimus, kas Brutélé turusuunitlus ja autonoomia määr takistab teostamast kontrolli avaliku võimu organitel, kes on tema liikmed.

Selles osas peab meenutama, et Brutélé ei ole loodud mitte nimeliste või esitajaaktsiatega aktsiaseltsina, kes võiks järgida oma eesmärke aktsionäride eesmärkidest sõltumatult, vaid kohalike omavalitsusüksuste koostööühinguna, mida reguleerib seadus kohalike omavalitsuste koostöö kohta. Lisaks sellele ei saa nimetatud seaduse artikli 3 alusel sellistel ühingutel olla ärilisi eesmärke.

38	Tundub, et asjaomasest seadusest koosmõjus Brutélé põhikirjaga tuleneb, et tema põhikirjaline eesmärk on selliste kohalike omavalitsuste huvipiirkonda jäävate eesmärkide saavutamine, mille elluviimiseks ühing on loodud ja et ta tegutseb ainult tema liikmeteks olevate avaliku võimu organite huvides.

Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollitud asjaoludest ei ilmne vastupidist, tuleneb sellest, et Brutélél ei ole hoolimata tema haldusnõukogule antud pädevuse ulatusest sellisel määral autonoomiat, mis välistaks temaga liitunud omavalitsusüksuste poolt analoogse kontrolli teostamise, nagu nad teostavad oma struktuuriüksuste üle.

Neid kaalutlusi kohaldatakse ennekõike juhtudel, kui kohalike omavalitsusüksuste koostööühingu tegevusega seotud otsuseid võtavad vastu haldusnõukogu ja sektori- ning alasektorinõukogud neile haldusnõukogu poolt antud volituste piirides. See tähendab, et kui üks või mitu ühinguga liitunud omavalitsusüksust moodustavad selle ühingu tegevusvaldkonnas sektori või alasektori, on kontroll, mida need omavalitsusüksused saavad teostada sellele sektori- või alasektorinõukogule antud ülesannete täitmise üle, veelgi rangem kui kontroll, mida need liitunud omavalitsusüksused teostavad koos asjaomase ettevõtja üldistes juhtorganites.

Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt asjaomase omavalitsusüksuste koostööühingu autonoomia määra kontrollimisest ei ilmne vastupidist, tuleneb eeltoodust, et sellistel asjaoludel, millega on tegemist põhikohtuasjas, saab asjaomase kohalike omavalitsusüksuste koostööühinguga liitunud avaliku võimu organite poolt selle ühingu põhikirjajärgsete organite kaudu ühingu otsuste üle teostatavat kontrolli pidada selliseks, mis võimaldab neil avaliku võimu organitel seda ühingut kontrollida analoogselt omaenda struktuuriüksustega.

Seega tuleb vastata esimesele ja teisele eelotsuseküsimusele järgmiselt:

—

EÜ artiklitega 43 ja 49, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete ning neist tuleneva läbipaistvuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui avalik-õiguslik asutus annab hankemenetlust korraldamata avalike teenuste kontsessiooni sellisele kohalike omavalitsusüksuste koostööühingule, mille kõik liikmed on avaliku võimu organid, juhul kui need avaliku võimu organid teostavad selle ühingu üle analoogset kontrolli nagu omaenda struktuuriüksuste üle ning kui see ühing tegutseb peamiselt nende avaliku võimu organite huvides;

—

juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt asjaomase omavalitsusüksuste koostööühingu autonoomia määra kontrollimisest ei ilmne vastupidist, siis – sellistel asjaoludel, millega on tegemist põhikohtuasjas, kus sellise kohalike omavalitsusüksuste koostööühingu tegevusega seotud otsuseid, kelle liikmeteks on vaid avaliku võimu organid, võtavad vastu selle ühingu põhikirjajärgsed organid, kuhu kuuluvad sellega liitunud avaliku võimu organite esindajad – saab kontrolli, mida nimetatud avaliku võimu organid nende otsuste üle teostavad, pidada selliseks, mis võimaldab neil organitel seda ühingut kontrollida analoogselt omaenda struktuuriüksustega.

Kolmas eelotsuse küsimus

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas juhul, kui avaliku võimu organ liitub sellise kohalike omavalitsusüksuste koostööühinguga, mille liikmeteks on vaid avaliku võimu organid, selleks, et delegeerida sellele ühingule ühe avaliku teenuse osutamine, peavad seda kontrolli, mida selle ühinguga liitunud avaliku võimu organid selle ühingu üle teostavad, selleks, et seda võiks pidada analoogseks kontrolliga, mida nad teostavad omaenda struktuuriüksuste üle, teostama kõik selle avaliku võimu organid eraldi või võib seda teostada liikmete enamus nii, nagu käesoleval juhul.

Esmalt tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib juhul, kui kontsessioonäärist üksus kuulub mitmele avaliku võimu organile, selle üksuse põhilise tegevuse kohta seatav tingimus olla täidetud nii, et võetakse arvesse tegevus, mis on seotud nende võimuorganitega nende kogumis (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Carbotermo ja Consorzio Alisei, punktid 70 ja 71; eespool viidatud kohtuotsus Asemfo, punkt 62).

45	Nende kohtuotsuste põhjendustega kooskõlas võiks järeldada, et avaliku võimu organi teostatava kontrolliga seotud tingimus võib olla täidetud ka juhul, kui kontsessionääri üle teostavad kontrolli teda omavad kontsessiooni andvad avaliku võimu organid koos.

