EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

20. november 2008 ( *1 )

„Konkurents — EÜ artikli 81 lõige 1 — Mõiste „kokkulepe, mille eesmärk on piirata konkurentsi” — Tootmisvõimsuse vähendamise kokkulepe — Veise- ja vasikaliha”

Kohtuasjas C-209/07,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Supreme Courti (Iirimaa) 8. märtsi 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse , menetluses

Competition Authority

versus

Beef Industry Development Society Ltd,

Barry Brothers (Carrigmore) Meats Ltd,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud A. Ó Caoimh, J. N. Cunha Rodrigues, U. Lõhmus ja P. Lindh (ettekandja),

kohtujurist: V. Trstenjak,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 4. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

Competition Authority, esindajad: lawyer V. Balaguer, D. McDonald ja A. Collins, SC, ning Ú. Tighe, BL, keda volitas solicitor D. McFadden,

Beef Industry Development Society Ltd, esindajad: D. O’Donnell, M. Collins, D. Barniville, SC, ja I. McGrath, BL,

Belgia valitsus, esindaja: C. Pochet,

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: X. Lewis ja J. Samnadda,

olles 4. septembri 2008. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb EÜ artikli 81 lõike 1 tõlgendamist.

2

Taotlus esitati ühelt poolt Competition Authority ja teiselt poolt Beef Industry Development Society Ltd (edaspidi „BIDS”) ja Barry Brothers (Carrigmore) Meats Limited’i (edaspidi „Barry Brothers”) vahelises vaidluses seoses BIDS-i otsustega, millega viiakse läbi veise- ja vasikaliha sektori ratsionaliseerimine Iirimaal.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

3

Eelotsusetaotlusest tuleneb, et Supreme Courti menetluses olev asi on seotud veise- ja vasikalihatootmise, täpsemalt töötlemise sektori (lihakarja tapmine ja kontide eemaldamine) ülevõimsusega Iirimaal.

4

Iirimaa valitsuse ja veise- ja vasikalihatootmise esindajate ühisel taotlusel 1998. aastal teostatud uuringu kohaselt oli vaja töötlejate arvu vähendada 20-lt 4–6-ni. Samuti soovitas see aruanne turule jäävatel ettevõtjatel (edaspidi „jätkajad”) maksta turult lahkuma pidanud ettevõtjatele (edaspidi „lahkujad”) hüvitist.

5

Põllumajandus- ja toiduministri loodud töögrupp jõudis 1999. aastal analoogsetele järeldustele ning soovitas, et töötlejad looksid hüvitusfondi.

6

Vastavalt nendele järeldustele asutasid 10 peamist töötlejat 2. mail 2002 Beef Industry Development Society Ltd (edaspidi „BIDS”). Viimane valmistas ette ratsionaliseerimisprojekti, mis nägi eelkõige ette töötlemisvõimsuse vähendamise 25% võrra, mis vastab ligikaudu 420000 karilooma suurusele aastasele mahule.

7

BIDS nägi selle eesmärgi saavutamise ette sellistel tüüpkokkuleppe tingimustel jätkajate ja lahkujate vahel sõlmitud kokkulepetega, mille peamised tunnused on kokkuvõtvalt toodud järgmises punktis.

8

Tüüpkokkulepe näeb ette, et jätkajad maksavad lahkujatele hüvitist, mille summa lepitakse poolte vahel kokku. Hüvitise maksab lahkujatele välja BIDS. Jätkajad rahastavad BIDS-i, makstes talle 2 eurot karilooma kohta vastavalt oma tavapärasele töötlemisvõimsusele ja 11 eurot iga seda määra ületava töötlemise kohta. Lahkujad on vastutasuks kohustatud:

hävitama või kasutusest kõrvaldama oma töötlemisseadmed või müüma need ainult väljaspool Iirimaa saart asuvatele isikutele või vajaduse korral jätkajatele, tingimusel et jätkajad kasutavad neid tagavaraseadmeteks või varuosadeks;

mitte kasutama maad, kus need seadmed asusid, viie aasta jooksul veiseliha töötlemiseks ja

jätkajatega kahe aasta jooksul Iirimaal veise- ja vasikaliha töötlemise turul mitte konkureerima.

9

Barry Brothers on veise- ja vasikaliha töötlemisega tegelev äriühing. Ta sõlmis BIDS-iga kokkuleppe, mis vastab eelmises punktis kirjeldatud tunnustele.

10

BIDS teavitas sellest kokkuleppest ja tüüpkokkuleppest (edaspidi „BIDS-i kokkulepped”) Competition Authorityt.