Kohtupraktika kohaselt peab kontsessiooni andva avaliku võimu organi poolt kontsessionääri suhtes teostatav kontroll olema oma struktuuriüksuste üle teostatava kontrolliga analoogne, kuid mitte täielikult identne (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Parking Brixen, punkt 62). Kohtupraktika rõhutab, et kontsessionääri suhtes teostatav kontroll peab olema tõhus, kuid selle isiklik teostamine ei ole vajalik.

Teisalt juhtudel, kui mitu avaliku võimu organit otsustab täita oma avalikke ülesandeid ühe, neile kõigile kuuluva kontsessionääri kaudu, tuleb tavaliselt välistada võimalus, et üks neist organitest teostab üksi selle üksuse otsuseid mõjutavat kontrolli, v.a juhul kui sellisele organile kuulub enamusosalus selles üksuses. Nõue, et avaliku võimu organ peaks sellistel juhtudel teostama ise täielikult kontrolli, tooks enamikul juhtudel, kus üks avaliku võimu organ plaanib liituda sellise teistest avaliku võimu organitest koosneva ühendusega nagu kohalike omavalitsusüksuste koostööühing, kaasa riigihanke korraldamise.

Seega ei oleks selline tulemus kooskõlas riigihankeid ja kontsessioone reguleerivate ühenduse õigusnormide süsteemiga. See tähendab, et avaliku võimu organ võib avalike huvidega seotud ülesandeid täita omaenda administratiivsete, tehniliste või muude vahenditega, ilma et ta oleks kohustatud pöörduma selliste üksuste poole, kes ei ole tema teenistuses (eespool viidatud kohtuotsus Stadt Halle ja RPL Lochau, punkt 48).

49	Avaliku võimu organid võivad kasutada võimalust tarvitada omaenda vahendeid nende ülesandeks olevate avalike teenuste osutamiseks koostöös teiste avaliku võimu organitega (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Asemfo, punkt 65).

50	Seega tuleb möönda, et juhul, kui kontsessionäär kuulub mitmele avaliku võimu organile, kes on kontsessionäärile usaldanud ühe nende avaliku teenuse osutamise, võivad nad koos tema üle kontrolli teostada.

51	Kollegiaalse organi puhul ei ole sellel, millises menetluses otsuseid tehakse, eelkõige lihthäälteenamusel, tähtsust.

Sellist järeldust ei lükka ümber ka eespool viidatud kohtuotsus Coname. Euroopa Kohus küll sedastas kohtuotsuses, et 0,97% osalus ettevõtjas on niivõrd väike, et see oma olemuselt tegelikult ei võimaldada vallal avalikku teenust osutava kontsessionääri üle kontrolli teostada (vt eespool viidatud kohtuotsus Coname, punkt 24). Siiski ei pidanud Euroopa Kohus seda otsust tehes silmas küsimust, kas sellist kontrolli saab teostada ühiselt.

Ülejäänu kohta on Euroopa Kohus ühes varasemas kohtuotsuses, st eespool viidatud kohtuotsuses Asemfo (punktid 56–61) möönnud, et teatud asjaoludel saab avaliku võimu organi teostatava kontrolli tingimus olla täidetud ka juhul, kui sellele asutusele ei kuulu enam kui 0,25% riigi osalusega äriühingu kapitalist.

Seega tuleb vastata kolmandale eelotsuse küsimusele, et juhul, kui avaliku võimu organ liitub sellise kohalike omavalitsusüksuste koostööühinguga, mille liikmeteks on vaid avaliku võimu organid, selleks, et delegeerida sellele ühingule ühe avaliku teenuse osutamine, võivad selle ühinguga liitunud avaliku võimu organid selle ühingu üle teostatavat kontrolli, selleks, et seda võiks pidada analoogseks kontrolliga, mida nad teostavad omaenda struktuuriüksuste üle, teostada ühiselt, otsustades vastaval juhul oma liikmete häälteenamusega.

Kohtukulud

55	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

EÜ artiklitega 43 ja 49, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ning neist tuleneva läbipaistvuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui avalik-õiguslik asutus annab hankemenetlust korraldamata avalike teenuste kontsessiooni sellisele kohalike omavalitsusüksuste koostööühingule, mille kõik liikmed on avaliku võimu organid, juhul kui need organid teostavad selle ühingu üle analoogset kontrolli nagu omaenda struktuuriüksuste üle ning kui see ühing tegutseb peamiselt nende avaliku võimu organite huvides.

Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt asjaomase omavalitsusüksuste koostööühingu autonoomia määra kontrollimisest ei ilmne vastupidist, tuleneb eeltoodust, et sellistel asjaoludel, millega on tegemist põhikohtuasjas, saab sellise kohalike omavalitsusüksuste koostööühinguga liitunud avaliku võimu organite poolt selle ühingu põhikirjajärgsete organite kaudu ühingu otsuste üle teostatavat kontrolli pidada selliseks, mis võimaldab neil avaliku võimu organitel seda ühingut kontrollida analoogselt omaenda struktuuriüksustega.

Juhul kui avaliku võimu organ liitub sellise kohalike omavalitsusüksuste koostööühinguga, mille liikmeteks on vaid avaliku võimu organid, selleks, et delegeerida sellele ühingule ühe avaliku teenuse osutamine, võivad selle ühinguga liitunud avaliku võimu organid asjaomase ühingu üle teostatavat kontrolli, selleks, et seda võiks pidada analoogseks kontrolliga, mida nad teostavad omaenda struktuuriüksuste üle, teostada ühiselt, otsustades vastaval juhul oma liikmete häälteenamusega.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: prantsuse.