11

Competition Authority teatas BIDS-ile 5. ja , et ta leiab, et BIDS-i kokkulepped on vastuolus EÜ artikli 81 lõikega 1, ning pärast seda esitas ta High Courtile taotluse, et BIDS-i ja Barry Brothersit kohustataks kokkuleppeid mitte rakendama.

12

High Court jättis selle taotluse 27. juuli 2006. aasta kohtuotsusega rahuldamata. Ta leidis, et BIDS-i ja Barry Brothersi vahel sõlmitud kokkulepe ei käi EÜ artikli 81 lõikes 1 osutatud keelu alla ega täida samuti sama artikli lõikes 3 ette nähtud erandi tegemise tingimusi.

13

Competition Authority esitas selle otsuse peale kaebuse Supreme Courtile, kes otsustas kohtuliku arutamise peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kui kohus on lugenud tõendatuks, et:

a)

veise- ja vasikaliha töötlemise sektoris esineb ülevõimsus, mis suurima läbilaskevõime puhul on ligikaudu 32%;

b)

sellel ülevõimsusel on keskmises perspektiivis väga tõsised tagajärjed sektori kasumlikkusele,

c)

kuigi […] ülejäägi mõju ei ole veel olulisel määral tunda andnud, on sõltumatud konsultandid leidnud, et tavalised turumeetmed ülevõimsust lühiajaliselt tõenäoliselt ei kõrvalda, kuid aja jooksul põhjustab ülevõimsus märkimisväärseid kahjusid ning lõpuks töötlejate ja ettevõtete tegevuse lõpetamise selles sektoris;

d)

töötlejad, kes esindavad ligikaudu 93% sektori veise- ja vasikaliha pakkumise turust, on leppinud kokku astuda samme ülevõimsuse kõrvaldamiseks ning on valmis maksma tasu, et rahastada makseid töötlejatele, kes on valmis tootmist lõpetama

ja need töötlejad, kelle hulka kuulub 10 äriühingut, on moodustanud juriidilise isiku („ühing”), mille eesmärk on rakendada järgmiste tunnustega kokkulepet:

[lahkujad], kes tapavad ja töötlevad aastas 420000 looma, mis vastab ligikaudu 25%-le olemasolevast tootmismahust, sõlmivad [jätkajatega] kokkuleppe lõpetada oma tegevus selles tootmisharus ja täita järgmisi tingimusi;

lahkujad allkirjastavad kaheks aastaks konkurentsikeelu seoses kariloomade töötlemisega kogu Iirimaa saarel;

lahkujate ettevõtete tegevus lõpetatakse;

tegevuse lõpetanud ettevõtetega seotud maad ei kasutata viie aasta jooksul veiseliha töötlemiseks;

lahkujatele makstakse mitmes osas hüvitist laenudest, mida jätkajad annavad ühingule;

kõik jätkajad maksavad ühingule vabatahtlikku tasu summas 2 eurot iga tavapärase protsendi sisse mahtuva tapetud looma kohta ja 11 eurot iga seda numbrit ületava tapetud karilooma kohta;

maksu kasutatakse jätkajate laenude tagasimaksmiseks [ja] maksu tasumine lõpeb, kui laenud on tagastatud;

lahkujate seadmed veiseliha esmaseks töötlemiseks müüakse ainult jätkajatele tagavaraseadmeteks või varuosadeks või müüakse väljapoole Iirimaad;

jätkajate vabadust otsustada tootmise, hindade, müügitingimuste, impordi ja ekspordi, tootmisvõimsuse suurendamise ja muude küsimuste üle ei piirata ning

ollakse nõus sellega, et niisugune kokkulepe võib märkimisväärselt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, siis kas sellise kokkuleppe eesmärk, vaadelduna eraldi tema mõjust, tuleb pidada konkurentsi takistamist, piiramist või kahjustamist ühisturu piires, mistõttu see on vastuolus Euroopa ühenduste asutamislepingu artikli 81 lõikega 1?”

Eelotsuse küsimus

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma küsimusega sisuliselt seda, kas selliste tunnustega kokkuleppeid nagu BIDS-i kokkulepped tuleb lugeda konkurentsi piiravateks ja EÜ artikli 81 lõikega 1 keelatuteks ainult nende eesmärgi tõttu või on sellisele järeldusele jõudmiseks vastupidi vaja eelnevalt tõestada selliste kokkulepete konkurentsivastast mõju.

15

Tuleb meenutada, et selleks, et kokkulepe kuuluks EÜ artikli 81 lõike 1 keelu kohaldamisalasse, peab tegemist olema kokkuleppega, mille „eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturu piires”. Alates 30. juuni 1966. aasta otsusest kohtuasjas 56/65: Société technique minière (EKL 1966, lk 337, 359) välja kujunenud kohtupraktika kohaselt on selle tingimuse alternatiivse olemuse tõttu – mida märgib sidesõna „või” – vaja uurida kokkuleppe enda eesmärki, arvestades selle rakendamise majanduslikku konteksti. Kui kokkuleppe sätete analüüs ei viita siiski konkurentsi kahjustamisele piisavas ulatuses, tuleb uurida kokkuleppe tagajärge ning selle keelatuks tunnistamiseks peavad esinema kõik asjaolud, mis tõendavad, et konkurentsi tegelikult tuntavalt takistati, piirati või kahjustati.

16

Selle hindamiseks, kas kokkulepe on EÜ artikli 81 lõikega 1 keelatud, on kokkuleppe konkreetsete tagajärgede arvessevõtmine üleliigne, kui ilmneb, et selle eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsitingimusi ühisturul (13. juuli 1966. aasta otsus liidetud kohtuasjades 56/64 ja 58/64: Consten ja Grundig vs. komisjon, EKL 1966, lk 429, 496, ja . aasta otsus kohtuasjas C-105/04 P: Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied vs. komisjon, EKL 2006, lk I-8725, punkt 125). Seda tuleb uurida kokkuleppe sisu ja selle majanduslikku konteksti arvestades (. aasta otsused liidetud kohtuasjades 29/83 ja 30/83: Compagnie royale asturienne des mines ja Rheinzink vs. komisjon, EKL 1984, lk 1679, punkt 26, ja . aasta otsus kohtuasjas C-551/03 P: General Motors vs. komisjon, EKL 2006, lk I-3173, punkt 66).

17

Vahe tegemine „eesmärgil põhinevatel rikkumistel” ja „tagajärjel põhinevatel rikkumistel” on seotud asjaoluga, et teatud ettevõtjate vahelise koostöö vorme võib juba olemuse poolest lugeda konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks.

18

Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes märkustes leidsid nii Competition Authority kui Belgia valitsus ja Euroopa Ühenduste Komisjon, et BIDS-i kokkulepetel on ilmselgelt konkurentsivastane eesmärk ja kokkulepete konkreetsete tagajärgede analüüsimine on üleliigne ning nad arvasid, need kokkulepped sõlmiti EÜ artikli 81 lõikes 1 osutatud keeldu eirates.

19

BIDS väidab seevastu, et kokkulepped ei kuulu eesmärgil põhinevate rikkumiste kategooriasse, vaid neid tuleb vastupidi analüüsida arvestades nende konkreetseid tagajärgi turule. Ta väidab, et BIDS-i kokkulepetel ei ole esiteks konkurentsivastast eesmärki ning teiseks ei too need kaasa kahjulikke tagajärgi tarbijatele ja konkurentsile üldiselt. Ta täpsustab, et nende kokkulepete eesmärk ei ole konkurentsi ega tarbijate heaolu kahjustamine, vaid veise- ja vasikaliha tootmise ratsionaliseerimine, et muuta see konkurentsivõimelisemaks, vähendades tootmise ülevõimsust, ilma seda täielikult kõrvaldamata.

20

Viimaste argumentidega ei saa nõustuda.

21

Et teha kindlaks, kas kokkulepe kuulub EÜ artikli 81 lõikes 1 osutatud keelu kohaldamisalasse, tuleb uurida selle sätete sisu ja taotletavaid objektiivseid eesmärke. Isegi kui eeldada, et on tuvastatud kokkuleppe poolte tegutsemine sektori kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks – ilma igasuguse subjektiivse kavatsuseta konkurentsi piirata –, ei ole sellised kaalutlused nimetatud sätte kohaldamiseks asjakohased. Kokkuleppe eesmärgiks võib pidada konkurentsi piiramist isegi siis, kui selle ainus eesmärk ei ole konkurentsi piiramine, vaid sellel on ka teisi, õiguspäraseid eesmärke (eespool viidatud kohtuotsus General Motors vs. komisjon, punkt 64 ja viidatud kohtupraktika). Selliseid tegureid, nagu BIDS välja tõi, võib vajaduse korral arvesse võtta ainult selleks, et teha EÜ artikli 81 lõike 3 raames erand sama artikli lõikes 1 osutatud keelust.

22

BIDS väidab lisaks, et eesmärgil põhineva rikkumise mõistet tuleb tõlgendada kitsalt. Selliste kokkulepete kategooriasse kuuluvad kokkulepped, mille eesmärk on horisontaalne hindade kindlaksmääramine, tootmise piiramine või turgude jagamine: kokkulepped, mille konkurentsivastane mõju on nii ilmne, et puudub vajadus igasuguse majandusliku analüüsi järele. BIDS-i kokkuleppeid ei või samastada seda tüüpi kokkulepetega ega teiste komplekssete kartellikokkulepete vormidega. BIDS väidab, et sektori ülevõimsuse vähendamist käsitlevat kokkulepet ei saa samastada kokkuleppega, mille eesmärk on „tootmise piiramine” EÜ artikli 81 lõike 1 punkti b mõttes. Nimetatud mõistest tuleb nii aru saada, et sellega peetakse silmas pigem turu kogutootmise, mitte teatud vabatahtlikult turult lahkunud ettevõtjate tootmise piiramist, mis ei too kaasa tootmise vähenemist.

23

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 48 välja tõi, ei kujuta EÜ artikli 81 lõikes 1 osutatud kokkulepete tüübid endast siiski keelatud koostöö ammendavat loetelu.

24

Seega tuleb uurida, kas kokkuleppel, millel on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud tunnused, on konkurentsi piiramise eesmärk.

25

BIDS-i arvates on igasugune konkurentsivastane mõju välistatud, kui kokkulepe ei mõjuta turu kogutootmist ega takista ettevõtjate vabadust tegutseda sõltumatult. Põhikohtuasjas ei ole teatud ettevõtjate lahkumine turult asjakohane, kuna jätkajad on võimelised nõudlust rahuldama.

26

BIDS lisab, et turu struktuur ei anna töötlejatele võimalust seda mõjutada, kuna nõudlus tuleneb kuni 90% ulatuses väljastpoolt Iirimaad. Iiri turul on töötlejate võimsus suuresti vastukaaluks nelja suure turustaja ostujõule. Samuti tuleb arvestada konkurentsiga, mida võivad pakkuda asjaomasele turule tulevad uued ettevõtjad.

27

BIDS toob välja, et juhtudel, kui pakkumise piiramist peeti eesmärgil põhinevaks rikkumiseks, oli tegemist horisontaalse hindade kindlaksmääramise kokkulepete ja tootmist puudutavate kokkulepetega kaasnevate kokkulepetega (komisjoni 17. detsembri 1980. aasta otsus 80/1334/EMÜ EMÜ asutamislepingu artikli [81] alusel algatatud menetluses (IV/29.869 – Itaalias valatud klaas) (EÜT L 383, lk 19), ja komisjoni . aasta otsus 94/601/EÜ EÜ asutamislepingu artikli [81] alusel algatatud menetluses (IV/C/33.833 – Kartong) (EÜT L 243, lk 1)), millega BIDS-i kokkuleppeid ei saa võrrelda.

28

BIDS-i arvates ei võimalda komisjoni otsustuspraktika ja kohtupraktika leida, et tegemist on eesmärgil põhineva rikkumisega (vt eelkõige komisjoni 4. juuli 1984. aasta otsus 84/380/EMÜ EMÜ asutamislepingu artikli [81] alusel algatatud menetluses (IV/30.810 – Sünteetilised kiud) (EÜT L 207, lk 17); komisjoni . aasta otsus 94/296/EÜ EÜ asutamislepingu artikli [81] alusel algatatud menetluses (IV/34.456 – Stichting Baksteen) (EÜT L 131, lk 15), ja Esimese Astme Kohtu otsus liidetud kohtuasjades T-197/97 ja T-198/97: Weyl Beef Products jt vs. komisjon, EKL 2001, lk II-303).

29

BIDS-i kokkuleppeid ei saa võrrelda merekonverentsidel kokku lepitud võimsuse külmutamisega, mida käsitles komisjoni 19. oktoobri 1994. aasta otsus 94/980/EÜ EÜ asutamislepingu artikli [81] alusel algatatud menetluses (IV/34.446 – Trans Atlantic Agreement) (EÜT L 376, lk 1), kuna see ei olnud piisav sektori ülevõimsuse kõrvaldamiseks.

30

Lõpuks ei näe BIDS-i kokkulepped ette võimsuse külmutamist ega kasutamata jätmist, kvoote ega teisi jätkajate turuosade säilitamise meetmeid.

31

Selles osas tuleb toimikust ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest, et BIDS-i kokkulepete eesmärk oli muuta tuntavalt turu struktuuri konkureerivate ettevõtjate turult lahkumist innustava mehhanismiga.

32

Euroopa Kohtule teadaolevad asjaolud näitavad, et BIDS-i kokkulepete eesmärk oli parandada üle 90% veise- ja vasikaliha töötlemisteenuseid osutavate ettevõtjate kogukulutasuvust Iiri turul, võimaldades neil jõuda minimaalse efektiivsuse määra lähedale või see saavutada. Selleks taotlesid kokkulepped kahte peamist eesmärki. Esiteks suureneb asjaomase turu koondumisaste, kui vähendada märkimisväärselt töötlemisteenuseid pakkuvate ettevõtjate arvu, ja teiseks kõrvaldatakse peaaegu 75% ülemäärasest tootmisvõimsusest.

33

Seega oli BIDS-i kokkulepete eesmärk põhiliselt võimaldada mitmel ettevõtjal rakendada ühist poliitikat teatud ettevõtjate turult lahkumise edendamiseks ning vähendada selle abil nende kasumlikkust mõjutavat ülevõimsust, mis takistab neid mastaabisäästu saavutamisel.

34

Sellist tüüpi kokkulepped on ilmselgelt vastuolus asutamislepingus konkurentsi puudutavate sätete mõttega, mille kohaselt peab iga ettevõtja otsustama sõltumatult, millisel viisil ta kavatseb turul tegutseda. EÜ artikli 81 lõike 1 eesmärk on keelata kõik kooskõlastamise vormid, mis konkurentsi ohustades asendavad tahtlikult ettevõtjatevahelist koostööd.

35

BIDS-i kokkulepetele konkurentsi raames alla kirjutanud ettevõtjatel ei oleks nende puudumisel olnud oma kasumlikkuse parandamiseks muid vahendeid kui kaubandusliku rivaliteedi tõhustamine või koondumine. Nende kokkulepetega võivad nad seda protsessi vältida ning ühendada olulise osa turu koondumisastme suurendamiseks vajalikest kuludest tänu maksule, mille suurus on 2 eurot iga jätkaja toodetud ühiku kohta.

36

Lisaks sellele sisaldavad BIDS-i kokkulepete eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed konkurentsivastase eesmärgiga piiranguid.

37

Mis puudutab esiteks seda, et iga jätkaja maksab 11 eurot looma kohta, mis on tapetud üle tavapärase töötlemisvõimsuse, siis BIDS-i arvates on tegemist vastutasuga, mida jätkajad maksavad lahkujatele klientide saamise eest. Siiski tuleb välja tuua – nagu on seda teinud kohtujuristki oma ettepaneku punktis 85 –, et selline meede kujutab endast ka turuosade loomuliku arengu takistust teatud jätkajate suhtes, keda selle maksu hoiatava mõju tõttu innustatakse mitte ületama nende tavapärast tootmisvõimsust. See meede võib teatud ettevõtjad viia tootmise külmutamiseni.

38

Teiseks sisaldavad BIDS-i lepingud lahkujatele nende tootmisseadmete omamisele ja kasutamisele kehtestatud piirangute osas juba oma eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguid, kuna eesmärk on vältida seda, et turule tulevad uued ettevõtjad saaks neid seadmeid jätkajatega konkureerimiseks kasutada. Nagu Competition Authority oma kirjalikes märkustes rõhutas, on uue töötlemisettevõtte ehitamiseks vajalikud investeeringud oluliselt suuremad kui olemasoleva ettevõtte ülevõtmise kulud; nende piirangute eesmärk on hoida ilmselgelt ära uute konkurentide tulek kogu Iirimaa saare territooriumile.

39

Asjaolu, et need piirangud ja lahkujatele pandud konkurentsikeeld on ajaliselt piiratud, ei sea lõpuks kahtluse alla tõdemust BIDS-i kokkulepete eesmärgi konkurentsivastasest olemusest. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 86 välja tõi, võivad need asjaolud olla parimal juhul asjakohased EÜ artikli 81 lõikes 3 nõutud ja sama artikli lõikes 1 osutatud keelu kohaldamata jätmiseks vajaliku nelja tingimuse täitmise uurimisel.

40

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et niisuguse kokkuleppe eesmärk, millel on sellised tunnused nagu BIDS-i liikmeteks olevate ja Iirimaal 10 peamise veise- ja vasikaliha töötleja vahelise tüüpkokkuleppe tunnused ning mis näeb eelkõige ette töötlemisvõimsuse vähendamise 25% võrra, on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi EÜ artikli 81 lõike 1 mõttes.

Kohtukulud

41

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

 

Niisuguse kokkuleppe eesmärk, millel on sellised tunnused nagu BIDS-i liikmeteks olevate ja Iirimaal 10 peamise veise- ja vasikaliha töötleja vahelise tüüpkokkuleppe tunnused ning mis näeb eelkõige ette töötlemisvõimsuse vähendamise 25% võrra, on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi EÜ artikli 81 lõike 1 mõttes.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.